Teksti suurus:

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioon (nr 188)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.11.2017
Avaldamismärge:RT II, 08.03.2016, 2

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioon (nr 188)

Vastu võetud 14.06.2007

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni (nr 188) ratifitseerimise seadus.
 Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Preambul

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peakonverents,

mille Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kutsus kokku Genfis ja mis tuli kokku oma 96. istungjärgule 30. mail 2007, ja

tunnistades, et üleilmastumine avaldab kalandussektorile suurt mõju, ja

märkides ära ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ja

võttes arvesse järgmistes rahvusvahelistes töökonventsioonides sätestatud põhiõigusi: 1930. aasta sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon (nr 29), 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon (nr 87), 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon (nr 98), 1951. aasta konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest (nr 100), 1957. aasta sunniviisilise töö kaotamise konventsioon (nr 105), 1958. aasta töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon (nr 111), 1973. aasta Rahvusvahelise tööorganisatsiooni töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon (nr 138), 1999. aasta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon (nr 182) „Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamine“, ja

märkides ära Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni asjakohased õigusaktid, eriti 1981. aasta tööohutuse ja töötervishoiu konventsiooni (nr 155) ja soovituse (nr 164), samuti 1985. aasta töötervishoiu teenuste konventsiooni (nr 161) ja soovituse (nr 171), ja

märkides veel ära 1952. aasta sotsiaalkindlustuse (miinimumstandardite) konventsiooni (nr 102) ja arvestades, et selle konventsiooni artikkel 77 ei tohiks takistada liikmeid laiendamast kaluritele sotsiaalkindlustussüsteemidega tagatud kaitset, ja

tunnistades, et Rahvusvaheline Tööorganisatsioon käsitleb kalapüüki ohtliku kutsealana muude kutsealadega võrreldes, ja

märkides ära ka 2003. aasta meremeeste isikut tõendavate dokumentide konventsiooni (muudetud) (nr 185) artikli 1 lõike 3, ja

pidades silmas organisatsiooni põhivolitust, milleks on inimväärsete töötingimuste edendamine, ja

pidades silmas vajadust kaitsta ja edendada selles suhtes kalurite õigusi ja

meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja

arvestades vajadust vaadata läbi järgmised Rahvusvahelise Töökonverentsi poolt vastu võetud rahvusvahelised konventsioonid, mis puudutavad konkreetselt kalandussektorit, nimelt 1959. aasta kalurite vanuse alammäära konventsioon (nr 112), 1959. aasta kalurite arstliku läbivaatuse konventsioon (nr 113), 1959. aasta kalurite töölepingu konventsioon (nr 114) ning 1966. aasta laevapereliikmetest kalurite elamistingimuste konventsioon (nr 126), et neid ajakohastada ja hõlmata nendega suuremat hulka maailma kalureid, eelkõige neid, kes töötavad väiksematel laevadel, ja

märkides ära, et käesoleva konventsiooni eesmärk on tagada kaluritele kalapüügilaeva pardal inimväärsed töötingimused seoses pardal tehtava töö, teenistustingimuste, elamistingimuste ja toitlustamise, tööohutuse ja tervisekaitse, meditsiiniabi ja sotsiaalkindlustuse miinimumnõuetega, ja

olles otsustanud vastu võtta istungjärgu päevakorra neljanda päevakorrapunktina käsitletud teatavad ettepanekud töö kohta kalapüügisektoris ja

olles kindlaks määranud, et need ettepanekud vormistatakse rahvusvahelise konventsioonina,

võtab 14. juunil 2007. aastal vastu järgmise konventsiooni, mida võib nimetada 2007. aasta kalandustöö konventsiooniks.


I osa. Mõisted ja reguleerimisala
Mõisted
Artikkel 1

Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) kaubanduslik kalapüük – kogu kalandustegevus, sealhulgas kalapüük jõgedel, järvedel või kanalitel, välja arvatud kalapüük elatise hankimiseks ja harrastuspüük;

(b) pädev asutus – minister, valitsusasutus või muu asutus, kellel on õigus välja anda eeskirju, korraldusi või muid juhendeid, millel on vastava sätte objekti suhtes seaduse jõud, ning õigus nende täitmist tagada;

(c) konsulteerimine – pädeva asutuse konsulteerimine asjaomaste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega ning eelkõige kalalaevareederite ja kalurite esindusorganisatsioonidega, kui need on olemas;

(d) kalalaevareeder – kalalaeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juht, laevaagent või laevapereta prahtija, kes on võtnud omanikult enda peale vastutuse laeva töö eest ning kes on selle vastutuse võtmisel nõustunud üle võtma kalalaeva reederite suhtes konventsiooni kohaselt kehtestatud kohustused ja vastutuse, olenemata sellest, kas muu organisatsioon või isik täidab kalalaevareederi nimel teatavaid kohustusi või ülesandeid;

(e) kalur – isik, kes töötab või on tööle võetud mis tahes ülesannetes või teeb kutsetööd kalalaeva pardal, sealhulgas laeva pardal töötavad isikud, kellele makstakse väljapüügiosa alusel, kuid välja arvatud lootsid, mereväe personal, muud alaliselt riigiteenistuses olevad isikud, kalalaeva pardal töid teostav kaldapersonal ning kalandusvaatlejad;

(f) kaluri tööleping – tööleping, lepingusätted või muud sarnased kokkulepped või muu leping, mis reguleerib kaluri elu- ja töötingimusi laeva pardal;

(g) kalalaev või laev – igasugune laev või paat selle omandivormist sõltumata, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kutselise kalapüügi eesmärgil;

(h) kogumahutavus – kogumahutavus, mis arvutatakse 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõdistamise konventsiooni I lisas või seda muutvas või asendavas õigusaktis toodud mahutavuse mõõtmise reeglite kohaselt;

(i) pikkus (L) – 96% kogupikkusest veeliinil, mis on 85% kõrgusel vähimast teoreetilisest pardakõrgusest, mõõdetuna kiilu ülaservast, või pikkus vöörtäävi välisservast roolipalleri telgjooneni samal veeliinil, kui see on pikem. Diferendiga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse pikkust kavandatud veeliiniga rööbitisel veeliinil;

(j) kogupikkus (LOA) – kavandatud veeliiniga paralleelse ning vööri kõige eesmise ja ahtri kõige tagumise punkti vahelise sirgjoone pikkus;

(k) värbamis- ja vahendustalitus – avaliku või erasektori isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon, mis tegeleb kalalaevareederite nimel kalurite värbamise või kalurite töölerakendamisega nende juures;

(l) kipper – kalur, kes juhib kalalaeva.


Kohaldamisala
Artikkel 2

1. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse konventsiooni kõikide kutselise kalapüügiga tegelevate kalurite ja kalalaevade suhtes.

2. Kui tekib kahtlus, kas laev tegeleb kutselise kalapüügiga, lahendab küsimuse pädev asutus pärast konsulteerimist.

3. Liige võib pärast konsulteerimist laiendada 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel töötavate kalurite suhtes konventsioonis sätestatud kaitset täielikult või osaliselt väiksematel laevadel töötavatele kaluritele.


Artikkel 3

1. Kui konventsiooni kohaldamine tekitab olulisi eriprobleeme, pidades silmas asjaomaste kalurite konkreetseid teenistustingimusi või kalalaevade töötingimusi, võib liige pärast konsulteerimist jätta konventsiooni nõuetest või selle teatavatest sätetest välja:

(a) jõgedel, järvedel või kanalitel kalapüügiga tegelevad kalalaevad;

(b) piiratud kategooria kalurid või kalalaevad.

2. Eelmise lõike alusel tehtava välistuse korral ja kui see on teostatav, võtab pädev asutus vastavalt vajadusele meetmed, et laiendada järk-järgult konventsioonist tulenevaid nõudeid asjaomase kategooria kaluritele ja kalalaevadele.

3. Konventsiooni ratifitseeriv liige teeb järgmist:

(a) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja punkti 22 alusel esitatavas esimeses aruandes konventsiooni kohaldamise kohta:
   (i) loetleb kõik kalurite või kalalaevade kategooriad, mis on välistatud lõike 1 alusel;
   (ii) esitab selliste välistamiste põhjused, märkides ära asjaomaste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide, eelkõige kalalaevareederite ja kalurite esindusorganisatsioonide, kui need on olemas, vastavad seisukohad, ja
   (iii) kirjeldab välistatud kategooriatele samaväärse kaitse tagamiseks võetud meetmeid ja

(b) kirjeldab järgmistes aruannetes konventsiooni kohaldamise kohta lõike 2 kohaselt võetud meetmeid.


Artikkel 4

1. Kui liikmel ei ole oluliste eriprobleemide tõttu kohe võimalik rakendada kõiki konventsioonis sätestatud meetmeid ebapiisavalt arenenud taristut või asutusi silmas pidades, võib liige konsulteerimise käigus koostatud kava kohaselt järk-järgult rakendada kõik või mõned järgmised sätted:
   (a) artikli 10 lõige 1;
   (b) artikli 10 lõige 3, kuivõrd see kehtib kauemaks kui kolmeks päevaks merele jäävate laevade kohta;
   (c) artikkel 15;
   (d) artikkel 20;
   (e) artikkel 33 ja
   (f) artikkel 38.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kalalaevade suhtes:

(a) mille pikkus on 24 meetrit või rohkem või

(b) mis jäävad merele kauemaks kui seitsmeks päevaks või

(c) mis sõidavad tavaliselt üle 200 meremiili kaugusel lipuriigi rannikust või väljaspool selle mandrilava välisserva, olenevalt sellest, kumb kaugus rannikust on suurem, või

(d) mis peavad läbima konventsiooni artiklis 43 sätestatud sadamariigi kontrolli, välja arvatud juhul, kui sadamariigi kontroll on tingitud vääramatu jõu olukorrast,

ega sellistel laevadel töötavate kalurite suhtes.

3. Lõikes 1 antud võimalust kasutav liige teeb järgmist:

(a) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja punkti 22 alusel esitatavas esimeses aruandes konventsiooni kohaldamise kohta:
   (i) märgib ära konventsiooni sätted, mida rakendatakse järk-järgult;
   (ii) selgitab põhjusi ja märgib ära asjaomaste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide ja eelkõige kalalaevareederite ja kalurite esindusorganisatsioonide, kui need on olemas, vastavad seisukohad ja
   (iii) kirjeldab järk-järgulise rakendamise kava ja

(b) järgmistes aruannetes konventsiooni kohaldamise kohta kirjeldab meetmeid, mida on võetud selleks, et jõustada kõik konventsiooni sätted.


Artikkel 5

1. Konventsiooni kohaldamiseks võib pädev asutus pärast konsulteerimist otsustada kasutada mõõtmisalusena pikkuse (L) asemel kogupikkust (LOA) I lisas sätestatud samaväärsuse kohaselt. Lisaks võib pädev asutus konventsiooni III lisas nimetatud lõigete kohaldamiseks otsustada pärast konsulteerimist kasutada mõõtmisalusena pikkuse (L) või kogupikkuse (LOA) asemel kogumahutavust III lisas sätestatud samaväärsuse kohaselt.

2. Põhikirja punkti 22 alusel esitatavates aruannetes esitab liige käesoleva artikli alusel vastuvõetud otsuse põhjused ja konsulteerimisest tulenevad märkused.


II osa. Üldpõhimõtted
Rakendamine
Artikkel 6

1. Liige rakendab ja jõustab õigusnormid või muud meetmed, mis ta on võtnud oma konventsiooni järgsete kohustuste täitmiseks tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate kalurite ja kalalaevade suhtes. Muud meetmed võivad hõlmata kollektiivlepinguid, kohtuotsuseid, vahekohtuotsuseid või muid riigisisese õiguse ja tavaga kooskõlas olevaid vahendeid.

2. Konventsioon ei mõjuta ühtegi seadust, otsust või tava ega kokkulepet kalalaevareederite ja kalurite vahel, mis tagab konventsioonis sätestatust soodsamad tingimused.


Pädev asutus ja koordineerimine
Artikkel 7

Liige:

(a) määrab pädeva asutuse või asutused ja

(b) kehtestab vastavalt vajadusele kalandussektori eri asutuste vahel riigisisesel ja kohalikul tasandil koordineerimise mehhanismid ning määrab kindlaks nende ülesanded ja kohustused, võttes arvesse nende vastastikust täiendavust, riigisiseseid tingimusi ja tava.


Kalalaevareederite, kiprite ja kalurite kohustused
Artikkel 8

1. Kalalaevareederi täielik kohustus on tagada, et kipril on vajalikud vahendid ja võimalused konventsiooni kohustuste täitmiseks.

2. Kipper vastutab pardal viibivate kalurite ohutuse ja laeva ohutu käitamise eest, mis hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

(a) sellise järelevalve korraldamine, mis tagab kaluritele töö ajal võimalikult head ohutus- ja tervishoiutingimused;

(b) kalurite juhtimine ohutus- ja tervishoiunõudeid austaval viisil, sealhulgas väsimuse ennetamine;

(c) laeva pardal tööohutus- ja töötervishoiualast teadlikkust suurendava väljaõppe võimaldamine ja

(d) meresõiduohutuse ja vahikorra reeglite ning nendega seotud hea merepraktika järgimise tagamine.

3. Kalalaevareeder ei takista kipril otsuse tegemist, mis kipri professionaalse hinnangu kohaselt on vajalik laeva ohutuse ning selle ohutu juhtimise ja ohutu käitamise või pardal viibivate kalurite ohutuse tagamiseks.

4. Kalurid peavad täitma kipri seaduslikke korraldusi ning järgima kohaldatavaid ohutus- ja tervisekaitsemeetmeid.


III osa. Miinimumnõuded tööks kalalaevadel
Vanuse alammäär
Artikkel 9

1. Vanuse alammäär kalalaeval töötamiseks on 16 aastat. Pädev asutus võib siiski lubada vanuse alammäära 15 aastat isikute puhul, kes ei ole riigisiseste õigusaktide kohaselt enam koolikohuslased ja kes saavad kalanduse alal kutseõpet.

2. Pädev asutus võib kooskõlas riigisiseste seaduste ja tavaga lubada 15 aasta vanustel isikutel teha koolivaheaegadel kerget tööd. Sellisel juhul määrab ta pärast konsulteerimist kindlaks lubatud tööliigid ning näeb ette sellise töö tegemise tingimused ja nõutavad puhkeajad.

3. Vanuse alammäär kalalaeval tööde määramisel, mille tegemise laad või tingimused seavad tõenäoliselt ohtu noorte inimeste tervise, ohutuse või kõlbluse, ei ole alla 18 aasta.

4. Tegevuse liigid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 3, määratakse kindlaks riigisiseste õigusnormidega või pädeva asutuse poolt pärast konsulteerimist, võttes arvesse asjaomaseid riske ja kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid.

5. Riigisiseste õigusnormide või pädeva asutuse otsusega võib pärast konsulteerimist lubada käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud tegevuse sooritamist alates 16 eluaastast, tingimusel et asjaomaste noorte inimeste tervis, ohutus ja kõlblus on täielikult kaitstud ning asjaomased noored inimesed on saanud piisava konkreetse väljaõppe või kutseõppe ning merelemineku eelse ohutusalase põhiväljaõppe.

6. Alla 18 aasta vanuste kalurite rakendamine öötööle on keelatud. Käesoleva artikli tähenduses määratletakse mõiste "öö" riigisisese õiguse ja tava kohaselt. See hõlmab vähemalt üheksa tunni pikkust ajavahemikku, mis algab hiljemalt keskööl ja lõpeb mitte varem kui kell 5 hommikul. Pädev asutus võib teha erandi öötöö piirangu range järgimise suhtes, kui:

(a) see takistaks asjaomaste kalurite tõhusat väljaõpet kehtestatud programmide ja ajakavade kohaselt või

(b) tööülesande eripära või tunnustatud koolitusprogramm nõuab, et erandiga hõlmatud kalurid täidavad tööülesandeid öösel, ning asutus teeb pärast konsulteerimist kindlaks, et töö ei avalda kahjulikku mõju nende tervisele ega heaolule.

7. Käesolev artikkel ei mõjuta liikme võetud kohustusi, mis tulenevad muu rahvusvahelise töökonventsiooni ratifitseerimisest.


Arstlik läbivaatus
Artikkel 10

1. Kalurid ei tööta kalalaeva pardal ilma kehtiva arstitõendita, mis kinnitab nende sobivust oma tööülesannete täitmiseks.

2. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist teha erandeid käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisest, võttes arvesse kalurite ohutust ja tervisekaitset, laeva suurust, meditsiiniabi kättesaadavust ja evakueerimisvõimalusi, reisi kestust, tegevuspiirkonda ning kalandustegevuse liiki.

3. Käesoleva artikli lõike 2 erandeid ei kohaldata kaluri suhtes, kes töötab 24 meetri pikkusel või pikemal kalalaeval või laeval, mis tavaliselt jääb merele kauemaks kui kolmeks päevaks. Kiireloomulistel juhtudel võib pädev asutus lubada kaluril töötada sellisel laeval piiratud ja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kuni arstitõendi saamiseni, tingimusel et kaluril on hiljutise kuupäevaga aegunud arstitõend.


Artikkel 11

Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis näevad ette:

(a) arstliku läbivaatuse laadi;

(b) arstitõendite vormi ja sisu;

(c) arstitõendi väljastamise nõuetekohaselt kvalifitseeritud arsti poolt või, kui on tegemist ainult nägemise tõendiga, pädeva asutuse tunnustatud isiku poolt, kes on kvalifitseeritud sellist tõendit väljastama; need isikud on erialase arvamuse kujundamisel täiesti sõltumatud;

(d) arstliku läbivaatuse sageduse ja arstitõendite kehtivusaja;

(e) õiguse täiendavale läbivaatusele teise sõltumatu arsti poolt, juhul kui isikule keelduti tõendi väljastamisest või tööle, mida ta võib teha, kehtestati piirangud, ja

(f) muud asjakohased nõuded.


Artikkel 12

Lisaks artiklites 10 ja 11 sätestatud nõuetele 24 meetri pikkusel või pikemal kalalaeval või laeval, mis tavaliselt jääb merele kauemaks kui kolmeks päevaks:

1. on kaluri arstitõendil märgitud vähemalt see, et:

(a) asjaomase kaluri kuulmine ja nägemine on kaluri tööülesannete jaoks laeval rahuldavad ja

(b) kaluril ei esine tervisehäireid, mida teenistus merel võib süvendada või mis võivad muuta kaluri sellise teenistuse jaoks sobimatuks või ohustada teiste isikute ohutust või tervist laeva pardal.

2. Arstitõend kehtib maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui kalur on alla 18 aasta vanune, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta.

3. Kui tõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni selle reisi lõpuni.


IV osa. Teenistustingimused
Mehitamine ja puhkeaeg
Artikkel 13

Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et selle riigi lipu all sõitvad kalalaevareederid tagavad, et:

(a) nende laevad on laeva ohutuks juhtimiseks ja tööks piisavalt ja turvaliselt mehitatud ning pädeva kipri juhtimise all ja

(b) kaluritele antakse ohutuse ja tervise tagamiseks korrapäraselt piisava pikkusega puhkeaega.


Artikkel 14

1. Lisaks artiklis 13 sätestatud nõuetele teeb pädev asutus järgmist:

(a) kehtestab 24 meetri pikkustele ja pikematele laevadele laeva ohutuks juhtimiseks minimaalse mehitamistaseme, täpsustades nõutava kalurite arvu ja kvalifikatsiooni;

(b) kehtestab pärast konsulteerimist kauemaks kui kolmeks päevaks merele jäävatele kalalaevadele laeva pikkusest olenemata väsimuse piiramise eesmärgil kaluritele antava minimaalse puhkeaja kestuse. Minimaalne puhkeaeg ei tohi olla lühem kui:
    (i) kümme tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja
   (ii) 77 tundi seitsme päeva pikkuse ajavahemiku jooksul.

2. Pädev asutus võib piiratud ja kindlaksmääratud põhjustel lubada ajutisi erandeid käesoleva artikli lõike 1 punktis b kehtestatud piirmääradest. Pädev asutus nõuab sellisel juhul siiski, et kaluritele antakse niipea kui võimalik kompenseerivat puhkeaega.

3. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist kehtestada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatust erinevad nõuded. Sellised erinevad nõuded on siiski sisult samaväärsed ega ei sea ohtu kalurite ohutust ja tervist.

4. Käesolev artikkel ei kahjusta laeva kipri õigust nõuda kalurilt töötamist aja jooksul, mis on otseselt vajalik laeva, pardal olevate isikute või püügi ohutuse tagamiseks või merehädas olevate teiste paatide, laevade või isikute abistamiseks. Seega võib kipper peatada puhkeajagraafiku ja nõuda kalurilt töötundide tegemist, mis on vajalikud kuni tavaolukorra taastumiseni. Kipper tagab võimalikult kiiresti pärast tavaolukorra taastumist, et graafikujärgsel puhkeajal töötanud kaluritele antakse piisav puhkeaeg.


Munsterroll
Artikkel 15

Kalalaeval on munsterroll, mille koopia esitatakse kaldal volitatud isikutele enne laeva lahkumist või edastatakse kaldale viivitamata pärast laeva lahkumist. Pädev asutus määrab kindlaks, kellele, millal ja mis eesmärgil sellist teavet antakse.


Kaluri tööleping
Artikkel 16

Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis:

(a) nõuavad, et tema lipu all sõitvatel laevadel töötavad kalurid on kaitstud kaluri töölepinguga, mis on neile arusaadav ja kooskõlas konventsiooniga, ja

(b) täpsustavad miinimumnõuded andmetele, mida kalurite töölepingud peavad sisaldama kooskõlas II lisaga.


Artikkel 17

Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed järgmise kohta:

(a) kord, millega tagatakse, et kaluril on enne kaluri töölepingu sõlmimist võimalus selle tingimused läbi vaadata ja selle kohta nõu küsida;

(b) kui see on asjakohane, sellise lepingu alusel tehtava kaluri tööga seotud dokumentide säilitamine, ja

(c) kaluri töölepinguga seotud vaidluste lahendamise viis.


Artikkel 18

Kaluri tööleping, mille üks eksemplar antakse kalurile, on laeva pardal ning kättesaadav kalurile ja kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga teistele asjaomastele isikutele nende taotlusel.


Artikkel 19

Artikleid 16–18 ja II lisa ei kohaldata kalalaevareederi suhtes, kes töötab üksi laevas.


Artikkel 20

Kalalaevareederi kohustus on tagada, et igal kaluril on kirjalik kaluri tööleping, millele on alla kirjutanud nii kalur kui ka kalalaevareeder või kalalaevareederi volitatud esindaja (või kui kalalaevareeder ei võta ega rakenda kalureid tööle, tõend lepinguliste või samalaadsete kokkulepete kohta), mis tagab laeva pardal inimväärsed töö- ja elutingimused konventsiooni nõuete kohaselt.


Kodumaale tagasisõit
Artikkel 21

1. Liikmed tagavad, et nende lipu all sõitva ja teise riigi sadamasse siseneva kalalaeva kaluritel on õigus kodumaale tagasi sõita juhul, kui kaluri tööleping lõpeb või on kaluri või kalalaevareederi poolt põhjendatult lõpetatud või kui kalur ei ole enam võimeline täitma töölepinguga nõutud tööülesandeid või ei saa temalt konkreetsetes tingimustes nende täitmist eeldada. See kehtib ka selle laeva kalurite kohta, kes viiakse samadel põhjustel laevalt üle välisriigi sadamasse.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kodumaale tagasisõidu kulud kannab kalalaevareeder, välja arvatud kui kooskõlas riigisiseste õigusnormide või muudele meetmetega on leitud, et kalur on jätnud arvestataval määral oma töölepingu kohustused täitmata.

3. Liikmed näevad õigusnormide või muude meetmete abil ette täpsed asjaolud, mis annavad käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kalurile õiguse kodumaale tagasisõiduks, maksimaalse teenistusaja pardal, pärast mida on kaluril õigus kodumaale tagasi sõita, ja sihtkohad, kuhu kalurid võivad tagasi sõita.

4. Kui kalalaevareeder ei korralda käesolevas artiklis nimetatud kodumaale tagasisõitu, korraldab asjaomase kaluri tagasisõidu liige, kelle lipu all laev sõidab ja kes saab õiguse nõuda kulud sisse kalalaevareederilt.

5. Riigisisesed õigusnormid ei piira kalalaevareederi õigust nõuda kodumaale tagasisõidu kulud sisse kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel.


Värbamine ja vahendus
Artikkel 22
Kalurite värbamine ja vahendus

1. Liige, kellel on kalurite värbamist ja vahendust pakkuv riiklik talitus, tagab, et see talitus moodustab osa kõikidele töötajatele ja tööandjatele mõeldud riiklikust tööturutalitusest või on sellega kooskõlas.

2. Liikme territooriumil kalurite värbamist ja vahendust pakkuv eraõiguslik talitus teeb seda vastavalt standarditud litsentseerimise või sertifitseerimise süsteemile või muule regulatsioonivormile, mis kehtestatakse, mida peetakse või muudetakse üksnes pärast konsulteerimist.

3. Liige teeb õigusnormide või muude meetmetega järgmist:

(a) keelab värbamis- ja vahendustalitustel kasutada vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mis on kavandatud takistama kalurite töölerakendamist;

(b) nõuab, et kalur ei tasu otseselt ega kaudselt, tervikuna ega osaliselt lõivusid ega muid tasusid kalurite värbamise ega vahenduse eest ja

(c) määrab kindlaks tingimused, mille alusel võib peatada või ära võtta eraõigusliku värbamis- või vahendustalituse litsentsi, tunnistuse või sarnase loa asjakohaste õigusnormide rikkumise korral; ja täpsustab tingimused, mille alusel eraõiguslikud värbamis- ja vahendustalitused saavad tegutseda.


Eratööhõivebürood

4. 1997. aasta eratööhõivebüroode konventsiooni (nr 181) ratifitseerinud liige võib anda teatavad käesolevast konventsioonist tulenevad kohustused eratööhõivebüroodele, mis osutavad nimetatud konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis b nimetatud teenuseid. Selliste eratööhõivebüroode ja kalalaevareederite, kes on nimetatud konventsiooni tähenduses "kasutajaettevõte", vastavad kohustused määratakse ja jaotatakse nimetatud konventsiooni artikli 12 kohaselt. Selline liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed tagamaks, et vastavate ülesannete või kohustuste andmine teenust osutavale eratööhõivebüroole ja „kasutajaettevõttele“ nimetatud konventsiooni kohaselt ei välista kaluri poolset kalalaeva vastu tekkivat vara arestimise nõude esitamist.

5. Olenemata lõikest 4 on kalalaevareeder vastutav juhul, kui eratööhõivebüroo ei täida oma kohustusi kaluri ees, kelle suhtes on kalalaevareeder 1997. aasta eratööhõivebüroode konventsiooni (nr 181) tähenduses "kasutajaettevõte".

6. Käesolevat konventsiooni ei tõlgendata nii, et see kehtestab kohustuse liikmele lubada eratööhõivebüroodel tegutseda tema kalandussektoris, nagu nimetatud käesoleva artikli lõikes 4.


Kalurite tasu
Artikkel 23

Liige võtab pärast konsulteerimist vastu õigusnormid või muud meetmed, mis sätestavad, et kaluritele, kellele makstakse palka, on tagatud igakuine või muu korrapärane makse.


Artikkel 24

Liige nõuab, et kõikidele kalalaevade pardal töötavatele kaluritele antakse võimalus kanda neile laekunud maksed, sealhulgas ettemaksed, osaliselt või tervikuna tasuta üle oma perekondadele.


V osa. Elamistingimused ja toitlustamine
Artikkel 25

Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed tema lipu all sõitvatele kalalaevadele elamistingimuste, toitlustamise ja joogivee kohta pardal.


Artikkel 26

Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et tema lipu all sõitvate kalalaevade pardal pakutavad eluruumid on piisava suuruse ja kvaliteediga ning laeva teenindamist ja kalurite pardal elamise ajavahemikku silmas pidades asjakohaselt varustatud. Eelkõige peavad sellised meetmed vastavalt vajadusele käsitlema järgmisi küsimusi:

(a) kalalaevade ehitus- või ümberehituskavade heakskiitmine seoses elamistingimustega;

(b) elu- ja kambüüsiruumide hooldus, pidades nõuetekohaselt silmas hügieeni- ja üldiseid ohutuid, tervist säästvaid ja mugavaid tingimusi;

(c) ventilatsioon, küte, jahutus ja valgustus;

(d) ülemäärase müra ja vibratsiooni leevendamine;

(e) magamisruumide, messi ja muude eluruumide paiknemine, suurus, ehitusmaterjalid, sisustus ja varustus;

(f) sanitaarsõlmed, sealhulgas tualetid ja pesuruumid, ning piisava külma ja kuuma veega varustamine ja

(g) konventsiooni nõuetele mittevastavate elamistingimuste kohta esitatud kaebustele reageerimise kord.


Artikkel 27

Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et:

(a) pardale toodud ja seal serveeritav toit on piisava toiteväärtuse ja kvaliteediga ning seda on piisavas koguses;

(b) joogivesi on piisava kvaliteediga ja seda on piisavas koguses ja

(c) kalalaevareeder varustab kalureid toidu ja veega tasuta. Kooskõlas riigisiseste õigusnormidega saab selle kulu kui tegevuskulu siiski hüvitada, kui seda näeb ette kasumiosa eest töötamise süsteemi reguleeriv kollektiivleping või kaluri tööleping.


Artikkel 28

1. Õigusnormid või muud meetmed, mille liige võtab vastu artiklite 25–27 alusel, jõustavad täielikult III lisa elamistingimuste kohta kalalaeval. III lisa võib muuta artiklis 45 sätestatud viisil.

2. Liige, kes ei ole võimeline III lisa rakendama, võib pärast konsulteerimist võtta vastu oma õigusnormid või muud meetmed, mis on sisult samaväärsed III lisaga, välja arvatud artikliga 27 seotud sätted.


VI osa. Meditsiiniabi, tervisekaitse ja sotsiaalkindlustus
Meditsiiniabi
Artikkel 29

Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et:

(a) kalalaevade pardal on laeva teenindamiseks vajalik meditsiinivarustus ja meditsiinitarbed, arvestades pardal olevate kalurite arvu, tegevuspiirkonda ja reisi pikkust;

(b) kalalaeva pardal on vähemalt üks kalur, kes on kvalifitseeritud või koolitatud andma esmaabi ja muud meditsiiniabi ning kellel on asjaomase laeva meditsiinivarustuse ja meditsiinitarvete kasutamiseks vajalikud teadmised, võttes arvesse pardal olevate kalurite arvu, tegevuspiirkonda ja reisi pikkust;

(c) pardal oleva meditsiinivarustuse ja meditsiinitarvetega on kaasas juhised või muu teave alapunktis b nimetatud kaluri või kalurite jaoks arusaadavas keeles ja vormis;

(d) kalalaevad on varustatud seadmetega raadio- või satelliitside pidamiseks kaldal viibivate isikute või talitustega, kes suudavad anda meditsiinilist nõu, võttes arvesse tegevuspiirkonda ja reisi pikkust, ja

(e) kaluritel on raske vigastuse või haiguse korral õigus saada ravi kaldal ja õigus ravi saamiseks õigeaegselt kaldale pääseda.


Artikkel 30

Võttes arvesse pardal olevate kalurite arvu, tegevuspiirkonda ja reisi kestust, võtab liige 24 meetri pikkuste ja pikemate kalalaevade puhul vastu õigusnormid või muud meetmed, mis nõuavad, et:

(a) pädev asutus näeb ette, milline meditsiinivarustus ja millised meditsiinitarbed peavad pardal olema;

(b) pardal olevat meditsiinivarustust ja meditsiinitarbeid hooldatakse nõuetekohaselt ja neid kontrollivad pädeva asutuse kehtestatud korrapäraste ajavahemike tagant pädeva asutuse poolt määratud või heaks kiidetud vastutavad isikisikud;

(c) laevadel on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud meditsiinijuhend või International Medical Guide for Ships viimane väljaanne;

(d) laevadel on juurdepääs merel viibivatele laevade jaoks eelnevalt ettevalmistatud raadio- või satelliitsidesüsteemi teel pidevalt kättesaadavatele meditsiinilistele nõuannetele, sealhulgas spetsialisti nõuanded;

(e) laevade pardal on nimekiri raadio- või satelliitsidejaamadest, mille vahendusel on võimalik saada meditsiinilist nõuannet, ja

(f) pardal või välisriigi sadamas viibimise ajal osutatakse kalurile tasuta meditsiiniabi ulatuses, mis on kooskõlas liikme riigisisese õiguse ja tavaga.


Tööohutus ja töötervishoid ning õnnetuste ärahoidmine
Artikkel 31

Liige võtab vastu õigusnormid või muud meetmed järgmise kohta:

(a) tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööga seotud riskide ärahoidmine kalalaevade pardal, sealhulgas riskihindamine ja -juhtimine, kalurite väljaõpe ja juhendamine pardal;

(b) kalurite väljaõpe nende poolt kasutatavate püügivahendite käsitsemiseks ja teadmiste andmiseks kalandustegevuse kohta, milles nad tööle rakendatakse;

(c) kalalaevareederite, kalurite ja muude asjaomaste isikute kohustused, võttes nõuetekohaselt arvesse alla 18 aasta vanuste kalurite ohutust ja tervishoidu;

(d) tema lipu all sõitvate kalalaevade pardal toimunud õnnetustest teatamine ja nende uurimine ja

(e) tööohutuse ja töötervishoiu ühiskomisjonide või pärast konsulteerimist muude asjakohaste organite moodustamine.


Artikkel 32

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse 24 meetri pikkuste ja pikemate kalalaevade suhtes, mis on tavaliselt merel kauem kui kolm päeva, ja pärast konsulteerimist ka muude laevade suhtes, arvestades pardal olevate kalurite arvu, tegevuspiirkonda ja reisi kestust.

2. Pädev asutus:

(a) nõuab pärast konsulteerimist, et kalalaevareeder kehtestab pardal kooskõlas riigisiseste õigusnormide, kollektiivlepingute ja tavaga korra tööõnnetuste, -vigastuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks, võttes arvesse konkreetseid ohte ja riske asjaomasel kalalaeval, ja

(b) nõuab, et kalalaevareederitele, kipritele, kaluritele ja muudele asjaomastele isikutele antakse piisavaid ja sobivaid juhiseid, õppematerjali või muud asjakohast teavet selle kohta, kuidas ohutus- ja terviseriske kalalaevade pardal hinnata ja ohjata.

3. Kalalaevareederid:

(a) tagavad, et iga pardal viibiv kalur varustatakse sobiva kaitserõivastuse ja -vahenditega;

(b) tagavad, et iga pardal viibiv kalur on saanud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ohutuse alase põhiväljaõppe; pädev asutus võib kirjalikult lubada sellest nõudest erandite tegemist kalurite puhul, kes on tõendanud, et neil on samaväärsed teadmised ja kogemused, ja

(c) tagavad, et kalurid on enne seadmete kasutamist või asjaomases töös osalemist piisavalt ja mõistlikul määral tuttavad seadmete ja nende töömeetoditega, sealhulgas asjakohaste ohutusmeetmetega.


Artikkel 33

Kalapüügiga seotud riske hinnatakse vastavalt vajadusele kalurite või nende esindajate osalusel.


Sotsiaalkindlustus
Artikkel 34

Liige tagab, et tavaliselt tema territooriumil elavatel kaluritel ning riigisisese õigusega ette nähtud ulatuses nende ülalpeetavatel on õigus sotsiaalkindlustuskaitsele vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui need on kohaldatavad teistele töötajatele, sealhulgas palgatöötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tavaliselt elavad tema territooriumil.


Artikkel 35

Liige kohustub astuma oma riigisisestele oludele vastavaid samme, et saavutada järk-järgult laialdane sotsiaalkindlustuskaitse kõikidele tavaliselt tema territooriumil elavatele kaluritele.


Artikkel 36

Liikmed teevad koostööd kahe- või mitmepoolsete lepingute või muude kokkulepete alusel riigisiseste õigusnormide või tava kohaselt:

(a) et saavutada kalurite järk-järgult laialdane sotsiaalkindlustuskaitse, arvestades kodakondsusest sõltumatu võrdse kohtlemise põhimõtet, ja

(b) et tagada omandatud või omandamisel olevate sotsiaalkindlustusõiguste säilimine kõikidele kaluritele sõltumata elukohast.


Artikkel 37

Olenemata kohustuste omistamisest artiklites 34, 35 ja 36, võivad liikmed kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel ning regionaalsete majandusliku lõimumise organisatsioonide raames vastu võetud sätetega määrata kindlaks muud eeskirjad seoses kaluritele laienevate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega.


Kaitse tööga seotud haiguse, vigastuse või surma korral
Artikkel 38

1. Liige võtab meetmeid, et tagada kooskõlas riigisiseste õigusnormide või tavaga kaluritele kaitse tööga seotud haiguse, vigastuse või surma korral.

2. Tööõnnetusest tingitud vigastuse või kutsehaiguse korral saab kalur:
(a) asjakohast meditsiiniabi ja
(b) vastava hüvitise kooskõlas riigisiseste õigusnormidega.

3. Võttes arvesse kalapüügisektori eripära, võib käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kaitse tagada:
(a) kalalaevareederi vastutuse süsteemiga või
(b) kohustusliku kindlustuse, töötajate hüvitise või muude skeemidega.


Artikkel 39

1. Kui riigisisesed nõuded kalurite kohta puuduvad, võtab liige vastu õigusnormid või muud meetmed tagamaks, et kalalaevareederid vastutavad tema lipu all sõitvate laevade kaluritele tervisekaitse ja meditsiiniabi andmise eest ajal, mil nad on tööle võetud või tööle rakendatud või töötavad merel või välisriigi sadamas viibival laeval. Sellised õigusnormid või muud meetmed tagavad, et kalalaevareederid vastutavad meditsiiniabikulude kandmise eest, sealhulgas sellega seotud materiaalne abi ja toetus, ravi ajal välisriigis, kuni kalur on kodumaale tagasi sõitnud.

2. Riigisisesed õigusnormid võivad lubada kalalaevareederi vastutuse välistamist, kui vigastus tekkis muul viisil kui laeva teenistuses või kui haigust või puuet varjati töölevõtmisel või kui vigastus või haigus on tingitud kaluri poolsest tahtlikust kohustuste rikkumisest.


VII osa. Nõuete täitmine ja jõustamine
Artikkel 40

Liige teostab tõhusalt oma jurisdiktsiooni ja kontrolli oma lipu all sõitvate laevade üle, luues konventsiooni nõuete täitmise tagamise süsteemi, mis hõlmab vastavalt vajadusele kontrolli, aruandlust, seiret, kaebuste esitamise korda, asjakohaseid karistusi ja korrektiivmeetmeid kooskõlas riigisiseste õigusnormidega.


Artikkel 41

1. Liikmed nõuavad, et kauem kui kolmeks päevaks merele jäävatel kalalaevadel:

(a) mille pikkus on 24 meetrit või rohkem või

(b) mis sõidavad tavaliselt üle 200 meremiili kaugusel lipuriigi rannikust või väljaspool selle mandrilava välisserva, olenevalt sellest, kumb kaugus rannikust on suurem,
on kaasas pädeva asutuse välja antud kehtiv dokument, mis kinnitab, et laeva vastavust konventsiooni elu- ja töötingimustele on kontrollinud pädev asutus või on seda tehtud selle asutuse nimel.

2. Sellise dokumendi kehtivusaeg võib kokku langeda riigisisese või rahvusvahelise kalalaeva ohutustunnistuse kehtivusajaga, kuid ühelgi juhul ei ületa selline kehtivusaeg viit aastat.


Artikkel 42

1. Pädev asutus nimetab ametisse piisaval arvul kvalifitseeritud inspektoreid oma kohustuste täitmiseks artikli 41 alusel.

2. Tõhusa süsteemi loomisel elu- ja töötingimuste kontrollimiseks kalalaevade pardal võib liige, kui see on asjakohane, volitada kontrolli läbiviimise ja dokumentide väljastamise avalikele asutustele või muudele organisatsioonidele, mida ta tunnustab pädevate ja sõltumatutena. Kõikidel juhtudel jääb liige täielikult vastutavaks tema lipu all sõitvate kalalaevade kalurite elu- ja töötingimuste kontrolli ja sellega seotud dokumentide väljastamise eest.


Artikkel 43

1. Liige, kellele esitatakse kaebus või kes saab tõendeid, et tema lipu all sõitev kalalaev ei vasta konventsiooni nõuetele, võtab vajalikud meetmed asja uurimiseks ning tagab meetmete võtmise avastatud puuduse kõrvaldamiseks.

2. Kui liige, kelle sadamat külastab kalalaev tavapärase töö käigus või operatiivpõhjustel, saab kaebuse või tõendeid, et selline laev ei vasta konventsiooni nõuetele, võib ta koostada laeva lipuriigi valitsusele aruande, mille koopia saadetakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile, ning võtta vajalikud meetmed pardal ilmselgelt ohtlike või tervist ohustavate tingimuste kõrvaldamiseks.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud meetmete võtmisel teavitab liige sellest viivitamata lipuriigi lähimat esindajat ja kutsub võimaluse korral sellise esindaja kohale. Liige ei tohi laeva põhjendamatult kinni pidada ega peatada.

4. Käesolevas artiklis nimetatud kaebuse võib esitada kalur, kutseorganisatsioon, ühendus, ametiühing või üldiselt laeva ohutusest, sealhulgas pardal olevate kalurite ohutusest või nende terviseohtudest huvitatud isik.

5. Käesolev artikkel ei kehti kaebuste suhtes, mida liige peab ilmselt alusetuks.


Artikkel 44

Liige kohaldab konventsiooni sellisel viisil, et konventsiooni mitteratifitseerinud riigi lipu all sõitvaid kalalaevu ei kohelda soodsamalt kui kalalaevu, mis sõidavad selle ratifitseerinud liikme lipu all.


VIII osa. I, II ja III lisa muutmine
Artikkel 45

1. Konventsiooni asjakohaste sätete kohaselt võib rahvusvaheline töökonverents muuta I, II ja III lisa. Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu võib võtta konverentsi päevakorda punkti ekspertide kolmepoolsel kohtumisel koostatud parandusettepanekute kohta. Ettepanekute vastuvõtmise otsus nõuab konverentsil kohal viibivate delegaatide kahekolmandikulist häälteenamust, sealhulgas vähemalt pooled konventsiooni ratifitseerinud liikmed.

2. Kõik käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud muudatused jõustuvad konventsiooni ratifitseerinud liikme jaoks kuus kuud pärast selle vastuvõtmise kuupäeva, välja arvatud kui selline liige on Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile kirjalikult teatanud, et selle liikme suhtes see ei jõustu või jõustub alles hilisemal kuupäeval pärast sellekohast kirjalikku teadet.


IX osa. Lõppsätted
Artikkel 46

Konventsioon muudab 1959. aasta kalurite vanuse alammäära konventsiooni (nr 112), 1959. aasta kalurite arstliku läbivaatuse konventsiooni (nr 113), 1959. aasta kalurite töölepingu konventsiooni (nr 114) ja 1966. aasta laevapereliikmete (kalurite) elamistingimuste konventsiooni (nr 126).


Artikkel 47

Konventsiooni ametlikud ratifitseerimiskirjad edastatakse registreerimiseks Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile.


Artikkel 48

1. Konventsioon on siduv üksnes neile Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele, kelle ratifitseerimiskirjad on registreeritud Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures.

2. See jõustub 12 kuud pärast kuupäeva, mil kümme liiget, kellest kaheksa on rannikuäärsed riigid, on registreeritud peadirektori juures.

3. Pärast seda jõustub konventsioon liikme suhtes 12 kuud pärast tema ratifitseerimiskirja registreerimise kuupäeva.


Artikkel 49

1. Konventsiooni ratifitseerinud liige võib selle denonsseerida vastava teate saatmisega Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile, kui konventsiooni esmakordsest jõustumisest on möödunud kümme aastat. Selline denonsseerimine jõustub üks aasta pärast selle registreerimise kuupäeva.

2. Liige, kes on konventsiooni ratifitseerinud ja ei kasuta eelmises lõikes nimetatud kümne aasta pikkuse perioodi täitumise järel ühe aasta jooksul käesoleva artikliga antud denonsseerimise õigust, on kohustatud konventsiooni täitma veel kümme aastat ja võib seejärel käesolevas artiklis sätestatud tingimuste kohaselt konventsiooni denonsseerida iga uue kümne aasta pikkuse perioodi esimese aasta jooksul.


Artikkel 50

1. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teavitab kõiki Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmeid kõikidest organisatsiooni liikmete poolt teatavaks tehtud ratifitseerimiste, deklaratsioonide ja denonsseerimiste registreerimisest.

2. Kui organisatsiooni liikmeid teavitatakse konventsiooni jõustumiseks vajalikust viimasest ratifitseerimisest, juhib peadirektor organisatsiooni liikmete tähelepanu konventsiooni jõustumise kuupäevale.


Artikkel 51

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt edastab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor kõikide peadirektori juures registreeritud ratifitseerimiste, deklaratsioonide ja denonsseerimiste kõik üksikasjad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks.


Artikkel 52

Kui Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu peab seda vajalikuks, esitab ta peakonverentsile aruande konventsiooni toimimise kohta ning uurib selle täieliku või osalise muutmise küsimuse konverentsi päevakorda võtmise soovitatavust, arvestades ka artiklit 45.


Artikkel 53

1. Kui peakonverents võtab vastu uue konventsiooni, mis muudab käesolevat konventsiooni, ja kui uus konventsioon ei näe ette teisiti:

(a) olenemata artiklist 49, toob uue muudetud konventsiooni ratifitseerimine liikme poolt kaasa käesoleva konventsiooni ipso jure viivitamata denonsseerimise, kui uus muudetud konventsioon hakkab kehtima;

(b) käesolev konventsioon ei ole enam liikmetele ratifitseerimiseks avatud uue muudetud konventsiooni jõustumise kuupäevast alates.

2. Käesolev konventsioon jääb oma igakordsel kujul ja sisuga kehtima nende liikmete suhtes, kes on selle ratifitseerinud, kuid ei ole ratifitseerinud muudetud konventsiooni.


Artikkel 54

Konventsiooni inglis- ja prantsuskeelsed tekstid on võrdselt autentsed.


I lisa
Samaväärsus mõõtmisel

Käesolevas konventsioonis, kui pädev asutus otsustab pärast konsulteerimist kasutada mõõtmisalusena pikkuse (L) asemel kogupikkust (LOA):
   (a) loetakse kogupikkus (LOA) 16,5 meetrit samaväärseks pikkusega (L) 15 meetrit;
   (b) loetakse kogupikkus (LOA) 26,5 meetrit samaväärseks pikkusega (L) 24 meetrit;
   (c) loetakse kogupikkus (LOA) 50 meetrit samaväärseks pikkusega (L) 45 meetrit.


II lisa
Kaluri tööleping

Kaluri tööleping sisaldab järgmisi andmeid, välja arvatud kui üks või mitu neist on mittevajalikud, kuna see küsimus on riigi õigusnormide või, kui see on asjakohane, kollektiivlepinguga teisiti reguleeritud:

(a) kaluri perekonnanimi ja muud nimed, sünnikuupäev või vanus ja sünnikoht;

(b) lepingu sõlmimise koht ja kuupäev;

(c) kalalaeva või -laevade, mille pardale kalur tööle läheb, nimi ja registreerimisnumber;

(d) tööandja või kalalaevareederi või kaluriga sõlmitava lepingu teise lepinguosalise nimi;

(e) eelseisev reis või eelseisvad reisid, kui see või need on lepingu sõlmimise ajal teada;

(f) ametikoht, millele kalur tööle võetakse või millel teda rakendatakse;

(g) võimaluse korral koht ja kuupäev, kus ja millal peab kalur pardale teenistusse ilmuma;

(h) toiduained, millega kalurit varustatakse, kui riigisiseste õigusnormidega ei ole ette nähtud alternatiivset süsteemi;

(i) töötasusumma või väljapüügiosa suurus koos sellise osa arvutamise meetodiga, kui töötasu on väljapüügiosal põhinev, või palgasumma ja väljapüügiosa suurus koos selle arvutamise meetodiga, kui töötasu on kombineeritud alusel, ning kokkulepitud töötasu alammäär;

(j) lepingu lõpetamine ja selle tingimused, nimelt:
   (i) kui leping on sõlmitud määratud tähtajaks, siis kindlaksmääratud lõpetamise kuupäev;
   (ii) kui leping on sõlmitud konkreetseks reisiks, siis sihtsadam ja aeg, mis peab mööduma pärast saabumist, enne kui kalur töölt vabastatakse;
   (iii) kui leping on sõlmitud tähtajatult, siis tingimused, mis annavad kummalegi poolele õiguse leping tühistada, samuti nõutav tühistamisest etteteatamise aeg, mis ei või olla kalalaevareederi jaoks lühem kui kaluri jaoks;

(k) kaitse kalurile tööga seotud haiguse, vigastuse või surma korral;

(l) tasulise põhipuhkuse suurus või vajaduse korral tasu arvestamise valem;

(m) tervise- ja sotsiaalkindlustuskaitse ja hüvitised, mida vastavalt vajadusele tööandja, kalalaevareeder või kaluri töölepingu teine osapool või teised osapooled peavad kalurile andma;

(n) kaluri tagasisõiduõigus;

(o) vajaduse korral viited kollektiivläbirääkimiste kokkuleppele;

(p) riigisisestele õigusnormidele või muudele meetmetele vastav minimaalne puhkeaeg ja

(q) muud riigisiseste õigusnormidega nõutavad andmed.


III lisa
Elamistingimused kalalaeval
Üldsätted

1. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) uus kalalaev – kalalaev, mille:
   (i) ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse asjaomase liikme suhtes konventsiooni jõustumise kuupäeval või pärast seda või
   (ii) mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse enne asjaomase liikme suhtes konventsiooni jõustumise kuupäeva ja mis antakse üle vähemalt kolm aastat pärast seda päeva või
   (iii) ehituslepingu puudumisel konventsiooni asjaomase liikme suhtes jõustumise kuupäeval või pärast seda:
      - kiil pannakse maha või
      - konkreetse laeva ehitamisena käsitletav tegevus algab või
      - koostet on alustatud, mis moodustab vähemalt 50 tonni või 1 protsendi kõikide ehitusmaterjalide hinnangulisest massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem;

(b) olemasolev laev – laev, mis ei ole uus kalalaev.

2. Järgnevat kohaldatakse kõikide uute tekiga kalalaevade suhtes erandite alusel, mis on sätestatud kooskõlas konventsiooni artikliga 3. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist kohaldada käesoleva lisa nõudeid olemasolevatele laevadele, kui leitakse, et see põhjendatud ja otstarbekas.

3. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist lubada kõrvalekaldeid käesolevast lisast kalalaevade puhul, mis tavaliselt jäävad merele vähem kui 24 tunniks, ja kui kalurid ei ela sadamas laeva pardal. Selliste laevade puhul tagab pädev asutus, et asjaomastel kaluritel on piisavad võimalused puhkamiseks, söömiseks ja sanitaartoiminguteks.

4. Liikme poolt käesoleva lisa lõike 3 alusel tehtud kõrvalekalletest tuleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 22 alusel teatada Rahvusvahelisele Tööbüroole.

5. 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade suhtes kehtivaid nõudeid võib kohaldada 15–24 meetri pikkustele laevadele, kui pädev asutus leiab pärast konsulteerimist, et see on põhjendatud ja otstarbekas.

6. Ilma sobivate elamistingimuste ja sanitaarsõlmedeta abilaevade pardal töötavatele kaluritele võimaldatakse sellised elamistingimused ja sõlmed emalaeva pardal.

7. Liikmed võivad laiendada käesoleva lisa nõudeid müra ja vibratsiooni, ventilatsiooni, kütte ja õhukonditsioneerimise ning valgustuse kohta kinnistele tööruumidele ning ladustamiseks kasutatavatele ruumidele, kui pärast konsulteerimist peetakse sellist kohaldamist asjakohaseks ning see ei mõjuta negatiivselt protsessi, töötingimusi ega kalasaagi kvaliteeti.

8. Konventsiooni artiklis 5 nimetatud kogumahutavuse kasutamine on piiratud käesoleva lisa järgmiste lõigetega: 14, 37, 38, 41, 43, 46, 49, 53, 55, 61, 64, 65 ja 67. Kui pädev asutus otsustab pärast konsulteerimist kasutada nende lõigete puhul mõõtmisalusena kogumahutavust (GT):
   (a) loetakse kogumahutavus 75 GT samaväärseks pikkusega (L) 15 meetrit või kogupikkusega (LOA) 16,5 meetrit;
   (b) loetakse kogumahutavus 300 GT samaväärseks pikkusega (L) 24 meetrit või kogupikkusega (LOA) 26,5 meetrit;
   (c) loetakse kogumahutavus 950 GT samaväärseks pikkusega (L) 45 meetrit või kogupikkusega (LOA) 50 meetrit.


Kavandamine ja kontroll

9. Pädev asutus veendub, et iga kord, kui laev on äsja ehitatud või laevapere eluruume on rekonstrueeritud, vastab selline laev käesoleva lisa nõuetele. Pädev asutus nõuab võimaluste piires käesoleva lisa järgimist, kui laevapere elamistingimusi oluliselt muudetakse, ja lipu, mille all see sõidab, liikme lipu vastu vahetava laeva puhul nende käesoleva lisa nõuete järgimist, mis on kohaldatavad vastavalt käesoleva lisa lõikele 2.

10. Käesoleva lisa lõikes 9 märgitud juhtudel nõutakse 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul eluruumide kohta käivate üksikasjalike plaanide ja teabe esitamist pädevale asutusele või selle poolt volitatud isikule heakskiitmiseks.

11. Alati kui 24 meetri pikkuste või pikemate kalalaevade laevapere eluruume on rekonstrueeritud või oluliselt muudetud, kontrollib pädev asutus eluruumide puhul konventsiooni nõuete järgimist ja kui laev vahetab lipu, mille all see sõidab, liikme lipu vastu, nende käesoleva lisa nõuete täitmist, mis on kohaldatavad käesoleva lisa lõike 2 kohaselt. Pädev asutus võib omal äranägemisel teha täiendavaid laevapere elamistingimuste kontrolle.

12. Kui laev vahetab lippu, kaotavad laeva suhtes kehtivuse kõik alternatiivsed nõuded, mille eelmise lipuriigi pädev asutus võis olla vastu võtnud käesoleva lisa lõigete 15, 39, 47 või 62 kohaselt.


Projekteerimine ja ehitamine
Ruumide puhaskõrgus

13. Kõik eluruumid on piisava puhaskõrgusega. Pädev asutus näeb ette minimaalse puhaskõrguse ruumidele, kus kaluritelt eeldatakse pikemaajalist püstiseismist.

14. 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul ei ole minimaalne lubatud puhaskõrgus eluruumides, kus on vajalik täielik ja vaba liikumine, väiksem kui 200 sentimeetrit.

15. Olenemata lõikest 14, võib pädev asutus pärast konsulteerimist otsustada, et minimaalne lubatud puhaskõrgus sellistes eluruumides ei ole üheski ruumis ega selle üheski osas väiksem kui 190 sentimeetrit, kui asutus on veendunud, et see on põhjendatud ja ei tekita kaluritele ebamugavusi.

Avaused eluruumidesse ja nende vahel

16. Kalaruumidest ja masinaruumidest ei ole avaust otse magamisruumidesse, välja arvatud avariiväljapääsud. Kui see on põhjendatud ja otstarbekas, välditakse avausi otse kambüüsist, laoruumidest, kuivatusruumidest või ühistest sanitaarruumidest, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti.

17. 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul ei ole avaust kala- ja masinaruumidest või kambüüsist, laoruumidest, kuivatusruumidest ega ühistest sanitaarruumidest otse magamisruumidesse, välja arvatud evakueerimiseks; selliseid kohti magamisruumidest eraldav vaheseina osa ja välised vaheseinad on tehtud terasest või muust heakskiidetud materjalist ning on vee- ja gaasikindlad. Käesolev säte ei välista võimalust, et kahel kajutil on ühised sanitaarruumid.

Isolatsioon

18. Eluruumid on piisavalt isoleeritud; sisemiste vaheseinte, paneelide ja voodri ning põrandate ja liitekohtade ehitamiseks kasutatavad materjalid on selleks otstarbeks sobivad ja aitavad kaasa tervisliku keskkonna tagamisele. Kõikidest eluruumidest on piisav äravool.

Muu

19. Võetakse kõik võimalikud meetmed, et kaitsta kalalaevade laevapere eluruume kärbeste ja muude putukate eest, eelkõige kui laevad töötavad sääserohketes piirkondades.

20. Kõik laevapere eluruumid varustatakse vajalike evakuatsiooniteedega.

Müra ja vibratsioon

21. Pädev asutus võtab meetmed liigse müra ja vibratsiooni piiramiseks eluruumides ja kuivõrd see on võimalik, kooskõlas vastavate rahvusvaheliste standarditega.

22. 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade jaoks võtab pädev asutus vastu eluruumide müra- ja vibratsiooninõuded, mis tagavad piisava kaitse kaluritele sellise müra ja vibratsiooni mõjude eest, sealhulgas mürast ja vibratsioonist tingitud väsimuse mõjude eest.

Ventilatsioon

23. Eluruume ventileeritakse kliimatingimusi arvestades. Ventilatsioonisüsteem tagab rahuldava kvaliteediga õhu alati, kui kalurid on pardal.

24. Ventilatsioon või muud meetmed kaitsevad mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest.

25. 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade eluruumid varustatakse reguleeritava ventilatsioonisüsteemiga, mis võimaldab hoida õhu rahuldavas seisukorras ja tagada piisava õhuliikumise kõikide ilmastiku- ja kliimatingimuste korral. Ventilatsioonisüsteemid töötavad alati, kui kalurid on pardal.

Kütmine ja õhu konditsioneerimine

26. Eluruume köetakse piisavalt kliimatingimusi arvestades.

27. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel tagatakse piisav küte sobiva küttesüsteemiga, välja arvatud kalalaevadel, mis töötavad üksnes troopilises kliimas. Küttesüsteem annab soojust kõikides oludes vastavalt vajadusele ja töötab siis, kui kalurid pardal elavad või töötavad ning kui olud seda nõuavad.

28. 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade eluruumid, sild, raadioruum ja masinate juhtimiskeskus on varustatud õhukonditsioneeriga, kui tegemist ei ole laevadega, mis töötavad regulaarselt piirkondades, mille mõõdukad kliimatingimused seda ei nõua.

Valgustus

29. Kõikides eluruumides tagatakse piisav valgus.

30. Kui see on võimalik, kasutatakse eluruumide valgustuses lisaks kunstlikule valgustusele ka loomulikku valgustust. Kui magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, on seal võimalus tõkestada valguse sissepääsu.

31. Lisaks magamisruumi tavapärasele valgustusele on iga koi varustatud piisava lugemisvalgustusega.

32. Magamisruumides on avariivalgustus.

33. Kui laeva mess, koridorid ja muud avariiväljapääsuna kasutatavad alad ei ole varustatud avariivalgustusega, kasutatakse neis pidevat öövalgustust.

34. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel vastab majutusalade valgustus pädeva asutuse kehtestatud nõuetele. Kõikides vaba liikumist võimaldavates eluruumi osades võimaldab sellise valgustuse miinimumtase normaalse nägemisega inimesel lugeda selgel päeval tavalist trükitud ajalehte.


Magamisruumid
Üldine

35. Kui laeva konstruktsioon, mõõdud või otstarve seda võimaldavad, paiknevad magamisruumid selliselt, et liikumise ja kiirenduse mõju on minimaalne, kuid need ruumid asu mingil juhul põrkevaheseinast eespool.

Põrandapind

36. Inimeste arv magamisruumi kohta ja põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, tagab kaluritele piisava ruumi ja mugavuse pardal, arvestades laeva tegevusala.

37. 24 meetri pikkustel ja pikematel, kuid alla 45 meetri pikkustel laevadel ei ole magamisruumide põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, väiksem kui 1,5 ruutmeetrit.

38. 45 meetri pikkustel ja pikematel laevadel ei ole magamisruumide põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, väiksem kui 2 ruutmeetrit.

39. Olenemata lõigetest 37 ja 38, võib pädev asutus pärast konsulteerimist otsustada, et magamisruumide vähim lubatud põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, ei ole väiksem kui vastavalt 1,0 ja 1,5 ruutmeetrit, kui pädev astus on veendunud, et see on põhjendatud ja ei tekita kaluritele ebamugavusi.

Inimeste arv magamisruumi kohta

40. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, ei ole ühte magamisruumi paigutada lubatud inimeste arv suurem kui kuus.

41. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel ei ole ühte magamisruumi paigutada lubatud inimeste arv suurem kui neli. Pädev asutus võib lubada teha konkreetsetel juhtudel selle nõude osas erandeid, kui laeva suurus, tüüp või kavandatav kasutusala muudavad selle nõude põhjendamatuks või mittetäidetavaks.

42. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, on laeva juhtkonnal eraldi magamisruum või magamisruumid.

43. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on juhtkonna magamisruumid võimaluse korral mõeldud ühele inimesele ja ühelgi juhul ei ole magamisruumis üle kahe koi. Pädev asutus võib lubada konkreetsetel juhtudel teha käesoleva lõike nõuetest erandeid, kui laeva suurus, tüüp või kasutusala muudavad need nõuded põhjendamatuks või mittetäidetavaks.

Muu

44. Inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis on loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästinähtavasse kohta.

45. Tagatakse sobivate mõõtmetega üheinimesekoid. Madratsid on valmistatud sobivast materjalist.

46. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel ei ole koide sisemõõdud väiksemad kui 198 x 80 sentimeetrit.

47. Olenemata lõikest 46, võib pädev asutus pärast konsulteerimist otsustada, et koide sisemõõdud ei ole väiksemad kui 190 x 70 sentimeetrit, kui ta on veendunud, et see on põhjendatud ja ei tekita kaluritele ebamugavusi.

48. Magamisruumid kavandatakse ja sisustatakse selliselt, et see tagab piisava mugavuse ja soodustab puhtuse pidamist. Ruumide sisustuses on koid, rõivaste ja isiklike asjade jaoks piisava suurusega individuaalsed kapid ning sobiv kirjutuspind.

49. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on kirjutamiseks sobiv laud koos tooliga.

50. Magamisruumid on võimaluse korral paigutatud või varustatud nii, et meestele ja naistele on tagatud vajalikul tasemel privaatsus.


Messid

51. Messid on kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei paikne mingil juhul põrkevaheseinast eespool.

52. Laevad on varustatud tegevusalale sobivate messidega. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, on mess eraldatud magamisruumidest, kui see on võimalik.

53. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on mess magamisalast eraldi.

54. Iga messi mõõtmed ja sisustus on piisav seda korraga kasutavate inimeste tõenäolist arvu arvestades.

55. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on kogu aeg kalurite käsutuses piisava mahutavusega külmkapp ja seadmed kuumade ja külmade jookide valmistamiseks.

Vannid või dušid, tualetid ja valamud

56. Kõikide pardal olevate inimeste jaoks on laeva tegevusalale vastavad sanitaarsõlmed, kus on vastavalt vajadusele tualetid, valamud ja vannid või dušid. Need ruumid vastavad tervishoiu ja hügieeni miinimumnõuetele ning mõistlikele kvaliteedinõuetele.

57. Sanitaarsõlmed on sellised, et välistatakse muude ruumide saastumine, kui see on teostatav. Sanitaarsõlmed võimaldavad mõistlikku privaatsust.

58. Kõikidel kaluritel ja teistel pardal viibivatel inimestel on võimalus kasutada nõuetekohase hügieeni nimel piisavas koguses külma ja kuuma magevett. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist määrata kindlaks vee miinimumkoguse.

59. Sanitaarsõlmede olemasolu korral on need varustatud välisõhuga ventilatsiooniga, mis on eluruumide muudest osadest eraldi.

60. Kõik sanitaarsõlmede pinnad on lihtsalt ja tõhusalt puhastatavad. Põrandatel on libisemisvastane kate.

61. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on kõikide kalurite jaoks, kelle kasutuses ei ole sanitaarsõlmedega ruumid, vähemalt üks vann või dušš või mõlemad, üks tualett ja üks valamu maksimaalselt nelja inimese kohta.

62. Olenemata lõikest 61, võib pädev asutus pärast konsulteerimist otsustada, et vähemalt üks vann või dušš või mõlemad ja üks valamu on maksimaalselt kuue inimese kohta ning üks tualett maksimaalselt kaheksa inimese kohta, kui pädev asutus on veendunud, et see on põhjendatud ja ei tekita kaluritele ebamugavusi.


Pesupesemisruumid

63. Laevas on vajaduse korral võimalus rõivaste pesemiseks ja kuivatamiseks laeva tegevusala arvestades, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti.

64. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on piisavad võimalused rõivaste pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks.

65. 45 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on piisavad võimalused rõivaste pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks magamisruumidest, messidest ja tualettidest eraldi asuvas ruumis, mis on piisava ventilatsiooni, küttega ja varustatud pesunööride või muude vahenditega rõivaste kuivatamiseks.


Ruumid haigetele ja vigastatud kaluritele

66. Vajaduse korral eraldatakse haigestunud või vigastatud kalurile kajut.

67. 45 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on eraldi laevalaatsaret. See ruum on nõuetekohaselt sisustatud ja seda hoitakse puhtana.

Muud rajatised

68. Tormivarustuse ja muude isikukaitsevahendite ülesriputamise koht paikneb väljaspool magamisruume, kuid nende suhtes sobivalt.

Magamisvarustus, messinõud ja muud sätted

69. Kõikidele pardal viibivatele kaluritele antakse sobivad söögiriistad, magamisvarustus ja muu pesu. Pesu kulu kui tegevuskulu saab siiski hüvitada, kui kollektiivleping või kaluri tööleping nii sätestavad.

Puhkevõimalused

70. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on kõikidel pardal viibivatel kaluritel asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused. Vajaduse korral võib puhketegevusteks kasutada messi.

Sidevahendid

71. Kõikidele pardal viibivatele kaluritele tagatakse põhjendatud ja teostatavas ulatuses juurdepääs sidevahenditele mõistliku tasu eest, mis ei ületa kalalaevareederi kogukulu sellele.

Kambüüs ja toidu hoiuruumid

72. Pardal on toiduvalmistamise seadmed. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, paigaldatakse need seadmed eraldi kambüüsi, kui see on teostatav.

73. Kambüüs või eraldi kambüüsi puudumisel toiduvalmistamisala on selleks piisava suurusega, hästi valgustatud ja ventileeritud ning nõuetekohaselt varustatud ja korrashoitud.

74. 24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on eraldi kambüüs.

75. Kambüüsis toiduvalmistamiseks kasutatavaid gaasilise butaani või propaani mahuteid hoitakse avatud tekil varjualuses, mis on mõeldud nende kaitseks väliste kuumusallikate ja välismõjude eest.

76. Toiduvarude jaoks on piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht.

77. 24 meetri pikkustel ja pikemate laevadel kasutatakse toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning muud madala temperatuuriga hoiukohta.

Toit ja joogivesi

78. Toitu ja joogivett on piisavalt, arvestades kalurite arvu ning reisi kestust ja laadi. Lisaks on nende toiteväärtus, kvaliteet, kogus ja vaheldusrikkus piisavad, arvestades ka kalurite toiduga seotud usuliste vajaduste ja kultuuritavadega.

79. Pädev asutus võib kehtestada miinimumnõuded pardal veetava toidu ja vee koguse kohta.

Puhtad ja elamiskõlblikud tingimused

80. Eluruume hoitakse puhtas ja elamiskõlblikus seisundis ning neis ei hoita kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.

81. Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid hoitakse puhtana.

82. Jäätmeid hoitakse kinnistes, korralikult suletud mahutites ning need eemaldatakse vastavalt vajadusele toidu käitlemise aladelt.

Kontroll kipri poolt või kipri korraldusel

83. 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul nõuab pädev asutus sagedaste kontrollide teostamist kipri poolt või tema korraldusel, tagamaks et:

(a) eluruumid on puhtad, tagavad inimväärika elamise ja neid hoitakse heas korras;

(b) toidu- ja veevarud on piisavad ja

(c) kambüüsi ja toidu hoidmise ruumid ja seadmed on puhtad ning nõuetekohases korras.
Selliste kontrollide tulemused ja avastatud puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmed dokumenteeritakse ja on kontrollimiseks kättesaadavad.

Kõrvalekalded

84. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist lubada teha erandeid käesolevast lisast, et võtta diskrimineerimata arvesse erinevaid ja omanäolisi usulisi või ühiskondlikke tavasid järgivate kalurite huve, tingimusel et sellised erandid ei muuda üldiseid tingimusi halvemaks, kui need tuleneksid lisa nõuete kohaldamisest.



 

ILO Convention (No 188) Work in Fishing Convention

/otsingu_soovitused.json