Investorikaitse osafondi kvartaliosamakse arvutamise ning investeeringu väärtuse määramise kord
Vastu võetud 23.10.2002 nr 121
Määrus kehtestatakse «Tagatisfondi seaduse» (RT I 2002, 23, 131; 57, 357) § 42 lõike 3, § 53 lõike 6 ja § 54 lõike 2 alusel
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev investorikaitse osafondi (edaspidi osafondi) kvartaliosamakse (edaspidi osamakse) arvutamise ning investeeringu väärtuse määramise kord (edaspidi kord) kehtestab investeerimisasutuse osamakse ja investeeringute mahtude suuruse arvutamise korra ning investeeringu väärtuse määramise metoodika.
(2) Korda kohaldatakse kõigile äriühingutele, mis on investeerimisasutused «Tagatisfondi seaduse» (edaspidi seadus) § 43 lõike 1 tähenduses ning seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud välisriikide investeerimisasutuste Eesti filiaalidele (edaspidi filiaal).
(3) Korda ei kohaldata sellistele krediidiasutustele, fondivalitsejatele ning seaduse § 45 lõikes 2 sätestatud välisriikide krediidiasutuste ja fondivalitsejate filiaalidele, kes ei osuta seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud investeerimisteenuseid.
§ 2. Kasutatud mõisted
(1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) väärtpaber vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002,
23, 131; 63, 387) § 2 lõikele 1;
2) võlaväärtpaber
vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktidele 2 ja 5;
3) tuletisväärtpaber vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2;
4) reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg)
vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» §-le 3;
5) väärtpaberibörs (edaspidi börs) vastavalt
«Väärtpaberituru seaduse» §-le 150.
(2) Reguleeritud turul kaubeldava väärtpaberi (edaspidi kaubeldav väärtpaber) mõistet kohaldatakse ka noteeritud väärtpaberile «Väärtpaberituru seaduse» § 154 tähenduses.
2. peatükk
OSAMAKSE SUURUSE MÄÄRAMINE
§ 3. Osamakse suuruse arvutamine
(1) Osamakse suuruse arvutab investeerimisasutus või filiaal lõikes 2 nimetatud ja §-de 4 kuni 6 kohaselt arvutatud maksesummade liitmise teel. Kui saadud osamakse suurus on väiksem seaduse § 53 lõikes 4 sätestatud minimaalsuurusest, on osamakse suuruseks seaduses sätestatud minimaalsuurus.
(2) Maksesummade saamiseks korrutatakse vastavalt kas § 4, § 5 või § 6 kohaselt arvutatud investeeringute maht Tagatisfondi (edaspidi Fond ) nõukogu poolt kehtestatud vastava osamakse määra või määradega.
(3) Filiaal võtab investeeringute mahtude arvutamisel arvesse ainult filiaali vastavad näitajad.
(4) Investeeringute mahtude hulka ei arvata neid Eesti investeerimisasutuse välisriigis asuva filiaali vastavaid näitajaid, mida seaduse § 47 lõike 1 kohaselt ei tagata.
(5) Investeerimisasutus arvutab paragrahvides 5 ja 6 nimetatud väärtpaberite väärtuse investeerimisasutusele viimaste teadaolevate hindade alusel, võttes aluseks eelkõige väärtpaberite turuväärtuse ning võimaluse korral juhindudes peatükis 3 sätestatust. Kui §-s 6 nimetatud väärtpaberi hoidmise teenuse osutamisel ei ole väärtpaberite hind investeerimisasutusele kättesaadav, võib kasutada nimiväärtust.
(6) Investeerimisasutus on kohustatud Fondi või Finantsinspektsiooni (edaspidi Inspektsioon) nõudel käesoleva peatüki alusel tehtud arvutusi ja otsuseid kirjalikult põhjendama.
§ 4. Investeeringu mahu arvutamine väärtpaberite käibe alusel
(1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 nimetatud väärtpaberite ostu- ja
müügitehingute käibesse ei arvestata:
1) tehingute
käibeid, mille teiseks pooleks on kutseline investor või seaduse § 48
lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 5 nimetatud isik;
2)
tehingute käibeid, mille esemeteks on tuletisväärtpaberid (välja arvatud
optsioonide preemiate käibeid);
3) repo- ja pöördrepo-tehingute,
väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingute, väärtpaberite laenamise
tehingute ja muude sarnaste tehingute käibeid;
4) väärtpaberite
pantimisega tekkivaid käibeid;
5) aktsiakapitali suurendamisel
või vähendamisel, väärtpaberite nimiväärtuse muutmisel, väärtpaberitest
tulenevate väljamaksete (intressid ja dividendid) tegemisel,
väärtpaberite konverteerimisel ja muude selliste tehingute teostamisel
tekkivaid käibeid, millega ei kaasne investeerimisasutuse poolt
klientidega toimuvaid väärtpaberite ostu- ja müügitehinguid.
(2) Investeeringu maht väärtpaberite ostu- ja müügitehingute eelneva
kvartali viimase kümne tööpäeva keskmise käibe alusel leitakse
järgnevalt:
1) väärtpaberite ühe ostu- või müügitehingu käibe
arvutamiseks korrutatakse väärtpaberitehingu objektiks oleva ühe
väärtpaberi vastavalt kas soetusmaksumus või müügihind tehingu objektiks
olevate väärtpaberite kogusega. Kui investeerimisasutus on ostu- ja
müügitehingu puhul vahendajaks, arvutatakse vahendatavate väärtpaberite
käive lepingulise hinna alusel;
2) ühe tööpäeva käibe
arvutamiseks liidetakse kõik antud tööpäeva ostu- ja müügitehingute
käibed;
3) eelneva kvartali viimase kümne tööpäeva keskmise
väärtpaberite ostu- ja müügitehingute käibe arvutamiseks liidetakse
viimase kümne tööpäeva käibed ning saadud summa jagatakse kümnega.
§ 5. Investeeringu mahu arvutamine väärtpaberiportfellide suuruse alusel
(1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud väärtpaberiportfelli
valitsemise teenuse osutamisel ei arvata investeeringute mahu hulka:
1) kutseliste investorite investeeringuid;
2) seaduse § 48 lõike 1
punktides 1–4 ja lõikes 5 nimetatud investeeringuid.
(2) Lõikes 1 nimetatud investeeringu maht eelneva kvartali tööpäevade
keskmise valitsetavate raha ja väärtpaberite summaarse turuväärtuse
alusel leitakse järgnevalt:
1) kvartali iga tööpäeva lõpu
seisuga väärtpaberiportfelli valitsemiseks investeerimisasutuse
käsutuses olev klientide raha jääk ja väärtpaberite turuväärtus
liidetakse;
2) käesoleva lõike punkti 1 alusel arvutatud summad
liidetakse ja jagatakse kvartali tööpäevade arvuga.
§ 6. Investeeringu mahu arvutamine kliendi jaoks hoitavate väärtpaberite väärtuse alusel
(1) Seaduse § 54 lõike 1 punktis 3 nimetatud kliendi väärtpaberi
hoidmise teenuse osutamisel ei arvata investeeringute mahu hulka:
1)
kutseliste investorite investeeringuid;
2) seaduse § 48 lõike 1
punktides 1–4 ja lõikes 5 nimetatud investeeringuid;
3)
investeerimisasutuse kliendi nimel ja arvel Eesti Väärtpaberite
Keskregistris avatud väärtpaberikontodel hoitavaid investeeringuid, mis
vastavalt seaduse § 44 lõikele 2 ei kuulu Fondi poolt tagamisele.
(2) Lõikes 1 nimetatud investeeringu maht eelneva kvartali tööpäevade
keskmise hoitavate väärtpaberite turuväärtuse alusel leitakse järgnevalt:
1) kvartali iga tööpäeva lõpu seisuga klientide jaoks hoitavate väärtpaberite
turuväärtused liidetakse;
2) käesoleva lõike punkti 1
alusel arvutatud summad liidetakse ja jagatakse kvartali tööpäevade
arvuga.
3. peatükk
INVESTEERINGU VÄÄRTUSE MÄÄRAMINE
§ 7. Investeeringu väärtus
(1) Kliendile hüvitamisele kuuluva investeeringu väärtus määratakse käesolevast peatükist lähtudes, võttes arvesse eelkõige selle turuväärtust.
(2) Sularaha ja väärtpaberite väärtus määratakse investeeringu väärtuse määramise päeval (edaspidi hindamispäev).
(3) Investeerimisasutus on kohustatud Fondi või Inspektsiooni nõudel §-de 10–12 alusel tehtud otsuseid kirjalikult põhjendama.
§ 8. Sularaha ja muude rahaliste vahendite väärtuse määramine
Sularaha ja muude rahaliste vahendite väärtus määratakse nende nimiväärtuse alusel.
§ 9. Välisvaluutas fikseeritud investeeringu väärtus
(1) Välisvaluuta ja välisvaluutas fikseeritud investeeringud tuleb ümber hinnata Eesti kroonidesse hindamispäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel.
(2) Välisvaluuta, mille valuutakurssi Eesti Pank ei fikseeri, hinnatakse ümber kasutades Eesti Panga ja vastava riigi keskpanga poolt fikseeritud euro ja Eesti krooni ristkurssi.
§ 10. Kaubeldava väärtpaberi väärtuse määramine
(1) Kaubeldava väärtpaberi väärtus määratakse väärtpaberi emitendi asukohariigi (edaspidi asukohariik) reguleeritud turu hindamispäeva viimase hinna (edaspidi sulgemishind) alusel.
(2) Sulgemishinna puudumisel määratakse väärtus hindamispäevale eelneva päeva asukohariigi reguleeritud turu sulgemishinna või ajaliselt viimase teadaoleva sulgemishinna alusel.
(3) Juhul kui asukohariigis on mitu reguleeritud turgu ja ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse asukohariigi reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim, määratakse investeeringu väärtus börsi sulgemishinna alusel. Mitme börsi korral võetakse aluseks kõrgeim hind.
(4) Juhul kui asukohariigis on mitu reguleeritud turgu, mis ei ole börsid ja ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse asukohariigi reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim, määratakse investeeringu väärtus kõrgeima sulgemishinna alusel.
(5) Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole kaubeldava väärtpaberiga tehtud ühtegi tehingut asukohariigi reguleeritud turul, määratakse väärtpaberi väärtus ajaliselt lähima sulgemishinna alusel teistel reguleeritud turgudel, kus väärtpaber on kaubeldav. Juhul kui ajaliselt ei ole võimalik otsustada, missuguse reguleeritud turu sulgemishind on hindamispäevale lähim, lähtutakse lõigetes 3 ja 4 sätestatust.
(6) Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole kaubeldava väärtpaberiga tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud turul, määratakse väärtpaberi väärtus kas ajaliselt viimase teadaoleva sulgemishinna või ostunoteeringu alusel vastavalt sellele, kumb neist kajastab täpsemini väärtpaberi turuväärtust.
(7) Kui kaubeldava väärtpaberiga ei ole viimase 20 tööpäeva jooksul tehtud ühtegi tehingut ühelgi reguleeritud turul, kus väärtpaber on kaubeldav, kohaldatakse väärtpaberi väärtuse määramisele käesoleva korra §-s 11 sätestatut.
§ 11. Mittekaubeldava väärtpaberi väärtuse määramine
(1) Reguleeritud turul mittekaubeldava väärtpaberi puhul on hindamise aluseks tõenäoline väärtpaberi müügihind, mis on määratud arukalt, heas usus ja klientide parimatest huvidest lähtudes ning millega sõltumatud ja kompetentsed tehingu pooled oleksid nõus teostama tehingut väärtpaberiga.
(2) Investeerimisfondi osaku väärtus määratakse ajaliselt viimase teadaoleva tagasivõtmishinna alusel või kui see ei ole kättesaadav, siis selle puhasväärtuse alusel.
(3) Tuletisväärtpaberi väärtuseks on selle turuväärtuse ning lepingulise väärtuse positiivne vahe. Ostetud müügioptsiooni puhul on tuletisväärtpaberi väärtuseks täitmishinna ja alusvara turuhinna vahe, ostetud ostuoptsiooni puhul alusvara turuhinna ja täitmishinna vahe. Negatiivse vahe puhul on optsiooni väärtuseks null.
§ 12. Investeeringu dividendid
Kliendile mitte laekunud, kuid investeerimisasutuse käsutuses olevad dividendid lisatakse investeeringu väärtusele.
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 13. Sätete kohaldamine
(1) Kuni 2004. aasta 1. jaanuarini ei arvata osamakse suuruse määramisel investeeringu mahu hulka juriidilistest isikutest klientide investeeringuid.
(2) Käesoleva korra §-des 5 ja 6 sätestatud investeeringute mahtude määramisel võib arvutada osafondi esimese osamakse 2002. aasta septembrikuu kümnenda, 20. ja viimase päeva aritmeetilist keskmist arvestades.
| Minister Harri ÕUNAPUU |
| Kantsler Aare JÄRVAN |
Facebook
Twitter