Teksti suurus:

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:05.05.2017
Avaldamismärge:RT II, 08.03.2016, 4

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioon

Vastu võetud 23.02.2006

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seadus
  Välisministeeirumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents,

mille kutsus Genfis kokku Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu ja mille üheksakümne neljas istungjärk toimus 7. veebruaril 2006. aastal;

soovides luua ühtsed sidusad õigusnormid, mis hõlmavad võimaluse korral kõiki olemasolevates rahvusvahelistes meretöö konventsioonides ja soovitustes sisalduvaid ajakohastatud norme, samuti aluspõhimõtteid, mis sisalduvad muudes, eelkõige järgmistes rahvusvahelistes töökonventsioonides:
– 1930. aasta sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon (nr 29);
– 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon (nr 87);
– 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon (nr 98);
– 1951. aasta konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest (nr 100);
– 1957. aasta sunniviisilise töö kaotamise konventsioon (nr 105);
– 1958. aasta töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon (nr 111);
– 1973. aasta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon (nr 138);
– 1999. aasta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon (nr 182) „Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamine“; ja

pidades meeles, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiülesanne on edendada inimväärseid töötingimusi; ja

tuletades meelde ILO 1998. aasta deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl; ja

pidades samuti meeles, et meremeeste kohta kehtivad teiste ILO standardite sätted ning põhiõiguste ja vabadustena sätestatud muud õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes; ja

võttes arvesse, et laevanduse ülemaailmse iseloomu tõttu vajavad meremehed erikaitset; ja

pidades samuti meeles meresõiduohutuse, inimeste turvalisuse ja merevedude kvaliteedijuhtimise rahvusvahelisi norme, mis on sätestatud muudetud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel, muudetud 1972. aasta rahvusvahelises laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioonis, ning meremehe väljaõppe- ja pädevusnõudeid, mis on sätestatud muudetud 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis; ja

tuletades meelde, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonis on sätestatud üldine õiguslik raamistik, mis peab olema aluseks igasugusele tegevusele ookeanidel ja meredel ning mis on strateegiliselt tähtis riigisisese, piirkondliku ja ülemaailmse tegevuse ning koostöö alus merendussektoris, ning vajadust säilitada selle terviklikkus; ja

tuletades meelde, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni artiklis 94 sätestatakse lipuriigi ülesanded ja kohustused muuhulgas seoses töötingimuste, mehitamise ja sotsiaalküsimustega oma lipu all sõitvatel laevadel; ja

tuletades meelde Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 19 lõiget 8, milles sätestatakse, et konverentsil vastuvõetud konventsioon või soovitus või konventsiooni ratifitseerimine liikme poolt ei või mingil juhul mõjutada sellise õigusakti, otsuse, tava või lepingu kohaldamist, mis tagab asjaomastele töötajatele konventsioonis või soovituses sätestatud tingimustest soodsamad tingimused; ja

olles otsustanud, et käesolevate uute õigusnormide koostamisel tuleb tagada, et need oleksid võimalikult vastuvõetavad valitsustele, reederitele ja meremeestele, kes järgivad inimväärse töö põhimõtteid, et need oleksid kergesti ajakohastatavad ning et neid oleks võimalik tõhusalt rakendada ja nende täitmist tagada; ja

olles otsustanud vastu võtta teatavad ettepanekud selliste õigusnormide loomiseks, mis on istungjärgu päevakorra ainus punkt; ning

olles otsustanud, et need ettepanekud esitatakse rahvusvahelise konventsioonina;

võtab kahekümne kolmandal veebruaril kahe tuhande kuuendal aastal vastu järgmise konventsiooni, mida võib nimetada 2006. aasta meretöö konventsiooniks.


Üldkohustused
I artikkel

1. Iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige (edaspidi liige), kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni, kohustub täielikult jõustama selle sätted VI artiklis sätestatud viisil, et tagada kõigi meremeeste õigus inimväärsele tööle.

2. Liikmed teevad omavahel koostööd, et tagada käesoleva konventsiooni tõhus rakendamine ja täitmine.


Mõisted ja kohaldamisala
II artikkel

1. Kui konkreetsete sätetega ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse käesoleva konventsiooni kohaldamisel järgmisi mõisteid:

a) pädev asutus – minister, valitsusasutus või muu asutus, kellel on õigus välja anda eeskirju, korraldusi või muid juhendeid, millel on vastava sätte objekti suhtes seaduse jõud, ning õigus nende täitmist tagada;

b) meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon – eeskirjas 5.1.3 nimetatud deklaratsioon;

c) kogumahutavus – kogumahutavus, mis arvutatakse 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõdistamise konventsiooni I lisas või seda muutvas või asendavas õigusaktis toodud mahutavuse mõõtmise reeglite kohaselt; nende laevade kogumahutavus, mille suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni vastuvõetud esialgset mõõtmissüsteemi, vastab rahvusvahelise mõõtekirja (1969) lahtris ,,Märkused" esitatud kogumahutavusele;

d) meretöötunnistus – eeskirjas 5.1.3 nimetatud tunnistus;

e) konventsiooni nõuded – käesoleva konventsiooni artiklites, eeskirjades ja koodeksi A-osas sisalduvad nõuded;

f) meremees – iga isik, kes on laevale tööle võetud või tööle rakendatud või teeb mistahes ametis tööd laeval, millele kohaldatakse käesolevat konventsiooni;

g) meretööleping – sisaldab niitöölepingut kui ka kapteni ja laevapere liikme vahel kokkulepitud tingimusi;

h) meremeeste töövahendusteenuse osutaja – on isik, äriühing, asutus, büroo või muu organisatsioon avalikus või erasektoris, mis tegeleb meremeeste värbamisega reederite nimel või koos reederiga töö vahendamisega meremeestele;

i) laev – laev, mis ei liigu üksnes sisevetes, kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes ja aladel, kus kehtib sadamakord;

j) reeder – laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks laeva valdaja, laevaagent või laevapereta prahtija, kes on võtnud endale laeva omanikult vastutuse laeva käitamise eest ning kes sellist vastutust võttes on nõustunud täitma kõiki käesoleva konventsiooni alusel reederile kehtestatud ülesandeid ja kohustusi olenemata sellest, kas mõni muu organisatsioon või isik täidab reederi nimel teatavaid ülesandeid või kohustusi.

2. Kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, kohaldatakse konventsiooni kõigi meremeeste suhtes.

3. Kui tekib kahtlus, kas mingisse kategooriasse kuuluvaid isikuid tuleb käesoleva konventsiooni tähenduses käsitada meremeestena, otsustab selle küsimuse iga liikme pädev asutus pärast konsulteerimist kõnealuse küsimusega seotud reederite ja meremeeste organisatsioonidega.

4. Kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, kohaldatakse konventsiooni kõigi, nii avalik-õiguslikele isikutele kui ka eraisikutele kuuluvate laevade suhtes, mis teevad tavapäraselt kaubanduslikku meresõitu, välja arvatud laevad, mis tegelevad kalapüügi või samalaadse tegevusega, ning traditsioonilise ehitusega laevad, nagu daud ja džonkid. Konventsiooni ei kohaldata sõjalaevadele ega mereväe abilaevadele.

5. Kui tekib kahtlus, kas konventsiooni kohaldatakse mingi laeva või teatava kategooria laevade suhtes, otsustab selle küsimuse iga liikme pädev asutus pärast konsulteerimist asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega.

6. Kui pädev asutus otsustab, et hetkel ei ole otstarbekas või võimalik kohaldada VI artikli lõikes 1 nimetatud koodeksi teatavaid üksikasju liikme lipu all sõitva laeva või teatava kategooria laevade suhtes, ei kohaldata koodeksi vastavaid sätteid niivõrd, kui asjakohast küsimust käsitletakse riigi õigusnormide kohaselt või kollektiivlepingute või muude meetmete abil teisiti. Sellise otsuse võib teha ainult asjaomaste reederite ja meremeeste organisatsioonidega konsulteerides ning laevade kohta, mille kogumahutavus on alla 200 ja mis ei tee rahvusvahelist meresõitu.

7. Käesoleva artikli lõigete 3, 5 või 6 alusel tehtud liikme otsused edastatakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile, kes teavitab liikmeid.

8. Kui ei ole sõnaselgelt teisiti sätestatud, tähendab viide käesolevale konventsioonile ühtlasi ka viidet eeskirjadele ja koodeksile.


Põhiõigused ja põhimõtted
III artikkel

Iga liige peab veenduma, et tema riigi õigusnormides peetakse seoses käesoleva konventsiooniga kinni järgmistest põhiõigustest:
   a) ühinemisvabadus ja kollektiivse läbirääkimisõiguse tegelik tunnustamine;
   b) sunniviisilise või kohustusliku töö kõigi vormide kaotamine;
   c) laste tööjõu kasutamise täielik kaotamine;
   d) töö- ja kutsealase diskrimineerimise kõrvaldamine.


Meremeeste töö- ja sotsiaalsed õigused
IV artikkel

1. Igal meremehel on õigus ohutule ja turvalisele töökohale, mis vastab meresõiduohutuse normidele.

2. Igal meremehel on õigus õiglastele töötingimustele.

3. Igal meremehel on õigus inimväärsetele töö- ja elamistingimustele laeva pardal.

4. Igal meremehel on õigus tervisekaitsele, meditsiiniabile, olmemeetmetele ja muus vormis sotsiaalkaitsele.

5. Iga liige tagab oma jurisdiktsiooni piires, et käesoleva artikli eelmistes lõigetes sätestatud meremeeste töö- ja sotsiaalseid õigusi rakendatakse täielikult käesoleva konventsiooni nõuete kohaselt. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võib rakendamine toimuda riigisiseste õigusnormide, kohaldatavate kollektiivlepingute või muude meetmete abil või praktikas.


Rakendamise ja täitmise tagamise kohustused
V artikkel

1. Iga liige rakendab ning tagab oma jurisdiktsiooni all olevate laevade ja meremeestega seoses õigusnormide ja muude meetmete täitmise, mis ta on vastu võtnud konventsiooni alusel võetud kohustuste täitmiseks.

2. Iga liige teostab tõhusalt oma jurisdiktsiooni ja kontrolli oma lipu all sõitvate laevade üle ning kehtestab süsteemi, mis tagab vastavuse konventsiooni nõuetele, sealhulgas korrapärase kontrollimise, aruandluse, seire ja kohtumenetluse kohaldatava õiguse alusel.

3. Iga liige tagab, et tema lipu all sõitvad laevad kannavad vastavalt konventsiooni nõuetele kaasas meretöötunnistust ja meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni.

4. Laeva, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse, võib rahvusvahelise õiguse kohaselt kontrollida mõni teine liige peale lipuriigi siis, kui laev asub mõnes tema sadamas, et teha kindlaks, kas laev järgib konventsiooni nõudeid.

5. Iga liige teostab tõhusalt oma jurisdiktsiooni ja kontrolli meremeeste töövahendusteenuse osutajate üle, kui nende asukoht on tema territooriumil.

6. Iga liige keelab konventsiooni nõuete rikkumise ning kehtestab rahvusvahelise õiguse kohaselt sanktsioonid või nõuab oma seaduste alusel parandusmeetmete võtmist, mis on piisavad sellise rikkumise ärahoidmiseks.

7. Iga liige täidab konventsiooni alusel võetud kohustusi viisil, mis tagab, et konventsiooni mitte ratifitseerinud riigi lipu all sõitvaid laevu ei kohelda soodsamalt kui konventsiooni ratifitseerinud riigi lipu all sõitvaid laevu.


Eeskirjad ning koodeksi A- ja B-osa
VI artikkel

1. Eeskirjad ja koodeksi A-osa sätted on kohustuslikud. Koodeksi B-osa sätted ei ole kohustuslikud.

2. Iga liige kohustub austama eeskirjades ettenähtud õigusi ja põhimõtteid ning rakendama kõiki eeskirju koodeksi A-osa vastavates sätetes ettenähtud viisil. Lisaks kohustub iga liige kohaselt kaaluma oma kohustuste täitmist koodeksi B-osas sätestatud viisil.

3. Liige, kellel ei ole võimalik rakendada õigusi ja põhimõtteid koodeksi A-osas ettenähtud viisil, võib juhul, kui konventsioonis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, rakendada A-osa oma õigusnormide või muude meetmete abil, mis on sisuliselt samaväärsed A-osa sätetega.

4. Ainuüksi käesoleva artikli lõike 3 eesmärgil loetakse õigusnorm, kollektiivleping või muu rakendusmeede käesoleva konventsiooni raames sisuliselt samaväärseks juhul, kui liige on veendunud, et see:
   a) soodustab koodeksi A-osa üldeesmärgi ja asjakohaste sätete eesmärgi täielikku saavutamist;
   b) tagab koodeksi A-osa asjakohaste sätete jõustumise.


Konsulteerimine reederite ja meremeeste organisatsioonidega
VII artikkel

Kui konventsioon näeb ette konsulteerimist reederite ja meremeeste organisatsioonidega, võib liige teha otsuse erandi, vabastuse või käesoleva konventsiooni muu paindliku kohaldamise kohta ainult XIII artiklis nimetatud komiteega konsulteerides juhul, kui tema territooriumil ei ole reederite ja meremeeste esindusorganisatsioone.


Jõustumine
VIII artikkel

1. Konventsiooni ratifitseerimiskiri edastatakse registreerimiseks Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile.

2. Konventsioon on siduv ainult nendele liikmetele, kelle ratifitseerimiskirjad on peadirektor registreerinud.

3. Konventsioon jõustub 12 kuu möödumisel kuupäevast, mil ratifitseerimiskirja on registreerinud vähemalt 30 liiget, kelle osa maailma laevade kogumahutavusest on kokku vähemalt 33 protsenti.

4. Seejärel jõustub konventsioon iga liikme suhtes kuupäeval, mil tema ratifitseerimiskirja registreerimisest on möödunud 12 kuud.


Denonsseerimine
IX artikkel

1. Konventsiooni ratifitseerinud liige võib selle denonsseerida, edastades teate registreerimiseks Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile, kui konventsiooni esmakordse jõustumise kuupäevast on möödunud kümme aastat. Denonsseerimine jõustub, kui teate registreerimisest on möödunud üks aasta.

2. Liige, kes ei kasuta käesolevas artiklis sätestatud denonsseerimisõigust aasta jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kümne aasta möödumist, on kohustatud täitma konventsiooni veel kümme aastat, misjärel liige võib denonsseerida konventsiooni käesolevas artiklis sätestatud tingimustel iga kümne aasta möödudes.


Jõustumise mõju
X artikkel

Käesoleva konventsiooniga muudetakse järgmisi konventsioone:
   töölevõetava meremehe vanuse alammäära konventsioon, 1920 (nr 7);
   laevahukust tingitud töökaotuse hüvitamise konventsioon, 1920 (nr 8);
   meremeeste töövahenduse konventsioon, 1920 (nr 9);
   noorte meremeeste tervisekontrolli konventsioon, 1921 (nr 16);
   meremeeste töölepingu konventsioon, 1926 (nr 22);
   meremeeste kojusaatmise konventsioon, 1926 (nr 23);
   laeva juhtkonna liikmete kutsetunnistuste konventsioon, 1936 (nr 53);
   meremeeste tasustatava puhkuse konventsioon, 1936 (nr 54);
   reederi vastutust meremeeste haiguse ja vigastuse korral käsitlev konventsioon, 1936 (nr 55);
   meremeeste ravikindlustuse konventsioon, 1936 (nr 56);
   meremeeste tööaja ja laeva mehitamise konventsioon, 1936 (nr 57);
   töölevõetava meremehe vanuse alammäära konventsioon (muudetud), 1936 (nr 58);
   laevapere toiduga varustamise ja toitlustuse konventsioon, 1946 (nr 68);
   laevakokkade diplomeerimise konventsioon, 1946 (nr 69);
   meremeeste sotsiaalkindlustuse konventsioon, 1946 (nr 70);
   meremeeste tasustatava puhkuse konventsioon, 1946 (nr 72);
   meremeeste tervisekontrolli konventsioon, 1946 (nr 73);
   madruste diplomeerimise konventsioon, 1946 (nr 74);
   laevapere majutamise konventsioon, 1946 (nr 75);
   meremeeste töötasu, tööaja ja laeva mehitamise konventsioon, 1946 (nr 76);
   meremeeste tasustatava puhkuse konventsioon (muudetud), 1949 (nr 91);
   laevapere majutamise konventsioon (muudetud), 1949 (nr 92);
   meremeeste töötasu, tööaja ja laeva mehitamise konventsioon (muudetud), 1949 (nr 93);
   meremeeste töötasu, tööaja ja laeva mehitamise konventsioon (muudetud), 1958 (nr 109);
   laevapere majutamise konventsioon (lisasätted), 1970 (nr 133);
   meremeeste tööõnnetuste ärahoidmise konventsioon, 1970 (nr 134);
   meremeestele pideva töö tagamise konventsioon, 1976 (nr 145);
   meremeeste iga-aastase tasustatava puhkuse konventsioon, 1976 (nr 146);
   kaubanduslikku meresõitu teostavate laevade miinimumnõuete konventsioon, 1976 (nr 147);
   kaubanduslikku meresõitu teostavate laevade miinimumnõuete 1976. aasta konventsiooni (nr 147) 1996. aasta protokoll;
   meremeeste olme konventsioon, 1987 (nr 163);
   meremeeste tervisekaitse ja meditsiiniabi konventsioon, 1987 (nr 164);
   meremeeste sotsiaalkindlustuse konventsioon (muudetud), 1987 (nr 165);
   meremeeste kojusaatmise konventsioon (muudetud), 1987 (nr 166);
   meremeeste tööjärelevalve konventsioon, 1996 (nr 178);
   meremeeste värbamise ja töövahenduse konventsioon, 1996 (nr 179);
   meremeeste tööaja ja laevade mehitamise konventsioon, 1996 (nr 180).


Hoiulevõtja ülesanded
XI  artikkel

1. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teatab kõigile liikmetele kõigi ratifitseerimis- ja heakskiitmiskirjade ning denonsseerimisteadete registreerimisest käesoleva konventsiooni alusel.

2. Kui VIII artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, teatab peadirektor liikmetele konventsiooni jõustumise kuupäeva.


XII artikkel

Lähtudes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklist 102, saadab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks kõik andmed konventsiooni alusel registreeritud ratifitseerimis- ja heakskiitmiskirjade ning denonsseerimisteadete kohta.


Kolmepoolne erikomitee
XIII artikkel

1. Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu jälgib pidevalt konventsiooni toimimist tema poolt asutatud komitee kaudu, millel on eripädevus meretööstandardite valdkonnas.

2. Konventsiooni kohaselt käsitletavate küsimuste jaoks peab komitee koosnema iga konventsiooni ratifitseerinud liikme valitsuse määratud kahest esindajast ning reederite ja meremeeste esindajatest, kelle haldusnõukogu on määranud pärast konsulteerimist merenduse ühiskomisjoniga.

3. Nende liikmete valitsuse esindajad, kes ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud, võivad osaleda komitee tegevuses, kuid neil ei ole hääleõigust üheski kooskõlas konventsiooniga käsitletavas küsimuses. Haldusnõukogu võib kutsuda komitees vaatlejana osalema teiste organisatsioonide või üksuste esindajaid.

4. Iga reederite ja meremeeste esindaja häält komitees kaalutakse viisil, mis tagab, et reederite rühmal ja meremeeste rühmal oleks kummalgi pool koosolekul esindatud hääleõiguslike valitsuste häälte koguarvust.


Konventsiooni muutmine
XIV artikkel

1. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents võib konventsiooni sätete muudatusi vastu võtta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 19 ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide vastuvõtmist käsitlevate eeskirjade ja menetluste raames. Koodeksi muudatusi võib vastu võtta ka XV artiklis ettenähtud korras.

2. Liikmetele, kelle konventsiooni ratifitseerimiskiri on registreeritud enne muudatuse vastuvõtmist, edastatakse muudatuse tekst ratifitseerimiseks.

3. Teistele liikmetele edastatakse muudetud konventsiooni tekst põhikirja artikli 19 kohaselt ratifitseerimiseks.

4. Muudatus loetakse heakskiidetuks kuupäeval, mil vastavalt kas muudatuse või muudetud konventsiooni ratifitseerimise on registreerinud vähemalt 30 liiget, kelle osa maailma kaubalaevastiku kogumahutavusest on kokku vähemalt 33 protsenti.

5. Põhikirja artikli 19 raames vastuvõetud muudatus muutub siduvaks ainult nendele liikmetele, kelle ratifitseerimiskirjad on Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor registreerinud.

6. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud liikme suhtes jõustub muudatus 12 kuu möödumisel käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud heakskiitmise kuupäevast või 12 kuu möödumisel kuupäevast, mil muudatuse ratifitseerimine registreeriti, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

7. Kui käesoleva artikli lõikes 9 ei ole sätestatud teisiti, jõustub muudetud konventsioon käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud liikmete suhtes 12 kuu möödumisel käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud heakskiitmise kuupäevast või 12 kuu möödumisel tema ratifitseerimiskirja registreerimisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

8. Nende liikmete suhtes, kelle konventsiooni ratifitseerimiskiri registreeriti enne muudatuse vastuvõtmist, kuid kes ei ole muudatust ratifitseerinud, jääb konventsioon kehtima ilma asjakohase muudatuseta.

9. Liige, kelle konventsiooni ratifitseerimiskiri registreeritakse pärast muudatuse vastuvõtmist, kuid enne käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud kuupäeva, võib ratifitseerimiskirjale lisatud deklaratsioonis täpsustada, et konventsioon ratifitseeritakse ilma asjakohase muudatuseta. Ratifitseerimise korral ilma sellise deklaratsioonita jõustub konventsioon kõnealuse liikme suhtes 12 kuu möödumisel kuupäevast, mil ratifitseerimine registreeriti. Kui ratifitseerimiskirjale ei ole sellist deklaratsiooni lisatud või kui ratifitseerimiskiri registreeritakse lõikes 4 nimetatud kuupäeval või pärast seda, jõustub konventsioon kõnealuse liikme suhtes 12 kuu möödumisel kuupäevast, mil ratifitseerimine registreeriti; pärast selle jõustumist käesoleva artikli lõike 7 kohaselt muutub muudatus asjaomase liikme suhtes siduvaks, kui muudatuses ei ole ette nähtud teisiti.


Koodeksi muutmine
XV artikkel

1. Koodeksit võib muuta XIV artiklis sätestatud korras või kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, siis käesolevas artiklis sätestatud korras.

2. Koodeksi muutmise ettepaneku võib Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile teha liikme valitsus või reederite rühma esindajad või meremeeste rühma esindajad, kes on määratud XIII artiklis nimetatud komitee koosseisu. Valitsuse esitatud muudatusettepaneku peavad tegema või seda toetama vähemalt viie konventsiooni ratifitseerinud liikme valitsused või käesolevas lõikes nimetatud reederite rühma või meremeeste rühma esindajad.

3. Olles kontrollinud, et muudatusettepanek vastab käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud nõuetele, saadab peadirektor selle koos asjakohaseks peetavate märkuste või ettepanekutega viivitamata Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kõigile liikmetele ning palub neil edastada ettepanekuga seotud märkused või soovitused kuue kuu jooksul või haldusnõukogu sätestatud muu tähtaja jooksul (mis ei või olla lühem kui kolm kuud ega pikem kui üheksa kuud).

4. Käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumisel edastatakse ettepanek koos kõigi käesoleva lõike alusel tehtud märkuste või soovituste kokkuvõttega arutamiseks komitee koosolekule. Muudatus loetakse komitee poolt vastuvõetuks, kui:
   a) vähemalt pool konventsiooni ratifitseerinud liikmete valitsustest on esindatud koosolekul, kus ettepanekut arutatakse;
   b) vähemalt kaks kolmandikku komitee liikmetest hääletab muudatuse poolt;
   c) ettepaneku poolt antud häälte enamuse moodustab vähemalt poole hääletanud valitsuste häälte koguarvust, poole reederite häälte koguarvust ja poole meremeeste esindajate häälte koguarvust, kes on komitee liikmed ning registreerunud koosolekule, kus ettepanek pannakse hääletusele.

5. Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastuvõetud muudatused esitatakse heakskiitmiseks konverentsi järgmisele istungjärgule. Heakskiitmiseks on nõutav kohal olevate delegaatide kahekolmandikuline häälteenamus. Kui sellist häälteenamust ei saavutata, saadetakse muudatusettepanek komiteele uuesti läbivaatamiseks, kui komitee seda soovib.

6. Peadirektor teavitab konverentsi poolt heakskiidetud muudatustest kõiki liikmeid, kelle konventsiooni ratifitseerimiskirjad on registreeritud enne konverentsi antud heakskiidu kuupäeva. Kõnealuseid liikmeid nimetatakse edaspidi ratifitseerivateks liikmeteks. Teates viidatakse käesolevale artiklile ning nähakse ette ametliku vastuväite esitamise tähtaeg. Tähtaja pikkus on kaks aastat alates teavitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui konverents on heakskiitmise ajal sätestanud teistsuguse tähtaja, mille pikkus peab olema vähemalt aasta. Teate koopia edastatakse teadmiseks teistele liikmetele.

7. Konverentsi heakskiidetud muudatus loetakse vastuvõetuks, välja arvatud juhul, kui ettenähtud tähtaja lõpuks on peadirektorile laekunud ametlikud vastuväited rohkem kui 40 protsendilt liikmetelt, kes on konventsiooni ratifitseerinud ning kelle laevade kogumahutavus on vähemalt 40 protsenti konventsiooni ratifitseerinud liikmete laevade kogumahutavusest.

8. Heakskiidetuks loetud muudatus jõustub kuus kuud pärast ettenähtud ajavahemiku lõppu kõigi ratifitseerivate liikmesriikide suhtes, välja arvatud need, kes on väljendanud ametlikult oma vastuväidet käesoleva artikli lõike 7 kohaselt ega ole kõnealust vastuväidet lõike 11 kohaselt tagasi võtnud. Sellele vaatamata:

a) võib ratifitseeriv liige enne ettenähtud ajavahemiku lõppu teatada peadirektorile, et muudatus muutub tema suhtes siduvaks alles pärast hilisemat sõnaselget teadet muudatuse heakskiitmise kohta ning

b) võib ratifitseeriv liige enne muudatuse jõustumise kuupäeva teatada peadirektorile, et ta ei jõusta kõnealust muudatust kindlaksmääratud aja jooksul.

9. Käesoleva artikli lõike 8 punktis a nimetatud teate objektiks olev muudatus jõustub teate esitanud liikme suhtes kuus kuud pärast seda, kui vastav liige on teatanud peadirektorile muudatuse heakskiitmisest või muudatuse esmakordse jõustumise kuupäeval, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

10. Käesoleva artikli lõike 8 punktis b nimetatud tähtaeg ei tohi olla üle ühe aasta alates muudatuse jõustumise kuupäevast ega ületada konverentsi poolt muudatuse heakskiitmisel määratud pikemat tähtaega.

11. Liige, kes on ametlikult väljendanud muudatusega mittenõustumist, võib oma muudatuste kohta esitatud vastuväite alati tagasi võtta. Kui peadirektor saab tagasivõtmisteate pärast muudatuse jõustumist, jõustub muudatus selle liikme suhtes kuue kuu möödumisel teate registreerimise päevast.

12. Pärast muudatuse jõustumist võib ratifitseerida ainult muudetud konventsiooni.

13. Niivõrd, kui meretöötunnistus on seotud küsimustega, mida hõlmab jõustunud konventsiooni muudatus:

a) ei ole liige, kes on muudatuse heaks kiitnud, kohustatud laiendama konventsioonist tulenevat eelist meretöötunnistustele, mis on välja antud sellise teise liikme lipu all sõitvatele laevadele, kes on:
   i) lähtuvalt käesoleva artikli lõikest 7 ametlikult väljendanud muudatusega mittenõustumist ega ole muudatuste kohta esitatud vastuväidet tagasi võtnud või
   ii) lähtuvalt käesoleva artikli lõike 8 punktist a teatanud, et tema heakskiit sõltub hilisemast sõnaselgest teatest, ega ole muudatust heaks kiitnud ning

b) laiendab muudatuse heaks kiitnud liige konventsioonist tulenevat eelist meretöötunnistustele, mis on välja antud sellise teise liikme lipu all sõitvatele laevadele, kes on käesoleva artikli lõike 8 punkti b kohaselt teatanud, et ei jõusta muudatust käesoleva artikli lõike 10 kohaselt kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

Autentsed keeled XVI artikkel

Konventsiooni inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed.

 

Lisa Eeskirjad ja koodeks

Lisad Lisad A5-I, A5-II ja A5-III ning B5-1

Maritime Labour Convention