1949. aasta Genfi teeliikluse konventsioon
Vastu võetud 19.09.1949
Vabariigi Valitsuse 07.01.2021 korraldus nr 4 konventsiooniga ühinemise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta
Lepinguosalised riigid, taotledes rahvusvahelise teeliikluse arendamist ja ohutuse tõstmist teatud ühtsete reeglite kehtestamisega,
on kokku leppinud järgmises.
I PEATÜKK
Üldsätted
ARTIKKEL 1
1. Lepinguosaline riik nõustub oma teede kasutamisega rahvusvaheliseks liikluseks käesolevas konventsioonis määratud tingimustel, säilitades samal ajal jurisdiktsiooni oma teede kasutamise üle.
2. Üheltki lepinguosaliselt riigilt ei nõuta konventsiooni pakutavate hüvede laiendamist sõidukile, haagisele või juhile, mis või kes on viibinud pidevalt selle riigi territooriumil üle ühe aasta.
ARTIKKEL 2
1. Konventsiooni lisad on konventsiooni lahutamatud osad; sellegipoolest võib riik konventsioonile allakirjutamisel, selle ratifitseerimisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal pärast seda jätta konventsiooni kohaldamisel deklaratsiooniga välja lisad 1 ja 2.
2. Lepinguosaline riik võib mis tahes ajal teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, et peab alates nimetatud teate kuupäevast siduvaks lisasid 1 ja 2, mis jäeti välja selle artikli lõike 1 kohaselt.
ARTIKKEL 3
1. Meetmeid, millega on nõustunud kas kõik lepinguosalised riigid või mõned nendest või millega nõustutakse tulevikus eesmärgiga soodustada rahvusvahelist teeliiklust tolli, politsei, tervise ja muude nõuete lihtsustamise teel, loetakse konventsiooni eesmärgiga kokkusobivateks.
2. a) Lepinguosaline riik võib nõuda rahvusvahelisse liiklusesse lubatud mootorsõiduki importimisel võlakirja või muud tagatist, mis tagab impordimaksude tasumise, mida nimetatud tagatise puudumise korral sisse nõutaks.
b) Lepinguosaline riik aktsepteerib selle artikli kontekstis tagatist, mille on andnud selle territooriumil asutatud organisatsioon, mis on seotud rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on väljastanud mootorsõidukile kehtiva rahvusvahelise tolliloa (näiteks carnet de passages en douane).
3. Käesolevas konventsioonis toodud nõuete täitmiseks peavad lepinguosalised riigid püüdma hoida samal rahvusvahelisel teel kõrvuti olevaid tolliasutusi ja -punkte avatud samadel lahtiolekuaegadel.
ARTIKKEL 4
Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
rahvusvaheline liikus – liiklus, mis ületab vähemalt ühte piiri;
tee – sõidukitele liiklemiseks mis tahes moel avatud trass;
sõidutee – tee osa, mida tavaliselt kasutavad liiklemiseks sõidukid;
sõidurada – sõidutee osa, mis on piisavalt lai sõidukite liikumiseks ühes reas;
juht – isik, kes juhib teel sõidukit, kaasa arvatud jalgratast, või veoloomi või ratsutab või ajab kariloomi või kelle käes on eespool mainitu tegelik füüsiline juhtimine;
mootorsõiduk – omal jõul liikuv sõiduk, mida tavaliselt kasutatakse inimeste või kaupade veoks teel, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid ja elektrijuhtidega ühendatud sõidukid. Riigid, kelle jaoks on lisa 1 siduv, ei tohi selle definitsiooniga hõlmata jalgrattaid, mis on varustatud nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi lisamootoriga;
liigendsõiduk – mootorsõiduk, mille haagisel puudub esitelg ja mis on kinnitatud nii, et osa haagisest paikneb mootorsõiduki peal ning mootorsõiduk kannab märkimisväärse osa sõiduki ja selle veose massist. Seda tüüpi haagist nimetatakse „poolhaagiseks“;
haagis – sõiduk, mis on mõeldud mootorsõidukile vedamiseks;
jalgratas – jalgratas, mis pole iseliikuv. Riigid, kelle jaoks on lisa 1 siduv, peavad definitsiooniga hõlmama ka jalgrattad, mis on varustatud nimetatud lisas kirjeldatud tüüpi lisamootoriga;
sõiduki tegelik mass – sõiduki ja selle veose mass ajal, kui sõiduk seisab paigal ja on valmis sõitmiseks; tegeliku massi hulka kuulub ka juhi ja tol hetkel veetavate mis tahes isikute mass;
maksimaalne veose mass – veose mass, mida lubab sõiduki registreerimisriigi pädev asutus;
sõiduki täismass – sõiduki ja selle maksimaalse veose mass ajal, mil sõiduk on valmis sõitmiseks.
ARTIKKEL 5
Konventsiooni ei käsitleta tasulise autoveo loana või loana vedada muid kaupu peale nende, mis on sõidukis viibivate isikute isiklik pagas; need ja muud konventsioonis mittekäsitletud küsimused reguleeritakse riigisiseste õigusaktidega, millele kohaldatakse muid asjassepuutuvaid rahvusvahelisi konventsioone või kokkuleppeid.
II PEATÜKK
Liikluseeskirjad
ARTIKKEL 6
Lepinguosaline riik võtab sobivaid meetmeid selles peatükis määratud reeglite järgimise tagamiseks.
ARTIKKEL 7
Kõik juhid, jalakäijad ja teised liiklejad tegutsevad viisil, mis ei ohusta ega takista liiklust; nimetatud isikud väldivad käitumist, mis võib põhjustada vigastusi või kahjustada avalikku või eraomandit.
ARTIKKEL 8
1. Igal sõidukil või sõidukite ühendil on juht.
2. Veo-, kari- või ratsaloomadel on juht ning kariloomadel on saatja, välja arvatud spetsiaalsetel aladel, mis tuleb iga sisenemiskoha juures tähistada.
3. Sõidukite ja loomade konvoidel on riigisiseste määrustega ettenähtud arv juhte.
4. Vajaduse korral jagatakse konvoid mõõduka pikkusega osadeks ning neile tuleb jätta piisav vahe, et tagada mugav liiklemine. Seda sätet ei kohaldata piirkondadele, kus toimub nomaadide ränne.
5. Juhid peavad igal hetkel suutma kontrollima oma sõidukit või ajama oma loomi. Teistele tee kasutajatele lähenedes võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, mis on vajalikud teiste ohutuse tagamiseks.
ARTIKKEL 9
1. Teel ühes suunas toimuv sõidukite liiklus püsib samal teepoolel ning see on riigi kõigil teedel sama teepool. See ei puuduta riigisiseste määrustega kehtestatud ühesuunalist liiklust.
2. Juht üldreeglina ja kui artikli 7 sätted seda nõuavad:
a) hoiab kahesuunaliseks liikluseks mõeldud kaherealisel sõiduteel oma sõiduki sõidureas, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks;
b) hoiab rohkem kui kaherealistel sõiduteedel oma sõiduki sõidureas, mis on lähim sõidutee servale sellel teepoolel, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks.
3. Loomad hoitakse tee servale nii lähedal kui võimalik riigisiseste määruste kohaselt.
ARTIKKEL 10
Sõiduki juht hoiab kiirust kogu aeg kontrolli all ning sõidab mõistlikult ja ettevaatlikult. Kui tingimused seda nõuavad, siis juht aeglustab või jääb seisma, eriti halva nähtavuse korral.
ARTIKKEL 11
1. Juhid hoiavad üksteisele lähenedes või kui neist mööda sõidetakse nii palju kui võimalik sõidutee sellesse serva, mis on mõeldud nende liikumissuunas liikumiseks. Möödasõidul möödub juht sõidukist või loomast vasakult või paremalt vastavalt asjakohases riigis kehtivale eeskirjale. Nimetatud eeskirju ei pea ilmtingimata kohaldama trammidele, teel sõitvatele rongidele ja teatud mägiteedele.
2. Sõiduki või saatjaga looma lähenedes juhid:
a) jätavad vastu sõitmisel piisavalt ruumi vastassuunast tulevale sõidukile või saatjaga loomale;
b) möödasõitmise korral hoiavad nii palju kui võimalik sõidutee sobivasse serva ja ei kiirenda.
3. Möödasõitu sooritada soovivad juhid veenduvad, et eespool on piisavalt ruumi ja piisav nähtavus, et möödasõit oleks ohutu. Pärast möödasõitu naasevad nad vastavalt asjakohases riigis kehtivale eeskirjale sõidukiga vasakule või paremale, kuid alles pärast veendumist, et see ei põhjusta ebamugavusi sõidukile, jalakäijale või loomale, kellest või millest mööda sõidetakse.
ARTIKKEL 12
1. Hargnemiskohale, ristumiskohale, ristmikule või raudteeületuskohale lähenev juht võtab õnnetuste vältimiseks ettevaatusabinõusid.
2. Teatud teede või teelõikude ristmikel võib kohaldada sõidueesõigust. Nimetatud eesõigus tähistatakse märkidega ning sellisele teele või teelõigule lähenev juht annab sõiduõiguse juhtidele, kes sellel sõidavad.
3. Käesoleva artikli lõikes 2 käsitlemata ristmikel kohaldavad lisa 2 sätteid sõidueesõiguse kohta nimetatud lisaga seotud riigid.
4. Juht enne teele pööramist:
a) veendub, et pööre on võimalik teisi liiklejaid ohustamata;
b) annab piisavalt varakult teada kavatsusest pöörata;
c) liigub nii palju kui võimalik sõidutee sellesse serva, mis on mõeldud tema liikumissuunas liikumiseks, kui ta soovib pöörata teelt ära sellesse suunda;
d) liigub nii palju kui võimalik sõidutee keskele, kui ta soovib teelt lahkuda ja pöörata teise suunda, välja arvatud artikli 16 lõikes 2 toodud juhtudel;
e) veendub, et ei takista mingil juhul vastassuunast tulevat liiklust.
ARTIKKEL 13
1. Liikumatud sõidukid või loomad hoitakse võimalusel sõiduteelt eemal või kui see ei ole võimalik, siis hoitakse neid nii sõidutee ääres kui võimalik. Juhid ei tule sõidukite või loomade juurest ära enne, kui on võetud kõik ettevaatusabinõud õnnetuste vältimiseks.
2. Sõidukeid ja loomi ei jäeta ootama kohta, kus need tõenäoliselt muutuvad ohtlikuks või takistavad ning eriti ei jäeta neid ristmikule või selle lähedusse, kurvi või mäe otsa.
ARTIKKEL 14
Koorma põhjustatud kahjude või ohtude vältimiseks võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud.
ARTIKKEL 15
1. Sõiduk või sõidukite ühend on pimedal ajal või kui ilmaolud seda nõuavad teel varustatud ees vähemalt ühe valge tulega ja taga vähemalt ühe punase tulega.
Kui sõiduk, välja arvatud jalgratas või külgkorvita mootorratas, on varustatud ees ainult ühe valge tulega, siis paikneb see vastassuunas liikuvate sõidukite poolsel küljel.
Riikides, kus kaks esituld on kohustuslikud, paikneb üks nendest tuledest sõiduki paremal ja teine vasakul poolel.
Punase valguse võib anda seade, mis on eraldi esiosas valget valgust andvatest tuledest, või sama seade, kui sõiduk on piisavalt lühike ja sobiva ehitusega.
2. Mitte mingil juhul ei ole sõidukil eesosas punast tuld või punast helkurit ning tagaosas valget tuld või valgelt helkurit. Seda sätet ei kohaldata valgele või kollasele tagurdustulele, kui sellised tuled on lubatud sõiduki registreerimisriigi õigusaktidega.
3. Tuled ja helkurid tagavad, et sõiduk on teistele liiklejatele selgelt nähtav.
4. Lepinguosaline riik või selle haldusüksus võib anda vabastuse artikli sätetest tingimusel, et võetakse kõiki meetmeid tavapärase ohutuse tagamiseks:
a) eriotstarbelistele sõidukitele või eritingimuste jaoks mõeldud sõidukitele;
b) erikujulistele ja eriliigilistele sõidukitele;
c) liikumatutele sõidukitele piisavalt valgustatud teedel.
ARTIKKEL 16
1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse trollidele.
a) Jalgratturid kasutavad jalgrattateid, kui seda näitab vastav märk või kui nimetatud kohustus tuleneb riigisisestest õigusaktidest;
b) kui tingimused seda nõuavad, siis liiguvad jalgratturid ühes rivis ja sõiduteel mitte kunagi rohkem kui kahes rivis kõrvuti, välja arvatud riigisiseste õigusaktidega lubatud erijuhtudel;
c) sõidukid ei pukseeri jalgrattureid;
d) artikli 12 lõike 4 punkti d sätteid ei kohaldata jalgratturitele, kui riigisisesed õigusaktid sätestavad teisiti.
III PEATÜKK
Märgid ja märguanded
ARTIKKEL 17
1. Ühtse süsteemi loomise eesmärgil on lepinguosalise riigi kasutusse võetud liiklusmärgid ja märguanded ainsad selle riigi teedele paigaldatud märgid ja märguanded nii palju, kui see on võimalik. Kui uue märgi kasutuselevõtt on vajalik, siis peavad selle kuju, värv ja sümboli tüüp ühilduma selles riigis kasutatava süsteemiga.
2. Heakskiidetud märkide arvu piiratakse ainult nendega, mis on rangelt vajalikud. Neid paigaldatakse ainult kohtadesse, kus need on hädavajalikud.
3. Hoiatusmärgid asuvad piisaval kaugusel viidatud objektist, et liiklejat hoiatataks piisavalt vara.
4. Keelatud on heakskiidetud märgi külge lisada teadet, mis pole seotud märgi eesmärgiga ning mis võib seda varjata või segada selle mõistmist.
5. Keelatud on kõik tahvlid ja teated, mida võib ajada segamini heakskiidetud märkidega või mis muudavad nende lugemise keerulisemaks.
IV PEATÜKK
Rahvusvahelises liikluses osalevatele mootorsõidukitele ja haagistele kohaldatavad sätted
ARTIKKEL 18
1. Käesoleva konventsiooni hüvedest osasaamiseks on mootorsõiduk registreeritud lepinguosalises riigis või selle haldusüksuses riigi seadustega ettenähtud korras.
2. Pädev asutus või pädeva asutuse nõuetekohaselt volitatud selts väljastab registreerimistunnistuse, mis peab sisaldama vähemalt seerianumbrit (nimetatakse registreerimisnumbriks), sõiduki tootja nime või kaubamärki, tootja tähist või seerianumbrit, esmase registreerimise kuupäeva ning nimetatud tunnistuse taotleja täisnime ja alalist elukohta.
3. Nimetatud tunnistust aktsepteerivad lepinguosalised riigid esmapilgul usutava tõendina selles toodud informatsiooni kohta.
ARTIKKEL 19
1. Igal mootorsõidukil on vähemalt taga nähtav pädeva asutuse väljastatud või määratud registreerimisnumber, mis asub spetsiaalsel plaadil või sõidukil endal. Juhul, kui sõiduk veab üht või mitut haagist, on üksikul haagisel või viimasel haagisel nähtav kas vedava sõiduki või haagise enda registreerimisnumber.
2. Registreerimisnumbri ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 3.
ARTIKKEL 20
1. Igal mootorsõidukil on lisaks tagaosas olevale registreerimisnumbrile plaadil või sõidukil endal ka sõiduki registreerimiskoha tunnusmärk. See tunnusmärk viitab kas riigile või territooriumile, mis peab registreerimise aspektist olema eraldiseisev üksus. Juhul kui sõiduk veab üht või mitut haagist, siis on tunnusmärk nähtav ka üksiku haagise või viimase haagise tagaosas.
2. Tunnusmärgi ülesehitus ja selle näitamise viis määratakse lisas 4.
ARTIKKEL 21
Mootorsõiduk ja haagis kannab lisas 5 määratud tähiseid.
ARTIKKEL 22
1. Mootorsõiduk ja haagis on heas töökorras ja mehaaniliselt ohutus seisukorras, et mitte ohustada juhti, teisi sõidukis viibivaid isikuid või teel viibivaid isikuid või kahjustada avalikku või eraomandit.
2. Lisaks vastavad mootorsõiduk ja haagis ning nende seadmed lisa 6 sätetele ning mootorsõiduki juht järgib lisas sätestatud reegleid.
3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse trollidele.
ARTIKKEL 23
1. Lepinguosalise riigi või selle haldusüksuse teedel liigelda lubatud sõidukite maksimaalsed mõõtmed ja massid otsustatakse riigisiseste õigusaktidega. Piirkondlikes kokkulepetes osalevate riikide määratud teatud teedel või nimetatud kokkulepete puudumisel lepinguosalise riigi määratud teatud teedel kehtivad lisas 7 määratletud maksimaalsed lubatud mõõtmed ja massid.
2. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse trollidele.
V PEATÜKK
Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite juhid
ARTIKKEL 24
1. Lepinguosaline riik lubab ilma täiendava eksamineerimiseta oma teedel sõita sellisel juhil, kes on lubatud riigi territooriumile ja kes vastab lisas 8 toodud tingimustele ja kellele on väljastatud kehtiv juhiluba pärast seda, kui ta on tõendanud oma pädevust teise lepinguosalise riigi või selle haldusüksuse pädevale asutusele või nõuetekohaselt volitatud seltsile, ning kes juhib lisades 9 ja 10 määratletud kategooria või kategooriate mootorsõidukeid, mille kohta luba on väljastatud.
2. Lepinguosaline riik võib nõuda, et tema territooriumile lubatud juht kannab kaasas rahvusvahelist juhiluba, mis vastab lisas 10 toodud näidisele, eriti juhtudel, kui juht pärineb riigist, kus riigisisest juhiluba ei nõuta või kus talle väljastatud riigisisene juhiluba ei vasta lisas 9 toodud näidisele.
3. Pärast pädevuse tõendamist annab lepinguosalise riigi või selle haldusüksuse pädev asutus või nõuetekohaselt volitatud selts juhile välja rahvusvahelise juhiloa, mis kannab nimetatud asutuse või seltsi pitserit. Juhiloa omanikul on õigus juhtida ilma täiendava eksamineerimiseta kõigis lepinguosalistes riikides nende kategooriate mootorsõidukeid, mille kohta juhiluba on väljastatud.
4. Riigisisese ja ka rahvusvahelise juhiloa kasutamise õiguse võib ära võtta, kui on ilmselge, et juhiloa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud.
5. Lepinguosaline riik või selle haldusüksus võib juhilt eespool mainitud lubade kasutamise õiguse ära võtta ainult siis, kui juht on pannud toime liiklusrikkumise, mis tooks lepinguosalise riigi õigusaktide kohaselt kaasa juhiloa äravõtmise. Sellisel juhul võib juhiloa kasutusõigust äravõttev lepinguosaline riik või selle haldusüksus võtta juhiloa hoiule kuni äravõtmise aja lõpuni või kuni juhiloa omanik lahkub lepinguosalise riigi territooriumilt, olenevalt sellest, kumb toimub varem, ning võib jäädvustada juhiloa kasutamise õiguse äravõtmise juhiloal ja edastada juhi nime ja aadressi juhiloa välja andnud asutusele.
6. Viieaastase perioodi jooksul alates konventsiooni jõustumisest loetakse käesoleva artikli nõuded täidetuks juhtidel, kes on lubatud rahvusvahelisse liiklusesse 24. aprillil 1926 Pariisis allakirjutatud rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni või 15. detsembril 1943 Washingtonis allakirjutamiseks avatud Ameerika riikide vahelise mootorsõidukiliikluse korraldamise konventsiooni sätete alusel ja kellel on nimetatud konventsioonidega nõutud dokumendid.
ARTIKKEL 25
Lepinguosalised riigid kohustuvad edastama üksteisele informatsiooni, mille alusel on võimalik tuvastada riigisisese või rahvusvahelise juhiloa omanikke, kui nende suhtes on alustatud liiklusrikkumise menetlust. Lisaks kohustuvad nad avaldama informatsiooni, mis on vajalik juhiloa omaniku tuvastamiseks või selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on registreeritud raskesse liiklusõnnetusse sattunud välisriigi sõiduk või kes on selle omanik.
VI PEATÜKK
Rahvusvahelises liikluses osalevatele jalgratastele kohaldatavad sätted
ARTIKKEL 26
Jalgratas on varustatud:
a) vähemalt ühe töökorras piduriga;
b) helisignaalseadmega, mis sisaldab kella, mida on võimalik kuulda mõistlikul kaugusel, mitte muid helisignaalseadmeid;
c) ees valge või kollase tulega ning taga punase tule või punase helkuriga pimedal ajal või kui ilmaolud seda nõuavad.
VII PEATÜKK
Lõppsätted
ARTIKKEL 27
1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1949 kõikidele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele ja riikidele, kes kutsuti osalema 1949. aastal Genfis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsil.
2. Konventsioon ratifitseeritakse ja ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.
3. Alates 1. jaanuarist 1950 on konventsioon ühinemiseks avatud kõigile selle artikli lõikes 1 viidatud riikidele, mis ei ole konventsioonile alla kirjutanud, ja kõikidele teistele riikidele, mis on Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsiooniga määratud sobilikuks. Konventsioon on avatud ka ühinemiseks hooldusterritooriumitele, mille üle Ühinenud Rahvaste Organisatsioon teostab haldusvõimu.
4. Ühinetakse ühinemiskirja hoiule andmisega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.
ARTIKKEL 28
1. Riik võib alla kirjutades, ratifitseerides või ühinedes või mis tahes ajal pärast seda deklareerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile adresseeritud teatega, et konventsiooni kohaldatakse kõigi või osa territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Konventsiooni hakatakse teates nimetatud territooriumide suhtes kohaldama pärast kolmekümne päeva möödumist kuupäevast, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär on teate kätte saanud, või kui konventsioon ei ole selleks ajaks jõustunud, siis jõustumise kuupäevast.
2. Kui tingimused võimaldavad, siis lepinguosaline riik kohustub esimesel võimalusel tegema vajalikke samme, et laiendada konventsiooni kohaldamist territooriumidele, mille rahvusvaheliste suhete eest riik vastutab, ning kui seda nõuab põhiseadus, siis hankima nimetatud territooriumi valitsuse nõusoleku.
3. Riik, kes on teinud lõike 1 kohase deklaratsiooni, millega kohaldati konventsiooni territooriumi suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, võib mis tahes ajal pärast seda teavitada peasekretäri, et konventsiooni teates nimetatud territooriumi suhtes enam ei kohaldata, ning konventsiooni kohaldamine selle territooriumi suhtes lõppeb üks aasta pärast teate kuupäeva.
ARTIKKEL 29
Konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui antakse hoiule viies ratifitseerimis- või ühinemiskiri. Pärast seda kuupäeva jõustub konventsioon konventsiooni ratifitseeriva või sellega ühineva riigi jaoks kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teavitab allakirjutanud riike, ühinevaid riike ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsile kutsutud riike kuupäevast, millal konventsioon jõustub.
ARTIKKEL 30
Konventsioon lõpetab ja asendab lepinguosaliste riikide vahel sõlmitud 24. aprillil 1926 Pariisis allakirjutatud rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni ja 15. detsembril 1943 Washingtonis allakirjutamiseks avatud Ameerika riikide vahelise mootorsõidukiliikluse korraldamise konventsiooni.
ARTIKKEL 31
1. Lepinguosalised riigid võivad teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks. Muudatusettepaneku tekst esitatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab teksti teistele lepinguosalistele riikidele palvega, et riik vastaks nelja kuu jooksul, kas:
a) soovitakse kutsuda kokku konverentsi muudatusettepaneku kaalumiseks;
b) pooldatakse muudatusettepaneku vastuvõtmist ilma konverentsita;
c) pooldatakse muudatusettepaneku tagasilükkamist ilma konverentsita.
Peasekretär saadab muudatusettepaneku ka kõikidele riikidele, kes ei ole lepinguosalised riigid, kuid kes kutsuti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsile.
2. Peasekretär kutsub kokku lepinguosaliste riikide konverentsi muudatusettepaneku kaalumiseks, kui konverentsi kokkukutsumist taotleb:
a) vähemalt üks neljandik lepinguosalistest riikidest, kui muudatusettepanek on tehtud konventsiooni mis tahes osa kohta, välja arvatud lisad;
b) vähemalt üks kolmandik lepinguosalistest riikidest, kui muudatusettepanek on tehtud lisade kohta, välja arvatud lisad 1 ja 2;
c) lisade 1 ja 2 muudatusettepaneku puhul vähemalt üks kolmandik riikidest, kelle jaoks nimetatud lisa on siduv.
Peasekretär kutsub konverentsile peale lepinguosaliste riikide ka teised riigid, kes kutsuti osalema Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni teeliikluse ja autoveo konverentsil või kelle osalemine on Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arvates soovitav.
Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata juhtudele, kui konventsiooni muudatus on vastu võetud vastavalt selle artikli lõikele 5.
3. Konventsiooni muudatusettepanek, mis võetakse konverentsil vastu kahe kolmandiku häälteenamusega, edastatakse lepinguosalistele riikidele heakskiitmiseks. Üheksakümmend päeva pärast seda, kui kaks kolmandikku lepinguosalistest riikidest on konventsiooni muudatuse heaks kiitnud, välja arvatud muudatused lisades 1 ja 2, jõustub see kõigi lepinguosaliste riikide suhtes, välja arvatud need lepinguosalised riigid, kes enne jõustumist esitavad deklaratsiooni, et ei soovi muudatust kohaldada.
Lisade 1 ja 2 muudatuste jõustumiseks on nende poolt kaks kolmandikku riikidest, kelle jaoks muudetav lisa on siduv.
4. Konverentsil on lubatud kahe kolmandiku häälteenamusega otsustada konventsiooni muudatuse vastuvõtmise ajal, välja arvatud lisade 1 ja 2 muudatused, et muudatus on sellise iseloomuga, et kui lepinguosaline riik on teinud deklaratsiooni, et ta ei aktsepteeri muudatust ja seejärel ei aktsepteeri muudatust kaheteistkümne kuu jooksul pärast muudatuse jõustumist, siis selle perioodi lõppedes ei loeta teda enam lepinguosaliseks riigiks.
5. Juhul kui kaks kolmandikku lepinguosalistest riikidest teavitavad peasekretäri käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt, et nad pooldavad muudatuse vastuvõtmist ilma konverentsita, siis edastab peasekretär teate nende otsusest kõikidele lepinguosalistele riikidele. Üheksakümne päeva möödumisel nimetatud teatest jõustub muudatus kõikide lepinguosaliste riikide suhtes, välja arvatud need, kes teavitasid peasekretäri antud perioodi jooksul oma vastuseisust.
6. Lisade 1 ja 2 muudatuste puhul ja muude lõikes 4 käsitlemata muudatuste puhul jäävad olemasolevad sätted kehtima lepinguosaliste riikide suhtes, kes on esitanud deklaratsiooni või vastuväite asjakohase muudatuse kohta.
7. Lepinguosaline riik, kes on muudatuse kohta esitanud deklaratsiooni käesoleva artikli lõike 3 kohaselt või vastuväite käesoleva artikli lõike 5 kohaselt, võib nimetatud deklaratsiooni või vastuväite igal ajal tagasi võtta peasekretärile adresseeritud teatega. Muudatus jõustub selle riigi suhtes pärast seda, kui peasekretär on teate kätte saanud.
ARTIKKEL 32
Käesoleva konventsiooni võib denonsseerida üks aasta varem Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega; peasekretär teavitab sellest igat allakirjutanud ja konventsiooniga ühinenud riiki. Nimetatud aja möödudes kaotab konventsioon kehtivuse selle lepinguosalise riigi suhtes, kes on selle denonsseerinud.
ARTIKKEL 33
Kahe või enama lepinguosalise riigi vahelisi konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise vaidlusi, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimistega või mõne muu lahenduse teel, võib suunata asjassepuutuva lepinguosalise riigi kirjaliku taotlusega Rahvusvahelisse Kohtusse otsuse langetamiseks.
ARTIKKEL 34
Mitte midagi käesolevast konventsioonist ei takista lepinguosalisel riigil võtmast meetmeid, mis vastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale ja mis on piiratud olukorras saadavalolevate vahenditega, mida lepinguosaline riik peab vajalikuks välis- ja sisejulgeoleku tagamiseks.
ARTIKKEL 35
1. Lisaks artiklis 29, artikli 31 lõigetes 1, 3 ja 5 ning artiklis 32 toodud teavitustele teavitab peasekretär artikli 27 lõikes 1 nimetatud riike järgnevast:
a) lepinguosaliste riikide deklaratsioonid, millega artikli 2 lõike 1 kohaselt jäetakse konventsiooni kohaldamisel kohaldamata lisa 1 või lisa 2 või mõlemad;
b) lepinguosaliste riikide deklaratsioonid, millega artikli 2 lõike 2 kohaselt loetakse konventsiooni kohaldamisel siduvaks lisa 1, lisa 2 või mõlemad;
c) artikli 27 kohased allakirjutamised, ratifitseerimised ja ühinemised;
d) artikli 28 kohased teavitused konventsiooni territoriaalse kohaldamise kohta;
e) artikli 31 lõike 3 kohased deklaratsioonid, millega riigid on nõus konventsiooni muudatustega;
f) artikli 31 lõike 5 kohased vastuväited konventsiooni muudatustele, mille riigid on peasekretärile edastanud;
g) artikli 31 lõigete 3 ja 5 kohaste konventsiooni muudatuste jõustumise kuupäevad;
h) artikli 31 lõike 4 kohane kuupäev, mil riiki ei loeta enam lepinguosaliseks riigiks;
i) artikli 31 lõike 7 kohase muudatuse vastuväite tagasivõtmine;
j) nimekiri riikidest, mis on seotud konventsiooni mis tahes muudatusega;
k) artikli 32 kohased konventsiooni denonsseerimised;
l) artikli 28 lõike 3 kohased deklaratsioonid, et konventsiooni enam ei kohaldata territooriumi suhtes;
m) lisa 4 lõike 3 sätete kohased teavitused riikide tunnusmärkide kohta.
2. Konventsiooni originaal antakse hoiule peasekretärile, kes edastab tõendatud koopiad artikli 27 lõikes 1 viidatud riikidele.
3. Peasekretär on volitatud registreerima konventsiooni selle jõustumisel.
SELLE KINNITUSEKS on esindajad pärast volituste esitamist ja kontrollimist konventsioonile alla kirjutanud.
KOOSTATUD üheksateistkümnendal septembril aastal tuhat üheksasada nelikümmend üheksa Genfis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
AFGANISTAN
ALBAANIA
AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Henry H. KELLY
Herbert S. FAIRBANK
ARGENTINA
AUSTRAALIA
AUSTRIA
Herman DAHLEN
BELGIA
F. BLONDEEL
BIRMA
BOLIIVIA
BRASIILIA
BULGAARIA
COLOMBIA
COSTA RICA
DOMINIKAANI VABARIIK
T. F. FRANCO
Allakirjutanu deklaratsiooni alusel ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt koos konventsiooniga lisasid 1 ja 2 ning uuendatakse juba plenaaristungil tehtud reservatsiooni konventsiooni artikli 1 lõike 2 kohta.
T. F. F.
ECUADOR
EGIPTUS
K. SAFWAT
EL SALVADOR
ETIOOPIA
FILIPIINID
Rodolfo MASLOG
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel lisa 1.
GUATEMALA
HAITI
HIINA
HONDURAS
IIRIMAA
IISRAEL
M. KAHANY
M. LUBARSKY
INDIA
N. RAGHAVAN PILLAI
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt lisasid 1 ja 2.
IRAAK
IRAAN
ISLAND
ITAALIA
M. Enrico MELLINI
JEEMEN
JUGOSLAAVIA
Ljub. KOMNENOVIĆ
KANADA
KREEKA
KUUBA
LIBEERIA
LIIBANON
(Kuulub ratifitseerimisele)
J. MIKAOUI
LUKSEMBURG
R. LOGELIN
LÕUNA-AAFRIKA LIIT
H. BRUNE
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt lisasid 1 ja 2.
MADALMAAD
J. J. OYEVAAR
MEHHIKO
NICARAGUA
NORRA
Axel RONNING
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel lisa 1.
A. R
NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT
PAKISTAN
PANAMA
PARAGUAY
PERUU
POOLA
PORTUGAL
PRANTSUSMAA
Lucien HUBERT
Viidates lisa 6 IV osa punktile b toob Prantsuse valitsus välja, et sõidukil lubatakse vedada ainult ühte haagist ning liigendsõiduk ei tohi vedada haagist.
L. H.
ROOTSI
Gösta HALL
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel lisa 1.
RUMEENIA
SAUDI ARAABIA
SOOME
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK
C. A. BIRTCHNELL
Teeliikluse ja autoveo konverentsi lõppakti artikli 26 lõike 7 punkti d reservatsiooni ja konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel ei kohaldata koos konventsiooniga lisasid 1 ja 2.
SÜÜRIA
ŠVEITS
Heinrich ROTHMUND
Robert PLUMEZ
Paul GOTTRET
TAANI
K. BANG
A. BLOM-ANDERSEN
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsiooni alusel lisa 1.
TAI
TRANSJORDAANIA
TŠEHHOSLOVAKKIA
Koos konventsiooniga ei kohaldata konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt lisa 2.
V. OUTRATA
28. detsember 1949.
TŠIILI
TÜRGI
UKRAINA NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK
UNGARI
URUGUAY
UUS-MEREMAA
VALGEVENE NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK
VENEZUELA
Convention on Road Traffic (Signed at Geneva on 19 September 1949)
Facebook
Twitter