Väljaandja: Välisministeerium
Akti liik: välisleping
Teksti liik: algtekst
Avaldamismärge: RT II, 10.05.2013, 1

Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe (AETR) [konsolideeritud versioon]



Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe (AETR) [Vastu võetud 01.07.1970; Eesti Vabariik ühines kokkuleppega Vabariigi Valitsuse 09.03.1993 määruse nr 61 alusel, kokkulepe jõustus Eesti suhtes 30.12.1993].


 


Konsolideeritud versioon


 Käesolev konsolideeritud versioon ei asenda ainsat autentset teksti, nimelt 1. juulil 1970 vastu võetud rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkuleppe (AETR) teksti, mis on hoiule antud ÜRO peasekretärile. Konsolideeritud versiooni ainus eesmärk on hõlbustada AETRi mõistmist ja lugemist ning see koosneb algsest lepingust (E/ECE/811; E/ECE/TRANS/564), 1.–4. muudatusest (E/ECE/811; E/ECE/TRANS/564/ Amend. 1–4), mis jõustusid vastavalt 3. augustil 1983, 24. aprillil 1992, 28. veebruaril 1995 ja 27. veebruaril 2004, viiendast muudatusest (ECE/TRANS/SC.1/375/Add.1), mis jõustus 16. juunil 2006, ning kuuendast, kõige uuemast muudatusest (ECE/TRANS/SC.1/386/Add.1), mis jõustus 20. septembril 2010. 


 


Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane Euroopa kokkuleppe (AETR) 


Lepinguosalised, 


soovides kaasa aidata reisijate ja kaupade rahvusvahelise autoveo arendamisele ja täiustamisele,


olles veendunud vajaduses suurendada maanteeliikluse ohutust, reglementeerida mõningaid töötingimusi rahvusvahelisel autoveol Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhimõtete kohaselt ja võtta ühiselt tarvitusele teatud abinõud reglementeeritud tingimuste täitmiseks, 


ON KOKKU LEPPINUD alljärgnevas: 


Artikkel 1

Mõisted


Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: 


a) „sõiduk” – mootorsõiduk või haagis; see termin hõlmab igat autorongi;


b) „mootorsõiduk” – iseliikuv maanteesõiduk, mida tavaliselt kasutatakse inimeste või kaupade autoveoks või inimeste või kaupade veoks kasutatavate sõidukite pukseerimiseks teel; see termin ei hõlma põllumajandustraktoreid;


c) „haagis” – mootorsõiduki poolt veetavaks kavandatud sõiduk, sealhulgas ka poolhaagis;


d) „poolhaagis” – haagis, mille ühendamine mootorsõidukiga on ette nähtud nii, et osa sellest toetub mootorsõidukile ning viimane kannab tunduva osa poolhaagise kaalust ja selle koorma kaalust;


e) „autorong” – kokku haagitud sõidukid, mis osalevad maanteeliikluses ühe tervikuna;


f) „lubatud täismass”1 – koormatud sõiduki maksimaalne mass, mis on lubatud sõiduki registreerinud riigi pädeva asutuse poolt;


g) „autovedu”2  – reisijate- või kaubaveoks kasutatava koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel;


h) „rahvusvaheline autovedu” – autovedu vähemalt ühe riigipiiri ületamisega;


i) „liinivedu”3 – kindla sagedusega reisijatevedu täpselt määratud marsruudil, kusjuures reisijate pealetulek ja mahaminek toimub varem kindlaksmääratud peatustes.


Veoeeskirjad või neid asendavad dokumendid, mille on kinnitatud lepinguosaliste pädevad asutused ja vedajad enne veo alustamist avaldanud, määravad kindlaks veotingimused ja iseäranis veo sageduse, sõiduplaanid, tariifid ja veokohustuse, kui need tingimused ei ole kindlaks määratud mõne seaduse või eeskirjaga.


Olenemata sellest, kes on veo korraldaja, loetakse liiniveoks ka teatud liiki reisijatevedu, mis ei ole üldkasutatav reisijatevedu, kui see vedu toimub käesoleva mõiste esimeses lõigus kindlaks määratud tingimustel. Sellist vedu, eriti sellist, mis näeb ette tööliste veo tööle ja tagasi või kooliõpilaste veo kooli ja tagasi, nimetatakse edaspidi „eriotstarbeliseks liiniveoks”; 


j) „juht”4 – isik, kes juhib sõidukit kas või lühikest aega, olenemata sellest, kas ta töötab palgalisena või mitte, või on sõidukil selleks, et juhtida seda vajaduse korral;


k) „meeskonnaliige” – juht või üks järgnevatest isikutest, olenemata sellest, kas ta töötab palgalisena või mitte:

  i) juhi saatja, st isik, kes on juhiga kaasas, et abistada teda teatavate manöövrite tegemisel ja kes võtab tavaliselt aktiivselt osa veooperatsioonidest, ehkki ta ei ole juht käesoleva artikli punkti j tähenduses;

  ii) konduktor, st isik, kes saadab reisijaid vedava sõiduki juhti ja vastutab eelkõige piletite või muude reisijatele selles sõidukis sõiduõigust andvate dokumentide väljaandmise või kontrollimise eest;


l) „nädal”5  – ajavahemik esmaspäeval kella 00.00st kuni pühapäeval kella 24.00ni;


m) „puhkeaeg”6  – katkestamatu ajavahemik, mil juht võib oma aega vabalt kasutada;


n)7 „vaheaeg” – ajavahemik, mil juht ei juhi sõidukit ega tee muud tööd ning mida kasutatakse üksnes puhkamiseks;


o) „ööpäevane puhkeperiood” – ööpäevane ajavahemik, mil juht võib oma aega vabalt kasutada ja mis hõlmab „regulaarset ööpäevast puhkeperioodi” ja „lühendatud ööpäevast puhkeperioodi”:


i) „regulaarne ööpäevane puhkeperiood” – vähemalt 11tunnine puhkeperiood. Seda regulaarset ööpäevast puhkeperioodi võib aga jaotada ka kahte ossa, millest esimene peab olema vähemalt 3tunnine katkematu ajavahemik ja teine vähemalt 9tunnine katkematu ajavahemik;


ii) „lühendatud ööpäevane puhkeperiood” – vähemalt 9tunnine, kuid lühem kui 11tunnine puhkeperiood;
p) „iganädalane puhkeperiood” – iganädalane ajavahemik, mil juht võib


oma aega vabalt kasutada ja mis hõlmab „regulaarset iganädalast puhkeperioodi” ja „lühendatud iganädalast puhkeperioodi”: 

       i) „regulaarne iganädalane puhkeperiood” –  vähemalt 45tunnine puhkeperiood;

       ii) „lühendatud iganädalane puhkeperiood” – puhkeperiood, mis on lühem kui 45 tundi, mida saab vastavalt artikli 8 lõikes 6 sätestatud tingimustele lühendada minimaalselt 24 järjestikuse tunnini;


q) „muu töö” – kõik tööd peale sõiduki juhtimise, sealhulgas mis tahes töö sama või mõne teise tööandja jaoks transpordisektoris või väljaspool seda. See mõiste ei hõlma ooteaega ning liikuvas sõidukis, parvlaeval või rongis viibitud sõiduki juhtimisega mitteseotud aega;


r) „sõiduaeg” – juhtimistegevus, mis on salvestatud automaatselt, poolautomaatselt või käsitsi käesolevas kokkuleppes määratud tingimuste kohaselt.


s) „ööpäevane sõiduaeg” – ühe ööpäevase puhkeperioodi lõpu ja sellele järgneva ööpäevase puhkeperioodi alguse või ööpäevase ja iganädalase puhkeperioodi vahele jääv summeeritud sõiduaeg;


t) „iganädalane sõiduaeg” – ühe nädala piiresse jääv summeeritud sõiduaeg; 


u) „sõiduperiood” – summeeritud sõiduaeg alates ajahetkest, mil juht alustab pärast puhkeperioodi või vaheaega sõiduki juhtimist, kuni ajahetkeni, mil ta alustab puhkeperioodi või vaheaega. Sõiduperiood võib olla katkematu või katkestatud.


v)  „mitme juhiga vedu” – vedu, kus kahe järjestikuse ööpäevase puhkeperioodi vahele või ööpäevase ja iganädalase puhkeperioodi vahele jääva sõiduaja kestel juhib sõidukit vähemalt kaks juhti. Mitme juhiga veo korral on esimese tunni jooksul teise juhi või teiste juhtide kohalolek vabatahtlik, ülejäänud ajal aga kohustuslik;


w) „veoettevõtja” – füüsiline isik, juriidiline isik, tulunduslik või mittetulunduslik ühendus või isikute rühm, mis ei ole juriidiline isik, samuti iseseisva õigusvõimega ametiasutus või iseseisva õigusvõimega asutuse alluvuses olev ametiasutus, mis tegeleb autovedudega kas rendi või tasu eest või omal kulul.


 


Artikkel 28  

Rakendusala


1. Käesolevat kokkulepet kohaldatakse iga lepinguosalise territooriumil kõigil rahvusvahelistel autovedudel, mida teostatakse nimetatud lepinguosalise või mõne teise lepinguosalise territooriumil registreeritud sõidukiga.


2. Kui aga lepinguosalised, kelle territooriumil vedu toimub, ei lepi kokku teisiti, siis ei kohaldata käesolevat kokkulepet kaupade rahvusvahelisele autoveole, mida teostatakse:


a) kaubaveosõidukiga, mille lubatud täismass, kaasa arvatud haagis või poolhaagis, ei ületa 3,5 tonni;


b) reisijateveosõidukiga, mis on oma konstruktsiooni ja seadistuse tõttu sobiv ja ette nähtud kuni üheksa inimese, kaasa arvatud juht, veoks;


c) liiniveoks kasutatava sõidukiga, kui asjaomase liini pikkus ei ületa 50 km;


d) sõidukiga, mille suurim lubatud kiirus ei ületa 40 km/h;


e) sõidukitega, mis kuuluvad relvajõududele, pääste- ja tuletõrjeteenistustele ning korrakaitseorganitele või on nende käsutuses ilma juhita, kui vedu leiab aset nimetatud teenistuste ametiülesannete täitmiseks ja sõidukite kasutus on nende kontrolli all;


f) sõidukitega, mida kasutatakse eriolukordade või päästeoperatsioonide korral, sealhulgas humanitaarabi mitteärilisel veol;


g) meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavate erisõidukitega;


h) sihtotstarbeliste teisaldussõidukitega, mida kasutatakse 100 km ulatuses nende tavalisest asukohast;


i)  sõidukitega, millega viiakse läbi teekatsetusi tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil, ning uute ja ümberehitatud sõidukitega, mis pole veel kasutusse võetud;


j)  kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni;


k) reisijate või kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate kaubanduslike sõidukitega, millel on selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt, kelle territooriumil neid kasutatakse, ajalooline staatus.


 


Artikkel 39  

Kokkuleppe mõningate sätete kohaldamine lepinguosaliseks mitteolevas riigis registreeritud sõidukiga teostatavale autoveole 


1. Lepinguosaline ei kohalda oma territooriumil käesoleva kokkuleppe lepinguosaliseks mitteolevas riigis registreeritud sõidukiga teostatava autoveo suhtes vähem rangeid sätteid, kui on toodud käesoleva kokkuleppe artiklites 5, 6, 7, 8, 9 ja 10.


2. a) Lepinguosaliseks mitteolevas riigis registreeritud sõiduki puhul võib iga lepinguosaline käesoleva kokkuleppe lisa tehnilistele nõuetele vastava salvestuslehe asemel nõuda üksnes iga meeskonnaliikme poolt käsitsi täidetud päevalehte, mis hõlmaks ajavahemikku alates esimese lepinguosalise territooriumile sisenemisest.


b) Iga meeskonnaliige kirjutab sel eesmärgil oma päevalehele teabe oma ametialase tegevuse ja puhkeperioodide kohta, kasutades käesoleva kokkuleppe lisa artiklis 12 kindlaks määratud graafilisi sümboleid.


 


Artikkel 410 

Üldpõhimõtted 


Iga lepinguosaline võib kohaldada artiklites 5–8 sätestatust kõrgemat alammäära ja madalamat ülemmäära. Sellele vaatamata kohaldatakse käesoleva kokkuleppe sätteid juhtidele, kes teostavad rahvusvahelist autovedu teise lepinguosalise riigis või käesoleva kokkuleppe lepinguosaliseks mitteolevas riigis registreeritud sõidukiga. 


 


Artikkel 511 

Meeskond


1. Kaubavedu teostava juhi vanuse alampiir on:


a)  18 aastat, kui sõiduki ja selle juurde kuuluva haagise või poolhaagise lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni;


b)  teiste sõidukite puhul:

      - 21 aastat või

      - 18 aastat, tingimusel et sellel isikul on ühe lepinguosalise poolt tunnustatud kutsetunnistus, mis tõendab, et ta on lõpetanud kaupade autovedu teostavate sõidukijuhtide õppekursuse. Lepinguosalised teatavad üksteisele kehtivatest minimaalsetest riikliku väljaõppe nõuetest ja muudest olulistest tingimustest, mis on seotud käesoleva kokkuleppe alusel rahvusvahelist kaubavedu teostavate juhtidega.


2. Reisijatevedu teostav juht peab olema vähemalt 21aastane.


Sõiduki tavalisest asukohast üle 50 km raadiusega reisijateveo puhul peab iga juht vastama ka ühele järgmisest nõuetest: 


a)  ta peab olema töötanud vähemalt ühe aasta juhina kaubaveosõidukil, mille lubatud täismass on üle 3,5 tonni;


b)  ta peab olema töötanud vähemalt ühe aasta juhina sõidukil, millega teostati sõiduki tavalisest asukohast kuni 50 km raadiusega reisijatevedusid või muid reisijatevedusid, millele käesolev kokkulepe ei laiene, tingimusel et pädev asutus leiab, et ta on sellisel viisil omandanud vajalikud kogemused;


c)  tal on ühe lepinguosalise poolt tunnustatud kutsetunnistus, mis tõendab, et ta on lõpetanud reisijate autovedu teostavate sõidukijuhtide õppekursuse.


 


Artikkel 612 

Sõiduperioodid 


1. Käesoleva kokkuleppe artikli 1 punktis s määratletud ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Seda aega võib kaks korda nädala jooksul pikendada kümne tunnini.


2. Käesoleva kokkuleppe artikli 1 punktis t määratletud iganädalane sõiduaeg ei tohi ületada 56 tundi.


3. Kahe järjestikuse nädala summeeritud sõiduaeg ei tohi ületada 90 tundi.


4. Sõiduperioodid hõlmavad kõiki sõiduaegu lepinguosaliste ja lepinguosaliseks mitteolevate riikide territooriumil.


5. Juht peab kõik artikli 1 punktis q täpsustatud ajad, samuti kõik sõiduajad sõidukis, mida kasutatakse ärilistel eesmärkidel väljaspool käesoleva kokkuleppe reguleerimisala, registreerima muu tööna; lisaks sellele peab ta käesoleva kokkuleppe lisa artikli 12 lõike 3 punkti c kohaselt registreerima valmisolekuajad. Need ajad tuleb kanda käsitsi salvestuslehele või väljatrükile või sisestada manuaalselt sõidumeerikusse.


 


Artikkel 713  

Vaheajad 


1. Pärast nelja ja poole tunnist sõiduki juhtimist peab juht pidama vähemalt 45 minuti pikkuse vaheaja, kui tal ei alga sel ajal puhkeperiood.


2. Selle käesoleva kokkuleppe artikli 1 punktis n määratletud vaheaja võib asendada vähemalt 15 minuti pikkuse vaheajaga, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mis jaotuvad sõiduaja või sellele vahetult järgneva aja peale nii, et lõike 1 sätted oleksid täidetud.


3. Käesolevat artiklit kohaldades ei loeta liikuvas sõidukis, parvlaeval või rongis veedetud oote- ja muud aega, mis ei ole seotud sõiduki juhtimisega, käesoleva kokkuleppe artikli 1 punktis q määratletud „muuks tööks”, vaid käsitatakse „vaheajana”.


4. Käesolevas artiklis nimetatud vaheaegu ei loeta ööpäevasteks puhkeperioodideks.


 


 Artikkel 814  

Puhkeperioodid 


1. Juht peab kinni pidama artikli 1 punktides o ja p määratletud ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest.


2. 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase või iganädalase puhkeperioodi lõppu peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. 


Kui sellesse 24tunnisesse ajavahemikku jääv ööpäevase puhkeperioodi osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood lühendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks.


3. Erandina lõikest 2 peab juht mitme juhiga veo puhul alustama 30 tunni jooksul pärast ööpäevase või iganädalase puhkeperioodi lõppu alustama uut ööpäevast puhkeperioodi, mis peab olema vähemalt 9 tunni pikkune.


4. Ööpäevast puhkeperioodi võib pikendada nii, et tekib regulaarne iganädalane puhkeperiood või lühendatud iganädalane puhkeperiood.


5. Juht tohib kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta kuni kolm lühendatud ööpäevast puhkeperioodi.


6. a) Kahe mis tahes järjestikuse nädala jooksul peab juht võtma vähemalt:

      i) kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi või

      ii) ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi ja ühe lühendatud iganädalase vähemalt 24tunnise puhkeperioodi. Seejuures kompenseeritakse lühendatud puhkeperiood samaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikuna enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu.


Iganädalane puhkeperiood peab algama hiljemalt eelmise iganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24tunnise ajavahemiku lõpul.


b) Erandina lõike 6 punktist a tohib juht üksiku rahvusvahelise reisijate juhuveo puhul iganädalase puhkeperioodi edasi lükata kuni kaheteistkümneks järjestikuseks 24tunniseks ajavahemikuks alates eelmisest regulaarsest iganädalasest puhkeperioodist, tingimusel et:

      i) vedu kestab vähemalt 24 järjestikust tundi lepinguosalise või kolmanda riigi territooriumil, kus vedu ei alanud, ja

      ii) pärast erandi kasutamist võtab juht:

            a. kaks regulaarset iganädalast puhkeperioodi või

            b. ühe regulaarse iganädalase puhkeperioodi ja ühe lühendatud iganädalase vähemalt 24tunnise puhkeperioodi. Seejuures kompenseeritakse lühendatud puhkeperiood samaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikuna enne erandperioodile järgneva kolmanda nädala lõppu,


ja 


     iii)   nelja aasta jooksul pärast seda, kui riik, kus sõiduk on registreeritud, on rakendanud digitaalse sõidumeeriku, paigaldatakse sõidukile lisa 1B liite nõuete kohane sõidumeerik, ja

      iv)   alates 1. jaanuarist 2014 on sõidukitel vedudel, mis toimuvad ajavahemikus 22.00 kuni 6.00, mitu juhti või lühendatakse artiklis 7 osutatud sõiduaega kolmele tunnile.


c) Erandina lõike 6 punktist a võtab juht mitme juhiga veo puhul iga nädal vähemalt 45 tunni pikkuse regulaarse iganädalase puhkeperioodi. Seda perioodi võib lühendada kuni 24 tunnini (lühendatud iganädalane puhkeperiood). Seejuures kompenseeritakse iga lühendatud puhkeperiood samaväärse puhkeperioodiga, mis tuleb võtta tervikuna enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu.


Iganädalane puhkeperiood peab algama hiljemalt eelmise iganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24tunnise ajavahemiku lõpul.


7. Iganädalase puhkeperioodi lühendamise eest võetud kompensatoorne puhkeaeg tuleb võtta koos teise vähemalt üheksa tunni pikkuse puhkeperioodiga.


8. Juhi valikul võib ööpäevaseid puhkeperioode ja lühendatud iganädalasi puhkeperioode, mida ei kasutata sõiduki tavalises asukohas, veeta sõidukis, kui see on varustatud valmistaja poolt ette nähtud magamisasemega iga juhi jaoks ega liigu.


9. Iganädalast puhkeperioodi, mis algab ühel ja lõpeb teisel nädalal, võib arvestada ükskõik kumma nädala, kuid mitte mõlema nädala puhkeperioodina.


 


Artikkel 8a15  

Erandid artiklist 8 


1. Erandina artiklist 8 võib juht, kes saadab parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit, katkestada regulaarset ööpäevast puhkeperioodi kuni kahel korral muu tegevusega, tingimusel et on täidetud järgmised tingimused:


a) maismaal veedetavat ööpäevase puhkeperioodi osa peab saama võtta enne või pärast parvlaeval või rongis võetud ööpäevase puhkeperioodi osa;


b) ööpäevase puhkeperioodi kahe osa vaheline aeg peab olema võimalikult lühike ega tohi mitte mingil juhul ületada ühte tundi enne pealelaadimist või pärast mahalaadimist, kusjuures tollitoimingute aeg arvestatakse peale- või mahalaadimise aja sisse.


Ööpäevase puhkeperioodi kõigi osade kestel peab juhil olema võimalik puhata magamisasemel või kušetil. 


2. Aega, mida juht kulutab sõiduki kasutama hakkamiseks käesoleva kokkuleppe reguleerimisalas oleva sõiduki asukohta minemiseks või sealt asukohast naasmiseks, kui sõiduk ei ole juhi kodus ega juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskuses, ei tohi käsitada puhkeaja või vaheajana, välja arvatud juhul, kui juht on parvlaeval või rongis ning tal on juurdepääs sobivale magamisasemele.


3. Aega, mida juht kulutab käesoleva kokkuleppe reguleerimisalast välja jääva sõiduki juhtimiseks käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluva sõiduki juurde või selle juurest, kui viimane ei asu juhi kodus või juhi tavalises tugipunktis tööandja tegevuskeskuses, käsitatakse muu tööna.


 


Artikkel 916 

Erandid 


Tingimusel et see ei kahjusta liiklusohutust, võib juht sobivasse peatuskohta jõudmiseks kalduda käesoleva kokkuleppe sätetest kõrvale ulatuses, mis tagab sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutuse. Juht peab märkima kõrvalekaldumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile või oma töögraafikusse.


 


Artikkel 1017 

Sõidumeerik 


1. Lepinguosalised näevad ette nende territooriumil registreeritud sõidukitele sõidumeeriku paigaldamise ja selle kasutamise käesoleva kokkuleppe ning selle lisa ja liidete nõuete kohaselt.


2. Käesoleva kokkuleppe kohase sõidumeeriku konstruktsioon, paigaldamine, kasutamine ja katsetamine peavad vastama käesoleva kokkuleppe ning selle lisa ja liidete nõuetele.


3. Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrusele (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta vastava sõidumeeriku konstruktsioon, paigaldamine, kasutamine ja katsetamine loetakse käesoleva kokkuleppe ning selle lisa ja liidete nõuetele vastavaks.


 


Artikkel 1118  

Ettevõtjapoolne järelevalve 


1. Ettevõtja korraldab autoveo ja juhendab meeskonnaliikmeid selliselt, et nad saaksid täita käesoleva kokkuleppe sätteid.


2. Ettevõtja kontrollib regulaarselt sõiduperioode, muid tööaegu ja puhkeperioode kõigi tema käsutuses olevate dokumentide, samuti isiklike sõidumärkmike järgi. Käesoleva kokkuleppe rikkumiste avastamisel peab ta need koheselt kõrvaldama ja vältima nende kordumist, näiteks muutes tööaega ja marsruuti.


3. Keelatud on maksta palgatud juhtidele tasu läbitud vahemaa ja/või veetud kaubakoguse eest ka siis, kui seda makstakse preemia või lisatasuna, välja arvatud juhul, kui need tasud ei mõjuta liiklusohutust ega erguta käesolevat kokkulepet rikkuma.


4. Veoettevõtja vastutab oma juhtide rikkumiste eest ka juhul, kui rikkumine pandi toime teise lepinguosalise või lepinguosaliseks mitteoleva riigi territooriumil.


Ilma et see piiraks lepinguosalise õigust võtta veoettevõtjat piiramatule vastutusele, võivad lepinguosalised selle vastutuse siduda lõigete 1 ja 2 rikkumisega. Lepinguosalised võivad kaaluda kõiki tõendeid, et veoettevõtjat ei saa toimepandud rikkumise eest põhjendatult vastutusele võtta. 


5. Ettevõtjad, kaubasaatjad, ekspedeerijad, reisikorraldajad, peatöövõtjad, alltöövõtjad ja juhtide vahendamise agentuurid tagavad, et lepinguliselt sätestatud vedude ajakavad ei lähe vastuollu käesoleva määruse sätetega.


 


Artikkel 1219  

Kokkuleppe ellurakendamise abinõud 


1. Iga lepinguosaline võtab tarvitusele kõik sobivad abinõud käesoleva kokkuleppe sätete täitmiseks, eriti küllaldase kontrolli teostamiseks maanteel ja ettevõtja territooriumil, et igal aastal kontrollitaks suurt ja esinduslikku osa kõikide käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvate veoliikide juhtidest, ettevõtjatest ja sõidukitest.


a) Lepinguosaliste pädevad asutused korraldavad kontrolle nii, et: 

       i) igal kalendriaastal kontrollitakse vähemalt 1% käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvate sõidukite juhtide töötatud päevadest. Alates 1. jaanuarist 2010 tõuseb see osakaal vähemalt 2%‑ni ja alates 1. jaanuarist 2012 vähemalt 3%‑ni;

       ii) Vähemalt 15% kontrollitavate tööpäevade üldarvust kontrollitakse maanteel ja vähemalt 25% ettevõtja territooriumil. Alates 1. jaanuarist 2010 kontrollitakse vähemalt 30% kontrollitavate tööpäevade üldarvust maanteel ja vähemalt 50% ettevõtja territooriumil.


b) Kontroll maanteedel hõlmab:

       i) ööpäevaseid ja iganädalasi sõiduperioode, katkestusi ning ööpäevaseid ja iganädalasi puhkeperioode;

       ii) eelnevate päevade salvestuslehti, mis peavad olema sõidukis, ja/või vajaduse korral sama ajavahemiku kohta juhikaardile ja/või sõidumeeriku mällu ja/või väljatrükkidele salvestatud andmeid;

       iii) sõidumeeriku nõuetekohast toimimist.


Nende kontrollide puhul ei diskrimineerita sõidukeid, ettevõtjaid ega juhte nende registreerimis- või alalise elukoha, lähte- või sihtkoha ega sõidumeeriku tüübi alusel. 


c) Ettevõtja territooriumil korraldatavate kontrollide puhul kontrollitakse lisaks maanteel kontrollitavatele punktidele ja lisa artikli 11 lõike 2 sätete täitmisele:

       i) iganädalasi puhkeperioode ja nende puhkeperioodide vahelisi sõiduperioode; 

       ii) kahe nädala sõiduaja piiranguid;

       iii)   artikli 8 lõike 6 kohaselt lühendatud iganädalase puhkeperioodi kompenseerimist;

       iv)   salvestuslehtede ja/või salvestusseadme ning juhikaardi andmete ja väljatrükkide kasutamist ja/või juhtide tööaja korraldust.


2. Lepinguosaliste pädevad asutused saadavad vastastikuse abistamise raames üksteisele regulaarselt kogu nende käsutuses oleva teabe:

       i) mitteresidentide poolt toime pandud käesoleva kokkuleppe rikkumiste ja nende rikkumiste eest määratud karistuste kohta;

       ii) lepinguosalise poolt oma residentidele selliste rikkumiste eest määratud karistuste kohta.


Tõsise rikkumise korral peab selline teave sisaldama määratud karistuse määra.


3. Kui teise lepinguosalise territooriumil registreeritud sõiduki juhi kontrollimine maanteel annab alust uskuda, et toime on pandud rikkumine, mida aga ei suudeta kontrolli käigus tuvastada vajalike andmete puudumise tõttu, aitavad asjaomaste lepinguosaliste pädevad asutused üksteist selle olukorra selgitamisel. Kui pädev lepinguosaline viib sel eesmärgil läbi kontrolli ettevõtja territooriumil, teatatakse selle kontrolli tulemustest teisele lepinguosalisele.


4. Lepinguosalised teevad üksteisega koostööd, et korraldada kooskõlastatud kontrolle maanteel. 


5. ÜRO Euroopa Majanduskomisjon koostab iga kahe aasta järel aruande selle kohta, kuidas lepinguosalised on käesoleva artikli lõiget 1 kohaldanud.


6. a) Lepinguosaline võimaldab pädevatel asutustel määrata juhile karistuse käesoleva kokkuleppe rikkumise eest, mis tuvastati lepinguosalise territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel karistust määratud, isegi kui rikkumine pandi toime teise lepinguosalise või lepinguosaliseks mitteoleva riigi territooriumil;


b) Lepinguosaline võimaldab pädevatel asutustel määrata ettevõtjale karistuse käesoleva kokkuleppe rikkumise eest, mis tuvastati lepinguosalise territooriumil, kui nimetatud rikkumise eest ei ole veel karistust määratud, isegi kui rikkumine pandi toime teise lepinguosalise või lepinguosaliseks mitteoleva riigi territooriumil;


Erandina, kui tuvastatakse rikkumine, mille pani toime ettevõtja, kelle asukoht on teise lepinguosalise või lepinguosaliseks mitteoleva riigi territooriumil, määratakse karistus asjaosaliste vahelises kahepoolses autoveokokkuleppes sätestatud korra kohaselt.


Lepinguosalised uurivad alates 2011. aastast võimalust tühistada lõike 6 punktis b sätestatud erand, lähtudes kõigi lepinguosaliste valmisolekust. 


7. Kui lepinguosaline algatab teatud rikkumise suhtes menetluse või määrab selle eest karistuse, esitab ta juhile selle kohta piisavad kirjalikud tõendid.


8. Lepinguosalised tagavad ka rahalisi karistusi hõlmata võiva proportsionaalsete karistuste süsteemi olemasolu juhuks, kui ettevõtja või temaga seotud kaubasaatjad, ekspedeerijad, reisikorraldajad, peatöövõtjad, alltöövõtjad ja juhtide vahendamise agentuurid rikuvad käesolevat kokkulepet.


 


Artikkel 12a20  

Standardvormi näidised 


1. Rahvusvahelise kontrolli hõlbustamiseks maanteel lisatakse käesoleva kokkuleppe lisasse, mida täiendatakse asjakohaselt uue 3. liitega, standardvormi näidised, mida võib vajaduse korral kasutada. Standardvormide lisamine ja muutmine toimub artiklis 22b sätestatud korra kohaselt.


2. 3. liites esitatud näidisvormid ei ole siduvad. Kui neid siiski kasutatakse, tuleb järgida sätestatud sisu, eelkõige punktide numeratsiooni, järjekorda ja pealkirju. 


3. Lepinguosalised võivad neid andmeid täiendada riiklikele või piirkondlikele nõuetele vastava lisateabega. Seda lisateavet ei tohi mingil juhul nõuda teise lepinguosalise territooriumilt või kolmandast riigist lähtuva veo puhul. Seetõttu peab see vormil olema rahvusvaheliste vedude suhtes ette nähtud andmetest täielikult eraldatud.


4. Standardvorme aktsepteeritakse mis tahes kontrolli käigus, mida käesoleva kokkuleppe osaliste territooriumil asuvatel maanteedel läbi viiakse.


 


Artikkel 1321 

Üleminekusätted 


1. Kõik käesoleva kokkuleppe uued sätted, sealhulgas kokkuleppe lisa ning 1B ja 2. liide, mis käsitlevad digitaalse sõidumeeriku kasutuselevõttu, muutuvad käesoleva kokkuleppe osaliste suhtes kohustuslikuks hiljemalt neli aastat pärast asjakohaste muudatuste jõustumist vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale. Sellest tulenevalt peavad kõik käesoleva kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvad sõidukid, mis võetakse esmakordselt kasutusele pärast selle ajavahemiku lõppu, olema varustatud neile uutele nõuetele vastava sõidumeerikuga. Selle nelja-aastase ajavahemiku jooksul peavad lepinguosalised, kes ei ole neid muudatusi oma riigis veel rakendanud, oma territooriumil aktsepteerima ja kontrollima käesoleva kokkuleppe teise osalise territooriumil registreeritud sõidukeid, mis on juba varustatud sellise digitaalse sõidumeerikuga.


2. a) Lepinguosalised võtavad tarvitusele vajalikud abinõud, et neil oleks võimalik väljastada käesoleva kokkuleppe muudetud lisas osutatud juhikaardid hiljemalt kolm kuud enne lõikes 1 osutatud nelja-aastase tähtaja möödumist. Seda kolmekuulist miinimumaega järgitakse ka juhul, kui lepinguosaline rakendab lisa 1B liite kohast digitaalset sõidumeerikut käsitlevad sätted enne nelja-aastase tähtaja lõppu. Need lepinguosalised teavitavad Euroopa Majanduskomisjoni autovedude töörühma edusammudest, mida nad on lisa 1B liite kohase digitaalse sõidumeeriku kasutuselevõtul teinud.


b) Kuni lepinguosalised ei ole väljastanud punktis a osutatud kaarte, kohaldatakse nende juhtide suhtes, kes peavad juhtima lisa 1B liite kohase digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukeid, käesoleva kokkuleppe lisa artikli 14 sätteid.


3. Ratifitseerimis- või ühinemisdokument, mille riik annab hoiule pärast lõikes 1 osutatud muudatuste jõustumist, loetakse kehtivaks muudetud kokkuleppe, sealhulgas lõikes 1 sätestatud rakendamistähtaja suhtes. 


Kui ühinemine toimub vähem kui kaks aastat enne lõikes 1 osutatud tähtaja lõppu, teavitab riik ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmisel hoiulevõtjat, mis kuupäeval digitaalne sõidumeerik tema territooriumil kasutusele võetakse. Selline riik võib kohaldada üleminekuaega, mis ei ületa kahte aastat käesoleva kokkuleppe jõustumisest selle riigi suhtes. Hoiuleandja teavitab sellest kõiki lepinguosalisi.


Eelmise lõigu sätteid kohaldatakse ka juhul, kui riik ühineb pärast lõikes 1 osutatud nelja-aastase rakendamistähtaja lõppu. 


 


Artikkel 13a22 

Üleminekusätted 


Käesoleva kokkuleppe lisa artikli 12 lõike 7 punktide a ja b lõpus osutatud sätteid kohaldatakse kolme kuu jooksul pärast käesoleva muudatuse jõustumist. 


 


Artikkel 14 

Lõppsätted 


1. Käesolev kokkulepe on avatud allakirjutamiseks kuni 31. märtsini 1971 ja seejärel ühinemiseks Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikidele ja riikidele, kellel on lubatud komisjoni tegevuses osaleda nõuandva häälega selle komisjoni põhikirja lõike 8 kohaselt.


2. Käesolev kokkulepe kuulub ratifitseerimisele.


3. Ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid antakse hoiule ÜRO peasekretärile.


4. Käesolev kokkulepe jõustub saja kaheksakümne päeva möödumisel päevast, mil antakse hoiule kaheksas ratifitseerimis- või ühinemisdokument.


5. Iga riigi suhtes, kes on käesoleva kokkuleppe ratifitseerinud või sellega ühinenud pärast käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud kaheksa ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmist, jõustub käesolev kokkulepe saja kaheksakümnendal päeval pärast selle riigi ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmist.


 


Artikkel 15 


1. Iga lepinguosaline võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida teatega ÜRO peasekretärile.


2. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödudes päevast, mil ÜRO peasekretär sai denonsseerimisteate kätte.


 


Artikkel 16 


 Käesolev kokkulepe kaotab kehtivuse, kui selle jõustumise järel on lepinguosaliste arv mis tahes kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul alla kolme. 


 


Artikkel 1723  


1. Iga riik võib käesoleva kokkuleppe allakirjutamisel või oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmisel või igal ajal hiljem deklareerida ÜRO peasekretärile saadetud teatega, et käesolev kokkulepe laieneb kõigile territooriumidele või mõnele territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab. Käesolevat kokkulepet kohaldatakse teates nimetatud territooriumil või territooriumidel alates saja kaheksakümnendast päevast pärast seda, kui ÜRO peasekretär sai nimetatud teate kätte, või kui kokkulepe ei ole sel päeval veel jõustunud, siis jõustumise päevast.


2. Iga riik, kes on teinud eelmise lõike kohase deklaratsiooni käesoleva kokkuleppe kohaldamisest territooriumil, mille välissuhete eest ta vastutab, võib kokkuleppe selle territooriumi suhtes eraldi denonsseerida vastavalt artikli 15 sätetele.


 


Artikkel 18 


1. Iga kahe või mitme lepinguosalise vaidlus käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle lahendatakse võimaluse korral nendevaheliste läbirääkimiste teel.


2. Iga vaidlus, mida ei lahendata läbirääkimiste teel, antakse ühe vaidleva lepinguosalise palvel vahekohtusse ja esitatakse ühele või mitmele vaidlusosaliste kokkuleppel valitud vahekohtunikule. Kui vaidlusosalised ei saavuta vahekohtuniku või vahekohtunike valimise suhtes kokkulepet kolme kuu jooksul vahekohtu poole pöördumise taotlemisest, võib igaüks neist paluda ÜRO peasekretäri määrata vahekohtunik, kellele vaidlus otsuse tegemiseks esitatakse.


3. Eelmise lõike kohaselt määratud vahekohtuniku või vahekohtunike otsus on vaidlevate lepinguosaliste jaoks siduv.


 


 Artikkel 1924  


1. Iga riik võib käesolevale kokkuleppele allakirjutamisel, selle ratifitseerimisel või sellega ühinemisel deklareerida, et ta ei loe ennast selle artikli 18 lõigetega 2 ja 3 seotuks. Teiste lepinguosaliste jaoks ei ole nimetatud lõiked sellise reservatsiooni teinud lepinguosalise osas siduvad.


2. Kui riik teeb oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmisel muu reservatsiooni, kui on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 1, siis teatab ÜRO peasekretär sellest reservatsioonist riikidele, kes on oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid eelnevalt hoiule andnud ega ole käesolevat kokkulepet hiljem denonsseerinud. Reservatsioon loetakse vastuvõetuks, kui mitte ükski nimetatud riikidest ei ole kuue kuu jooksul sellest teatamise päevast reservatsioonile vastuväiteid esitanud. Vastasel korral reservatsiooni ei tunnustata ja kui reservatsiooni teinud riik seda tagasi ei võta, siis selle riigi ratifitseerimis- või ühinemisdokument kaotab jõu. Käesoleva lõike kohaldamisel ei võeta arvesse vastuväiteid riikidelt, kelle poolne ratifitseerimine või ühinemine ei ole käesoleva lõike kohaselt jõus nende tehtud reservatsiooni tõttu.


3. Iga lepinguosaline, kelle reservatsiooni on arvestatud käesoleva kokkuleppe allakirjutamise protokollis või kes on teinud reservatsiooni käesoleva artikli lõike 1 kohaselt või on teinud reservatsiooni, mida on arvestatud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt, võib selle igal ajal tagasi võtta peasekretärile saadetud teatega.


 


Artikkel 2025  


1. Kui käesolev kokkulepe on olnud jõus kolm aastat, võib iga lepinguosaline teatega ÜRO peasekretärile taotleda konverentsi kokkukutsumist kokkuleppe läbivaatamiseks. Peasekretär teatab taotlusest kõigile lepinguosalistele ja kutsub konverentsi kokku, kui vähemalt üks kolmandik lepinguosalistest teatab nelja kuu jooksul pärast tema teadet, et nad nõustuvad taotlusega.


2. Kui konverents kutsutakse kokku eelmise lõike kohaselt, teatab peasekretär sellest kõigile lepinguosalistele ja palub neil esitada kolme kuu jooksul ettepanekud, mida konverentsil käsitleda. Vähemalt kolm kuud enne konverentsi algust teatab peasekretär kõigile lepinguosalistele konverentsi esialgse päevakorra koos ettepanekute tekstidega.


3. Peasekretär kutsub käesoleva artikli kohaselt kokku kutsutud konverentsile kõik käesoleva kokkuleppe artikli 14 lõikes 1 osutatud riigid.


 


Artikkel 2126  


1. Iga lepinguosaline võib esitada ühe või mitu käesoleva kokkuleppe muutmise ettepanekut. Iga esitatud muudatusettepaneku tekst saadetakse ÜRO peasekretärile, kes saadab selle kõigile lepinguosalistele ja teatab sellest kõigile teistele käesoleva kokkuleppe artikli 14 lõikes 1 osutatud riikidele.


2. Kuue kuu jooksul päevast, mil peasekretär muudatusettepanekust teatab, võib iga lepinguosaline peasekretärile teatada, et:


a) tal on esitatud muudatusettepaneku kohta vastuväiteid või


b) kuigi ta kavatseb muudatusettepaneku vastu võtta, ei ole tema riigis veel selle täitmiseks vajalikke tingimusi.


3. Kui lepinguosaline, kes saadab peasekretärile käesoleva artikli lõike 2 punktis b ettenähtud teate, ei ole peasekretärile teatanud omapoolsest muudatusettepaneku vastuvõtmisest, võib ta üheksa kuu jooksul pärast teatamiseks ettenähtud kuue kuu möödumist esitada esitatud muudatusettepaneku kohta vastuväite.


4. Kui esitatud muudatusettepaneku kohta esitatakse vastuväide käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätete kohaselt, siis ei loeta muudatusettepanekut vastuvõetuks ja see ei jõustu.


5. Kui esitatud muudatusettepaneku kohta ei ole esitatud vastuväiteid käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätete kohaselt, siis loetakse muudatusettepanek vastuvõetuks alates allpool määratud tähtajast:


a) kui mitte ükski lepinguosaline ei ole saatnud peasekretärile käesoleva artikli lõike 2 punkti b kohast teadet, siis käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kuue kuu möödumisel;


b) kui mõni lepinguosaline on saatnud peasekretärile käesoleva artikli lõike 2 punkti b kohase teate, siis kahest järgmisest kuupäevast varasemal:

       -  päeval, mil kõik lepinguosalised, kes sellise teate saatsid, on peasekretärile teatanud muudatusettepaneku vastuvõtmisest; kui aga kõikidest vastuvõtmistest teatatakse enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kuuekuulise tähtaja lõppemist, loetakse see päev nimetatud kuuekuulise tähtaja lõpupäevaks;

       -   käesoleva artikli lõikes 3 osutatud üheksakuulise tähtaja möödumise päeval. 


5a. Kui riik saab käesoleva kokkuleppe osaliseks muudatusettepanekust teatamise ja selle vastuvõetuks lugemise vahelisel ajahetkel, teatab Euroopa Majanduskomisjoni autovedude töörühma sekretariaat uuele lepinguosalisele muudatusettepanekust niipea kui võimalik. Viimane võib teatada peasekretärile vastuväidetest enne kuue kuu möödumist algse muudatuse saatmisest kõikidele lepinguosalistele.


6. Iga vastuvõetuks loetud muudatus jõustub kolme kuu möödumisel päevast, mil see loeti vastuvõetuks.


7. Peasekretär teatab viivitamatult kõigile lepinguosalistele, kas esitatud muudatuse kohta on esitatud käesoleva artikli lõike 2 punkti a kohaselt vastuväiteid ja kas ta on saanud ühelt või mitmelt lepinguosaliselt käesoleva artikli lõike 2 punkti b kohase teate. Kui ta on saanud ühelt või mitmelt lepinguosaliselt sellise teate, teatab ta hiljem kõigile lepinguosalistele, kas sellise teate saatnud lepinguosaline või -osalised on esitatud muudatuse kohta vastuväite esitanud või selle vastu võtnud.


8. Olenemata käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 6 sätestatud muudatuse tegemise korrast võib käesoleva kokkuleppe lisa muuta kõigi lepinguosaliste pädevate institutsioonide vahelise kokkuleppega; kui ühe lepinguosalise pädev institutsioon on teatanud, et nende siseriikliku õiguse kohaselt sõltub tema nõusolek erivolitustest või seadusandliku kogu kinnitusest, siis loetakse asjaomase lepinguosalise pädeva institutsiooni nõusolek lisa muutmise kohta antuks, kui nimetatud pädev institutsioon on peasekretärile teatanud, et vajalik volitus või kinnitus on saadud. Pädevate institutsioonide kokkuleppega määratakse kindlaks muudetud lisa jõustumise kuupäev, kusjuures nad võivad ette näha, et üleminekuajal jääb vana lisa täielikult või osaliselt jõusse samaaegselt muudetud lisaga.


 


Artikkel 2227  


1. Käesoleva kokkuleppe lisa 1. ja 2. liidet võib muuta käesolevas artiklis sätestatud korra kohaselt.


2. Lepinguosalise palvel arutatakse käesoleva kokkuleppe lisa 1. ja 2. liite kohta esitatud muudatusi Euroopa Majanduskomisjoni autovedude peatöörühmas.


3. Kui muudatus võetakse vastu kohal olnud ja hääletanud liikmete häälteenamusega ja kui selle poolt on enamik kohal olnud ja hääletanud lepinguosalistest, saadab peasekretär muudatuse kõigi lepinguosaliste pädevatele institutsioonidele vastuvõtmiseks.


4. Muudatus on vastu võetud, kui kuue kuu jooksul alates teatamise päevast teatab vähem kui üks kolmandik lepinguosaliste pädevatest institutsioonidest peasekretärile oma vastuväitest muudatuse kohta.


4a. Kui riik saab käesoleva kokkuleppe osaliseks muudatusettepanekust teatamise ja selle vastuvõetuks lugemise vahelisel ajahetkel, teatab Euroopa Majanduskomisjoni autovedude töörühma sekretariaat uuele lepinguosalisele muudatusettepanekust niipea kui võimalik. Viimane võib teatada peasekretärile vastuväidetest enne kuue kuu möödumist algse muudatuse saatmisest kõikidele lepinguosalistele.


5. Peasekretär teatab igast vastuvõetud muudatusest kõigile lepinguosalistele ja muudatus jõustub kolme kuu möödumisel teatamise päevast.


 


Artikkel 22a28  

1B liite muutmise kord 


1. Käesoleva kokkuleppe lisa 1B liidet muudetakse käesolevas artiklis sätestatud korra kohaselt.


2. Iga 1B liite sissejuhatavate artiklite muudatusettepanek võetakse vastu Euroopa Majanduskomisjoni autovedude töörühmas kohal olnud ja hääletanud lepinguosaliste häälteenamusega. Töörühma sekretariaat edastab iga sel viisil vastuvõetud muudatuse peasekretärile, kes teatab sellest kõigile lepinguosalistele. Muudatus jõustub kolme kuu möödumisel lepinguosalistele teatamise päevast.


3. 1B liide, mida on käesoleva kokkuleppe jaoks kohandatud määruse (EMÜ) nr 3821/85 IB lisa* alusel, nagu on osutatud käesoleva kokkuleppe artiklis 10, sõltub otseselt muudatustest, mida on nimetatud lisasse teinud Euroopa Liit, ja nimetatud lisa muudatusi kohaldatakse 1B liitele järgmiste tingimuste kohaselt:


-  Euroopa Majanduskomisjoni autovedude töörühma sekretariaat teatab kõigi lepinguosaliste pädevatele asutustele ametlikult ühenduse määruse IB lisa muudatuste avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas ja edastab selle teabe samal ajal peasekretärile koos asjakohase teksti koopiaga;


-  nimetatud muudatused jõustuvad 1B liite suhtes kolme kuu möödumisel lepinguosalistele teatamise päevast.


4. Kui käesoleva kokkuleppe lisa muudatusettepanek hõlmab ka 1B liite muutmist, ei või liite muudatused jõustuda enne kui lisa muudatused. Kui 1B liite muudatusettepanekud esitatakse samal ajal kui lisa muudatusettepanekud, määratakse nende jõustumise kuupäev selles raamistikus artiklis 21 sätestatud korra kohaselt.


 


Artikkel 22b29  

3. liite muutmise kord 


1. Käesoleva kokkuleppe lisa 3. liidet muudetakse järgmise korra kohaselt.


2. Iga ettepanek lisada 3. liitesse käesoleva kokkuleppe artikli 12a kohaseid näidisvorme või muuta kehtivaid vorme esitatakse vastuvõtmiseks Euroopa Majanduskomisjoni autovedude töörühmale. Ettepanek võetakse vastu kohal olnud ja hääletanud lepinguosaliste häälteenamusega.


Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaat teatab kõigi käesoleva kokkuleppe osaliste pädevatele asutustele ametlikult igast sel viisil vastu võetud muudatusest ja edastab selle teabe samal ajal peasekretärile koos asjakohase teksti koopiaga. 


3. Iga sel viisil vastu võetud näidisvormi võib hakata kasutama kolme kuu möödumisel käesoleva kokkuleppe osalistele teatamise päevast.


 


Artikkel 2330  


Lisaks käesoleva kokkuleppe artiklites 20 ja 21 osutatud teadetele teatab ÜRO peasekretär käesoleva kokkuleppe artikli 14 lõikes 1 osutatud riikidele:


a) ratifitseerimistest või ühinemistest vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 14;


b) käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevadest vastavalt kokkuleppe artiklile 14;


c) denonsseerimistest vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 15; 


d) käesoleva kokkuleppe kehtivuse lõppemisest vastavalt kokkuleppe artiklile 16;


e) saadud teadetest vastavalt kokkuleppe artiklile 17;


f) saadud deklaratsioonidest ja teadetest vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 19;


g) iga muudatuse jõustumisest vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 21.


 


Artikkel 24 


Käesoleva kokkuleppe allakirjutamisprotokollil on samasugune jõud, toime ja kehtivusaeg kui käesoleval kokkuleppel, mille lahutamatuks osaks see on. 


 


 Artikkel 2531  


Pärast 31. märtsi 1971 antakse käesoleva kokkuleppe originaal hoiule ÜRO peasekretärile, kes saadab nõuetekohaselt kinnitatud tõesed koopiad igale käesoleva kokkuleppe artikli 14 lõikes 1 osutatud riigile. 


_____________


1 Mõistet on muudetud 6. muudatusega. 


2 Mõiste on lisatud 2. muudatusega ja seda on muudetud 6. muudatusega. 


3 Mõiste on lisatud 2. muudatusega. 


4 Mõistet on muudetud 6. muudatusega. 


5 Mõiste on lisatud 2. muudatusega. 


6 Mõiste on lisatud 2. muudatusega ja seda on muudetud 6. muudatusega. 


7 Mõisted n–w on lisatud 6. muudatusega. 


8 Muudetud järjestikku 2. ja 6. muudatusega. 


9 Muudetud järjestikku 1., 2. ja 6. muudatusega. 


10 Muudetud 2. muudatusega. 


11 Muudetud 2. muudatusega.


12 Muudetud järjestikku 2. ja 6. muudatusega. 


13 Muudetud järjestikku 2. ja 6. muudatusega. 


14 Muudetud järjestikku 2. ja 6. muudatusega 


15 Lisatud 6. muudatusega. 


16 Muudetud järjestikku 2. ja 6. muudatusega. 


17 Muudetud järjestikku 1., 2., 3. ja 5. muudatusega. 


18 Muudetud järjestikku 2. ja 6. muudatusega. 


19 Muudetud järjestikku 2., 4. ja 6. muudatusega. 


20 Lisatud 6. muudatusega. 


21 Muudetud järjestikku 2. ja 5. muudatusega. 


22 Lisatud 6. muudatusega. 


23 Muudetud 2. muudatusega. 


24 Muudetud 2. muudatusega. 


25 Muudetud 2. muudatusega. 


26 Muudetud 2. ja 5. muudatusega. 


27 Lisatud 2. ja muudetud 5. muudatusega. 


28 Lisatud 5. muudatusega. 


* Viimati muudetud komisjoni 13. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1360/2002 (EÜT L 207, 5.8.2002; parandus ELT L 77, 13.3.2004) ja  komisjoni 5. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 432/2004 (ELT L 71, 10.3.2004). 


29 Lisatud 6. muudatusega. 


30 Muudetud 2. muudatusega. 


31 Muudetud 2. muudatusega.



Lisa, liited ja allakirjutamisprotokoll 
European Agreement Concerning the Work of Crews of Vehicles Engaged in International Road Transport (AETR) (Consolidated version)