Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitlev lisaprotokoll
Vastu võetud 16.11.2009
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi harta, ETS nr 122) lisaprotokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada liikmesriikide suurem ühtsus, et kaitsta ja viia ellu nende ühispärandiks olevaid ideaale ja põhimõtteid;
arvestades, et õigus osaleda ühiskonnaelus on üks demokraatlikke põhimõtteid, mida jagavad kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid;
arvestades, et liikmesriikide areng on näidanud nimetatud põhimõtte ülimat tähtsust kohaliku omavalitsuse jaoks;
arvestades, et oleks kohane täiendada hartat sätetega, mis tagavad õiguse osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses;
võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooni, mille ministrite komitee võttis vastu 27. novembril 2008;
võttes samuti arvesse Euroopa Nõukogu liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kolmandal tippkohtumisel (16. ja 17. mail 2005 Varssavis) vastuvõetud deklaratsiooni ja tegevuskava,
on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1. Õigus osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses
1. Osalisriigid tagavad oma jurisdiktsiooni piires kõigile isikutele õiguse osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses.
2. Õigus osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses tähendab õigust määrata või mõjutada selle volituste ja kohustuste täitmist.
3. Seadusega peab ette nägema vahendid selle õiguse kasutamise lihtsustamiseks. Ilma et sellega diskrimineeritaks ebaõiglaselt ühtegi isikut või rühma, võib seadusega näha ette konkreetsed meetmed eri asjaolude või isikukategooriate suhtes. Kooskõlas osalisriigi põhiseaduslike ja/või rahvusvaheliste kohustustega võib seadusega eelkõige kehtestada meetmeid, mis kehtivad üksnes valijate kohta.
4.1. Osalisriik tunnustab seadusega oma kodanike õigust osaleda valijate või kandidaatidena elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu liikmete valimistel.
4.2. Seadusega tunnustatakse ka muude isikute osalemise õigust, kui osalisriik nii otsustab kooskõlas oma põhiseadusliku korraga või kui see tuleneb osalisriigi rahvusvahelistest kohustustest.
5.1. Kõik vorminõuded, tingimused või piirangud kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õiguse kohta kehtestatakse seadusega ja need peavad olema kooskõlas osalisriigi rahvusvaheliste kohustustega.
5.2. Seadusega kehtestatakse niisugused vorminõuded, tingimused ja piirangud, mis tagavad osalusõiguse kasutamisel kohaliku omavalitsuse üksuse volituste ja kohustuste täitmise eetilisuse ja läbipaistvuse.
5.3. Mis tahes muud vorminõuded, tingimused või piirangud peavad olema vajalikud tõhusa poliitilise demokraatia toimimiseks, elanikkonna turvalisuse tagamiseks demokraatlikus ühiskonnas või osalisriigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
Artikkel 2. Osalusõiguse rakendamise meetmed
1. Osalisriigid võtavad kõik meetmed, et tagada õigus osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses.
2. Osalusõiguse kasutamise tagamise meetmed peavad sisaldama:
i) kohaliku omavalitsuse üksustele volituste andmist protokollis sätestatud osalusõiguse kasutamise võimaldamiseks, edendamiseks ja lihtsustamiseks;
ii) järgmiste meetmete kehtestamist:
a) inimeste kaasamise menetlus, mis võib sisaldada nõupidamisi, kohalikke referendumeid ja taotlusi ning suure elanike arvu ja/või territooriumiga kohaliku omavalitsuse üksuste korral meetmeid inimeste kaasamiseks neile lähedasel tasandil;
b) kohaliku omavalitsuse üksuste hoitavatele ametlikele dokumentidele juurdepääsemise menetlus kooskõlas osalisriigi põhiseadusliku korra ja rahvusvaheliste kohustustega;
c) meetmed nende isikukategooriate vajaduste rahuldamiseks, kelle osalemine on eriti raskendatud, ning
d) korrad ja menetlused kohaliku omavalitsuse üksuste toimimist ning kohalikke avalikke teenuseid käsitlevate kaebuste ja ettepanekutega tegelemiseks ning neile vastamiseks;
iii) info- ja sidetehnoloogiate rakendamisele kaasaaitamist protokollis sätestatud osalusõiguse edendamiseks ja kasutamiseks.
3. Eri kategooriate kohaliku omavalitsuse üksuste menetlused, meetmed ja korrad võivad erineda, võttes arvesse omavalitsusüksuse suurust ja pädevust.
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õiguse tagamiseks võetavate meetmete kavandamisel ja otsustamisel peetakse võimalikult palju, õigel ajal ja sobival viisil nõu kohaliku omavalitsuse üksustega.
Artikkel 3. Protokolli kohaldamine omavalitsusüksustele
Protokolli kohaldatakse kõigile osalisriigi territooriumil asuvatele kohaliku omavalitsuse üksuste kategooriatele. Riik võib ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja esitades siiski määrata kohaliku või piirkondliku omavalitsuse üksuste kategooriad, mille suhtes ta kavatseb protokolli kohaldamist piirata või mida ta soovib protokolli kohaldamisalast välja jätta. Samuti võib riik hiljem protokolli kohaldamisalasse lisada kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse üksuste kategooriaid, teatades sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile.
Artikkel 4. Territoriaalne kohaldamine
1. Riik võib protokollile alla kirjutades või ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andes määrata territooriumi või territooriumid, mille suhtes protokolli kohaldatakse.
2. Osalisriik võib hiljem alati Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga kohaldada protokolli muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Protokoll jõustub sellise territooriumi suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on deklaratsiooni kätte saanud.
3. Kahe eelmise lõike alusel esitatud deklaratsiooni võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.
Artikkel 5. Allakirjutamine ja jõustumine
1. Protokoll avatakse allakirjutamiseks hartale allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele. See ratifitseeritakse või kiidetakse heaks. Euroopa Nõukogu liikmesriik ei saa protokolli ratifitseerida või heaks kiita juhul, kui see liikmesriik ei ole hartat eelnevalt või samal ajal ratifitseerinud või heaks kiitnud. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.
2. Protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kaheksa Euroopa Nõukogu liikmesriiki on lõike 1 kohaselt väljendanud nõusolekut protokolli siduvuse kohta.
3. Iga järgmise osalisriigi suhtes, kes väljendab nõusolekut protokolli siduvuse kohta hiljem, jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil osalisriik on andnud hoiule ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja.
Artikkel 6. Denonsseerimine
1. Osalisriik võib protokolli alati denonsseerida, saates sellekohase teate Euroopa Nõukogu peasekretärile.
2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.
Artikkel 7. Teated
Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele teatavaks iga:
a) allakirjutamise;
b) ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise;
c) protokolli artikli 5 kohase jõustumiskuupäeva;
d) artikli 3 kohaldamise teate;
e) protokolliga seotud muu akti, teate või teadaande.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.
Koostatud 16. novembril 2009 Utrechtis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele.
Facebook
Twitter