Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade kolmas lisaprotokoll1
Vastu võetud 26.08.2021
Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjad
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 22 lõiget 2, kooskõlas põhikirja artikli 25 lõikega 4 on võtnud Abidjani kongressil vastu järgmised üldeeskirja muudatused.
Artikkel I
(Artikli 106 muutmine)
Administratsiooninõukogu koosseis ja toimimine
1. Administratsiooninõukogu koosneb 41 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil.
2. Eesistuja ülesannete täitmise õigus on liikmesriigil, kus kongress toimub. Kui kõnealune vastuvõttev liikmesriik sellest õigusest loobub, käsitatakse teda de iure liikmena ning selle tõttu antakse üks lisakoht sellele geograafilisele rühmale, kuhu kõnealune riik kuulub ning selle lisakoha suhtes ei kohaldata lõike 3 piiravaid sätteid. Sel juhul valib administratsiooninõukogu eesistujaks vastuvõtva liikmesriigiga samasse geograafilisse rühma kuuluva liikmesriigi.
3. Administratsiooninõukogu ülejäänud 40 liiget valib kongress lähtuvalt tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt pooled liikmed; ühtki liiget ei või valida kolmel järjestikusel kongressil. Ilma et see piiraks eespool toodut, on üks koht geograafilises rühmas, kuhu kuuluvad Vaikse ookeani saareriikide ja territooriumidena määratletud liikmesriigid (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud vastava loetelu kohaselt), eraldatud nendele liikmesriikidele.
4. Iga administratsiooninõukogu liige määrab oma esindaja(d). Administratsiooninõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös.
5. Administratsiooninõukogu liikmetele töötasu ei maksta. Nõukogu tegevuskulud kannab Postiliit.
6. Administratsiooninõukogu määrab, vormistab ja/või moodustab alalised töörühmad ja töökonnad või muud oma struktuuris loodavad organid, võttes arvesse kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegiat ja tegevuskava.
Artikkel II
(Artikli 107 muutmine)
Administratsiooninõukogu ülesanded
1. Administratsiooninõukogu täidab järgmisi ülesandeid:
1.1. Kontrollib Postiliidu kogu tegevust kongresside vahelisel perioodil, tagades kongressi otsuste täitmise, käsitledes küsimusi valitsuse postivaldkonnaga seotud tegevuspõhimõtteid silmas pidades ning võttes arvesse näiteks teenuskaubandust ja konkurentsi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide arengut.
1.2. Edendab, kooskõlastab ja kontrollib rahvusvahelise tehnikaalase koostöö raames kõiki postiteenustega seotud tehnilise abi vorme.
1.3. Vaatab läbi kongressi poolt heakskiidetud Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu ning vormistab selle lõplikult, viies nelja-aastase tegevuskava eelnõus toodud tegevused vastavusse tegelike kasutatavate ressurssidega. Tegevuskava peaks vajaduse korral olema kooskõlas ka kongressi poolt läbiviidud prioritiseerimisprotsessi tulemustega. Nelja-aastase tegevuskava lõppversioon, mille administratsiooninõukogu on lõplikult vormistanud ja heaks kiitnud, on aluseks Postiliidu aastaprogrammi ja aastaeelarve koostamisele ning administratsiooninõukogu ja postinõukogu poolt koostatavatele ja rakendatavatele aastastele tegevusplaanidele.
1.4. Vaatab läbi ja kinnitab Postiliidu aastaprogrammi, aastaeelarve ja raamatupidamise aastaaruande, võttes arvesse artikli 107 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud Postiliidu tegevuskava lõppversiooni.
1.5. Annab vajaduse korral luba ületada kulutuste ülemmäära kooskõlas artikli 145 lõigetega 3–5.
1.6. Lubab taotluse korral valida madalam osamaksude klass artikli 150 lõikes 6 sätestatud tingimustel.
1.7. Lubab liikmesriigi taotluse korral vahetada geograafilist rühma, võttes arvesse asjaomastesse geograafilistesse rühmadesse kuuluvate liikmesriikide avaldatud arvamusi.
1.8. Loob ja likvideerib rahvusvahelise büroo ametikohti, mida rahastatakse korralisest eelarvest, pidades silmas kindlaksmääratud kulutuste ülemmäärast tulenevaid piiranguid.
1.9. Teeb otsuseid liikmesriikidega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks.
1.10. Teeb pärast postinõukoguga konsulteerimist otsuseid suhete loomiseks selliste organisatsioonidega, keda ei käsitata vaatlejatena artikli 105 lõike 1 ja 105 lõike 2 punkt 1 tähenduses.
1.11. Analüüsib rahvusvahelise büroo aruanded Ülemaailmse Postiliidu suhete kohta teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teeb vajalikke otsuseid suhete korraldamise ja nendega seoses võetavate meetmete kohta.
1.12. Vajaduse korral ja pärast konsulteerimist postinõukogu ja peasekretäriga määrab kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutused, rahvusvahelised organisatsioonid, ühendused, ettevõtted ja asjatundjad, kes peaksid olema ajutiste vaatlejatena kongressi ja selle komisjonide eriistungitel esindatud, kui see on vajalik Postiliidu või kongressi töö huvides, ning annab peadirektorile juhiseid kutsete väljastamiseks.
1.13. Määrab artikli 101 lõikes 3 sätestatud juhul liikmesriigi, kus toimub järgmine kongress.
1.14. Määrab õigeaegselt ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kindlaks kongressi tegevuse elluviimiseks vajalike komisjonide arv ning määratleb nende ülesanded.
1.15. Määrab pärast postinõukoguga konsulteerimist ning kongressi heakskiidu saamist liikmesriigid, kes on valmis:
1.15.1. täitma kongressi ase-eesistuja ning komisjonide eesistujate ja ase-eesistujate ülesandeid, võttes võimalikult palju arvesse liikmesriikide tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet; ja
1.15.2. osalema kongressi piirkondlike komisjonide tegevuses.
1.16. Nimetab enda hulgast need liikmed, kes asuvad tööle nõuandekomitee liikmetena.
1.17. Analüüsib ja oma pädevuse piires kiidab heaks meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada.
1.18. Käsitleb kongressi, postinõukogu või liikmesriikide taotluse korral Postiliidu või rahvusvahelise postiteenindusega seotud seadusandlikke, juriidilisi ja haldusküsimusi; eespool nimetatud valdkondades otsustab administratsiooninõukogu, kas liikmesriikide poolt taotletavate uuringute läbiviimine kongressidevahelisel perioodil on otstarbekas.
1.19. Koostab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele vastavalt artiklile 140.
1.20. Esitab postinõukogule küsimusi läbivaatamiseks vastavalt artikli 113 lõike 1 punktile 6.
1.21. Vaatab läbi ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kiidab heaks strateegia eelnõu kongressile esitamiseks.
1.22. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused ning kaalub nõuandekomitee ettepanekute esitamist kongressile.
1.23. Näeb ette rahvusvahelise büroo tegevuse kontrollimise korra.
1.24. Kiidab heaks rahvusvahelise büroo ettevalmistatud Postiliidu tegevuse aastaaruande ja finantstegevuse aastaaruande ning esitab vajaduse korral nende kohta märkusi.
1.25. Kehtestab vajaduse korral põhimõtted, mida postinõukogu peab silmas pidama märkimisväärse finantsmõjuga küsimuste käsitlemisel (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, põhilised lennupostitariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal); kontrollib tähelepanelikult kõnealuste küsimuste käsitlemist ning eespool nimetatud põhimõtete järgmise tagamiseks vaatab läbi ja kiidab heaks postinõukogu ettepanekud nende küsimuste kohta.
1.26. Kinnitab oma pädevuse piires ning kuni kongressi vastavasisulise otsuse vastuvõtmiseni postinõukogu poolt vajaduse korral esitatud ettepanekud eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks.
1.27. Vaatab läbi postinõukogu koostatud aastaaruande ning võimalikud ettepanekud.
1.28. Kiidab heaks rahvusvahelise büroo poolt postinõukoguga konsulteerides koostatud nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile.
1.29. Kehtestab nõuandekomitee korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nõuandekomitee korraldamises kooskõlas artikliga 122.
1.30. Kehtestab nõuandekomitee liikmeks saamise kriteeriumid ja tühistab liikmelisuse kooskõlas nimetatud kriteeriumidega, mida on täpsemalt kirjeldatud artiklis 122 viidatud vastavas töökorras.
1.31. Kehtestab Postiliidu rahanduseeskirjad.
1.32. Kehtestab reservfondi tegevuse eeskirjad.
1.33. Kehtestab erifondi tegevuse eeskirjad.
1.34. Kehtestab eritoimingute fondi tegevust reguleerivad eeskirjad.
1.35. Kehtestab vabatahtliku fondi tegevust reguleerivad eeskirjad.
1.36. Kehtestab personalieeskirjad ja valitavate ametnike teenistustingimused.
1.37. Kehtestab sotsiaalfondi eeskirjad.
1.38. Teostab artikli 152 kontekstis üldist järelevalvet kasutajate rahastatud allorganite loomise ja tegevuse üle.
1.39. Võtab vastu oma töökorra ja töökorra muudatused.
Artikkel III
(Artikli 108 muutmine)
Administratsiooninõukogu istungite korraldamine
1. Administratsiooninõukogu avaistungil, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib administratsiooninõukogu oma liikmete hulgast neli ase-eesistujat. Eesistujaks ja neljaks ase-eesistujaks on liikmesriigid igast Postiliidu viiest geograafilisest rühmast.
2. Administratsiooninõukogu tuleb kokku Postiliidu peakorteris kaks korda aastas või erandkorras rohkem kooskõlas oma töökorra asjakohaste sätetega.
3. Administratsiooninõukogu eesistuja ja ase-eesistujad ning komisjoni eesistujad, kaaseesistujad ja ase-eesistujad moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette ja juhib kõigi administratsiooninõukogu istungite tööd. Ta kiidab administratsiooninõukogu nimel heaks rahvusvahelise büroo koostatud Postiliidu tegevuse aastaaruande ning täidab kõiki muid ülesandeid, mis administratsiooninõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks.
4. Postinõukogu eesistuja on nõukogu esindajaks sellistel administratsiooninõukogu koosolekutel, mille päevakorras on tema poolt juhitavale organile huvipakkuvad küsimused.
5. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit administratsiooninõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi.
Artikkel IV
(Artikli 110 muutmine)
Sõidukulude hüvitamine
1. Administratsiooninõukogu koosolekutel osalevate liikmete esindajate reisikulud kannab nende liikmesriik. Ühel esindajal igast liikmesriigist, keda peetakse arengumaaks või kõige vähem arenenud maaks vastavalt administratsiooninõukogu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelude alusel, on siiski õigus, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, saada hüvitist turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti ja/või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest, viimasel juhul tingimusel, et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti hinda. Sama õigus on ka kõigil administratsiooninõukogu komisjonide ja muude organite liikmetel, kelle koosolekud toimuvad väljaspool kongressi või nõukogu istungeid.
Artikkel V
(Artikli 112 muutmine)
Postinõukogu koosseis ja toimimine
1. Postinõukogu koosneb 48 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil.
2. Postinõukogu liikmed valib kongress lähtuvalt kvalifitseeritud geograafilise jaotuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt üks kolmandik iga geograafilise rühma liikmetest. Ilma et see piiraks eespool toodut, on üks koht geograafilises rühmas, kuhu kuuluvad Vaikse ookeani saareriikide ja territooriumidena (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud vastava loetelu kohaselt) määratletud liikmesriigid, eraldatud nendele liikmesriikidele.
3. Iga postinõukogu liige nimetab endale esindaja(d). Postinõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös.
4. Postinõukogu tegevuskulud kannab Postiliit. Nõukogu liikmetele töötasu ei maksta.
5. Postinõukogu määrab, vormistab ja/või moodustab alalised töörühmad, töökonnad, kasutajate rahastatud allorganid või muud oma struktuuris loodavad organid, võttes arvesse kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegiat ja tegevuskava.
Artikkel VI
(Artikli 113 muutmine)
Postinõukogu ülesanded
1. Postinõukogu täidab järgmisi ülesandeid:
1.1. Kooskõlastab asjakohaseid meetmeid, mida on vaja rahvusvaheliste postiteenuste arendamiseks ja tõhustamiseks.
1.2. Võtab kõik administratsiooninõukogu poolt viimase pädevuse piires heakskiidetud meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada.
1.3. Teeb otsuseid liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks.
1.4. Võtab meetmeid selleks, et käsitleda ja avalikustada teatavate liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate tehtud katseid ja edusamme tehnika, muu tegevuse, majanduse ja kutseõppe valdkonnas, mis on teistele liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele huvipakkuvad.
1.5. Võtab pärast administratsiooninõukoguga konsulteerimist asjakohaseid tehnikakoostöö meetmeid koos kõikide Postiliidu liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega ning eelkõige uute riikide ja arenguriikidega ja nende määratud ettevõtjatega.
1.6. Vaatab läbi kõik muud küsimused, mille on talle esitanud postinõukogu või administratsiooninõukogu liikmed või mõni liikmesriik või määratud ettevõtja.
1.7. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused, mis pakuvad huvi postinõukogule, vaatab läbi kongressile esitatavad nõuandekomitee soovitused ja teeb nende kohta märkusi.
1.8. Nimetab enda hulgast need liikmed, kellest saavad nõuandekomitee liikmed.
1.9. Käsitleb olulisimaid tegevusega seotud küsimusi ning ärilist, tehnilist ja majanduslikku laadi ja tehnikakoostöö probleeme, mis pakuvad huvi kõikidele liikmesriikidele või nende määratud ettevõtjatele, sealhulgas märkimisväärse finantsmõjuga küsimusi (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, lennupostitariifid, postipakkide tariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal), ning valmistab ette neid küsimusi käsitlevat teavet, arvamusi ja tegevussuuniseid.
1.10. Annab panuse administratsiooninõukogu töösse kongressile esitatava Postiliidu strateegia eelnõu ja nelja-aastase Postiliidu tegevuskava eelnõu väljatöötamiseks.
1.11. Käsitleb liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele ning uutele riikidele ja arenguriikidele huvipakkuvaid õpetamise ja kutseõppega seotud probleeme.
1.12. Käsitleb uute riikide ja arenguriikide olukorda ja vajadusi ning koostab asjakohased soovitused nende postiteenuste tõhustamiseks.
1.13. Vaatab läbi Postiliidu eeskirjad ning postinõukogu lähtub seejuures põhiprintsiipe käsitlevate küsimuste puhul administratsiooninõukogu juhistest.
1.14. Sõnastab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele artiklis 140 sätestatud korras; administratsiooninõukogu pädevuses olevaid küsimusi käsitlevad ettepanekud peavad saama administratsiooninõukogu heakskiidu.
1.15. Vaatab liikmesriigi taotluse korral läbi selle liikmesriigi poolt artikli 139 alusel rahvusvahelisele büroole edastatud ettepanekud, et esitada nende kohta märkusi ning anda rahvusvahelisele büroole soovitusi nende märkuste lisamiseks ettepanekule enne, kui see esitatakse liikmesriikidele heakskiitmiseks.
1.16. Esitab vajaduse korral pärast administratsiooninõukogu heakskiitu ja kõigi liikmesriikidega konsulteerimist soovitusi eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks kuni kongressi vastavasisulise otsuse langetamiseni.
1.17. Valmistab ette ja annab teada liikmesriikidele ning nende määratud ettevõtjatele suunatud soovituste vormis (või siduvate sätetena, kui see on Postiliidu aktides ette nähtud) tehnoloogiat, tegevust ja muid tema pädevusse kuuluvaid menetlusi puudutavaid standardeid, kui see on tegevuse ühtsuse seisukohalt oluline. Samal viisil teeb postinõukogu vajaduse korral muudatusi tema poolt juba kehtestatud standardites.
1.18. Kehtestab kasutajate rahastatud allorganite korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nende organite korraldamises kooskõlas artikliga 152.
1.19. Võtab vastu ja arutab läbi kasutajate rahastatud allorganite aruanded igal aastal.
1.20. Võtab vastu oma töökorra ja töökorra muudatused.
Artikkel VII
(Artikli 114 muutmine)
Postinõukogu istungite korraldamine
1. Postinõukogu esimesel koosolekul, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib nõukogu oma liikmete hulgast eesistuja ja neli ase-eesistujat ning komisjoni eesistujad/ase-eesistujad/kaaseesistujad. Eesistujaks ja neljaks ase-eesistujaks on liikmesriigid igast Postiliidu viiest geograafilisest rühmast.
2. Postinõukogu tuleb kokku Postiliidu peakorteris kaks korda aastas või erandkorras rohkem kooskõlas oma töökorra asjakohaste sätetega.
3. Postinõukogu eesistuja ja ase-eesistujad ning komisjoni eesistujad, kaaseesistujad ja ase-eesistujad moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette ja juhib kõigi postinõukogu koosolekute tööd ning kohustub täitma kõiki ülesandeid, mis postinõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks.
4. Postinõukogu koostab kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegia alusel ning eelkõige selles sisalduvate Postiliidu alaliselt tegutsevate organite tegevust käsitlevate osade alusel oma esimesel kongressijärgsel istungil põhitööprogrammi, mis sisaldab rakendusstrateegiaga seotud taktikat. See põhiprogramm, mis sisaldab piiratud arvu ühist huvi pakkuvate teemadega seotud projekte, vaadatakse igal aastal uuesti läbi, pidades silmas uusi asjaolusid ja prioriteete.
5. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit postinõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi.
Artikkel VIII
(Artikli 116 muutmine)
Sõidukulude hüvitamine
1. Postinõukogu koosolekutel osalevate liikmete esindajate sõidukulud kannab vastav liikmesriik. Ühel esindajal igast liikmesriigist, kes on liigitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelu alusel üheks vähim arenenud riigiks, on siiski õigus, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, saada hüvitist turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti ja/või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest, viimasel juhul tingimusel, et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti hinda.
Artikkel IX
(Artikli 119 muutmine)
Nõuandekomitee koosseis
1. Nõuandekomitee koosneb:
1.1. vabaühendustest (sealhulgas ühendused, kes esindavad kliente, kohaletoimetamisteenuse pakkujad, postitöötajad või postiettevõtjad), heategevuslikest ühingutest, standardi-, finants- ja arendusega tegelevatest organisatsioonidest, postiteenuste sektorile kauba ja teenuste pakkujatest, transpordiühendustest ja teistest erasektori üksustest ning muudest samalaadsetest üksikisikuid ja firmasid ühendavatest organisatsioonidest, kes on huvitatud Postiliidu ülesannete ja eesmärkide toetamisest;
1.1bis. liikmesriikide või Postiliidu asjaomaste organite, sealhulgas nõuandekomitee poolt soovitatud postisektori tippjuhtidest;
1.1ter. (kustutatud.);
1.2. (kustutatud.);
1.3. (kustutatud.).
1bis. Kõik nõuandekomitee liikmed peavad olema asutatud (ning kui asjaomane liikmesriik seda nõuab, nõuetekohaselt registreeritud) või lõike 1 punktis 1bis nimetatud tippjuhtide puhul omama alalist elukohta Postiliidu liikmesriigis.
2. Nõuandekomitee tegevuskulud kannavad nõuandekomitee liikmed, kui administratsiooninõukogu ei määra teisiti. Nõuandekomitee liikmete konkreetsest õiguslikust olemusest ja finantssuutlikkusest olenevalt võidakse kohaldada erinevaid liikmetasusid, mida on täpsemalt kirjeldatud nõuandekomitee töökorras.
3. Nõuandekomitee liikmed ei saa tasu ega muud hüvitist.
Artikkel X
(Artikli 120 muutmine)
Nõuandekomitee liikmed
1. Nõuandekomitee liikmed määratakse administratsiooninõukogu kehtestatud taotlemise ja taotluste heakskiitmise korras ning artikli 107 lõike 1 punkti 30 kohaselt.
1bis. Nõuandekomitee liikmeks saamise taotlustele, mille esitavad artiklis 119 nimetatud ühendused või tippjuhid, tuleb lisada vastava Postiliidu liikmesriigi eelnev kirjalik luba või soovitus kooskõlas nimetatud artikli lõikega 1bis.
2. Iga nõuandekomitee liige nimetab endale esindaja(d).
Artikkel XI
(Artikli 121 muutmine)
Nõuandekomitee ülesanded
1. Nõuandekomitee täidab järgmisi ülesandeid:
1.1. Vaatab läbi administratsiooninõukogu ja postinõukogu dokumendid ja aruanded. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib erandlikel asjaoludel piirata õigust saada tekste ja dokumente kooskõlas artikli 109 lõike 2 punktiga 3 ja artikli 115 lõike 2 punktiga 3.
1.2 Korraldab ja aitab kaasa uuringutele nõuandekomitee liikmetele olulistes küsimustes.
1.3 Arutab postiteenuste sektorit mõjutavaid küsimusi ja esitab nende kohta ettekandeid.
1.4. Annab panuse administratsiooninõukogu ja postinõukogu töösse ning esitab nendele aruandeid, soovitusi ja arvamusi.
1.5 Esitab kongressile administratsiooninõukogu heakskiidetud soovitusi; kui need puudutavad Postinõukogu huvitavaid küsimusi, tuleb need lasta postinõukogul läbi vaadata ja nende kohta märkusi teha.
Artikkel XII
(Artikli 124 muutmine)
Nõuandekomitee vaatlejad
1. Postiliidu liikmesriigid ning artiklis 105 nimetatud vaatlejad ja ajutised vaatlejad võivad nõuandekomitee istungitel hääleõiguseta osaleda.
2. Logistilistel põhjustel võib nõuandekomitee piirata kohalolijate arvu ühe osaleva vaatleja ja ajutise vaatleja kohta. Postinõukogu võib ka piirata nende õigust osaleda aruteludes.
3. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib vaatlejad ja ajutised vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi kohta eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda Postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga.
Artikkel XIII
(Artikli 127 muutmine)
Peadirektori ülesanded
0bis. Peadirektor on Postiliidu seaduslik esindaja.
1. Peadirektor korraldab, haldab ja juhib rahvusvahelist bürood.
2. Seoses ametikohtade liigituse, ametisse nimetamise ja edutamisega:
2.2. töötajate ametisse määramisel astmetele P1 kuni D2 võtab peadirektor arvesse nende kandidaatide erialast kvalifikatsiooni, kes on liikmesriigi kodanikud või kes tegutsevad ametialaselt liikmesriigis, pidades silmas geograafilist, keelerühmade ja soolist tasakaalustatud jaotust. Astme D2 ametikohtadele valitakse võimaluse korral eri piirkondadest pärit kandidaadid, kes ei ole peadirektori või asepeadirektoriga samast piirkonnast, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise büroo tegevuse tõhusust;
2.3. uue ametniku määramisel võtab peadirektor ühtlasi arvesse, et astmetel D2, D1 ja P5 töötavad ametnikud peavad põhimõtteliselt olema pärit Postiliidu erinevatest liikmesriikidest;
2.4. rahvusvahelise büroo ametniku edutamisel astmele D2, D1 või P5 ei pea järgima lõike 2 punktis 3 nimetatud põhimõtet;
2.5. töölevõtmisel peetakse töötaja omadusi tähtsamaks kui geograafilist või keelerühmade või soolist tasakaalustatud jaotust;
2.6. üks kord aastas teatab peadirektor administratsiooninõukogule ametissemääramistest ja edutamistest astmetele P4 kuni D2.
3. Lisaks täidab peadirektor järgmisi ülesandeid:
3.1. on Postiliidu aktide hoiulevõtja ning täidab vahendaja ülesandeid Postiliiduga ühinemisel, Postiliitu vastuvõtmisel ja Postiliidust lahkumisel;
3.2. teatab kongressi otsustest kõikide liikmesriikide valitsustele;
3.3. teavitab kõiki liikmesriike ja nende määratud ettevõtjaid postinõukogu koostatud või läbivaadatud eeskirjadest;
3.4 koostab vastavalt Postiliidu nõuetele Postiliidu võimalikult väiksemahulise aastaeelarve projekti ning esitab selle õigel ajal administratsiooninõukogule läbivaatamiseks; esitab eelarve pärast administratsiooninõukogu heakskiitu Postiliidu liikmesriikidele ning täidab eelarve;
3.5. täidab Postiliidu organite antud või aktidega peadirektorile määratud eriülesandeid;
3.6. võtab kehtestatud poliitika ja kättesaadavate vahendite piires meetmeid Postiliidu organite püstitatud eesmärkide saavutamiseks;
3.7. teeb administratsiooninõukogule või postinõukogule soovitusi ja ettepanekuid;
3.8. esitab pärast kongressi lõppu postinõukogule ettepanekuid kongressi otsustest tulenevate muudatuste tegemiseks eeskirjadesse kookõlas postinõukogu töökorraga;
3.9. koostab administratsiooninõukogu jaoks nõukogude poolt väljaantud direktiivide alusel kongressile esitamiseks Postiliidu strateegia eelnõu ja Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu;
3.10. koostab administratsiooninõukogule heakskiitmiseks nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile;
3.11. (kustutatud.);
3.12. on vahendajaks järgmiste organite vahel:
3.12.1. Postiliit ja piirkondlikud postiliidud;
3.12.2. Postiliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon;
3.12.3. Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle tegevus on Postiliidule huvipakkuv;
3.12.4. Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, assotsiatsioonid või ettevõtted, kellega Postiliidu organid soovivad konsulteerida või keda nad soovivad oma tööst teavitada;
3.13. täidab Postiliidu organite peasekretäri ülesandeid ning kontrollib peasekretäri pädevuse piires ja käesolevate üldeeskirjade erisätteid silmas pidades eelkõige:
3.13.1. Postiliidu organite tegevuse ettevalmistamist ja korraldamist;
3.13.2. dokumentide, aruannete ja protokollide koostamist, esitamist ja levitamist;
3.13.3. sekretariaadi toimimist Postiliidu organite koosolekutel;
3.14. osaleb hääleõiguseta Postiliidu organite koosolekutel ning aruteludel või saadab sinna oma esindaja.
Artikkel XIV
(Artikli 132 muutmine)
Teave. Arvamused. Taotlused aktide tõlgendamiseks ja muutmiseks.
Järelepärimised. Kontode sulgemisega seotud ülesanded
1. Rahvusvaheline büroo on alati administratsiooninõukogu, postinõukogu ja liikmesriikide ning nende määratud ettevõtjate käsutuses, et anda neile igasugust vajalikku teavet teenistusega seotud küsimustes.
2. Rahvusvahelise büroo ülesanne on eelkõige koguda, võrrelda, avaldada ja levitada igasugust postiteenindusele huvipakkuvat teavet; avaldada asjaomaste poolte taotluse korral arvamust vaidlusaluste küsimuste kohta või pakkuda vaidluste lahendamise teenust (viimasel juhul tasu eest ja administratsiooninõukogu poolt vastuvõetud korra kohaselt); täita taotlusi Postiliidu aktide tõlgendamiseks ja muutmiseks; ning teha selliseid uuringuid ja sisulist või dokumentidega seotud tööd, mis on talle aktide alusel määratud või Postiliidu huvides ülesandeks tehtud.
3. Liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate taotluse korral teeb rahvusvaheline büroo ka järelepärimisi, et küsida teiste liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate seisukohta teatavas küsimuses. Järelepärimise tulemust ei käsitata häälena ning see ei ole ametlikult siduv.
4. Rahvusvaheline büroo võib täita arvelduskoja ülesandeid postiteeninduse igat liiki kontode sulgemisel.
5. Rahvusvaheline büroo tagab Postiliidu aktidest või otsustest tulenevate ülesannete täitmiseks liikmesriikide ja/või nende määratud ettevõtjate poolt edastatud äriandmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse.
Artikkel XV
(Artikli 138 muutmine)
Kongressile ettepanekute esitamise kord
1. Olenevalt lõigetes 2 ja 5 sätestatud eranditest kehtib liikmesriikide poolt kongressile esitatavate ettepanekute kohta järgmine kord:
1.1. vastu võetakse ettepanekud, mille rahvusvaheline büroo saab kätte vähemalt neli kuud enne kongressi toimumisaega;
1.2. nelja kuu jooksul enne kongressi toimumisaega ei võeta vastu ettepanekuid eelnõude kohta;
1.3. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte neli kuni kolm kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaks liikmesriiki;
1.4. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte kolm kuni kaks kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaheksa liikmesriiki; pärast seda tähtaega laekuvaid ettepanekuid enam vastu ei võeta;
1.5. toetusavaldused peavad rahvusvahelisse büroosse jõudma koos ettepanekutega, mille kohta need on esitatud.
2. Põhikirja või üldeeskirju käsitlevad ettepanekud peab rahvusvaheline büroo kätte saama hiljemalt neli kuud enne kongressi avamist; pärast seda tähtaega, kuid enne kongressi avamist laekunud ettepanekuid ei kaaluta, välja arvatud juhul, kui kongress teeb osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega sellekohase otsuse ja kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.
3. Igas ettepanekus peab üldjuhul olema ainult üks taotlus ning see võib sisaldada ainult sellest taotlusest lähtuvaid muudatusi. Samuti tuleb igale ettepanekule, mis võib Postiliidu jaoks kaasa tuua märkimisväärseid kulusid, lisada märge selle rahandusliku mõju kohta, mille koostab ettepanekut esitav liikmesriik pärast konsulteerimist rahvusvahelise bürooga, et saaks kindlaks määrata ettepaneku rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid.
4. Eelnõusid käsitlevatele ettepanekutele panevad need ettepanekud esitanud liikmesriigid pealkirjaks “Ettepanek eelnõu kohta“ ning rahvusvaheline büroo avaldab need nummerdatult koos tähega R. Ilma sellise tähistuseta ettepanekud, mis rahvusvahelise büroo arvates käsitlevad ainult eelnõusid, avaldatakse koos asjakohase märkega; rahvusvaheline büroo koostab kongressile nende ettepanekute loetelu.
5. Lõigetes 1 ja 4 nimetatud menetlust ei kohaldata kongresside töökorda käsitlevate ettepanekute ega administratsiooninõukogu või postinõukogu esitatud ettepanekute suhtes.
Artikkel XVI
(Artikli 138bis muutmine)
Artikli 138 kohaselt esitatud ettepanekute muutmise kord
1. Muudatusi juba esitatud ettepanekutesse, sealhulgas nendesse, mis on administratsiooninõukogu või postinõukogu poolt esitatud, võib esitada rahvusvahelisele büroole kooskõlas kongresside töökorra sätetega.
2. (Kustutatud.).
Artikkel XVII
(Artikli 140 muutmine)
Konventsiooni või kokkulepete muudatusettepanekute läbivaatamise kord kongressidevahelisel ajal
1. Kõigi konventsiooni, kokkuleppeid ja nende lõpp-protokolle käsitlevate ettepanekute kohta kehtib järgmine kord: kui liikmesriik on saatnud rahvusvahelisele büroole ettepaneku, peab büroo edastama selle läbivaatamiseks kõikidele liikmesriikidele. Neile antakse 45 päeva ettepaneku läbivaatamiseks ja tähelepanekute edastamiseks rahvusvahelisele büroole. Muudatusi teha ei ole lubatud. Kui 45 päeva on möödunud, edastab rahvusvaheline büroo liikmesriikidele kõik saadud tähelepanekud ja palub igal liikmesriigil hääletada ettepaneku poolt või vastu. Liikmesriigid, kelle hääli ei ole rahvusvaheline büroo 45 päeva jooksul saanud, loetakse hääletamisest hoidunuks. Eespool nimetatud ajavahemikke arvestatakse rahvusvahelise büroo ringkirjade avaldamise kuupäevadest. Eespool nimetatud korrast tulenevad dokumendid ja tähelepanekud esitatakse füüsiliste või turvaliste elektrooniliste vahendite kaudu ning juhul kui liikmesriik esitab need rahvusvahelisele büroole, peab nendel olema asjaomase liikmesriigi valitsusasutuse nõuetekohaselt volitatud esindaja allkiri. Selles lõikes tähendab mõiste „turvalised elektroonilised vahendid“ andmete töötlemiseks, säilitamiseks ja edastamiseks kasutatavaid elektroonilisi vahendeid, mis tagavad teabe täielikkuse, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse liikmesriigi eespool nimetatud dokumentide ja tähelepanekute edastamisel rahvusvahelisele büroo või liikmesriigi poolt.
2. Kui ettepanek käsitleb Postiliidu kokkulepet või selle lõpp-protokolli, võivad lõikes 1 kirjeldatud menetluses osaleda ainult need liikmesriigid, kes on nimetatud kokkuleppe osalised.
Artikkel XVIII
(Artikkel 141 kustutatud)
Artikkel 141
Postinõukogule ettepanekute esitamise kord, mis käsitleb kongressi otsustest lähtuvate uute eeskirjade koostamist
(Kustutatud.).
Artikkel XIX
(Artikli 144 muutmine)
Eeskirjade ja muude kongressidevahelisel ajal vastu võetud otsuste jõustumine
1. Eeskirjad ja nende muudatused jõustuvad nendes nimetatud kuupäeval vastavalt postinõukogu otsusele ja jäävad kehtima määramata ajaks.
2. Vastavalt lõikele 1 jõustuvad kongressidevahelisel ajal Postiliidu aktide muutmise kohta vastu võetud otsused alles kolme kuu möödumisel nende teatavakstegemisest.
Artikkel XX
(Artikli 145 muutmine)
Postiliidu tegevuskulude kindlaksmääramine
1. Arvestades lõikeid 2–6 ei tohi Postiliidu organite aastased tegevuskulud ületada 38 890 030 Šveitsi franki aastatel 2022 kuni 2025. Juhul kui 2025. aastaks planeeritud kongress lükatakse edasi, kehtivad samad ülemmäärad ka perioodil pärast 2025. aastat.
2. Järgmise kongressi kokkukutsumisega seotud kulud (sekretariaadi sõidukulud, transpordikulud, sünkroontõlkeseadmete paigaldamiskulud, dokumentide kopeerimiskulud kongressi ajal jne) ei tohi ületada 2 900 000 Šveitsi franki.
3. Administratsiooninõukogul on õigus ületada lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülemmäärasid, et võtta arvesse astmepalkade tõstmist, pensionimakseid ja hüvitisi, sealhulgas elatusmiinimumi indeksilisasid, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on heaks kiitnud ja mida kohaldab ÜRO oma töötajate suhtes Genfis.
4. Lisaks sellele on administratsiooninõukogul õigus igal aastal korrigeerida Šveitsi tarbijahinnaindeksi alusel personalikulutustele lisaks tehtavate kulutuste määra.
5. Olenemata lõikest 1 võib administratsiooninõukogu või äärmiselt pakilistel juhtudel peadirektor anda loa kindlaksmääratud ülemmäärade ületamiseks, et katta rahvusvahelise büroo hoone mahukatele ja planeerimata parandustöödele tehtavad kulutused, tingimusel et ülekulu ei ole suurem kui 125 000 Šveitsi franki aastas.
6. Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad ei ole Postiliidu tõrgeteta toimimiseks piisavad, võib neid määrasid ületada ainult Postiliidu liikmesriikide enamuse heakskiidul. Konsulteerimisel tuleb esitada taotlust põhjendavate asjaolude täielik kirjeldus.
Artikkel XXI
(Artikli 146 muutmine)
Liikmesriikide osamaksude kord
1. Postiliiduga ühinevad riigid, Postiliidu liikmeks võetavad riigid ning Postiliidust välja astuvad riigid maksavad osamaksu terve selle aasta eest, mille jooksul nende vastuvõtmine või väljaastumine jõustub.
2. Liikmesriigid tasuvad oma osamaksud Postiliidu aastaste kulutuste katteks ettemaksena administratsiooninõukogu kehtestatud eelarve alusel. Osamaksud tuleb tasuda hiljemalt selle eelarveaasta esimeseks päevaks, millele eelarves on viidatud. Pärast seda tähtpäeva arvestatakse makstavatelt summadelt Postiliidu kasuks viivist 5% alates neljandast kuust.
3. Kui liikmesriigi kohustuslike osamaksude intressivaba võlgnevus Postiliidule on võrdne selle liikmesriigi eelmise kahe rahandusaasta osamaksude summaga või ületab selle, võib see liikmesriik loovutada Postiliidule tagastamatult kõik talle teiste liikmesriikide poolt võlgnetavad summad või osa nendest administratsiooninõukogu sätestatud korras. Laenusummade loovutamistingimused määratakse kindlaks liikmesriigi, selle võlgnike ja võlausaldajate ning Postiliidu kokkuleppel.
4. Liikmesriik, kes ei saa õiguslikel või muudel põhjustel sellist loovutust teha, kohustub koostama oma võlgnevuste amortisatsiooniplaani.
5. Postiliidule võlgnetavate kohustuslike osamaksude hüvitamine ei tohi kesta kauem kui kümme aastat, välja arvatud erandlikel asjaoludel kongressi või administratsiooninõukogu otsuse kohaselt. Juhul kui kongress või administratsiooninõukogu kiidab heaks makselepingu tähtajaga kauem kui kakskümmend aastat, peaks võlgnetavate osamaksude hüvitamise minimaalne summa aastas olema vähemalt võrdne lepingule allakirjutanud riigi aastase osamaksuga.
6. Samuti võib erandlike asjaolude korral kongressi või administratsiooninõukogu otsusega vabastada liikmesriigi osaliselt või täielikult makstavast viivisest, kui see riik on tasunud kogu võla põhisumma.
6bis. Sarnaste erandlike asjaolude korral võib kongress või administratsiooninõukogu asjaomase liikmesriigi kirjalikul taotlusel otsustada vabastada nimetatud liikmesriigi võlast ja tühistada tema suhtes rakendatud automaatsed sanktsioonid, tingimusel et liikmesriik tasub oma võlgnevuste (välja arvatud intressivõlgnevuste) kogusummast vähemalt poole.
6ter. Kongress või administratsiooninõukogu võib ka pikaajalise võlgnevusega liikmesriigi kirjalikul taotlusel otsustada erandkorras vabastada nimetatud liikmesriigi võlast ja tühistada tema suhtes rakendatud automaatsed sanktsioonid, tingimusel et asjaomane liikmesriik tasub oma viimase viie aasta kohustuslikud osamaksud Postiliidu aastaste kulutuste katteks (sealhulgas jooksva majandusaasta eest ja ilma intressideta).
6ter. 1. Lõikes 6ter tähendab mõiste „pikaajaline võlgnevus“ Postiliidu aastaste kulutuste katteks tehtavate kohustuslike osamaksude võlgnevuse (sealhulgas intressi) summat, mis on tekkinud pikema perioodi jooksul kui viimased viis majandusaastat.
6ter. 2. Samuti lõike 6ter tähenduses ja eelkõige artikli 150 lõikes 1 määratletud vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide puhul võib kongress või administratsiooninõukogu erandkorras määrata, et asjaomase liikmesriigi „viimase viie aasta kohustuslikud osamaksud“ arvutatakse vastavalt suurusklassile, kuhu liikmesriik hetkel kuulub, ning sel juhul korrutatakse vastava suurusklassi osamaksu summa viiega.
6quater. Artikli 150 lõikes 1 määratletud vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide puhul, kellele on antud luba kasutada käesoleva artikli lõigetes 6bis ja 6ter nimetatud erakorralisi maksetingimusi, eraldatakse vähemalt 50% asjaomase liikmesriigi tasutud summadest Postiliidu juhitud postiteenustega seotud tehnilise abi projektidele, mille eesmärgiks on tuua kasu samale liikmesriigile.
6quinquies. Põhi- või intressisummasid, millest liikmesriik on vabastatud käesoleva artikli lõigetes 6bis ja 6ter nimetatud erakorraliste maksetingimuste raames, ei kustutata, vaid Postiliit paneb need kõrvale reservi kooskõlas oma finantsreeglitega. Juhul kui pärast seda rakendatakse asjaomase liikmesriigi suhtes automaatseid sanktsioone, registreerib Postiliit koheselt eespool nimetatud summad uuesti asjaomase liikmesriigi võlgnevusena.
7. Peale selle võib liikmesriigi osaliselt või täielikult vabastada kogunenud või kumuleeruva intressi maksmisest administratsiooninõukogu poolt selle liikmesriigi võlgnevuste suhtes heaks kiidetud amortisatsiooniplaani alusel; see vabastamine eeldab siiski amortisatsiooniplaani täielikku ja nõuetekohast täitmist kokkulepitud, maksimaalselt kümne aasta pikkuse ajavahemiku jooksul.
8. Lõikeid 3 kuni 7 kohaldatakse analoogia alusel tõlkimise kuludele, mille kohta rahvusvaheline büroo väljastab keelerühmadesse kuuluvatele liikmesriikidele arve.
9. Rahvusvaheline büroo saadab liikmesriikide poolt tasumisele kuuluvad arved vähemalt kolm kuud enne maksetähtpäeva. Originaalarved saadetakse vastava liikmesriigi poolt antud täpsel aadressil. Arvete elektroonilised koopiad saadetakse e-postiga eelteatena või meeldetuletusena.
10. Lisaks sellele esitab rahvusvaheline büroo selget informatsiooni iga kord, kui liikmesriikidelt tasumata arvete eest intressi nõuab, et liikmesriigid saaksid hõlpsasti kontrollida, milliste arvete eest intressi nõutakse.
Artikkel XXII
(Artikli 150 muutmine)
Osamaksude suurusklassid
1. Liikmesriigid osalevad Postiliidu tegevuskulude katmisel vastavalt osamaksude suurusklassile, kuhu nad kuuluvad. Osamaksude suurusklasside struktuur algab ühest ühikust ja kasvab üheühikuliste sammude kaupa kuni tasemeni, mis on määratud viimase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaalaga. Liikmesriigid valivad osamaksu suurusklassi oma majandusliku suutlikkuse alusel, võttes arvesse eespool nimetatud hindamisskaalat. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt vähim arenenud riikideks liigitatud riigid tasuvad pool osamaksu ühikut. Väikesed arenevad saareriigid, mille rahvaarv on alla 200 000 (vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liigitusele), tasuvad ühe kümnendiku osamaksu ühikust.
2. Olenemata lõikes 1 loetletud suurusklassidest võib iga riik minimaalselt kongresside vahelise aja pikkuse perioodi jooksul vabatahtlikult maksta rohkem ühikuid. Suurusklassi vahetusest tuleb teatada hiljemalt kongressil. Kongresside vahelise aja lõpus läheb liikmesriik automaatselt tagasi esialgsesse suurusklassi, kui ta ei otsusta jätkata rohkemate ühikute maksmist. Lisamaksete tegemine suurendab vastavalt kulusid.
3. Liikmesriigid valivad ühikute arvu nende ühinemisel Postiliiduga või Postiliitu vastuvõtmisel, võttes arvesse viimast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaalat, põhikirja artikli 21 lõikes 4 sätestatud korras.
4. Liikmesriikidel, kes maksavad üle oma majandusliku suutlikkuse, mida on hinnatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaala alusel, on õigus vähendada oma ühikute arvu maksimaalselt kuni kahe ühiku võrra iga kongressi tsükli kohta, tingimusel et see ei too kaasa madalamat osamaksu kui see, mida nad maksaksid praeguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaala alusel. Vähendamise kulud kannavad kõik liikmesriigid solidaarselt põhikirja artikli 21 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt. Liikmesriike, kes maksavad alla oma majandusliku suutlikkuse, mida on hinnatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaala alusel, kutsutakse üles suurendama oma ühikute arvu vähemalt kahe ühiku võrra iga kongressi tsükli kohta, kuni nad on saavutanud eespool viidatud praeguse hingamisskaala taseme. Liikmesriikide puhul, kes seda ei tee, ei võeta osamaksude ühikute koguarvu suurenemisest tingitud osamaksu ühiku väärtuse vähenemist arvesse.
5. (Kustutatud.).
6. Erandlikel asjaoludel, nagu näiteks loodusõnnetuste korral, millega seoses on vaja käivitada rahvusvahelisi abiprogramme, võib administratsiooninõukogu lubada liikmesriigi taotluse korral üks kord kahe kongressi vahelisel ajal ajutist suurusklassi vähendamist, kui liikmesriik tõendab, et ta ei suuda enam maksta esialgsele suurusklassile vastavat osamaksu.
7. Administratsiooninõukogu võib lõike 6 kohaldamisel lubada ajutist suurusklassi vähendamist kõige rohkem kaheks aastaks või kuni järgmise kongressi toimumiseni, olenevalt sellest, kumb neist tähtaegadest on varasem. Kindlaksmääratud ajavahemiku lõppemisel viiakse asjaomane riik tagasi oma esialgsesse suurusklassi.
8. Ümberpaigutamisel kõrgematesse suurusklassidesse ei kohaldata mingisuguseid piiranguid.
Artikkel XXIII
(Artikli 153 muutmine)
Vahekohtumenetlus
1. Kui vaidlus tuleb lahendada vahekohtumenetluse korras liikmesriikide vahel, peab iga liikmesriik teatama teisele poolele kirjalikult vaidlusesemest ning informeerima teda soovist algatada vahekohtumenetlust teatega vahekohtumenetluse algatamise kohta.
2. Kui vaidlus on tehnilist laadi või muu tegevusega seotud küsimustes, võib iga liikmesriik paluda oma määratud ettevõtjal toimida järgmistes lõigetes sätestatud korra kohaselt ning anda volitused edasi oma ettevõtjale. Asjaomast liikmesriiki teavitatakse menetluse käigust ja tulemusest. Vastavaid liikmesriike või määratud ettevõtjaid nimetatakse edaspidi "vahekohtumenetluse pooled".
3. Vahekohtumenetluse pooled määravad kas ühe või kolm vahekohtunikku.
4. Kui vahekohtumenetluse pooled otsustavad määrata kolm vahekohtunikku, valib iga pool lõike 2 alusel vahekohtunikuks liikmesriigi või määratud ettevõtja, kes ei ole vaidlusega otseselt seotud. Kui mitu liikmesriiki ja/või määratud ettevõtjat algatavad ühise kohtuasja, käsitatakse neid käesolevate sätete kohaldamisel ühe poolena.
5. Kui pooled otsustavad ühisel kokkuleppel määrata kolm vahekohtunikku, valivad pooled ühiselt kolmanda vahekohtuniku, kes ei pea olema liikmesriigist ega määratud ettevõtjast.
6. Kui vaidlus on seotud mõne kokkuleppega, võib vahekohtunikud nimetada ainult selles kokkuleppes osalevate liikmesriikide hulgast.
7. Pooled võivad esitada ühisel kokkuleppel ühe vahekohtuniku, kes ei pea olema liikmesriigist ega määratud ettevõtjast.
8. Kui üks või mõlemad vahekohtumenetluse pooled ei määra vahekohtunikku või -kohtunikke kolme kuu jooksul vahekohtumenetluse algatamise teatest alates, nõuab rahvusvaheline büroo kohustuse täitmata jätnud liikmesriigilt taotluse korral, et viimane määraks vahekohtuniku või määrab selle ise automaatselt. Rahvusvaheline büroo ei osale aruteludel ega täida vahekohtuniku ülesandeid, kui pooled seda ühiselt ei nõua. Viimasel juhul täidab rahvusvaheline büroo vahekohtuniku ülesandeid tasu eest ja kooskõlas administratsiooninõukogu poolt vastuvõetud vaidluste lahendamise korraga.
9. Vahekohtumenetluse pooled võivad ühisel kokkuleppel vaidluse lahendada mis tahes ajal enne vahekohtuniku või -kohtunike otsuse tegemist. Teade menetlusest loobumise kohta tuleb esitada kirjalikult rahvusvahelisele büroole 10 päeva jooksul pärast vastavat pooltevahelist kokkulepet. Kui pooled loobuvad vahekohtumenetlusest ühisel kokkuleppel, kaob vahekohtunikul või -kohtunikel õigus asjas otsust teha.
10. Vahekohtunik või -kohtunikud peavad asjas otsuse tegema esitatud faktide ja tõendite alusel. Kogu vaidlusega seotud infost tuleb teavitada mõlemaid pooli ning vahekohtunikku või -kohtunikke.
11. Vahekohtuniku või -kohtunike otsus tehakse häälteenamusega ning sellest teavitatakse rahvusvahelist bürood ja pooli kuue kuu jooksul vahekohtumenetluse algatamise teatest alates.
12. Vahekohtumenetlus on konfidentsiaalne ning rahvusvahelisele büroole esitatakse üksnes vaidluse ja otsuse lühikirjeldus 10 päeva jooksul pärast otsuse teatamist pooltele.
13. Vahekohtuniku või -kohtunike otsus on lõplik ja pooltele siduv ning ei kuulu edasikaebamisele.
14. Vahekohtumenetluse pooled rakendavad vahekohtuniku või -kohtunike otsust viivitamata. Kui liikmesriik annab määratud ettevõtjale volitused algatada ja järgida vahekohtumenetlust, vastutab liikmesriik vahekohtuniku või -kohtunike otsuse määratud ettevõtja poolse rakendamise eest.
Artikkel XXIV
(Artikli 155 muutmine)
Dokumentides, aruteludel ja ametlikus kirjavahetuses kasutatavad keeled
1. Postiliidu dokumentides kasutatakse araabia, hispaania, inglise ja prantsuse keelt. Kasutatakse ka hiina, portugali, saksa ja vene keelt, tingimusel et nendes keeltes esitatakse ainult kõige olulisemad dokumendid. Muid keeli võib kasutada tingimusel, et asjakohase taotluse esitanud liikmesriigid tasuvad kõik kaasnevad kulud.
2. Liikmesriik või liikmesriigid, kes on taotlenud mõne mitteametliku keele kasutamist, moodustavad ühe keelerühma.
3. Dokumendid avaldab rahvusvaheline büroo ametlikus keeles ja nõuetele vastavate keelerühmade keeltes kas vahetult või nende keelerühmade piirkondlike kontorite kaudu rahvusvahelise büroo poolt kinnitatud korras. Dokumentide avaldamisel eri keeltes lähtutakse ühistest standarditest.
4. Vahetult rahvusvahelise büroo avaldatavad dokumendid jaotatakse võimaluse korral kõikides taotletud keeltes ühel ajal.
5. Liikmesriikide või nende määratud ettevõtjate ja rahvusvahelise büroo kirjavahetus ning büroo ja Postiliidu väliste üksuste kirjavahetus võib toimuda igas keeles, mille jaoks rahvusvaheline büroo pakub tõlketeenust.
6. Kulud, mis kaasnevad tõlkimisega mis tahes keelde, sealhulgas lõike 5 ja artikli 136 kohaldamisega kaasnevad kulud, tasub vastava keele kasutamist taotlenud keelerühm. Ametlikku keelt kasutavad liikmesriigid teevad mitteametlike dokumentide tõlkimise eest ühekordse makse, mille suurus makseühiku kohta on sama, mida maksavad need liikmesriigid, kes kasutavad rahvusvahelise büroo teist töökeelt. Kõik ülejäänud dokumentide esitamise kulud kannab Postiliit. Nende Postiliidu kantavate kulutuste ülemmäär, mis tehakse dokumentide esitamiseks hiina, portugali, saksa ja vene keeles, määrab kindlaks kongress oma resolutsiooniga.
7. Keelerühma tasutavad kulud jagatakse selle rühma liikmete vahel vastavalt nende osalusele Postiliidu kulutuste katmisel. Kulud võib keelerühma liikmete vahel jagada ka teistsuguse süsteemi kohaselt, kui asjaomased liikmesriigid on sellega nõus ning teatavad rahvusvahelisele büroole oma otsusest rühma esindaja kaudu.
8. Rahvusvaheline büroo jõustab kõik muudatused liikmesriigi tehtud keelevalikus kahe aasta jooksul.
9. Postiliidu organite koosolekutel toimuvatel aruteludel võib tõlkesüsteemi vahendusel (elektrooniliste seadmete abil või ilma) kasutada araabia, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keelt, kusjuures valiku teevad koosoleku korraldajad pärast konsulteerimist rahvusvahelise büroo peadirektori ning asjaomaste liikmesriikidega.
10. Sama korra kohaselt võib lõikes 9 nimetatud aruteludel ja koosolekutel kasutada ka teisi keeli.
11. Teisi keeli kasutavad delegatsioonid tagavad sünkroontõlke ühte lõikes 9 nimetatud keelde kas samas lõikes nimetatud süsteemi kaudu, mille korral võib teha vajalikke tehnilisi kohandusi, või tõlkide vahendusel.
12. Tõlketeenuste kulud jagatakse sama keelt kasutavate liikmesriikide vahel vastavalt nende osalusele Postiliidu kulutuste katmisel. Tehniliste seadmete paigaldamis- ja hoolduskulud kannab Postiliit.
13. Liikmesriigid ja/või nende määratud ettevõtjad võivad nendevahelise ametliku kirjavahetuse keele omavahel kokku leppida. Sellise kokkuleppe puudumise korral kasutatakse prantsuse keelt.
Artikkel XXV
(Artikli 158 muutmine)
Üldeeskirjade jõustumine ja kehtivus
1. (Kustutatud.).
2. Üldeeskirjad jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril ning jäävad kehtima määramata ajaks.
Artikkel XXVI
Üldeeskirjade lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus
Lisaprotokoll jõustub 1. juulil 2022 ning jääb kehtima määramata ajaks.
Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad koostanud lisaprotokolli, millel on samasugune jõud ja kehtivus nagu siis, kui selle sätted oleksid lisatud üldeeskirjade teksti, ning on selle alla kirjutanud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele liikmesriikidele lisaprotokolli koopia.
Koostatud Abidjanis 26. augustil 2021
1 Vastavalt kongresside kodukorra artiklile 24.2 nummerdab Rahvusvaheline Büroo ümber käesolevas dokumendis viidatud liidu aktide konsolideeritud versioonides sisalduvad sätted, et kajastada õigesti nende sätete järjekord eelnimetatud dokumentides.
Third Additional Protocol to the General Regulations of the Universal Postal Union
Facebook
Twitter