Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: välisleping
Teksti liik: algtekst
Jõustumise kp: 05.01.2020
Avaldamismärge: RT II, 13.11.2018, 2

Hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise 1999. aasta protokolli I lisa muutmine [Otsus 2012/1]

Vastu võetud 04.05.2012




Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolliga ühinemise ja protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seadus 


Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon


Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


 



Hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise 1999. aasta protokolli osalised otsustavad täitevorgani 30. istungil muuta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise 1999. aasta protokolli (Göteborgi protokolli) I lisa järgmiselt. 



Artikkel 1

I lisa muutmine


1. Lõikes 1:


  a) sõnad “Kriitiliste saastetasemete ja -koormuste kaardistamise meetodite ja kriteeriumide käsiraamat selliste geograafiliste alade jaoks, kus neid tasemeid ja koormusi ületatakse” asendatakse sõnadega “Kriitiliste saastetasemete ja -koormuste ning õhusaaste mõjude, ohtude ja suundumuste modelleerimise ja kaardistamise meetodite ja kriteeriumide käsiraamat”; 
 

  b) sõnad "seda ei tee" neljanda lause lõpus asendatakse sõnadega "on koormused, mis ei avalda ökosüsteemide ülesehitusele ja toimimisele pikas perspektiivis kahjulikku mõju"; 
 

  c) viienda lause lõppu lisatakse sõnad ", nagu ladestumine taimkattesse"; 
 

  d) viimases lauses lisatakse sõnade "lepinguosaliste esitatud" järele sõnad "ja täitevorgani kinnitatud" ning 
 

  e) viimases lauses asendatakse sõna "ülemmäärade" sõnaga "vähendamiskohustuste". 
 


2. Lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga. 
 

  2. Kanadas on happesadestuse kriitilised koormused ja geograafilised piirkonnad, kus neid ületatakse, määratud ja kaardistatud järvede ning metsa ökosüsteemide jaoks, kasutades samalaadseid teaduslikke meetodeid ja kriteeriume nagu konventsiooni dokumendis “Kriitiliste saastetasemete ja -koormuste ning õhusaaste mõjude, ohtude ja suundumuste modelleerimise ja kaardistamise meetodite ja kriteeriumide käsiraamat”. Väävli ja lämmastiku kriitilised saastekoormused ning nende ületamise tasemed on kaardistatud kogu Kanadas (laiuskraadist 60o N lõuna pool) ja väljendatud happe ekvivalentidena ühel hektaril aasta kohta (Kanada happesadestuse hindamine 2004; Kanada keskkonnaministrite nõukogu 2008). Peale selle on Alberta provintsis vastu võetud Euroopas muldade puhul kasutatavad üldised kriitiliste saastekoormuste klassifitseerimise süsteemid, mille abil määratakse potentsiaalset happesust, määratledes mullad kas happesadestuste suhtes ülimalt tundlikuna, mõõdukalt tundlikuna või mittetundlikuna. Iga mullaklassi puhul on määratletud kriitilised, siht- ja seiret vajavad koormused ning vajaduse korral tehakse ettekirjutusi riskijuhtimismeetmete kasutusevõtuks Alberta happesadestuse reguleerimise raamistiku alusel. 
 


3. Lõige 3 asendatakse järgmise tekstiga. 
 

  3. Neid saastekoormusi ja mõjusid kasutatakse integreeritud hindamistegevuses – muu hulgas pakuvad need sisendandmeid rahvusvahelistele püüdlustele hinnata ökosüsteemi reaktsiooni hapestavate ühendite koormusele – ja neist juhindutakse II lisas toodud vähendamiskohustuste kehtestamisel Kanada jaoks. 
 


4. Lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga. 
 

  4. Ameerika Ühendriikide puhul võetakse hapestumise mõjude hindamisel arvesse ökosüsteemide tundlikkust ja reageerimist hapestavate ühendite koormusele, kasutades eksperdihinnangul põhinevaid teaduslikke meetodeid ja kriteeriume ning arvestades ökosüsteemides aset leidvate lämmastikuärastusprotsessidega seotud määramatust. Välisõhu kvaliteedi sekundaarsete siseriiklike standardite kehtestamisel NOx ja SO2 suhtes võetakse arvesse ka kahjulikku mõju taimedele ja ökosüsteemidele. Integreeritud hindamismudelitest ja õhukvaliteedi standarditest juhindutakse II lisas toodud vähendamiskohustuste kehtestamisel Ameerika Ühendriikide jaoks. 
 



 5. Lõikele 5 eelnevas pealkirjas lisatakse sõnade "EMEPi geograafilisel rakendusalal paiknevate lepinguosaliste puhul" ette "A.". 
 


6. Lõikes 5: 
 

  a) sõnad “Kriitiliste saastetasemete ja -koormuste kaardistamise meetodite ja kriteeriumide käsiraamat selliste geograafiliste alade jaoks, kus neid tasemeid ja koormusi ületatakse” asendatakse sõnadega “Kriitiliste saastetasemete ja -koormuste ning õhusaaste mõjude, ohtude ja suundumuste modelleerimise ja kaardistamise meetodite ja kriteeriumide käsiraamat”; 
 

  b) sõnad "mida ökosüsteem suudab pikaajaliselt kahjustumata taluda" asendatakse sõnadega "mis ei avalda ökosüsteemide ülesehitusele ja toimimisele pikas perspektiivis kahjulikku mõju" ning 
 

  c) viimases lauses asendatakse sõna "ülemmäärade" sõnaga "vähendamiskohustuste". 
 


7. Lisatakse uus jagu B ja lõige 5a: 
 

B. Põhja-Ameerikas paiknevate lepinguosaliste puhul 
 

  5a. Ameerika Ühendriikide puhul võetakse ökosüsteemidele biogeense lämmastiku (eutrofeerumise) poolt avaldatava mõju hindamisel arvesse ökosüsteemide tundlikkust ja reageerimist lämmastikuühendite koormusele, kasutades eksperdihinnangul põhinevaid teaduslikke meetodeid ja kriteeriume ning arvestades ökosüsteemides aset leidvate lämmastikuärastusprotsessidega seotud määramatust. Välisõhu kvaliteedi sekundaarsete siseriiklike standardite kehtestamisel NOx suhtes võetakse arvesse ka kahjulikku mõju taimedele ja ökosüsteemidele. Integreeritud hindamismudelitest ja õhukvaliteedi standarditest juhindutakse II lisas toodud vähendamiskohustuste kehtestamisel Ameerika Ühendriikide jaoks. 
 


 8. Lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmise tekstiga. 
 

  6. Osooni kriitilised saastetasemed (määratletud artiklis 1) on mõeldud taimede kaitseks ning need on määratud vastavalt konventsiooni dokumendile “Kriitiliste saastetasemete ja -koormuste ning õhusaaste mõjude, ohtude ja suundumuste modelleerimise ja kaardistamise meetodite ja kriteeriumide käsiraamat”. Neid väljendatakse kas õhulõhede avatuse või kontsentratsioonide kumulatiivse väärtusena puulatvades. Eelistatavalt põhinevad kriitilised tasemed õhulõhede avatusel – seda peetakse bioloogiliselt asjakohasemaks näitajaks, kuna see võtab arvesse kliima, mullastiku ja taimedega seotud tegurite mõju osooni tarbimisele taimkatte poolt.
 

  7. Osooni kriitilised saastetasemed on määratud mitme põllukultuuri, (pool)looduslike taimede ja metsapuude jaoks. Valitud kriitilised tasemed on seotud kõige kaalukamate keskkonnamõjudega, nagu toiduainetega varustamise kindluse vähenemine, eluspuude biomassis säilitatava süsiniku vähenemine ning muud negatiivsed mõjud metsa- ja (pool)loodulikele ökosüsteemidele.
 

  8. Osooni kriitiline saastetase inimtervise seisukohast määratakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) õhukvaliteedi suuniste kohaselt, et kaitsta inimesi mitmesuguste tervisemõjude, sealhulgas enneaegse surma ja haigestumuse suurenenud riski eest. 
 


9. Lõige 9 asendatakse järgmise tekstiga.
 

  9. Kanada puhul kehtib, et osooni mõjul inimeste tervisele puudub alumine künnisväärtus. Teisisõnu, kahjulikke mõjusid on täheldatud kõigi Kanadas registreeritud osoonikontsentratsioonide juures. Kehtestatud on Kanada välisõhu osoonisisalduse kvaliteedistandard, mis aitab kaasa üleriigilistele ja piirkondlikele jõupingutustele, et tuntavalt vähendada inimtervisele ja keskkonnale tekkivat kahju. 
 


10. Lõikes 10:
 

  a) sõnad "määratakse kindlaks osooni kriitilised saastetasemed" asendatakse sõnadega "pannakse kriitilised saastetasemed paika välisõhu osoonisisalduse esmaste ja teiseste üleriigiliste kvaliteedistandardite vormis"; 


  b) sõnadele "tervist piisava kindlusvaruga, samuti" järgneva koma järele lisatakse sõnad "selleks, et"; 
 

  c) sõna "heaolu" järele lisatakse sõnad ", sealhulgas taimkatet,"; 
 

  d) esimese lause lõpust kustutatakse sõnad "ja kasutada neid siseriikliku välisõhu kvaliteedi standardi kehtestamiseks"; 
 

  e) viimases lauses asendatakse sõna "standardist" sõnaga "standarditest" ja 
 

  f) viimasest lausest kustutatakse sõnad "ülemmäärade ja/või".
 


11. Lisatakse uued jaotised IV, V ja VI:
 

IV. Tahkete osakeste kriitilised saastetasemed
 

A. EMEPi geograafilisel rakendusalal paiknevate lepinguosaliste puhul
 

  11. Tahkete osakeste (PM) kriitiline saastetase inimtervise seisukohast määratakse WHO õhukvaliteedi suuniste kohaselt PM2,5 massikontsentratsioonina. Eeldatavasti vähendab sihttaseme saavutamine tõhusalt terviseriske. PM2,5 pikaajaline kontsentratsioon, mida väljendatakse aasta keskmise väärtusena, on terviseriskidega, sealhulgas oodatava eluea lühenemisega, võrdelises seoses. Seda näitajat kasutatakse integreeritud mudelites heitkoguste vähendamise eesmärgina. Peale aastase sihttaseme pannakse paika ka lühiajaline (24 tunni keskmine) sihttase, mis on mõeldud pakkuma kaitset kõrgeimate saastetasemetega päevade vastu, mis avaldavad tuntavat mõju haigestumusele ja  suremusele.
 

B. Põhja-Ameerikas paiknevate lepinguosaliste puhul


  12. Kanada puhul kehtib, et tahkete osakeste mõjudel inimeste tervisele puudub alumine künnisväärtus. Teisisõnu, kahjulikke mõjusid on täheldatud kõigi Kanadas registreeritud tahkete osakeste kontsentratsioonide juures. Kehtestatud on Kanada välisõhu tahkete osakeste sisalduse kvaliteedistandard, mis aitab kaasa üleriigilistele ja piirkondlikele jõupingutustele, et tuntavalt vähendada inimtervisele ja keskkonnale tekkivat kahju. 


  13. Ameerika Ühendriikide puhul kehtestatakse kriitilised saastetasemed välisõhu tahkete osakeste sisalduse esmaste ja teiseste üleriigiliste kvaliteedistandardite vormis, et piisava ohutusvaruga kaitsta elanikkonna tervist, samuti selleks, et kaitsta üldist heaolu (sealhulgas nähtavust ja tehismaterjale) kõikide teadaolevate või võimalike kahjulike mõjude eest. Integreeritud hindamismudelitest ja õhukvaliteedi standarditest juhindutakse II lisas toodud vähendamiskohustuste kehtestamisel Ameerika Ühendriikide jaoks. 



V. Ammoniaagi kriitilised saastetasemed


  14. Ammoniaagi kriitilised saastetasemed (määratletud artiklis 1) on mõeldud taimede kaitseks ning need on määratud vastavalt konventsiooni dokumendile “Kriitiliste saastetasemete ja -koormuste ning õhusaaste mõjude, ohtude ja suundumuste modelleerimise ja kaardistamise meetodite ja kriteeriumide käsiraamat”. 




VI. Õhusaasteainete vastuvõetavad tasemed materjalide kaitse jaoks



  15. Hapestavate saasteainete, osooni ja tahkete osakeste vastuvõetavad tasemed on mõeldud materjalide ja kultuuripärandi kaitseks ning need on määratud vastavalt konventsiooni dokumendile “Kriitiliste saastetasemete ja -koormuste ning õhusaaste mõjude, ohtude ja suundumuste modelleerimise ja kaardistamise meetodite ja kriteeriumide käsiraamat”. Saasteainete vastuvõetavad tasemed kujutavad endast maksimaalset ekspositsiooni, mida materjal suudab pikas perspektiivis taluda, ilma et sellega kaasneks kahjustusi, mis ületaksid teatud korrosiooni sihttasemeid. Seesugused kahjustused, mida saab välja arvutada annusele reageerimise funktsioonide alusel, tulenevad eri saasteainete koosmõjust, mille täpsed kombinatsioonid sõltuvad konkreetsest materjalist: happesus (väävedioksiid (SO2), lämmastikhape (HNO3)), osoon ja tahked osakesed. 



Artikkel 2

Jõustumine


12. Protokolli artikli 13 lõike 4 kohaselt jõustub käesolev muudatus nende lepinguosaliste suhtes, kes ei ole esitanud hoiulevõtjale protokolli artikli 13 lõike 5 kohast teadet üheksakümne päeva jooksul selle edastamisest komisjoni täitevsekretäri poolt kõigile lepinguosalistele, tingimusel et vastavat teadet ei ole esitanud vähemalt kuusteist lepinguosalist.
Decision 2012/1  Amendment of annex I to the 1999 Protocol to Abate Acidification, Eutrophication and Ground-level Ozone