Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad
Vastu võetud 09.10.2002 nr 58
Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 38 lõike 7 alusel ja «Keskkonnaseire seaduse» (RT I 1999, 10, 154; 54, 583; 2000, 92, 597; 2002, 63, 387) § 11 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse olulisemate lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded.
§ 2. Lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri
(1) Lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja on kantud veekogud, kus on lõhe (Salmo salar), meriforelli (Salmo trutta trutta), jõeforelli (Salmo trutta fario), harjuse (Thymallus thymallus), rääbise (Coregonus albula ), merisiia (Coregonus lavaretus lavaretus) või peipsi siia (Coregonus coregonus maraenoides) kaitstavad elupaigad.
(2) Lõheliste elupaikadena kaitstavad veekogud on järgmised:
Kood «Riigi veekatastris» | ||
1) | Ahja jõgi | 104720 |
2) | Avijõgi | 105690 |
3) | Jägala jõgi | 108350 |
4) | Jänijõgi | 108500 |
5) | Keila jõgi | 109610 |
6) | Kunda jõgi | 107290 |
7) | Kääpa jõgi | 105370 |
8) | Loobu jõgi | 107790 |
9) | Narva jõgi | 106220 |
10) | Navesti jõgi | 113160 |
11) | Oostriku jõgi | 103210 |
12) | Peipsi järv | 207560 |
13) | Pirita jõgi | 108920 |
14) | Piusa jõgi | 100020 |
15) | Preedi jõgi | 103150 |
16) | Pudisoo jõgi | 108060 |
17) | Põltsamaa jõgi | 103000 |
18) | Pärnu jõgi | 112350 |
19) | Pühajõgi | 106700 |
20) | Reiu jõgi | 114540 |
21) | Saarjõgi | 113470 |
22) | Seljajõgi | 107460 |
23) | Tagajõgi | 105990 |
24) | Valgejõgi | 107920 |
25) | Vihterpalu jõgi | 110170 |
26) | Vodja jõgi | 112380 |
27) | Võhandu jõgi | 100300 |
28) | Väike Emajõgi | 100820 |
29) | Vääna jõgi | 109450 |
30) | Õhne jõgi | 101370 |
§ 3. Karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri
(1) Karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja on kantud veekogud, kus on tõugja (Aspius aspius), latika (Abramis brama), vimma (Vimba vimba), teivi (Leuciscus leuciscus ), turva (Leuciscus cephalus) või säina (Leuciscus idus) kaitstavad elupaigad.
(2) Karpkalalaste elupaikadena kaitstavad veekogud on järgmised:
Kood «Riigi veekatastris» | ||
1) | Emajõgi | 102360 |
2) | Halliste jõgi | 113600 |
3) | Kasari jõgi | 110700 |
4) | Mullutu-Suurlaht | 208860 |
5) | Narva jõgi | 106220 |
6) | Pedja jõgi | 102370 |
7) | Peipsi järv | 207560 |
8) | Pärnu jõgi | 112350 |
9) | Võrtsjärv | 208380 |
10) | Väike Emajõgi | 100820 |
§ 4. Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõuded
(1) Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee keemiline ja füüsikaline kvaliteet peab vastama järgmistele nõuetele:
Kvaliteedinäitaja |
Kvaliteedinäitaja piirväärtus |
|
Lõheliste veekogud | Karpkalalaste veekogud | |
Veetemperatuur (°C) |
Veetemperatuur soojuse väljutamise tagajärjel suublas ei tohi:
– tõusta üle 1,5 °C; – ületada 21,5 °C; – ületada kalade paljunemisperioodil 10 °C. |
Veetemperatuur soojuse väljutamise tagajärjel suublas ei tohi:
– tõusta üle 3 °C; – ületada 28 °C; – ületada kalade paljunemisperioodil 10 °C, kui veekogus esineb kudemiseks jahedamat vett nõudvaid kalaliike. |
Lahustunud hapnik (mg/l O2) | 50% mõõtmistulemustest peavad andma tulemuse ≥ 9 | 50% mõõtmistulemustest peavad andma tulemuse ≥7 |
pH | 6–9 | 6–9 |
Heljuvaine (mg/l) | ≤ 15, üleujutuste korral >15 | ≤ 15, üleujutuste korral >15 |
Bioloogiline hapnikutarve (BHT5) (mg/l O2) | ≤ 5 | ≤ 5 |
Üldfosfor (mg/l P) |
Jõgedes: ≤ 0,08
Järvedes: ≤ 0,06 |
Jõgedes: ≤ 0,08
Järvedes: ≤ 0,06 |
Üldlämmastik
(mg/l N2) |
Jõgedes: ≤ 3
Järvedes: ≤ 0,7 |
Jõgedes: ≤ 3
Järvedes: ≤ 0,7 |
Fenool
(µg/l C6H5OH) |
≤ 5 | ≤ 5 |
Naftasaadused (µg/l) | ≤ 20 | ≤ 20 |
Ammoonium
(mg/l NH4) |
≤ 0,3 | ≤ 0,3 |
Jääkkloor
(mg/l HOCl) |
1. Vee reaktsioonil pH = 6: HOCl ≤ 0,5
2. Vee reaktsioonil pH >6: HOCl > 0,5 |
1. Vee reaktsioonil pH = 6: HOCl ≤ 0,5
2. Vee reaktsioonil pH > 6: HOCl > 0,5 |
Tsink
(mg/l Zn) |
1. Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,03
2. Vee karedusel 50 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,2 3. Vee karedusel 100 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,3 4. Vee karedusel 500 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,5 |
1. Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,3
2. Vee karedusel 50 mg/l CaCO3: Zn ≤ 0,7 3. Vee karedusel 100 mg/l CaCO3: Zn ≤ 1,0 4. Vee karedusel 500 mg/l CaCO3: Zn ≤ 2,0 |
Vask
(mg/l Cu) |
1. Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,005
2. Vee karedusel 50 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,022 3. Vee karedusel 100 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,04 4. Vee karedusel 300 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,112 |
1. Vee karedusel 10 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,005
2. Vee karedusel 50 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,022 3. Vee karedusel 100 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,04 4. Vee karedusel 300 mg/l CaCO3: Cu ≤ 0,112 |
(2) Veekogudele, mis on kaitstavad nii lõheliste kui karpkalalaste elupaikadena, rakendatakse lõheliste veekogude vee keemilisi ja füüsikalisi kvaliteedinõudeid.
§ 5. Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude seirenõuded
(1) Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude keemiliste ja füüsikaliste kvaliteedinäitajate määramissagedused on järgmised:
Kvaliteedinäitaja | Kvaliteedinäitaja määramissagedus |
Veetemperatuur (°C) | Kord nädalas |
Lahustunud hapnik (mg/l O2) | Kord kuus |
pH | Kord kuus |
Heljuvaine (mg/l) | Kord kvartalis |
Bioloogiline hapnikutarve (BHT5) (mg/l O2) | Kord kvartalis |
Üldfosfor (mg/l P) | Kord kvartalis |
Üldlämmastik (mg/l N2) | Kord kvartalis |
Fenool (µg/l C6H5OH) | Kord kvartalis |
Naftasaadused (µg/l) | Kord kuus |
Ammoonium (mg/l NH4) | Kord kuus |
Jääkkloor (mg/l HOCl) | Kord kuus |
Tsink (mg/l Zn) | Kord kuus |
Vask (mg/l Cu) | Kord kvartalis |
(2) Fenooli, jääkkloori, tsinki ja vaske määratakse reostuskahtluse korral.
(3) Temperatuuri mõõdetakse lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavates veekogudes, kuhu toimub soojuse väljutamine.
(4) Kui lõheliste või karpkalalaste elupaikadena kaitstava veekogu kvaliteedinõuded on täidetud või veekogu vesi on klassifitseeritud vastavalt keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määrusele nr 33 «Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord» (RTL 2001, 81, 1108) vähemalt heasse klassi, võib käesoleva määruse § 5 lõikes 1 toodud kvaliteedinäitajate seiret teostada iga kuue aasta järel.
§ 6. Lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad
Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude keemilisi ja füüsikalisi kvaliteedinäitajaid hinnatakse käesoleva määruse § 2 lõikes 2 ja § 3 lõikes 2 nimetatud veekogude osas keskkonnaministri 30. juuli 2002. a määruse nr 50 «Riikliku keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine» (RTL 2002, 91, 1413) § 5 punktides 1, 3, 4 ja 5 toodud keskkonnaseirejaamades.
1 EÜ Nõukogu mageveekalade elupaikade direktiiv 78/659/EMÜ (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 1).
Minister Heiki KRANICH |
Kantsler Sulev VARE |