Ülemaailmse Postiliidu põhikirja üheteistkümnes lisaprotokoll1
Vastu võetud 26.08.2021
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 30 lõiget 2, on võtnud Abidjani kongressil vastu järgmised põhikirja muudatused, mis tuleb ratifitseerida või heaks kiita.
Artikkel I
(Preambuli muutmine)
Edendamaks inimestevahelist suhtlemist postiteenuste tõhustamise läbi ning aitamaks kaasa rahvusvahelise koostöö õilsate eesmärkide saavutamisele kultuuri, sotsiaal- ja majanduse valdkonnas, on kokkuleppeosaliste riikide valitsuste täievolilised esindajad vastu võtnud käesoleva põhikirja, mis kuulub ratifitseerimisele või heakskiitmisele.
Ülemaailmse Postiliidu (edaspidi Postiliit) ülesanne on kiirendada kvaliteetsete, tõhusate ja kättesaadavate universaalsete postiteenuste jätkuvat arengut maailma elanike omavahelise sidepidamise hõlbustamiseks ning
– tagada postisaadetiste vaba ringlus ühtsel postiterritooriumil, mis koosneb omavahel ühendatud võrkudest;
– soodustada ühiste õiglaste normide vastuvõttu ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamist;
– tagada sidusrühmadevaheline koostöö ja vastastikune toimimine;
– soodustada tõhusat tehnilist koostööd;
– tagada klientide muutuvate vajaduste rahuldamine.
Artikkel II
(Artikli 1 muutmine)
Postiliidu reguleerimisala ja ülesanded
1. Käesoleva põhikirja vastuvõtnud riigid moodustavad valitsustevahelise organisatsiooni Ülemaailmne Postiliit, mis on ühtne postiteenuste territoorium postisaadetiste vastastikuseks vahetamiseks. Postiliidu territooriumil on tagatud transiidivabadus Postiliidu aktides ja nende lisaprotokollides (edaspidi koos Postiliidu aktid) täpsemalt sätestatud tingimustel.
2. Postiliidu eesmärgiks on tagada postiteenuste korraldamine ja tõhustamine ning rahvusvahelise koostöö edendamine antud valdkonnas.
3. Postiliit osaleb võimaluste piires postialase tehnilise abi andmises Postiliidu liikmesriikidele.
Artikkel III
(Artikli 1bis muutmine)
Mõisted
1. Postiliidu aktides on järgmistel mõistetel allpool määratletud tähendus:
1.1. postiteenindus – kõik rahvusvahelised postiteenused, mille ulatuse määravad ja mida reguleerivad Postiliidu aktid. Postiteenuste peamised ülesanded on täita liikmesriikide teatavaid sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke ning tagada postisaadetiste kogumine, töötlemine, edastamine ja kättetoimetamine;
1.2. liikmesriik – riik, kes vastab põhikirja artikli 2 tingimustele;
1.3. ühtne postiterritoorium (üks ja seesama postiterritoorium) – Postiliidu aktide osaliste kohustus tagada vastastikune postisaadetiste vahetus, kaasa arvatud transiidivabadus, ning käidelda teistest riikidest saabunud transiitsaadetisi diskrimineerimata ja samadel alustel oma riigi postisaadetistega Postiliidu aktides täpsemalt sätestatud tingimustel;
1.4. transiidivabadus – vahendava liikmesriigi kohustus tagada sinna teise liikmesriigi jaoks transiidina saadetud postisaadetiste transportimine, käideldes neid samadel alustel kodumaiste saadetistega Postiliidu aktides täpsemalt sätestatud tingimustel;
1.5. (kustutatud.);
1.6. (kustutatud.);
1.6bis. postisaadetis – üldmõiste, mis hõlmab kõike, mida liikmesriigi määratud ettevõtja kaudu saadetakse (kirisaadetised, postipakid, rahakaardid jms) ja mida on täpsemalt kirjeldatud ülemaailmses postikonventsioonis (edaspidi konventsioon), Postiliidu kokkulepetes (nagu on osutatud põhikirja artiklis 22) ja nende vastavates eeskirjades;
1.7. määratud ettevõtja – valitsusasutus või valitsusväline asutus, kelle liikmesriik on ametlikult määranud osutama postiteenuseid ja täitma sellega seotud Postiliidu aktidest tulenevaid kohustusi oma territooriumil;
1.8. reservatsioon – erand, millega liikmesriik välistab või muudab Postiliidu akti, v.a Postiliidu põhikirja ja Postiliidu üldeeskirjade, punkti õigusmõju, kui seda kohaldatakse asjaomase riigi suhtes. Kõik reservatsioonid peavad olema kooskõlas põhikirja preambulis ja artiklis 1 määratud Postiliidu eesmärkidega. Reservatsioon peab olema põhjendatud ja selle peab heaks kiitma asjassepuutuva akti heakskiitmiseks vajaliku häälteenamusega ning see tuleb lisada akti lõpp-protokolli.
Artikkel IV
(Artikli 4 muutmine)
Erakorralised suhted
1. Liikmesriigid, kelle määratud ettevõtjad pakuvad postiteenust Postiliitu mittekuuluval territooriumil, on kohustatud olema vahendajaks teistele liikmesriikidele. Sellistele erakorralistele suhetele rakenduvad konventsiooni ning selle eeskirjade sätted.
Artikkel V
(Artikli 8 muutmine)
Piirkondlikud postiliidud. Erikokkulepped
1. Liikmesriigid või, kui nende liikmesriikide õigusaktid seda võimaldavad, nende määratud ettevõtjad võivad luua piirkondlikke postiliite ning sõlmida postiteenindust käsitlevaid erikokkuleppeid tingimusel, et need on üldsusele vähemalt sama soodsad kui sellised aktid, mille osalisteks need liikmesriigid on.
2. Piirkondlikud postiliidud võivad saata vaatlejaid kongressidele, administratsiooninõukogusse, postinõukogusse ja muudele Postiliidu korraldatud konverentsidele ja kohtumistele.
3. Postiliit võib saata vaatlejaid kongressidele, konverentsidele ja piirkondlike postiliitude koosolekutele.
Artikkel VI
(Artikli 9 muutmine)
Suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga
1. Postiliidu ning ÜRO vahelisi suhteid reguleerivad käesoleva põhikirja lisadeks olevad kokkulepped.
Artikkel VII
(Artikli 11 muutmine)
Postiliiduga ühinemise või Postiliitu vastuvõtmise kord
1. Postiliiduga võivad ühineda kõik ÜRO liikmesriigid.
2. Postiliiduga liitumist võivad taotleda kõik suveräänsed riigid, mis ei ole ÜRO liikmesriigid.
3. Postiliiduga ühinemise või liitumise taotlus peab sisaldama formaalset avaldust Postiliidu põhikirja ning teiste kohustuslike aktidega ühinemise kohta. Asjaomase riigi valitsus peab selle esitama Rahvusvahelise Büroo peadirektorile, kes olenevalt asjaoludest kas annab teada ühinemisest või peab liitumistaotluse küsimuses nõu liikmesriikidega.
4. Riik, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige, loetakse liikmesriigina vastuvõetuks, kui tema taotluse on kiitnud heaks vähemalt kaks kolmandikku Postiliidu liikmesriikidest. Liikmesriigid, kelle vastust ei ole rahvusvaheline büroo nelja kuu jooksul pärast konsulteerimise kuupäeva saanud, loetakse hääletamisest hoidunuks. Eespool nimetatud vastustel, mis esitatakse rahvusvahelisele büroole füüsiliste või turvaliste elektrooniliste vahendite kaudu, peab olema asjaomase liikmesriigi valitsusasutuse nõuetekohaselt volitatud esindaja allkiri. Selles lõikes tähendab mõiste „turvalised elektroonilised vahendid“ andmete töötlemiseks, säilitamiseks ja edastamiseks kasutatavaid elektroonilisi vahendeid, mis tagavad teabe täielikkuse, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse liikmesriigi eespool nimetatud vastuste edastamisel.
5. Rahvusvahelise Büroo peadirektor annab liikmesriikide valitsustele teada Postiliiduga ühinemisest või liitumisest. Ühinemine või liitumine jõustub teadaandmise päevast.
Artikkel VIII
(Artikli 12 muutmine)
Postiliidust väljaastumise kord
1. Igal liikmesriigil on õigus Postiliidust välja astuda ning selleks peab liikmesriigi valitsus esitama Rahvusvahelise Büroo peadirektorile, ning tema kaudu kõigi liikmesriikide valitsustele, teate põhikirja denonsseerimise kohta.
2. Postiliidust väljaastumine jõustub üks aasta pärast seda, kui rahvusvahelise büroo peadirektor on saanud lõikes 1 nimetatud teate denonsseerimise kohta.
Artikkel IX
(Artikli 21 muutmine)
Postiliidu eelarve. Liikmesriikide osamaksud
1. Igal Kongressil määratakse ülemmäär:
1.1. Postiliidu iga-aastasele eelarvele;
1.2. järgmise Kongressi korraldamise eelarvele.
2. Lõikes 1 sätestatud eelarve ülemmäära võib vajadusel ületada, kui see on vastavuses üldeeskirjade vastavate sätetega.
3. Postiliidu eelarve, kaasa arvatud lõikes 2 sätestatud eelarve, jagatakse Postiliidu liikmesriikide vahel. Seetõttu valib iga Postiliidu liikmesriik osamaksude suurusklassi, kuhu riik soovib kuuluda, kooskõlas üldeeskirjade asjakohaste sätetega.
4. Postiliiduga ühinemisel või Postiliitu vastuvõtmisel artikli 11 kohaselt on asjaomasel riigil õigus valida osamaksude suurusklass, kuhu riik soovib kuuluda Postiliidu kulude katmisel, kooskõlas üldeeskirjade asjakohaste sätetega.
Artikkel X
(Artikli 22 muutmine)
Postiliidu aktid
1. Põhikiri on Postiliidu põhiakt. See sisaldab Postiliidu põhireegleid ja selle suhtes ei tehta reservatsioone.
2. Üldeeskirjad sisaldavad sätteid, mis tagavad põhikirja kohaldamise ja Postiliidu tegutsemise. Üldeeskirjad on kõikidele liikmesriikidele siduvad ja nende suhtes ei tehta reservatsioone.
3. Konventsioon ja selle eeskirjad sisaldavad kogu postiteeninduses kohaldatavaid reegleid. Need aktid on kõikidele liikmesriikidele siduvad. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad täidavad konventsioonist ja selle eeskirjadest tulenevad kohustused.
4. Postiliidu kokkulepped ning nende eeskirjad vastavalt määratlevad ja reguleerivad kokkuleppeosaliste liikmesriikide teenuseid, välja arvatud konventsioonis ja selle eeskirjades määratletud ja reguleeritud teenuseid. Kokkulepped ja eeskirjad on siduvad ainult kokkuleppeosalistele liikmesriikidele. Allakirjutanud liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad täidavad Postiliidu kokkulepetest ja nende eeskirjadest tulenevad kohustused.
5. Eeskirjad, mis sisaldavad konventsiooni ning Postiliidu kokkulepete rakendamiseks vajalikke reegleid, koostab postinõukogu, võttes arvesse kongressi otsuseid.
6. Lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud Postiliidu aktidele lisatud lõpp-protokollid sisaldavad reservatsioone nende aktide suhtes.
Artikkel XI
(Artikli 25 muutmine)
Postiliidu aktide allakirjutamine, autentsuse kinnitamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja nendega ühinemine
1. Kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu aktidele kirjutavad alla liikmesriikide täievolilised esindajad.
2. Eeskirjad kinnitab Postinõukogu eesistuja ja peasekretär.
3. Allakirjutanud liikmesriigid ratifitseerivad või kiidavad Postiliidu aktid heaks nii kiiresti kui võimalik kooskõlas nende vastavate põhiseaduslike eeskirjadega.
4. (Kustutatud.).
5. Olukord, kus üks liikmesriik ei ratifitseeri ega kiida heaks Postiliidu akte, millele ta on alla kirjutanud, ei mõjuta aktide kehtivust teiste liikmesriikide suhtes, kes on need ratifitseerinud või heaks kiitnud.
6. Liikmesriigid võivad igal ajal ühineda Postiliidu aktidega, millele nad kongressil alla ei kirjutanud.
7. Liikmesriikide Postiliidu aktidega ühinemisest teatatakse kooskõlas artikliga 26.
Artikkel XII
(Artikli 26 muutmine)
Postiliidu aktide ratifitseerimisest, heakskiitmisest ning nendega ühinemisest teatamine
1. Postiliidu aktide ratifitseerimis-, heakskiitmis- ja ühinemiskiri tuleb võimalikult kiiresti anda hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile, kes teavitab liikmesriikide valitsusi vastavate kirjade hoiuleandmisest.
Artikkel XIII
(Artikli 27 kustutamine)
Kokkulepetega ühinemine
Kustutatud.
Artikkel XIV
(Artikli 28 muutmine)
Postiliidu kokkulepete kehtetuks tunnistamine
1. Igal liikmesriigil on õigus oma osalus Postiliidu kokkulepetes kehtetuks tunnistada vastavalt artiklis 12 kehtestatud tingimustele analoogia alusel.
Artikkel XV
(Artikli 29 muutmine)
Ettepanekute esitamine
1. Liikmesriigil on õigus esitada kongressile või kongresside vahelisel ajal ettepanekuid Postiliidu aktide kohta, mille osaline see liikmesriik on.
2. Põhikirja ja üldeeskirju käsitlevaid ettepanekuid võib esitada ainult kongressile.
3. Lisaks sellele tuleb eeskirju käsitlevad ettepanekud esitada postinõukogule rahvusvahelise büroo kaudu.
Artikkel XVI
(Artikli 30 muutmine)>
Põhikirja muutmine
1. Vastuvõtmiseks vajavad kongressile esitatud, põhikirjaga seotud ettepanekud vähemalt kahe kolmandiku Postiliidu hääleõiguslike liikmesriikide heakskiitu.
2. Kongressil vastuvõetud põhikirja muudatused moodustavad lisaprotokolli ja jõustuvad selles nimetatud kuupäeval antud kongressil vastuvõetud otsuse kohaselt. Piiramata artikli 22 lõikes 1 sätestatud põhikirja siduvat olemust, on liikmesriigid kohustatud nimetatud muudatused ratifitseerima, heaks kiitma või nendega ühinema esimesel võimalusel. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjale rakendatakse artiklis 26 sätestatud korda.
Artikkel XVII
(Artikli 31 muutmine)
Üldeeskirjade, konventsiooni ning Postiliidu kokkulepete muutmine
1. Üldeeskirju, konventsiooni ning Postiliidu kokkuleppeid puudutavate ettepanekute vastuvõtmise tingimused on sõnastatud üldeeskirjades, konventsioonis ning vastavates kokkulepetes.
2. Üldeeskirjade, konventsiooni ja Postiliidu kokkulepete muudatused moodustavad lisaprotokolli ja jõustuvad kongressil otsustatud kuupäeval. Piiramata artiklis 22 sätestatud eespool nimetatud Postiliidu aktide siduvat olemust, on liikmesriigid kohustatud nimetatud muudatused ratifitseerima, heaks kiitma või nendega ühinema esimesel võimalusel. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjale rakendatakse artiklis 26 sätestatud korda. Käesolevat sätet kohaldatakse, mutatis mutandis, konventsiooni ja Postiliidu kokkulepete muudatustele ka kongressidevahelisel ajal.
Artikkel XVIII
Ülemaailmse Postiliidu põhikirja lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus
Lisaprotokoll jõustub 1. juulil 2022 ning jääb kehtima määramata ajaks.
Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad koostanud lisaprotokolli, millel on sama jõud ja kehtivus, nagu oleksid selle sätted lisatud põhikirja teksti, ning on selle allkirjastanud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele liikmesriikidele lisaprotokolli koopia.
Koostatud Abidjanis, 26. augustil 2021.
1 Vastavalt kongresside kodukorra artiklile 24.2 nummerdab Rahvusvaheline Büroo ümber käesolevas dokumendis viidatud liidu aktide konsolideeritud versioonides sisalduvad sätted, et kajastada õigesti nende sätete järjekord eelnimetatud dokumentides.
Eleventh Additional Protocol to the Constitution of the Universal Postal Union
Facebook
Twitter