Teksti suurus:

Maailma Terviseorganisatsiooni põhikiri [seisuga 15.09.2005]

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.09.2005
Avaldamismärge:RT II, 13.01.2021, 1

Maailma Terviseorganisatsiooni põhikiri [seisuga 15.09.2005]

Maailma Terviseorganisatsiooni põhikiri [jõust. Eesti Vabariigi suhtes 31.03.1993]

Maailma Terviseorganisatsiooni põhikirja artiklite 24 ja 25 muudatused [jõust. Eesti Vabariigi suhtes 15.09.2005]


Käesoleva põhikirja osalisriigid kuulutavad kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) põhikirjaga, et kõigi rahvaste õnne, harmooniliste suhete ja julgeoleku aluseks on järgmised põhimõtted.

Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguse või puuete puudumine.

Inimese üks põhiõigustest on omada võimalikult head terviseseisundit, sõltumata rassist, usust, poliitilistest vaadetest ning majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest.

Kõigi rahvaste tervis on rahu ja julgeoleku saavutamise peamine alus, sõltudes üksikisikute ja riikide tihedast koostööst.

Riikide saavutused tervise edendamise ja kaitsmise vallas omavad tähtsust kõigi jaoks.

Tervishoiu arengu ja haiguste, eriti nakkushaiguste tõrje ebavõrdne tase riikides on ohtlik kõigi jaoks.

Eriti tähtis on laste tervislik areng, mille aluseks on kooskõla muutuva keskkonnaga.

Parima terviseseisundi saavutamiseks on oluline meditsiiniliste, psühholoogiliste ja muude asjakohaste teadmiste levik kõigi rahvaste hulgas.

Rahvaste tervise parandamiseks on äärmiselt olulised teavitamisel rajanev avalik arvamus ja ühiskonna aktiivne koostöö.

Valitsustel lasub vastutus rahva tervise eest, mille parandamiseks on vaja võtta tervishoiu ja sotsiaalseid meetmeid.

Nõustudes nende põhimõtetega ning eesmärgiga teha kõigi rahvaste tervise edendamiseks ja kaitsmiseks koostööd omavahel ning teistega, võtavad osalisriigid vastu põhikirja ning moodustavad Maailma Terviseorganisatsiooni kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni allasutuse kooskõlas viimase põhikirja artikliga 57.


I peatükk – EESMÄRK

Artikkel 1

Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi organisatsioon) eesmärk on saavutada kõigi rahvaste võimalikult hea terviseseisund.


II peatükk – ÜLESANDED

Artikkel 2

Eesmärgi saavutamiseks on organisatsioonil järgmised ülesanded:
   a) suunata ja koordineerida rahvusvahelist tervisealast tööd;
   b) arendada tõhusat koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, selle allasutuste, riikide tervise valdkonna eest vastutavate asutuste, kutseühenduste ja teiste asjakohaste organisatsioonidega;
   c) abistada valitsusi nende palvel terviseteenuste parandamisel;
   d) osutada valitsustele nende palvel või nõusolekul tehnilist ja hädaabi;
   e) osutada või aidata osutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni palvel erirühmadele, nagu ÜRO hooldusaluste territooriumide rahvad, terviseteenuseid ja luua või aidata luua selleks sobivaid tingimusi;
   f) luua ja hallata haldus-tehnilisi teenistusi, kaasa arvatud epidemioloogia- ja statistikateenistusi;
   g) aidata kaasa epideemiliste, endeemiliste ja teiste haiguste likvideerimisele;
   h) aidata kaasa, vajaduse korral koos teiste allasutustega, õnnetuste tagajärjel tekkinud vigastuste ennetamisele;
   i) aidata kaasa, vajaduse korral koos teiste allasutustega, toitumis-, elamis-, sanitaar-, puhke-, majandus- ja töötingimuste ning keskkonnahügieeni teiste aspektide parandamisele;
   j) edendada tervise arendamisega tegelevate teadus- ja kutseühenduste koostööd;
   k) teha ettepanekuid konventsioonide, lepingute ja määruste koostamise kohta, anda soovitusi rahvusvaheliste terviseteemade kohta ning täita organisatsiooni ülesandeid, mis on kooskõlas selle eesmärgiga;
   l) edendada emade ja laste tervist ja heaolu ning suurendada võimet elada kooskõlas muutuva keskkonnaga;
   m) edendada vaimse tervise valdkonna ettevõtmisi, eriti neid, mis mõjutavad inimsuhteid;
   n) edendada ja korraldada terviseuuringuid;
   o) tõsta tervise, meditsiini ja nendega seotud elukutsete õpetamise taset;
   p) uurida ning kajastada, vajaduse korral koos teiste allasutustega, rahvatervist ja arstiabi mõjutavaid haiguste ennetuse ja ravi sotsiaal-halduslikke meetodeid, kaasa arvatud haiglateenused ja sotsiaalkindlustus;
   q) anda tervisealast teavet, nõu ja abi;
   r) kaasa aidata kõigi rahvaste teavitamisel rajaneva tervisealase avaliku arvamuse kujundamisele;
   s) luua haiguste, surmapõhjuste ja rahvatervise praktika rahvusvaheline nimestik ning neid vajaduse korral täiendada;
   t) standardida vajaduse korral diagnostilised protseduurid;
   u) välja töötada ning luua toidu- ja farmaatsiatoodete, biopreparaatide ning muude samalaadsete toodete rahvusvaheline standard ning täiustada neid;
   v) võtta muid meetmeid organisatsiooni eesmärgi saavutamiseks.


III peatükk – LIIKMED JA ASSOTSIEERUNUD LIIKMED

Artikkel 3

Organisatsiooni liikmeks võivad saada kõik riigid.

Artikkel 4

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige võib astuda organisatsiooni liikmeks põhikirja allakirjutamise või selle muul moel heakskiitmise teel kooskõlas XIX peatüki ja oma põhiseadusega.

Artikkel 5

Riik, mille valitsusel on palutud saata vaatlejad rahvusvahelisele tervisekonverentsile 1946. aastal New Yorgis, võib saada liikmeks põhikirja allakirjutamise või selle muul moel heakskiitmise teel kooskõlas XIX peatüki ja oma põhiseadusega, kui see kirjutatakse alla või kiidetakse heaks enne terviseassamblee esimest istungjärku.

Artikkel 6

Arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Terviseorganisatsiooni vahelisi lepinguid, mis on heaks kiidetud XVI peatüki kohaselt, võib riik, kes ei saa liikmeks artiklite 4 ja 5 alusel, liitumist taotleda ning ta võetakse liikmeks, kui terviseassamblee on taotluse lihthäälteenamusega heaks kiitnud.

Artikkel 7

Kui liige ei täida organisatsiooni ees oma rahalisi kohustusi või muudel erandjuhtudel, võib terviseassamblee vajalikuks peetavatel tingimustel võtta ajutiselt temalt hääletamisõiguse ning peatada talle õigusjärgsete teenuste osutamise. Terviseassambleel on õigus taastada hääletamisõigus ning teenuste osutamine.

Artikkel 8

Territooriumi või territooriumirühma, mis ei vastuta ise oma välissuhtlemise eest, võib terviseassamblee võtta assotsieerunud liikmeks selle välissuhtlemise eest vastutava liikme või muu võimuorgani taotlusel, mis esitatakse selle territooriumi või territooriumirühma nimel. Terviseassamblee assotsieerunud liikme esindajad valitakse põliselanike hulgast nende tervisealase pädevuse järgi. Assotsieerunud liikme õigused ja kohustused määrab terviseassamblee.


IV peatükk – ORGANID

Artikkel 9

Organisatsiooni tööd korraldavad:
   a) maailma terviseassamblee (edaspidi terviseassamblee);
   b) juhatus;
   c) sekretariaat


V peatükk – MAAILMA TERVISEASSAMBLEE

Artikkel 10

Terviseassamblee koosneb liikmete delegaatidest.

Artikkel 11

Iga liiget esindab kuni kolm delegaati, kellest ühe määrab liige delegatsiooni juhiks. Delegaadid valitakse isikute hulgast, kes on pädevaimad terviseküsimustes ning kes eelistatavalt esindavad liikme tervishoiu riigiasutust.

Artikkel 12

Delegaate võivad saata asendajad ja nõustajad.

Artikkel 13

Terviseassamblee kohtub regulaarselt aastaistungitel ja vajaduse korral erakorralistel istungitel. Erakorralise istungi kutsub kokku juhatus või liikmete enamus.

Artikkel 14

Terviseassamblee valib igal aastaistungil riigi või piirkonna, kus toimub järgmine aastaistung, ning valitud koha kinnitab juhatus. Erakorralise istungi toimumise koha määrab juhatus.

Artikkel 15

Pärast nõupidamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäriga määrab juhatus aastaistungi ja erakorralise istungi aja.

Artikkel 16

Terviseassamblee valib presidendi ja teised ametiisikud iga aastaistungi alguses. Nad jäävad ametisse kuni uute valimisteni.

Artikkel 17

Terviseassamblee võtab vastu oma menetluskorra.

Artikkel 18

Terviseassamblee ülesanded on:
   a) kujundada organisatsiooni poliitikat;
   b) nimetada liikmed, kellel on õigus määrata juhatuse koosseis;
   c) nimetada ametisse peadirektor;
   d) vaadata läbi ja kiita heaks juhatuse ja peadirektori aruanded ja tegevus ning suunata juhatust küsimustes, mis võivad nõuda meetmete võtmist, uuringute läbiviimist või aruande koostamist;
   e) moodustada organisatsioonile vajalikud komisjonid;
   f) valvata organisatsiooni finantspoliitika järele, vaadata üle ja kinnitada eelarve;
   g) juhendada juhatust ja peadirektorit, kuidas suunata liikmete ning rahvusvaheliste valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide tähelepanu terviseküsimustele, mida terviseassamblee peab oluliseks;
   h) kutsuda rahvusvahelist või rahvuslikku, valitsus- või valitsusvälist organisatsiooni, millel on terviseorganisatsiooniga sarnased kohustused, määrama hääletamisõiguseta esindajaid, kes osaleksid organisatsiooni koosolekutel, komiteedes ja konverentsidel terviseassamblee määratud tingimustel; rahvuslikule organisatsioonile edastatakse kutse vaid asjaomase riigi valitsuse nõusolekul;
   i) kaaluda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee, majandus- ja sotsiaalnõukogu, julgeolekunõukogu ja hooldusnõukogu tervisesoovitusi ning anda neile aru soovituste elluviimiseks võetud organisatsiooni meetmetest;
   j) anda aru majandus- ja sotsiaalnõukogule kooskõlas organisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vaheliste lepingutega;
   k) edendada ja juhtida organisatsiooni personali läbiviidavaid terviseuurimusi oma institutsioonide loomise teel või koostöös liikme ametlike või mitteametlike institutsioonidega nende valitsuse nõusolekul;
   l) luua teised vajalikud institutsioonid;
   m) võtta organisatsiooni eesmärgi täitmiseks teisi meetmeid.

Artikkel 19

Terviseassambleel on õigus vastu võtta konventsioone ja lepinguid, milles käsitletakse organisatsiooni pädevusse kuuluvaid küsimusi. Konventsiooni või lepingu vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku terviseassamblee häältest ning liikme suhtes jõustub see pärast põhiseadusekohast heakskiitmist.

Artikkel 20

Kaheksateistkümne kuu jooksul pärast konventsiooni või lepingu vastuvõtmist terviseassamblee poolt kohustub liige võtma meetmeid, et see konventsioon või leping riigisiseselt heaks kiita. Liige teatab peadirektorile võetud meetmed ning konventsiooni või lepingu heakskiitmata jätmise korral tähtaja jooksul põhjendab seda. Heakskiitmise korral esitab liige peadirektorile aastaaruande kooskõlas XIV peatükiga.

Artikkel 21

Terviseassambleel on õigus vastu võtta määrusi, mis käsitlevad:
   a) haiguste rahvusvahelise leviku tõkestamiseks väljatöötatud sanitaar- ja karantiininõudeid ning muid protseduure;
   b) haiguste, surmapõhjuste ja rahvatervise praktika nimestikku;
   c) rahvusvaheliseks kasutuseks ette nähtud diagnostiliste protseduuride standardeid;
   d) rahvusvahelises kaubanduses liikuvate bioloogiliste, farmatseutiliste ja muude samalaadsete toodete ohutuse, puhtuse ja mõju standardeid;
   e) rahvusvahelises kaubanduses liikuvate bioloogiliste, farmatseutiliste ja muude samalaadsete toodete reklaami ja märgistamist.

Artikkel 22

Liikme suhtes jõustub artikli 21 kohane määrus pärast terviseassambleelt selle vastuvõtmise kohta teate saamist, välja arvatud liikme suhtes, kes teatab peadirektorile teates märgitud ajavahemiku jooksul määruse tagasilükkamisest või reservatsioonidest.

Artikkel 23

Terviseassambleel on õigus anda liikmetele soovitusi organisatsiooni pädevusse kuuluvates küsimustes.


VI peatükk – JUHATUS

Artikkel 24

Juhatus koosneb kolmekümne neljast isikust, kes on nimetatud sama arvu liikmete poolt. Võrdset geograafilist jaotust arvestades valib terviseassamblee liikmed, kellel on õigus määrata isik juhatusse; igast piirkondlikust organisatsioonist, mis on loodud artikli 44 kohaselt, valitakse vähemalt kolm liiget. Valitud liikmed määravad juhatusse tervisealase ettevalmistusega isiku, kellel võivad olla asendajad ja nõustajad.

Artikkel 25

Liikmed valitakse kolmeks aastaks ning neid võib uuesti valida juhul, kui nende liikmete ametiaeg, kes valiti terviseassamblee esimesel istungil pärast põhikirja muudatuste jõustumist, mille kohaselt juhatuse liikmete arv suurenes kolmekümne kahelt kolmekümne neljale, on selle võrra lühem, et valida igast piirkondlikust organisatsioonist igal aastal vähemalt üks liige.

Artikkel 26

Juhatus koguneb vähemalt kaks korda aastas ning määrab koosolekute toimumise kohad.

Artikkel 27

Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe ning kehtestab oma menetluskorra.

Artikkel 28

Juhatuse ülesanded on:
   a) ellu viia terviseassamblee otsuseid ja poliitikat;
   b) toimida terviseassamblee täidesaatva organina;
   c) täita muid terviseassamblee pandud ülesandeid;
   d) nõustada terviseassambleed küsimustes, mida viimane on esitanud ning mis on konventsioonide, lepingute ja määrustega organisatsioonile ülesandeks pandud;
   e) anda terviseassambleele omal algatusel nõu või teha ettepanekuid;
   f) valmistada ette terviseassamblee koosoleku päevakord;
   g) esitada terviseassambleele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku üldtööplaan;
   h) tegeleda kõigi tema pädevusse kuuluvate küsimustega;
   i) võtta organisatsiooni ülesannete ja rahaliste vahendite piires erimeetmeid, et lahendada kiiret reageerimist vajavaid olukordi. Peadirektorit võib volitada astuma samme, et võidelda epideemiatega, osaleda õnnetuse ohvrite tervisealases abistamises ning algatada uurimusi, mille kiireloomulisusele on juhatuse liige või peadirektor tähelepanu juhtinud.

Artikkel 29

Juhatus tegutseb assamblee nimel talle antud pädevuse ulatuses.


VII peatükk – SEKRETARIAAT

Artikkel 30

Sekretariaat koosneb peadirektorist ja organisatsioonile vajalikust haldus- tehnilisest personalist.

Artikkel 31

Peadirektori nimetab juhatuse ettepanekul ja terviseassamblee määratud tingimuste kohaselt ametisse terviseassamblee. Juhatusele alluv peadirektor on organisatsiooni kõrgeim haldus-tehniline ametnik.

Artikkel 32

Peadirektor on ex officio terviseassamblee, juhatuse, komisjonide ja komiteede ning organisatsiooni konverentside sekretär. Selle ülesande võib ta edasi delegeerida.

Artikkel 33

Peadirektor või tema esindaja võib liikmete nõusolekul kehtestada korra, mille kohaselt võib ta oma kohustusi täites pöörduda vahetult liikmete ametkondade poole, eriti terviseasutuste ning valitsus- ja valitsusväliste terviseorganisatsioonide poole. Samuti võib ta luua otsesidemed rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille tegevus kuulub terviseorganisatsiooni pädevusse. Ta hoiab piirkondlikke esindusi kursis kõigi nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimustega.

Artikkel 34

Peadirektor valmistab ette ning esitab juhatusele organisatsiooni finantsaruanded ning eelarve-ettepanekud.

Artikkel 35

Peadirektor nimetab terviseassamblee kinnitatud personalieeskirjade kohaselt ametisse sekretariaadi personali. Personali värbamisel on kõige olulisem tagada sekretariaadi maksimaalne efektiivsus, terviklikkus ja rahvusvaheline esindatus. Samuti tuleb personali värbamisel silmas pidada laiahaardelist geograafilist esindatust.

Artikkel 36

Organisatsiooni personali teenistustingimused peavad võimalikult suures ulatuses vastama teiste ÜRO organisatsioonide tingimustele.

Artikkel 37

Oma kohustusi täites ei juhindu peadirektor ega personal ühestki valitsusest ega võimuorganist väljaspool organisatsiooni. Nad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis võib kahjustada nende rahvusvahelise ametniku seisundit. Organisatsiooni liige kohustub omalt poolt arvestama peadirektori ja personali rahvusvahelise seisundiga ning hoiduma nende mõjutamisest.


VIII peatükk – KOMITEED

Artikkel 38

Juhatus moodustab komiteesid tervishoiuassamblee juhiste kohaselt; samuti võib ta moodustada vajalikke komiteesid, mis teenivad organisatsiooni eesmärki, omal algatusel või peadirektori ettepanekul.

Artikkel 39

Juhatus vaatab aeg-ajalt, kuid vähemalt kord aastas, üle komiteede vajalikkuse.

Artikkel 40

Juhatus võib ette näha ühis- või segakomiteede loomise organisatsiooni poolt või selliste komiteede töös koos teiste organisatsioonidega osalemise ning organisatsiooni esindamise teiste organisatsioonide loodud komiteedes.


IX peatükk – KONVERENTSID

Artikkel 41

Terviseassamblee või juhatus võivad organisatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste arutamiseks kokku kutsuda kohalikke, üldisi, tehnilisi ja muid erikonverentse ning ette näha esindatuse rahvusvaheliste organisatsioonide ja, asjaomase valitsuse nõusolekul, rahvuslike valitsus- või valitsusväliste organisatsioonide korraldatud samalaadsetel konverentsidel. Esindajad määrab terviseassamblee või juhatus.

Artikkel 42

Juhatus võib ette näha organisatsiooni esindatuse konverentsidel, mis juhatuse hinnangul pakuvad organisatsioonile huvi.


X peatükk – PEAKORTER

Artikkel 43

Organisatsiooni peakorteri asukoha määrab terviseassamblee pärast nõupidamist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga.


XI peatükk – PIIRKONDLIK KORRALDUS

Artikkel 44

    a) Terviseassamblee määrab aeg-ajalt geograafilised piirkonnad, kus on soovitav luua piirkondlik organisatsioon.

    b) Terviseassamblee võib piirkonna liikmete enamuse nõusolekul luua selle vajaduste rahuldamiseks piirkondliku organisatsiooni. Igas piirkonnas võib olla ainult üks organisatsioon.

Artikkel 45

Piirkondlikud organisatsioonid on käesoleva põhikirja kohaselt organisatsiooni lahutamatud osad.

Artikkel 46

Piirkondlik organisatsioon koosneb piirkondlikust komiteest ja piirkondlikust esindusest.

Artikkel 47

Piirkondlikusse komiteesse kuuluvad piirkonna liikmed ja assotsieerunud liikmete esindajad. Piirkonna territooriumil või territooriumirühmal, mis ei vastuta ise oma välissuhtlemise eest ning mis ei ole assotsieerunud liige, on õigus olla esindatud ning osaleda piirkondlikus komitees. Sellise territooriumi või territooriumirühma õigused ja kohustused piirkondlikus komitees määrab terviseassamblee, pidades nõu nende territooriumide välissuhete eest vastutava liikme või muu võimuorganiga ja piirkonna liikmetega.

Artikkel 48

Piirkondlik komitee koguneb nii sageli kui vaja ning määrab koosolekute toimumise kohad.

Artikkel 49

Piirkondlik komitee võtab vastu oma menetluskorra.

Artikkel 50

Piirkondliku komitee ülesanded on järgmised:
   a) kujundada ainult piirkondliku iseloomuga poliitikat;
   b) valvata piirkondliku esinduse tegevuse järele;
   c) soovitada piirkondlikule esindusele konverentside kokkukutsumist ning tervisealaste tööde ja uuringute korraldamist, mis piirkondliku komitee arvates aitavad kaasa organisatsiooni eesmärgi täitmisele piirkonnas;
   d) teha koostööd ÜRO asjaomaste piirkondlike komiteede, teiste allasutuste ja piirkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega, millel on organisatsiooniga ühiseid huve;
   e) nõustada peadirektori kaudu organisatsiooni rahvusvahelistes terviseküsimustes, millel on piirkondlikust laiem ulatus;
   f) soovitada piirkonna valitsustele täiendavalt piirkonda assigneerida, kui organisatsiooni üldeelarvest piirkonnale määratud summa ei ole piisav piirkondlike ülesannete täitmiseks;
   g) täita muid ülesandeid, mida terviseassamblee, juhatus või peadirektor piirkondlikule komiteele delegeerivad.

Artikkel 51

Piirkondlik esindus on organisatsiooni peadirektorile alluv piirkondliku komitee haldusorgan. Peale selle viib piirkondlik esindus piirkonnas ellu terviseassamblee ja juhatuse otsuseid.

Artikkel 52

Piirkondliku esinduse juht on juhatuse poolt piirkondliku komitee nõusolekul ametisse nimetatav piirkondlik direktor.

Artikkel 53

Piirkondliku esinduse personali ametissenimetamise korra lepivad kokku peadirektor ja piirkondlik direktor.

Artikkel 54

Panameerika Terviseorganisatsioon, mida esindavad Panameerika Tervisebüroo ja Panameerika tervisekonverentsid, ning muud enne käesoleva põhikirja vastuvõtmist eksisteerinud valitsustevahelised piirkondlikud terviseorganisatsioonid integreeritakse organisatsiooni sobival ajal. Integratsioon toimub ühistegevuse kaudu nii kiiresti kui vaja asjaomaste organisatsioonide pädevate võimuorganite nõusolekul.


XII peatükk – EELARVE JA KULUD

Artikkel 55

Peadirektor valmistab ette ning esitab juhatusele organisatsiooni eelarveettepanekud. Juhatus vaatab eelarve-ettepanekud läbi ja esitab need koos oma soovitustega terviseassambleele.

Artikkel 56

Arvestades organisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkuleppeid, vaatab terviseassamblee eelarve-ettepanekud läbi, kinnitab need ning jaotab kulud liikmete vahel terviseassamblee kinnitatava skaala kohaselt.

Artikkel 57

Terviseassamblee või selle nimel tegutsev juhatus võib vastu võtta ja hallata organisatsioonile tehtud kingitusi ja pärandusi, kui kingituste või päranduste tingimused on terviseassambleele või juhatusele vastuvõetavad ning vastavad organisatsiooni eesmärgile ja poliitikale.

Artikkel 58

Hädaolukordadeks ja ettenägematute kulude katteks luuakse erifond, mida juhatus võib kasutada oma äranägemise järgi.


XIII peatükk – HÄÄLETAMINE

Artikkel 59

Igal liikmel on terviseassamblees üks hääl.

Artikkel 60

   a) Terviseassamblee olulisi küsimusi käsitlevad otsused langetatakse kahe kolmandiku kohalviibivate liikmete häältega. Olulised küsimused on: konventsioonide ja lepingute vastuvõtmine; selliste lepingute heakskiitmine, mis käsitlevad suhteid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning valitsustevaheliste organisatsioonide ja asutustega artiklite 69, 70 ja 72 kohaselt; põhikirja muudatusi.

   b) Otsused muudes küsimustes, sealhulgas kahte kolmandikku häältest nõudvate küsimuste liikide määramine, langetatakse kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega.

   c) Organisatsiooni juhatuses ja komiteedes hääletatakse samalaadseid küsimusi punktide a ja b kohaselt.


XIV peatükk – RIIKIDE ARUANDED

Artikkel 61

Liikmed esitavad organisatsioonile aastaaruande oma rahva tervise parandamiseks võetud meetmete ja saavutatud edu kohta.

Artikkel 62

Liikmed esitavad aastaaruande tegevuse kohta, mis lähtub organisatsiooni soovitustest ning konventsioonidest, lepingutest ja määrustest.

Artikkel 63

Liikmed teatavad organisatsioonile viivitamata riigis avaldatud tervisealased olulised seadused, määrused, ametlikud aruanded ning statistika.

Artikkel 64

Liikmed esitavad statistilised ja epidemioloogilised aruanded terviseassamblee kinnitatud korra kohaselt.

Artikkel 65

Liikmed edastavad juhatuse nõudel tervisealast lisateavet.


XV peatükk – ÕIGUS- JA TEOVÕIME, PRIVILEEGID NING IMMUNITEEDID

Artikkel 66

Organisatsioonil on liikmete territooriumidel selline õigus- ja teovõime, mis on vajalik organisatsiooni eesmärgi ning ülesannete täitmiseks.

Artikkel 67

   a) Organisatsioonil on liikmete territooriumidel sellised privileegid ja puutumatus, mis on vajalikud organisatsiooni eesmärgi ja ülesannete täitmiseks.

   b) Liikmete esindajatel, juhatuse liikmetel ning organisatsiooni haldus-tehnilisel personalil on samasugused privileegid ja puutumatus selleks, et täita sõltumatult organisatsiooni ülesandeid.

Artikkel 68

Õigus- ja teovõime, privileegid ning puutumatus määratakse organisatsioonis ettevalmistatava eraldi lepinguga, mille üle peetakse nõu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäriga ning mis sõlmitakse liikmetega.


XVI peatükk – SUHTED TEISTE ORGANISATSIOONIDEGA

Artikkel 69

Organisatsioonil on suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga nagu viimase põhikirja artiklis 57 nimetatud allasutusel. Organisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni suhteid käsitleva lepingu heakskiitmiseks on vaja kaht kolmandikku terviseassamblee häältest.

Artikkel 70

Teise valitsustevahelise organisatsiooniga loob organisatsioon suhted ja teeb tihedat koostööd vastavalt vajadusele. Sellise organisatsiooniga ametliku lepingu sõlmimiseks on vaja kaht kolmandikku terviseassamblee häältest.

Artikkel 71

Organisatsioon võib tema pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks võtta meetmeid, et pidada nõu ja teha koostööd rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega ning, asjaomaste valitsuste nõusolekul, rahvuslike valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Artikkel 72

Terviseassamblee kahekolmandikulise häälteenamusega võib organisatsioon võtta endale teise rahvusvahelise organisatsiooni või asutuse, kelle eesmärgid ja tegevus ühtivad organisatsiooni omaga, ülesanded, vahendid ja kohustused, mis antakse organisatsioonile rahvusvahelise lepinguga või kokkuleppega asjaomaste organisatsioonide pädevate organitega.


XVII peatükk – MUUDATUSED

Artikkel 73

Peadirektor edastab põhikirja muudatusettepanekute tekstid liikmetele vähemalt kuus kuud enne nende läbivaatamist terviseassamblees. Muudatused jõustuvad kõigi liikmete suhtes, kui need on terviseassamblees kahe kolmandiku häältega vastu võetud ning kui kaks kolmandikku liikmetest on need oma põhiseaduse kohaselt heaks kiitnud.


XVIII peatükk – TÕLGENDAMINE

Artikkel 74

Põhikirja hiina-, inglis-, prantsus-, vene- ja hispaaniakeelne tekst on võrdselt autentsed.

Artikkel 75

Põhikirja tõlgendamise ja rakendamise küsimused ja erimeelsused, mida ei suudeta lahendada läbirääkimiste teel või terviseassamblees, antakse lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule vastavalt kohtu statuudile, kui pooled ei lepi kokku teises lahendusviisis.

Artikkel 76

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee volitusel või organisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahelise lepinguga antava volituse alusel võib organisatsioon taotleda Rahvusvaheliselt Kohtult seisukohta organisatsiooni pädevusse kuuluva õigusküsimuse kohta.

Artikkel 77

Seisukohataotlust käsitlevas kohtumenetluses võib organisatsiooni esindada peadirektor. Ta valmistab ette asja esitamise kohtus, sealhulgas erinevad argumendid.


XIX peatükk – JÕUSTUMINE

Artikkel 78

Põhikiri on III peatüki kohaselt allakirjutamiseks või heakskiitmiseks avatud kõigile riikidele.

Artikkel 79

a) Riigid võivad põhikirjaga ühineda järgmiselt:
   (i) alla kirjutades heakskiitmise tingimuseta;
   (ii) alla kirjutades heakskiitmise tingimusega ning sellele järgneva heakskiitmisega; või
   (iii) heakskiitmisega.

b) Heakskiitmine jõustub pärast ametliku dokumendi hoiuleandmist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juurde.

Artikkel 80

Põhikiri jõustub pärast seda, kui kakskümmend kuus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liiget on sellega artikli 79 kohaselt ühinenud.

Artikkel 81

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt registreerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär põhikirja pärast seda, kui üks riik on selle heakskiitmise tingimuseta alla kirjutanud või kui esimene ametlik heakskiitmiskiri on hoiule antud.

Artikkel 82

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab põhikirjaga ühinenud riikidele selle jõustumise päeva. Samuti teatab ta neile teiste riikide põhikirjaga ühinemise päeva.


Selle kinnituseks on täievolilised esindajad põhikirjale alla kirjutanud.

Koostatud kahekümne teisel juulil 1946. aastal New Yorgis ühes eksemplaris hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keeles, mis kõik on võrdselt autentsed. Originaaltekstid antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arhiivi. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab tõestatud koopiad konverentsil osalenud valitsustele.
 

Constitution of the World Health Organization (text as of 15.09.2005)

/otsingu_soovitused.json