Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon
Vastu võetud 16.05.2005
Preambul
Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised käesolevale konventsioonile allakirjutanud
arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus;
olles veendunud vajaduses järgida ühiskonna kaitsmisel ühtset kriminaalpoliitikat;
arvestades, et järjest rohkem rahvusvaheliseks probleemiks muutuv raskete kuritegude ärahoidmine nõuab nüüdisaegsete ja tõhusate rahvusvaheliste meetodite kasutamist;
uskudes, et üks neist meetoditest on kurjategijalt kriminaaltulu ja kuriteovahendite äravõtmine;
arvestades vajadust luua selleks hästi toimiv rahvusvahelise koostöö süsteem;
pidades silmas Euroopa Nõukogu konventsiooni rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise kohta (Euroopa lepingute seeria, nr 141 – edaspidi 1990. aasta konventsioon);
meenutades ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 (2001) terroriaktidest tulenevate ohtude kohta rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, mille ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu 28. septembril 2001, eelkõige selle lõike 3 punkti d;
meenutades terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 9. detsembril 1999, eelkõige selle artikleid 2 ja 4, mis kohustavad liikmesriike sätestama terrorismi rahastamise kriminaalkuriteona;
olles veendunud vajaduses astuda viivitamatult samme eespool viidatud terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni ratifitseerimiseks ja täies mahus elluviimiseks,
on kokku leppinud järgmises.
I peatükk – Mõisted
Artikkel 1 – Mõisted
Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a kriminaaltulu – otseselt või kaudselt kuritegevusest tulenev või saadud majanduslik hüve. Selleks võib olla käesoleva artikli punktis b nimetatud vara;
b vara – nii materiaalne kui ka mittemateriaalne vallas- või kinnisvara ja õigusdokumendid või õigusaktid, mis tõendavad õigust varale või osalust varas;
c kuriteovahend – vara, mida mis tahes viisil osaliselt või täielikult kasutatakse või kavatsetakse kasutada kuriteo või kuritegude toimepanekuks;
d konfiskeerimine – kuriteo või kuritegude toimepanemise eest karistus või muu kriminaalmenetluses kohtu määratud abinõu vara äravõtmiseks;
e eelkuritegu – kuritegu, mille tulemusel kriminaaltulu tekkis, mis võib muutuda konventsiooni artiklis 9 määratletud kuriteo objektiks;
f rahapesu andmebüroo – (käesolevas konventsioonis nimetatud ka RAB) riiklik keskasutus, mille ülesanne on võtta vastu (ja kui lubatud, siis ka nõuda), analüüsida ning asjaomastele asutustele edastada finantsinformatsiooni:
i mis on seotud kahtlustatava kriminaaltulu ja võimaliku terrorismi rahastamisega või
ii mida nõutakse riiklike õigusaktidega,
et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist;
g külmutamine ja arestimine – vara üleandmise, hävitamise, muundamise, käsutamise või mujale viimise ajutine keelamine või vara ajutine järelevalve või kontrolli alla võtmine kohtu või muu asjaomase asutuse otsuse alusel;
h terrorismi rahastamine – eespool viidatud terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise konventsiooni artiklis 2 sätestatud teod.
II peatükk – Terrorismi rahastamine
Artikkel 2 – Konventsiooni rakendamine terrorismi rahastamise puhul
1 Konventsiooniosaline võtab kõik vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad rakendada terrorismi rahastamise puhul käesoleva konventsiooni III, IV ja V peatükki.
2 Eelkõige tagab konventsiooniosaline võimaluse avastada, leida, kindlaks teha, külmutada või arestida ja konfiskeerida seadusliku või ebaseadusliku päritoluga vara, mida mis tahes viisil osaliselt või täielikult kasutatakse või kavatsetakse kasutada terrorismi rahastamiseks, või sellisest kuriteost saadud kriminaaltulu ning teha sellel eesmärgil võimalikult ulatuslikku koostööd.
III peatükk – Riiklikud meetmed
1. osa – Üldsätted
Artikkel 3 – Konfiskeerimine
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuriteovahendid ning kriminaaltulu või vara kriminaaltulu väärtuses ning rahapesu objektiks oleva vara.
2 Arvestades, et käesoleva artikli esimene lõige kehtib rahapesu suhtes ja konventsiooni lisas sätestatud kuritegude suhtes, võib konventsiooniosaline konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et käesoleva artikli esimest lõiget kohaldatakse:
a üksnes juhul, kui kuriteo eest mõistetava karistuse ülemmäär on üle ühe aasta pikkune vabadusekaotus või kinnipidamine. Samas võib konventsiooniosaline esitada deklaratsiooni käesoleva sätte kohta seoses maksukuritegudest saadud kriminaaltulu konfiskeerimisega ainueesmärgil võimaldada konfiskeerida sellist kriminaaltulu nii riiklikult kui ka rahvusvahelise koostöö raames riiklike ja rahvusvaheliste maksualaste õigusaktide alusel ja/või
b üksnes deklaratsioonis täpsustatud kuritegude või kuriteoliikide puhul.
3 Konventsiooniosalised võivad määratletud kuritegude puhul kehtestada kohustusliku konfiskeerimise. Eeskätt võivad konventsiooniosalised seda rakendada rahapesu, narkokaubanduse, inimkaubanduse ja mis tahes muude raskete kuritegude puhul.
4 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad konventsiooniosalise riiklike õigusaktidega lubatud piirides nõuda, et raske kuriteo või riiklike õigusaktidega sätestatud kuriteo toime pannud kurjategija näitaks väidetava kriminaaltulu või muu konfiskeeritava vara päritolu.
Artikkel 4 – Uurimisega seotud ja ajutised meetmed
Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad artikli 3 lõike 1 järgi konfiskeeritava vara kiiresti kindlaks teha, leida, külmutada või arestida eesmärgiga hõlbustada sellise vara hilisemat konfiskeerimist.
Artikkel 5 – Külmutamine, arestimine ja konfiskeerimine
Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada, et külmutamise, arestimise ja konfiskeerimise meetmed hõlmavad ka:
a vara, milleks kriminaaltulu on muudetud või muundatud;
b seadusliku päritoluga vara, millega kriminaaltulu on osaliselt või täies mahus segatud, kuni ulatuseni, mis on võrdne segatud kriminaaltulu hinnatud väärtusega;
c tulu või muid hüviseid, mis on saadud kriminaaltulust, varast, milleks kriminaaltulu on muudetud või muundatud või varast, millega kriminaaltulu on segatud, kuni ulatuseni, mis on võrdne segatud kriminaaltulu hinnatud väärtusega, samal viisil ja samas ulatuses nagu kriminaaltulu.
Artikkel 6 – Külmutatud või arestitud vara haldamine
Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada arestitud vara nõuetekohase haldamise käesoleva konventsiooni artiklite 4 ja 5 kohaselt.
Artikkel 7 – Uurimispädevus ja uurimismeetodid
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, et kohus või muu asjaomane asutus saaks anda artiklites 3, 4 ja 5 nimetatud toimingute tegemiseks korraldusi panga-, äri- või muude finantsdokumentide esitamiseks või võetuseks. Konventsiooniosaline ei keeldu käesoleva lõike järgi toimimast pangasaladusele viidates.
2 Lõikest 1 sõltumata võtab konventsiooniosaline vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tal:
a kindlaks teha, kas füüsiline või juriidiline isik on konventsiooniosalise territooriumil asuvas mis tahes pangas avatud ühe või mitme mis tahes liiki konto omanik või tegelik kasusaaja ning jaatava vastuse korral välja selgitada kõik kindlakstehtud kontode andmed;
b välja selgitada kindlaks määratud pangakontode andmed ja kindlaks määratud perioodil ühe või mitme kindlaks määratud pangakonto kaudu tehtud pangatoimingute andmed, sealhulgas mis tahes maksja või saaja konto andmed;
c jälgida määratletud perioodil ühe või mitme kindlakstehtud konto kaudu teostatavaid pangatehinguid ning
d tagada, et pangad ei avalda asjaomastele pangaklientidele fakti, et punktis a, b või c nimetatud informatsiooni on küsitud või välja selgitatud või et toimub uurimine.
Konventsiooniosalised kaaluvad selle sätte laiendamist kontodele finantsasutustes, mis ei ole pangad.
3 Konventsiooniosaline kaalub vajalike õiguslike ja muude meetmete võtmist, mis võimaldavad kriminaaltulu kindlakstegemise ja leidmise ning asjaomaste tõendite kogumise hõlbustamiseks kasutada erimeetodeid, nagu jälgimine, sidevahendite salajane pealtkuulamine, arvutisüsteemidesse sisenemine ja asjakohaste dokumentide esitamiseks korralduse andmine.
Artikkel 8 – Õiguskaitsevahendid
Konventsiooniosaline rakendab õiguslikke ja muid meetmeid, mis võimaldavad oma õigusi tõhusalt kaitsta huvitatud isikul, kelle suhtes on võetud artiklis 3, 4 ja 5 nimetatud meetmed.
Artikkel 9 – Rahapesukuriteod
1 Konventsiooniosaline määratleb oma põhiseadusele ja oma õiguse põhimõtetele tuginedes seadustes kuritegudena järgmised tahtlikult toimepandud teod:
a kriminaaltuluna saadud vara teadlik muundamine või üleandmine, et varjata vara ebaseaduslikku päritolu, ning kaasaaitamine eelkuriteo toimepannud isikule tema tegevuse õiguslike tagajärgede vältimiseks;
b kriminaaltuluna saadud vara tegeliku laadi, allika, asukoha ja paigutuse ning vara liikumise ning varal olevate õiguste või vara omandi teadlik varjamine;
c vara omandamine, valdamine või kasutamine, teades, et vara on saadud kriminaaltuluna;
d selle artikliga kooskõlas määratletud kuriteo toimepanemises osalemine, kuriteole kaasaaitamine või kuriteo ettevalmistamine, kuriteokatse, kuriteole kihutamine ja kuriteo hõlbustamine ning kurjategija nõustamine.
2 Lõiget 1 kohaldades:
a ei pea eelkuritegu käsitama kuriteona;
b võib ette näha, et lõikes 1 nimetatud tegusid ei kohaldata eelkuriteo toimepannud isikute suhtes;
c võib teadmine, tahtlus või eesmärk selles lõikes nimetatud kuriteo koosseisulise elemendina järelduda objektiivsetest asjaoludest.
3 Konventsiooniosaline võib võtta meetmeid, et määratleda oma seadustes kuritegudena kõik lõikes 1 nimetatud teod või mõne neist kas mõnel juhul või kõigil juhtudel, kui kurjategija
a kahtlustas, et vara on kriminaaltulu,
b oleks pidanud eeldama, et vara on kriminaaltulu.
4 Arvestades, et käesoleva artikli esimene lõige kehtib konventsiooni lisas sätestatud eelkuritegude liikide suhtes, võib konventsiooniosaline konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et käesoleva artikli esimest lõiget kohaldatakse:
a üksnes juhul, kui eelkuriteo eest mõistetava karistuse ülemmäär on üle ühe aasta pikkune vabadusekaotus või kinnipidamine või kui konventsiooniosalise õigussüsteemis on kehtestatud kuritegude minimaalne lävi, siis juhul, kui kuriteo eest mõistetava karistuse alammäär on vähemalt kuue kuu pikkune vabadusekaotus või kinnipidamine;
b üksnes deklaratsioonis täpsustatud eelkuritegude puhul ja/või
c konventsiooniosalise riiklikes õigusaktides sätestatud raskete kuritegude liigi puhul.
5 Konventsiooniosaline tagab, et rahapesus süüdimõistmise eelduseks ei ole varasem või samaaegne süüdimõistmine eelkuriteos.
6 Konventsiooniosaline tagab, et käesoleva artikli alusel rahapesus süüdimõistmine on võimalik, kui on tõestatud, et käesoleva artikli lõike 1 punktis a või b nimetatud vara on saadud eelkuriteost, ilma et kuritegu oleks vaja täpselt määratleda.
7 Konventsiooniosaline tagab, et rahapesu eelkuritegudeks loetakse teises riigis toimepandud teod, mis on selles riigis kuriteod ja mida konventsiooniosalises toimepanduna loetaks eelkuriteoks. Konventsiooniosaline võib sätestada, et ainsaks eelduseks on, et konventsiooniosalises toimepanduna loetaks tegu eelkuriteoks.
Artikkel 10 – Juriidilise isiku vastutus
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada, et juriidilisi isikuid saab käesoleva konventsiooni kohaselt vastutusele võtta rahapesukuritegudes, mis on nende huvides toime pandud juriidilises isikus juhtival ametikohal töötava mis tahes füüsilise isiku poolt üksinda või juriidilise isiku organi liikmena, kellel on:
a juriidilise isiku esindamise õigus;
b juriidilise isiku nimel otsuste tegemise õigus või
c juriidilises isikus kontrolli teostamise õigus,
samuti juhtudel, kui selline füüsiline isik on eelnimetatud kuritegudes kaasosaliseks või kihutajaks.
2 Lisaks lõikes 1 nimetatud juhtudele võtab konventsiooniosaline vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada, et juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta, kui lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku poolse järelevalve või kontrolli puudumine on teinud võimalikuks lõikes 1 nimetatud kuritegude toimepaneku selle juriidilise isiku kasuks selle juriidilise isiku antud volitustega füüsilise isiku poolt.
3 Käesoleva artikli kohane juriidilise isiku vastutus ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on lõikes 1 nimetatud kriminaalkuritegude toimepanijad, kihutajad või kaasosalised.
4 Konventsiooniosaline tagab, et käesoleva artikli alusel vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse efektiivseid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaal- või mitte-kriminaalsanktsioone, sealhulgas rahalisi sanktsioone.
Artikkel 11 – Varasemad otsused
Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad karistuse määramisel arvestada füüsilise või juriidilise isiku suhtes teises konventsiooniosalises käesoleva konventsiooniga hõlmatud kuritegudes tehtud lõplikke otsuseid.
2. osa – Rahapesu andmebüroo (RAB) ja kuritegude ärahoidmine
Artikkel 12 – Rahapesu andmebüroo (RAB)
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad luua RAB vastavalt käesolevas konventsioonis antud definitsioonile.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada, et konventsiooniosalise RAB-l on õigeaegne otsene või kaudne juurdepääs finants-, haldus- ja korrakaitseinformatsioonile, mida RAB vajab oma funktsioonide nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas kahtlase tehingu teadete analüüsidele.
Artikkel 13 – Meetmed rahapesu ärahoidmiseks
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad luua põhjaliku riikliku reguleerimis- ja järelevalve- või jälgimissüsteemi eesmärgiga hoida ära rahapesu, ning arvestab nõuetekohaselt asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid, eelkõige rahapesuvastase töökonna soovitusi.
2 Selleks võtab konventsiooniosaline õiguslikke ja muid meetmeid, mis võimaldavad:
a nõuda suure tõenäosusega rahapesuks kasutatavatel tegevusaladel tegutsevatelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt nende tegevustega seoses:
i oma klientide isiku ning kui kohane ja võimalik, siis nende tegelikult tulusaavate omanike isiku tuvastamist ja kontrollimist ning ärisuhetes pidevat hoolsusnõuete täitmist ja riskipõhise lähenemise kasutamist;
ii rahapesu kahtlustustest teatamist;
iii toetavate meetmete rakendamist, nagu klientide isikutuvastamise ja tehingute dokumenteerimine, personali koolitamine ning sisepoliitika ja protseduuride kehtestamine, vajadusel nende suurusele ja äritegevuste iseloomule kohandatuna;
b keelata vajadusel punktis a nimetatud isikutel avaldada fakti, et on edastatud kahtlase tehingu teade või sellega seotud informatsioon või et toimub või võib toimuda rahapesu uurimine;
c tagada, et punktis a nimetatud isikute suhtes toimib tõhus jälgimis- ja vajadusel järelevalvesüsteem eesmärgiga tagada nendepoolne rahapesu tõkestamise nõuete järgimine, vajadusel riskitundlikkuse alusel.
3 Selleks võtab konventsiooniosaline vajalikke õiguslikke ja muid meetmeid, mis võimaldavad avastada olulisi füüsilisi sularaha ja esitaja poolt vabalt kaubeldavate väärtpaberite üle piiri toimetamisi.
Artikkel 14 – Riigisiseste kahtlaste tehingute edasilükkamine
Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad RAB või vajadusel muude asjaomaste asutuste või üksuste kiiret tegutsemist olukorras, kus esineb rahapesuga seotud tehingu kahtlus, eesmärgiga sellist tehingut peatada või mitte lubada, et tehingut oleks võimalik kahtluse kinnitamiseks analüüsida. Konventsiooniosaline võib piirata selliste meetmete rakendamise juhtudega, kus on esitatud kahtlase tehingu teade. Maksimaalne tehingu peatamise või mittelubamise kestus sätestatakse riiklikes seadustes.
IV peatükk – Rahvusvaheline koostöö
1. osa – Rahvusvahelise koostöö põhimõtted
Artikkel 15 – Rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtted ja meetmed
1 Konventsiooniosalised teevad kuriteovahendite ja kriminaaltulu konfiskeerimiseks kriminaalmenetluses võimalikult ulatuslikku koostööd.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tal käesolevas peatükis sätestatud tingimustel täita järgmisi taotlusi:
a konfiskeerida kuriteovahendina või kriminaaltuluna käsitatavad esemed või kriminaaltulu asemel rahasumma kriminaaltulu väärtuses;
b abistada uurimises ja võtta punktis a nimetatud esialgsed konfiskeerimismeetmed.
3 Lõike 2 punktis b nimetatud uurimisabi ja esialgsed meetmed rakendatakse vastavalt konventsiooniosalise seadustele. Kui selliseid meetmeid puudutav taotlus määrab toimingud või protseduurid, mis on taotluse esitanud konventsiooniosalise seaduste kohaselt vajalikud, kuid taotluse saanud konventsiooniosalises ei ole neid kehtestatud, siis täidab taotluse saanud konventsiooniosaline sellised nõuded niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas taotluse saanud konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega.
4 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad tagada, et teistelt konventsiooniosalistelt saadavaid taotlusi kriminaaltulu ja kuriteovahendite kindlakstegemiseks, leidmiseks, külmutamiseks või arestimiseks käsitletakse sama prioriteediga nagu siseriiklike protseduuride alusel esitatud taotlustega.
2. osa – Uurimisabi
Artikkel 16 – Abistamiskohustus
Konventsiooniosalised osutavad üksteisele taotluse alusel võimalikult laiaulatuslikku abi, et kindlaks teha ja leida kuriteovahendid, kriminaaltulu ja muu konfiskeeritav vara. Abina vaadeldakse kõiki meetmeid vara olemasolu, asukohta, liikumist ja laadi ning õiguslikku staatust ja väärtust käsitlevate tõendite kogumiseks ja tagamiseks.
Artikkel 17 – Taotlused pangakontode kohta informatsiooni andmiseks
1 Konventsiooniosaline võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimuste alusel vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad teistelt konventsiooniosalistelt saadavatele taotlustele vastamiseks määratleda, kas kriminaalmenetluse subjektiks olev füüsiline või juriidiline isik on konventsiooniosalise territooriumil asuvas mis tahes pangas avatud ühe või mitme mis tahes liiki konto omanik või käsutaja ning jaatava vastuse korral esitada kindlakstehtud kontode andmed.
2 Käesolevas artiklis sätestatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui vastav informatsioon on kontot pidava panga valduses.
3 Lisaks artiklis 37 sätestatud nõuetele taotluse esitanud konventsiooniosaline:
a teatab, miks taotletav informatsioon on kriminaalmenetluses tõenäoliselt olulise väärtusega;
b teatab, millistel alustel võib arvata, et konto on avatud konventsiooniosalises asuvas pangas, ja määrab võimalikult täpselt kindlaks, millised pangad ja/või kontod võivad olla uurimisega seotud, ning
c lisab kogu täiendava informatsiooni, mis võib taotluse täitmisele kaasa aidata.
4 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib seada sellise taotluse täitmisele samu tingimusi, nagu on kehtestatud avastamise ja arestimise taotluste täitmisele.
5 Iga riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes konventsiooni lisas sätestatud kuriteoliikidele.
6 Konventsiooniosalised võivad laiendada seda sätet kontodele finantsasutustes, mis ei ole pangad. Sellisele laiendamisele võidakse kohaldada vastastikkuse põhimõtet.
Artikkel 18 – Taotlused pangatehingute kohta informatsiooni andmiseks
1 Teise konventsiooniosalise taotluse alusel esitab taotluse saanud konventsiooniosaline taotluses määratletud pangakontode andmed ja määratletud perioodil ühe või mitme määratletud pangakonto kaudu teostatud pangatoimingute andmed, sealhulgas mis tahes maksja või saaja konto andmed.
2 Käesolevas artiklis sätestatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui vastav informatsioon on kontot pidava panga valduses.
3 Lisaks artiklis 37 sätestatud nõuetele teatab taotluse esitanud konventsiooniosaline oma taotluses, miks taotletav informatsioon on kriminaalmenetluses tõenäoliselt olulise väärtusega.
4 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib seada sellise taotluse täitmisele samu tingimusi, nagu on kehtestatud avastamise ja arestimise taotluste täitmisele.
5 Konventsiooniosalised võivad laiendada seda sätet kontodele finantsasutustes, mis ei ole pangad. Sellisele laiendamisele võidakse kohaldada vastastikkuse põhimõtet.
Artikkel 19 – Taotlused pangatehingute jälgimiseks
1 Konventsiooniosaline tagab võimaluse jälgida teiselt konventsiooniosaliselt saadud taotluse alusel määratletud perioodil ühe või mitme määratletud konto kaudu teostatavaid pangatoiminguid ning edastada sellise jälgimise tulemused taotluse esitanud konventsiooniosalisele.
2 Lisaks artiklis 37 sätestatud nõuetele teatab taotluse esitanud konventsiooniosaline oma taotluses, miks taotletav informatsioon on kriminaalmenetluses tõenäoliselt olulise väärtusega.
3 Jälgimise otsuse teeb igal konkreetsel juhul taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomane asutus vastavalt selle konventsiooniosalise seadustele.
4 Jälgimisega seotud praktilised üksikasjad lepitakse kokku taotluse esitanud konventsiooniosalise ja taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomaste asutuste vahel.
5 Konventsiooniosalised võivad laiendada seda sätet kontodele finantsasutustes, mis ei ole pangad.
Artikkel 20 – Omaalgatuslik informatsiooni andmine
Konventsiooniosaline võib teiselt konventsiooniosaliselt taotlust saamata edastada talle informatsiooni kuriteovahendite ja kriminaaltulu kohta, kui see ei ole tema enda kriminaalmenetluse põhimõtetega vastuolus ja kui ta leiab, et sellest võib teavet saaval konventsiooniosalisel olla abi kriminaalasja algatamisel või menetlemisel või käesoleva peatüki alusel taotluse esitamisel.
3. osa – Ajutised meetmed
Artikkel 21 – Ajutiste meetmete võtmise kohustus
1 Kriminaalmenetluse või konfiskeerimismenetluse algatanud konventsiooniosalise taotluse korral võtab teine konventsiooniosaline ajutised meetmed, nagu külmutamine või vara arestimine, et ära hoida sellise vara müümine, üleandmine või käsutamine, mis võib hiljem osutuda konfiskeerimistaotluse objektiks või mis võib sobida taotluse rahuldamiseks.
2 Artikli 23 kohaselt konfiskeerimistaotluse saanud konventsiooniosaline võib vastavalt taotlusele võtta lõikes 1 nimetatud meetmed vara suhtes, mille kohta taotlus on tehtud või mis sobib taotluse rahuldamiseks.
Artikkel 22 – Ajutiste meetmete võtmine
1 Pärast artikli 21 lõike 1 kohaselt taotletud ajutiste meetmete võtmist edastab taotluse esitanud konventsiooniosaline omaalgatuslikult ja võimalikult lühikese aja jooksul taotluse saanud konventsiooniosalisele kogu informatsiooni, mis võib nende meetmete ulatust küsimuse alla seada või muuta. Samuti edastab taotluse esitanud konventsiooniosaline viivitamatult kogu täiendava informatsiooni, mida taotluse saanud konventsiooniosaline on nõudnud ja mis on ajutiste meetmete rakendamiseks ja järeltegevusteks vajalik.
2 Enne käesoleva artikli alusel võetud mis tahes ajutiste meetme tühistamist annab taotluse saanud konventsiooniosaline võimalusel taotluse esitanud konventsiooniosalisele võimaluse edastada omapoolsed põhjendused meetme jätkamiseks.
4. osa – Konfiskeerimine
Artikkel 23 – Konfiskeerimiskohustus
1 Konventsiooniosaline, kes on teiselt konventsiooniosaliselt saanud oma territooriumil asuvate kuriteovahendite või kriminaaltulu konfiskeerimise taotluse:
a täidab kuriteovahendite või kriminaaltulu konfiskeerimise määruse, mille on teinud taotluse esitanud konventsiooniosalise kohus, või
b annab taotluse oma asjaomasele asutusele konfiskeerimismääruse koostamiseks ning täidab selle määruse.
2 Vajaduse korral algatab lõike 1 punkti b kohaldamiseks konfiskeerimismenetluse konventsiooniosaline oma seaduste alusel.
3 Lõiget 1 kohaldatakse ka sellise konfiskeerimise korral, mis seisneb nõudes maksta raha kriminaaltulu väärtuses, kui konfiskeerimiseks sobiv vara asub taotluse saanud konventsiooniosalise territooriumil. Kui lõike 1 järgi konfiskeerimise korral jääb nõudes ettenähtud summa tasumata, pöörab taotluse saanud konventsiooniosaline nõude konfiskeerimiseks sobivale mis tahes varale.
4 Kui konfiskeerimistaotlus käsitleb kindlat vara, võivad konventsiooniosalised kokku leppida, et taotluse saaja konfiskeerib vara väärtusega võrdse rahasumma.
5 Konventsiooniosalised teevad oma seaduste alusel võimalikult ulatuslikku koostööd selliste konventsiooniosalistega, mis taotlevad konfiskeerimisega võrdväärsete, vara äravõtmist põhjustavate meetmete rakendamist, mis siiski ei ole kriminaalsanktsioonid, niivõrd kuivõrd neid meetmeid nõuab taotluse esitanud konventsiooniosalise õigusasutus seoses kuriteoga, eeldusel et on tõestatud vara kuulumine kriminaaltulu või käesoleva konventsiooni artiklis 5 sätestatud muu vara hulka.
Artikkel 24 – Konfiskeerimise täideviimine
1 Artikli 23 alusel konfiskeerimismääruse saamiseks ja täideviimiseks vajalikke toiminguid reguleerivad taotluse saanud konventsiooniosalise seadused.
2 Taotluse saanud konventsiooniosaline arvestab üksnes neid asjaolusid, mis on taotluse esitanud konventsiooniosalise süüdimõistvas otsuses või muus kohtulahendis või mis on süüdimõistva või muu kohtulahendi alus.
3 Riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et kohaldab lõiget 2 üksnes oma põhiseadust ja oma õigussüsteemi põhimõtteid järgides.
4 Kui konfiskeerimine seisneb rahanõudes, arvutab taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomane asutus selle summa oma riigi valuutasse konfiskeerimise täideviimise otsuse tegemise ajal kehtinud kursi järgi.
5 Artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud juhul on üksnes taotluse esitanud konventsiooniosalisel õigus lahendada konfiskeerimismääruse üle vaatamise avaldusi.
Artikkel 25 – Konfiskeeritud vara
1 Käesoleva konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt vara konfiskeerinud konventsiooniosaline käsutab konfiskeeritud vara vastavalt oma seadustele ja haldusreeglitele.
2 Käesoleva konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt teise konventsiooniosalise taotluse alusel tegutsev konventsiooniosaline annab taotluse alusel prioriteedi otsustele konfiskeeritud vara tagastamiseks taotluse esitanud konventsiooniosalisele, kus seda saab kasutada kuriteo ohvrite hüvituseks või selle vara seaduslikele omanikele tagastamiseks, niivõrd kuivõrd see on kooskõlas otsustava konventsiooniosalise seadustega.
3 Käesoleva konventsiooni artiklite 23 ja 24 kohaselt teise konventsiooniosalise taotluse alusel tegutsev konventsiooniosaline võib eraldi kaaluda lepingute või kokkulepete sõlmimist konfiskeeritud vara regulaarselt või konkreetsetel juhtudel teiste konventsiooniosalistega jagamiseks, arvestades kaaluva konventsiooniosalise seadustega ja haldusreeglitega.
Artikkel 26 – Täideviimisõigus ja konfiskeerimise maksimaalmäär
1 Artiklite 23 ja 24 alusel konfiskeerimistaotluse esitamine ei välista taotluse esitanud konventsiooniosalise õigust konfiskeerimisotsus ise täita.
2 Konventsiooni järgi ei konfiskeerita suuremat rahasummat, kui on ette nähtud konfiskeerimismääruses. Tõlgendamisvõimaluste vältimiseks võivad konventsiooniosalised omavahel konsulteerida.
Artikkel 27 – Omaalgatuslik vahistamine
Taotluse saanud konventsiooniosaline ei võta isikut artikli 23 kohase taotluse alusel omal algatusel vahi alla ega rakenda tema isiku vabadust piiravat abinõu, kui taotlev konventsiooniosaline on palunud seda mitte teha.
5. osa – Koostööst keeldumine ja koostöö edasilükkamine
Artikkel 28 – Keeldumise alused
1 Käesoleva peatüki alusel võib koostööst keelduda, kui:
a taotletud toiming on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise õigussüsteemi põhimõtetega;
b taotluse täitmine tõenäoliselt piirab taotluse saanud konventsiooniosalise suveräänsust ning kahjustab riigi julgeolekut või avalikku korda või muid olulisi huve;
c taotluse saanud konventsiooniosalise arvates ei õigusta taotluses käsitletud juhtumi tähtsus taotletud toimingut;
d taotlus on esitatud finantskuriteo kohta, välja arvatud terrorismi rahastamise puhul;
e taotlus on esitatud poliitilise kuriteo kohta, välja arvatud terrorismi rahastamise puhul;
f taotluse saanud konventsiooniosaline leiab, et taotletud toimingu täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega; või
g taotluses käsitletud tegu ei ole taotluse saanud konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all toimepanduna tema seaduste järgi kuritegu. Sellel alusel võib 2. osas käsitletud koostööst keelduda vaid juhul, kui taotletava tegevusega kaasneb sunnimeetmete rakendamine. Kui käesoleva peatüki kohaseks koostööks on vajalik teo kahepoolne karistatavus, siis loetakse see nõue täidetuks olenemata sellest, kas mõlemas konventsiooniosalises määratletakse see kuritegu samasse kuriteoliiki või sama terminoloogia kaudu, kui tegu loetakse mõlemas konventsiooniosalises kuriteoks.
2 Käesoleva peatüki 2. osa alusel tehtavast koostööst, mille puhul kaasneb taotletava tegevusega sunnimeetmete rakendamine, ja 3. osa alusel tehtavast koostööst võib keelduda ka juhul, kui taotletavaid meetmeid ei saa konventsiooniosalise õiguse alusel võtta samasuguse asja uurimiseks või menetlemiseks.
3 Kui see on ette nähtud taotluse saanud konventsiooniosalise seaduses, võib riik käesoleva peatüki 2. osa alusel tehtavast koostööst, mille puhul kaasneb taotletava tegevusega sunnimeetmete rakendamine, ja 3. osa alusel tehtavast koostööst keelduda ka siis, kui taotletavad või muud sama toimega meetmed ei ole taotluse esitanud konventsiooniosalise seaduste alusel lubatud või kui taotluse esitanud konventsiooniosalise kohus, prokuratuur või muu õigusasutus ei ole taotleva konventsiooniosalise asjaomase asutuse taotlust kinnitanud.
4 Koostööst 4. osa alusel võib keelduda, kui:
a taotluse saanud konventsiooniosalise seadused ei näe ette konfiskeerimist seda liiki kuriteo puhul, mida on taotluses käsitletud;
b artikli 23 lõike 3 järgimisest hoolimata on koostöö vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise seadustes kehtestatud konfiskeerimispiirangute põhimõtetega kuriteo ja:
i kriminaaltuluna vaadeldava majandushüve seose või
ii kuriteovahendina kvalifitseeritava vara seose kohta;
c taotluse saanud konventsiooniosalise seaduste järgi ei saa konfiskeerimist määrata ega täide viia aegumise tõttu;
d artikli 23 lõike 5 järgimisest hoolimata ei ole taotlus seotud varasema süüdimõistva otsusega või muu kohtulahendiga või selle osaga, milles on tuvastatud kuriteo toimepanemine ja mille alusel on konfiskeerimine määratud või mille alusel on seda taotletud;
e konfiskeerimist ei ole võimalik taotlevas riigis täide viia või kui selle peale saab edasi kaevata üldkorras; või
f taotluses esitatud konfiskeerimismääruse alus on tagaseljaotsus ning taotluse saanud riigi arvates ei ole taotluse esitanud riigi sellisele otsusele viinud menetluses järgitud kriminaalasjas süüdistatava isiku kaitseõiguse minimaalnõudeid.
5 Lõike 4 punkti f kohaldades ei peeta otsust tagaselja tehtuks, kui see on:
a kinnitatud või kuulutatud pärast asjaomase isiku vastuväiteid; või
b tehtud asjaomase isiku apellatsioonkaebuse põhjal.
6 Lõike 4 punkti f kohaldamise korral kaitseõiguse minimaalnõuete järgimise üle otsustades peab taotluse saanud konventsiooniosaline arvestama, kas isik on õigusemõistmisest tahtlikult kõrvale hoidnud või jätnud kasutamata võimaluse vaielda tagaseljaotsuse vastu. Sama kehtib ka juhul, kui isikule on kohtukutse üle antud, kuid ta ei ole kohtusse tulnud ega ole palunud istungit edasi lükata.
7 Konventsiooniosaline ei saa käesoleva peatüki alusel tehtavast koostööst keeldumist põhjendada pangasaladusega. Konventsiooniosaline võib oma seadusele tuginedes nõuda, et pangasaladusest erandi tegemist eeldava koostöötaotluse kinnitaks kohus, prokuratuur või muu õigusasutus.
8 Konventsiooniosalisel on käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud alusel alati õigus koostööst keelduda, kui:
a taotluse saanud konventsiooniosaline teeb koostööd selle peatüki alusel, kui taotluse esitanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse konfiskeerimismäärus käsitleb juriidilist isikut;
b osutatakse abi kooskõlas artikli 23 lõike 1 punktiga a, kui pärast kriminaaltulu konfiskeerimise määruse tegemist on isik surnud või juriidiline isik likvideeritud;
c taotluse saanud konventsiooniosaline teeb koostööd selle peatüki alusel, mille kohaselt taotluse esitanud konventsiooniosalise asutuse menetletav kriminaalasi või asutuse konfiskeerimismäärus käsitleb isikut nii taotluse aluseks oleva kuriteo toimepanijana kui ka käesoleva konventsiooni artikli 9 lõike 2 punkti b kohaselt rahapesukuriteo toimepanijana.
Artikkel 29 – Toimingu edasilükkamine
Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotletava toimingu edasi lükata juhul, kui toiming kahjustab tema asutuses kriminaalasja menetlemist.
Artikkel 30 – Taotluse osaline või tingimuslik täitmine
Vajaduse korral konsulteerinud taotluse esitanud konventsiooniosalisega, otsustab taotluse saanud konventsiooniosaline enne käesoleva peatüki alusel tehtava koostöö edasilükkamist või koostööst keeldumist, kas taotlust on võimalik täita osaliselt või tingimustel, mida ta vajalikuks peab.
6. osa – Teatamine ja kolmandate poolte õiguste kaitse
Artikkel 31 – Dokumentide kätteandmine
1 Konventsiooniosalised osutavad üksteisele igakülgset abi kohtudokumentide kättetoimetamiseks isikutele, kelle suhtes on võetud ajutised meetmed ja kohaldatakse konfiskeerimist.
2 Käesoleva artikliga ei ole vastuolus, et:
a kohtudokumendid saadetakse välisriigis asuvale isikule postiga;
b kohtudokumendi väljastanud riigi kohus või muu asjaomane pädev asutus edastab dokumendid nimetatud riigi konsulaarasutuse kaudu või sihtkohariigi kohtu või muu pädeva asutuse kaudu,
välja arvatud juhul, kui sihtkohariik on konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud deklaratsioonis kehtestanud teistsuguse korra.
3 Välisriigis asuvale isikule kohtudokumente edastades teeb tema suhtes ajutised meetmed võtnud või konfiskeerimist kohaldav riik teatavaks, missugused õiguskaitsevõimalused on isikul tema seaduste alusel.
Artikkel 32 – Välisriigi otsuse tunnustamine
1 Konventsiooni 3. ja 4. osa alusel koostöötaotluse esitamise korral tunnustab taotluse saanud riik taotluse esitanud riigis kolmandate poolte õiguste kohta tehtud kohtuotsuseid.
2 Tunnustamisest võib keelduda, kui:
a kolmandal poolel ei olnud võimalust piisavalt oma õigusi kaitsta;
b otsus on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise samas asjas tehtud otsusega;
c see on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise avaliku korraga; või
d otsus on vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise seadustes ettenähtud ainupädevusega.
7. osa – Menetluslikud ja muud üldreeglid
Artikkel 33 – Keskasutus
1 Konventsiooniosaline määrab keskasutuse või vajaduse korral keskasutused, kelle ülesanne on käesoleva peatüki alusel saata taotlusi ja neile vastata ning täita taotlusi või edastada need pädevale asutusele.
2 Konventsiooniosaline teatab konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud asutuste nimed ja aadressid.
Artikkel 34 – Otsesuhtlemine
1 Keskasutused suhtlevad omavahel otse.
2 Erandkorras võib taotluse esitava konventsiooniosalise kohus või prokuratuur esitada teise konventsiooniosalise samale asutusele taotluse või teate käesoleva peatüki alusel. Taotluse esitanud konventsiooniosalise keskasutuse kaudu saadetakse taotluse koopia taotluse saanud konventsiooniosalise keskasutusele.
3 Lõigete 1 ja 2 alusel võib taotlusi ja teateid edastada Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu.
4 Kui taotlus on esitatud lõike 2 järgi, kuid asutus ei ole pädev sellega tegelema, edastab ta taotluse oma riigi asjaomasele asutusele ja teatab sellest konventsiooniosalisele, kes on taotluse esitanud.
5 Käesoleva peatüki 2. osa alusel esitatud taotlused ja teated, mis ei sisalda soovi rakendada sunnimeede, võib taotluse esitanud konventsiooniosalise pädev asutus saata taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomasele asutusele otse.
6 Käesoleva peatüki alusel võib taotluse esitava konventsiooniosalise õigusasutus enne ametliku taotluse esitamist esitada taotluse eelnõusid ja teateid otse taotluse saava konventsiooniosalise õigusasutustele eesmärgiga tagada, et ametlik taotlus on kättesaamisel efektiivselt täidetav ning sisaldab piisavalt informatsiooni ja toetavat dokumentatsiooni vastamaks taotluse saava konventsiooniosalise seadustele.
Artikkel 35 – Taotluse vorm ja keel
1 Käesolevas peatükis käsitletud taotlused esitatakse kirjalikult. Selleks võib kasutada elektroonilisi või muid sidevahendeid, kui taotluse esitanud konventsiooniosaline on valmis igal ajal vastaval nõudmisel esitama kirjaliku dokumentatsiooni sellise side kohta ja esitatud taotluse originaali. Samas võib konventsiooniosaline mis tahes ajal edastada Euroopa Nõukogu peasekretärile deklaratsiooni, millega ta sätestab tingimused, millistel ta on valmis elektrooniliselt või muude sidevahendite kaudu saadetud taotlusi vastu võtma ja täitma.
2 Vastavalt lõikele 3 ei nõuta taotluse ja sellele lisatud dokumentide tõlget.
3 Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes edastada Euroopa Nõukogu peasekretärile deklaratsiooni, millega ta jätab endale õiguse nõuda, et taotlused ja neile lisatud dokumendid esitatakse koos tõlkega tema keelde või ühte Euroopa Nõukogu ametlikku keelde või muusse tema määratud keelde. Konventsiooniosaline võib sellisel juhul deklareerida valmisolekut võtta vastu tekste ka muus tema nimetatud keeles. Teised konventsiooniosalised võivad vastastikkuse põhimõtte alusel nõuda sedasama.
Artikkel 36 – Legaliseerimine
Käesoleva peatüki kohaldamise korral edastatavate dokumentide legaliseerimist ei nõuta.
Artikkel 37 – Taotluse sisu
1 Käesoleva peatüki alusel esitatud koostöötaotluses märgitakse:
a taotleva asutuse ja kriminaalasja menetleva asutuse nimetus;
b taotluse ese ja taotluse põhjus;
c asjakohased faktid (näiteks kuriteo toimepanemise kuupäev ja koht ning kuriteo asjaolud) ja muud kriminaalmenetluses tähtsad asjaolud, välja arvatud teatamistaotluse korral;
d kui koostööga kaasnevad sunnimeetmed:
i seaduse tekst või kui see pole võimalik, siis teave kohaldatavast seadusest; ja
ii osutus sellele, et taotletavat või muud sama toimega meedet on võimalik võtta taotluse esitanud konventsiooniosalise territooriumil tema seaduste alusel;
e vajaduse ja võimaluse korral:
i asjaomase isiku või isikute andmed: nimi, sünniaeg ja -koht, rahvus ning elukoht, juriidilise isiku korral selle asukoht; ja
ii koostöötaotluses käsitletud vara asukoht ning seos asjaomase isikuga ja kuriteoga, samuti informatsioon kolmandate isikute kohta, kes on varast huvitatud;
f erikord, mille järgimist taotluse esitanud konventsiooniosaline soovib.
2 Kui 3. osa alusel võetava esialgse meetmena esitatakse taotlus arestida vara, millele võib pöörata konfiskeerimismääruses sisalduva raha tasumise nõude, tuleb taotluses märkida selle summa ülempiir, mille tagasisaamist taotletakse.
3 Peale lõikes 1 loetletud andmete sisaldab 4. osa alusel esitatud taotlus ka:
a artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud juhul:
i taotluse esitanud konventsiooniosalise kohtu konfiskeerimismääruse kinnitatud koopia ja teade konfiskeerimismääruse aluseks olnud asjaoludest, kui neid ei ole määruses nimetatud;
ii taotluse esitanud konventsiooniosalise asjaomase asutuse kinnituse selle kohta, et konfiskeerimismäärus tuleb täita ja et selle peale ei saa tavalises korras edasi kaevata;
iii informatsiooni, millises ulatuses määruse täitmist taotletakse, ja
iv informatsiooni esialgsete meetmete vajalikkuse kohta;
b artikli 23 lõike 1 punktis b käsitletud juhul teate asjaoludest, millele taotluse esitanud konventsiooniosaline toetub ja mis võimaldavad taotluse saanud konventsiooniosalisel taotleda määruse andmist oma seaduste alusel;
c kui kolmandal isikul on olnud võimalus nõuda oma õigusi, siis seda tõendavad dokumendid.
Artikkel 38 – Mittetäielikud taotlused
1 Kui taotlus ei vasta käesoleva peatüki sätetele või kui lisatud informatsioonist ei piisa, et taotluse saanud konventsiooniosaline saaks sellega tegelda, võib ta taotluse esitanud konventsiooniosaliselt nõuda taotluse täiendamist või lisainformatsiooni.
2 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotluse täiendamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks määrata tähtaja.
3 Käesoleva peatüki 4. osa alusel esitatud taotluse täienduste või lisainformatsiooni saamiseni võib taotluse saanud konventsiooniosaline võtta kõiki käesoleva peatüki 2. ja 3. osas loetletud meetmeid.
Artikkel 39 – Taotluste paljusus
1 Kui konventsiooniosaline saab käesoleva peatüki 3. või 4. osa alusel sama isiku või sama vara kohta mitu taotlust, ei takista taotluste paljusus tal taotlustega tegelda ega esialgseid meetmeid võtta.
2 Käesoleva peatüki 4. osa alusel esitatud taotluste paljususe korral kaalub taotluse saanud konventsiooniosaline taotluse esitajatega konsulteerimise võimalust.
Artikkel 40 – Põhjendamiskohustus
Taotluse saanud konventsiooniosaline põhjendab, miks ta on otsustanud käesoleva peatüki alusel tehtavast koostööst keelduda või koostöö edasi lükata või selle suhtes tingimusi seada.
Artikkel 41 – Informatsioon
1 Taotluse saanud konventsiooniosaline teatab taotluse esitajale viivitamata:
a käesoleva peatüki alusel esitatud taotluse alusel algatatud toimingust;
b taotluse alusel tehtud toimingu tulemustest;
c otsusest käesoleva peatüki alusel tehtavast koostööst osaliselt või täielikult keelduda või otsusest koostöö edasi lükata või selle suhtes tingimusi seada;
d asjaoludest, mis muudavad taotletud toimingu võimatuks või tõenäoliselt lükkavad selle oluliselt edasi; ja
e käesoleva peatüki 2. ja 3. osa alusel taotletud esialgsete meetmete võtmise korral oma seadustest, mille kohaselt esialgsete meetmete võtmine lõpetatakse.
2 Taotluse esitanud konventsiooniosaline teatab taotluse saanud konventsiooniosalisele viivitamata:
a asja läbivaatamisest, otsusest või muust asjaolust, mis muudab konfiskeerimismääruse osaliselt või täielikult kehtetuks; ja
b igast faktiliste või juriidiliste asjaolude muutumisest, mille tõttu ei ole käesoleva peatüki alusel tehtav toiming enam õigustatud.
3 Kui konventsiooniosaline taotleb ühe konfiskeerimismääruse alusel konfiskeerimist rohkem kui ühes konventsiooniosalises, teatab ta sellest kõigile määruse täitmisega seotud konventsiooniosalistele.
Artikkel 42 – Kasutamispiirang
1 Taotluse saanud konventsiooniosaline võib taotluse täitmise suhtes seada tingimuse, et tema nõusolekuta ei kasuta ega edasta taotluse esitanud konventsiooniosalise asutused saadud informatsiooni ega tõendeid muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks.
2 Riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga, et käesoleva peatüki kohaselt antud informatsiooni või tõendeid ei või taotluse esitanud asutused kasutada ega edastada taotluse saanud konventsiooniosalise nõusolekuta muuks kui taotluses nimetatud kriminaalmenetluseks.
Artikkel 43 – Konfidentsiaalsus
1 Taotluse esitanud konventsiooniosaline võib nõuda, et taotluse saanud konventsiooniosaline hoiab taotluses esitatud fakte ja taotluse sisu konfidentsiaalsena, välja arvatud taotluse täitmiseks vajalikud asjaolud. Kui taotluse saanud konventsiooniosalisel ei ole võimalik konfidentsiaalsusnõuet täita, teeb ta selle taotluse esitajale viivitamata teatavaks.
2 Kui see ei ole vastuolus taotluse esitanud konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega ja kui on palutud nii toimida, hoiab konventsiooniosaline taotluse saanud riigi kogutud tõendid ja informatsiooni konfidentsiaalsena, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik taotluses kirjeldatud kriminaalmenetluseks.
3 Artikli 20 alusel omaalgatuslikult edastatud informatsiooni saamise korral järgib konventsiooniosaline informatsiooni edastanud konventsiooniosalise konfidentsiaalsusnõuet vastavalt oma õigusele. Kui ta ei saa seda nõuet täita, teatab ta sellest informatsiooni edastanud konventsiooniosalisele viivitamata.
Artikkel 44 – Kulud
Üldjuhul kannab taotluse täitmise tavalised kulud taotluse saanud konventsiooniosaline. Kui taotluse täitmiseks on vaja teha suuri või erakorralisi kulutusi, lepivad konventsiooniosalised kokku taotluse täitmise tingimuste ja kulude kandmise suhtes.
Artikkel 45 – Kahjud
1 Kui isik on esitanud nõude käesoleva peatüki alusel koostöös tehtud toimingust tekkinud või tegevusetusest tekkinud kahju hüvitamiseks, võivad asjaomased konventsiooniosalised omavahel kokku leppida, et hüvitatav summa jagatakse.
2 Konventsiooniosaline, kelle vastu kahju hüvitamist menetletakse, informeerib sellest konventsiooniosalist, kes võib olla asjast huvitatud.
V peatükk – RAB koostöö
Artikkel 46 – RAB koostöö
1 Konventsiooniosaline tagab, et käesolevas konventsioonis defineeritud RAB teeb rahapesu vastu võitlemisel oma riiklike volituste piires koostööd informatsiooni kogumiseks ja analüüsimiseks ning vajadusel RAB piires uurimiseks mis tahes fakti kohta, mis võib viidata rahapesule.
2 Seoses lõikega 1 tagab konventsiooniosaline, et RAB vahetab omaalgatuslikult või taotluste alusel käesoleva konventsiooni või olemasolevate või tulevaste käesoleva konventsiooniga kooskõlas olevate vastastikuse mõistmise memorandumite kohaselt kogu neile kättesaadavat informatsiooni, mis võib olla RAB jaoks oluline informatsiooni töötlemiseks või analüüsimiseks või uurimiseks seoses rahapesuga seotud finantstehingutega ja nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikutega.
3 Konventsiooniosaline tagab, et käesolevas artiklis sätestatud RAB funktsioone ei mõjuta RAB riigisisene staatus, sõltumata sellest, kas RAB on haldus-, korrakaitse- või õigusasutus.
4 Taotluse esitanud RAB lisab käesoleva artikli alusel esitatud taotlusele lühikese kokkuvõtte asjakohastest faktidest, millest taotluse esitanud RAB on teadlik. RAB sätestab taotluses selle, kuidas taotletavat informatsiooni kavatsetakse kasutada.
5 Käesoleva artikli alusel esitatud taotluse saanud RAB edastab kogu taotletava asjakohase informatsiooni, sealhulgas talle teadaoleva finantsinformatsiooni ja taotletavad korrakaitseandmed, ilma vajaduseta täita konventsiooniosaliste vahel kehtivatele kokkulepetele ja konventsioonidele vastavat ametlikku erinõuet.
6 RAB võib keelduda avaldamast informatsiooni, mis võib takistada taotluse saanud konventsiooniosalises kriminaalmenetluse läbiviimist või erijuhul, kui informatsiooni avaldamine oleks selgelt vastuolus füüsilise või juriidilise isiku või taotluse saanud konventsiooniosalise õiguspäraste huvidega või oleks muul viisil vastuolus taotluse saanud konventsiooniosalise õiguse põhimõtetega. Sellist keeldumist tuleb taotluse esitanud RAB jaoks nõuetekohaselt põhjendada.
7 Käesoleva artikli alusel saadud informatsiooni ja dokumente tohib kasutada ainult lõikes 1 nimetatud otstarveteks. Kui informatsiooni andnud RAB ei ole andnud vastavat luba, siis teise RAB käest informatsiooni saanud RAB ei tohi avaldada seda informatsiooni kolmandatele isikutele ega kasutada seda mis tahes muuks otstarbeks kui analüüsimiseks.
8 Käesoleva artikli alusel informatsiooni või dokumente edastav RAB võib kehtestada piiranguid ja tingimusi informatsiooni kasutamisele muuks otstarbeks peale lõikes 7 sätestatute. Informatsiooni saanud RAB peab kõigi selliste piirangute ja tingimustega arvestama.
9 Kui konventsiooniosaline soovib kasutada edastatud informatsiooni või dokumente kriminaalmenetlustes või süüdimõistmisel vastavalt lõikes 7 sätestatud otstarvetele, siis peab edastav RAB selleks oma nõusoleku andma, välja arvatud juhul, kui keeldumise aluseks on RAB suhtes kehtiv riiklik õigus või lõikes 6 sätestatud tingimused. Nõusoleku andmisest keeldumist peab nõuetekohaselt põhjendama.
10 RAB rakendab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas turvameetmed tagamaks, et käesoleva artikli alusel edastatav informatsioon ei muutu kättesaadavaks mis tahes muudele asutustele, agentuuridele või ametkondadele.
11 Edastatavat informatsiooni tuleb kaitsta vastavalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonile isikute kaitse kohta seoses isikuandmete automatiseeritud töötlusega (ETS nr. 108) ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 15. septembri 1987. aasta soovitusele nr. R(87)15 isikuandmete kasutamise kohta politseisektoris, rakendades vähemalt samu konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse nõudeid nagu kehtivad taotluse esitanud RAB suhtes kohaldatavas riigisiseses seaduses.
12 Informatsiooni edastanud RAB võib teha mõistlikke päringuid esitatud informatsiooni kasutamise kohta ja informatsiooni saanud RAB peab sellist tagasisidet andma, kui see on mõistlikult võimalik.
13 Konventsiooniosaline peab sätestama, milline asutus on käesoleva artikli mõistes RAB.
Artikkel 47 – Rahvusvaheline koostöö kahtlaste tehingute edasilükkamiseks
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud ja muud meetmed, mis võimaldavad välisriigi RAB taotluse alusel konventsiooniosalise RAB kiiret tegutsemist eesmärgiga tehingut peatada või mitte lubada selliseks perioodiks ja sellistel tingimustel, mis on konventsiooniosalise seadustes tehingute edasilükkamise kohta sätestatud.
2 Lõikes 1 nimetatud tegevus tehakse, kui taotluse saanud RAB on taotluse esitanud RAB põhjenduse alusel veendunud, et:
a tehing on seotud rahapesuga ja
b tehing oleks peatatud või selle tegemist poleks lubatud, kui tehingu kohta oleks esitatud riigisisene kahtlase tehingu teade.
VI peatükk – Järelevalve ja vaidluste lahendamine
Artikkel 48 – Järelevalve ja vaidluste lahendamine
1 Konventsiooni kohaldamist jälgib konventsiooniosaliste konverents, mis:
a jälgib konventsiooni korrektset kohaldamist konventsiooniosalistes ja
b konventsiooniosalise nõudmisel avaldab oma arvamuse mis tahes küsimuses seoses konventsiooni tõlgendamisega või kohaldamisega.
2 Konventsiooniosaliste konverents täidab eespool lõike 1 punktis a nimetatud ülesandeid, kasutades olemasolevaid rahapesu tõkestamise meetmeid hindava ekspertkomitee (Moneyval) avalikke kokkuvõtteid (Moneyvali riikide puhul) ja olemasolevaid rahapesuvastase töökonna avalikke kokkuvõtteid (rahapesuvastase töökonna riikide puhul), täiendades neid vajadusel perioodiliste enesehindamise küsitlustega. Jälgimise protseduur käsitleb käesoleva konventsiooniga reguleeritud valdkondi üksnes ulatuses, mis ei ole hõlmatud muude asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, mille alusel rahapesuvastane töökond ja Moneyval ühiseid hindamisi läbi viivad.
3 Kui konventsiooniosaliste konverents leiab, et vajab oma ülesannete täitmiseks lisainformatsiooni, siis teeb konventsiooniosaliste konverents koostööd asjaomase konventsiooniosalisega, rakendades Moneyvali protseduuri ja mehhanismi, kui konventsiooniosaliste konverents seda vajalikuks peab. Asjaomane konventsiooniosaline peab konventsiooniosaliste konverentsile aru andma. Selle alusel otsustab konventsiooniosaliste konverents, kas hinnata asjaomase konventsiooniosalise olukorda süviti. Süviti hindamine võib, kuid ei pruugi hõlmata asjaomase riigi külastust hindamismeeskonna poolt.
4 Konventsiooni tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud vaidluse korral otsivad konventsiooniosalised lahendust läbirääkimiste teel või nende valitud muul rahumeelsel viisil, sealhulgas vaidluse esitamine konventsiooniosaliste konverentsile või vahekohtule, kelle otsus on riikidele kohustuslik, või Rahvusvahelisse Kohtusse, kui konventsiooniosalised selles kokku lepivad.
5 Konventsiooniosaliste konverents võtab vastu oma protseduurireeglid.
6 Euroopa Nõukogu peasekretär kutsub konventsiooniosaliste konverentsi kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist. Edasised konventsiooniosaliste konverentsid toimuvad regulaarselt vastavalt konventsiooniosaliste konverentsi poolt vastuvõetud protseduurireeglitele.
VII peatükk – Lõppsätted
Artikkel 49 – Allakirjutamine ja jõustumine
1 Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja selle väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele. Riigid võivad avaldada nõusolekut olla konventsiooniga seotud:
a sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutades või
b sellele alla kirjutades ning seejärel konventsiooni ratifitseerides või heaks kiites.
2 Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.
3 Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kuus allakirjutanut sealhulgas vähemalt neli Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 avaldanud olla nõus konventsioonist tulenevate kohustustega.
4 Allakirjutanud riigi suhtes, kes edaspidi avaldab olla nõus konventsioonist tulenevate kohustustega, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil riik väljendas olla nõus konventsioonist tulenevate kohustustega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1.
5 1990. aasta konventsiooni konventsiooniosaline peab käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel või heakskiitmisel tunnistama endale siduvaks vähemalt talle siduvatele 1990. aasta konventsiooni sätetele vastavad sätted.
6 Käesoleva konventsiooni konventsiooniosalised, mis on samal ajal ka 1990. aasta konventsiooni konventsiooniosalised, peavad käesoleva konventsiooni jõustumisel:
a kohaldama omavahelistes suhetes käesoleva konventsiooni sätteid ja
b jätkama 1990. aasta konventsiooni sätete kohaldamist oma suhetes 1990. aasta teiste konventsiooniosalistega, kes ei ole käesoleva konventsiooni konventsiooniosalised.
Artikkel 50 – Konventsiooniga ühinemine
1 Pärast konventsiooni jõustumist ja konventsiooniosalistega konsulteerimist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee kutsuda Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamusega vastuvõetud otsuse ning Ministrite Komitees esindatud konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsuse alusel konventsiooniga ühinema riike, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja kes ei osalenud konventsiooni väljatöötamises.
2 Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.
Artikkel 51 – Territoriaalne kohaldamine
1 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.
2 Edaspidi võib konventsiooniosaline Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooni alusel kohaldada konventsiooni deklaratsioonis täpsustatud muul territooriumil. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deklaratsiooni hoiuleandmisest peasekretärile.
3 Kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib peasekretärile saadetud teatega selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate laekumisest peasekretärile.
Artikkel 52 – Käesoleva konventsiooni ning muude konventsioonide ja kokkulepete seos
1 Konventsioon ei ole vastuolus õiguste ja kohustustega, mis tulenevad eriküsimusi reguleerivatest rahvusvahelistest mitmepoolsetest lepingutest.
2 Konventsiooniosalised võivad käesoleva konventsiooniga reguleeritavates valdkondades sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, et konventsiooni sätteid täiendada või et hõlbustada konventsiooni põhimõtete järgimist.
3 Kui vähemalt kaks konventsiooniosalist on käesoleva konventsiooniga reguleeritud valdkonnas kokkuleppe või lepingu juba sõlminud või on oma suhteid selles valdkonnas korraldanud muul viisil, on neil õigus kohaldada konventsiooni asemel kokkulepet või lepingut või muud kokkulepitud korda juhul, kui see hõlbustab rahvusvahelist koostööd.
4 Konventsiooniosalised, mis on Euroopa Liidu liikmesriigid, peavad omavahelistes suhetes rakendama olemasolevaid ja konkreetsel juhul kohaldatavaid Euroopa Ühenduse või Euroopa Liidu reegleid, minemata seejuures vastuollu käesoleva konventsiooni eesmärgi ja otstarbega ning konventsiooni täies mahus kohaldamisega suhetes teiste konventsiooniosalistega.
Artikkel 53 – Deklaratsioonid ja reservatsioonid
1 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida, et ta teeb artikli 3 lõikes 2, artikli 9 lõikes 4, artikli 17 lõikes 5, artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 2, artikli 35 lõigetes 1 ja 3 ning artikli 42 lõikes 2 lubatud deklaratsioone.
2 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes jätta Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga endale õiguse keelduda kohaldamast osaliselt või täies mahus artikli 7 lõike 2 punkti c, artikli 9 lõike 6, artikli 46 lõike 5 ja artikli 47 sätteid.
3 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida viisi, kuidas ta kavatseb kohaldada konventsiooni artikleid 17 ja 19, võttes arvesse kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid seoses rahvusvahelise koostööga kriminaalasjades. Riik või Euroopa Ühendus teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri kõigist muutustest selles informatsioonis.
4 Riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida:
a et ta ei kohalda konventsiooni artikli 3 lõiget 4;
b et ta kohaldab konventsiooni artikli 3 lõiget 4 üksnes osaliselt; või
c viisi, kuidas ta kavatseb konventsiooni artikli 3 lõiget 4 rakendada.
Riik või Euroopa Ühendus teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri kõigist muutustest selles informatsioonis.
5 Muid reservatsioone teha ei või.
6 Käesoleva artikli alusel reservatsiooni teinud konventsiooniosaline võib selle Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava teatega kas täielikult või osaliselt tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub, kui peasekretär on teate kätte saanud.
7 Konventsiooni sätte suhtes reservatsiooni teinud konventsiooniosaline ei saa teiselt konventsiooniosaliselt nõuda selle sätte kohaldamist; konventsiooniosaline võib nõuda sätte kohaldamist niivõrd, kuivõrd ta seda ise teeb, kui reservatsioon on osaline või tingimuslik.
Artikkel 54 – Muudatused
1 Konventsiooniosaline võib teha konventsiooni muutmiseks ettepanekuid ning Euroopa Nõukogu peasekretär edastab need Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja mitteliikmesriikidele, kes on ühinenud või on kutsutud ühinema käesoleva konventsiooniga kooskõlas artikliga 50.
2 Konventsiooniosalise muudatusettepanek edastatakse Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komiteele, kes esitab oma arvamuse muudatuse kohta Ministrite Komiteele.
3 Ministrite Komitee kaalub muudatusettepanekut ja Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komitee arvamust ning võib muudatuse Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamusega vastu võtta.
4 Ministrite Komitees lõike 3 alusel vastuvõetud muudatuse tekst edastatakse konventsiooniosalistele vastuvõtmiseks.
5 Lõike 3 alusel vastuvõetud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised on peasekretäri selle vastuvõtmisest teavitanud.
6 Konventsiooniosaline või Ministrite Komitee võib teha ettepaneku konventsiooni lisas toodud kuriteoliikide nimekirja täiendamiseks ja artikli 13 muutmiseks ning Euroopa Nõukogu peasekretär edastab need konventsiooniosalistele.
7 Pärast konsulteerimist konventsiooniosalistega, mis ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, ning vajadusel pärast konsulteerimist Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Komiteega võib Ministrite Komitee lõikes 6 esitatud muudatusettepaneku alusel muudatuse Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamusega vastu võtta. Muudatus jõustub ühe aasta möödumisel pärast selle konventsiooniosalistele edastamist. Selle perioodi jooksul võivad konventsiooniosalised teavitada Euroopa Nõukogu peasekretäri kõigist vastuväidetest selle muudatuse jõustumisele.
8 Kui üks kolmandik konventsiooniosalistest teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri vastuväidetest muudatuse jõustumisele, siis muudatus ei jõustu.
9 Kui vähem kui üks kolmandik konventsiooniosalistest teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri vastuväidetest muudatuse jõustumisele, siis jõustub muudatus nende konventsiooniosaliste suhtes, mis ei esitanud vastuväiteid.
10 Kui muudatus on käesoleva artikli lõigete 6–9 kohaselt jõustunud ja konventsiooniosaline on sellele vastuväite esitanud, siis jõustub muudatus selle konventsiooniosalise suhtes esimesel päeval pärast kuupäeva, mil konventsiooniosaline teavitab Euroopa Nõukogu peasekretäri muudatuse vastuvõtmisest. Vastuväite esitanud konventsiooniosaline võib vastuväite igal ajal tagasi võtta, teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri.
11 Kui Ministrite Komitee on muudatuse vastu võtnud, siis ei saa riik ega Euroopa Ühendus lugeda konventsiooni endale siduvaks ilma samaaegselt muudatust vastu võtmata.
Artikkel 55 – Denonsseerimine
1 Konventsiooniosaline võib konventsiooni Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava teatega igal ajal denonsseerida.
2 Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate laekumisest peasekretärile.
3 Pärast denonsseerimist kohaldatakse konventsiooni konfiskeerimise suhtes artikli 23 alusel juhul, kui konventsiooni sätetega kooskõlas olev taotlus on esitatud enne denonsseerimise jõustumist.
Artikkel 56 – Teated
Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele, konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele ja muudele konventsiooniosalistele teatavaks:
a iga allakirjutamise;
b ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;
c konventsiooni artiklite 49 ja 50 kohase jõustumise kuupäeva;
d artikli 53 järgi tehtud deklaratsiooni või reservatsiooni;
e muu konventsiooniga seotud akti, teate ja teadaande.
Selle tõenduseks on nõuetekohaselt volitatud esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 16. mail 2005 Varssavis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab kinnitatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele, konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ja konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.
Lisa
a kuritegelikus ühenduses osalemine ja grupiviisiline väljapressimine;
b terrorism, sealhulgas terrorismi rahastamine;
c inimkaubandus ja välismaalaste ebaseaduslik üle piiri toimetamine;
d seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste seksuaalne ärakasutamine;
e narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine;
f relvaga ebaseaduslik kauplemine;
g varastatud esemetega ja muude esemetega ebaseaduslik kauplemine;
h korruptsioon ja altkäemaks;
i pettus;
j raha võltsimine;
k toodete võltsimine ja piraatlus;
l keskkonnavastane kuritegu;
m tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine;
n inimrööv, ebaseaduslik vabaduse võtmine ja pantvangi võtmine;
o rööv või vargus;
p salakaubavedu;
q väljapressimine;
r võltsimine;
s piraatlus ning
t siseinfoga kauplemine ja turuga manipuleerimine.
Facebook
Twitter