Teksti suurus:

Karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.09.2002
Avaldamismärge:RT I 2002, 63, 387

Karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 19.06.2002

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. juuli 2002. a otsusega nr 217

1. peatükk
VÄÄRTEOD PEREKONNA JA ALAEALISE VASTU

§ 1. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduses (RT I 1998, 2, 42) tehakse järgmised muudatused:

1) 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«JÄRELEVALVE»;

2) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Ettekirjutuse mittetäitmise või mittekohase täitmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.»;

3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.»;

4) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral vähemalt teist korda peatab valla- või linnavalitsus kuni üheks aastaks ettevõtja tegutsemisloa või tunnistab selle kehtetuks. Tegutsemisloa kehtetuks tunnistamise korral ei anta ettevõtjale uut tegutsemisluba enne ühe aasta möödumist loa kehtetuks tunnitamise päevast.»;

5) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;

6) seadust täiendatakse § 15 järel 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

«31. peatükk
VASTUTUS

§ 151. Pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose levitamise või demonstreerimise nõuete rikkumine

(1) Pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose levitamise või demonstreerimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Kultuuriministeerium;
2) politseiprefektuur.»

2. peatükk
RAHVATERVISEVASTASED VÄÄRTEOD

§ 2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduses (RT I 1997, 52, 834; 2001, 88, 531) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 pealkirjas ja lõikes 2 asendatakse sõna «erikonfiskeerimine» sõnaga «konfiskeerimine» vastavas käändes;

2) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõnad «haldusõiguserikkumise asjas» sõnaga «väärteoasjas»;

3) 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

4) paragrahvid 13, 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse §-dega 151–153 järgmises sõnastuses:

« § 151. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses

Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 152. Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine käitlemise, arvestuse või aruandluse nõuete rikkumine

(1) Narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine valmistamise, tootmise, töötlemise, pakkimise, säilitamise, veo, impordi, ekspordi, transiidi, üleandmise või arvestuse ja aruandluse nõuete rikkumise eest selle eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 153. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 151 ja 152 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Politseiprefektuur või kohus konfiskeerib §-s 151 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine.

(3) Politseiprefektuur, Tolliamet või kohus võib kohaldada §-s 152 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(4) Käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

(5) Käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Tolliamet;
3) Ravimiamet.»

§ 3. Rahvatervise seaduses (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 18 järel 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

«31. peatükk
VASTUTUS

§ 181. Vastutus tervisekaitse nõuete rikkumise eest

(1) Käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1, 3, 5 ja 7 nimetatud nõuete rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(3) Käeolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Tervisekaitseinspektsioon;
2) Ravimiamet (apteekide osas).»;

2) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Eriolukorra seaduses (RT I 1996, 8, 164; 1999, 57, 598) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatükki täiendatakse §-dega 281 –283 järgmises sõnastuses:

« § 281. Eriolukorra ajal epideemiatõrje nõuete rikkumine

Eriolukorra ajal eriolukorra piirkonnas epideemiatõrje nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 282. Eriolukorras kehtestatud nõuete rikkumine

Eriolukorras kehtestatud nõuete rikkumise, samuti eriolukorra juhi või päästejuhi seadusliku korralduse eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 283. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 281 ja 282 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tervisekaitseinspektsioon.

(3) Käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Päästeamet.»;

2) paragrahvid 29–34 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Ravimiseaduses (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002, 18, 97) tehakse järgmised muudatused:

1) 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«RIIKLIK JÄRELEVALVE»;

2) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 15. Kahju hüvitamine ja tegevusloa peatamine»;

3) paragrahvi 15 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse § 15 järel 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

«41. peatükk
VASTUTUS

§ 151. Ravimite väljastamisnõuete rikkumine

(1) Apteegi töötaja poolt riiklikult registreerimata ravimi või teadlikult ebaõige ravimi väljastamise või muude ravimi väljastamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 152. Ravimi käitlemisnõuete rikkumine

(1) Vastutava isiku poolt ravimi tootmise, apteegis valmistamise, jae- ja hulgimüügi, transpordi, impordi, ekspordi, säilitamise ja käibelt kõrvaldamise nõuete rikkumise, samuti riiklikult registreerimata ravimi või ravimi, millele Ravimiamet ei ole väljastanud ühekordset impordi- ja kasutamisluba, hankimise, valmistamise või levitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud tegevusluba omav juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 153. Ravimite arvestuse ja aruandluse nõuete rikkumine

(1) Vastutava isiku poolt ravimite või nende tootmis-, impordi- või ekspordialase arvestuse ja aruandluse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud tegevusluba omav juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 154. Ravimite reklaami nõuete rikkumine

(1) Ravimite väljakirjutamisõigust omavatele isikutele suunatud ravimite reklaami nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 155. Kliinilise uuringu läbiviimise nõuete rikkumine

Ravimi lubatud kliinilise uuringu läbiviimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 156. Veterinaarravimi ja ravimsööda kasutamise nõuete rikkumine

(1) Veterinaarias kasutatava ravimi ja ravimsööda kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 157. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 151–156 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Kohus võib kohaldada §-des 151–152 ja Tolliamet §-s 152 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(3) Käesoleva seaduse §-des 151 –155 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Ravimiamet.

(4) Käesoleva seaduse §-des 152 ja 153 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tolliamet.

(5) Käesoleva seaduse §-s 156 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduinspektsioon.»

§ 6. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) 7. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

3) seadust täiendatakse § 27 järel 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

«71. peatükk
VASTUTUS

§ 271. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine

(1) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 272. Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine

(1) Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 273. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.»;

4) paragrahvid 28–30 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Seadmete energiatõhususe seaduses (RT I 2000, 84, 532) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-dega 101–104 järgmises sõnastuses:

« § 101. Seadme energiamärgistuse ja tootekirjelduse nõuete rikkumine

(1) Seadme tootja poolt seadme energiamärgistuse või tootekirjeldusega varustamata jätmise või tehnilise dokumentatsiooni koostamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 102. Energiamärgistuse või tootekirjelduse välja panemata jätmine

(1) Seadme edasimüüja või tarnija poolt seadme müügikohas energiamärgistuse või tootekirjelduse välja panemata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 103. Seadme energiatõhususe ja tekitatava müra nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 104. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 101–103 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 101–103 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.»;

2) paragrahvid 11–13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Masina ohutuse seaduses (RT I 2000, 89, 580; 2002, 49, 309) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

2) seadust täiendatakse § 15 järel järgmise tekstiga:

«51. peatükk
VASTUTUS»;

3) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 16. Väärteokaristus

Vastutus käeoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest on sätestatud toote ohutuse seaduses (RT I 1998, 40, 613; 1999, 82, 753; 2000, 86, 546).»

§ 9. Toote ohutuse seaduses (RT I 1998, 40, 613; 1999, 82, 753; 2000, 86, 546; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatükki täiendatakse §-dega 111–113 järgmises sõnastuses:

« § 111. Toote ohutusnõuete rikkumine

(1) Toote ohutusnõuete rikkumise eest toote valmistamisel või levitamisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 112. Toote või teenuse ohtudest teatamata jätmine

(1) Turustatavatel toodetel ja osutatavatel teenustel ilmnenud ohtudest teatamata jätmise, samuti sellise toote või teenuse turustamise või levitamise peatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 113. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 111 ja 112 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 111 ja 112 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.»;

2) paragrahvid 12–14 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Elundite ja kudede siirdamise seaduses (RT I 2002, 21, 118) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

2) seadust täiendatakse § 16 järel järgmise tekstiga:

«51. peatükk
VASTUTUS»;

3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.»

3. peatükk
INTELLEKTUAALSE OMANDI VASTASED VÄÄRTEOD

§ 11. Autoriõiguse seaduses (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335) tehakse järgmised muudatused:

1) X peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«ÕIGUSTE KAITSE»;

2) paragrahvi 80 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 80. Andmebaasi tegija õiguste kaitse»;

3) paragrahvi 80 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse § 81 järel X1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«X1 peatükk
VASTUTUS

§ 811. Piraatkoopiaga kauplemine

(1) Piraatkoopiaga kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Tarbijakaitseamet.

(5) Politseiprefektuur või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.»;

5) paragrahvid 82–84 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 841 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 841. Teatud kaubaga kauplemise keeld

(1) Kui väärteoprotokoll on koostatud käesoleva seaduse § 811 2. lõikes nimetatud väärteo kohta ja asja menetlemisel on kindlaks tehtud, et kauplemise objektiks oli piraatkoopia, võib juriidilise isiku väärteoasja menetleva ametiisiku asutus esitada kauplemisloa väljastajale põhjendatud taotluse keelata kauplemisluba omaval juriidilisel isikul kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni kauplemine Eesti Kaupade Nomenklatuuri (edaspidi EKN) selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub kauplemise objektiks olnud piraatkoopia. Taotlusele lisatakse väärteoprotokolli ärakiri.

(2) Kauplemisloa väljastaja võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotluse alusel tunnistada juriidilise isiku kauplemisloa kehtetuks, väljastades samas uue kauplemisloa, millele on märgitud keeld kaubelda EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub kauplemise objektiks olnud piraatkoopia.

(3) Kui menetlus juriidilise isiku suhtes käesoleva seaduse § 811 2. lõikes nimetatud väärteo kohta lõpetatakse, saadetakse viivitamata kauplemisloa väljastajale määrus või otsus asjas menetluse lõpetamise kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhul tunnistatakse keelumärget kandev kauplemisluba kehtetuks ja juriidilisele isikule väljastatakse ilma keelumärketa kauplemisluba.

(5) Juriidilisel isikul, kelle karistamise kohta käesoleva seaduse § 811 2. lõike järgi on otsus jõustunud, on keelatud kauplemine EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud piraatkoopia. Keeld kehtib, sõltumata väärteo toimepanemise kohast, kolme aasta vältel otsuse jõustumise päevast arvates.

(6) Menetleja saadab käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud otsuse koopia viivitamata kauplemisloa väljastajale.

(7) Kauplemisloa väljastaja tunnistab käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud alusel juriidilise isiku kauplemisloa kehtetuks, väljastades samas uue kauplemisloa kehtivusega kuni kolm aastat, millele on märgitud keeld kaubelda EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud piraatkoopia.

(8) Kui juriidilist isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 811 2. lõike järgi ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta § 811 2. lõike järgi ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) kohaselt kustutatud, võib kauplemisloa väljastaja tunnistada kauplemisloa kehtetuks ja keelduda talle uue kauplemisloa väljastamisest kuni kolme aasta jooksul kauplemisloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

(9) Kauplemise keelamisega tekitatud kahju hüvitatakse seadusega sätestatud alustel ja korras.»;

7) paragrahvi 85 lõikes 1 asendatakse sõnad «menetluses haldusõiguserikkumise asjades» sõnaga «väärteomenetluses»;

8) paragrahvi 85 lõigetes 2–4 asendatakse sõna «erikonfiskeerimist» sõnaga «konfiskeerimist» ja § 85 lõikes 5 sõna «Erikonfiskeeritud» sõnaga «Konfiskeeritud»;

9) paragrahvi 86 pealkirjas asendatakse sõna «Erikonfiskeeritud» sõnaga «Konfiskeeritud»;

10) paragrahvi 86 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 811 lõike 5 kohaselt konfiskeeritud arvutisüsteem antakse tasuta üle Haridusministeeriumile.»

§ 12. Kaubamärgiseaduses (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231; 1999, 93, 834; 102, 907; 2001, 27, 51; 56, 332 ja 335; 2002, 49, 308) tehakse järgmised muudatused:

1) VIII osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VIII. KAUBAMÄRGIOMANIKU ÕIGUSTE KAITSE JA VAIDLUSED»;

2) paragrahv 32 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 34. Kahju suuruse arvutamine

Kaubamärgiomanikule või litsentsiaadile tekitatud kahju suuruse arvutamise aluseks võetakse tulu, mida ta oleks saanud kaubamärgi normaalsel kasutamisel.»;

4) paragrahvid 361–365 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse §-ga 366 järgmises sõnastuses:

« § 366. Väärteokaristus

Väärteokaristus võltsitud kaubaga kauplemise eest sätestatakse tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283, 289; 56, 332; 2002, 18, 97; 35, 214).»

§ 13. Sordikaitseseaduses (RT I 1998, 36/37, 553; 2000, 10, 56; 2001, 93, 565) tehakse järgmised muudatused:

1) 10. peatükki täiendatakse §-dega 591 ja 592 järgmises sõnastuses:

« § 591. Sordikaitsenõuete rikkumine

(1) Sordikaitsetaotluses valeandmete esitamise või sordinime kasutamisnõuete rikkumise, samuti proovide, näidiste, koostisosade, teabe, dokumentide, seemne või paljundusmaterjali esitamise kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 592. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 591 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 591 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Taimetoodangu Inspektsioon.»;

2) paragrahvid 60–62 tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Kasuliku mudeli seaduse (RT I 1994, 25, 407; 2000, 60, 388; 2001, 27, 151) § 50 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Tööstusdisaini kaitse seaduse (RT I 1997, 87, 1466; 2002, 9, 45) § 84 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduses (RT I 2001, 56, 334; 88, 531) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Menetluse alustamine

Kui õiguste omaja on andnud kahtlusalusele kaubale hinnangu, mille kohaselt kaup on intellektuaalset omandit rikkuv kaup, alustab toll isiku suhtes, kes seda kaupa sisse või välja vedas, väärteomenetluse või kriminaalmenetluse.»;

2) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse sõna «erikonfiskeeritakse» sõnaga «konfiskeeritakse»;

3) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad «haldusõiguserikkumise asjas» sõnaga «väärteoasjas».

4. peatükk
RIIGIVASTASED VÄÄRTEOD

§ 17. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduses (RT I 1995, 25, 352; 1996, 49, 953) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 42 järel 61. peatükiga järgmises sõnastuses:

«61. peatükk
JÄRELEVALVE

§ 421. Järelevalve

Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle oma pädevuse piires teostab:
1) Vabariigi Valitsus;
2) vastav ministeerium oma valitsemisalas;
3) maavanem;
4) valla- või linnavalitsus;
5) kaitseväe ülemjuhataja.»;

2) seadust täiendatakse § 421 järel 62. peatükiga järgmises sõnastuses:

«62. peatükk
VASTUTUS

§ 422. Vara sundvõõrandamiseks või sundkasutamisele võtmiseks pädeva voliniku tegevuse takistamine

(1) Sõjaseisukorra ajal riigikaitseliseks vajaduseks vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutusele võtmiseks pädeva voliniku tegevuse takistamise eest vara sundvõõrandamisel või sundkasutusele võtmisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.»;

3) paragrahvid 43 ja 44 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Kaitseväeteenistuse seadust (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353; 97, 604; 100, 648) täiendatakse § 215 järel 121. peatükiga järgmises sõnastuses:

«121. peatükk
VASTUTUS

§ 2151. Ajateenistuse kohustuse eiramine

Kutsealuse poolt ajateenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 2152. Õppekogunemise eiramine

Reservväelase poolt õppekogunemisele ilmumise eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 2153. Kaitsejõududes arvelevõtmise korra rikkumine

Mõjuva põhjuseta ajateenistusse arvelevõtmiseks ilmumata jätmise eest, samuti reservväelase või kutsealuse poolt alalise elukoha muutmisel kaitsejõududes arvele või arvelt maha võtmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 2154. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 2151–2153 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 2151–2153 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on riigikaitseosakond.»

§ 19. Erakorralise seisukorra seaduses (RT I 1996, 8, 165) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

2) paragrahvid 33–35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Erakorralist seisukorda korraldava õigusakti eiramine

Erakorralist seisukorda korraldava õigusakti eiramise eest erakorralise seisukorra ajal isiku poolt, kellele see õigusakt oli täitmiseks kohustuslik, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud väärtegu, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 34. Ametiisiku tegevuse takistamine erakorralise seisukorra ajal

Ametiisiku tegevuse takistamise eest erakorralise seisukorra ajal, kui ametiisiku tegevus oli seotud abinõude rakendamisega erakorralise seisukorra põhjustanud ohu kõrvaldamiseks, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 35. Politseitunni ajal tänaval või muus avalikus kohas nõutavate dokumentideta viibimine

Isiku viibimise eest politseitunni ajal tänaval või muus avalikus kohas ilma nõutavate dokumentideta – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.»;

3) seadust täiendatakse 351. paragrahviga järgmises sõnastuses:

« § 351. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 33–35 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 33–35 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.»;

4) paragrahvid 32 ja 36–39 tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Riigisaladuse seadust (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643) täiendatakse § 32 järel 61. peatükiga järgmises sõnastuses:

«61. peatükk
VASTUTUS

§ 321. Riigisaladuse seaduse nõuete rikkumine

(1) Riigisaladuse seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest, kui see ei olnud seotud riigisaladuse avalikustamisega, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitsepolitseiamet.»

5. peatükk
AVALIKU RAHU VASTASED VÄÄRTEOD

§ 21. Avaliku koosoleku seaduses (RT I 1997, 30, 472; 1999, 31, 425) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 141 järel 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

«31. peatükk
VASTUTUS

§ 142. Avaliku koosoleku läbiviimise nõuete rikkumine

(1) Avaliku koosoleku läbiviimise eest kehtestatud nõudeid eirates või avaliku koosoleku läbiviimise eest, mille teadet ei ole registreeritud või mille läbiviimine on motiveeritud esildisega keelatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.»;

2) paragrahvid 15 ja 16 tunnistatakse kehtetuks.

§ 22. Riikliku statistika seaduses (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 10 ja 11 tunnitatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-dega 111–113 järgmises sõnastuses:

« § 111. Riikliku statistika seaduse nõuete rikkumine

(1) Riiklike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete esitamata jätmise või moonutatult esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 112. Andmete ebaseaduslik edastamine

Riikliku statistilise vaatlusega kogutud töötluses olevate või andmeesitaja identifitseerimist võimaldavate andmete ebaseadusliku edastamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 113. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 111 ja 112 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 111 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Statistikaamet.

(3) Käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitseinspektsioon.»

§ 23. Isikuandmete kaitse seaduses (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 32 ja 34 tunnistatakse kehtetuks;

2) 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

3) paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Isikuandmete kaitse seaduse nõuete eiramine

(1) Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse, isikuandmete kaitse abinõude või isikuandmete töötlemise muude nõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitseinspektsioon.»

§ 24. Andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 51 järel 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

«31. peatükk
VASTUTUS

§ 511. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse andmete esitamata jätmine ja valeandmete esitamine

(1) Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse kohustuslike andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 512. Riigi- või kohaliku omavalitsuse andmekogu pidamise korra rikkumine

Riigi- või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutava või volitatud töötleja kohustuste rikkumise eest andmekogu pidamisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 513. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 511 ja 512 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 511 ja 512 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitseinspektsioon.»;

2) paragrahvid 54–56 tunnistatakse kehtetuks.

§ 25. Maakatastriseaduses (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 191 järel 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

«31. peatükk
VASTUTUS

§ 192. Maakasutuse nõuete rikkumine

(1) Maakasutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Maa-amet;
2) Põllumajandusministeerium.»;

2) paragrahvid 22–24 tunnistatakse kehtetuks.

§ 26. Sundeksemplari seaduses (RT I 1997, 16, 259; 1998, 61, 983) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 17. Sundeksemplari seaduse nõuete rikkumine

(1) Trükise, auvise või elektroonilise teaviku sundeksemplari loovutamise kohustuse eiramise eest, samuti trükisele, auvisele, elektroonilisele teavikule või sundeksemplarile esitatava nõude eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kultuuriministeerium.»;

2) paragrahv 19 tunnistatakse kehtetuks.

§ 27. Riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 17 järel II1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«II1 peatükk
VASTUTUS

§ 171. Piirirežiimi rikkumine

(1) Piirirežiimiga kindlaks määratud riigipiiri ületamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 172. Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 173. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 171 ja 172 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 171 ja 172 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Piirivalveamet.»;

2) paragrahvi 19 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 28. Keeleseadust (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375; 93, 565; 2002, 9, 47) täiendatakse § 26 järel 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
VASTUTUS

§ 261. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine

(1) Eesti keele kasutamise nõuete eiramise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja tema asutuse, kohaliku omavalitsuse või nende hallatavate asutuste, äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asjaajamises, kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemises või töötajatele tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatitel, templitel või kirjaplankidel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 262. Keelenõuete rikkumine meedias

(1) Võõrkeelse audiovisuaalse teose, raadio- või telejaamade võõrkeelsete saadete või avalikkusele suunatud rahvusvaheliste ürituste edastamisel eestikeelse tõlke puudumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 263. Keelenõuete rikkumine Eesti kaitsejõududes

Keelenõuete rikkumise eest Eesti kaitsejõududes – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 264. Keeleoskusnõuete rikkumine

Tööandja poolt töötaja suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmise, samuti avaliku teenistuja või töötaja poolt keeleoskusnõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 265. Eesti keele kasutamise nõude ja kirjakeele normi rikkumine

(1) Avalikul sildil, viidal, kuulutusel, teadaandes või reklaamis eesti keele kasutamise nõude eiramise, samuti ametlikus keelekasutuses või nimede ümberkirjutuses eesti kirjakeele normi rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 266. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine tarbijate teenindamisel

(1) Eesti keele kasutamise nõuete rikkumise eest tarbija teenindamisel ja eestikeelse märgistuse või kasutusjuhendi puudumise eest kaupadel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 267. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 261–266 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 261–266 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keeleinspektsioon.»

§ 29. Hädaolukorraks valmisoleku seaduses (RT I 2000, 95, 613) tehakse järgmised muudatused:

1) 10. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

2) seadust täiendatakse § 34 järel 101. peatükiga järgmises sõnastuses:

«101. peatükk
VASTUTUS

§ 341. Hädaolukorraks valmisoleku seaduse nõuete rikkumine

(1) Hädaolukorraks valmisoleku seaduses ettenähtud kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Päästeamet.»;

3) paragrahvi 34 punkt 2 ning §-d 35–36 ja 39 tunnistatakse kehtetuks.

§ 30. Kohanimeseaduses (RT I 1997, 1, 3; 14, õiend; 1998, 59, 941; 1999, 10, 155) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 22 järel 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

«41. peatükk
VASTUTUS

§ 221. Kohanime kasutamise nõuete rikkumine

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse dokumentides, maakaartidel, teabelevis, avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustes, andmekogudes ja registrites, samuti juriidilise isiku aadressides ametliku kohanime kasutamise nõuete rikkumise eest ametiisiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keeleinspektsioon.»;

2) paragrahv 23 tunnistatakse kehtetuks.

§ 31. Muinsuskaitseseaduses (RT I 2002, 27, 153; 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

2) paragrahvid 45–49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 45. Mälestise tähise rikkumine või hävitamine

(1) Mälestise tähise rikkumise või hävitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 46. Kultuuriväärtusega leiu rikkumine

(1) Kultuuriväärtusega leiu leiukohast teadliku eemaldamise ja selle rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 47. Mälestise järelevalve nõuete rikkumine

(1) Mälestise ilma loata uurimise, ilma Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud projektita ning erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalveta ja tegevusloata konserveerimise, restaureerimise või remontimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 48. Mälestise rikkumine või hävitamine

(1) Mälestise rikkumise või hävitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 49. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 45–48 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 45–48 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Muinsuskaitseamet.»

§ 32. Teenetemärkide seaduses (RT I 1997,1, 4; 14, õiend; 1998, 47, 699; 2001, 43, 240) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 61 järel 61. peatükiga järgmises sõnastuses:

«61. peatükk
VASTUTUS

§ 611. Ebaseaduslik tegevus Eesti riiklike teenetemärkide suhtes

(1) Eesti riikliku teenetemärgi kandmise või muu kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik alus, samuti Eestis riikliku kehtiva teenetemärgi ostmise, müümise, vahetamise või muu tasulise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.»;

2) paragrahvi 64 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 33. Arhiiviseaduses (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 45 lõige 2 ja § 50 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse § 50 järel 101. peatükiga järgmises sõnastuses:

«101. peatükk
VASTUTUS

§ 501. Arhiiviseaduse ja arhiivieeskirja nõuete rikkumine

(1) Arhiiviseaduse või arhiivieeskirja nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigiarhiiv.»

§ 34. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses (RT I 1993, 26, 442; 1996, 3, 57; 1998, 57, 858) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 23 järel III1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«III1 peatükk
VASTUTUS

§ 231. Kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamine

Kollektiivse töötüli läbivaatamise takistamise, selleks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või esitamata jätmise või riikliku või paikkondliku lepitaja poolt määratud ajal lepitustoimingutele mitteilmumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

232. Ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud streigi või töösulu jätkamine

Ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud streigi või töösulu jätkamise, samuti edasilükatud streigi või töösulu määratud ajast varem alustamise või jätkamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

233. Ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud või edasilükatud streigi või töösulu jätkamise organiseerimine

Ebaseaduslikuks tunnistatud või peatatud, samuti edasilükatud streigi või töösulu määratud ajast varem alustamise või jätkamise organiseerimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

234. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 231–233 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.»;

2) paragrahvi 24 lõige 2 ja § 26 tunnistatakse kehtetuks.

§ 35. Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352) tehakse järgmised muudatused:

1) V peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ning õiguslik vastutus»;

2) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 16. Välismaalase väljasaatmine ning tema kohta arvestuse pidamine»;

3) paragrahvi 16 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse § 161 järel V1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«V1 peatükk
VASTUTUS

§ 162. Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamine

(1) Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamise või temaga üürilepingu sõlmimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 163. Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine

(1) Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva ilma tööloata välismaalase töölevõtmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 164. Välismaalase ebaseaduslik töötamine

Välismaalase poolt ilma tööloata Eestis töötamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 165. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse paragrahvides 162–164 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse paragrahvides 162–164 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.»;

5) paragrahvid 231 –236 tunnistatakse kehtetuks.

§ 36. Isikut tõendavate dokumentide seadust (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338) täiendatakse § 362 järel 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

«81. peatükk
VASTUTUS

§ 363. Isikut tõendavate dokumentide seaduse nõuete rikkumine

(1) Isikut tõendavasse dokumenti kantud andmete muutmisest või dokumendi kasutamiskõlbmatuks muutumisest, kaotsiminekust või hävimisest dokumendi väljaandnud valitsusasutuse teavitamata jätmise eest dokumendi kasutaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.»

§ 37. Ametiühingute seaduses (RT I 2000, 57, 372) tehakse järgmised muudatused:

1) 6. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

2) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 26. Kahju hüvitamine

Ametiühingul, mille õigusi rikuti, on õigus nõuda rikkumise lõpetamist, kohustuse täitmist ning tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.»;

3) seadust täiendatakse § 26 järel 61. peatükiga järgmises sõnastuses:

«61. peatükk
VASTUTUS

§ 261. Tööandja kohustuste täitmata jätmine suhetes ametiühinguga

Tööandja poolt kollektiiv- või muu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimistesse mitteasumise, samuti ametiühingu organi töös või koolituses osalemise mittevõimaldamise eest või töötaja õiguste piiramise eest sõltuvalt tema kuulumisest ametiühingusse või tegutsemisest ametiühingu valitud esindajana – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 262. Ametiühingu valitud esindaja tegevuse takistamine

Tööandja poolt ametiühingu valitud esindaja takistamise eest tutvumast töötajate töökorralduse või tingimustega kohas, kus töötab ametiühingu liige – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 263. Informeerimise või konsulteerimise kohustuse rikkumine

Tööandja poolt informeerimise või konsulteerimise kohustuse nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 264. Ametiühingu valitud esindaja kohustuste täitmata jätmine suhetes tööandjaga

Ametiühingu valitud esindaja poolt seaduse või kollektiivlepinguga määratud ajal töörahu kindlustamata jätmise, samuti talle informeerimisel ja konsulteerimisel teatavaks saanud äri- ja tootmis- ning ametisaladuse mittehoidmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 265. Ametiühingu seadusliku tegevuse takistamine

Ametiühingu seadusliku tegevuse takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 266. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 261–265 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 261–265 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.»

§ 38. Riigivapi seaduse (RT I 2001, 65, 376; 2002, 34, 206) § 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 22. Riigivapi kasutamise korra rikkumine

(1) Riigivapi kasutamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.»

§ 39. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktidega 361 ja 362 järgmises sõnastuses:

« 361) heakorra tagamiseks heakorra- ja kaevetööde eeskirjade kehtestamine;
362) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;»;

2) paragrahvi 661 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle.»;

3) seadust täiendatakse § 661 järel XI1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«XI1 peatükk
VASTUTUS

§ 662. Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine

(1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 663. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine

(1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(2) Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

§ 664. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 662 ja 663 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 662 ja 663 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) valla- või linnavalitsus;
2) politseiprefektuur.

(3) Käesoleva seaduse §-s 662 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

§ 665. Trahvide laekumine

Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 662 ja 663 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.»

§ 40. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust (RT I 2002, 36, 220) täiendatakse § 67 järel 111. peatükiga järgmises sõnastuses:

«111. peatükk
VASTUTUS

§ 671. Andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse mittetäitmine

(1) Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samuti valimiskomisjoni otsuse mittetäitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.»

6. peatükk
AMETIALASED VÄÄRTEOD

§ 41. Korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357) 5. peatükki täiendatakse §-dega 261–268 järgmises sõnastuses:

« § 261. Avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmine või selles mittetäielike või valeandmete esitamine

Avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks mõjuva põhjuseta esitamata jätmise või selles teadvalt mittetäielike või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 262. Valeandmete esitamine majanduslike huvide deklaratsiooni kontrollivale isikule või asutusele või komisjonile

Mittetäielike või valeandmete esitamise eest majanduslike huvide deklaratsiooni üle seaduslikku kontrolli teostavale isikule või asutusele või käesolevas seaduses nimetatud komisjonile – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 263. Seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumine

Seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 264. Korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmine

Korruptsiooniohtlikust suhtest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 265. Avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätmine või selles valeandmete esitamine

Avalikustamisele mittekuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks mõjuva põhjuseta esitamata jätmise või selles teadvalt mittetäielike või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 266. Majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolliga seotud ülesannete täitmata jätmine

Asutuse juhi või muu majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolli eest vastutava isiku poolt majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise, hoidmise või kontrolliga seotud ülesannete täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 267. Majanduslike huvide deklaratsiooni sisu seadusvastane avalikustamine

Majanduslike huvide deklaratsiooni sisu seadusvastase avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 268. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 261–267 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 261–267 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

(3) Kui käesoleva seaduse §-des 261–267 sätestatud väärteo pani toime riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265; 89, 1590; 1998, 36/37, 552; 1999, 95, 843; 97, 858; 2000, 51, 320; 58, 376; 2002, 21, 117) § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud kõrgem ametnik, on kohtuväline menetleja Kaitsepolitseiamet.»

§ 42. Avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 28 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna «haldusõiguserikkumiste» sõnaga «väärtegude»;

2) paragrahvi 35 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «haldusõiguserikkumise menetluses» sõnaga «väärteomenetluses»;

3) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 53 lõikes 1 asendatakse sõnad «algatab Andmekaitse Inspektsioon haldusõiguserikkumise asja» sõnadega «alustab Andmekaitseinspektsioon väärteomenetlust»;

5) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse sõnad «algatatud haldusõiguserikkumise asjadest» sõnadega «alustatud väärteomenetlustest»;

6) seadust täiendatakse § 54 järel 61. peatükiga järgmises sõnastuses:

«61. peatükk
VASTUTUS

§ 541. Avaliku teabe avalikustamise ja väljastamise nõuete rikkumine

(1) Teadvalt ebaõige avaliku teabe väljastamise või asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise või väljastamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.»

7. peatükk
KESKKONNAVASTASED VÄÄRTEOD

§ 43. Kaitstavate loodusobjektide seaduses (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21) tehakse järgmised muudatused:

1) 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

2) 7. peatükki täiendatakse §-dega 283 –286 järgmises sõnastuses:

« § 283. Kaitstava loodusobjekti kaitserežiimi rikkumine

(1) Kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui kaitstavat loodusobjekti on kahjustatud oluliselt, kuid taastamist võimaldaval määral, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 284. Kaitsealal asuva kinnisasja võõrandamisest teatamata jätmine

(1) Kaitsealal paikneva kinnisasja võõrandamisel sellest võõrandaja poolt riigi ostueesõiguse teostamiseks pädevale isikule teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 285. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 283 ja 284 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 283 ja 284 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

§ 286. Kaitstavale loodusobjektile tekitatud kahju sissenõudmine

(1) Keskkonnainspektsioonil ja kaitseala valitsejaks määratud asutusel on õigus esitada riigilõivuvaba hagi kaitstavale loodusobjektile tekitatud kahju sissenõudmiseks ning seda ka teiste isikute õiguste kaitseks.

(2) Kaitstava loodusobjekti kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju arvestamise korra ja määrad kehtestab Vabariigi Valitsus. Selle kahju hüvitamine ei takista omanikku nõudmast süüdlaselt kahjustatud või hävitatud loodusobjekti taastamist või taastamistööde maksumuse või loodusobjekti väärtuse tasumist.

(3) Kaitstavale loodusobjektile tekitatud kahju hüvitist kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras.»;

3) paragrahvid 29–294 tunnistatakse kehtetuks.

§ 44. Jahikorralduse seadust (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460; 1999, 54, 583; 95, 843; 2002, 41, 252) täiendatakse § 21 järel III1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«III1 peatükk
VASTUTUS

§ 211. Jahipidamise nõuete rikkumine

Keelatud vahenditega jahipidamise või jahipidamise ohutusnõuete eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 212. Jahipidamise õiguseta jahipidamine

(1) Jahipidamise õiguseta jahipidamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Juriidilise isiku poolt jahipidamise õigust eirava jahi korraldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 213. Konfiskeerimise kohaldamine

Keskkonnainspektsioon või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 211 ja 212 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.

§ 214. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 211 ja 212 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 211 ja 212 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»

§ 45. Veeseaduses (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 382 järel 61. peatükiga järgmises sõnastuses:

«61. peatükk
VASTUTUS

§ 383. Üleujutuse või veekogu veehulga lubamatu vähenemise põhjustamine

(1) Üleujutuse, soostumise või veekogu või põhjaveekihi veehulga lubamatu vähenemise põhjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 384. Vee kasutamise nõuete rikkumine

(1) Vee võtmise eest vee erikasutusloata, kui luba oli nõutav, või vee erikasutusloa nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 385. Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumine

(1) Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 386. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 383–385 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 383–385 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»;

2) 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«KAHJU HÜVITAMINE JA JÄRELEVALVE»;

3) paragrahvid 39, 392 ja 393 tunnistatakse kehtetuks.

§ 46. Maapõueseaduses (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670) tehakse järgmised muudatused:

1) VIII peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

2) paragrahvid 82 ja 83 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse § 83 järel VIII1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«VIII1 peatükk
VASTUTUS

§ 831. Maavarade, maa-ainese või maapõue ebaseaduslik kasutamine

(1) Maavarade või maa-ainese kaevandamise või maapõue ilma loata kasutamise eest, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 832. Maavarade, maa-ainese ja maapõue kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine

(1) Maavarade, maa-ainese ja maapõue kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 833. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 831 ja 832 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 831 ja 832 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
2) Keskkonnainspektsioon.»

§ 47. Loomakaitseseaduses (RT I 2001, 3, 4; 2002, 13, 78) tehakse järgmised muudatused:

1) 11. peatükki täiendatakse §-dega 661–669 järgmises sõnastuses:

« § 661. Loomapidamisnõuete rikkumine

(1) Loomapidamisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 662. Looma suhtes lubamatu teo toimepanemine

(1) Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 663. Loomaaia tegevusloata tegutsemine

(1) Loomaaia tegevusloata tegutsemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 664. Looma avaliku näitamise kohta esitatavate nõuete rikkumine

(1) Looma avaliku näitamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 665. Looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumine

(1) Looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 666. Looma tapmise, hädatapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine

(1) Looma tapmise, hädatapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 667. Looma ravimise ja muu veterinaarse menetluse nõuete rikkumine

(1) Looma ravimise või muu veterinaarse menetluse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 668. Loomkatse loata tegemine või loomkatse tegemise nõuete rikkumine

(1) Loomkatse loata tegemise või loomkatse tegemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 669. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 661–668 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 661–668 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Keskkonnainspektsioon;
2) Veterinaar- ja Toiduamet;
3) politseiprefektuur.»;

2) paragrahvid 67–76 tunnistatakse kehtetuks.

§ 48. Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 23 järel 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

«31. peatükk
VASTUTUS

§ 231. Kalapüüginõuete rikkumine

(1) Kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(3) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.

§ 232. Kalalaeva kasutamisega loata kalapüük või satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumine

(1) Kalapüügi eest loata või selle nõudeid rikkudes, kui kala püüti kalalaeva kasutades, samuti satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 233. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 231–232 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 231–232 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Piirivalveamet;
3) Keskkonnainspektsioon.»;

2) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud kahjude hüvitamine»;

3) paragrahvi 25 lõiked 1–34 tunnistatakse kehtetuks.

§ 49. Ranna ja kalda kaitse seaduses (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 2001, 50, 290) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«JÄRELEVALVE JA KAHJUDE HÜVITAMINE»;

2) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvid 19 ja 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 19. Järelevalve

Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostavad keskkonnajärelevalve asutused keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

§ 20. Kahjude hüvitamine

(1) Kallasraja ja veekaitsevööndi maa, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel, arvatakse välja maksustamisele kuuluvast maast vastavalt maamaksuseadusele (RT I 1993, 24, 428; 1994, 13, 231; 28, 428; 94, 1609; 1995, 54, 884; 1996, 27, 381; 95, 840; 89, 1589; 1997, 82, 1398; 1999, 27, 381; 95, 840; 2000, 95, 612; 2001, 102, 666).

(2) Kui kinnisasi jääb kogu ulatuses ehituskeeluvööndi piiridesse, on selle omanikul õigus nõuda endale samas piirkonnas riigimaale tasuta hoonestusõiguse seadmist.»;

4) seadust täiendatakse § 20 järel 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
VASTUTUS

§ 201. Ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumine

(1) Ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud oluline, kuid taastamist võimaldav kahju, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 202. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Keskkonnainspektsioon;
2) valla- või linnavalitsus.»

§ 50. Jäätmeseaduses (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:

1) 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«JÄRELEVALVE»;

2) paragrahvid 48–484 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse § 49 järel 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

«81. peatükk
VASTUTUS

§ 491. Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumine

(1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 492. Keskkonnaohtlikele toodetele kehtestatud keelu, piirangu või eritingimuse rikkumine

(1) Jäätmetena keskkonnale või inimese tervisele ohtlike toodete valmistamise, sisse- või väljaveo, müügi või kasutamise keelu, piirangute või eritingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 493. Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumine

(1) Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 494. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 491–493 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 491–493 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Keskkonnainspektsioon.

(3) Käesoleva seaduse §-des 492 ja 493 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tolliamet.

(4) Käesoleva seaduse §-s 491 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.»

§ 51. Veterinaarkorralduse seaduses (RT I 1999, 58, 608; 2002, 13, 79; 18, 97) tehakse järgmised muudatused:

1) 9. peatükki täiendatakse §-dega 391 ja 392 järgmises sõnastuses:

« § 391. Veterinaararsti ja veterinaarlaboratooriumi kohustuste täitmata jätmine

(1) Veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi töötaja poolt kohustuste täitmata jätmise või nõuetekohaselt täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud veterinaarpraksisega tegelev juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 392. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 391 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 391 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.»;

2) paragrahvid 40–42 tunnistatakse kehtetuks.

§ 52. Metsaseaduses (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282) tehakse järgmised muudatused:

1) 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«RIIKLIK JÄRELEVALVE»;

2) paragrahvi 56 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 56. Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju»;

3) paragrahvi 56 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvid 561–568 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse § 568 järel 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

«71. peatükk
VASTUTUS

§ 569. Metsa, puude või põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine või kahjustamine

(1) Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 5610. Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise või metsakaitse nõuete rikkumine

(1) Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise või metsakaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 5611. Metsateatise esitamata jätmine

(1) Metsateatise esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 5612. Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumine

(1) Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 5613. Konfiskeerimise kohaldamine

Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada §-des 569 ja 5612 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.

§ 5614. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 569–5612 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 569–5612 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Keskkonnainspektsioon;
2) politseiprefektuur.»

§ 53. Põllumajandusloomade tõuaretuse seaduses (RT I 1995, 53, 844; 1998, 12, 154; 2000, 82, 526) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 91 järel 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

«41. peatükk
VASTUTUS

§ 92. Tõuaretusnõuete rikkumine

(1) Ebaõigete tõuaretusandmete esitamise eest, samuti tõumaterjali kasutamise ja paljundamise nõuete või tõumaterjali sisse- või väljaveonõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 93. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tõuaretusinspektsioon.»;

2) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 54. Väetiseseaduses (RT I 1997, 93, 1563; 2001, 50, 283) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Järelevalveasutusel on riikliku järelevalve korras õigus teha käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid rikkunud isikule ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib registripidaja kustutada väetise registrist.»;

2) 6. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse § 31 järel 61. peatükiga järgmises sõnastuses:

«61. peatükk
VASTUTUS

§ 311. Väetise kvaliteedinõuete rikkumine

(1) Registreerimiskohustuse täitmata jätmise, kehtestatud või deklareeritud kvaliteedinõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise, samuti kvaliteedi määramise ja sellele vastavuse tõendamise kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 312. Väetise pakendi ja pakendi märgistuse nõuete rikkumine

(1) Väetise pakendi või pakendi märgistuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 313. Väetise turustamisnõuete rikkumine

(1) Väetisepartii või selle osa turustamise või muul viisil üleandmise alustamise eest enne järelevalveasutuse poolt kontrollproovide alusel tehtavat otsust, samuti nõuetele mittevastava kvaliteediga väetise turustamise või üleandmise eest, kui väetise kvaliteedinõuetele mittevastavusest ei teavitatud selle vastuvõtjat, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 314. Omakontrolli teostamise kohustuse täitmata jätmine

(1) Omakontrolli teostamise kohustuse täitmata jätmise eest, samuti nõuetele mittevastava väetise puhul informeerimiskohustuse või hävitamiskohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 315. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 311–314 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 311–314 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Taimetoodangu Inspektsioon.»

§ 55. Majandusvööndi seaduses (RT 1993, 7, 105) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 15 ja 16 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse § 16 järel VI1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«VI1 peatükk
VASTUTUS

§ 161. Majandusvööndi kaitse nõuete rikkumine

(1) Majandusvööndis kalavarude ebaseadusliku uurimise, püügi, kogumise või kasutamise või merekeskkonna reostamise, samuti majandusvööndisse tehissaarte, rajatiste või muu seadmestiku paigutamise või sellise seadmestiku või meresõidu ohutuse tagamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 162. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Veeteede Amet;
2) Piirivalveamet;
3) Keskkonnainspektsioon.»

§ 56. Välisõhu kaitse seaduses (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843; 2001, 50, 283) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«KAHJU HÜVITAMINE JA ASENDUSTÄITMINE»;

2) paragrahvi 28 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse § 28 järel 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
VASTUTUS

§ 281. Välisõhu kaitseks keelatud toodete või ainete tootmine või kasutamine

(1) Välisõhu kaitseks keelatud toodete või ainete tootmise või kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 282. Välisõhu kaitse nõuete rikkumine

(1) Saasteainete välisõhku heitmise eest saasteloata või saasteloas lubatust suuremas koguses – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 283. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 281 ja 282 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 281 ja 282 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»

§ 57. Söödaseaduses (RT I 2002, 18, 97) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 42–51 tunnistatakse kehtetuks;

2) 8. peatükki täiendatakse §-dega 511–517 järgmises sõnastuses:

« § 511. Söödale esitatavate nõuete rikkumine

(1) Söödale esitatavate nõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab inimese või looma tervist või keskkonda, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 512. Sööda pakendamis-, vedamis- või märgistamisnõuete rikkumine

(1) Sööda pakendamis-, vedamis- või märgistamisnõuete rikkumise või sööda võltsimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 513. Sööda tootmis- või vahendamisnõuete rikkumine

(1) Sööda tootmis- või vahendamisnõuete rikkumise, sealhulgas arvestuskohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 514. Tunnustamata või registreerimata tegutsemine

(1) Tunnustamata või registreerimata ettevõtte kaudu sööda tootmise või vahendamisega tegelemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 515. Sisseveost teatamata jätmine

(1) Sööda sisseveost järelevalveasutusele teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut iga teatamata jäetud kaubadeklaratsiooni kohta.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5000 krooni iga teatamata jäetud kaubadeklaratsiooni kohta.

§ 516. Tegevusest teatamata jätmine

(1) Ettevõtte tegevusest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5000 krooni.

§ 517. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 511–516 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Taimetoodangu Inspektsioon või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(3) Käesoleva seaduse §-des 511–516 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Taimetoodangu Inspektsioon.»

§ 58. Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduses (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169) tehakse järgmised muudatused:

1) 9. peatükki täiendatakse §-dega 251 ja 252 järgmises sõnastuses:

« § 251. Seemne ja taimse paljundusmaterjali käitlemise nõuete rikkumine

(1) Seemne või taimse paljundusmaterjali tootmise, sertifitseerimise, kontrolli, pakendamise, müügipakendi markeerimise, turustamise, sisseveo või muude käitlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(3) Taimetoodangu Inspektsioon või Keskkonnainspektsioon või kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.

§ 252. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Taimetoodangu Inspektsioon;
2) Keskkonnainspektsioon.»;

2) paragrahvid 26–28 tunnistatakse kehtetuks.

§ 59. Mahepõllumajanduse seaduses (RT I 2001, 42, 235; 2002, 18, 97) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 24 järel 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

«41. peatükk
VASTUTUS

§ 241. Põllumajandussaaduse või -toote mahepõllumajandusele viitava märgistamise nõuete rikkumine

(1) Põllumajandussaaduse või -toote mahepõllumajandusele viitava märgistamise nõuete rikkumise eest ja põllumajandussaaduse või -toote mahepõllumajandusele viitava märgistamise eest isiku poolt, kellel ei ole sellekohast õigust, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 242. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete rikkumine

(1) Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 243. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete rikkumine

(1) Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 244. Mahepõllumajandusliku töötlemise nõuete rikkumine

(1) Märgistatud põllumajandussaaduse või -toote mahepõllumajandusliku töötlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 245. Märgistatud põllumajandussaaduste ja -toodete turustamise ja veo nõuete rikkumine

(1) Märgistatud põllumajandussaaduste ja -toodete turustamise ja veo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 246. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 241–245 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 241–245 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Veterinaar- ja Toiduamet;
2) Taimetoodangu Inspektsioon.»;

2) paragrahvid 25–31 tunnistatakse kehtetuks.

§ 60. Loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 581–5810 järgmises sõnastuses:

« § 581. Veterinaarpraksisega tegelevate isikute kohustuste täitmata jätmine

(1) Veterinaarpraksisega tegelevate isikute kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 582. Loomade pidamise veterinaarnõuete rikkumine

(1) Loomade pidamise veterinaarnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 583. Põllumajanduslooma surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või metslooma rünnakust teatamata jätmine

(1) Põllumajanduslooma surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest ja metslooma rünnakust teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 584. Identifitseerimis- ja registreerimiskohustuse täitmata jätmine

(1) Loomade identifitseerimis- ja registreerimiskohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 585. Loomanäituse, -võistluse, -laada või -oksjoni korraldamise ning loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise veterinaarnõuete rikkumine

(1) Loomanäituse, -võistluse, -laada või -oksjoni korraldamise ning loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise veterinaarnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 586. Loomade ja loomsete saaduste veo, sisse- ja väljaveo, profülaktilise karantiini ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuete rikkumine

(1) Loomade ja loomsete saaduste veo, sisse- ja väljaveo, profülaktilise karantiini ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 587. Veterinaarjärelevalve objekti tegelikule seisundile mittevastava veterinaartõendi väljastamine

Veterinaarjärelevalve objekti tegelikule seisundile mittevastava veterinaartõendi väljastamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 588. Teaduslaboratooriumi eriloata tegutsemine ja teaduslaboratooriumile kehtestatud nõuete rikkumine

Teaduslaboratooriumi eriloata tegutsemise ja teaduslaboratooriumile kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 589. Loomataudi kahtluse korral või loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje eeskirjade nõuete rikkumine

(1) Loomataudi kahtluse korral või loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje eeskirjade rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 5810. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 581–589 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Veterinaar- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse § 586 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud looma või loomse saaduse konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(3) Käesoleva seaduse §-des 581–589 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet.»;

2) paragrahvid 59–611 tunnistatakse kehtetuks.

§ 61. Taimekaitseseaduses (RT I 2000, 29, 169; 2001, 88, 531) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatükki täiendatakse §-dega 931–937 järgmises sõnastuses:

« § 931. Taimetervise registrisse kandmise kohustuse täitmata jätmine

(1) Taime, taimse saaduse või muu objekti kohta andmete taimetervise registrisse kandmise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 932. Taimekaitsevahendi pakendi või taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumine

(1) Taimekaitsevahendi pakendi ja selle märgistuse nõuete ning taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 933. Taimetervisenõuete rikkumine

(1) Taime, taimse saaduse või muu objekti esmatöötlemisel, tootmisel, ladustamisel, pakendamisel, sisseveol taimekaitsenõuete rikkumise eest, samuti taimepassi või fütosanitaarsertifikaadi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 934. Taimekaitseseadme ohustusnõuete rikkumine

(1) Taimekaitseseadme ohustusnõuete rikkumise eest, samuti sellise seadme tootmise, importimise, turustamise ja ülevaatuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 935. Taimekahjustaja levitamine ja taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamata jätmine

(1) Ohtliku taimekahjustaja levitamise eest, samuti ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamata jätmise eest taimekarantiini ajal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle pani toime juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 936. Konfiskeerimise kohaldamine

Taimetoodangu Inspektsioon või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-s 932 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud taimekaitsevahendi konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.

§ 937. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 931–935 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 931–935 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Taimetoodangu Inspektsioon.»;

2) paragrahvid 94–98 tunnistatakse kehtetuks.

§ 62. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses (RT I 1999, 10, 151; 2001, 23, 130; 97, 604) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«JÄRELEVALVE»;

2) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Geneetiliselt muundatud organismi ebaseadusliku keskkonda viimisega põhjustatud kahju hüvitab selle keskkonda viinud isik.»;

3) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui isik ei kõrvalda geneetiliselt muundatud organismi keskkonnast või ei likvideeri geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimisega põhjustatud keskkonnareostust, teeb seda Keskkonnainspektsioon asendustäitmise korras asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud alustel.

(4) Keskkonnareostuse likvideerimise tulemuslikkuse hindamist korraldab geenitehnoloogiakomisjon reostuse põhjustaja kulul.»;

4) paragrahvid 241–25 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse § 25 järel 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
VASTUTUS

§ 251. Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise või turustamise nõuete rikkumine

(1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise või geneetiliselt muundatud organismi sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle pani toime juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 252. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»

§ 63. Loomastiku kaitse ja kasutamise seaduses (RT I 1998, 107, 1763; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 3, 4; 97, 602; 2002, 41, 252) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 25 järel 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

«41. peatükk
VASTUTUS

§ 251. Loomastiku kaitse ja kasutamise nõuete rikkumine

(1) Loomadele hukkumisohtliku olukorra tekitamise või loomastiku kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest, välja arvatud jahipidamise ja kalapüüginõuete rikkumised, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 252. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»;

2) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 26. Järelevalve

Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad keskkonnakaitseinspektorid seadusega sätestatud korras.»

§ 64. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses (RT I 2000, 54, 348) tehakse järgmised muudatused:

1) 4. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

2) 4. peatükki täiendatakse §-dega 321–323 järgmises sõnastuses:

« § 321. Keskkonnamõju hindamise või keskkonnaauditeerimise nõude eiramine

(1) Keskkonnamõju hindamise või keskkonnaauditeerimise nõude eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 322. Ohust teavitamata või ohu kõrvaldamiseks meetmete rakendamata jätmine

Juriidilisest isikust auditikliendi poolt keskkonnaauditeerimise käigus avastatud inimese tervist või keskkonda ohustavatest asjaoludest Keskkonnaministeeriumi teavitamata jätmise või ohu kõrvaldamiseks meetmete rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 323. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 321 ja 322 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 321 ja 322 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»;

3) paragrahvid 33–36 tunnistatakse kehtetuks.

§ 65. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-dega 151–153 järgmises sõnastuses:

« 151. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete rikkumine

(1) Ühisveevärgist omavolilise veevõtu eest või ühiskanalisatsiooni abil heit-, sademe- või drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee omavolilise ärajuhtimise või ohtlike ainete normatiivi ületavas koguses või viisil ühiskanalisatsiooni juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 152. Ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete kahjustamine ja mõõteseadmete näitude moonutamine

(1) Ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete kahjustamise, ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee, sademe- või drenaaživee või muu pinnase- või pinnavee mõõtmiseks paigaldatud mõõteseadmete näitude moonutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 153. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 151 ja 152 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 151 ja 152 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.»;

2) paragrahvid 17–22 tunnistatakse kehtetuks.

§ 66. Keskkonnaseire seadust (RT I 1999, 10, 154; 54, 583; 2000, 92, 597) täiendatakse §-dega 131 ja 132 järgmises sõnastuses:

« § 131. Keskkonnaseirejaama või -ala kahjustamine

(1) Keskkonnaseirejaama või -ala kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Keskkonnaseirejaama või -ala kasutamiskõlbmatuks muutmise või kahjustamise eest ulatuses, mis põhjustas keskkonnaseire programmi katkemise, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 132. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.»

§ 67. Jahiseaduse (RT I 2002, 41, 252) §-s 62 asendatakse sõna «kohus» sõnadega «Keskkonnainspektsioon või kohus».

8. peatükk
MAJANDUSALASED VÄÄRTEOD

§ 68. Äriseadustikku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214) täiendatakse § 504 järel IX1 osaga järgmises sõnastuses:

«IX1 osa
VASTUTUS VÄÄRTEGUDE EEST

§ 5041. Ebaõigete andmete esitamine aktsionäride nimekirja

Aktsionäri või tema esindaja poolt üldkoosolekul koostatavasse aktsionäride nimekirja kandmiseks andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 5042. Aktsia väljalaske nõuete rikkumine

Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiate väljalaske eest enne väljalaskehinna täielikku tasumist või aktsiate või märkimistõendite väljalaske eest enne aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise kohta äriregistri kande tegemist, samuti lubatust väiksema nimiväärtusega aktsiate väljalaske eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 5043. Aktsia võõrandamise nõuete rikkumine

Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiaseltsile sama aktsiaseltsi aktsiate ebaseadusliku omandamise või nende tagatiseks võtmise, aktsiaseltsi oma aktsiate võõrandamiseks mittepakkumise või aktsiaseltsile oma aktsiate tagatiseks võtmise lõpetamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 5044. Aktsiakapitali vähendamise nõuete rikkumine

Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikme või likvideerija poolt aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmise ettevalmistamiseks vajalike toimingute tegemata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 5045. Eeliste pakkumine ja vastuvõtmine hääletamisel

Eriliste eeliste pakkumise või vastuvõtmise eest, kui sellega seondub kohustus üldkoosolekul kindlal viisil hääletada või hääletamata jätta, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 5046. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 5041–5045 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 5041–5045 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.»

§ 69. Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150) § 155 tunnistatakse kehtetuks.

§ 70. Tolliseadustikus (RT I 2001, 88, 531) tehakse järgmised muudatused:

1) seadustiku tekstis asendatakse sõnad «§ 284 lõikes 3 või 4» sõnadega «§-des 2831–28310»;

2) paragrahvist 81 jäetakse välja sõnad «vastavalt käesoleva seadustiku §-s 292 sätestatule»;

3) paragrahvi 102 lõikes 2 asendatakse sõnad «erikonfiskeeritakse tolli poolt» sõnadega «peetakse tolli poolt kinni»;

4) paragrahv 108 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 108. Tolli poolt hõivamisele kuuluv kaup

(1) Tolli poolt hõivamisele ja realiseerimisele, tollijärelevalve all hävitamisele või tasuta üleandmisele käesoleva seadustiku §-s 295 sätestatud korras kuulub:
1) kaup, mida ei saa vabastada, sest ettenähtud tolliformaalsusi ei ole tolli määratud aja jooksul võimalik teha või impordi- või ekspordimaksud ei ole tasutud või tagatist ei ole esitatud või kauba sisse- või väljaveo suhtes kehtivad keelud või piirangud;
2) kaup, mida ei ole 30 kalendripäeva jooksul selle vabastamise päevast arvates tollilt välja nõutud.

(2) Toll toimetab deklarandile kätte kirjaliku teate oma kavatsuse kohta kaup hõivata ja määrab tähtaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Kaupa ei hõivata, kui deklarant kõrvaldab puudused tähtajaks või avaldab soovi kaup tolliterritooriumilt taasväljavedada.»;

5) paragrahvi 126 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «käesoleva seadustiku § 292 alusel»;

6) paragrahvi 212 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «vastavalt käesoleva seadustiku §-le 292»;

7) paragrahvi 261 lõikes 6 asendatakse sõna «erikonfiskeerimiseks» sõnaga «konfiskeerimiseks»;

8) paragrahvi 272 punktides 3 ja 4 asendatakse sõna «erikonfiskeeritakse» sõnaga «konfiskeeritakse»;

9) 28. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

10) seadustiku 28. peatükki täiendatakse paragrahvidega 2831–28318 järgmises sõnastuses:

« § 2831. Kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine

(1) Deklareeritava kauba toimetamise eest üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna, sellest kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale kaubakoodi või kirjelduse all deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui üle tollipiiri toimetati eriluba nõudvat kaupa või kaupa, mille sisse- või väljaveo suhtes kehtivad keelud või piirangud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2832. Ebaseaduslikud toimingud tolliterritooriumil oleva kaubaga

(1) Tolliterritooriumile tollisoodustusega sisseveetud või tolli järelevalve all oleva kaubaga tehtavate ebaseaduslike toimingute või tehingute eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2833. Kauba ebaseaduslik toimetamine tollilattu, vabatsooni ja vabalattu

(1) Kauba ebaseadusliku tollilattu või vabatsooni või vabalattu või sealt välja toimetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2834. Vabatsoonis või vabalaos kehtivate nõuete rikkumine

(1) Vabatsoonis või vabalaos ebaseadusliku tootmis-, kaubandus- või teenindustegevuse või ehitise rajamise või kauba ebaseadusliku jaemüügi, tarbimise või kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2835. Tolliametniku takistamine

(1) Tolliametniku takistamise, sealhulgas läbivaatuse teostamise takistamise või tolliametniku seaduslike korralduste ja nõudmiste eiramise või kontrolliks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud kontrolli teostamist, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2836. Kauba ladustamise ja hoidmise nõuete rikkumine

(1) Ajutise ladustamise kohas või tollilaos või vabatsoonis või aktsiisilaos kauba ladustamise või hoidmise või kauba üle arvestuse pidamise nõuete või aktsiisilao pidamisega seotud kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 2837. Dokumendi mitteesitamine kauba sisse- ja väljaveol

(1) Kohustusliku litsentsi, tegevusloa või kehtestatud nõuetele vastavuse dokumendi puudumise või mitteesitamise eest kauba sisse- või väljaveol – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 2838. Veokiga seotud tollieeskirjade rikkumised

(1) Tollieeskirjades ettenähtud kohas või teenistuskohustusi täitva tolliametniku märguandel veoki peatamata jätmise või tolliformaalsuste teostamisel veokiga ilma tolli loata edasisõitmise või sihttolliasutusse liikumisel tollitrassist või ettenähtud marsruudist kõrvalekaldumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 2839. Tollitõkendi või kauba identifitseerimisvahendi rikkumine

(1) Tollitõkendi või kauba identifitseerimisvahendi rikkumise, omavolilise eemaldamise või tollitõkendiga või kauba identifitseerimisvahendiga kaitstud kommertsveokisse või ehitisse tungimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 28310. Tollieeskirjades sätestatud või tolli määratud tähtaja eiramine

(1) Kaubale tollikäitlusviisi määramiseks, tolliprotseduuri rakendamiseks või kauba taasväljaveoks ettenähtud tähtaja ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 28311. Dokumentide säilitamise tähtaja eiramine

(1) Käesoleva seadustiku §-s 21 ettenähtud dokumentide säilitamise tähtaja eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 28312. Ujuvvahendi ebaseaduslik sildumine

(1) Tolliformaalsuste käigus teise ujuvvahendi sildumise eest ujuvvahendi poorti ilma tolli loata – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 28313. Ettenägematu olukorraga seotud toimingute tegemata jätmine

(1) Ettenägematu olukorraga seotud toimingute tegemata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 28314. Tollile teatamisega viivitamine

(1) Ettenägematust olukorrast või tolli järelevalve all oleva kauba hävimisest või kahjustumisest tollile teatamisega viivitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 28315. Kommertsveoki saabumisest või lahkumisest tollile teatamata jätmine

Sadama, postiteenuse osutaja, raudtee- või lennujaama ametiisiku poolt kommertsveoki saabumisest või lahkumisest tollile eelnevalt teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 28316. Ebaseaduslikud toimingud tollijärelevalve all oleva veosega

(1) Tollijärelevalve all oleva veose avamise, ümberpakkimise, ümber- või mahalaadimise eest tolli loata – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 28317. Kauba vale kaubakoodi all deklareerimine

(1) Kauba vale kaubakoodi all deklareerimise eest, kui selle tagajärjel ei vabaneta kohustustest ega omandata õigusi, – karistatakse rahatrahviga kuni 80 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

28318. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 2831–28317 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 2831–28317 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tolliamet.

(3) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada §-des 2831–2833 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(4) Kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud veoki, millega või mille abil pandi toime tollieeskirjade rikkumine.»;

11) paragrahvid 284–291 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahv 292 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 292. Politsei- või piirivalveametniku poolt kinnipeetud kauba või veoki üleandmine

Tollieeskirjade rikkumisega seotud kauba või veoki, mille on kinni pidanud politsei- või piirivalveametnik, annab kinnipidaja üle tolliametnikule. Üleandja ja vastuvõtja pädevad ametiisikud koostavad üleandmise kohta akti.»;

13) paragrahv 293 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 294 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad «erikonfiskeeritud» ja «erikonfiskeerimise» vastavalt sõnadega «konfiskeeritud» ja «konfiskeerimise»;

15) paragrahvi 295 lõige 1 muudetaks ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kaup või veok realiseeritakse tollioksjonil või saadetakse välislepinguga sätestatud tingimustel tagasi välisriiki, kui:
1) kauba või veoki omanikku või valdajat ei ole õnnestunud kindlaks teha 30 kalendripäeva jooksul nende tolliterritooriumile saabumise või tolli poolt kinnipidamise päevast arvates;
2) kaup või veok on tollieeskirjade rikkumisega seoses kinni peetud, kuid selle suhtes ei ole tehtud konfiskeerimise otsust ning omanik või valdaja ei ole kaupa või veokit 30 kalendripäeva jooksul tollieeskirjade rikkumise asjas tehtud otsuse jõustumise päevast arvates tollilt välja nõudnud;
3) kaup või veok on vastavalt käesoleva seadustiku §-le 217 riigi omandisse üle kantud.»;

16) paragrahvi 295 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kauba või veoki realiseerimisest saadud riigieelarvesse kantud summa tollilt väljanõudmise õigus säilib kauba või veoki omanikul või valdajal 30 kalendripäeva jooksul kauba või veoki realiseerimise päevast arvates.»;

17) paragrahvi 297 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks ja lõige 2 loetakse paragrahvi tekstiks.

§ 71. Rahapesu tõkestamise seadust (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565) täiendatakse § 26 järel 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

«71. peatükk
VASTUTUS

§ 261. Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine

(1) Rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 262. Kohustusliku informatsiooni esitamata jätmine või mitteõigeaegne esitamine

Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja poolt kontaktisikule või juhile rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud kohustusliku informatsiooni esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 263. Sisemiste turvameetmete kehtestamata jätmine

Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi poolt rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud sisemiste turvameetmete kehtestamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 264. Ebaseaduslik informeerimine rahapesu andmebüroole edastatud andmetest

Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi, kontaktisiku või muu töötaja poolt isiku, kelle tegevuse suhtes on rahapesu kahtlus, või kolmandate isikute ebaseadusliku informeerimise eest rahapesu andmebüroole edastatud andmetest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 265. Isikusamasuse kohustuse täitmata jätmine

Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ettevõtja töötaja poolt seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 266. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 261–265 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 261–265 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Finantsinspektsioon.»

§ 72. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131) tehakse järgmised muudatused:

1) 25. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

2) 25. peatükki täiendatakse §-dega 2371–23723 järgmises sõnastuses:

« § 2371. Registreerimise nõude rikkumine

(1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumisel prospekti inspektsioonis eelnevalt registreerimata jätmise eest või väärtpaberite ilma prospektita pakkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2372. Prospekti avalikustamise nõuete rikkumine

(1) Pakkuja poolt prospekti avalikustamise kohustuse täitmata jätmise või prospekti avalikustamise tähtaja rikkumise või pakkumise väljakuulutamisel prospekti avalikkusele kättesaadavaks tegemata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2373. Pakkumise väljakuulutamise või peatamise korra rikkumine

(1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise väljakuulutamise või peatamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2374. Investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumine

(1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise käigus kõigi võimalike investorite võrdsetel alustel teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2375. Reklaami nõuete rikkumine

(1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise kohta enne pakkumise väljakuulutamist reklaami avalikustamise või pakkumise kohta eksitava reklaami avalikustamise või prospektis kajastamata teabe reklaamis esitamise või pakkumise kohta käiva reklaami materjali enne avalikustamist inspektsioonile edastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2376. Väärtpaberite tagasiostmise kohustuse rikkumine

(1) Pakkuja poolt pakkumise perioodil pakkumise tingimuste olulise muutmise korral väärtpaberite tagasiostmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2377. Prospektilisa koostamise nõuete rikkumine

(1) Pakkuja poolt pakkumise perioodil prospektis esitatud teabes toimuvate muudatuste kohta, mis mõjutavad või võivad mõjutada väärtpaberite hinda, või muu olulise teabe prospektilisas kajastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 2378. Aruande, teabe, selgituse või muu dokumendi esitamata jätmine

(1) Aruande, teabe, selgituse või muu dokumendi inspektsioonile esitamata jätmise, esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või puuduliku teabe esitamise või aruannete avalikustamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 2379. Kliendi varade hoidmise või kaitse nõude rikkumine

(1) Kliendi varade hoidmise või kaitsega seotud kohustuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23710. Andmete registreerimise või säilitamise nõude rikkumine

Investeerimisühingu poolt investeerimisteenuse osutamisel andmete registreerimata ja säilitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23711. Väärtpaberitehingutest teavitamise nõude rikkumine

Investeerimisühingu poolt reguleeritud turule kauplemisele lubatud väärtpaberitega seoses investeerimisteenuste osutamisega tehtud tehingutest teavitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23712. Reguleeritud turu tehingute registreerimise nõude rikkumine

Reguleeritud turu korraldaja poolt reguleeritud turul tehtud ja reguleeritud turu korraldajale teatatud tehingute registreerimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23713. Reglemendi nõuete rikkumine

Reguleeritud turu korraldaja poolt reglemendi nõuete rikkumise või reglemendi muudatuste inspektsiooniga kooskõlastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga 50 000 krooni.

§ 23714. Reglemendi avalikustamise nõude rikkumine

Reguleeritud turu korraldaja poolt reglemendi avalikustamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga 50 000 krooni.

§ 23715. Turul osalejale või turul kaubeldava väärtpaberi emitendile esitatavate nõuete rikkumine

(1) Turul osaleja või turul kaubeldava väärtpaberi emitendi poolt käesolevas seaduses või käesoleva seaduse alusel kehtestatud reglemendis sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23716. Avalikustamisele mittekuuluva teabe hoidmise nõuete rikkumine

(1) Reguleeritud turu korraldaja organi liikme või töötaja poolt avalikustamisele mittekuuluva teabe hoidmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23717. Insaideri poolt andmete esitamise kohustuse rikkumine

(1) Insaideri poolt emitendi väärtpaberite omandamise või võõrandamise või sellega seotud asjaolude kohta inspektsioonile viimase nõudmisel andmete esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23718. Emitendi poolt andmete esitamise kohustuse rikkumine

(1) Emitendi poolt, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul, inspektsioonile insaiderite ja nendega seotud isikute kohta andmete esitamata jätmise või siseteabe hoidmist või avaldamist reguleeriva sise-eeskirja kehtestamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23719. Ülevõtmispakkumise nõuete rikkumine

(1) Ülevõtja poolt ülevõtmispakkumise raames samaliigiliste aktsiate omanike ebavõrdse kohtlemise või ülevõtja või sihtemitendi poolt sihtisikutele ülevõtmispakkumise kaalumiseks olulise, õige, täpse, täieliku või ühesuguse teabe andmata jätmise või eksitava, ebaõige või ebatäpse teabe andmise või eri sihtisikutele erisuguse teabe andmise või sihtisikutel ülevõtmispakkumise kaalumise takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23720. Ülevõtmispakkumise reeglite rikkumine

(1) Ülevõtja, juriidilisest isikust ülevõtja nõukogu liikme, juhatuse liikme või neid asendava organi liikme, sihtemitendi, selle sihtemitendi nõukogu liikme või juhatuse liikme, eelnimetatutega kooskõlastatult tegutseva isiku või sihtemitendi aktsionäri poolt ülevõtmispakkumise reeglite või sihtemitendi aktsiate ülevõtmispakkumist reguleerivate sätete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23721. Keelatud ülevõtmispakkumise tegemine

(1) Ülevõtja või temaga kooskõlastatult tegutseva isiku poolt ühe ja sama sihtemitendi suhtes kuue kuu jooksul, arvates ülevõtmispakkumise tähtaja möödumisest, uue ülevõtmispakkumise tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23722. Usaldatavusnõuete rikkumine

Investeerimisühingu poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnormatiivide rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 23723. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 2371–23722 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.»;

3) paragrahvid 238–262 tunnistatakse kehtetuks.

§ 73. Loteriiseadust (RT I 1994, 50, 845; 1995, 95, 1630; 1997, 1, 6; 2000, 14, 95; 2001, 93, 565) täiendatakse §-dega 181–184 järgmises sõnastuses:

« § 181. Loterii korraldamise nõuete rikkumine

(1) Loteriikorraldaja poolt mittenõuetekohaste loteriipiletite käibele laskmise, loteriivõidu juhuslikkuse takistamise või loterii korraldamise muude tingimuste või nõuete rikkumise, samuti mängijale tema soovi korral loterii korraldamise tingimuste esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 182. Aruande esitamata jätmine

Juriidilisest isikust loteriikorraldaja poolt korraldusloa väljaandjale pärast loteriivõitude väljamaksmise tähtaja lõppemist loterii korraldamise kohta nõuetekohase aruande tähtpäevaks esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 183. Loterii korraldamine korraldusloata

(1) Loterii korraldamise eest ilma korraldusloata, kui loa vajalikkus on seaduses ette nähtud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 184. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 181–183 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 181–182 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Rahandusministeerium.

(3) Käesoleva seaduse §-s 183 sätestatud väärtegude menetleja on:
1) Rahandusministeerium;
2) politseiprefektuur.

(4) Politseiprefektuur või kohus võib konfiskeerida §-des 181 ja 183 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud loteriipileti vastavalt karistusseadustiku §-le 83.»

§ 74. Hasartmänguseaduses (RT I 1995, 58, 1005; 1996, 49, 953; 1997, 93, 1564; 1998, 57, 860; 2000, 86, 545) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõna «politseijaoskonnale» sõnaga «politseiasutusele»;

2) 3. peatükki täiendatakse §-ga 291 järgmises sõnastuses:

« § 291. Mängukoha sulgemine

(1) Politsei või järelevalvet teostav ametnik on kohustatud kohe sulgema mängukoha:
1) kus korraldatakse keelatud hasartmängu;
2) kus hasartmängu korraldab isik, kellel puudub kehtiv tegevusluba;
3) kui seal korraldatakse õnnemängu, kihlvedu või totalisaatorit, mille kohta puudub kehtiv korraldusluba;
4) kus korraldatakse hasartmängu, mis ei ole lubatud hasartmängukorraldajale väljaantud tegevusloaga.

(2) Mängukoha sulgemisel pitseerib järelevalvet teostav ametnik hoone või ruumi, milles hasartmängu korraldati, kuni mängukohas kasutatava mänguinventari konfiskeerimise otsuse täitmiseni.»;

3) 4. peatükki täiendatakse §-dega 292–298 järgmises sõnastuses:

« § 292. Hasartmängukorraldajale esitatavate nõuete rikkumine

(1) Hasartmängukorraldaja või tema töötaja poolt alla 21-aastase isiku või isiku, kes alkoholi, narkootikumi või muu tugevatoimelise aine mõjul ei suuda ilmselt mõista oma tegude tähendust, hasartmängus osalema lubamise või mängijale panuste tegemiseks krediidi andmise eest või õnnemängudes saavutatud võitude registreerimise nõude rikkumise, samuti hasartmängu korraldajale esitatavate muude nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 293. Hasartmängu korraldamise nõuete rikkumine

(1) Tegevusluba omava hasartmängukorraldaja või tema töötaja poolt hasartmängu korraldamise eest ilma korraldusloata või korraldusloal märkimata asukohas, samuti korraldusloal märkimata hasartmängu korraldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 294. Mängureeglite rikkumine ja mängija petmine

(1) Kehtestatud mängureeglite rikkumise või mängija petmise eest hasartmängukorraldaja või tema töötaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 295. Mänguinventarile esitatavate nõuete rikkumine

(1) Hasartmängu juhuslikkuse takistamise või hasartmängu korraldamisel kasutatavale mänguinventarile esitatavate muude nõuete rikkumise eest hasartmängukorraldaja või tema töötaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 296. Mängukohale esitatavate nõuete rikkumine

(1) Keelatud majandustegevuse lubamise eest õnnemängu, totalisaatori või kihlveo mängukohas või muude mängukohale esitatavate nõuete rikkumise eest hasartmängu korraldaja või tema töötaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 297. Alla 21-aastase isiku hasartmängus osalemine

Alla 21-aastase isiku poolt õnnemängu mängimise või kihlveos või totalisaatoril osalemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

§ 298. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 292–297 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Politseiprefektuur võib konfiskeerida §-s 293 ja kohus §-des 293 ja 295 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(3) Käesoleva seaduse §-des 292–297 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Rahandusministeerium.

(4) Käesoleva seaduse §-des 292, 293 ja 297 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.»;

4) paragrahvid 30–34 tunnistatakse kehtetuks.

§ 75. Konkurentsiseaduses (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) jättis suulisele arutamisele või seletuse andmisele ilmumata;»;

2) paragrahvi 63 lõikes 2 asendatakse sõna «haldusõiguserikkumise protokoll» sõnaga «dokument»;

3) paragrahvi 63 lõikes 3 asendatakse sõna «Haldusõiguserikkumise protokolli» sõnaga «Dokumendi»;

4) paragrahvi 69 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «haldusõiguserikkumise» sõnaga «väärteo-»;

5) paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse sõnad «haldusõiguserikkumise protokolli koostamisega» sõnadega «väärteo- või kriminaalmenetluse alustamisel»;

6) paragrahvi 70 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

7) 9. peatükki täiendatakse §-dega 731–734 järgmises sõnastuses:

« § 731. Riikliku järelevalve teostamise takistamine

Juriidilise isiku poolt rahandusministrile või Konkurentsiametile järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 732. Riigiabi väärkasutamine

(1) Riigiabi väärkasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 733. Eri- ja ainuõigust ning olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste rikkumine

(1) Juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile juurdepääsu mittelubamise eest, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava juriidilise isiku seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 734. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 731–733 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 731 ja 732 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Rahandusministeerium.

(3) Käesoleva seaduse §-des 731 ja 733 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.»;

8) paragrahvid 74–77 tunnistatakse kehtetuks.

§ 76. Reklaamiseaduses (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127; 50, 284) tehakse järgmised muudatused:

1) 4. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest»;

2) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 22. Reklaami reprodutseeriva koopia säilitamise kohustus

Reklaami avalik esitaja, üldsusele näitaja või üldsusele ülekandja on kohustatud säilitama reklaami reprodutseeritava koopia vähemalt 30 päeva, arvates reklaami viimasest avalikustamisest, ja esitama reklaami koopia kontrollimiseks reklaamialast järelevalvet teostavale ametnikule tema esimesel nõudmisel.»;

3) seadust täiendatakse § 23 järel 5. peatükiga järgmises sõnastuses:

«5. peatükk
VASTUTUS

§ 231. Seaduse rikkumise eest vastutavad isikud

Seadusega reklaamile kehtestatud nõuete täitmata jätmise või kehtestatud piirangutest üleastumise eest vastutavad reklaami avalikustajatena käesolevas seaduses sätestatud korras:
1) reklaami tellija, kui tema tellitud reklaam rikub käesoleva seadusega reklaamile kehtestatud nõudeid või piiranguid, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktides 2 ja 4 sätestatud juhtudel;
2) reklaami vahendaja või tootja, kui tema tegevus rikub käesoleva seadusega reklaamile kehtestatud nõudeid või piiranguid;
3) reklaami avalik esitaja, üldsusele näitaja või üldsusele ülekandja, kui tema tegevus rikub käesoleva seadusega reklaami avalikustamisele kehtestatud piiranguid;
4) käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud reklaami avalikustajad solidaarselt, kui nende tegevus rikub käesoleva seadusega reklaamile kehtestatud nõudeid või piiranguid ning nende eraldi vastutust ei ole võimalik tuvastada.

§ 232. Reklaami üldnõuete rikkumine

(1) Eksitava, kõlvatu, halvustava või varjatud reklaami, eraelu või omandi privaatsust rikkuva reklaami eest, samuti võrdlevale või lastele suunatud reklaamile esitatavate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 233. Reklaami piirangute ja eritingimuste rikkumine

(1) Toote või teenuse reklaami avalikustamise eest, eirates kehtestatud piiranguid ja eritingimusi, samuti keelatud reklaami eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 234. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 232 ja 233 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 232 ja 233 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) valla- või linnavalitsus;
3) Ravimiamet (ravimite reklaami osas).»;

4) paragrahvid 24–25 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 26 Trahvide laekumine

Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 232 ja 233 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.»

§ 77. Tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283 ja 289; 56, 332; 2002, 18, 97; 35, 214) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 12 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõna «füüsilise» ja punktis 6 asendatakse sõna «erikonfiskeerimist» sõnaga «konfiskeerimist»;

3) IV peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

4) paragrahvid 16–18 tunnistatakse kehtetuks;

5) IV peatükki täiendatakse §-dega 182–1811 järgmises sõnastuses:

« § 182. Kauplemine tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenusega

(1) Õigusakti alusel tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale ohtlikuks tunnistatud kauba või teenusega kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 183. Tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale ohtlikust kaubast või teenusest mitteteatamine või teatamisega viivitamine

Müüja või teenindaja poolt kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale, mitteteatamise või teatamisega viivitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 184. Kauba või teenuse tarbijakaitsenõuete rikkumine

(1) Müüja või teenindaja poolt kauba või teenuse ohutuse, eesmärgivastavuse, garantii, realiseerimistähtaja, märgistuse või kasutusjuhendi suhtes kehtestatud nõuete või kauba või teenuse omaduste kohta teabe andmise või hinna avaldamise nõuete, samuti teiste kaubale või teenusele või kauba käitlemisele esitatavate kohustuslike nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 185. Tarbija petmine

(1) Müüja või teenindaja poolt tarbijale kauba või teenuse müümisel:
1) alakaalumise, alamõõtmise või valearvutamise;
2) kinnitatud tariifidest või kokkulepitud või teavitatud hindadest mittekinnipidamise või
3) kauba või teenuse omaduse, hinna või päritolu kohta tõese eestikeelse teabe andmata jätmise või varjamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 186. Kaubadokumentide esitamata jätmine

(1) Kauplemisel kauba nõuetekohase saate- või kvaliteeti või päritolu tõendava dokumendi puudumise või mitteesitamise eest, samuti kauba või teenuse hinnakalkulatsiooni puudumise või mitteesitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 187. Kauplemisel tehingute vorminõuete rikkumine

(1) Hankijaga arveldamisel sularahata arveldamise nõude rikkumise, samuti tarbijaga arveldamisel kassaaparaadi kasutamata jätmise, tasutud ostu kohta kviitungi andmata jätmise või muude tehingu fikseerimisele esitatavate vorminõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 188. Kauplemine müügidokumendita ja selleks mitteettenähtud kohas

(1) Kauplemise eest müügidokumendita või selleks mitteettenähtud kohas või selles müügikohas mitteettenähtud kauba või teenusega – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 189. Kauplemine nõuetekohaselt tähistamata müügikohas

(1) Kauplemise eest, kui müügikoht või müüja ei ole nõuetekohaselt tähistatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 1810. Võltsitud kaubaga kauplemine

(1) Kaubamärgiomaniku loata samade või sarnaste kaupade õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega kaubaga kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1811. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 182 –1810 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 182 –1810 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) valla- või linnavalitsus;
3) politseiprefektuur;
4) Ravimiamet (ravimite osas).

(3) Politseiprefektuur või kohus võib kohaldada §-s 182 sätestatud vääreteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(4) Politseiprefektuur või kohus konfiskeerib §-s 1810 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme.

(5) Konfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid, millelt on lubamatud tähised eemaldatud, võib õiguste valdaja kirjalikul nõusolekul üle anda riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutustele. Konfiskeeritud võltsitud rõivaste ja jalatsite riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele üleandmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.»;

6) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 182 –189 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.»;

7) seadust täiendatakse § 19 järel järgmise tekstiga:

«IV1 peatükk
KAHJUDE HÜVITAMINE JA TEATUD KAUBAGA KAUPLEMISE KEELD»;

8) paragrahv 201 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 201. Teatud kaubaga kauplemise keeld

(1) Kui väärteoprotokoll on koostatud käesoleva seaduse § 1810 2. lõikes sätestatud väärteo kohta ja asja menetlemisel on kindlaks tehtud, et kauplemise objektiks oli võltsitud kaup, võib kohtuväline menetleja esitada kauplemisloa väljastajale põhjendatud taotluse keelata kauplemisluba omaval juriidilisel isikul kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni kauplemine Eesti Kaupade Nomenklatuuri (edaspidi EKN) selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub kauplemise objektiks olnud võltsitud kaup. Taotlusele lisatakse väärteoprotokolli ärakiri.

(2) Kauplemisloa väljastaja võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotluse alusel tunnistada juriidilise isiku kauplemisloa kehtetuks, väljastades samas uue kauplemisloa, millele on märgitud keeld kaubelda EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub kauplemise objektiks olnud võltsitud kaup.

(3) Kui menetlus juriidilise isiku suhtes käesoleva seaduse § 1810 2. lõikes nimetatud väärteoasjas lõpetatakse, saadab menetleja viivitamata kauplemisloa väljastajale lahendi koopia menetluse lõpetamise kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhul tunnistatakse keelumärget kandev kauplemisluba kehtetuks ja juriidilisele isikule väljastatakse ilma keelumärketa kauplemisluba.

(5) Juriidilisel isikul, kelle karistamise kohta käesoleva seaduse § 1810 2. lõike järgi on jõustunud otsus, on keelatud kauplemine EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud võltsitud kaup. Keeld kehtib, sõltumata väärteo toimepanemise kohast, kolme aasta vältel otsuse jõustumise päevast arvates.

(6) Menetleja saadab käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud otsuse koopia viivitamata kauplemisloa väljastajale.

(7) Kauplemisloa väljastaja tunnistab käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud alusel juriidilise isiku kauplemisloa kehtetuks, väljastades samas uue kauplemisloa kehtivusega kuni kolm aastat, millele on märgitud keeld kaubelda EKN-i selles rubriigis nimetatud kaubaga, mille hulka kuulub väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud võltsitud kaup.

(8) Kui juriidilist isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 1810 2. lõike järgi ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta § 1810 2. lõike järgi ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) kohaselt kustutatud, võib kauplemisloa väljastaja tunnistada kauplemisloa kehtetuks ja keelduda talle uue kauplemisloa väljastamisest kuni kolme aasta jooksul kauplemisloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

(9) Kauplemise keelamisega tekitatud kahju hüvitatakse seadusega sätestatud alustel ja korras.»

§ 78. Mõõteseaduses (RT I 1994, 71, 1224; 2000, 71, 442) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

« § 141. Mõõteseaduse nõuete rikkumine

(1) Taatlust mitteläbinud taatluskohustusliku mõõtevahendi kasutamise või muude taatluskohustuslike mõõtevahendite käitlemise nõuete rikkumise, samuti ebaseadusliku mõõtühiku või selle ebaseadusliku nimetuse või tähise kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.»;

2) paragrahvid 15–17 tunnistatakse kehtetuks.

§ 79. Väärismetalltoodete proovi seadust (RT 1992, 55, 676; RT I 1997, 40, 620; 2000, 86, 547) täiendatakse § 18 järel III1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«III1 peatükk
VASTUTUS

§ 181. Seaduse nõuete rikkumine

(1) Nõuetekohase märgistuseta väärismetalltootega kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Eesti Proovikoda;
2) Tarbijakaitseamet;
3) politseiprefektuur.»

§ 80. Eesti Vabariigi rahaseaduses (RT I 1992, 21, 299) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

« § 71. Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumine

(1) Seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kauba või teenuse müügil või selle eest tasumisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) politseiprefektuur.»

§ 81. Riigireservi seaduses (RT I 1994, 91, 1529; 1998, 95, 1514; 2000, 95, 613; 2001, 26, 147; 100, 646) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 12 ja 19 tunnistatakse kehtetuks;

2) seadust täiendatakse § 27 järel 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

«41. peatükk
VASTUTUS

§ 271. Riigireservi ebaseaduslik kasutamine

(1) Riigireservi ebaseadusliku kasutamise või riigireservi varude uuendamise või hoidmise nõuete rikkumise eest riigireservi hoidja töötaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 272. Ettevõtja tegevusvaru moodustamata jätmine

(1) Ettevõtja poolt seaduses ettenähtud ettevõtja tegevusvaru moodustamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 273. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.»

§ 82. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131) tehakse järgmised muudatused:

1) 12. peatükki täiendatakse §-dega 1341–1345 järgmises sõnastuses:

« § 1341. Usaldatavusnormatiivide rikkumine

Krediidiasutuse poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnormatiivide rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1342. Kohustusliku informatsiooni ja dokumendi esitamata jätmine

(1) Kohustusliku informatsiooni, aruande, selgituse või muude kohustuslike andmete või dokumentide Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või puuduliku aruande või informatsiooni esitamise või aruannete avalikustamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1343. Arvelduste korra rikkumine

(1) Arvelduste korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1344. Pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine

(1) Krediidiasutuse juhi, töötaja või krediidiasutuse huvides tegutseva muu isiku poolt pangasaladuse ebaseadusliku avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1345. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 1341–1344 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 1341–1344 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.»;

2) paragrahvid 135–140 tunnistatakse kehtetuks.

§ 83. Alkoholiseaduses (RT I 2002, 3, 7) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.»;

2) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme.»;

3) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.»;

4) paragrahv 74 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 74. Trahvide laekumine

Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 53–72 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.»

§ 84. Toiduseaduses (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81) tehakse järgmised muudatused:

1) 10. peatükki täiendatakse §-dega 531–537 järgmises sõnastuses:

« § 531. Tunnustamata käitlemisettevõttes toidutoorme või toidu käitlemine

(1) Tunnustamata käitlemisettevõttes toidutoorme või toidu käitlemise, samuti tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvate ehituslike, tehnoloogiliste, töökorralduslike või muude ümberkorralduste järel järelevalveametniku loata toidutoorme või toidu käitlemise alustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 532. Toidutoorme ja toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine

(1) Toidutoorme ja toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 533. Toidutoorme ja toidu käitlemise nõuete rikkumine

(1) Toidutoorme ja toidu käitlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 534. Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumine

(1) Käitleja enesekontrolli nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 535. Toidu märgistamise ja muul viisil toidu kohta teabe edastamise nõuete rikkumine

(1) Toidu märgistamise ja muul viisil toidu kohta teabe edastamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 536. Toidutoorme või toidu kohta valeandmete esitamine

(1) Toidutoorme või toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-, müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 537. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 531–536 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Tervisekaitseinspektsioon või kohus võib kohaldada § 532 lõigetes 2 ja 4 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(3) Käesoleva seaduse §-des 531 –536 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Veterinaar- ja Toiduamet;
2) Tervisekaitseinspektsioon;
3) Tarbijakaitseamet.»;

2) paragrahvid 54–56 tunnistatakse kehtetuks.

§ 85. Pakendiseaduses (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

2) seadust täiendatakse § 16 järel 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
VASTUTUS

§ 161. Pakendi käitlemise nõuete rikkumine

(1) Pakendi tootmise, kasutamise, tagasivõtmise, märgistamise või muude pakendi käitlemise nõuete rikkumise, samuti pakendi või pakendijäätmete taaskasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui käitlemise objektiks on tarbija elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtlik pakend, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 162. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Tervisekaitseinspektsioon;
3) Keskkonnainspektsioon.

(3) Keskkonnainspektsioon või kohus võib kohaldada § 161 lõikes 3 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.»;

3) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks.

§ 86. Kindlustustegevuse seaduses (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215) tehakse järgmised muudatused:

1) 11. peatükki täiendatakse §-dega 881–885 järgmises sõnastuses:

« § 881. Tegelikkusele mittevastavate või eksitavate andmete, informatsiooni või reklaami avaldamine

(1) Kindlustusandja töötaja, kindlustusmaakleri esindaja või kindlustusagendi poolt tegelikkusele mittevastavate või eksitavate andmete, informatsiooni või reklaami avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 882. Kohustusliku informatsiooni, aruande või muu dokumendi esitamata jätmine

(1) Kindlustustegevuse seaduses või selle alusel antud õigusakti alusel ettenähtud kohustusliku informatsiooni, aruande või muu dokumendi esitamata jätmise, esitamisest keeldumise või sellise informatsiooni, aruande või muu dokumendi sisult ebaõigena, puudulikuna või eksitavana esitamise või avaldamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 883. Kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse rikkumine

Füüsilise isiku poolt kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu, välja arvatud liikluskindlustuslepingu sõlmimise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 884. Ebaseaduslik tegutsemine kindlustusmaaklerina

Kindlustusvahendajate nimekirja kandmata juriidilise isiku poolt kindlustusmaaklerina tegutsemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 885. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 881–884 sätestatud süütegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) ning kriminaalmenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 881–884 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.»;

2) paragrahvid 89–92 tunnistatakse kehtetuks.

§ 87. Turismiseaduses (RT I 2000, 95, 607) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

2) seadust täiendatakse § 31 järel 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
VASTUTUS

§ 311. Registreeringunõuete rikkumine

(1) Registreeringuandmete muutumisest või reisiteenuse pakkumise ja osutamise lõpetamisest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Reisiteenuse osutamise eest registreeringuandmetes märkimata või mittenõuetekohase transpordivahendiga või registreeringuandmetes märkimata piirkonnas või ilma kohustusliku tagatiseta – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 312. Majutusteenuse osutamine tunnustamata majutusettevõtte poolt

(1) Majutusteenuse osutamise eest tunnustamata majutusettevõtte kaudu või sellise majutusteenuse vahendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 313. Majutusteenuse osutamise nõuete rikkumine

(1) Majutusettevõtte tähistuse nõude, samuti majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse või andmete säilitamise nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 314. Turismiinfokeskusele esitatud nõuete rikkumine

(1) Turismiinfokeskusele ettenähtud märgi ebaseadusliku kasutamise või turismiinfokeskusele esitatud kohustuslike nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 315. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 311–314 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 311–314 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) linna- või vallavalitsus.»;
3) paragrahvid 32 ja 33 tunnistatakse kehtetuks.

§ 88. Riigihangete seaduses (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) 10. peatüki pealkirjas asendatakse sõna «vastutus» sõnadega «kahju hüvitamine»;

2) paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 71. Ameti tegevus õigusrikkumise korral

(1) Kui Ametile laekub teave riigihangete teostamisega seotud õigusrikkumise kohta või Amet avastab õigusrikkumise riigihangete teostamisega seotud kontrollimise käigus ja see õigusrikkumine ei ole käsitatav käesoleva seaduse §-des 731–733 sätestatud väärteona, peab Amet teavitama talle teadaolevatest asjaoludest politseiasutust või prokuröri.

(2) Ametil on õigus teha ettepanekuid käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusakte rikkunud isiku või isikute distsiplinaarvastutusele võtmiseks.»;

3) seadust täiendatakse § 73 järel 101. peatükiga järgmises sõnastuses:

«101. peatükk
VASTUTUS

§ 731. Riigihanke teostamise nõuete rikkumine

(1) Riigihanke teostamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 732. Pakkumismenetluse teostamine või pakkumise esitamine ilma kindla kavatsuseta sõlmida hankeleping

(1) Pakkumismenetluse teostamise või pakkumise esitamise eest ilma kindla kavatsuseta sõlmida hankeleping – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 733. Pakkumismenetluses valeandmete esitamine

(1) Pakkuja poolt pakkumismenetluses valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 734. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 731–733 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 731–733 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Riigihangete Amet.»;

4) paragrahvid 74 ja 75 tunnistatakse kehtetuks.

§ 89. Aiandustoodete seaduses (RT I 2000, 89, 579; 2001, 88, 531) tehakse järgmised muudatused:

1) 8. peatükki täiendatakse §-dega 761–763 järgmises sõnastuses:

« § 761. Aiandustoodete turustamise ja kvaliteedinõuete rikkumine

(1) Aiandustoote turustamise või kvaliteedinõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 762. Turu valdaja kohustuste rikkumine

(1) Turu valdaja poolt aiandustoodete turustamise nõuetega seotud kohustuste täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 763. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 761 ja 762 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 761 ja 762 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) Taimetoodangu Inspektsioon.»;

2) paragrahvi 75 lõike 3 teine lause ja §-d 77–79 tunnistatakse kehtetuks.

§ 90. Tubakaseaduses (RT I 2000, 59, 379; 74, õiend; 2001, 43, 242; 88, 531) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõna «erikonfiskeerimisele» sõnaga «konfiskeerimisele»;

2) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

« 8) kui müügi tingimuseks seatakse mis tahes teise kauba ostmine.»;

3) 4. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

4) paragrahvi 21 punktis 6 asendatakse sõnad «haldusõiguserikkumise asju eriseadustega» sõnadega «väärteoasju seadusega»;

5) seadust täiendatakse § 21 järel 41. peatükiga järgmises sõnastuses:

«41. peatükk
VASTUTUS

§ 211. Keelatud kohas suitsetamine

Suitsetamise eest kohas, kus suitsetamine on seaduse alusel keelatud, – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

§ 212. Suitsetamiskohtadele esitatavate nõuete ja suitsetamise piirangute mittejärgimine

(1) Suitsetamiskohtadele esitatavate nõuete ja suitsetamise piirangute mittejärgimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 213. Alla 18-aastase isiku poolt tubakatoote ostmine või tarbimine

Alla 18-aastase isiku poolt tubakatoote ostmise või tarbimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

§ 214. Alla 18-aastasele isikule tubakatoote ostmine või müümine

(1) Alla 18-aastasele isikule tubakatoote ostmise või müümise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Juriidilise isiku poolt alla 18-aastasele isikule tubakatoote müümise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 215. Alla 18-aastase isiku tubakatootega kauplema lubamine

(1) Alla 18-aastase isiku tubakatootega kauplema lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 216. Tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine

(1) Maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest edasiandmise eesmärgil, samuti selliste tubakatoodetega kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 217. Sigarettidega kauplemine ettenähtust kõrgema hinnaga

(1) Sigarettidega kauplemise eest nende müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud hinnast kõrgema hinnaga – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 218. Tubakatoodete käitlemise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 211–217 sätestamata tubakatoodete käitlemise nõuete ja piirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 219. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 211–218 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Politseiprefektuur või Tolliamet või kohus konfiskeerib §-s 216 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.

(3) Käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tööinspektsioon;
2) Tervisekaitseinspektsioon.

(4) Käesoleva seaduse §-s 216 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tolliamet.

(5) Käesoleva seaduse §-des 211–218 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) valla- või linnavalitsus.

(6) Käesoleva seaduse §-des 212 ja 214–218 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet.

§ 2110. Trahvide laekumine

Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 211–218 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.»;

6) paragrahvid 22–25 tunnistatakse kehtetuks.

§ 91. Telekommunikatsiooniseaduses (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125; 53, 310; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) 14. peatükki täiendatakse §-dega 1021–10213 järgmises sõnastuses:

« § 1021. Raadiosaateseadme ebaseaduslik paigaldamine ja kasutamine

(1) Raadiosaateseadme paigaldamise või kasutamise eest ilma tehnilise loata või paigaldamise või kasutamise loa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1022. Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri ebaseaduslik kasutamine

(1) Numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise eest ilma tehnilise loata või loa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1023. Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmetele või eriotstarbelistele raadiosagedusseadmetele kehtestatud nõuete rikkumine

(1) Nõuetele mittevastava telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme tarnimise või kasutusele võtmise või eriotstarbelistele raadiosagedusseadmetele kehtestatud nõuete järgimata jätmise või nõuetele mittevastava eriotstarbelise raadiosagedusseadme tarnimise või kasutusele võtmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 1024. Üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu tagamise nõuete rikkumine

Telekommunikatsiooniteenuse osutajale olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaatori või püsiliiniteenuse osutaja poolt oma telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1025. Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuete rikkumine

(1) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamisest keeldumise eest ilma seadusliku aluseta või tarbijale üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise ebaseadusliku piiramise või peatamise või nõuetele mittevastava teenuse osutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1026. Universaalteenuse nõuete rikkumine

Juriidilise isiku poolt universaalteenuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1027. Seadme või liini ebaseaduslik ühendamine telekommunikatsioonivõrguga

(1) Nõuetele mittevastava telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme või telekommunikatsioonivõrguga ühendamiseks mitteettenähtud seadme või liini ühendamise eest telekommunikatsioonivõrguga või telekommunikatsioonivõrgu lõppseadme omavolilise ühendamise eest telekommunikatsioonivõrguga – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 1028. Raadiohäirete tekitamine

(1) Raadiohäirete tekitamise eest, mis ohustavad raadionavigatsiooniteenistuse või teiste ohutussüsteemide tööd või moonutavad, katkestavad või takistavad muud seaduslikult toimivat raadiosidet – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1029. Vale või ebatäpse raadiokutsungi kasutamine

(1) Vale või ebatäpse raadiokutsungi kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 10210. Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või liinirajatise töö häirimine või kahjustamine

(1) Tegevuse eest, mis põhjustas üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu töö häire või selle kahjustuse või liinirajatise kahjustuse – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 10211. Terminaliseadme kasutamise mittevõimaldamine hädaabiteate edastamiseks

(1) Terminaliseadme kasutamise mittevõimaldamise eest politsei, kiirabi või päästeteenistuse väljakutsumiseks või vastava teate edastamisest keeldumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 10212. Jälitusametkonnale teabe andmise ja  telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumine

(1) Jälitusametkonnale teabe andmise ja telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 10213. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 1021–10212 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Sideamet või kohus võib kohaldada §-des 1021, 1023 ja 1028 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

(3) Käesoleva seaduse §-des 1021–10212 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Sideamet.»;

(4) Käesoleva seaduse §-s 10212 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur ja Kaitsepolitseiamet.»;

2) paragrahvid 103 ja 104 tunnistatakse kehtetuks.

§ 92. Geograafilise tähise kaitse seaduse (RT I 1999, 102, 907; 2000, 40, 252; 2001, 27, 151; 56, 332 ja 335) 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 93. Strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi seaduse (RT I 1999, 57, 597; 2001, 88, 531) § 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 94. Vedelkütuse miinimumvaru seaduses (RT I 2001, 36, 202; 88, 531) tehakse järgmised muudatused:

1) 4. peatükki täiendatakse §-dega 111–113 järgmises sõnastuses:

« § 111. Vedelkütuse miinimumvaru hoidmise nõuete rikkumine

(1) Vedelkütuse miinimumvaru hoidmise eest seaduses ettenähtud miinimumkogusest väiksemas koguses või vedelkütuse miinimumvaru omavolilise kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 112. Vedelkütuse miinimumvaru kohta statistiliste andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine

(1) Vedelkütuse miinimumvaru kohta statistiliste andmete tähtajaks esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 113. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 111 ja 112 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 111 ja 112 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Energiaturu Inspektsioon.»;

2) paragrahvid 12–14 tunnistatakse kehtetuks.

§ 95. Vedelkütuse erimärgistamise seaduses (RT I 1997, 73, 1201; 86, 1464; 2000, 33, 199; 2001, 88, 531; 2002, 44, 284) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse pärast § 61 paragrahvidega 62–64 järgmises sõnastuses:

« § 62. Erimärgistatud vedelkütuse ebaseaduslik kasutamine sõiduki mootorikütusena

(1) Erimärgistatud vedelkütuse ebaseadusliku kasutamise eest sõiduki mootorikütusena – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 63. Lisaainete ebaseaduslik eemaldamine erimärgistatud vedelkütusest ja selle tulemusena saadud vedelkütuse käitlemine

(1) Erimärgistatud vedelkütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise või selle tulemusena saadud vedelkütuse hoidmise, ladustamise, võõrandamise või müügiks pakkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 64. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 62 ja 63 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 62 ja 63 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tolliamet;
2) Maksuamet;
3) politseiprefektuur;
4) Tarbijakaitseamet.»;

2) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 96. Ringhäälinguseaduses (RT I 1994, 42, 680; 66, 1145; 1995, 83, 1437; 97, 1664; 1996, 49, 953; 1997, 29, 448; 52, 834; 93, 1564; 1998, 2, 42 ja 44; 1999, 16, 268; 25, 364; 59, 613; 2000, 25, 143; 35, 220; 102, 666; 2001, 53, 310; 2002, 3, 5; 21, 117) tehakse järgmised muudatused:

1) 7. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

2) paragrahvi 431 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 431. Ringhäälinguloa peatamine või kehtetuks tunnistamine»;

3) paragrahvi 431 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvid 432 ja 433 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse § 433 järel 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

«71. peatükk
VASTUTUS

§ 434. Ringhäälinguloa tingimuste rikkumine

Juriidilise isiku poolt ringhäälinguloa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 435. Ringhäälinguseaduse nõuete rikkumine

Juriidilise isiku poolt ringhäälinguseaduse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 436. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 434 ja 435 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 434 ja 435 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Kultuuriministeerium;
2) Sideamet (ringhäälinguloa tehniliste tingimuste rikkumise osas).»

§ 97. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131) tehakse järgmised muudatused:

1) 7. peatükki täiendatakse §-dega 461–465 järgmises sõnastuses.

« § 461. Registripidaja vastutus

Registripidaja poolt vale teabe esitamise, samuti kohustuslike dokumentide, selgituse ja teabe esitamata või avaldamata jätmise, mittetäieliku või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise või seadusega ettenähtud registritoimingute tegemata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 462. Kontohalduri vastutus

Kontohalduri poolt vale teabe esitamise, samuti kohustuslike dokumentide, selgituse ja teabe esitamata või avaldamata jätmise, mittetäieliku või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise või kontohalduri poolt muude seadusega sätestatud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 463. Ebaseaduslik kontohaldurina tegutsemine

Kontohaldurina ilma õigusliku aluseta tegutsemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 464. Registripidajale andmete mitteesitamine

(1) Registripidajale kohustuslike andmete esitamata jätmise või väärtpaberite registris registreerimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle paneb toime juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 465. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 461–464 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 461–464 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Rahandusministeerium;
2) Finantsinspektsioon.»;

2) paragrahvid 47–51 tunnistatakse kehtetuks.

§ 98. Investeerimisfondide seaduses (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) fondivalitsejat on karistatud käesoleva seaduse §-de 1411–1415 järgi ja selle kohta on jõustunud otsus või Finantsinspektsioon on teinud fondivalitsejale ettekirjutuse ning samal ajal ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) kohaselt kustunud karistusandmed fondivalitseja karistuse kohta käesoleva seaduse §-de 1411–1415 järgi.»;

2) 11. peatükki täiendatakse §-dega 1411–1415 järgmises sõnastuses:

« § 1411. Kohustusliku aruande, dokumendi või teabe esitamata jätmine

(1) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja poolt Finantsinspektsioonile kohustuslike aruannete, dokumentide, selgituse ja teabe ning fondivalitseja poolt valitsetava fondi osakuomanikele ja avalikkusele esitatavate dokumentide ja teabe esitamata või avaldamata jätmise, mittetäieliku või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise või neis valeteabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1412. Fondi vara väärkasutus

Fondivalitseja poolt lepingulise fondi tingimustes või aktsiaseltsina asutatud fondi ja fondivalitseja vahel sõlmitud valitsemislepingus ettenägemata ja fondi valitsemisega otseselt mitteseotud kulude katmise eest fondi arvel, fondi vara investeerimisel seaduses sätestatud piirangute ületamise, lepingulise fondi tingimustes või aktsiaseltsina asutatud fondi ja fondivalitseja vahel sõlmitud valitsemislepingus sätestatud piirangute rikkumise või fondi vara seadusega vastuolus oleva võõrandamise või fondi arvel väärtpaberite väljalaske tagamise eest, kui selline võimalus ei ole ette nähtud fondi põhikirjas või tingimustes, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1413. Osakute väljalaskmise või tagasivõtmise korra rikkumine

Fondivalitseja poolt lepingulise fondi osakute väljalaskmise või tagasivõtmise eest fondi likvideerimisel või ajal, kui osakute tagasivõtmine on peatatud, fondi arvel sama fondivalitseja poolt valitsetava teise fondi osakute või aktsiate omandamise eest ilma Finantsinspektsiooni heakskiiduta või pensionifondivalitseja poolt valitsetava pensionifondi osakute omandamise või tagasivõtmise eest ilma Finantsinspektsiooni loata – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1414. Depoopanga kohustuste rikkumine

Depoopanga poolt lepingulise fondi likvideerimismenetlusel asetleidnud rikkumise ning Finantsinspektsiooni või fondivalitseja nõukogu või aktsiaseltsina asutatud fondi juhatuse teavitamata jätmise eest, kui fondivalitseja tegevus depoopangale teadaolevatel andmetel on vastuolus õigusaktide, fondi tingimuste või põhikirja, depoo- või valitsemislepinguga, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 1415. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 1411–1414 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 1411–1414 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.»;

3) paragrahvid 142–144 tunnistatakse kehtetuks.

§ 99. Energiaseaduses (RT I 1997, 52, 833; 2001; 52, 303; 88, 531; 93, 565; 2002, 25, 145; 41, 251; 49, 311) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) 5. peatükki täiendatakse §-dega 263–265 järgmises sõnastuses:

« § 263. Järelevalveasutuse ettekirjutuse või muu toimingu vaidlustamine

(1) Ettevõtjal on õigus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral esitada kaebus vastava inspektsiooni peadirektorile kümne kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse teatavaks tegemisest.

(2) Kaebuse esitamine ei võta ettevõtjalt kohustust täita Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutust.

(3) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni peadirektor vaatab kaebuse läbi ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.

(4) Kaebuse läbivaatamisel teeb Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni peadirektor ühe järgmistest otsustest:
1) jätta ettekirjutus või muu toiming jõusse;
2) muuta ettekirjutust või muud toimingut, tunnistada ettekirjutus kehtetuks või toiming seadusvastaseks.

(5) Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Otsusega mittenõustumise korral võib selle vaidlustada halduskohtus.

§ 264. Kohtusse kaebamine

(1) Ettevõtjal on õigus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse või muu toiminguga mittenõustumise korral esitada kaebus halduskohtusse, sõltumata käesoleva seaduse §-s 251 nimetatud kaebuse varasemast esitamisest.

(2) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta ettevõtjalt kohustust täita Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutust seni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult seadusvastaseks.

§ 265. Tekitatud kahju hüvitamine

(1) Kütuse- või energiaseadme, sisepaigaldise või kütuse- ja energiaehitise tahtliku purustamise või rikkumisega või kütuse või energia omavolilise tarbimisega või vastavate mõõteriistade näitude moonutamisega või töökaitse-eeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik.

(2) Energia või võrgugaasi omavoliliseks tarbimiseks on:
1) arvestusseadmete rikkumine või näidu moonutamine;
2) mõõtmata ühenduselt tarbimine;
3) energia või võrgugaasi tarbimine ilma vastava lepinguta;
4) arvestilt või arvestussüsteemidelt plommide eemaldamine.

(3) Kahju suuruse määramisel arvestatakse lisaks varalisele kahjule (kulutused seadmete ja ehitiste ennistamiseks) kütuse või energia tootmata või tarbimata jäämisest tingitud kahju.

(4) Kahju suuruse määramisega kaasnevad kulud kannab kahju tekitaja.

(5) Omavoliliselt tarbitud kütuse- ja energiakoguse ning maksumuse määramise juhend kinnitatakse majandusministri määrusega.»;

3) paragrahvid 30–34 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-dega 341–344 järgmises sõnastuses:

« § 341. Tehnilistele ja ohutusnõuetele mittevastava kütuse- ja energiaseadme käitlemine

(1) Tehnilistele ja ohutusnõuetele mittevastava kütuse- või energiaseadme paigaldamise, importimise, kasutamise, müügi või muul viisil võõrandamise eest kasutamiseks kütuse- või energiaseadmena – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 342. Kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine

(1) Kvaliteedinõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku tootmise, impordi, kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või sellega kauplemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 343. Võrguettevõtja kohustuste rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 sätestatud võrguettevõtja kohutuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 344. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 341–343 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 342 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur ja §-des 341–343 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Energiaturu Inspektsioon;
2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
3) Tarbijakaitseamet.»

§ 100. Kaabelleviseaduses (2001, 53, 310) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus»;

2) seadust täiendatakse § 29 järel 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
VASTUTUS

§ 291. Teabe andmise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 29 ettenähtud teabe andmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 292. Raadiohäirete tekitamine kaabellevivõrgu, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi kasutamisega

(1) Kaabellevivõrgu, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi kasutamisega raadiohäirete tekitamise eest, mis ohustavad raadionavigatsiooniteenistuse või teiste ohutussüsteemide tööd või moonutavad, katkestavad või takistavad muud seaduslikult toimivat raadiosidet, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 293. Muude kaabelleviseaduse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 291 ja 292 sätestamata nõuete rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 294. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 291–293 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 291–293 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Sideamet.»;

3) paragrahvid 30–32 tunnistatakse kehtetuks.

§ 101. Kemikaaliseaduses (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) tehakse järgmised muudatused:

1) 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja vastutus seaduse rikkumise eest»;

2) paragrahv 23 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse § 24 järel 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
VASTUTUS

§ 241. Ohtlike kemikaalide arvestamise nõuete rikkumine

(1) Ohtlike kemikaalide arvestamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 242. Ohtlike kemikaalide käitlemis-, ohutus- või teavitamisnõuete rikkumine

(1) Ohtlike kemikaalide käitlemis-, ohutus- või teavitamisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 243. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 241 ja 242 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 241 ja 242 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
2) Päästeamet;
3) Tööinspektsioon;
4) Keskkonnainspektsioon;
5) Tarbijakaitseamet;
6) Tervisekaitseinspektsioon.

(3) Käesoleva seaduse §-s 242 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tolliamet.»

§ 102. Postiseaduses (RT I 2001, 64, 367) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse mittetäitmise korral võib Sideamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.»;

2) 7. peatükki täiendatakse §-dega 391–396 järgmises sõnastuses:

« § 391. Postiteenuse osutaja poolt andmete muudatustest teatamata jätmine või valeandmete esitamine

(1) Sideametile postiteenuse osutaja kohta käivate andmete muudatustest teatamata jätmise või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 392. Postimaksevahendi ilma vastava loata väljalaskmine, reprodutseerimine või kasutamine ja nimelise templi mittenõuetekohane kasutamine või reprodutseerimine

(1) Postimaksevahendi ilma vastava loata väljalaskmise, reprodutseerimise või kasutamise või nimelise templi mittenõuetekohase kasutamise või reprodutseerimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 393. Postiteenuse osutamisel postisaladuse või andmekaitse nõuete rikkumine

(1) Postiteenuse osutamisel postisaladuse või andmekaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 394. Universaalse postiteenuse osutamise nõuete rikkumine

Juriidilise isiku poolt universaalse postiteenuse osutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 395. Muude postiseaduse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 391–394 sätestamata nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 396. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 391–395 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 391–395 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Sideamet.»;

3) paragrahvid 40–42 tunnistatakse kehtetuks.

9. peatükk
ÜLDOHTLIKUD VÄÄRTEOD

§ 103. Päästeseaduses (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267) tehakse järgmised muudatused:

1) X1 peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

2) paragrahvid 391–392 tunnistatakse kehtetuks;

3) X1 peatükki täiendatakse §-ga 393 järgmises sõnastuses:

« § 393. Tuleohutusnõuete või tuletõrje- ja päästevahendite projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- või hooldamisnõuete rikkumine

(1) Tuleohutusnõuete või tuletõrje- või päästevahendite projekteerimis-, paigaldamis-, kontrollimis- või hooldamisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest:
1) kui see on toime pandud vähemalt teist korda või
2) kui sellega on põhjustatud tulekahju tekkimise oht, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Päästeamet;
2) Raudteeamet;
3) Lennuamet;
4) Veeteede Amet;
5) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
6) Keskkonnainspektsioon.»

§ 104. Planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

2) paragrahv 67 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 671 järgmises sõnastuses.

« § 671. Planeerimis- ja ehitusseaduse nõuete rikkumine

(1) Omavolilise ehitamise, planeerimis- või ehitusnõuete rikkumise, ohutusnõuetele mittevastava ehitusmaterjali, -toote või -konstruktsiooni kasutamise, ehitise omavolilise kasutusele võtmise või ehitise kasutamise otstarbe loata muutmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Keskkonnainspektsioon;
2) maavalitsus;
3) valla- või linnavalitsus.»

§ 105. Kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520; 1999, 88, 804; 2000, 102, 670; 2001, 56, 337; 2002, 9, 46) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 32 järel 51. peatükiga järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
VASTUTUS

§ 321. Kiirgustegevusloaga määratud tingimuste rikkumine

(1) Kiirgustegevusloaga määratud tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 322. Kiirgusallika käitlemise nõuete rikkumine

(1) Kiirgusallika hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo, pakendamise, märgistamise või käitlemise muude nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 323. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 321 ja 322 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 321 ja 322 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Keskkonnainspektsioon;
2) politseiprefektuur.»;

2) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks.

§ 106. Lõhkematerjaliseaduses (RT I 1997, 86, 1461; 2001, 65, 377; 85, 510; 88, 531; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) 9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«RIIKLIK JÄRELEVALVE»;

2) paragrahvid 57–59 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse § 62 järel 91. peatükiga järgmises sõnastuses:

«91. peatükk
VASTUTUS

§ 621. Lõhkematerjali käibe, käitlemise ja arvestuse nõuete rikkumine

(1) Lõhkematerjali käibe, käitlemise või arvestuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 622. Lõhkematerjali soetusluba mitteomavale isikule lõhkematerjali müümine

(1) Lõhkematerjali soetusluba mitteomavale isikule lõhkematerjali, välja arvatud I ja II klassi pürotehnilised tooted, müümise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 623. Loata lõhketööde tegemise või ilutulestiku korraldamine ja lõhkematerjali kaotsimineku juhtumist politseiasutusele mitteteatamine

(1) Loata lõhketööde tegemise või loata ilutulestiku (välja arvatud I ja II klassi pürotehniliste toodete kasutamisega) korraldamise või lõhkematerjali kaotsiminekust politseiasutusele teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 624. Konfiskeerimise kohaldamine

Politseiprefektuur või Tehnilise Järelevalve Inspektsioon või kohus võib kohaldada §-des 621–623 ja Tolliamet §-s 621 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.

§ 625. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 621–623 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 621 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tolliamet.

(3) Käesoleva seaduse §-des 621–623 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
2) politseiprefektuur.»

§ 107. Relvaseaduses (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673; 2002, 29, 175) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 891–896 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 891. Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning arvestuse ja registreerimise korra rikkumine

(1) Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 892. Elektrišokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine

(1) Elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 893. Gaasi- pneumo-, heit- ja külmrelva ebaseaduslik käitlemine

(1) Gaasi- pneumo-, heit- või külmrelva, välja arvatud tsiviilkäibes keelatud külmrelv, ebaseadusliku valmistamise, ümbertegemise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 894. Relva ja laskemoona üleandmise nõude rikkumine

(1) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, samuti relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul omanikule üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle paralleelrelvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele üleandmata jätmise eest juriidilise isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 895. Relvasoetamisloa, relvaloa ja paralleelrelvaloa tagastamise nõude rikkumine

(1) Relvasoetamisloa, relvaloa või paralleelrelvaloa, mille kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele või omanikule tagastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Juriidilise isiku poolt relvasoetamisloa või relvaloa, mille kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele tagastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 896. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku tegevuse takistamine

Juriidilise isiku poolt riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kontrollimiseks esitamata jätmise või nende hoiu- ja asukoha või lasketiiru või laskepaiga kontrollimise takistamise või kontrollimiseks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, samuti valeandmete esitamise eest või esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»;

2) paragrahvid 897–899 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse §-dega 8910–8914 järgmises sõnastuses:

« § 8910. Relva või laskemoona kandmine alkoholijoobes või narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all

Relva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes või narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 8911. Relva või laskemoona ebaseaduslik kandmine avalikul üritusel

Relva või laskemoona kandmise eest avalikul üritusel isiku poolt, kelle ülesandeks ei ole avalikul üritusel teenistus- või tööülesannete täitmine, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 8912. Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumine

Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumise eest neid väljaandva ametiisiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 8913. Konfiskeerimise kohaldamine

Politseiprefektuur või kohus võib kohaldada §-des 891–894 ja 8910–8911 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.

§ 8914. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 891–896 ja 8910–8912 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 891–896 ja 8910–8912 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

(3) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade osas);
2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade osas);
3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade osas);
4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade osas).»

§ 108. Tehnilise järelevalve seaduses (RT I 1998, 64/65, 1005) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 24 ja 25 tunnistatakse kehtetuks;

2) 6. peatükki täiendatakse §-dega 251 ja 252 järgmises sõnastuses:

« § 251. Tehnilise järelevalve nõuete rikkumine

(1) Tehnilise järelevalve nõuete või tehnilise järelevalve objekti kasutaja tegevusloas sätestatud eritingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 252. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.»

10. peatükk
LIIKLUSVÄÄRTEOD

§ 109. Liiklusseaduses (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse paragrahvidega 201 ja 202 järgmises sõnastuses:

« § 201. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine

(1) Juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt:
1) kui on küllaldane alus arvata, et ta on joobeseisundis;
2) kui tal puudub vastava sõiduki juhtimist või kasutamist õigustav dokument;
3) kui sõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isik suunatakse kehtestatud korras läbivaatusele tema joobeseisundi tuvastamiseks.

§ 202. Sõiduki kinnipidamine

(1) Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse.

(2) Sõiduki võib paigutada lähimasse valvega hoiukohta ka siis, kui:
1) sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) sõiduk on pargitud nii, et kahjustab teed või haljasala;
3) sõiduk on pargitud selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale.

(3) Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise kohta koostatakse akt, mis peab sisaldama:
1) valvega hoiukohta paigutatava sõiduki tüüpi, marki, riiklikku registreerimismärki ja eritunnuseid, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu;
2) teisaldamisotsuse teinud ja teisaldamist korraldanud ametiisiku ametikohta, ees- ja perekonnanime ning allkirja;
3) sõiduki valvega hoiukohta paigutanud ettevõtja nime, aadressi ja telefoninumbrit ning paigutamist teostanud isiku ees- ja perekonnanime;
4) hoiukoha aadressi, kuhu sõiduk paigutati;
5) akti koostamise kuupäeva ja kellaaega;
6) hoiukohas sõiduki vastuvõtnud isiku ametikohta, ees- ja perekonnanime, sõidukil esinevate nähtavate puuduste ja vigastuste loetelu;
7) sõiduki hoiukohta vastuvõtnud isiku allkirja.

Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest esimene eksemplar jääb sõiduki hoiukohta paigutamise otsuse teinud ametiisikule, teine eksemplar sõiduki paigutamist korraldanud ettevõtjale ning kolmas eksemplar sõiduki hoiukohta.

(4) Sõiduk tagastatakse omanikule või tema volitatud isikule viivitamatult pärast sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulude tasumist.

(5) Sõiduki teisaldamisel või hoidmisel sõidukile tekitatud vigastuste eest vastutab sõiduki teisaldanud või seda hoidnud ettevõtja.

(6) Käesoleva seaduse § 201 lõike 1 punktis 3 märgitud juhtudel võidakse sõiduki kasutamine keelustada selle registreerimismärkide kinnipidamisega.

(7) Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politsei korrapidamisteenistusele ja kirjalikult sõiduki omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale.

(8) Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.»;

2) paragrahvi 30 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «juhtimise õiguse äravõtmine» sõnadega «või juhtimisõiguse peatamine»;

4) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 41. Juhtimisõiguse peatamise alused ja kord

(1) Juhtimisõiguse peatamine on isikul mootorsõiduki juhtimise keelamine.

(2) Juhtimisõiguse peatab politseiametnik või juhiloa väljaandnud asutus või kohtunik.

(3) Juhtimisõigus peatatakse, kui:
1) juht rikub käesoleva seaduse § 20 lõigetes 2–5 ja 7 sätestatut;
2) juhiluba saadetakse ekspertiisi seoses juhiloa võltsingu kahtlusega;
3) juht ei sooritanud käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud liiklusteooria- või sõidueksamit;
4) mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 nimetatud nõuetele;
5) juhi suhtes on jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses, mille eest on vastavalt käesoleva seaduse §-le 413 ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Juhtimisõiguse peatamist ei või kohaldada isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

(4) Juhtimisõiguse peatamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
3) sõidukijuhi ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
4) sõiduki tüüp, mark ja registreerimisnumber;
5) juhtimisõiguse peatamise alus ja tähtaeg;
6) otsuse koostaja allkiri.

(5) Otsus tehakse kahes eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva.

(6) Juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates.

(7) Juhtimisõigus taastatakse pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–4 sätestatud aluste äralangemist või käesoleva seaduse §-s 413 nimetatud tähtaja möödumist.

(8) Juhtimisõiguse peatamist on pädeval ametiisikul või kohtunikul õigus pikendada seadusega ettenähtud korras.

(9) Juhtimisõiguse peatamise korral on juht kohustatud juhiloa andma peatamisotsuse tegijale või tema nimetatud teisele ametiisikule.

(10) Juhtimisõiguse peatamise otsuse peale võib esitada kaebuse otsuse teinud ametiisiku kõrgemalseisvale ametiisikule või otsuse vaidlustada kohtus.»;

5) seadust täiendatakse §-dega 411–413 järgmises sõnastuses:

« § 411. Ajutise juhiloa väljaandmine

(1) Väärteo toimepanemise korral, mille eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 413 on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, võetakse isikult viivitamatult ära juhiluba ja antakse äravõetud juhiloa asemele sõiduki juhtimise ajutine luba.

(2) Ajutine juhiluba kehtib üksnes Eestis 30 päeva jooksul. Ajutise loa väljaandnud asutus pikendab loa kehtivust kuni väärteoasjas tehtud lahendi jõustumiseni. Ajutise loa vormi kehtestab siseminister.

§ 412. Kontrollimomendil juhiloa mitteesitamine

(1) Kui isik ei esita juhiluba kontrollimomendil, teeb juhiloa äravõtmise õigust omav järelevalveametnik isikule ettekirjutuse esitada juhiluba viie päeva jooksul ettekirjutuse teinud järelevalveametnikule.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 413. Juhtimisõiguse peatamine juhiloa väljaandnud asutuse poolt

(1) Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isiku suhtes on väärteoasjas jõustunud karistamisotsus käesoleva seaduse § 7419, 7420, 7421, 7430 või 7431 rikkumises.

(2) Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(3) Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 7417 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta § 7417 rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(4) Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(5) Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse 12 kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 7420, 7421, 7430 või 7431 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(6) Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse 12 kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 7417, 7433 või 7435 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(7) Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse 18 kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 7420, 7421, 7430 või 7431 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(8) Neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks.

(9) Kui isikut karistatakse liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete korduva rikkumise eest, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ning juhtimisõiguse peatamise tähtaeg eelmise väärteo eest ei ole veel lõppenud, liidetakse uus tähtaeg eelmise tähtaja kandmata osaga.

(10) Juhtimisõiguse peatamine vormistatakse loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Otsus peab sisaldama käesoleva seaduse § 41 lõike 4 punktides 1–3, 5 ja 6 nimetatud andmeid. Otsuse koopia saadetakse isikule posti teel.»;

6) paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 42. Juhtimisõiguse äravõtmine

Juhtimisõiguse äravõtmine on kohtu poolt mõistetud karistus liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud kuriteo eest, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.»;

7) paragrahvi 43 lõike 1 tekstist jäetakse pärast sõnu «dokumendi alusel» välja sõnad «samuti käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhul»;

8) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 44. Juhtimisõiguse taastamine

(1) Kui isikul on juhtimisõigus peatatud või isikult on juhtimisõigus ära võetud rohkem kui kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks, saab ta taastada juhtimisõiguse juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaeksami.

(2) Kui isikul on juhtimisõigus peatatud või isikult on juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.

(3) Kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami.»;

9) paragrahvi 64 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) ametiasutus või kohus ajutise juhiloa väljaandmisel, juhtimisõiguse peatamisel, äravõtmisel või kehtetuks tunnistamisel;»;

10) paragrahvi 64 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ametiasutus või kohus, kes on teinud otsuse isikult sõiduki või trammi juhtimise õiguse äravõtmise kohta või isiku karistamise otsuse väärteoasjas, mis on seotud liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega ja mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, saadab otsuse ärakirja teede- ja sideministri määratud asutusele hiljemalt järgmisel tööpäeval otsuse jõustumisest arvates.»;

11) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) peatab või tunnistab kehtetuks juhtimisõiguse seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimustel;»;

12) seadust täiendatakse § 74 järel 141. peatükiga järgmises sõnastuses:

«141. peatükk
VASTUTUS

§ 741. Mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1) Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 742. Mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamine

Omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 743. Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimine

Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 744. Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit juhtima lubamine

Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 745. Riikliku registreerimismärgita või mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine

Riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 746. Mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimine

Nõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

§ 747. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine

Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

§ 748. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit juhtima lubamine

Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 749. Tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimine

Mootorsõiduki, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7410. Tehnilise rikkega mootorsõidukit juhtima lubamine

Mootorsõidukit, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7411. Sõidumeeriku või selle kasutamise nõuete rikkumine

(1) Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik on rikkis või nõuetekohaselt plommimata, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Mootorsõiduki, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik on rikkis või nõuetekohaselt plommimata, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(3) Mootorsõidukil asuva sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7412. Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimine

Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 7413. Keskkonnaohtliku mootorsõiduki juhtimine

Mootorsõiduki, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab normatiivi, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 7414. Keskkonnaohtlikku mootorsõidukit juhtima lubamine

Keskkonnaohtlikku mootorsõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7415. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt ristmikule või reguleeritud ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal

Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 7416. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine

Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmise eest, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal peatunud sõidukist möödumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 7417. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine

Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 7418. Joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamine või talle juhtimise üleandmine

Mootorsõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 7419. Mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis

Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 7420. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

Mootorsõiduki või trammi ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 7421. Liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine

Alkoholi tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 7422. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

(1) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

(2) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(3) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 7423. Mootorsõiduki juhtimine, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade

Mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7424. Möödasõidunõuete rikkumine

Mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7425. Sõitmine vastassuunavööndis

Mootorsõiduki juhi poolt vastassuunavööndis sõitmise eest, välja arvatud juhul, kui see on liiklusnõuetes lubatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7426. Raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumine

Mootorsõiduki juhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7427. Sõidueesõiguse kasutamise takistamine

Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõidueesõiguse andmata jätmise eest eritalituse sõidukile liiklusnõuetes ettenähtud juhul – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7428. Mootorsõiduki- või trammijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine juhi poolt

Mootorsõiduki- või trammijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest mootorsõiduki- või trammijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7429. Mootorsõiduki- või trammijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või käitamise eest vastutava isiku poolt

Mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või käitamise eest vastutava isiku poolt mootorsõiduki- või trammijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 7430. Sõiduki peatamise märguande eiramine

(1) Sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

(2) Sõiduki peatumise märguanne on kohustuslik, kui selle on andnud kehtestatud korras politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kes on selleks volitatud seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga.

§ 7431. Liiklusõnnetusest mitteteatamine

Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 7432. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine

Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 7433. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine

Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7434. Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveonõuete rikkumine

Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveonõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 7435. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine

(1) Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427 või 7430–7432 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(3) Liiklusoht on olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma.

§ 7436. Liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt

(1) Jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

(2) Sama teo eest:
1) kui see on toime pandud joobeseisundis;
2) kui sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus või
3) kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 7437. Parkimine keelatud kohas

(1) Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

(2) Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 7438. Tasumata parkimine avalikul tasulisel parkimiskohal

Sõiduki parkimise eest avalikul tasulisel parkimiskohal selle eest tasumata – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

7439. Mootorsõidukimaksu või raskeveokimaksu tasumist või sellest vabastamist tõendava dokumendi mitteesitamine

Sõidukijuhi poolt mootorsõidukimaksu või raskeveoki korral raskeveokimaksu tasumist või sellest vabastamist tõendava dokumendi mitteesitamise eest kontrollimise õigust omavale isikule – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 7440. Maastikusõiduki liiklemise nõuete rikkumine

Maastikusõiduki liiklemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 7441. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 741–7440 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 741–7440 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) paragrahvides 7437 ja 7438 sätestatud väärtegude menetleja on ka valla- või linnavalitsus».

§ 7442. Trahvide laekumine

Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 7437 ja 7438 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.»

§ 110. Raudteeseaduses (RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170; 93, 565; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Isiku ajutine kõrvaldamine raudteeveeremi juhtimiselt toimub liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234) §-s 201 sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve ametniku või politseiametniku poolt.»;

2) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«VASTUTUS»;

4) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 36. Raudteetranspordi liiklusohutuse rikkumine

Raudteest loomveokitega ülesõitmise või kariloomade üleajamise või raudtee lähedal kariloomade karjatamise nõuete rikkumise, samuti raudtee ja raudteeinfrastruktuuri rajatiste ning seadeldiste kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.»;

5) seadust täiendatakse paragrahvidega 361–3616 järgmises sõnastuses:

« § 361. Kehtestatud gabariitide nõuete järgimata jätmine

Kehtestatud gabariitide nõuete järgimata jätmise eest veoste veeremile pealelaadimisel ja veeremilt mahalaadimisel, ehitustööde teostamisel ja asjade ladustamisel – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 362. Rongiliiklust segada võivate esemete asetamine raudteele

Rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele, samuti raudteel kõndimise eest selleks mitteettenähtud kohas – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 363. Registreerimata või raudtee tehnokasutusnõuetele mittevastava raudteeveeremi juhtimine

Kehtestatud korras registreerimata või raudtee tehnokasutusnõuetele mittevastava raudteeveeremi juhtimise eest isiku poolt, kes selle nõuetele mittevastavusest oli teadlik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 364. Registreerimata või raudtee tehnokasutusnõuetele mittevastava raudteeveeremi juhtima lubamine või raudtee või raudteeinfrastruktuuri rajatise omavoliline kasutamine

Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremit või raudtee tehnokasutusnõuetele mittevastavat raudteeveeremit juhtima lubamise või raudtee või raudteeinfrastruktuuri rajatise omavolilise kasutamise eest veeremi omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 365. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine raudteel

Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise eest raudteel – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 366. Käsipakkide üle kehtestatud normi ja tasumata pagasi kaasavõtmine

Käsipakkide üle kehtestatud normi reisirongi kaasavõtmise või seal tasumata pagasi veo eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

§ 367. Raudteetranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine

Liikuvale rongile pealemineku või sellelt mahatuleku, vaguni astmelaual või katusel sõitmise, kaubarongis omavolilise sõitmise, rongi omavolilise peatamise, samuti reisivaguni sisseseade, veduri või vaguni akende rikkumise või rongi vaguniaknast või -uksest prahi või esemete väljaviskamise eest või suitsetamise eest linnalähirongi vagunis või kohalikus ja kaugsõidurongis suitsetamiseks mitteettenähtud kohas – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

§ 368. Raudteeveeremi juhi poolt raudteeliikluse nõuete rikkumine

(1) Raudteeveeremi juhi poolt raudteeliikluse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
1) varaline kahju või
2) inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 369. Raudteeveeremi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1) Raudteeveeremi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus on ära võetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 3610. Juhtimisõiguseta isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmine

(1) Raudteeveeremi juhtimise õiguseta isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Raudteeveeremi juhtimise üleandmise eest isikule, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus on ära võetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 3611. Raudteeveeremi juhtimine joobeseisundis isiku poolt

Raudteeveeremi juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 3612. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

Raudteeveeremi ilmsete joobetunnustega juhi, samuti raudteeveeremi juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 3613. Rongiõnnetuses osalenud juhi poolt pärast rongiõnnetust alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine

Alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamise eest rongiõnnetuses osalenud raudteeveeremi juhi poolt vahetult pärast rongiõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 3614. Joobeseisundis isiku raudteeveeremit juhtima lubamine

Raudteeveeremi omaniku, valdaja või tehnoseisundi eest vastutava isiku või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või muude psühhoaktiivsete ainete mõju all oleva raudteeveeremi juhi raudteeveeremit juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 3615. Juhtimisõiguseta isiku raudteeveeremit juhtima lubamine

Raudteeveeremi omaniku, valdaja või tehnoseisundi eest vastutava isiku või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt raudteeveeremi juhtimise õiguseta isiku raudteeveeremit juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 3616. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 36–3615 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 36–3615 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Raudteeamet;
2) politseiprefektuur.»

§ 111. Lennundusseaduses (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kui isik käitab õhusõidukit käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 keelatud viisil, siis suunatakse ta läbivaatusele joobeseisundi tuvastamiseks liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234) § 201 lõikes 2 sätestatud alusel ja korras.»;

2) seadust täiendatakse § 603 järel 92. peatükiga järgmises sõnastuses:

«92. peatükk
VASTUTUS

§ 604. Lennuvälja või lennuliiklusteenistuse tähistusmärkide, seadmete või rajatiste rikkumine või nende paigutamise nõuete rikkumine

Lennuvälja või lennuliiklusteenistuse tähistusmärkide, seadmete või rajatiste rikkumise või nende paigutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 605. Lennuväljale või lennuvälja piirkonda ebaseaduslike tähistusmärkide, seadmete või rajatiste paigutamine või ehitamine

Lennuväljade eristamiseks kasutatavate tähistusmärkide või -seadmetega sarnanevate mis tahes märkide või seadmete lennuväljale või lennuvälja piirkonda paigutamise või lennuvälja juhtkonna loata pürotehnikavahendite kasutamise või õhusõidukite lendudele ohtlike ehitiste või rajatiste või lindude kogunemist soodustavate rajatiste ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 606. Lennuväljal või lennuliiklusteenistuse territooriumil nõuetekohase loata liikumine

Lennuvälja, lennuliiklusteenistuse või muu lennundusotstarbelise territooriumi nõuetekohase loata läbimise või seal viibimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 607. Lennuvälja käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamise nõuete rikkumine

Lennuvälja käitamisnõuete või lennuliikluse teenindamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 608. Õhusõidukite või nende seadmete rikkumine

Õhusõidukite või nende seadmete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 609. Ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis

Õhusõiduki kapteni korralduse täitmata jätmise või ohutusnõuete rikkumise eest õhusõidukis reisija poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 6010. Lennunduse julgestusnõuete rikkumine

Lennunduse julgestusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 6011. Õhusõiduki, lennuettevõtja või lennuliiklusteenistuse sertifikaadi käitamistingimuste rikkumine

Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki juhtimise eest või õhusõiduki juhtimise eest, mis on vastava loata ümber ehitatud või mis ei ole kehtestatud korras registreeritud või millel ei ole kehtivat lennukõlblikkuse sertifikaati, samuti lennuettevõtja või lennuliiklusteenistuse sertifikaadi käitamistingimuste mittetäitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6012. Tehnilise rikkega õhusõiduki juhtimine

Õhusõiduki, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6013. Tehnilise rikkega õhusõidukit juhtima lubamine

Õhusõidukit, mille käitamine on keelatud tehnilise rikke tõttu, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6014. Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumine

(1) Õhusõiduki juhi poolt lennureeglite rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
1) varaline kahju või
2) inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6015. Õhusõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1) Õhusõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt õhusõiduki juhtimise õigus ära on võetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6016. Õhusõiduki juhtimise üleandmine juhtimisõiguseta isikule

Õhusõiduki juhtimise õiguseta isikule õhusõiduki juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 6017. Lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki käitamise lubamine

Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt kehtivatele lennukõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki või vastava loata ümberehitatud või kehtestatud korras registreerimata või lennukõlblikkuse sertifikaadita õhusõiduki käitamise lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6018. Joobeseisundis isiku õhusõidukit juhtima lubamine

Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis õhusõiduki juhi õhusõidukit juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6019. Juhtimisõiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamine

Õhusõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt õhusõiduki juhtimise õiguseta isiku õhusõidukit juhtima lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6020. Õhusõiduki juhtimine või lennuliikluse teenindamine joobeseisundis isiku poolt

Õhusõiduki juhtimise või lennuliikluse teenindamise eest joobeseisundis isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6021. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

Õhusõiduki juhi või lennujuhi, samuti õhusõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6022. Lennuliiklusteenuse osutamine lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomava isiku poolt

Lennuliiklusteenuse osutamise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 6023. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine lennutranspordis

Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise eest lennutranspordis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 6024. Keskkonnaohtliku õhusõiduki juhtimine

Õhusõiduki, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab lubatud piiri, juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6025. Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamine

Keskkonnaohtlikku õhusõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6026. Lennuliikluse teeninduse üleandmine ebapädevale isikule

Lennuliikluse teeninduse üleandmise eest lennujuhi või lennuvälja lennuinformaatori luba või nõutavat pädevust mitteomavale isikule või sellise isiku operatsioonilisele tööle lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6027. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 604–6026 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 604–6026 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Lennuamet.»

§ 112. Meresõiduohutuse seaduses (RT I 1998, 2, 47; 1999, 95, 843; 2000, 29, 171) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Riikliku järelevalve asutusel on õigus kõrvaldada isik ajutiselt laeva või väikelaeva juhtimiselt liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234) §-s 201 sätestatud alusel ja korras.»;

2) paragrahvi 55 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 55. Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe ajutine äravõtmine»;

3) seadust täiendatakse § 62 järel 151. peatükiga järgmises sõnastuses:

«151. peatükk
VASTUTUS

§ 621. Meretranspordi liiklusnõuete rikkumine

Meretranspordis kehtestatud laevade sadamasse tuleku ja sadamast väljumise nõuete või laevade sadamavetes seismise ja liiklemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 622. Laevade kokkupõrke vältimise nõuete rikkumine

Laevade kokkupõrke vältimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 623. Kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsita sõitmine

Laevasõidu eest merel või sadamasse sissesõidul ilma lootsita kohustusliku lootsimise piirkonnas – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 624. Reisijate ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis

Reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 625. Ohutu liikluse nõuete rikkumine siseveetranspordis

Siseveetranspordi laevade sulengutes, reididel ja sadamates liiklemise ja seismise, mitme aluse ja parve pukseerimise nõuete, laevade laadimise, lossimise ja veoste ladustamise korra rikkumise, samuti sadama- ja hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste ja seadmete kahjustamise või laevade registreerimise ning tehnilise ülevaatuse korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 626. Nõuetekohase loata tuukritööde tegemine

Nõuetekohase loata tuukritööde tegemise, samuti nende tööde ajal signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 627. Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumine

Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 628. Ujuv- ja kaldamärkide hävitamine, rikkumine ja ümberpaigutamine

Ujuv- ja kaldamärkide hävitamise, rikkumise ja maharebimise eest, samuti nende ümberpaigutamise eest veeteetöötajate loata – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 629. Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamine väljaspool selleks ettenähtud kohta

Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 6210. Veesõiduki juhtimine joobeseisundis

Veesõiduki, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6211. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

Isiku, sealhulgas veesõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6212. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine sisevee- või meretranspordis

Siseveetranspordis või meretranspordis ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6213. Meretranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine

Laevade sisseseade rikkumise, samuti laevades selleks mitteettenähtud kohtades suitsetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 6214. Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamine

Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 6215. Mere- ja siseveetranspordivahendite ja nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise nõuete rikkumine

(1) Mere- ja siseveetranspordivahendite, sealhulgas väikelaevade ja nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
1) varaline kahju või
2) oht inimeste tervisele või keskkonnale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6216. Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumine

Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 6217. Meresõiduohutusnõuete rikkumine

Meresõiduohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht laevale või selle reisijatele või mõnele teisele laevale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6218. Laeva lubatud süvisest ülelaadimine

Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6219. Laeva reisiks ettevalmistamata jätmine

Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest, kui see tõi kaasa tagajärje, mis põhjustas laeva kinnipidamise Eesti või välisriigi sadamas, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 6220. Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõit

Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõidu eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 6221. Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumine

Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 6222. Navigatsioonimärkide kahjustamine

Navigatsioonimärkide kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 6223. Meresõiduohutuse riiklikule järelevalveorganile laevadokumentide esitamisest keeldumine

Meresõiduohutust kontrollima volitatud riiklikele järelevalveametnikele laevadokumentide esitamisest keeldumise või laeva või selle lasti kohta valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 6224. Laevaavariist meresõiduohutuse riiklikule järelevalveorganile teatamata jätmine

Laevaavariist või muust õnnetusjuhtumist laeval meresõiduohutuse riiklikule järelevalveorganile teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 6225. Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine

Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 6226. Laeva mehitamisel tervisekontrollinõude rikkumine

Tervisekontrolli läbimata jätnud laevapere liikmega laeva mehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

§ 6227. Laevaõnnetuse või laeva tühiseisaku põhjustamine lootsimisel

Lootsimisel laevaõnnetuse või laeva tühiseisaku põhjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 6228. Lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavast muutusest, lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmine

Lootsimisel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavatest muutustest või takistustest või lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 6229. Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamine

Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 6230. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 621–6229 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 621–6229 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.»

§ 113. Meresõiduohutuse seaduses (RT I 2002, 1, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Riikliku järelevalve asutusel on õigus kõrvaldada isik ajutiselt laeva või väikelaeva juhtimiselt liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234) §-s 201 sätestatud alusel ja korras.»;

2) meresõiduohutuse seaduse 16. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«16. peatükk
VASTUTUS

§ 80. Meretranspordi liiklusnõuete rikkumine

Meretranspordis kehtestatud laevade sadamasse tuleku ja sadamast väljumise nõuete või laevade sadamavetes seismise ja liiklemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 81. Laevade kokkupõrke vältimise nõuete rikkumine

Laevade kokkupõrke vältimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 82. Reisijate ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis

(1) Reisijate nimekirja koostamise korra või laevale lubatust suurema arvu reisijate võtmise, samuti reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 83. Ohutu liikluse nõuete rikkumine siseveetranspordis

Siseveetranspordi laevade sulengutes, reididel ja sadamates liiklemise ja seismise, mitme aluse ja parve pukseerimise nõuete, laevade laadimise, lossimise ja veoste ladustamise korra rikkumise, samuti sadama- ja hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste ja seadmete kahjustamise või laevade registreerimise ning nende tehnilise ülevaatuse korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 84. Nõuetekohase loata tuukritööde tegemine

Nõuetekohase loata tuukritööde tegemise, samuti nende tööde ajal signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 85. Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumine

Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 86. Navigatsioonimärkide hävitamine, rikkumine ja ümberpaigutamine

Navigatsioonimärkide hävitamise, rikkumise ja maharebimise eest, samuti nende ümberpaigutamise eest veeteetöötajate loata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 87. Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamine väljaspool selleks ettenähtud kohta

Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 88. Veesõiduki juhtimine joobeseisundis

Veesõiduki, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 89. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

Isiku, sealhulgas veesõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 90. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine sisevee- või meretranspordis

(1) Siseveetranspordis või meretranspordis ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise, samuti lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe edastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 91. Meretranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine

Laevade sisseseade rikkumise, samuti laevades selleks mitteettenähtud kohtades suitsetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 92. Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamine

Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 93. Mere- ja siseveetranspordivahendite ja nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise nõuete rikkumine

(1) Mere- ja siseveetranspordivahendite, sealhulgas väikelaevade ja nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
1) varaline kahju või
2) oht inimeste tervisele või keskkonnale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 94. Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumine

Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 941. Meresõiduohutusnõuete rikkumine

Meresõiduohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht laevale või selle reisijatele või mõnele teisele laevale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 942. Laeva lubatud süvisest ülelaadimine

Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 943. Laeva reisiks ettevalmistamata jätmine

Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest, kui see tõi kaasa tagajärje, mis põhjustas laeva kinnipidamise Eesti või välisriigi sadamas, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 944. Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõit

Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõidu eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 945. Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumine

Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 946. Meresõiduohutuse riiklikule järelevalveorganile laevadokumentide esitamisest keeldumine

Meresõiduohutust kontrollima volitatud riiklikele järelevalveametnikele laevadokumentide esitamisest keeldumise või laeva või selle lasti kohta valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 947. Laevaliikluse korraldamise süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete edastamise korra rikkumine

Laevaliikluse korraldamise süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete edastamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 948. Laevaõnnetuse või laeva tühiseisaku põhjustamine lootsimisel

Lootsimisel lootsitava laeva laevaõnnetuse või tühiseisaku põhjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 949. Lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavast muutusest, lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmine

Lootsimisel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavatest muutustest või takistustest või lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 9410. Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamine

Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamine eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 9411. Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine

(1) Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9412. Laeva mehitamisel tervisekontrollinõude rikkumine

(1) Tervisekontrolli läbimata jätnud laevapere liikmega laeva mehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 9413. Kohustusliku lootsimise piirkonnas liiklemine lootsi laevale tellimata

(1) Laevasõidu eest kohustusliku lootsimise piirkonnas ilma lootsi laevale tellimata, kui laev ei ole vabastatud kohustuslikust lootsimisest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9414. Laevaõnnetusest või laeva vigastusest või rikkest teatamata jätmine

(1) Veeteede Ametile laevaõnnetusest või avastatud vigastusest või rikkest, mis avaldab mõju laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele, teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9415. Tunnistuseta laeva kasutamine

Merekõlblikkuse tunnistuseta või sõidukõlblikkuse tunnistuseta meresõidu või sisevetel sõidu, samuti reisijateveo tunnistuseta või rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistuseta või aegunud või kehtetu tunnistusega sõidu eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9416. Tunnustamise nõude rikkumine

Juriidilise isiku poolt toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Veeteede Ameti tunnustamiseta – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

§ 9417. Ohutu mehitatuse nõuete rikkumine

(1) Laeva, mille laevapere liikmete arv või laevapere koosseis ei vasta ohutu mehitatuse tunnistusega kehtestatud laevapere miinimumkoosseisule, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud erand, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9418. Diplomi või kutsetunnistuse puudumine

Juriidilise isiku poolt laevapere liikme, kellel puudub ametikoha järgi nõutav diplom või meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht, tööle rakendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 9419. Laeva korduv kinnipidamine

Juriidilist isikut, kelle Eesti riigilippu kandev laev on viimase 12 kuu jooksul laevakontrolli ajal kaks korda kinni peetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 9420. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 80–9419 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 80–9419 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.»;

3) paragrahvi 99 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 114. Sadamaseaduses (RT I 1997, 77, 1315; 1999, 88, 805; 2001, 88, 531; 2002, 1, 1; 42, 267) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 161–165 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 161. Sadamateenuste osutamine sadamapassita

(1) Sadamateenuste osutamise eest sadamapassita või sadamapassis ettenähtud tingimustest erinevalt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 162. Sadama eeskirja puudumine

(1) Sadama eeskirja puudumise  või sadama eeskirjas tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 163. Navigatsioonimärkide paigaldamise ja korrashoiu nõuete rikkumine

(1) Sadamaalal navigatsioonimärkide paigaldamise ja korrashoiu nõuete, samuti väljaspool sadamaala vastavat sadamat teenindavate märkide paigaldamise ja korrashoiu nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 164. Järelevalveasutustele seadusega ettenähtud andmete ja dokumentide esitamisest keeldumine või valeandmete esitamine

Juriidilise isiku poolt järelevalveasutustele seadusega ettenähtud andmete ja dokumentide esitamisest keeldumise või teadvalt valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 165. Puhtuse-, korra-, tuleohutus- ja keskkonnakaitsenõuete rikkumine

(1) Puhtuse-, korra-, tuleohutus- või keskkonnakaitsenõuete eiramise eest sadama territooriumil – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 166 järgmises sõnastuses:

Ǥ 166. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 161–165 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 161–165 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.»

§ 115. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565) täiendatakse § 97 järel II1 osaga järgmises sõnastuses:

«II1 osa
VASTUTUS

§ 971. Laeva kapteni poolt laeva nime teatamata jätmine

Laeva kapteni poolt laeva nime, kodu-, lähte- ja sihtsadama teatamata jätmise eest merel tema laevaga kokkupõrganud laevale – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 972. Laeva identifitseerimisnõuete rikkumine

Laeva kapteni või laeva juhtimise eest vastutava isiku poolt laeva identifitseerimisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 973. Laeval Eesti riigilipu kandmise nõude rikkumine

Laeva kapteni või laeva juhtimise eest vastutava isiku poolt laeval Eesti riigilipu kandmise nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 974. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 971–973 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 971–973 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.»

§ 116. Liikluskindlustuse seadust (RT I 2001, 43, 238; 2002, 35, 215) täiendatakse § 66 järel 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

«71. peatükk
VASTUTUS

§ 661. Kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimise kohustusest vabastamise tõendi esitamata jätmine või liikluskindlustuse lepingu sõlmimata jätmine

(1) Sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise tõendi esitamata jätmise eest kontrollimise õigust omavale isikule – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sõidukit kasutati kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksuvabal perioodil, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(3) Sõiduki kasutamise eest kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksuvabal perioodil, kui põhjustati liiklusõnnetus või kui kohustusliku liikluskindlustuse leping on sõlmimata, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.»

§ 117. Teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297) tehakse järgmised muudatused:

1) 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«KOHUSTUSED»;

2) seadust täiendatakse § 38 järel järgmise tekstiga:

«61. peatükk
JÄRELEVALVE»;

3) seadust täiendatakse § 39 järel järgmise tekstiga:

«62. peatükk
VASTUTUS»;

4) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 40. Tee kasutamise nõuete rikkumine

(1) Tee kasutamise eest spordi- ja teisteks rahvaüritusteks ning muudeks liiklusvälisteks kogunemisteks tee omaniku loata – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»;

5) seadust täiendatakse §-dega 401–409 järgmises sõnastuses:

« § 401. Teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine

(1) Normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 402. Teerajatise püsivust ohustava liikluse lubamine

(1) Mootorsõiduki omaniku, valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega mootorsõidukiga liigelda lubamise eest, samuti sõidukite liiklemise lubamise eest suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 403. Loata teehoiutööde ja teehoiuväliste tööde tegemine

(1) Teehoiutööde ja teehoiuväliste tööde tegemise, töövahendite, ehitus- ja metsamaterjali paigutamise, hoone, rajatise ehitamise, istandiku või muu objekti paigutamise, maavara kaevandamise ning metsa lageraie või muu keskkonda ümberkujundava töö tegemise eest teel ja tee kaitsevööndis tee omaniku loata – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 404. Tee kaitsevööndi korrashoiu nõuete rikkumine

(1) Maa omaniku või valdaja poolt tee kaitsevööndi või sellel asuva rajatise korrashoiu nõuete täitmata jätmise eest või tee kaitsevööndi kahjustamise või risustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 405. Teerajatise või raudteeülesõidukoha seisundinõuete rikkumine

(1) Teerajatise või raudteeülesõidukoha seisundinõuete täitmata jätmise, liikluse keelamiseks või piiramiseks ettenähtud abinõude rakendamata jätmise või liiklusohtlike kohtade korrastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,– karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 406. Teerajatise või raudteeülesõidukoha ning tee kaitsevööndi kahjustamine või risustamine

(1) Teerajatise või raudteeületuskoha kahjustamise või risustamise või liiklust ohustava või nähtavust piirava takistuse, puu, põõsa või istandiku kõrvaldamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 407. Liikluskorraldusvahendi nõuetevastane paigaldamine

(1) Liikluskorraldusvahendi paigaldamata jätmise, nõuetevastase paigaldamise või ettenähtud ajaks kõrvaldamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 408. Liiklusvälise teabevahendi omavoliline paigaldamine

(1) Teele või tee kaitsevööndi alale liiklusvälise teabevahendi paigaldamise eest tee omaniku loata – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 409. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 40–408 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 40–408 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Maanteeamet;
2) politseiprefektuur.»;

6) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks.

§ 118. Ühistranspordiseaduses (RT I 2000, 10, 58; 2001, 18, 85) tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse § 54 järel 101. peatükiga järgmises sõnastuses:

«101. peatükk
VASTUTUS

§ 541. Ohtlike ainete ja esemete veonõuete rikkumine

Ühissõidukis tuleohtlike, lehkavate, määrivate, radioaktiivsete, lõhke-, mürk- või sööbeainete ning vastava pakendita ainete või esemete veo, samuti veeremit või teiste reisijate riideid või asju määrivate või kahjustavate ainete või esemete veo-, pagasi- või hoiuruumi andmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 542. Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumine

Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 543. Taksoveo korraldamine nõuetekohase taksomeetrita

(1) Taksoveo korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub taksomeeter või mille taksomeeter on rikkis, taatlemata või sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 544. Taksovedu nõuetekohase taksomeetrita

Taksoveo eest mootorsõidukiga, millel puudub taksomeeter või mille taksomeeter on rikkis, taatlemata või sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata, samuti taksoveol kasutatava mootorsõiduki taksomeetri või selle plommide tahtliku rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 545. Tasulise sõitjateveo korraldamine sõidukikaardi, liiniloa, kommertsliiniveo või avaliku teenindamise lepinguta

(1) Tasulise sõitjateveo korraldamise eest bussi, trammi, trollibussi või taksoga, millel puudub sõidukikaart, samuti liiniloata, kommertsliiniveo või avaliku teenindamise lepinguta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 546. Tasuline sõitjatevedu sõidukikaardi, sõiduplaani või takso tööajagraafikuta

Tasulise sõitjateveo eest sõidukikaardita, bussi, trammi või trollibussi liiniveo kinnitatud sõiduplaani või selle koopiata või valla- või linnavolikogu otsuse alusel sisseseatud takso tööajagraafikuta – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

§ 547. Sõit sõiduõigust tõendava dokumendita

(1) Sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trollis, trammis või reisirongis, kui pileti ostmine oli nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

(2) Sama teo eest mere- või siseveetranspordi liinilaeval või õhusõidukis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 548. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 541–547 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 541–547 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) valla- või linnavalitsus;
3) maavalitsus;
4) Teede- ja Sideministeerium.

§ 549. Trahvide laekumine

Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 541–547 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.»;

2) paragrahvid 55 ja 56 tunnistatakse kehtetuks.

§ 119. Autoveoseaduses (RT I 2000, 54, 346; 2002, 32, 190) tehakse järgmised muudatused:

1) 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«JÄRELEVALVE»;

2) paragrahvid 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse § 31 järel 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

«71. peatükk
VASTUTUS

§ 311. Tasulise autoveo korraldamine tegevusloa või sõidukikaardita

(1) Tasulise riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamise eest tegevusloa või sõidukikaardita – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 312. Oma kulul autoveo korraldamine tegevusloa või sõidukikaardita

(1) Oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise eest tegevusloa või sõidukikaardita – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 313. Autovedu sõidukikaardita

Tasulise autoveoteenuse osutamise eest sõidukikaardita, samuti omal kulul korraldatava autoveo eest sõidukikaardita – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 314. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 311–313 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 311–313 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Piirivalveamet;
3) Tolliamet;
4) Teede- ja Sideministeerium.»

11. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 120. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378; 100, 645; 102, 676; 2002, 29, 174) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 105 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) karistusseadustiku §-des 93–112, § 114 punktis 7 ning §-des 151, 231–234, 237, 241, 242, 245, 246, 405 ja 415 tähendatud kuritegudes;»;

2) paragrahvi 364 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui teise astme kuriteo kohta alustatud kriminaalmenetluses on tõendamiseseme asjaolud selged ja süüdistatav on end temale esitatud süüdistuses täies mahus süüdi tunnistanud, võib prokurör omal algatusel või uurija taotlusel kohaldada kriminaalasja menetlemiseks lihtmenetlust.

(2) Lihtmenetlust ei kohaldata:
1) kui süüdistatav, kaitsja või alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ei nõustu lihtmenetluse kohaldamisega;
2) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui kõigi süüdistatavate suhtes ei ole lihtmenetlus kohaldatav;
3) kui lihtmenetluse kohaldamisega ei nõustu kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja;
4) erasüüdistusasjades.»

§ 121. Liiklusseaduse tervikteksti avaldamine

Vabariigi Valitsus korraldab kolme kuu jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest, liiklusseaduse tervikteksti koos kõigi muudatustega avaldamise Riigi Teatajas.

§ 122. Seaduse jõustumine

(1) Karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seadus jõustub koos karistusseadustiku jõustumisega.

(2) Käesoleva seaduse § 67 jõustub 2003. aasta 1. märtsil.

(3) Käesoleva seaduse § 109 punktis 12 sisalduv § 7439 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 113 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

(5) Käesoleva seaduse § 114 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json