Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 20.07.2002 Avaldamismärge: RT I 2002, 64, 393 Riigieelarve seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus Vastu võetud 20.06.2002 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. juuli 2002. a otsusega nr 222 I. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «(edaspidi ministeeriumi valitsemisala)». § 2. Paragrahvi 2: 1) lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «kuludest» sõnadega «ning finantseerimistehingutest»; 2) lõikest 3 jäetakse välja esimene lause. § 3. Paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 4. Riigieelarve liigendus (1) Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse administratiivselt osadeks, jagudeks ja peatükkideks ning majandusliku sisu järgi artikligruppideks, artikliteks ja artiklite alajaotisteks. (2) Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantseerimistehingut tegema. (3) Tulud ja kulud liigendatakse riigieelarves majandusliku sisu järgi vähemalt artikligruppideks. (4) Tulude artikligrupid on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. (5) Kulude artikligrupid on: 1) tegevuskulud; 2) eraldised; 3) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 4) muud kulud. (6) Kulusid, mille koostis on seotud riigisaladusega, ei liigendata. (7) Vabariigi Valitsus võib riigieelarve eelnõus riigieelarve tulude ja kulude administratiivset liigendust koondada. (8) Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse ettepanekule. (9) Eelarveklassifikaatoriga sätestatakse eelarvete tulude, kulude ning finantseerimistehingute detailne liigendus. Eelarveklassifikaatori kehtestab rahandusminister.» § 4. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 5. Riigieelarve tasakaal (1) Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. (2) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse riigieelarves ette finantseerimistehingud, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused.» § 5. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 6. Riigieelarve kulude täiendav liigendamine (1) Täidesaatva riigivõimu asutuste kulud liigendatakse majandusliku sisu järgi riigieelarves või Vabariigi Valitsuse poolt artiklite kaupa järgmiselt: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (2) Rahandusministri põhjendatud ettepanekul võib Vabariigi Valitsus liigendada täidesaatva riigivõimu asutuste kulusid vastavalt eelarveklassifikaatorile ulatuslikumalt. (3) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ning Riigikohus (edaspidi põhiseaduslik institutsioon) liigendab riigieelarves toodud kulud täiendavalt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. Põhiseaduslik institutsioon esitab oma eelarve Rahandusministeeriumile nelja nädala jooksul pärast Riigikogu vastuvõetud riigieelarve avaldamist Riigi Teatajas. (4) Minister liigendab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja tähtajal riigieelarves toodud ja Vabariigi Valitsuse poolt liigendatud ministeeriumi valitsemisala kulud valitsemisala eelarves vastavalt liigendusele eelarveklassifikaatoris.» § 6. Paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks. § 7. Paragrahvi 8: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kulu liigid riigieelarves on kindlaksmääratud, arvestuslikud ja ülekantavad kulud. Kui kulu liiki riigieelarves ei ole sätestatud, loetakse kulu kindlaksmääratud kuluks.»; 2) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (3) Arvestuslikku kulu võib eelarveaastal ületada. Kulu arvestuslikkus sätestatakse riigieelarves. Arvestuslikud kulud on: 1) kulud, mille suurus tuleneb seadusest; 2) kulud, mis sõltuvad konkreetsetest tuludest vastavalt Vabariigi Valitsuse ettepanekule. (4) Ülekantavat kulu võib üle kanda järgmisesse eelarveaastasse, kuid seda ei või ületada. Ülekantav kulu on kulu, mis kuulub väljamaksmisele hanke-, välisabi- või laenulepingu alusel või mille ülekantavus on sätestatud riigieelarves. Järgmisesse eelarveaastasse ülekantavaid kulusid võib kasutada üksnes järgmise eelarveaasta jooksul. Kulude ülekandmine toimub Vabariigi Valitsuse või tema volitusel rahandusministri kehtestatud korras.»; 3) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 8. Paragrahvi 9: 1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (1) Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. (2) Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena.»; 2) täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: « (3) Eelarvete tasandusfondi suurus riigieelarve eelnõus ja eelarvete tasandusfondi jaotus määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse üksuste ja kohalike omavalitsuste liitude volitatud esindajate ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel. Kui kokkulepet ei saavutata, otsustab eelarvete tasandusfondi suuruse riigieelarve eelnõus ja selle jaotuse Vabariigi Valitsus ning esitab lahkarvamused eelarve eelnõu seletuskirjas Riigikogule. Tasandusfondi suurus ja selle jaotamise põhimõtted sätestatakse riigieelarves. (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on ületanud eelarveaastal valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332) § 8 lõike 1 alusel kehtestatud kohustuste võtmise mahu, on Vabariigi Valitsusel õigus rahandusministri ettepanekul vähendada kohaliku omavalitsuse üksusele eelarvete tasandusfondist tehtavaid väljamakseid summa ulatuses, mille võrra mahtu ületati. (5) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on riigi ees täitmata rahalisi kohustusi, on Vabariigi Valitsusel õigus jätta talle tasandusfondist selle summa ulatuses väljamakse tegemata. Riik loobub välja maksmata jääva summa ulatuses nõudest kohaliku omavalitsusüksuse vastu Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.» § 9. Seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 9 1 järgmises sõnastuses: « § 91. Riigi eelarvestrateegia (1) Riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) on aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel. (2) Eelarvestrateegias esitatakse: 1) eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes; 2) Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid; 3) majandusolukorra analüüs; 4) majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos; 5) muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. (3) Eelarvestrateegia koostatakse järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning selle kiidab rahandusministri ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. (4) Eelarvestrateegia koostamiseks on Rahandusministeeriumil õigus saada andmeid riigiasutustelt ja valitsussektorisse kuuluvatelt isikutelt. (5) Valitsussektor koosneb: 1) riigist; 2) kohaliku omavalitsuse üksustest; 3) muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest, välja arvatud Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond ning avalik-õiguslikud kutseühendused; 4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikute asutatud sihtasutustest, mille tuludest kahe viimase aasta jooksul üle poole moodustavad toetused punktides 1–3 nimetatud isikutelt.» § 10. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 10. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti lähtealused (1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti lähtealused on eelarvestrateegia, valdkondlikud strateegilised arengukavad, ministeeriumi strateegia ning ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste tegevuskavad ja investeeringute kavad. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostab ministeerium. (2) Strateegiline arengukava on eesmärkide ja tegevuste üldprogramm, milles määratletakse meetmed ja vajalikud ressursid arenguvisiooni elluviimiseks ning antakse ülevaade eeltingimustest eesmärkide saavutamisel. Strateegiliste arengukavade liigid ja koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Lähtudes eelarvestrateegiast ja strateegilistest arengukavadest, koostab ministeerium koos eelarveprojektiga enda ja oma valitsemisala riigiasutuste tegevuskavad järgmise eelarveaasta kohta. Tegevuskavas kajastatakse strateegilised eesmärgid ning kavandatud väljundid ja tulemused järgmiseks eelarveaastaks ning kirjeldatakse peamisi väljundite ja tulemuste saavutamiseks vajalikke tegevusi. (4) Lähtudes eelarvestrateegiast ning strateegilistest arengukavadest, koostab ministeerium igal aastal enda ja oma valitsemisala investeeringute kava järgmise eelarveaasta ning sellele järgneva kolme aasta kohta. Investeeringute kavas esitatakse andmed kõigi, nii kavandatavate kui jätkuvate investeeringute maksumuse ja nende rahastamise ulatuse kohta eelarveaastate ja investeerimisprojektide lõikes. (5) Riiklike investeeringute programm (edaspidi RIP) on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud loetelu projektidest või programmidest, mida täielikult või osaliselt rahastatakse riigieelarvest. RIP võetakse aluseks järgmiste aastate riigieelarvete kavandamisel. RIP koostatakse Rahandusministeeriumi poolt põhiseaduslike institutsioonide ettepanekute ja ministeeriumide taotluste alusel. Investeeringu võtmise RIP-i otsustab Vabariigi Valitsus. (6) Investeeringute kava koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister. (7) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise tingimused, projekti vormid, tegevuskava koostamise korra ja eelarve projekti esitamise tähtaja kehtestab iga eelarveaasta kohta rahandusminister. (8) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt esitatakse koos seletuskirja ning tegevuskava ja investeeringute kavaga Rahandusministeeriumile. Koos seletuskirjaga esitatakse Rahandusministeeriumile ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotlused ja nende põhjendused.» § 11. Paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks. § 12. Paragrahvi 12: 1) pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 12. Ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide eelarveläbirääkimised (1) Eelarve projekti, selle kulude põhjendatuse ja otstarbekuse ning investeeringute RIP-i võtmise taotluste üle peetakse Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni esindajate vahel läbirääkimisi.»; 2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) lõikes 3 asendatakse sõna «Läbivaatamise» sõnaga «Läbirääkimiste»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Rahandusminister vaatab läbi ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud protokolli, tehes läbirääkimiste tulemused teatavaks vastavale ministrile. Rahandusministril on õigus teha ministrile ettepanek protokollis fikseeritud summade muutmiseks või väljajätmiseks.» § 13. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 13. Ministeeriumi valitsemisala eelarveläbirääkimistel tekkinud lahkarvamuste lahendamine Kui minister ei nõustu käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud eelarveläbirääkimiste tulemustega või rahandusministri ettepanekuga, esitab ta lahkarvamuse rahandusministrile. Kui ministritevahelistel läbirääkimistel ei saavutata kokkulepet, lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus.» § 14. Paragrahvi 14 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (1) Pärast läbirääkimisi ning käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud lahkarvamuste lahendamist Vabariigi Valitsuses koostab Rahandusministeerium põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide eelarvete projektidest lähtuvalt riigieelarve eelnõu ning esitab selle koos seletuskirjaga Vabariigi Valitsusele. Seletuskirjas antakse selgitused ja põhjendused eelnõus kavandatud tulude ja kulude ning finantseerimistehingute kohta, samuti esitatakse ülevaade majandusolukorrast ning tegevus- ja investeeringute kavadest ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute eelarvetaotlustest. (2) Põhiseadusliku institutsiooni eelarve projekti summade võtmisel riigieelarve eelnõusse võib Rahandusministeerium teha nendes muudatusi, mis on kooskõlastatud käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 3 sätestatud läbirääkimiste käigus.» § 15. Paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigieelarve eelnõu läbivaatamisel on Vabariigi Valitsusel õigus riigieelarve eelnõusse võetud summasid muuta või eelnõust välja jätta, kui seadusega pole sätestatud teisiti. (2) Põhiseaduslikule institutsioonile riigieelarve eelnõus ettenähtud kulude muutmisel või väljajätmisel esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused koos põhjendustega riigieelarve eelnõu seletuskirjas.» §16. Paragrahvi 16: 1) lõikesse 2 lisatakse sõnad «ja RIP»; 2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 17. Paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks. § 18. Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanek ei või põhjustada riigieelarve puudujääki, selle suurenemist või ülejäägi vähenemist.» § 19. Paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulusid kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve vastavast kulust. (2) Ministeeriumil ning tema valitsemisala riigiasutusel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul lubatud teha ainult neid kulusid, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud aasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (3) Kulusid, mis eelmise aasta eelarves puudusid, kuid mille tegemine alanud eelarveaastal tuleneb seadusest, teeb põhiseaduslik institutsioon, informeerides sellest eelnevalt Vabariigi Valitsust. Ministeerium ning tema valitsemisala riigiasutus teeb selliseid kulusid Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. (4) Kulude rahastamisel lähtub Rahandusministeerium tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes ning riigieelarve kassatagavara seisust.» § 20. Paragrahvi 23: 1) pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 23. Riigieelarve tulude laekumine (1) Riigieelarve tulud laekuvad Rahandusministeeriumi hallatavatele kontodele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Riigiasutusel ei või olla krediidi- ega finantseerimisasutuses oma kontot. Erandjuhul võib riigiasutusel olla oma konto rahandusministri loal ja tema määratud tingimustel. Riigieelarve tulude laekumise üle teostab järelevalvet ja kontrolli Rahandusministeerium.»; 2) lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 21. Paragrahvi 24 tekstis asendatakse sõna «eraldiste» sõnaga «väljamaksete». § 22. Paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks. § 23. Paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (1) Põhiseaduslik institutsioon ning ministeerium esitavad Rahandusministeeriumile koos oma eelarvega kulude jaotuskavad kuude lõikes. Eelarveaasta kestel on ministril rahandusministri nõusolekul õigus kulude jaotuskava muuta. Põhiseaduslik institutsioon võib eelarveaasta kestel oma kulude jaotuskava muuta, teavitades sellest Rahandusministeeriumi.» § 24. Paragrahvi 29: 1) pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « § 29. Kohustuste võtmine riigieelarve assigneeringute arvel (1) Riigiasutusel on õigus teha kulusid ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves selleks vahendid ette nähtud.»; 2) lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (3) Ministeeriumil ja tema valitsemisala riigiasutusel on keelatud võtta laenu, kasutada kapitalirenti või võtta muid selliseid kohustusi, anda tagatisi, samuti kasutada riigieelarvest saadavaid summasid laenu andmiseks, annetusteks ning aktsiate, osade ja muude osaluste ostmiseks või muu finantsvara omandamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.» § 25. Paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Vabariigi Valitsuse reservist tehakse eraldisi ettenägematuteks kuludeks.» § 26. Paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 32. Riigieelarve kassaline teenindamine (1) Riigieelarve kassaline teenindamine on riigieelarve tulude arvestamine ja riigieelarvest tehtavate kulude ning riigi finantsvarade ja kohustuste üle arvestuse pidamine ning väljamaksete tegemine riigieelarvest seda teenindavate krediidiasutuste kaudu. Riigieelarve kassalise teenindamise eeskirja kehtestab rahandusminister. (2) Riigieelarve kassalist teenindamist teostab Rahandusministeerium. (3) Rahandusministeeriumil on õigus kontrollida väljamakse aluseks oleva dokumendi vastavust õigusaktidele ning mittevastavuse korral keelduda väljamakse tegemisest. (4) Rahandusministeerium paigutab riigi raha ja teeb sellega tehinguid. Riigi raha paigutamise ja sellega tehingute tegemise piirangud kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Rahandusministeeriumil on õigus lepingu alusel paigutada avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi poolt asutatud või riigiosalusega eraõiguslike juriidiliste isikute raha ning teha sellega tehinguid.» § 27. Paragrahv 35 tunnistatakse kehtetuks. § 28. Seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «RIIGIEELARVE KASSATAGAVARA JA RESERVID». § 29. Paragrahvi 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigieelarve kassatagavara (edaspidi kassatagavara) on riigieelarve vahenditest moodustatud likviidreserv, mida Rahandusministeeriumil on õigus kasutada eelarveaastasiseselt riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimiseks. (2) Kassatagavara suuruse ja selle muutmise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Kassatagavara suurust muudetakse riigieelarvega.» § 30. Seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses: « § 361. Tagatisreserv (1) Tagatisreserv on riigieelarve tuludest ja muudest laekumistest moodustatav vara kogum, mis on ette nähtud: 1) välisabist saadavate vahendite arvel tagasimakstavate laenude andmiseks (välisabi sildfinantseerimine); 2) võimalike finantsriskidest tulenevate kahjude katmiseks; 3) riigigarantiidest ja muudest riigi poolt antud tagatistest tulenevate kohustuste täitmiseks. (2) Tagatisreservist väljamaksete tegemise otsustab ja sellest väljamaksete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Tagatisreservist saadud vahendite hüvitamise korral tagastatakse need tagatisreservi. (4) Tagatisreservi haldab ning selle arvestust ja aruandlust peab Rahandusministeerium.» § 31. Paragrahvi 37 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise korral.» § 32. Paragrahvi 371: 1) lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 1) eelarveaasta lõpuks riigieelarve kulusid ületav tulude summa, mille sihtotstarve ei ole seadusega määratud ja millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel järgmisesse eelarveaastasse ülekantavad kulud; 2) riigieelarves selleks ettenähtud vahendid;»; 2) lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) stabiliseerimisreservi haldamisel saadud tulu, mida ei võetud kasutusele käesoleva seaduse §-s 379 sätestatud korras;»; 3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Stabiliseerimisreservi tehtavad sissemaksed kajastatakse riigieelarves ja selle täitmise aruandes.»; 4) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud summa kantakse eelarveaasta alguse seisuga stabiliseerimisreservi rahandusministri käskkirja alusel.» § 33. Paragrahvi 372: 1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on reservi vahendite väärtuse ja likviidsuse säilitamine ning kehtestatud riskipiirangute raames maksimaalse tulu saamine.»; 2) lõikes 4 asendatakse sõna «paigutamist» sõnaga «haldamist»; 3) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Piirangud valuuta-, krediidi-, likviidsus- ja vajaduse korral muudele investeerimisriskidele stabiliseerimisreservi haldamisel kehtestab Vabariigi Valitsus stabiliseerimisreservi haldamise üldpõhimõtetega.» § 34. Paragrahvi 373 lõikes 5 asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsus» sõnadega «Riigikogu rahanduskomisjon». § 35. Paragrahvi 374: 1) lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: « (3) Nõukogu otsused esitab Vabariigi Valitsusele rahandusminister. (4) Rahandusministeerium avalikustab nõukogu otsused oma veebilehel kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. (5) Nõukogu töökord määratakse nõukogu põhimäärusega, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.» § 36. Paragrahvid 375 –378 tunnistatakse kehtetuks. § 37. Paragrahvi 379 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Vabariigi Valitsuse ettepanekul võib stabiliseerimisreservi haldamisest saadud dividenditulu ja kuni 3 protsenti stabiliseerimisreservi mahust, millest on maha arvatud paigutused aktsiatesse, erandina kasutusele võtta riigieelarvega ilma Riigikogu eelneva otsuseta.» § 38. Paragrahv 3710 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3710. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine toimub riigieelarve kaudu.» § 39. Paragrahvi 3711 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (2) Rahandusministeerium esitab nõukogule, Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile hiljemalt iga kvartali kümnendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta eelmise kvartali viimase tööpäeva seisuga. Aruande vormi kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Rahandusministeerium avaldab aruande oma veebilehel hiljemalt iga kvartali kaheteistkümnendal tööpäeval.» § 40. Paragrahv 3712 tunnistatakse kehtetuks. § 41. Seaduse 6. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja tagatised». § 42. Paragrahvi 38 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Riigieelarvelist laenu võetakse laenulepingu sõlmimise või riigi võlakirjade emiteerimise teel. Eelarvelaenu ja kassalaenu võtmiseks riigi võlakirjade emiteerimise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 43. Paragrahvi 39 lõiked 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks. § 44. Paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kassalaen on riigieelarve kulude finantseerimiseks sama eelarveaasta piires võetav lühiajaline laen, sealhulgas arvelduskrediit või emiteeritavad võlakirjad. Kassalaen peab olema tagasi makstud sama eelarveaasta lõpuks. (2) Kassalaenu võtmine on lubatud riigieelarve kassalise teenindamise vajadusteks riigieelarves ettenähtud summa ulatuses. (3) Kassalaenu võtmise otsustab rahandusminister.» § 45. Seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses: « § 401. Laenu andmine (1) Vabariigi Valitsus võib riigieelarves ettenähtud summa piires anda laenu avalike ülesannete täitmiseks. (2) Laenu antakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Laenu andmiseks teeb ettepaneku rahandusminister. Väljaantud laenude arvestust peab Rahandusministeerium.» § 46. Paragrahvi 41: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata võib Vabariigi Valitsus algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Riigieelarve muutmisel eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu ajalised piirangud ei kehti.»; 2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 47. Paragrahvi 43: 1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigieelarve muutmiseks, kui see on seotud kulude kogumahu suurendamise või vähendamisega, võib Vabariigi Valitsuse ettepanekul eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. Lisaeelarve eelnõus võib ette näha ka riigieelarves määratud kulude otstarbe ja finantseerimistehingute muutmist. (2) Riigieelarve kulusid suurendava lisaeelarve eelnõu esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu. Riigieelarve kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu tuleb Riigikogule esitada vähemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. Lisaeelarve esitamisel eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu ajalised piirangud ei kehti.»; 2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 48. Paragrahv 44 tunnistatakse kehtetuks. § 49. Paragrahvi 45: 1) punktid 2 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: « 9) tegevuskavade täitmise aruanne.» § 50. Paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Riigieelarve täitmise aruandesse kuuluvas tegevuskavade täitmise aruandes esitatakse ülevaade käesoleva seaduse § 10 alusel koostatud tegevuskavades fikseeritud riigiasutuste tegevuse tulemuslikkusest möödunud eelarveaastal. Tegevuskavade täitmise aruandes peab sisalduma: 1) ülevaade koos selgitustega kavandatud väljundite ja tulemuste saavutamisest eelarveaastal; 2) loetelu ja hinnang väljundite kvaliteedi parandamisele ja organisatsiooni arendamisele suunatud peamistest tegevustest.» II. Riigikogu kodukorra seaduse § 531 muutmine § 51. Riigikogu kodukorra seaduse (RT I 1994, 90, 1517; 2001, 1, 1; 94, 581; 2002, 30, 176) § 531 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Eelnõu, millest tulenevalt kehtiva riigieelarve kulud suurenevad või tulud vähenevad, seletuskiri peab sisaldama rahalisi arvutusi, milles on näidatud kulude katteallikad.» III. Valla- ja linnaeelarve seaduse muutmine Valla- ja linnaeelarve seaduses (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332) tehakse järgmised muudatused: § 52. Paragrahvi 2: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Valla- ja linnaeelarve (edaspidi eelarve) koosneb vastava omavalitsusüksuse eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest.»; 2) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: « (11) Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. (12) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse valla- või linnaeelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused.» § 53. Paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid.» § 54. Paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. (2) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud.» § 55. Paragrahvi 8: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Vald ja linn võivad võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid rahalisi kohustusi, välja arvatud kohustused, mille täitmiseks on eelarves raha ette nähtud (käesoleva seaduse § 16 3. lõige), järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3) laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla või linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks.»; 2) lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) lõigetes 6 ja 8 asendatakse arv «30» arvuga «5»; 4) lõigetes 7 ja 8 asendatakse sõna «Väärtpaberiinspektsioon» sõnaga «Finantsinspektsioon» vastavas käändes; 5) täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: « (9) Vabariigi Valitsusel on õigus rahandusministri ettepanekul peatada kohaliku omavalitsuse üksusele eelarvete tasandusfondist väljamaksete tegemine, kui Rahandusministeeriumile on saanud teatavaks laenu võtmine, mille laenulepingu ärakirja ei ole Rahandusministeeriumile esitatud, või võlakirjade emiteerimine, mis ei ole Finantsinspektsioonis registreeritud. Väljamaksete tegemine peatatakse kuni laenulepingu ärakirja esitamise või võlakirjade emissiooni registreerimiseni.» § 56. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 10. Tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamine (1) Tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. (2) Vastuvõetava eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamise detailsuse määrab volikogu.» § 57. Paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Vastuvõetud eelarve esitatakse riigiasutustele õigusaktides sätestatud korras.» § 58. Paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul on valitsusel lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.» § 59. Paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 24. Lisaeelarve (1) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. (2) Lisaeelarve projekti esitab valitsus ja sellele lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (3) Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud käesoleva seaduse § 16 2. lõike mõistes sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib valitsus volikogu poolt kehtestatud korras lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest koheselt volikogu.» § 60. Paragrahvi 26: 1) pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 26. Eelarve täitmise aruande koostamine ja kinnitamine (1) Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks volikogu poolt kehtestatud korras.»; 2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse.» § 61. Seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses: « § 261. Kuuaruanne Kohaliku omavalitsuse üksus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande Rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtajal.» § 62. Paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks. § 63. Paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Kui valla- või linnavalitsus pole esitanud käesoleva seaduse §-s 26 või 261 nimetatud aruannet tähtaegselt, võib Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul peatada kohaliku omavalitsuse üksusele eelarvete tasandusfondist väljamaksete tegemise kuni aruande esitamiseni.» IV. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313) tehakse järgmised muudatused: § 64. Paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Valla- või linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.» § 65. Paragrahvi 391: 1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras.» V. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565) tehakse järgmised muudatused: § 66. Paragrahvi 3 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (11) Kinnisasja ega sellega seotud asjaõigust, samuti vallasasja, rahaliselt hinnatavat õigust ega kohustust ei kanta riigivara registrisse, kui see võib kaasa tuua riigisaladuse avalikuks tuleku. Samuti ei kanta riigivara registrisse riigi rahaliste vahendite haldamise käigus riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360) § 32 4. lõike, § 361 4. lõike ja § 372 2. lõike kohaselt ja sellise tegevuse eesmärgil omandatud võlakirju, muid väärtpabereid, aktsiaid, osasid ja muid osalusi.» § 67. Paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigivara müüakse avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel), kui seadus ei sätesta teisiti. Riigile kuuluvad võlakirjad ja muud väärtpaberid, aktsiad, osad ja muud osalused müüakse avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel või avaliku müügi teel, kui nende väljalaske tingimustega ei ole sätestatud teisiti või kui tegemist ei ole riigi rahaliste vahendite haldamise käigus riigieelarve seaduse § 32 4. lõike, § 361 4. lõike ja § 372 2. lõike kohaselt ning sellise tegevuse eesmärgil omandatud võlakirjade, muude väärtpaberite, aktsiate, osade ja muude osalustega, mille võõrandamisel käesolevat seadust ei kohaldata.» VI. Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse muutmine Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduses (RT I 1995, 31, 387; 1997, 40, 619; 2002, 27, 152) tehakse järgmised muudatused: § 68. Paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Välislaenu arvel tehtavad kulud kajastatakse riigieelarves. Laenukasutaja on kohustatud välislaenust saadud rahalisi ja materiaalseid vahendeid kasutama ainult laenu võtmisel ja riigieelarves määratud otstarbel.» § 69. Seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: « § 81. Välislaenude teenindamise reserv Välislaenudest tagasilaekuvad summad, mille tagasimaksmise tähtpäev pole laenulepingust tulenevalt saabunud, kuuluvad ühtsesse välislaenude teenindamise reservi. Välislaenude teenindamise reservi haldamisest saadud tulu laekub nimetatud reservi. Välislaenude teenindamise reservi vahendeid kasutatakse kõikide Eesti Vabariigi välislaenude graafikujärgseteks makseteks või nende kaasfinantseerimiseks hädavajalikeks investeeringuteks.» VII. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 muutmine § 70. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23, 352 ja 356; 54, 583; 95, 841; 2000, 92, 600) § 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punkti 2 ja § 6 punkti 2 kohaselt eraldatud rahast moodustab Vabariigi Valitsus eelarvevälise omandireformi reservfondi (edaspidi käesolevas paragrahvis reservfond), kuhu laekunud raha kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Reservfondi haldamisest saadud tulu laekub reservfondi. Reservfondi laekunud raha kasutamise täpsemad sihtotstarbed määrab Vabariigi Valitsus.» VIII. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 muutmine § 71. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) § 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Munitsipaalkooli kulud katab omanik. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega (RT I 1999, 55, 584; 92, 824, 2000, 55, 360) igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.» IX. Sotsiaalhoolekande seaduse § 48 muutmine § 72. Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 48 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Riigi poolt osutatava sotsiaalhoolekande üleandmine kohalikele omavalitsustele toimub järk-järgult, suunates samal ajal sinna vahendid valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332) ja riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360) sätete kohaselt.» X. Valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse kehtetuks tunnistamine § 73. Valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadus (RT I 1995, 94, 1627; 1996, 87, 1542; 1997, 16, 263) tunnistatakse kehtetuks. XI. Rakendussätted § 74. Seaduse jõustumine ja rakendamine (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud § 20 punkt 1 ja § 69, mis jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata 2002. aasta eelarvete ja nendega seotud aruandluse suhtes. (3) Käesoleva seaduse § 24 punktis 2 sätestatud muudatust ei kohaldata seaduse jõustumise ajaks sõlmitud kapitalirendi lepingutele. Sõlmitud lepingud jäävad kehtima. (4) Riigieelarve seaduse terviktekst kõigi selles tehtud muudatustega avaldatakse Riigi Teatajas. Avaldamise tagab Vabariigi Valitsus. Riigikogu esimees Toomas SAVI