Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: välisleping
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 01.07.2019
Avaldamismärge: RT II, 09.12.2022, 3

Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade teine lisaprotokoll

Vastu võetud 07.09.2018




Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus
 

Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjad
 

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
 


Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 22 lõiget 2, kooskõlas põhikirja artikli 25 lõikega 4 on võtnud Addis Abeba erakorralisel kongressil vastu järgmised üldeeskirja muudatused.



Artikkel I

 (Artikli 103 muutmine)

Kongressi ülesanded


1. Liikmesriikide, administratsiooninõukogu ja postinõukogu ettepanekute alusel peab kongress:

    1.1. määrama kindlaks üldised tegevuspõhimõtted Postiliidu põhikirja preambulis ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;

    1.2. arutama vajaduse korral liikmesriikide ja nõukogude esitatud põhikirja, üldeeskirjade, konventsiooni ja lepingute muudatusettepanekuid ja võtma need vastu vastavalt põhikirja artiklile 29 ja üldeeskirjade artiklile 138;

    1.3. määrama aktide jõustumise kuupäeva;

    1.4. võtma vastu oma töökorra ja töökorra muudatused;

    1.5. arutama administratsiooninõukogu, postinõukogu ja nõuandekomitee tegevuse üksikasjalikke aruandeid, mis hõlmavad ajavahemikku alates eelmisest kongressist ja mille vastavad organid on esitanud vastavalt üldeeskirjade artiklitele 111, 117 ja 125;

    1.6. võtma vastu Postiliidu strateegia;

    1.6bis. kinnitama Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu;

    1.7. määrama kindlaks Postiliidu kulude ülemmäära vastavalt põhikirja artiklile 21;

    1.8. valima liikmesriigid, kes osalevad administratsiooninõukogu ja postinõukogu tegevuses, kooskõlas muu hulgas kongressi vastavasisulistes otsustes sätestatud valimismenetlusega;

    1.9. valima peadirektori ja asepeadirektori;

   1.10. määrama oma resolutsiooniga kindlaks Postiliidu kantavate kulutuste ülemmäära, mida tehakse dokumentide esitamiseks hiina, saksa, portugali ja vene keeles.


 2. Kongress kui Postiliidu kõrgeim organ käsitleb ka muid postiteenuseid puudutavaid küsimusi.


Artikkel II

 (Artikli 104 muutmine)

Kongresside protseduurireeglid


1. Kongressi tegevuse korraldamisel ja arutelude läbiviimisel kohaldatakse kongressi protseduurireegleid.


 2. Iga kongress võib oma protseduurireegleid muuta kõnealustes protseduurireeglites sätestatud tingimustel.


 3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse erakorraliste kongresside suhtes analoogia põhjal.


Artikkel III

 (Artikli 105 muutmine)

Postiliidu organite vaatlejad


1. Kongressi, administratsiooninõukogu ja postinõukogu täiskogu istungitele ja komisjoni koosolekutele kutsutakse vaatlejatena osalema:

    1.1. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon;

    1.2. piirkondlikud postiliidud;

    1.3. nõuandekomitee liikmed;

    1.4. üksused, kellel on õigus osaleda Postiliidu koosolekutel vaatlejatena kongressi otsuse või resolutsiooni alusel.


 2. Kongressi koosolekutele kutsutakse ajutiste vaatlejatena osalema järgmised vastavalt artikli 107 lõike 1 punktile 12 administratsiooninõukogu poolt nõuetekohaselt määratud üksused:

    2.1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutused ja muud valitsustevahelised organisatsioonid;

    2.2. rahvusvahelised organid, assotsiatsioonid või ettevõtted või muud pädevad isikud.


 3. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud vaatlejatele võivad administratsiooninõukogu ja postinõukogu määrata ajutisi vaatlejaid, kes osalevad nende koosolekutel kooskõlas nende töökorraga, kui see on vajalik Postiliidu ja selle organite huvides.


Artikkel IV

 (Artikli 106 muutmine)

Administratsiooninõukogu koosseis ja toimimine


1. Administratsiooninõukogu koosneb 41 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil.


 2. Eesistuja ülesannete täitmise õigus on liikmesriigil, kus kongress toimub. Kui kõnealune vastuvõttev liikmesriik sellest õigusest loobub, käsitatakse teda de iure liikmena ning selle tõttu antakse üks lisakoht sellele geograafilisele rühmale, kuhu kõnealune riik kuulub ning selle lisakoha suhtes ei kohaldata lõike 3 piiravaid sätteid. Sel juhul valib administratsiooninõukogu eesistujaks vastuvõtva liikmesriigiga samasse geograafilisse rühma kuuluva liikmesriigi.


 3. Administratsiooninõukogu ülejäänud 40 liiget valib kongress lähtuvalt tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt pooled liikmed; ühtki liiget ei või valida kolmel järjestikusel kongressil.


 4. Iga administratsiooninõukogu liige määrab oma esindaja(d). Administratsiooninõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös.


 5. Administratsiooninõukogu liikmetele töötasu ei maksta. Nõukogu tegevuskulud kannab Postiliit.


 6. Administratsiooninõukogu määrab, vormistab ja/või moodustab alalised töörühmad ja töökonnad või muud oma struktuuris loodavad organid, võttes arvesse kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegiat ja tegevuskava.


Artikkel V

 (Artikli 107 muutmine)

Administratsiooninõukogu ülesanded


1.  Administratsiooninõukogu täidab järgmisi ülesandeid:

    1.1.  Kontrollib Postiliidu kogu tegevust kongressidevahelisel perioodil, tagades kongressi otsuste täitmise, käsitledes küsimusi valitsuse postivaldkonnaga seotud tegevuspõhimõtteid silmas pidades ning võttes arvesse näiteks teenuskaubandust ja konkurentsi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide arengut.


    1.2. Edendab, kooskõlastab ja kontrollib rahvusvahelise tehnikaalase koostöö raames kõiki postiteenustega seotud tehnilise abi vorme.


    1.3. Vaatab läbi kongressi poolt heakskiidetud Ülemaailmse Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu ning vormistab selle lõplikult, viies nelja-aastase tegevuskava eelnõus toodud tegevused vastavusse tegelike kasutatavate ressurssidega. Tegevuskava peaks vajaduse korral olema kooskõlas ka kongressi poolt läbiviidud prioriseerimisprotsessi tulemustega. Nelja-aastase tegevuskava lõppversioon, mille administratsiooninõukogu on lõplikult vormistanud ja heaks kiitnud, on aluseks Ülemaailmse Postiliidu aastaprogrammi ja aastaeelarve koostamisele ning administratsiooninõukogu ja postinõukogu poolt koostatavatele ja rakendatavatele aastastele tegevusplaanidele.


    1.4. Vaatab läbi ja kinnitab Postiliidu aastaprogrammi, aastaeelarve ja raamatupidamise aastaaruande, võttes arvesse artikli 107 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud Ülemaailmse Postiliidu tegevuskava lõppversiooni.


    1.5. Annab vajaduse korral luba ületada kulutuste ülemmäära kooskõlas artikli 145 lõigetega 3–5.


    1.6. Lubab taotluse korral valida madalam osamaksude klass artikli 150 lõikes 6 sätestatud tingimustel.


    1.7. Lubab liikmesriigi taotluse korral vahetada geograafilist rühma, võttes arvesse asjaomastesse geograafilistesse rühmadesse kuuluvate liikmesriikide avaldatud arvamusi.


    1.8. Loob ja likvideerib rahvusvahelise büroo ametikohti, mida rahastatakse korralisest eelarvest, pidades silmas kindlaksmääratud kulutuste ülemmäärast tulenevaid piiranguid.


    1.9. Teeb otsuseid liikmesriikidega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks.


    1.10. Teeb pärast postinõukoguga konsulteerimist otsuseid suhete loomiseks selliste organisatsioonidega, keda ei käsitata vaatlejatena artikli 105 lõike 1 ja 105 lõike 2 punkt 1 tähenduses.


    1.11. Analüüsib rahvusvahelise büroo aruanded Ülemaailmse Postiliidu suhete kohta teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teeb vajalikke otsuseid suhete korraldamise ja nendega seoses võetavate meetmete kohta.


    1.12. Vajaduse korral ja pärast konsulteerimist postinõukogu ja peasekretäriga määrab kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutused, rahvusvahelised organisatsioonid, ühendused, ettevõtted ja asjatundjad, kes peaksid olema ajutiste vaatlejatena kongressi ja selle komisjonide eriistungitel esindatud, kui see on vajalik Postiliidu või kongressi töö huvides, ning annab peadirektorile juhiseid kutsete väljastamiseks.


    1.13. Määrab artikli 101 lõikes 3 sätestatud juhul liikmesriigi, kus toimub järgmine kongress.


    1.14. Määrab õigeaegselt ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kindlaks kongressi tegevuse elluviimiseks vajalike komisjonide arv ning määratleb nende ülesanded.

    1.15. Määrab pärast postinõukoguga konsulteerimist ning kongr


ssi heakskiidu saamist liikmesriigid, kes on valmis:

       1.15.1. täitma kongressi ase-eesistuja ning komisjonide eesistujate ja ase-eesistujate ülesandeid, võttes võimalikult palju arvesse liikmesriikide tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet; ja 

       1.15.2. osalema kongressi piirkondlike komisjonide tegevuses.


    1.16. Nimetab enda hulgast need liikmed, kes asuvad tööle nõuandekomitee liikmetena.


    1.17. Analüüsib ja oma pädevuse piires kiidab heaks meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada.


    1.18. Käsitleb kongressi, postinõukogu või liikmesriikide taotluse korral Postiliidu või rahvusvahelise postiteenindusega seotud seadusandlikke, juriidilisi ja haldusküsimusi; eespool nimetatud valdkondades otsustab administratsiooninõukogu, kas liikmesriikide poolt taotletavate uuringute läbiviimine kongressidevahelisel perioodil on otstarbekas.


    1.19. Koostab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele vastavalt artiklile 140.


    1.20. Esitab postinõukogule küsimusi läbivaatamiseks vastavalt artikli 113 lõike 1 punktile 6.


    1.21. Vaatab läbi ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kiidab heaks strateegia eelnõu kongressile esitamiseks.


    1.22. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused ning kaalub nõuandekomitee ettepanekute esitamist kongressile.


    1.23. Näeb ette rahvusvahelise büroo tegevuse kontrollimise korra.


    1.24. Kiidab heaks rahvusvahelise büroo ettevalmistatud Postiliidu tegevuse aastaaruande ja finantstegevuse aastaaruande ning esitab vajaduse korral nende kohta märkusi.


    1.25. Kehtestab vajaduse korral põhimõtted, mida postinõukogu peab silmas pidama märkimisväärse finantsmõjuga küsimuste käsitlemisel (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, põhilised lennupostitariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal); kontrollib tähelepanelikult kõnealuste küsimuste käsitlemist ning eespool nimetatud põhimõtete järgmise tagamiseks vaatab läbi ja kiidab heaks postinõukogu ettepanekud nende küsimuste kohta.


    1.26. Kinnitab oma pädevuse piires ning kuni kongressi vastavasisulise otsuse vastuvõtmiseni postinõukogu poolt vajaduse korral esitatud ettepanekud eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks.


    1.27. Vaatab läbi postinõukogu koostatud aastaaruande ning võimalikud ettepanekud.


    1.28. Kiidab heaks rahvusvahelise büroo poolt postinõukoguga konsulteerides koostatud nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile.


    1.29. Kehtestab nõuandekomitee korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nõuandekomitee korraldamises kooskõlas artikliga 122.


    1.30. Kehtestab nõuandekomitee liikmeks saamise kriteeriumid ja nende kohaselt võtab vastu või lükkab tagasi liikmeks saamise taotlused, tagades, et taotlustele vastatakse kiirendatud korras administratsiooninõukogu koosolekute vahepeal.


    1.31. Kehtestab Postiliidu rahanduseeskirjad.


    1.32. Kehtestab reservfondi tegevuse eeskirjad.


    1.33. Kehtestab erifondi tegevuse eeskirjad.


    1.34. Kehtestab eritoimingute fondi tegevust reguleerivad eeskirjad.


    1.35. Kehtestab vabatahtliku fondi tegevust reguleerivad eeskirjad.


    1.36. Kehtestab personalieeskirjad ja valitavate ametnike teenistustingimused.


    1.37. Kehtestab sotsiaalfondi eeskirjad.


    1.38. Teostab artikli 152 kontekstis üldist järelevalvet kasutajate rahastatud allorganite loomise ja tegevuse üle.


    1.39. Võtab vastu oma töökorra ja töökorra muudatused.


Artikkel VI

 (Artikli 108 muutmine)

Administratsiooninõukogu istungite korraldamine


1. Administratsiooninõukogu avaistungil, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib administratsiooninõukogu oma liikmete hulgast neli ase-eesistujat ning koostab oma töökorra. Eesistujaks ja ase-eesistujateks on liikmesriigid igast Postiliidu viiest geograafilisest rühmast.


 2. Administratsiooninõukogu tuleb kokku Postiliidu peakorteris kaks korda aastas või erandkorras rohkem kooskõlas oma töökorra asjakohaste sätetega.


 3. Administratsiooninõukogu eesistuja ja ase-eesistujad ning komisjoni eesistujad, kaaseesistujad ja ase-eesistujad moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette ja juhib kõigi administratsiooninõukogu istungite tööd. Ta kiidab administratsiooninõukogu nimel heaks rahvusvahelise büroo koostatud Postiliidu tegevuse aastaaruande ning täidab kõiki muid ülesandeid, mis administratsiooninõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks.


 4. Postinõukogu eesistuja on nõukogu esindajaks sellistel administratsiooninõukogu koosolekutel, mille päevakorras on tema poolt juhitavale organile huvipakkuvad küsimused.


 5. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit administratsiooninõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi.


Artikkel VII

 (Artikli 109 muutmine)

Vaatlejad


1. Vaatlejad


    1.1. Postinõukogu ja administratsiooninõukogu tõhusate kontaktide tagamiseks võib postinõukogu määrata administratsiooninõukogu koosolekutele vaatlejana osalema oma esindaja.


    1.2. Postiliidu liikmesriigid, kes ei ole nõukogu liikmed, ning artiklis 105 nimetatud vaatlejad ja ajutised vaatlejad, võivad administratsiooninõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel hääleõiguseta osaleda.


 2. Põhimõtted


    2.1. Logistilistel põhjustel võib administratsiooninõukogu piirata kohalolijate arvu ühe osaleva vaatleja ja ajutise vaatleja kohta. Administratsiooninõukogu võib ka piirata nende õigust osaleda aruteludes.


    2.2. Vaatlejatele ja ajutistele vaatlejatele võib taotluse korral anda loa osaleda uuringutes tingimustel, mille nõukogu võib kehtestada oma töö tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks. Peale selle võib neid paluda alaliste töörühmade ja töökondade eesistujaks, kui see on nende teadmiste või kogemuste seisukohalt põhjendatud. Selliste vaatlejate ja ajutise vaatleja osalemine ei too Postiliidule kaasa lisakulusid.


    2.3. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib nõuandekomitee liikmed ja ajutised vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi kohta eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda Postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga.


Artikkel VIII

 (Artikli 110 muutmine)

Sõidukulude hüvitamine


1. Iga administratsiooninõukogu liikme esindaja, kes osaleb administratsiooninõukogu koosolekutel, reisikulud kannab tema liikmesriik. Ühel esindajal igast liikmesriigist, keda peetakse arengumaaks või vähim arenenud riigiks administratsiooninõukogu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelude alusel, on siiski õigus, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, saada hüvitist turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest, tingimusel et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti hinda. Sama õigus on ka kõigil administratsiooninõukogu komisjonide ja muude organite liikmetel, kelle koosolekud toimuvad väljaspool kongressi või nõukogu istungeid.


Artikkel IX

 (Artikli 112 muutmine)

 Postinõukogu koosseis ja toimimine


1. Postinõukogu koosneb 48 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil.


 2. Postinõukogu liikmed valib kongress lähtuvalt kvalifitseeritud geograafilise jaotuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt üks kolmandik iga geograafilise rühma liikmetest.


 3. Iga postinõukogu liige nimetab endale esindaja(d). Postinõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös.


 4. Postinõukogu tegevuskulud kannab Postiliit. Nõukogu liikmetele töötasu ei maksta.


 5. Postinõukogu määrab, vormistab ja/või moodustab alalised töörühmad, töökonnad, kasutajate rahastatud allorganid või muud oma struktuuris loodavad organid, võttes arvesse kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegiat ja tegevuskava.


Artikkel X

 (Artikli 113 muutmine)

Postinõukogu ülesanded


1. Postinõukogu täidab järgmisi ülesandeid:

    1.1. Kooskõlastab asjakohaseid meetmeid, mida on vaja rahvusvaheliste postiteenuste arendamiseks ja tõhustamiseks.


    1.2. Võtab kõik administratsiooninõukogu poolt viimase pädevuse piires heakskiidetud meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada.


    1.3. Teeb otsuseid liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks.


    1.4. Võtab meetmeid selleks, et käsitleda ja avalikustada teatavate liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate tehtud katseid ja edusamme tehnika, muu tegevuse, majanduse ja kutseõppe valdkonnas, mis on teistele liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele huvipakkuvad.


    1.5. Võtab pärast administratsiooninõukoguga konsulteerimist asjakohaseid tehnikakoostöö meetmeid koos kõikide Postiliidu liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega ning eelkõige uute riikide ja arenguriikidega ja nende määratud ettevõtjatega.


    1.6. Vaatab läbi kõik muud küsimused, mille on talle esitanud postinõukogu või administratsiooninõukogu liikmed või mõni liikmesriik või määratud ettevõtja.


    1.7. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused, mis pakuvad huvi postinõukogule, vaatab läbi kongressile esitatavad nõuandekomitee soovitused ja teeb nende kohta märkusi.


    1.8. Nimetab enda hulgast need liikmed, kellest saavad nõuandekomitee liikmed.


    1.9. Käsitleb olulisimaid tegevusega seotud küsimusi ning ärilist, tehnilist ja majanduslikku laadi ja tehnikakoostöö probleeme, mis pakuvad huvi kõikidele liikmesriikidele või nende määratud ettevõtjatele, sealhulgas märkimisväärse finantsmõjuga küsimusi (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, lennupostitariifid, postipakkide tariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal), ning valmistab ette neid küsimusi käsitlevat teavet, arvamusi ja tegevussuuniseid.


    1.10. Annab panuse administratsiooninõukogu töösse kongressile esitatava Postiliidu strateegia eelnõu ja nelja-aastase tegevuskava eelnõu väljatöötamiseks.


    1.11. Käsitleb liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele ning uutele riikidele ja arenguriikidele huvipakkuvaid õpetamise ja kutseõppega seotud probleeme.


    1.12. Käsitleb uute riikide ja arenguriikide olukorda ja vajadusi ning koostab asjakohased soovitused nende postiteenuste tõhustamiseks.


    1.13. Vaatab läbi Postiliidu eeskirjad kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu, kui kongress ei otsusta teisiti. Postinõukogu võib kõnealuseid eeskirju muuta ka muudel istungitel. Mõlemal juhul lähtub postinõukogu põhiprintsiipe käsitlevate küsimuste puhul administratsiooninõukogu juhistest.


    1.14. Sõnastab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele artiklis 140 sätestatud korras; administratsiooninõukogu pädevuses olevaid küsimusi käsitlevad ettepanekud peavad saama administratsiooninõukogu heakskiidu.


    1.15. Vaatab liikmesriigi taotluse korral läbi selle liikmesriigi poolt artikli 139 alusel rahvusvahelisele büroole edastatud ettepanekud, et esitada nende kohta märkusi ning anda rahvusvahelisele büroole soovitusi nende märkuste lisamiseks ettepanekule enne, kui see esitatakse liikmesriikidele heakskiitmiseks.


    1.16. Esitab vajaduse korral pärast administratsiooninõukogu heakskiitu ja kõigi liikmesriikidega konsulteerimist soovitusi eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks kuni kongressi vastavasisulise otsuse langetamiseni.


    1.17. Valmistab ette ja annab teada liikmesriikidele ning nende määratud ettevõtjatele suunatud soovituste vormis (või siduvate sätetena, kui see on Postiliidu aktides ette nähtud) tehnoloogiat, tegevust ja muid tema pädevusse kuuluvaid menetlusi puudutavaid standardeid, kui see on tegevuse ühtsuse seisukohalt oluline. Samal viisil teeb postinõukogu vajaduse korral muudatusi tema poolt juba kehtestatud standardites.


    1.18. Kehtestab kasutajate rahastatud allorganite korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nende organite korraldamises kooskõlas artikliga 152.


    1.19. Võtab vastu ja arutab läbi kasutajate rahastatud allorganite aruanded igal aastal.


    1.20. Võtab vastu oma töökorra ja töökorra muudatused.


Artikkel XI

 (Artikli 114 muutmine)

Postinõukogu istungite korraldamine


1. Postinõukogu esimesel koosolekul, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib nõukogu oma liikmete hulgast eesistuja ja neli ase-eesistujat ning komisjoni eesistujad/ase-eesistujad/kaaseesistujad ja koostab oma töökorra. Eesistujaks ja neljaks ase-eesistujaks on liikmesriigid igast Postiliidu viiest geograafilisest rühmast.


 2. Postinõukogu tuleb kokku Postiliidu peakorteris kaks korda aastas või erandkorras rohkem kooskõlas oma töökorra asjakohaste sätetega.


 3. Postinõukogu eesistuja ja ase-eesistujad ning komisjoni eesistujad, kaaseesistujad ja ase-eesistujad moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette ja juhib kõigi postinõukogu koosolekute tööd ning kohustub täitma kõiki ülesandeid, mis postinõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks.


 4. Postinõukogu koostab kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegia alusel ning eelkõige selles sisalduvate Postiliidu alaliselt tegutsevate organite tegevust käsitlevate osade alusel oma esimesel kongressijärgsel istungil põhitööprogrammi, mis sisaldab rakendusstrateegiaga seotud taktikat. See põhiprogramm, mis sisaldab piiratud arvu ühist huvi pakkuvate teemadega seotud projekte, vaadatakse igal aastal uuesti läbi, pidades silmas uusi asjaolusid ja prioriteete.


 5. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit postinõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi.


Artikkel XII

 (Artikli 115 muutmine)

Vaatlejad


1. Vaatlejad

     1.1. Postinõukogu ja administratsiooninõukogu tõhusate kontaktide tagamiseks võib administratsiooninõukogu määrata postinõukogu koosolekutele vaatlejana osalema oma esindaja.

   1.2. Postiliidu liikmesriigid, kes ei ole nõukogu liikmed, ning artiklis 105 nimetatud vaatlejad ja ajutised vaatlejad, võivad postinõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel hääleõiguseta osaleda.


 2. Põhimõtted


    2.1. Logistilistel põhjustel võib postinõukogu piirata kohalolijate arvu ühe osaleva vaatleja ja ajutise vaatleja kohta. Postinõukogu võib ka piirata nende õigust osaleda aruteludes.


    2.2. Vaatlejatele ja ajutistele vaatlejatele võib taotluse korral anda loa osaleda uuringutes tingimustel, mille nõukogu võib kehtestada oma töö tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks. Peale selle võib neid paluda alaliste töörühmade ja töökondade eesistujaks, kui see on nende teadmiste või kogemuste seisukohalt põhjendatud. Selliste vaatlejate ja ajutise vaatleja osalemine ei too Postiliidule kaasa lisakulusid.


    2.3. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib nõuandekomitee liikmed ja ajutised vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi kohta eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda Postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga.


Artikkel XIII

 (Artikli 116 muutmine)

Sõidukulude hüvitamine


1. Postinõukogu tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate sõidu- ja elamiskulud kannavad nimetatud liikmesriigid. Ühel esindajal igast liikmesriigist, keda peetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelu alusel üheks vähim arenenud riigiks, on siiski õigus, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, saada hüvitist turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest, tingimusel et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti hinda.


Artikkel XIV

 (Artikli 117bis lisamine)

 Artikkel 117bis

 Postiliidu alaliselt tegutsevate organite kooskõlastuskomitee


1. Administratsiooninõukogu eesistuja, postinõukogu eesistuja ja rahvusvahelise büroo peadirektor moodustavad Postiliidu alaliselt tegutsevate organite kooskõlastuskomitee (kooskõlastuskomitee).


 2. Kooskõlastuskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

    2.1. toetab Postiliidu alaliselt tegutsevate organite tegevuse koordineerimist;

    2.2. tuleb vajaduse korral kokku, et arutada Postiliidu ja postiteenusega seotud olulisi küsimusi ja anda Postiliidu organitele hinnang selliste küsimuste kohta;

   2.3. tagab strateegilise planeerimise nõuetekohase rakendamise, et kõik otsused Postiliidu tegevuse kohta teeksid asjakohased organid kooskõlas nende Postiliidu aktides ette nähtud vastavate kohustustega.


 3. Kooskõlastuskomitee tuleb kokku kaks korda aastas administratsiooninõukogu eesistuja kutsel Postiliidu peakorteris. Koosolekute toimumise kuupäeva ja koha määrab administratsiooninõukogu eesistuja kokkuleppel postinõukogu eesistujaga ja rahvusvahelise büroo peadirektoriga.


Artikkel XV

 (Artikli 123 muutmine)

Nõuandekomitee esindajad administratsiooninõukogus, postinõukogus ja kongressil


1. Postiliidu organitega tõhusate kontaktide tagamiseks võib nõuandekomitee määrata esindajad, kes osalevad kongressi, administratsiooninõukogu ja postinõukogu või nende komisjonide koosolekutel hääleõiguseta vaatlejatena.


 2. Nõuandekomitee liikmed on kutsutud osalema kooskõlas artikliga 105 administratsiooninõukogu ja postinõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel. Samuti võivad nad kooskõlas artikli 109 lõike 2 punktiga 2 ja artikli 115 lõike 2 punktiga 2 võtta osa alaliste töörühmade ja töökondade tööst.


 3. Kui nõuandekomitee koosoleku päevakord sisaldab administratsiooninõukogule või postinõukogule huvipakkuvaid küsimusi, esindavad koosolekul neid organeid administratsiooninõukogu eesistuja ja postinõukogu eesistuja.


Artikkel XXV

 (Artikli 127 muutmine)

Peadirektori ülesanded


0bis. Peadirektor on Postiliidu seaduslik esindaja.


 1. Peadirektor korraldab, haldab ja juhib rahvusvahelist bürood.


 2. Seoses ametikohtade liigituse, ametisse nimetamise ja edutamisega:

    2.1. peadirektoril on õigus liigitada ametikohti astmetel G1 kuni D2 ning määrata ametisse ja edutada nende astmete ametnikke;

    2.2. töötajate ametisse määramisel astmetele P1 kuni D2 võtab peadirektor arvesse nende liikmesriikide soovitatud kandidaatide erialast kvalifikatsiooni, kelle kodanikud need kandidaadid on või kus nad ametialaselt tegutsevad, pidades mandrite ja keelte seisukohalt silmas tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet. Astme D2 ametikohtadele valitakse võimaluse korral eri piirkondadest pärit kandidaadid, kes ei ole peadirektori või asepeadirektoriga samast piirkonnast, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise büroo tegevuse tõhusust. Spetsiaalset kvalifikatsiooni eeldavate ametikohtade puhul võib peadirektor nõuda väljastpoolt esitatavaid taotlusi;

    2.3. uue ametniku määramisel võtab peadirektor ühtlasi arvesse, et astmetel D2, D1 ja P5 töötavad ametnikud peavad põhimõtteliselt olema pärit Postiliidu erinevatest liikmesriikidest;

    2.4. rahvusvahelise büroo ametniku edutamisel astmele D2, D1 või P5 ei pea järgima lõike 2 punktis 3 nimetatud põhimõtet;

    2.5. töölevõtmisel peetakse töötaja omadusi tähtsamaks kui geograafilist või keelerühmade tasakaalustatud jaotust;

    2.6. üks kord aastas teatab peadirektor administratsiooninõukogule ametisse määramistest ja edutamistest astmetele P4 kuni D2.


 3. Lisaks täidab peadirektor järgmisi ülesandeid:

    3.1. on Postiliidu aktide hoiulevõtja ning täidab vahendaja ülesandeid Postiliiduga ühinemisel, Postiliitu vastuvõtmisel ja Postiliidust lahkumisel;

    3.2. teatab kongressi otsustest kõikide liikmesriikide valitsustele;

    3.3. teavitab kõiki liikmesriike ja nende määratud ettevõtjaid postinõukogu koostatud või läbivaadatud eeskirjadest;

    3.4 koostab vastavalt Postiliidu nõuetele Postiliidu võimalikult väiksemahulise aastaeelarve projekti ning esitab selle õigel ajal administratsiooninõukogule läbivaatamiseks; esitab eelarve pärast administratsiooninõukogu heakskiitu Postiliidu liikmesriikidele ning täidab eelarve;

    3.5. täidab Postiliidu organite antud või aktidega peadirektorile määratud eriülesandeid;

    3.6. võtab kehtestatud poliitika ja kättesaadavate vahendite piires meetmeid Postiliidu organite püstitatud eesmärkide saavutamiseks;

    3.7. teeb administratsiooninõukogule või postinõukogule soovitusi ja ettepanekuid;

    3.8. esitab pärast kongressi lõppu postinõukogule ettepanekuid kongressi otsustest tulenevate muudatuste tegemiseks eeskirjadesse kookõlas postinõukogu töökorraga;

    3.9. koostab administratsiooninõukogu jaoks nõukogude poolt väljaantud direktiivide alusel kongressile esitamiseks Postiliidu strateegia eelnõu ja Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu;

    3.10. koostab administratsiooninõukogule heakskiitmiseks nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile;

    3.11. (kustutatud.);

    3.12. on vahendajaks järgmiste organite vahel:

       3.12.1. Ülemaailmne Postiliit ja piirkondlikud postiliidud;

       3.12.2. Ülemaailmne Postiliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon;

       3.12.3. Ülemaailmne Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle tegevus on Postiliidule huvipakkuv;

       3.12.4. Ülemaailmne Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, assotsiatsioonid või ettevõtted, kellega Postiliidu organid soovivad konsulteerida või keda nad soovivad oma tööst teavitada;

    3.13. täidab Postiliidu organite peasekretäri ülesandeid ning kontrollib peasekretäri pädevuse piires ja käesolevate üldeeskirjade erisätteid silmas pidades eelkõige:

       3.13.1. Postiliidu organite tegevuse ettevalmistamist ja korraldamist;

       3.13.2. dokumentide, aruannete ja protokollide koostamist, esitamist ja levitamist;

       3.13.3. sekretariaadi toimimist Postiliidu organite koosolekutel;

    3.14. osaleb hääleõiguseta Postiliidu organite koosolekutel ning aruteludel või saadab sinna oma esindaja.


Artikkel XVII

 (Artikli 130 muutmine)

Postiliidu organite dokumentide koostamine ja levitamine


1. Rahvusvaheline büroo koostab ja teeb Postiliidu veebilehe kaudu kättesaadavaks kõik välja antud dokumendid artiklis 155 nimetatud keeleversioonides kooskõlas administratsiooninõukogu ja postinõukogu töökorraga. Samuti annab rahvusvaheline büroo eelkõige liikmesriikide esindajatele teada Postiliidu veebilehel avaldatud uutest e-dokumentidest tõhusa veebipõhise teavitussüsteemi kaudu.


 2. Lisaks sellele levitab rahvusvaheline büroo füüsiliselt Postiliidu dokumente, nagu näiteks rahvusvahelise büroo ringkirju ning postinõukogu ja administratsiooninõukogu protokollide kokkuvõtteid üksnes konkreetse liikmesriigi taotlusel.


Artikkel XVIII

 (Artikli 138 muutmine)

Kongressile ettepanekute esitamise kord


1. Olenevalt lõigetes 2 ja 5 sätestatud eranditest kehtib liikmesriikide poolt kongressile esitatavate ettepanekute kohta järgmine kord: 

    1.1. vastu võetakse ettepanekud, mille rahvusvaheline büroo saab kätte vähemalt kuus kuud enne kongressi toimumisaega; 

    1.2.  kuue kuu jooksul enne kongressi toimumisaega ei võeta vastu ettepanekuid eelnõude kohta;

    1.3. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte kuus kuni neli kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaks liikmesriiki;

    1.4. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte neli kuni kaks kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaheksa liikmesriiki; pärast seda tähtaega laekuvaid ettepanekuid enam vastu ei võeta;

    1.5. toetusavaldused peavad rahvusvahelisse büroosse jõudma koos ettepanekutega, mille kohta need on esitatud.


 2. Põhikirja või üldeeskirju käsitlevad ettepanekud peab rahvusvaheline büroo kätte saama hiljemalt kuus kuud enne kongressi avamist; pärast seda tähtaega, kuid enne kongressi avamist laekunud ettepanekuid ei kaaluta, välja arvatud juhul, kui kongress teeb osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega sellekohase otsuse ja kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.


 3. Igas ettepanekus peab üldjuhul olema ainult üks taotlus ning see võib sisaldada ainult sellest taotlusest lähtuvaid muudatusi. Samuti tuleb igale ettepanekule, mis võib Postiliidu jaoks kaasa tuua märkimisväärseid kulusid, lisada märge selle rahandusliku mõju kohta, mille koostab ettepanekut esitav liikmesriik pärast konsulteerimist rahvusvahelise bürooga, et saaks kindlaks määrata ettepaneku rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid.


 4. Eelnõusid käsitlevatele ettepanekutele panevad need ettepanekud esitanud liikmesriigid pealkirjaks “Ettepanek eelnõu kohta“ ning rahvusvaheline büroo avaldab need nummerdatult koos tähega R. Ilma sellise tähistuseta ettepanekud, mis rahvusvahelise büroo arvates käsitlevad ainult eelnõusid, avaldatakse koos asjakohase märkega; rahvusvaheline büroo koostab kongressile nende ettepanekute loetelu.


 5. Lõigetes 1 ja 4 nimetatud menetlust ei kohaldata kongresside töökorda käsitlevate ettepanekute ega administratsiooninõukogu või postinõukogu esitatud ettepanekute suhtes.


Artikkel XIX

 (Artikli 144 muutmine)

 Eeskirjade ja muude kongressidevahelisel ajal vastu võetud otsuste jõustumine


1. Eeskirjad jõustuvad samal kuupäeval ja on sama kehtivusajaga kui kongressil vastuvõetud aktid. 


 2. Vastavalt lõikele 1 jõustuvad kongressidevahelisel ajal Postiliidu aktide muutmise kohta vastu võetud otsused alles kolme kuu möödumisel nende teatavakstegemisest. Seda nõuet ei kohaldata eeskirjade muudatustele, mis võetakse vastu pärast uute eeskirjade koostamist, kuid enne nende jõustumist kooskõlas lõikega 1.


Artikkel XX

 (Artikli 146 muutmine)

Liikmesriikide osamaksude kord


1. Postiliiduga ühinevad riigid, Postiliidu liikmeks võetavad riigid ning Postiliidust välja astuvad riigid maksavad osamaksu terve selle aasta eest, mille jooksul nende vastuvõtmine või väljaastumine jõustub.


 2. Liikmesriigid tasuvad oma osamaksud Postiliidu aastaste kulutuste katteks ettemaksena administratsiooninõukogu kehtestatud eelarve alusel. Osamaksud tuleb tasuda hiljemalt selle eelarveaasta esimeseks päevaks, millele eelarves on viidatud. Pärast seda tähtpäeva arvestatakse makstavatelt summadelt Postiliidu kasuks viivist 5% alates neljandast kuust.


 3. Kui liikmesriigi kohustuslike osamaksude intressivaba võlgnevus Postiliidule on võrdne selle liikmesriigi eelmise kahe rahandusaasta osamaksude summaga või ületab selle, võib see liikmesriik loovutada Postiliidule tagastamatult kõik talle teiste liikmesriikide poolt võlgnetavad summad või osa nendest administratsiooninõukogu sätestatud korras. Laenusummade loovutamistingimused määratakse kindlaks liikmesriigi, selle võlgnike ja võlausaldajate ning Postiliidu kokkuleppel.


 4. Liikmesriik, kes ei saa õiguslikel või muudel põhjustel sellist loovutust teha, kohustub koostama oma võlgnevuste amortisatsiooniplaani.


 5. Postiliidule võlgnetavate kohustuslike osamaksude hüvitamine ei tohi kesta kauem kui kümme aastat, välja arvatud erandlikel asjaoludel.


 6. Erandlike asjaolude korral võib administratsiooninõukogu vabastada liikmesriigi osaliselt või täielikult makstavast viivisest, kui see riik on tasunud kogu võla põhisumma.


 7. Peale selle võib liikmesriigi osaliselt või täielikult vabastada kogunenud või kumuleeruva intressi maksmisest administratsiooninõukogu poolt selle liikmesriigi võlgnevuste suhtes heaks kiidetud amortisatsiooniplaani alusel; see vabastamine eeldab siiski amortisatsiooniplaani täielikku ja nõuetekohast täitmist kokkulepitud, maksimaalselt kümne aasta pikkuse ajavahemiku jooksul.


 8. Lõikeid 3 kuni 7 kohaldatakse analoogia alusel tõlkimise kuludele, mille kohta rahvusvaheline büroo väljastab keelerühmadesse kuuluvatele liikmesriikidele arve.


 9. Rahvusvaheline büroo saadab liikmesriikide poolt tasumisele kuuluvad arved vähemalt kolm kuud enne maksetähtpäeva. Originaalarved saadetakse vastava liikmesriigi poolt antud täpsel aadressil. Arvete elektroonilised koopiad saadetakse e-postiga eelteatena või meeldetuletusena.


 10. Lisaks sellele esitab rahvusvaheline büroo selget informatsiooni iga kord, kui liikmesriikidelt tasumata arvete eest intressi nõuab, et liikmesriigid saaksid hõlpsasti kontrollida, milliste arvete eest intressi nõutakse.


Artikkel XXI

 (Artikli 150 muutmine)

Osamaksude suurusklassid


1. Liikmesriigid osalevad Postiliidu tegevuskulude katmisel vastavalt osamaksude suurusklassile, kuhu nad kuuluvad. Suurusklassid on järgmised:

    – 50 ühiku klass;

    – 47 ühiku klass;

    – 45 ühiku klass;

    – 43 ühiku klass;

    – 40 ühiku klass;

    – 37 ühiku klass;

    – 35 ühiku klass;

    – 33 ühiku klass;

    – 30 ühiku klass;

    – 27 ühiku klass;

    – 25 ühiku klass;

    – 23 ühiku klass;

    – 20 ühiku klass;

    – 17 ühiku klass;

    – 15 ühiku klass;

    – 13 ühiku klass;

    – 10 ühiku klass;

    – 7 ühiku klass;

    – 5 ühiku klass;

    – 3 ühiku klass;

    – 1 ühiku klass;

    – 0,5 ühiku klass; sellesse klassi kuuluvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt loetletud vähim arenenud riigid ja teised administratsiooninõukogu nimetatud riigid;

   – 0,1 ühiku klass; sellesse klassi kuuluvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt  määratletud väikesed arenevad saareriigid, mille rahvaarv on alla 200 000 (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vastava büroo avaldatud viimase statistika kohaselt).


 2. Olenemata lõikes 1 loetletud suurusklassidest võib iga riik minimaalselt kongresside vahelise aja pikkuse perioodi jooksul vabatahtlikult maksta rohkem ühikuid kui ühikute arv suurusklassis, kuhu see riik kuulub. Suurusklassi vahetusest tuleb teatada hiljemalt kongressil. Kongresside vahelise aja lõpus läheb liikmesriik automaatselt tagasi esialgsesse suurusklassi, kui ta ei otsusta jätkata rohkemate ühikute maksmist. Lisamaksete tegemine suurendab vastavalt kulusid.


 3. Liikmesriigid jaotatakse eespool nimetatud suurusklassidesse nende ühinemisel Postiliiduga või Postiliitu vastuvõtmisel põhikirja artikli 21 lõikes 4 sätestatud korras.


 4. Liikmesriike võib hiljem paigutada madalamasse suurusklassi, tingimusel et taotlus suurusklassi vahetamise kohta saadetakse rahvusvahelisele büroole vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist. Kongress esitab suurusklassi vahetamise taotluste kohta mittesiduva arvamuse. Liikmesriigil on vabadus otsustada, kas ta järgib kongressi arvamust või mitte. Liikmesriigi lõplik otsus tuleb edastada rahvusvahelise büroo sekretariaadile enne kongressi lõppu. Suurusklassi vahetamise taotlus jõustub kongressi koostatud rahanduseeskirja jõustumise kuupäeval. Liikmesriigid, kes ei ole oma suurusklassi vahetamise soovist ettenähtud ajaks teatanud, jäävad samasse suurusklassi, kuhu nad seni kuulusid.


 5. Liikmesriik võib korraga nõuda enda ümberpaigutamist ainult ühe suurusklassi võrra madalamasse klassi.


 6. Erandlikel asjaoludel, nagu näiteks loodusõnnetuste korral, millega seoses on vaja käivitada rahvusvahelisi abiprogramme, võib administratsiooninõukogu lubada liikmesriigi taotluse korral üks kord kahe kongressi vahelisel ajal ajutist suurusklassi vähendamist, kui liikmesriik tõendab, et ta ei suuda enam maksta esialgsele suurusklassile vastavat osamaksu. Samadel asjaoludel võib administratsiooninõukogu lubada ajutist suurusklassi vähendamist 1-ühikulisse suurusklassi kuuluvatele riikidele, kes ei kuulu vähim arenenud riikide hulka, ning viia nad üle 0,5-ühikulisse suurusklassi.


 7. Administratsiooninõukogu võib lõike 6 kohaldamisel lubada ajutist suurusklassi vähendamist kõige rohkem kaheks aastaks või kuni järgmise kongressi toimumiseni, olenevalt sellest, kumb neist tähtaegadest on varasem. Kindlaksmääratud ajavahemiku lõppemisel viiakse asjaomane riik tagasi oma esialgsesse suurusklassi.


 8. Olenemata lõigetest 4 ja 5 ei kohaldata mingisuguseid piiranguid ümberpaigutamisel kõrgematesse suurusklassidesse.


Artikkel XXII

 (Artikli 152 muutmine)

Kasutajate rahastatud allorganite korraldamine


1. Pärast administratsiooninõukogu heakskiidu saamist võib postinõukogu luua kasutajate rahastatud allorganeid, mida rahastatakse vabatahtlikest vahenditest, et korraldada ärilisi, tehnilisi, majanduslikku laadi ja muid tegevusi, mis kuuluvad põhikirja artikli 18 alusel postinõukogu pädevusse, kuid mida ei või korralisest eelarvest rahastada.


 2. Sellise postinõukogu allorgani loomise korral otsustab postinõukogu, milline on allorgani töökorra alusraamistik, võttes arvesse Ülemaailmse Postiliidu kui valitsustevahelise organisatsiooni üldisi eeskirju ja põhimõtteid, ning esitab need administratsiooninõukogule heakskiitmiseks. Alusraamistik sisaldab järgmisi osi:

    2.1. volitused;

    2.2. liikmeskond, sealhulgas osalevate liikmete kategooriad;

    2.3. otsustamiseeskirjad, sealhulgas sisemine struktuur ja suhted teiste Postiliidu organitega;

    2.4 hääletus- ja esinduspõhimõtted;

    2.5 rahastamine (liikmemaks, kasutustasud jne);

   2.6 sekretariaadi koosseis ja juhtimisstruktuur.


 3. Iga kasutajate rahastatud allorgan korraldab oma tegevust autonoomselt postinõukogu poolt otsustatud ja administratsiooninõukogu poolt heakskiidetud alusraamistiku piires ning koostab oma tegevuse aastaruande postinõukogule läbivaatamiseks.


 4. Administratsiooninõukogu kehtestab eeskirjad tugikulude kohta, mida kasutajate rahastatud allorganid peavad korralisse eelarvesse maksma, ning avaldab need Ülemaailmse Postiliidu finantsmäärustes.


 5. Rahvusvahelise büroo peadirektor haldab kasutaja rahastatud allorganite sekretariaadi tööd vastavalt administratsiooninõukogu poolt heakskiidetud asjakohastele personalieeskirjadele, mis on kohaldatavad kasutajate rahastatud allorganitesse värvatud personali suhtes. Allorganite sekretariaat on rahvusvahelise büroo lahutamatu osa.


 6. Teave käesoleva artikli alusel loodud kasutajate rahastatud allorganite kohta edastatakse pärast nende loomist kongressile.


 XXIII artikkel

 Üldeeskirjade lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus


 Lisaprotokoll jõustub 1. juulil 2019 ning jääb kehtima määramata ajaks.




Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad koostanud lisaprotokolli, millel on samasugune jõud ja kehtivus nagu siis, kui selle sätted oleksid lisatud üldeeskirjade teksti, ning on selle alla kirjutanud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalistele lisaprotokolli koopia.


Koostatud Addis Abebas 7. septembril 2018.
 
Second Additional Protocol to the General Regulations of the Universal Postal Union