Teksti suurus:

Nairobi rahvusvaheline laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.09.2020
Avaldamismärge:RT II, 13.03.2020, 2

Nairobi rahvusvaheline laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon

Vastu võetud 18.05.2007

Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Preambul

KONVENTSIOONI OSALISRIIGID,

OLLES TEADLIKUD, et eemaldamata laevavrakid võivad kujutada endast ohtu meresõidule või merekeskkonnale;

OLLES VEENDUNUD vajaduses kehtestada ühtsed rahvusvahelised õigusnormid ja menetluskord, et tagada kohene ja tõhus laevavrakkide eemaldamine ning sellega kaasnevate kulude hüvitamine;

MÄRKIDES, et paljud laevavrakid võivad asuda riikide territooriumil, sealhulgas territoriaalmeres;

TUNNISTADES kasu, mida on võimalik saavutada ohtlike laevavrakkide eemaldamise kohustuse ja vastutuse ühtlustatud reguleerimisega;

PIDADES SILMAS 10. detsembril 1982 Montego Bays vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja rahvusvahelise meretavaõiguse olulisust ning sellest tulenevat vajadust rakendada käesolevat konventsiooni nende sätete kohaselt,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises.

Artikkel 1
Mõisted

Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) konventsiooniala – osalisriigi majandusvöönd, mis on määratud kooskõlas rahvusvahelise õigusega, või kui riik ei ole määranud sellist vööndit, siis ala, mis külgneb riigi poolt rahvusvahelise õigusega kooskõlas määratud territoriaalmere välispiiriga ning ei ulatu kaugemale kui 200 meremiili lähtejoonest, millest territoriaalmere laius mõõdetakse;

2) laev – mis tahes liiki meresõiduk, sealhulgas tiiburlaev, hõljuk, allveeliikur, ujuvsõiduk ja ujuvplatvorm, välja arvatud juhul, kui selline platvorm on oma asukohas hõivatud merepõhja maavarade uurimise, kasutamise või ammutamisega;

3) laevaõnnetus – laevade kokkupõrge, rannale või madalikule sõit või muu meresõidu vahejuhtum või laeva pardal või väljaspool seda toimunud muu juhtum, mille tulemusel laev või last kahjustub või tekib kahjustumise vahetu oht;

4) laevavrakk, pärast laevaõnnetust –
   a) uppunud või randa või madalikule jooksnud laev;
   b) uppunud või randa või madalikule jooksnud laeva osa, sealhulgas laeva pardal asuv või asunud ese;
   c) merel laevalt lahti pääsenud ese, mis on randa või madalikule jooksnud, vee alla vajunud või merepinnale triivima jäänud;
   d) laev, mis on uppumas või jooksmas randa või madalikule või mille puhul võib mõistlikult eeldada, et see upub või jookseb randa või madalikule, kui laeva või ohus oleva vara suhtes ei ole juba võetud tõhusaid abistamismeetmeid;

5) ohuolukord – seisund või ohtlike asjaolude kogum:
   a) mis kujutab meresõidule ohtu või takistust või
   b) millest võib mõistlikult eeldada ulatuslikku kahjulikku tagajärge merekeskkonnale või kahju rannikule või ühe või enama riigi asjaomastele huvidele;

6) asjaomased huvid – selle rannikuriigi huvid, keda laevavrakk otseselt mõjutab või ohustab, nagu:
   a) merendustegevus rannikuvetes, sadamates või suudmealal, kaasa arvatud kalapüük, mis kujutab endast mõjutatud isikute põhilist elatusvahendit;
   b) mõjutatud piirkonna turismiatraktsioonid ja muud majandushuvid;
   c) rannikupiirkonna elanike tervis ja mõjutatud rannikupiirkonna heaolu, sealhulgas mere elusressursside ja loodusliku taimestiku ja loomastiku säilitamine ning
   d) veealune ja meretaristu;

7) eemaldamine – laevavraki tekitatud ohuolukorra ärahoidmine, leevendamine või kõrvaldamine mis tahes viisil. Sõnu eemaldama, eemaldatud ja eemaldamine tõlgendatakse vastavalt;

8) registreeritud omanik – isik või isikud, kes on registreeritud laeva omaniku või omanikena, või registreeringu puudumisel isik või isikud, kellele kuulub laev laevaõnnetuse ajal. Samas juhul kui laev kuulub riigile, ent seda käitab äriühing, mis asjaomases riigis on registreeritud reederina, käsitatakse registreeritud omanikuna äriühingut;

9) reeder – laeva omanik või muu organisatsioon või isik, näiteks juhataja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laeva omanikult üle vastutuse laeva käitamise eest ning kes on seda vastutust võttes nõustunud üle võtma ka kõik kohused ja vastutuse, mis on kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga (ajakohases redaktsioonis)1;

10) mõjutatud riik – riik, kelle konventsioonialas laevavrakk asub;

11) laevaregistri riik – registreeritud laeva korral riik, kus laev on registreeritud, ning registreerimata laeva korral riik, mille lipu all on laeval õigus sõita;

12) organisatsioon – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;

13) peasekretär – organisatsiooni peasekretär.


Artikkel 2
Eesmärgid ja üldised põhimõtted

1. Osalisriik võib konventsiooni alusel võtta meetmeid konventsioonialas asuva ja ohuolukorda loova laevavraki eemaldamiseks.

2. Mõjutatud riigi poolt lõike 1 alusel võetavad meetmed peavad olema ohuolukorra suhtes proportsionaalsed.

3. Meetmeid ei võeta rohkem, kui on mõistlikult vajalik ohtliku laevavraki eemaldamiseks, ning need lõpetatakse kohe laevavraki eemaldamise järel; meetmetega ei või põhjendamatult sekkuda teiste riikide, sealhulgas laevaregistri riigi ning puudutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustesse ja huvidesse.

4. Konventsiooni kohaldamine konventsioonialas ei anna osalisriigile õigust nõuda või teostada suveräänsust või suveräänseid õigusi ühegi avamere ala üle.

5. Osalisriigid püüavad teha koostööd, kui laevaõnnetuse tagajärjel tekkinud laevavrakist tulenev mõju hõlmab lisaks mõjutatud riigile ka teist riiki.


Artikkel 3
Kohaldamisala

1. Konventsiooni kohaldatakse konventsioonialas asuvatele laevavrakkidele, kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti.

2. Osalisriik võib laiendada konventsiooni kohaldamisala laevavrakkidele, mis asuvad tema territooriumil, sealhulgas territoriaalmeres, arvestades artikli 4 lõiget 4. Sellisel juhul teatab osalisriik sellest peasekretärile samal ajal, kui ta väljendab nõusolekut olla konventsiooniga seotud, või ükskõik millisel sellele järgneval ajal. Kui osalisriik on edastanud teate konventsiooni kohaldamisala laiendamise kohta enda territooriumil, sealhulgas territoriaalmeres, asuvatele laevavrakkidele, ei piira see asjaomase osalisriigi õigusi ja kohustusi võtta oma territooriumil, sealhulgas territoriaalmeres, asuvate laevavrakkide suhtes muid meetmeid peale nende asukoha määramise, märgistamise ja eemaldamise konventsiooni kohaselt. Konventsiooni artikleid 10, 11 ja 12 võetud meetmetele ei kohaldata, kui tegemist ei ole artiklites 7, 8 ja 9 kirjeldatud meetmetega.

3. Kui osalisriik on esitanud lõike 2 alusel teate, siis mõjutatud riigi konventsiooniala hõlmab selle osalisriigi territooriumi, sealhulgas territoriaalmerd.

4. Kui osalisriik on edastanud lõike 2 kohase teate enne konventsiooni jõustumist asjaomase osalisriigi suhtes, jõustub teade konventsiooni jõustumisega. Kui teade on esitatud pärast konventsiooni jõustumist osalisriigi suhtes, jõustub see kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

5. Osalisriik, kes on esitanud lõike 2 kohase teate, võib selle tagasi võtta, edastades peasekretärile teate tagasivõtmise kohta. Tagasivõtmise teade jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud, kui teates ei ole määratud hilisemat jõustumiskuupäeva.


Artikkel 4
Välistused

1. Konventsiooni ei kohaldata meetmetele, mida võetakse naftareostuse korral avamerel sekkumise 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni (ajakohases redaktsioonis) alusel või muude ainetega kui nafta reostuse korral avamerel sekkumise 1973. aasta protokolli (ajakohases redaktsioonis) alusel.

2. Konventsiooni ei kohaldata sõjalaevale või muule laevale, mis kuulub riigile või mida käitab riik ning mida kasutatakse asjaomasel ajal üksnes riiklikel mitteärilistel ülesannetel, kui riik ise ei otsusta teisiti.

3. Kui osalisriik otsustab kohaldada konventsiooni oma sõjalaevadele või muudele lõikes 2 nimetatud laevadele, teatab riik sellest peasekretärile, täpsustades konventsiooni kohaldamise tingimused.

4. a) Kui osalisriik on esitanud artikli 3 lõike 2 kohase teate, siis ei kohaldata selle osalisriigi territooriumil, sealhulgas territoriaalmeres, konventsiooni järgmisi sätteid:
   (i) artikli 2 lõiget 4;
   (ii) artikli 9 lõikeid 1, 5, 7, 8, 9 ja 10 ning
   (iii) artiklit 15.

b) Artikli 9 lõige 4, niivõrd kui seda kohaldatakse osalisriigi territooriumi, sealhulgas territoriaalmere suhtes, sõnastatakse järgmiselt:
   „Kooskõlas mõjutatud riigi õigusega võib registreeritud omanik sõlmida lepingu päästja või muu isikuga, et eemaldada laevavrakk, mis on omaniku nimel tunnistatud ohuolukorda loovaks. Enne eemaldamise algust võib mõjutatud riik seada eemaldamisele tingimusi ainult ulatuses, mis on vajalik selleks, et tagada eemaldamine viisil, mis arvestab ohutuse ja merekeskkonna kaitse kaalutlusi.“


Artikkel 5
Laevavrakkidest teavitamine

1. Osalisriik kohustab oma lipu all sõitva laeva kaptenit ja reederit viivitamatult teavitama mõjutatud riiki, kui laev on sattunud laevaõnnetusse, mille tagajärjel tekib laevavrakk. Osas, milles laeva kapten või reeder on täitnud käesolevas artiklis sätestatud teavitamiskohustuse, ei ole neist teine kohustatud seda tegema.

2. Teavituses märgitakse registreeritud omaniku nimi ja peamine tegevuskoht ning kogu vajalik teave, mille alusel mõjutatud riik saab artikli 6 kohaselt kindlaks määrata, kas laevavrakk loob ohuolukorra, sealhulgas:
   a) laevavraki täpne asukoht;
   b) laevavraki tüüp, suurus ja konstruktsioon;
   c) kahjustuse laad ja laevavraki seisukord;
   d) veetava lasti liik ja kogus, eeskätt ohtlikud ained ja kahjulikud ained ning
   e) pardal olevate naftasaaduste, sealhulgas punkrikütuse ja määrdeõlide kogus ja liik.


Artikkel 6
Ohuolukorra kindlaksmääramine

Laevavraki loodava ohuolukorra kindlaksmääramisel võtab mõjutatud riik arvesse järgmisi kriteeriume:

   a) laevavraki tüüp, suurus ja konstruktsioon;

   b) vee sügavus asjaomases piirkonnas;

   c) loodete amplituud asjaomases piirkonnas ning piirkonda läbivad hoovused;

   d) eriti tundlikud merepiirkonnad, mis on tuvastatud ning vajaduse korral määratud organisatsiooni poolt vastu võetud suuniste2 alusel, või majandusvööndis täpselt määratletud piirkonnad, mille kohta on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni artikli 211 lõike 6 alusel vastu võetud kohustuslikud erimeetmed;

   e) mereteede või väljakujunenud laevaliikluskoridoride lähedus;

   f) laevaliikluse tihedus ja sagedus;

   g) laevaliikluse liik;

   h) laevavrakil oleva lasti liik ja kogus, pardal olevate naftasaaduste (näiteks punkrikütus ja määrdeõlid) liik ja kogus ning iseäranis kahju, mis tõenäoliselt tekiks, kui last või naftasaadused pääseksid merekeskkonda;

   i) sadamarajatiste haavatavus;

   j) valitsevad meteoroloogilised ja hüdrograafilised tingimused;

   k) asjaomase piirkonna veealune topograafia;

   l) laevavraki kõrgus ülal- või allpool veepinda madalaima astronoomilise loode hetkel;

   m) laevavraki akustiline ja magnetiline profiil;

   n) meres asuvate rajatiste, torujuhtmete, sidekaablite ja muude sarnaste ehitiste lähedus ning

   o) mis tahes muud asjaolud, mis võiksid tingida vajaduse laevavrakk eemaldada.


Artikkel 7
Laevavrakkide asukoha määramine

1. Saades teada laevavraki olemasolust, kasutab mõjutatud riik kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas teiste riikide ja organisatsioonide abi, et kiiremas korras edastada meremeestele ja asjaomastele riikidele hoiatus laevavraki asukoha ja iseloomu kohta.

2. Kui mõjutatud riigil on põhjust arvata, et laevavrakk loob ohuolukorra, tagab ta, et astutakse kõik võimalikud sammud laevavraki täpse asukoha kindlaksmääramiseks.


Artikkel 8
Laevavrakkide märgistamine

1. Kui mõjutatud riik on tunnistanud laevavraki ohuolukorda loovaks, tagab see riik, et astutakse kõik mõistlikud sammud laevavraki märgistamiseks.

2. Laevavraki märgistamisel tehakse kõik võimalik selleks, et kasutatud märgistus on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud navigatsioonimärkide süsteemiga, mida kasutatakse piirkonnas, kus laevavrakk asub.

3. Mõjutatud riik kasutab kõiki kohaseid vahendeid, et levitada üksikasjalikku teavet laevavraki märgistuse kohta, sealhulgas kohast navigatsiooniteavet.


Artikkel 9
Meetmed laevavrakkide eemaldamise võimaldamiseks

1. Kui mõjutatud riik on tunnistanud laevavraki ohuolukorda loovaks, siis see riik viivitamata:
   a) teavitab sellest laevaregistri riiki ning registreeritud omanikku;
   b) alustab konsultatsioone laevaregistri riigiga ning teiste laevavrakist mõjutatud riikidega meetmete üle, mida laevavraki suhtes tuleb võtta.

2. Registreeritud omanik eemaldab laevavraki, mis on tunnistatud ohuolukorda loovaks.

3. Kui laevavrakk on tunnistatud ohuolukorda loovaks, esitab registreeritud omanik või muu huvitatud pool mõjutatud riigi pädevale ametiasutusele tõendid artiklis 12 nõutud kindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu kohta.

4. Registreeritud omanik võib sõlmida lepingu päästja või muu isikuga selle laevavraki eemaldamiseks, mis on omaniku nimel tunnistatud ohuolukorda loovaks. Enne eemaldamise algust võib mõjutatud riik seada eemaldamisele tingimusi ainult ulatuses, mis on vajalik eemaldamise tagamiseks viisil, mis arvestab ohutuse ja merekeskkonna kaitse kaalutlusi.

5. Kui lõigetes 2 ja 4 viidatud eemaldamine on alanud, võib mõjutatud riik sekkuda eemaldamisse ainult ulatuses, mis on vajalik selleks, et tagada eemaldamine ka tegelikkuses viisil, mis arvestab ohutuse ja merekeskkonna kaitse kaalutlusi.

6. Mõjutatud riik:

   a) seab mõistliku tähtaja, mille jooksul registreeritud omanik peab laevavraki eemaldama, võttes arvesse ohuolukorra iseloomu, mis on kindlaks määratud artikli 6 alusel;

   b) teavitab kirjalikult registreeritud omanikku seatud tähtajast ning täpsustab, et kui registreeritud omanik ei eemalda laevavrakki tähtaja jooksul, võib ta eemaldada laevavraki registreeritud omaniku kulul;

   c) teavitab kirjalikult registreeritud omanikku, et ta kavatseb sekkuda kohe, kui asjaolude tõttu on ohuolukord muutunud eriti tõsiseks.

7. Kui registreeritud omanik ei eemalda laevavrakki lõike 6 punkti a alusel seatud tähtaja jooksul või kui registreeritud omanikuga pole võimalik ühendust saada, võib mõjutatud riik eemaldada laevavraki kõige praktilisemal ja kiiremal viisil, mis arvestab ohutuse ja merekeskkonna kaitse kaalutlusi.

8. Asjaolude puhul, mis nõuavad kohest tegutsemist ning millest mõjutatud riik on teavitanud laevaregistri riiki ja registreeritud omanikku, võib mõjutatud riik eemaldada laevavraki kõige praktilisemal ja kiiremal viisil, mis arvestab ohutuse ja merekeskkonna kaitse kaalutlusi.

9. Selleks et tagada, et registreeritud omanikud täidavad lõigetes 2 ja 3 sätestatut, võtavad osalisriigid kohased meetmed oma riigi õiguse kohaselt.

10. Osalisriigid annavad vajaduse korral mõjutatud riigile oma nõusoleku, et see saaks toimida lõigete 4–8 alusel.

11. Käesolevas artiklis viidatud teabe esitab mõjutatud riik registreeritud omanikule, kelle isik on kindlaks määratud artikli 5 lõikes 2 viidatud raportis.


Artikkel 10
Omaniku vastutus

1. Kui tegemist ei ole artiklis 11 sätestatud erandiga, kannab registreeritud omanik artiklite 7, 8 ja 9 kohaselt laevavraki asukoha määramise, märgistamise ja eemaldamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui registreeritud omanik tõendab, et laevaõnnetus, mis tekitas laevavraki:

   a) oli sõjalise ründena käsitletava teo, vaenutegevuse, kodusõja, ülestõusu või erandliku, vältimatu ja takistamatu loodusnähtuse tagajärg;

   b) oli täielikult kolmanda isiku kavatsetult kahju tekitamisele suunatud teo või tegevusetuse tagajärg või

   c) oli täielikult märgutulede või muu vastavat funktsiooni täitva navigatsioonimärgi hoolduse eest vastutava riigi või muu asutuse poolt hoolsuskohustuse rikkumise või muu õigusvastase teo tagajärg.

2. Konventsioon ei mõjuta registreeritud omaniku õigust piirata vastutust ükskõik millise kohaldatava riigisisese või rahvusvahelise normistiku, nagu merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni (ajakohases redaktsioonis), alusel.

3. Lõikes 1 nimetatud kulude sissenõudmiseks võib registreeritud omanikule nõudeid esitada ainult kooskõlas konventsiooniga. See ei piira selle osalisriigi õigusi ja kohustusi, kes on esitanud artikli 3 lõike 2 alusel teate oma territooriumil, sealhulgas territoriaalmeres, asuvate laevavrakkide kohta, muus osas kui konventsioonikohases asukoha määramises, märgistamises ja eemaldamises.

4. Käesolevas artiklis sätestatu ei piira tagasinõudeõigusi kolmandate isikute suhtes.


Artikkel 11
Vastutuse erandid

1. Registreeritud omanik ei vastuta artikli 10 lõikes 1 nimetatud kulude eest, kui ja niivõrd, kuivõrd vastutus nende eest on vastuolus:

   a) naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooniga (ajakohases redaktsioonis);

   b) 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooniga vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (ajakohases redaktsioonis);

   c) tuumaenergia valdkonnas tsiviilvastutust käsitleva 1960. aasta konventsiooniga (ajakohases redaktsioonis), tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse 1963. aasta Viini konventsiooniga (ajakohases redaktsioonis) või riigisiseste õigusnormidega, mis reguleerivad vastutuse piiramist tuumakahjustuse korral või keelavad selle;

   d) punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga (ajakohases redaktsioonis),

eeldusel, et asjakohane konventsioon kuulub kohaldamisele ja on jõus.

2. Kui käesoleva konventsiooni alusel võetavad meetmed loetakse päästmiseks kas kohaldatava riigisisese õiguse või rahvusvahelise konventsiooni alusel, kohaldatakse päästjatele tasu või hüvitise maksmise küsimustes selle konventsiooni normide asemel nimetatud õigust või konventsiooni.


Artikkel 12
Kohustuslik kindlustus või muu rahaline tagatis

1. Laeva, mille kogumahutavus on 300 ja enam ning mis sõidab osalisriigi lipu all, registreeritud omanik kohustatakse omama kindlustust või muud rahalist tagatist, näiteks panga või muu sarnase finantsasutuse garantiid, et katta käesoleva konventsiooni kohane vastutus summas, mis on võrdne kohaldatavate riigisiseste või rahvusvaheliste õigusnormidega seatud vastutuse piirmääraga, kuid igal juhul ei ületa summat, mis on arvutatud merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni (ajakohases redaktsioonis) artikli 6 lõike 1 punkti b alusel.

2. Tunnistuse, mis kinnitab, et kindlustus või muu rahaline tagatis on konventsiooni kohaselt kehtiv, annab laevale, mille kogumahutavus on 300 ja rohkem, asjakohane asutus laevaregistri riigis, olles teinud kindlaks, et lõikes 1 esitatud nõudmised on täidetud. Laevale, mis on registreeritud osalisriigis, annab või kinnitab sellise tunnistuse asjakohane asutus laevaregistri riigis; laevale, mis ei ole registreeritud osalisriigis, võib tunnistuse anda või kinnitada asjakohane asutus ükskõik millises osalisriigis. Nimetatud kohustuslik tunnistus kindlustuse kohta vormistatakse konventsiooni lisas esitatud vormi kohaselt ja selles esitatakse järgmised andmed:
   a) laeva nimi, eraldusnumber või -tähed ja registreerimissadam;
   b) laeva kogumahutavus;
   c) registreeritud omaniku nimi ja peamine tegevuskoht;
   d) laeva IMO number;
   e) tagatise liik ja kestus;
   f) kindlustusandja või muu tagatise andnud isiku nimi ja peamine tegevuskoht ning vajaduse korral tegevuskoht, kus kindlustus või tagatis on loodud;
   g) tunnistuse kehtivusaeg, mis ei või olla pikem kindlustuse või muu tagatise kehtivusajast.

3. a) Osalisriik võib volitada lõikes 2 kirjeldatud tunnistust andma enda poolt tunnustatud institutsiooni või organisatsiooni. Nimetatud institutsioon või organisatsioon teavitab riiki iga tunnistuse andmisest. Igal juhul tagab riik antud tunnistuse täielikkuse ja korrektsuse ning kohustub tagama selle kohustuse täitmiseks vajalikud abinõud.

   b) Osalisriik teavitab peasekretäri:
     (i) enda tunnustatud institutsioonile või organisatsioonile delegeeritud volituse erikohustustest ja tingimustest;
     (ii) volituse tagasivõtmisest ning
     (iii) kuupäevast, mil volitus või selle tagasivõtmine kehtima hakkab.

   Delegeeritud volitus ei või hakata kehtima enne kolme kuu möödumist kuupäevast, mil teade edastati peasekretärile.

   c) Käesoleva lõike alusel tunnistusi andma volitatud institutsioonil või organisatsioonil peab olema vähemalt volitus antud tunnistus tühistada, kui tunnistuse andmise aluseks olevad tingimused ei ole enam täidetud. Igal juhul teavitab institutsioon või organisatsioon tunnistuse tühistamisest riiki, kelle nimel tunnistus anti.

4. Tunnistus on väljaandja riigi ametlikus keeles või keeltes. Kui kasutatav keel ei ole inglise, prantsuse ega hispaania keel, sisaldab tekst ka tõlget ühte neist keeltest ning riigi vastava otsuse korral võib riigi ametliku keele ära jätta.

5. Tunnistust hoitakse laeva pardal ja selle koopia antakse hoiule asutusse, mis säilitab laevaregistri andmeid, või kui laev ei ole osalisriigis registreeritud, siis tunnistuse andnud või kinnitanud riigi asutuses.

6. Kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta käesoleva artikli nõuetele, kui see võib muul põhjusel kui lõike 2 kohases tunnistuses sätestatud kindlustuse või tagatise kehtivusaja lõppemisel lõppeda enne kolme kuu möödumist päevast, mil selle lõppemise teade esitatakse lõikes 5 nimetatud asutusele, välja arvatud siis, kui selle ajavahemiku jooksul on tunnistus nimetatud asutusele üle antud või uus tunnistus välja antud. Eespool esitatud sätteid kohaldatakse samuti teiste muudatuste suhtes, mille tagajärjel kindlustus või muu rahaline tagatis enam ei vasta käesoleva artikli nõuetele.

7. Laevaregistri riik määrab kindlaks tunnistuse andmise ja kehtivuse tingimused, võttes arvesse käesolevas artiklis sätestatut ja juhindudes organisatsiooni poolt vastu võetud registreeritud omanike finantsvastutust puudutavatest suunistest.

8. Konventsioonis ei tõlgendata mitte midagi takistusena osalisriigile tugineda konventsiooni kohaldamisel teistelt riikidelt või organisatsioonilt või muudelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teabele kindlustuse või muu rahalise tagatise andjate majandusliku seisu kohta. Sellistel juhtudel ei vabastata nimetatud teabele tuginevat osalisriiki oma kohustustest lõike 2 kohase tunnistuse andnud riigina.

9. Teised riigid aktsepteerivad konventsiooni kohaldamiseks osalisriigi volituste alusel antud või kinnitatud tunnistusi ning arvestavad neid tunnistusi samavõrd kehtivana kui nende endi antud või kinnitatud tunnistusi, isegi kui need on antud või kinnitatud osalisriigis registreerimata laeva suhtes. Osalisriik võib igal ajal paluda tunnistusi andva või kinnitava riigiga konsulteerimist, kui ta usub, et kindlustussertifikaadil nimetatud kindlustusandja või tagaja ei ole majanduslikult võimeline täitma konventsiooniga temale pandud kohustusi.

10. Konventsiooni alusel tekkinud kulude hüvitamise nõude võib esitada vahetult kindlustusandja või muu registreeritud omaniku vastutuse katmiseks rahalise tagatise andnud isiku vastu. Sellisel juhul võib kostja lisaks esitada vastutust välistava asjaoluna kõiki asjaolusid (välja arvatud registreeritud omaniku pankrott või lõpetamine), mida võiks esitada registreeritud omanik, sealhulgas vastutuse piiramist kohaldatava riigisisese või rahvusvahelise normistiku alusel. Samuti võib kostja, isegi kui registreeritud omanikul ei ole õigust vastutust piirata, piirata vastutust summani, mis on võrdne kindlustuse või muu rahalise tagatise summaga, mis on lõike 1 kohaselt nõutav. Lisaks võib kostja vastutust välistava asjaoluna tugineda sellele, et laevaõnnetus oli registreeritud omaniku teadva kohustuste rikkumise tagajärg, kuid ei saa esitada muid vastutust välistavaid asjaolusid, mida ta võiks esitada menetluses, mille registreeritud omanik on algatanud kostja vastu. Kostjal on igal juhul õigus nõuda registreeritud omaniku kaasamist menetlusse.

11. Osalisriik ei luba käitada ühtegi laeva, millel on õigus sõita tema lipu all ja millele kohaldatakse käesolevat artiklit, kui lõike 2 või 14 alusel ei ole antud tunnistust.

12. Arvestades käesoleva artikli sätteid, tagab iga osalisriik oma riigisisese õiguse kohaselt, et kindlustus või muu tagatis lõikes 1 nõutud ulatuses kehtib iga ükskõik kus registreeritud laeva suhtes, mille kogumahutavus on 300 või rohkem ja mis siseneb sadamasse või lahkub sadamast riigi territooriumil või mis saabub riigi territoriaalmeres asuvasse rajatisse või lahkub sealt.

13. Vaatamata lõikes 5 sätestatule võib osalisriik teatada peasekretärile, et lõike 12 kohaldamiseks ei nõuta laevadelt lõikega 2 ette nähtud tunnistuse säilitamist laeva pardal või esitamist tema territooriumi sadamatesse saabumisel või sealt lahkumisel tingimusel, et tunnistuse andnud osalisriik on teatanud peasekretärile, et ta säilitab andmeid elektroonilisel kujul ning andmed on kättesaadavad kõikidele osalisriikidele ja need kinnitavad tunnistuse olemasolu ning võimaldavad osalisriikidel täita neile lõikest 12 tulenevaid kohustusi.

14. Kui osalisriigi omandis oleval laeval ei ole kindlustust või muud rahalist tagatist, ei kohaldata sellise laeva suhtes käesolevat artiklit, kuid laeval peab olema kaasas laevaregistri riigi pädeva asutuse antud tunnistus, mis kinnitab, et laev on selle riigi omandis ja vastutus on kaetud lõikes 1 ette nähtud summa piires. Selline tunnistus vormistatakse võimalikult sarnasena lõikes 2 määratud vormile.


Artikkel 13
Hagi esitamise tähtajad

Kui kolme aasta jooksul arvates kuupäevast, mil konventsiooni alusel tehti otsus ohuolukorra olemasolu kohta, ei esitata konventsioonile tuginedes hagi konventsiooni alusel kantud kulude hüvitamiseks, lõpeb õigus nimetatud kulude hüvitamist nõuda. Igal juhul ei või hagi esitada pärast kuue aasta möödumist kuupäevast, mil toimus laevaõnnetus, mille tulemusel laevavrakk tekkis. Kui laevaõnnetus koosnes sündmuste jadast, hakatakse kuueaastast tähtaega arvestama esimese sündmuse toimumise kuupäevast.


Artikkel 14
Konventsiooni muutmine

1. Vähemalt ühe kolmandiku osalisriikide nõudel kutsub organisatsioon kokku konverentsi konventsiooni ülevaatamiseks või muutmiseks.

2. Nõusolek olla seotud konventsiooniga, mis antakse pärast konventsiooni muudatuse jõustumist, loetakse antuks konventsiooni suhtes tema ajakohases redaktsioonis.


Artikkel 15
Vaidluste lahendamine

1. Kui kahe või enama osalisriigi vahel tekib vaidlus konventsiooni tõlgendamisel või kohaldamisel, püüavad riigid lahendada oma vaidluse esmalt läbirääkimiste, uurimise, vahenduse, lepituse, vahekohtu, kohtuliku lahendi, regionaalsete organisatsioonide või kokkulepete poole pöördumise või piirkonnas kokkulepitud vahendite kasutamise abil või muul rahumeelsel endi valitud viisil.

2. Kui mõistliku ajavahemiku vältel, mis ei ületa kahtteist kuud arvates ajast, mil üks osalisriik teavitas teist nendevahelise vaidluse olemasolust, ei osutu vaidluse lahendamine võimalikuks, kohaldatakse vaidlusele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni XV osavaidluste lahendamist reguleerivaid sätteid mutatis mutandis, sõltumata sellest, kas vaidluse poolteks olevad riigid on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse 1982. aasta konventsiooni osalised või mitte.

3. Menetlust, mille on valinud riik, mis on ühinenud konventsiooniga ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga selle artikli 287 alusel, kohaldatakse käesoleva artikli kohaste vaidluste lahendamisel, kui riik käesolevat konventsiooni ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes või pärast seda ei ole valinud käesolevast konventsioonist tulenevate vaidluste lahendamiseks artikli 287 alusel muud menetlust.

4. Osalisriik, mis ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni osaline, on käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel või pärast seda vaba valima, esitades kirjaliku deklaratsiooni, käesoleva artikli alusel vaidluste lahendamiseks ühe või mitu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni artikli 287 lõikes 1 esitatud vahenditest. Artiklit 287 kohaldatakse nimetatud deklaratsioonile, samuti vaidlusele, mille pool vastav riik on ja mis ei ole hõlmatud hetkel jõus oleva deklaratsiooniga. Lepitusmenetluse ja vahekohtumenetluse tarbeks on nimetatud riigil õigus kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni V ja VII lisaga esitada käesolevast konventsioonist tulenevate vaidluste lahendamiseks lepitajad ja vahekohtunikud, kes kantakse nimekirjadesse, millele on viidatud V lisa artiklis 2 ja VII lisa artiklis 2.

5. Lõigete 3 ja 4 alusel esitatud deklaratsioonid antakse hoiule peasekretärile, kes edastab deklaratsioonide koopiad osalisriikidele.


Artikkel 16
Suhe teiste konventsioonide ja rahvusvaheliste kokkulepetega

Miski käesolevas konventsioonis ei piira ühegi riigi õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonist ja rahvusvahelisest meretavaõigusest.


Artikkel 17
Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine

1. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks organisatsiooni peakorteris 19. novembrist 2007 kuni 18. novembrini 2008 ning on seejärel avatud ühinemiseks.

   a) Riigid võiva väljendada oma nõusolekut olla seotud konventsiooniga kas:
     (i) sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutades või
     (ii) sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimusega alla kirjutades, millele järgneb ratifitseerimine või heakskiitmine või
     (iii) sellega ühinedes.

   b) Ratifitseerimine, heakskiitmine või konventsiooniga ühinemine jõustub sellekohase kirja hoiuleandmisega peasekretärile.


Artikkel 18
Jõustumine

1. Konventsioon jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel kuupäevast, mil kümme riiki on sellele ratifitseerimis- või heakskiitmisreservatsioonita alla kirjutanud või on andnud peasekretärile hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

2. Riigi suhtes, kes konventsiooni ratifitseerib või kiidab heaks või ühineb sellega pärast seda, kui lõikes 1 esitatud tingimused konventsiooni jõustumiseks on täidetud, jõustub konventsioon kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil riik on asjakohase kirja andnud hoiule peasekretärile, kuid mitte enne konventsiooni jõustumist lõike 1 kohaselt.


Artikkel 19
Denonsseerimine

1. Osalisriik võib konventsiooni denonsseerida igal ajal pärast ühe aasta möödumist kuupäevast, mil konventsioon selle riigi suhtes jõustus.

2. Denonsseerimine toimub sellekohase kirja hoiuleandmisega peasekretärile.

3. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on denonsseerimiskirja kätte saanud või denonsseerimiskirjas määratud pikema ajavahemiku möödumisel.


Artikkel 20
Hoiulevõtja

1. Konventsioon antakse hoiule peasekretärile.

2. Peasekretär:

   a) teeb kõikidele riikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud, teatavaks:
     (i) iga uue allakirjutamise või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise koos selle kuupäevaga;
     (ii) konventsiooni jõustumise kuupäeva;
     (iii) iga denonsseerimiskirja hoiuleandmise koos hoiuleandmise kuupäevaga ja kuupäevaga, mil denonsseerimine jõustub ning
     (iv) muud deklaratsioonid ja teated, mille ta on kooskõlas konventsiooniga kätte saanud;

   b) edastab konventsiooni tõestatud koopiad kõikidele riikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud.

3. Konventsiooni jõustumise järel saadab peasekretär kohe selle tõestatud koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile konventsiooni registreerimiseks ja avaldamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt.


Artikkel 21
Keeled

Konventsioon on koostatud ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed.


KOOSTATUD kahe tuhande seitsmenda aasta maikuu kaheksateistkümnendal päeval NAIROBIS.

SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

1 Laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvaheline koodeks, võetud vastu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni assamblee otsusega A.741(18), ajakohases redaktsioonis.
2 Muudetud suunised eriti tundlike merepiirkondade tuvastamiseks ja määramiseks, võetud vastu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni assamblee otsusega A.982(24), ajakohases redaktsioonis.

 

Lisa Tunnistus laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta

Nairobi International Convention on the Removal of Wrecks, 2007 

/otsingu_soovitused.json