Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamisleping
Vastu võetud 13.06.1976
Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu muudatused
Vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu
Fondi loomise konverentsil, 13. juunil 1976 Roomas
Avati allakirjutamiseks kooskõlas artikli 13.1 punktiga a 20. detsembril 1976 New Yorgis.
Jõustus vastavalt artikli 13.3 punktile a 30. novembril 1977.
Artikli 6 lõige 8 on muudetud vastavalt artiklile 12 nõukogu 11. detsembri 1986. aasta resolutsiooniga 44/X. Muudatus jõustus 11. märtsil 1987.
Artiklid 3.3, 3.4, 4.2, 4.5, 5.1, 6.2, 6.3, 6.5, 6.6, artikli 12 punkt a ja artikkel 13.3 ning lisad I, II ja III on muudetud vastavalt artiklile 12 nõukogu 26. jaanuari 1995. aasta resolutsiooniga 86/XVIII. Muudatused jõustusid 20. veebruaril 1997.
Artikkel 4.1 on muudetud vastavalt artiklile 12 nõukogu 21. veebruari 1997. aasta resolutsiooniga 100/XX. Muudatus jõustus 21. veebruaril 1997.
Artikli 7.2 punktid a ja b on muudetud vastavalt artiklile 12 nõukogu 21. veebruari 2001. aasta resolutsiooniga 124/XXIV ning hiljem 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooniga 141/XXIX/Rev. 1.
Muudatused jõustusid 22. detsembril 2006.
Artikli 7.2 punkt g muudeti nõukogu 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooniga 143/XXIX. Muudatused jõustusid 16. veebruaril 2006.
PREAMBUL
Tunnistades, et jätkuv toiduprobleem maailmas mõjutab suurt osa arenguriikide rahvastikust ja ohustab peamisi põhimõtteid ja väärtusi, mis on seotud õigusega elule ja inimväärikusele;
arvestades vajadust parandada elutingimusi arenguriikides ja edendada sotsiaalmajanduslikku arengut arenguriikide prioriteetide ja eesmärkide kontekstis, arvestades nii majanduslikku kui ka sotsiaalset kasu;
pidades silmas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kohustusi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemis abistada arenguriike nende pingutustes suurendada toidu- ja põllumajanduslikku tootmist ning organisatsiooni tehnilist kompetentsi ja kogemusi selles valdkonnas;
olles teadlik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teise arengudekaadi rahvusvahelise arengustrateegia sihtidest ja eesmärkidest ning eriti vajadusest jagada abist saadavat kasu kõigiga;
pidades silmas peaassamblee resolutsiooni 3202 (S-VI uue rahvusvahelise majandusliku struktuuri loomise tegevusprogrammi kohta lõige 1 osa 2 („Toit”) punkti f;
pidades silmas vajadust tõhustada tehnoloogiasiiret toidutootmis- ja põllumajandusarengu jaoks ning peaassamblee resolutsiooni 3362 (S-VIII) V lõige („Toit ja põllumajandus”) arengu ja rahvusvahelise majanduskoostöö kohta, pöörates erilist tähelepanu selle lõikele 6, mis käsitleb Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi loomist;
meenutades peaassamblee resolutsiooni 3348 (XXIX) lõiget 13 ja maailma toidukonverentsi I ja II resolutsiooni toidu tootmise eesmärkide ja strateegiate ning põllumajanduse ja maaelu arengu prioriteetide kohta;
meenutades maailma toidukonverentsi XIII resolutsiooni, millega tunnustati:
(i) vajadust oluliselt suurendada põllumajandusinvesteeringuid selleks, et suurendada toidu- ja põllumajanduslikku tootmist arenguriikides;
(ii) seda, et toidu piisavad varud ja õige kasutamine on rahvusvahelise kogukonna liikmete ühine vastutus, ning
(iii) seda, et maailma toidu olukorra väljavaated nõuavad kõikidelt riikidelt kiirelt ja koordineeritult meetmete rakendamist;
ning otsustati, et
viivitamata peaks looma Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi eesmärgiga rahastada põllumajanduse arendamise projekte peamiselt toidu tootmise valdkonnas arenguriikides;
on lepinguosalised otsustanud luua Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi, mille suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
ARTIKKEL 1
MÕISTED
Käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses, kui kontekstist ei tulene teisiti:
a) „fond” tähistab Rahvusvahelist Põllumajanduse Arengu Fondi;
b) „toidu tootmine” tähistab toidutootmist, sealhulgas kalanduse ja karjakasvatuse arendamist;
c) „liige” tähistab üksikut riiki või riikide gruppi, kellel on õigus fondi liikmesusele kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b;
d) „vabalt konverteeritav valuuta” tähistab:
(i) liikme valuutat, mille puhul on fond pärast konsultatsiooni Rahvusvahelise Valuutafondiga kindlaks teinud, et seda saab fondi tegutsemise nimel adekvaatselt konverteerida teise liikme valuutasse; või
(ii) selle liikme valuutat, kes on fondile sobivatel tingimustel nõus fondi tegevuse nimel vahetama oma valuuta teise liikme valuuta vastu.
„liikme valuuta” tähistab riikide grupi kui liikme puhul iga selle liikme valuutat;
e) „ametlik esindaja” tähistab isikut, kelle liige on määranud oma peamiseks esindajaks nõukogu istungitel;
f) „antud hääled” tähistavad poolt- ja vastuhääli.
ARTIKKEL 2
FUNKTSIOONID JA EESMÄRGID
Fondi eesmärk on mobiliseerida lisaressursse, mis oleksid liikmetele soodsatel tingimustel kättesaadavad põllumajandusarengu jaoks. Selle eesmärgi täitmiseks rahastab fond peamiselt neid projekte ja programme, mis on loodud selleks, et tutvustada, laiendada või edendada toidutootmissüsteeme ning tugevdavad seotud poliitikaid ja institutsioone riiklike prioriteetide ja strateegiate raamistikus, võttes arvesse vajadust suurendada toidu tootmist kõige suuremate toidupuudujääkidega riikides, potentsiaali suurendada toidu tootmist teistes arenguriikides ning arenguriikide elanikkonna kõige vaesema osa toitumistaseme ja elutingimuste parandamise olulisust.
ARTIKKEL 3
LIIKMESUS
Lõige 1
Vastuvõetavad liikmed
a) Fondi liikmeks võib saada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või selle eriorganisatsioonide või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri liige.
b) Fondi liikmeks võib samuti saada riikide grupp, kelle liikmed on andnud grupile volituse valdkonnas, mis kuulub fondi pädevusse ja kes suudab täita kõik fondi liikme kohustused.
Lõige 2
Algsed liikmed ja hilisemad liitujad
a) Fondi algsed liikmed on loetletud lisas I, mis moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa, ja saavad lepingupoolteks kooskõlas artikli 13 lõike 1 punktiga b.
b) Fondiga hilisemad liitujad on need riigid, kes saavad lepingupoolteks kooskõlas artikli 13 lõike 1 punktiga c pärast seda, kui nende liikmesuse on heaks kiitnud nõukogu.
Lõige 3
Vastutuse piiramine
Ühtki liiget ei saa tema liikmesuse alusel pidada vastutavaks fondi tegude või kohustuste täitmise eest.
ARTIKKEL 4
RESSURSID
Lõige 1
Fondi varad
Fondi varad moodustavad:
(i) esmane sissemakse;
(ii) lisasissemakse;
(iii) sissemaksed mitte-liikmetelt ja teistelt allikatelt;
(iv) vahendid, mis tulenevad tegevustest või mille fond saab mõnel muul viisil.
Lõige 2
Esmane sissemakse
a) Algse liikme või hilisema liituja esmase sissemakse suurus ja valuuta on sätestatud liikme ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- ja liitumiskirjas, mille liige on hoiule andnud vastavalt käesoleva lepingu artikli 13 lõike 1 punktidele b ja c.
b) Liikme esmane sissemakse makstakse käesoleva artikli lõike 5 punktides b ja c sätestatud korrale kas ühekordse maksena või liikme soovil kolme võrdse iga-aastase osamaksena. Esimene iga-aastane osamakse tasutakse kolmekümne päeva jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest liikme suhtes; teine ja kolmas osamakse tasutakse esimese osamakse tasumistähtaja esimesel ja teisel aastapäeval.
Lõige 3
Lisasissemaksed
Selleks et tagada fondi pidev tegevus, vaatab nõukogu korrapäraselt, asjakohaseks peetavate ajavahemike järel üle fondi olemasolevate vahendite piisavuse; esimene selline ülevaatus tehakse mitte hiljem kui kolme aasta möödudes fondi tegevuse alustamisest arvates. Sellise ülevaatuse tulemusena võib nõukogu otsustada, et on vajalik või soovitatav kutsuda liikmeid üles tegema lisasissemakseid fondi vastavalt käesoleva artikli lõike 5 tingimustele. Käesoleva lõike kohased otsused võetakse vastu kahe kolmandikulise häälteenamusega häälte koguarvust.
Lõige 4
Makse suurendamine
Nõukogu võib igal hetkel lubada liikmel ükskõik millise makse suurendamist.
Lõige 5
Makse tingimused
a) Makse tehakse ilma õiguseta määrata selle kasutusala ja tagastatakse makse teinud liikmele ainult vastavalt artikli 9 lõikele 4.
b) Makse tehakse vabalt konverteeritavas valuutas.
c) Makse tehakse sularahas, või tasutakse sellises ulatuses osa maksest, mida fondil ei ole oma tegevuse jaoks kohe vaja, tagasivõetamatu üleandmisõiguseta intressita võlakirja või obligatsioonina, mis makstakse välja nõudmisel. Oma tegevuse rahastamiseks kulutab fond makseid järgmiselt (sõltumata viisist, kuidas makse tehakse):
(i) maksed kulutatakse proportsionaalselt juhatuse poolt määratud mõistliku perioodi jooksul;
(ii) kui makse tehakse osaliselt sularahas, kulutatakse see raha kõigepealt kooskõlas alapunktiga i. Välja arvatud osas, mis sularahas tehtud maksest kulutatakse, võib fond selle hoiustada või investeerida sissetuleku loomise eesmärgil, et aidata hüvitada fondi administratiiv- ja teisi kulutusi;
(iii) esmane sissemakse, sealhulgas juhul kui seda on suurendatud, kulutatakse enne, kui hakatakse kulutama lisasissemakseid. Sama reegel kehtib edasiste lisa- sissemaksete puhul.
Lõige 6
Sissemaksed
Fondi vahendeid võib suurendada mitte-liikmete sissemaksete kaudu või teiste vahendite kaudu sellistel tingimustel, mis on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 ning mille nõukogu on juhatuse soovitusel heaks kiitnud.
ARTIKKEL 5
VALUUTA
Lõige 1
Valuuta kasutamine
a) Liige ei säilita ega kehtesta piiranguid fondi poolt hoiustatavale või kasutatavale vabalt konverteeritavale valuutale.
b) Fond võib pärast asjaomase liikmega konsulteerimist kasutada esmase sissemakse või lisa-sissemaksega seoses tehtud makset, mille liige on fondile teinud mittekonverteeritavas valuutas enne 26. jaanuari 1995, administratiivkulude ja teiste fondi kulutuste eest tasumiseks selle liikme territooriumil, või liikme nõusolekul liikme territooriumil toodetud sellise kauba või teenuse eest tasumiseks, mis on vajalik fondi poolt rahastatavaks tegevuseks teises riigis.
Lõige 2
Valuuta väärtuse määramine
a) Fondi arvestusühikuks on Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühik.
b) Käesoleva lepingu kohaldamisel arvutatakse valuuta väärtus arvestusühiku suhtes vastavalt Rahvusvahelises Valuutafondis kasutatavale väärtuse määramise meetodile järgmistel tingimusel:
(i) Rahvusvahelise Valuutafondi liikme valuutal ei ole jooksevväärtust, väärtus arvutatakse pärast konsulteerimist Rahvusvahelise Valuutafondiga;
(ii) fond arvutab Rahvusvahelisse Valuutafondi mittekuuluva liikme sissemakse suuruse fondi kapitali väärtuse arvestusühikutes vastavalt sobivale vahetuskursi suhtele nimetatud valuuta ja Rahvusvahelise Valuutafondi liikme valuuta vahel.
ARTIKKEL 6
ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE
Lõige 1
Fondi struktuur
Fondil on:
a) nõukogu;
b) juhatus;
c) president ja fondi ülesannete täitmiseks vajalik personal.
Lõige 2
Nõukogu
a) Nõukogus on esindatud iga fondi liige, kes määrab ühe nõukogu liikme ja asendusliikme. Asendusliige võib hääletada ainult liikme puudumise korral.
b) Fondi kõrgeim võimuorgan on nõukogu.
c) Nõukogu võib juhatusele1 delegeerida kõik oma volitused, välja arvatud:
(i) käesoleva lepingu muudatuse vastuvõtmise volitus;
(ii) liikmesuse heakskiitmise volitus;
(iii) liikme liikmesuse peatamise volitus;
(iv) fondi tegevuse lõpetamise ja fondi varade jaotamise volitus;
(v) volitus lahendada kaebus juhatuse otsuse peale käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamise suhtes;
(vi) volitus määrata presidendi tasustamine.
d) Nõukogu kutsub aastakoosoleku kokku kord aastas ja erakorralise koosoleku siis, kui ta seda vajalikuks peab või kui seda nõuavad nõukogu liikmed, kellele kuulub vähemalt üks neljandik häälte koguarvust, või kui seda nõuab juhatus kahekolmandikulise häälte-enamusega.
e) Nõukogu võib oma määrusega kehtestada korra, mille kohaselt võib juhatus teatud küsimustes saada nõukogult hääleõiguse ilma nõukogu koosolekut kokku kutsumata.
f) Nõukogu kehtestab kahekolmandikulise häälteenamusega häälte koguarvust käesoleva lepinguga kooskõlas olevad määrused ja kõrvalseadused, mida ta fondi tegevuse korraldamiseks sobivaks peab.
g) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib nõukogu liikmete enamus, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku häälte koguarvust.
Lõige 3
Hääletamine nõukogus
a) Nõukogu hääled koosnevad originaal- ja asendushäältest. Hääled jagunevad liikmete vahel järgmisel põhimõttel:
(i) originaalhääled koosnevad tuhande kaheksasajast (1800) häälest, mille moodustavad liikmesuse ja sissemaksel põhinevad hääled:
(A) liikmesuse hääled jaotatakse võrdselt liikmete vahel;
(B) sissemaksel põhinevad hääled jaotatakse liikmete vahel võrdeliselt nii, et sissemakse kõigi liikmete poolt tehtud sissemaksete kogusummasse annavad iga liikme kumulatiivselt tehtud sissemaksed, mis on tehtud kooskõlas käes- oleva lepingu artikli 4 lõigedega 2, 3 ja 4 ning on kinnitatud nõukogu poolt enne 26. jaanuari 1995;
(ii) kapitali suurendamise hääled koosnevad liikmesuse ja sissemaksel põhinevatest häältest ning nende häälte koguarvu määrab nõukogu iga kord, kui lisasissemaksed on vajalikud käesoleva lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt („kapitali suurendamine”) alates neljandast sellisest kapitali suurendamisest. Kui nõukogu ei ole kahekolmandikulise häälteenamusega häälte koguarvust teisiti otsustanud, on kapitali suurendamise hääled jaotatud nii, et sada (100) häält vastab saja viiekümne kaheksale miljonile Ameerika Ühendriikide dollarile (158 000 000 USD), panustades kapitali suurendamise kogusummasse või osasse sellest:
(A) originaalhääled jaotatakse võrdselt kõigi liikmete vahel samal põhi- mõttel nagu on sätestatud punkti i alapunktis A;
(B) sissemaksel põhinevad hääled jaotatakse kõigi liikmete vahel sellises suhtarvus, et iga liikme tehtud kapitali suurendamise sissemakse annab sisse- makse kõigi liikmete tehtud kapitali suurendamise sissemaksete kogu- summasse; ning
(iii) nõukogu otsustab kogu häälte arvu, mis jaotatakse käesoleva lõike punktides i ja ii sätestatud liikmesuse ja sissemaksel põhinevate häältena. Kui fondi liikmete arv muutub, jaotatakse käesoleva lõike alapunktide i ja ii kohased liikmesuse ja sissemaksel põhinevad hääled ümber kooskõlas mainitud alapunktides sätestatud põhimõtetega. Häälte jaotamisel tagab nõukogu, et liikmed, kes on klassifitseeritud kui kolmanda kategooria liikmed enne 26. jaanuari 1995, saavad ühe kolmandiku koguhäältest liikmesuse häältena.
b) Nõukogu otsused tehakse kõigi häälte lihthäälteenamuse alusel, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti.
Lõige 4
Nõukogu esimees
Nõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat.
Lõige 5
Juhatus
a) Juhatus koosneb 18 liikmest ja kuni 18 asendusliikmest, kes on valitud fondi liikmete hulgast nõukogu aastakoosolekul. Nõukogu jaotab juhatuse kohad vastavalt käesoleva lepingu lisale II. Juhatuse liikmed ja nende asendusliikmed, kes võivad hääletada vaid liikme puudumise korral, valitakse ja seatakse ametisse vastavalt korrale, mis on sätestatud käesoleva lepingu lahutamatuks osaks olevas lisas II.
b) Juhatuse liikme ametiaeg on kolm aastat.
c) Juhatus vastutab fondi üldise tegevuse eest ja kasutab sel eesmärgil käesoleva lepinguga antud volitusi või nõukogu poolt delegeeritud volitusi.
d) Juhatus kohtub nii tihti kui fondi töö seda nõuab.
e) Fond ei maksa juhatuse liikmele ja asendusliikmele töötasu. Nõukogu võib otsustada, millisel alusel hüvitatakse liikme ühele esindajale või asendusliikmele põhjendatud reisi- ja elamiskulud.
f) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib liikmete enamus, kellele kuulub kaks kolmandikku liikmete häälte koguarvust.
Lõige 6
Hääletamine juhatuses
a) Nõukogu otsustab aeg-ajalt häälte jagunemise juhatuse liikmete vahel kooskõlas käesoleva lepingu artikli 6 jao 3 punktis a sätestatud põhimõtetega.
b) Juhatuse otsus tehakse antud häältest kolmeviiendikulise häälteenamuse alusel, tingimusel, et selline enamus on rohkem kui pool juhatuse liikmete kõigist häältest, välja arvatud juhul, kui käesolev leping sätestab teisiti.
Lõige 7
Juhatuse esimees
Juhatuse esimees on fondi president ning ta osaleb juhatuse koosolekul, kuid tal puudub hääleõigus.
Lõige 8
President ja personal
a) Nõukogu määrab ametisse presidendi kahekolmandikulise häälteenamusega. President määratakse nelja-aastaseks ametiajaks ja teda võib ametisse nimetada kuni kaheks järjestikuseks ametiajaks. Presidendi saab ametist vabastada nõukogu kahekolmandikulise häälteenamusega tehtud otsusega.
b) Hoolimata presidendi ametiaja piirangust, mis on sätestatud käesoleva lõike punktis a, võib nõukogu eriolukorras juhatuse soovitusel pikendada presidendi ametiaega pikemaks ajaks, kui on sätestatud käesoleva lõike punktis a, kuid mitte rohkem kui kuueks kuuks.
c) President võib määrata asepresidendi, kes täidab temale presidendi määratud ülesandeid.
d) President juhib personali ja vastutab nõukogu ning juhatuse kontrolli ja juhendamise all fondi tegevuste elluviimise eest. President korraldab personali ning määrab ja vabastab personali- liikmeid kooskõlas juhatuses vastuvõetud korrale.
e) Personali palkamisel ja teenistustingimuste kindlaksmääramisel pööratakse tähelepanu vajadusele tagada tõhususe, kompetentsi ja aususe kõrgeimad standardid ning võrdse geograafilise jaotuse kriteeriumi järgimise olulisusele.
f) Oma ametis on presidendil ja personalil kohustused ainult fondi ees ja oma ametis ei otsi nad ega võta vastu juhiseid fondiväliselt ametivõimult. Liige austab mainitud kohustuste rahvusvahelist laadi ja hoidub mis tahes püüetest mõjutada presidenti või mõnda personaliliiget tema kohustuste täitmisel.
g) President ja personal ei sekku liikme poliitikasse. Nende otsuste jaoks on olulised vaid arengupoliitika kaalutlused ning otsuseid kaalutakse erapooletult selleks, et saavutada eesmärk, mille jaoks fond on loodud.
h) President on fondi juriidiline esindaja.
i) President või tema määratud asendaja võib nõukogu koosolekust osa võtta, kuid tal ei ole hääleõigust.
Lõige 9
Fondi asukoht
Nõukogu otsustab fondi alalise asukoha kahekolmandikulise häälteenamusega häälte koguarvust. Fondi esialgne asukoht on Roomas.
Lõige 10
Administratiiveelarve
President koostab aastase administratiiveelarve, mille ta esitab juhatusele, kes edastab selle nõukogule heakskiitmiseks kahekolmandikulise häälteenamusega häälte koguarvust.
Lõige 11
Raportite avaldamine ja teabe edastamine
Fond avaldab aastaraporti, mis sisaldab raamatupidamisaruannet, ning sobiva sagedusega kokkuvõtliku aruande fondi rahalisest olukorrast ja tööde tulemustest. Raport, aruanne ja muu seotud väljaanne edastatakse kõigile liikmetele.
ARTIKKEL 7
TEGEVUSED
Lõige 1
Vahendite kasutamine ja rahastamistingimused
a) Fondi vahendeid kasutatakse artiklis 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
b) Fond rahastab ainult fondi liikmeks olevat arenguriiki või valitsustevahelist organisatsiooni, milles selline riik osaleb. Valitsustevahelisele organisatsioonile antava laenu puhul võib fond nõuda sobivat riiklikku või muud tagatist.
c) Fond teeb korraldusi, et tagada raha kasutamine ainult sellel eesmärgil, mille jaoks raha on eraldatud, pöörates vajalikku tähelepanu majanduslikele ja sotsiaalse võrdsuse kaalutlustele ning tõhususele.
d) Vahendite jaotamisel juhindub fond järgmistest prioriteetidest:
(i) vajadus suurendada toidutootmist ja parandada elanikkonna vaeseima osa toitumistaset kõige suurema toidupuudujäägiga riikides;
(ii) potentsiaal suurendada toidutootmist teistes arenguriikides. Samuti pööratakse tähelepanu elanikkonna vaeseima osa toitumistaseme ja elutingimuste parandamisele nendes riikides.
Ülalmainitud prioriteetide raames põhineb toetusõiguslikkus objektiivsetel majanduslikel ja sotsiaalsetel kriteeriumitel, erilist tähelepanu pööratakse madala sissetulekuga riikide vajadustele ja nende potentsiaalile suurendada toidutootmist, lisaks arvestatakse nimetatud vahendite kasutamisel õiglast geograafilist jaotust.
e) Käesoleva lepingu sätete kohaselt reguleerivad fondipoolset rahastamist laiaulatuslikud poliitikad, kriteeriumid ja määrused, mis sätestatakse nõukogu poolt kahekolmandikulise häälteenamusega häälte koguarvust.
Lõige 2
Rahastamise vormid ja tingimused
a) Fondipoolne rahastamine toimub laenude, toetuste ja võla teenindamise jätkusuutlikkuse mehhanismide kaudu fondi poolt sobivaks peetud tingimustel, võttes arvesse liikme majanduslikku seisundit ja väljavaateid ning asjaomase tegevuse nõudeid ja iseloomu. Fond võib eraldada lisavahendeid sellise projekti ja programmi loomiseks ja rakendamiseks, mida fond rahastab laenude, toetuste ja võla teenindamise jätkusuutlikkuse mehhanismide kaudu. Sellekohase otsuse teeb juhatus.
b) Juhatus määrab aeg-ajalt fondi varade osa, mis on ette nähtud tegevuste rahastamiseks finantsaastal ükskõik millisel punktis a nimetatud viisil, võttes nõuetekohaselt arvesse fondi pikaajalist elujõulisust ning vajadust oma tegevust jätkata. Toetuste osakaal ei ületa normaaltingimustes ühte kaheksandikku finantsaastaks ettenähtud vahenditest. Juhatus koostab võla teenindamise jätkusuutlikkuse mehhanismi ning sellekohased protseduurid ja meetodid ning kõnealust rahastamist ei arvestata toetuse ülemmäära sisse. Suur osa laenudest antakse väga soodsatel tingimustel.
c) President esitab juhatusele arutamiseks ja heakskiitmiseks projekte ja programme.
d) Otsuse projekti ja programmi valiku ja heakskiitmise kohta teeb juhatus nõukogu kehtestatud laiaulatuslike poliitikate, kriteeriumite ja määruste alusel.
e) Rahastamiseks esitatud projekti ja programmi hindamiseks kasutab fond üldjuhul rahvusvahelise institutsiooni teenust, vajaduse korral võib kasutada ka teise asjaomases valdkonnas tegutseva pädeva asutuse teenust. Asjaomase institutsiooni ja asutuse valib juhatus pärast konsultatsiooni abisaajaga, olles fondi ees hindamise otseseks vastutajaks.
f) Fondi ja abisaaja vahel sõlmitakse laenuleping. Abisaaja vastutab projekti või programmi elluviimise eest.
g) Kui juhatus ei otsusta teisiti, usaldab fond laenusumma väljamaksmisega ja projekti või programmi rakendamise üle järelevalve teostamisega seotud laenu haldamise pädevale riiklikule, regionaalsele, rahvusvahelisele või muule institutsioonile või üksusele. Selline institutsioon või üksus on ülemaailmse, regionaalse või riikliku iseloomuga ning valitakse iga juhtumi puhul eraldi abisaaja heakskiiduga. Enne laenutaotluse esitamist juhatusele heakskiidu saamiseks tagab fond, et järelevalvet teostav institutsioon või üksus nõustub projekti või programmi hindamise tulemustega. See koordineeritakse fondi ja hindamist juhtiva institutsiooni või asutuse ning samuti institutsiooni või üksuse vahel, kellele on usaldatud järelevalve teostamine.
h) Punktides f ja g nimetatud laenud hõlmavad ka toetusi.
i) Fond võib anda krediidiliini riiklikule arenguagentuurile all-laenu andmiseks ja haldamiseks, et rahastada laenulepingu tingimustele vastavaid ja fondiga kokkulepitud raamistikku kuuluvat projekte ja programme. Enne kui juhatus kiidab sellise krediidiliini andmise heaks, hinnatakse asjaomast riiklikku arenguagentuuri ja selle programmi vastavalt lõike e sätetele. Nimetatud programmi rakendamise üle teostavad järelevalvet institutsioonid, kes on valitud kooskõlas lõike g sätetega.
j) Kauba ja teenuse ostmiseks fondi ressursside arvel võtab juhatus vastu asjakohase reglemendi. Selline reglement peab üldreeglina vastama tarnijate leidmiseks korraldatava rahvusvahelise võistupakkumise põhimõtetele ning andma asjakohase eelise arengumaade ekspertidele, spetsialistidele ja tarnijatele.
Lõige 3
Muud tegevused
Lisaks käesolevas lepingus nimetatud tegevustele võib fond võtta selliseid lisaülesandeid ja rakendada selliseid õigusi, mis on seotud fondi ülesannetega ning on vajalikud fondi eesmärkide täitmiseks.
ARTIKKEL 8
SUHTED ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOONI NING TEISTE ORGANISATSIOONIDE, INSTITUTSIOONIDE JA ASUTUSTEGA
Lõige 1
Suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga
Fond alustab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida kokkulepe, mille tulemusena astuks fond Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga samasugusesse suhtesse nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 57 osutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutused. Kõikide põhikirja artikli 63 kohaselt sõlmitud lepingute jaoks on pärast juhatuse soovituse saamist vajalik nõukogu heakskiit kahekolmandikulise häälteenamusega häälte koguarvust.
Lõige 2
Suhted teiste organisatsioonide, institutsioonide ja asutustega
Fond teeb tihedat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandus- organisatsiooni ja teiste Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi kuuluvate organisatsioonidega. Samuti teeb fond tihedat koostööd teiste põllumajandusarenguga tegelevate rahvusvaheliste asutustega, rahvusvaheliste rahaasutustega, valitsusväliste organisatsioonidega ja valitsusasutustega. Selleks taotleb fond oma tegevuse elluviimisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja teiste ülalmainitud asutuste koostööd ning võib nendega sõlmida kokkuleppeid või luua tööalaseid sidemeid. Asjakohased otsused teeb juhatus.
ARTIKKEL 9
VÄLJAASTUMINE, LIIKMESUSE PEATAMINE, TEGEVUSE LÕPETAMINE
Lõige 1
Väljaastumine
a) Liige võib fondist välja astuda, andes käesoleva lepingu denonsseerimiskirja hoiulevõtjale, välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud käesoleva artikli lõike 4 punktis b.
b) Liikme väljaastumine jõustub denonsseerimiskirjas sätestatud kuupäeval, kuid mitte varem kui kuus kuud pärast denonsseerimiskirja hoiuleandmist.
Lõige 2
Liikmesuse peatamine
a) Kui liige ei täida oma kohustust fondi ees, võib nõukogu kolmeneljandikulise häälteenamusega peatada tema liikmesuse. Liige, kelle liikmesus on sellisel viisil peatatud, arvatakse pärast ühe aasta möödumist liikmesuse peatamise kuupäevast liikmete hulgast automaatselt välja, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab samasuguse häälteenamusega taastada selle liikme liikmesuse.
b) Ajal, mil liikmesus on peatatud, ei ole liikmel mingeid käesolevast lepingust tulenevaid õigusi, välja arvatud õigus fondist välja astuda, kuid ta peab endiselt täitma kõiki oma kohustusi.
Lõige 3
Liikmesuse lõpetanud riikide õigused ja kohustused
Kui riik oma liikmesuse lõpetab kas väljaastumise või käesoleva artikli lõike 2 tegevuste kaudu, ei ole tal käesoleva lepingu kohaselt mingeid õigusi, välja arvatud käesolevas lõikes või artikli 11 lõikes 2 sätestatud juhtudel, kuid ta jääb vastutavaks kõigi finantskohustuste täitmise eest, mis on fondi ees võetud kas liikmena, laenajana või mõnel muul viisil.
Lõige 4
Tegevuse lõpetamine ja varade jagamine
a) Nõukogu võib lõpetada fondi tegevuse kolmeneljandikulise häälteenamusega häälte koguarvust. Sellisel juhul lõpetab fond viivitamata kogu oma tegevuse, välja arvatud tegevused, mis on vajalik tema varade eeskirjadekohaseks realiseerimiseks ja säilitamiseks ning täitmata kohustuste tasaarveldamiseks. Fond eksisteerib kuni kohustuste lõpliku tasaarvelduseni ja varade lõpliku jaotamiseni ning kõik fondi ja tema liikmete käesoleva lepingu järgsed õigused ja kohustused jätkuvad ilma piiranguteta, välja arvatud see, et ükski liige ei või välja astuda ega ühegi liikme liikmesust ei tohi peatada.
b) Varasid ei jaotata liikmetele enne, kui kõik võlad on võlausaldajatele tasutud või on tagatud nende tasumine. Fond jaotab oma varad liikmetele võrdeliselt nende tehtud panuse suurusega fondi vahenditesse. Nõukogu otsustab varad jaotada kahekolmandikulise häälteenamusega häälte koguarvust ja seda tehakse sellisel ajal ja sellises valuutas või muus varas nagu nõukogu õigeks ja reeglipäraseks peab.
ARTIKKEL 10
ÕIGUSLIK SEISUND, EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS
Lõige 1
Fondi õiguslik seisund
Fond on rahvusvaheline juriidiline isik.
Lõige 2
Eesõigused ja puutumatus
a) Fond omab puutumatust ja oma liikme territooriumil selliseid eesõigusi, mis on vajalikud oma funktsioonide ja eesmärgi täideviimiseks. Liikmete esindajad, fondi president ja personal omavad puutumatust ja selliseid eesõigusi, mis on vajalikud nende fondiga seotud funktsioonide iseseisvaks täideviimiseks.
b) Lõikes a viidatud eesõigused ja puutumatus:
(i) kohalduvad nende liikmete territooriumitel, kes on liitunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooniga fondi nimel kindlaks määratud põhisätetes, mida on muudetud kõnealuse konventsiooni lisaga, mille nõukogu on heaks kiitnud;
(ii) kohalduvad nende liikmete territooriumitel, kes on liitunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooniga teiste asutuste, välja arvatud fondi nimel kindlaks määratud selle konventsiooni põhisätetes, välja arvatud juhul, kui selline liige teavitab hoiulevõtjat, et selliseid sätteid ei kohaldata fondi suhtes või kuuluvad need sätted muutmisele vastavalt teatises sätestatud tingimustele;
(iii) on kindlaks määratud teise lepinguga, millega fond liitunud on.
c) Nende liikmete puhul, kes on riikide grupp, tagatakse, et käesolevas artiklis nimetatud eesõigusi ja puutumatust kohaldatakse kõigi grupi liikmete territooriumitel.
ARTIKKEL 11
TÕLGENDAMINE JA VAHEKOHUS
Lõige 1
Tõlgendamine
a) Fondi ja tema liikme vahelised või fondi liikmete omavahelised vaidlusküsimused käesoleva lepingu sätete tõlgendamise või rakendamise suhtes edastatakse lahendamiseks juhatusele. Kui küsimus käsitleb fondi liiget, kes ei ole juhatuses esindatud, on sellel liikmel õigus olla esindatud vastavalt nõukogu poolt vastu võetud korrale.
b) Kui juhatus on vastavalt alalõikele a teinud oma otsuse, võib liige nõuda vaidlusküsimuse üleandmist nõukogule, kelle otsus on lõplik. Kuni nõukogu otsuse tegemiseni võib fond vastavalt vajadusele tegutseda juhatuse otsuse kohaselt.
Lõige 2
Vahekohus
Vaidlusküsimus fondi ja sellise riigi vahel, kes on lõpetanud oma liikmesuse, või fondi ja liikme vahel, kui fond on oma tegevuse lõpetanud, esitatakse lahendamiseks kolmest liikmest koosnevale vahekohtule. Ühe vahekohtuniku määrab fond, teise asjaomane liige või endine liige ja kaks osapoolt määravad kolmanda vahekohtuniku, kes täidab esimehe ülesandeid. Kui 45 päeva jooksul alates vahekohtu otsuse taotluse saamisest pole kumbki osapool määranud vahekohtunikku või kui 30 päeva jooksul alates kahe vahekohtuniku määramisest pole määratud kolmandat vahekohtunikku, võib kumbki osapool paluda, et vahekohtuniku määraks Rahvusvaheline Kohus või teine sarnane ametivõim, nagu on sätestatud nõukogu poolt vastu võetud määrustes. Vahekohtunikud määravad kindlaks oma töökorra, kuid lahkarvamuste korral on esimehel täielikud volitused lahendada kõik sellega seotud küsimused. Enamushääletus on vahekohtus otsuse tegemisel piisav ning otsus on lõplik ja osapooltele siduv.
ARTIKKEL 12
MUUDATUSED
a) Välja arvatud II lisa kohta:
(i) Liikme või juhatuse ettepanek muuta käesolevat lepingut edastatakse presidendile, kes teavitab sellest kõiki liikmeid. President edastab liikme ettepaneku käesoleva lepingu muutmiseks juhatusele, kes edastab omapoolsed soovitused nõukogule.
(ii) Nõukogu võtab muudatuse vastu neljaviiendikulise häälteenamusega häälte koguarvust. Muudatus jõustub kolme kuu möödudes selle vastuvõtmisest arvates, välja arvatud juhul, kui nõukogu on teisiti sätestanud, välja arvatud muudatus, millega muudetakse:
(A) õigust fondist välja astuda;
(B) enamushäälte nõuet, mis on sätestatud käesolevas lepingus;
(C) artikli 3 lõikes 3 sätestatud vastutuse piiramist;
(D) käesoleva lepingu muutmise korda;
mis jõustub alles siis, kui president on saanud kõigilt liikmetelt kirjaliku nõusoleku sellise muudatuse kohta.
b) Lisa II osade kohta võib muudatusettepanekuid teha ja muudatusi vastu võtta nendes osades sätestatud korras.
c) President teavitab viivitamata kõiki liikmeid ja hoiulevõtjat vastuvõetud muudatusest ja selle jõustumise päevast.
ARTIKKEL 13
LÕPPSÄTTED
Lõige 1
Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine ja ühinemine
a) Käesolevat lepingut võib parafeerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni fondi loomise konverentsil loodud lepingu lisas I nimetatud riikide nimel ning leping on avatud alla kirjutamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis nimetatud lisa nimekirja kantud riikidele niipea, kui lisas nimetatud esmane sissemakse on makstud vabalt konverteeritavas valuutas vähemalt 1 miljardi USD väärtuses (väärtus hinnatud 10. juuni 1976. aasta seisuga). Kui nimetatud nõue ei ole 30. septembriks 1976 täidetud, kutsub konverentsil loodud ettevalmistuskomisjon 31. jaanuariks 1977 kokku koosoleku lisas I nimetatud riikidega, kes võivad kahekolmandikulise häälteenamusega igast kategooriast otsustada vähendada ülal mainitud summat ning võivad sätestada ka teisi tingimusi käesoleva lepingu allakirjutamise avamiseks.
b) Lepingule allakirjutanud riik võib saada käesoleva lepinguosaliseks, kui ta esitab ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja; lisas I nimetatud riik, kes ei ole lepingule alla kirjutanud, võib saada lepinguosaliseks, kui ta esitab ühinemiskirja. Esimese ja teise kategooria riikide ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- ja ühinemiskirjas määratakse esmane sissemakse, mida riik maksta kavatseb. Nimetatud riigid võivad lepingule alla kirjutada ning esitada ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja ühe aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest alates.
c) Lisas I nimetatud riik, kes ei ole saanud käesoleva lepingu osaliseks ühe aasta jooksul alates lepingu jõustumisest, ning riik, keda pole lisas I märgitud, võib saada lepinguosaliseks, kui nõukogu on tema liikmesuse heaks kiitnud ja ta on esitanud ühinemiskirja.'
Lõige 2
Hoiulevõtja
a) Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.
b) Hoiulevõtja esitab käesoleva lepingut käsitleva teabe:
(i) käesoleva lepingu lisas I nimetatud riikidele ühe aasta jooksul lepingu jõustumisest arvates ning pärast selle aja möödumist kõigile käesoleva lepinguosalistele ja osalistele, kelle liikmesuse nõukogu on heaks kiitnud;
(ii) ÜRO fondi loomise konverentsil loodud ettevalmistuskomisjonile selle eksisteerimise ajal ning hiljem presidendile.
Lõige 3
Jõustumine
a) Käesolev leping jõustub, kui vähemalt 6 riiki esimesest kategooriast, 6 riiki teisest kategooriast ja 24 riiki kolmandast kategooriast on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiulevõtjale hoiule andnud tingimusel, et esimese ja teise kategooria riigid on nimetatud kirja hoiule andnud ning nendes sätestatud esmaste sissemaksete kogusumma on vähemalt 750 miljonit USD (väärtus hinnatud 10. juuni 1976. aasta seisuga), ning lisatingimusel, et osutatud nõuded on täidetud 18 kuu jooksul alates kuupäevast, millal käesolev leping avati allakirjutamiseks, või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud riikide poolt kahekolmandikulise häälteenamusega kindlaks määratud hilisemaks kuupäevaks, millest teavitatakse ka hoiulevõtjat.
b) Riigi suhtes, kes annab oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule pärast käesoleva lepingu jõustumist, jõustub leping hoiuleandmise kuupäeval.
c) Algsete liikmete ja hilisemate liitujate kohustused, millega nad käesoleva lepingu kohaselt nõustuvad enne 26. jaanuari 1995, on ilma piiranguteta ning on fondi liikme jätkuvateks kohustusteks.
d) Käesolevat lepingut läbivad viited kategooriatele või esimesele, teisele ja kolmandale kategooriale viitavad liikmete kategooriatele enne 26. jaanuari 1995, nagu on sätestatud käesoleva lepingu lahutamatuks osaks olevas lisas III.
Lõige 4
Reservatsioonid
Reservatsioone võib teha ainult käesoleva lepingu artikli 11 jao 2 suhtes.
Lõige 5
Autentsed tekstid
Käesoleva leping on koostatud ühes eksemplaris araabia, hispaania, inglise ja prantsuse keeles; tekstid on võrdselt autentsed.
Selle kinnituseks on nõuetekohaselt volitatud isikud käesolevale lepingule alla kirjutanud.
1 Nõukogu võttis oma esimesel istungjärgul 16. detsembril 1977¹ vastu resolutsiooni 77/2, mis sätestas järgmist:
„Resolutsioon 77/2
Volituste delegeerimine juhatusele
Nõukogu, vastavalt fondi asutamislepingu artikli 6 lõike 2 punktile c ja fondi põhimääruse jaole 7,
Volitab juhatust täitma kõiki nõukogu ülesandeid, välja arvatud neid, mis sätestatud fondi asutamislepingu artiklites 4.3, 4.4, 6.2 (e), 6.2 (f), 6.5 (e), 6.8 (a), 6.8 (c), 6.9, 6.10, 7.1(e) ja 8.1 ja neid, mis nõukogule määratud artikli 6 lõige 2 punkti c alapunktides i-vi.”
Ülalmainitud resolutsiooni viimast lõiku muudeti resolutsiooniga 86/XVIII, mille nõukogu võttis vastu 26. jaanuaril 1995 ja, mis jõustus 20. veebruaril 1997 ning sätestas järgmist:
Volitab juhatust täitma kõiki nõukogu ülesandeid, välja arvatud neid, mis sätestatud fondi asutamislepingu artiklites 4.3, 4.4, 6.2 (e), 6.2 (f), 6.5 (e), 6.8 (a), 6.8 (b), 6.8 (d), 6.9, 6.10, 7.1(e) ja 8.1 ja neid, mis nõukogule määratud artikli 6 lõige 2 punkti c alapunktides i-vi.
Lisa Asutamislepingu lisad
Lisa Agreement Establishing the International Fund for Agricultural Development