Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkulepe
Vastu võetud 23.11.2017
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus, Leedu Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus, edaspidi pooled,
olles veendunud kolme Balti riigi koostöö vajalikkuses loodusõnnetusest või inimtegevusest tingitud hädaolukorra korral inimeste, keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi kaitsmiseks;
soovides oma koostööd veelgi parandada kokkuleppe kaudu, mida võib pidada raamlepinguks, mida vajaduse korral täiendada muude kolmepoolsete lepingute ja kokkulepetega;
pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsusega nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtestatud kohustusi;
piiramata mis tahes praeguste või tulevaste kahe‑ või kolmepoolsete lepingute või muude koostöövormide rakendamist hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kohta,
on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1
Mõisted
Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) hädaolukord – mis tahes olukord, millel on või võib olla tõsine mõju inimestele, keskkonnale või varale, sealhulgas kultuuripärandile;
b) reageerimine – hädaolukorra ohu olemasolu korral, hädaolukorra ajal või pärast hädaolukorda selle otseste kahjulike tagajärgedega tegelemiseks kokkuleppe kohaselt esitatud abitaotluse alusel võetavad meetmed;
c) valmisolek – varasemast tegevusest tulenev inimeste ja materiaalsete vahendite, struktuuride, kogukondade ja organisatsioonide valmisolek ja võimekus tagada tõhus kiire reageerimine hädaolukorrale;
d) ennetamine – igasugune tegevus, mille eesmärk on vähendada riske või leevendada hädaolukorra kahjulikke tagajärgi inimestele, keskkonnale ja varale, sealhulgas kultuuripärandile;
e) varajane hoiatamine – õigeaegne ja tõhus teabe andmine, mis võimaldab võtta meetmeid hädaolukorra riskide ja kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks ning tõhusaks reageerimiseks, et hõlbustada valmisolekut;
f) vastuvõtva riigi toetus – taotleva või abistava poole tegevus valmisoleku‑ ja reageerimisetapil, eesmärgiga kõrvaldada võimalikud takistused käesoleva kokkuleppe alusel pakutava rahvusvahelise abi jagamisel. See hõlmab transiidiriigi toetust, et lihtsustada nimetatud abi transiiti läbi selle territooriumi;
g) reageerimisel antav abi – abi, mida võidakse käesoleva kokkuleppe kohaselt anda taotluse alusel;
h) pädev asutus – riigi ametiasutus või ametiasutused, mille on pool määranud kokkuleppe alusel arendama või rakendama praktilist koostööd, sealhulgas abitaotluste ja abi andmise otsustega seotud küsimustes;
i) taotlev pool – pool, kelle pädevad asutused taotlevad abi teiselt poolelt;
j) abistav pool – pool, kelle pädevad asutused täidavad teise poole abitaotluse;
k) reageerimismeeskond – abistava poole eksperdirühm, kes on määratud abi andmiseks ja kellel on vajalik varustus;
l) transiidiriik – pool, kelle territooriumi ületavad koos neil kaasas oleva varustusega reageerimismeeskonnad ja/või üksikud eksperdid, kelle eesmärk on jõuda taotleva pooleni.
Artikkel 2
Kokkuleppe kohaldamisala
1. Kokkulepet kohaldatakse päästevaldkonnas hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alasele koostööle ning vastastikusele abile hädaolukorra või selle ohu korral, mis oma olemuselt võib ületada poole riiklike vahendite mahu ja poole võime hädaolukorraga toime tulla või sellele reageerida. Kokkuleppe esmaeesmärk on kaitsta inimesi, keskkonda ja vara.
2. Kokkulepet ei kohaldata nende loodusõnnetuste ja ulatuslike õnnetuste korral, mis leiavad aset poolte jurisdiktsiooni all olevates merevetes.
Artikkel 3
Pädevad asutused ja kontaktkeskused
1. Pooled määravad kokkuleppe täitmiseks ühe või mitu pädevat asutust. Pädevad asutused on järgmised:
1) Eesti Vabariigis Siseministeerium ja Päästeamet;
2) Läti Vabariigis Siseministeerium ning Riiklik Tuletõrje- ja Päästeteenistus;
3) Leedu Vabariigis Siseministeerium ning tuletõrje- ja päästeosakond Siseministeeriumi haldusalas.
2. Pädevad asutused nimetavad ka 24 tunni kontaktkeskuse või kontaktkeskused varajaste hoiatuste ja abitaotluste esitamiseks ja vastuvõtmiseks. Pädevad asutused teavitavad üksteist kontaktkeskustest.
3. Pädevad asutused teatavad üksteisele viivitamata pädevate asutuste ja kontaktkeskuste muudatustest.
Artikkel 4
Hädaolukorrast teavitamine
1. Hädaolukorra või selle ohu korral, kui võib olla vaja teise poole abi, võib pool esitada abitaotluse, milles näidatakse võimalikult täpselt abi ulatus ja laad. Pool, kellele abitaotlus on suunatud, teeb viivitamata otsuse ning teavitab taotlevat poolt ja vajaduse korral transiidiriiki, kas tal on võimalik taotletud abi pakkuda, ning teatab abi ulatuse ja tingimused, sealhulgas vajaduse korral abi hinnangulise maksumuse. Pädevad asutused võivad kokku leppida abi taotlemiseks ühtse menetluse.
2. Kui hädaolukord või selle oht võib tõenäoliselt mõjutada teisi pooli, saadab pool, kus see hädaolukord on aset leidnud või tõenäoliselt aset leiab, teistele pooltele varajase hoiatuse, kirjeldades olukorda ja selle võimalikku arengut.
Artikkel 5
Vastastikune abi
1. Pooled teevad koostööd, et hõlbustada kiire abi andmist.
2. Taotlev pool juhib, kontrollib ja koordineerib üldiselt oma riigi territooriumil abi andmist ning teeb selle üle järelevalvet. Abistava poole töötajad tegutsevad taotleva poole riigi territooriumil oma juhtide juhtimisel ja kooskõlas nende riigis kehtivate teenistust reguleerivate ja muude õigusaktidega, piiramata sellega taotleva poole õigusaktide kohaldamist.
3. Kui taotlev pool võtab abi vastu, loetakse see ametlikuks kutseks, mis annab abistavale poolele loa siseneda taotleva poole riigi territooriumile ning ületada ilma formaalsusteta selle piir, välja arvatud juhul, kui abi hulka kuuluvad sõjaväetöötajad, ‑sõidukid, vee‑ või õhusõidukid, varustus või vahendid, mis vajavad sisenemiseks eriluba. Sel juhul teevad taotleva poole pädevad asutused, abistav pool ja transiidiriik koostööd, et hankida luba võimalikult kiiresti, ning ühtegi riigipiiri ei tohi ületada enne, kui taotlev pool, ja vajaduse korral transiidiriik, on andnud selleks vajaliku loa.
4. Kiire ja tõhusa abi eesmärgil on pooled kohustatud tagama ja taotleva poole pädevad asutused vahendama, et abi andmisega tegelevad töötajad võivad taotleva poole riigipiiri ületada ning abi andmine vabastatakse maksudest, tollimaksudest või muudest tasudest.
5. Abi võib kasutada kooskõlas abistava poole õigusaktidega mis tahes eriluba taotlemata. Pärast toimingute lõpuleviimist tuleb abiks kasutatud vahendid, välja arvatud kasutu või kahjustatud varustus, viia taotleva poole riigi territooriumilt võimalikult kiiresti välja. Eksporditud abiks kasutatud vahendid tuleb vabastada kõigist maksudest, tollimaksudest või muudest tasudest. Eespool sätestatut kohaldatakse ka abioperatsioonide õppuste korral.
Artikkel 6
Menetlused ja plaanid
Pooled võtavad ühiselt meetmeid, nagu vastastikuste piiriüleste päästeoperatsioonide jaoks menetluste ja plaanide väljatöötamine, et hõlbustada abi andmist ja transiiti, koostööd operatsiooni ajal ning vastuvõtva riigi toetust.
Artikkel 7
Muud koostöömeetmed
1. Muu koostöö hõlmab teabevahetust teadus- ja arendusprogrammide tulemuste ning hädaolukordade kogemuste kohta. Koostöö võib hõlmata ka ühiseid koolitusi, õppusi, ekspertide vahetamist, seminare või töörühmi ning projekte, mis on mõeldud hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmisolekuks.
2. Kui mis tahes pool või kõik pooled soovivad luua ühise reageerimissüsteemi, tuleb selle kohta koostada eraldi kokkulepe, millele kirjutavad alla pädevad asutused või teised vastutavad asutused oma pädevuse piires.
Artikkel 8
Kokkuleppe rakendamine ja järelmeetmed
1. Pädevad asutused korraldavad vähemalt üks kord kahe aasta jooksul koosoleku, et jälgida kokkuleppe rakendamist, analüüsida edasist tegevust ja koostada plaane koostöö edasiseks arendamiseks kooskõlas artiklitega 6 ja 7.
2. Pädevad asutused annavad hädaolukorrast teavitamise (artikkel 4) ja vastastikuse abi (artikkel 5) kohta üksikasjalikud juhised ning kehtestavad vastavad menetlused.
Artikkel 9
Kulude hüvitamine
1. Taotlev pool ei hüvita päästetööde või -operatsioonide ajal abistava poole tehtud kulutusi, sealhulgas sissetoodud varustuse kadumise või osalise või täieliku kulumisega seotud kulutusi. Teatud juhtudel, arvestades hädaolukorra laadi ja ulatust, võivad pädevad asutused määrata kindlaks, millised kulutused kannab taotlev pool, ning võivad otsustada selle üle, millistel tingimustel ja kuidas tuleb need kulud hüvitada. Abi andmisega seotud kuludeks loetakse järgmised kulud:
a) inimeste ja varustuse kindlustus;
b) sissetoodud varustuse kasutamine, kahju või kadu;
c) abivahendite kasutamine ja
d) reageerimismeeskondade liikmetele ja/või üksikutele ekspertidele osutatud arstiabi maksumus, samuti kahju hüvitamise kulu.
Kui ei ole kokku lepitud teisiti, hüvitatakse kulud kohe pärast asjakohase taotluse esitamist.
2. Abistaval poolel on õigus nõuda taotlevalt poolelt õhusõiduki kasutamisega seotud kulude katmist pooles ulatuses. Sellisel juhul määratakse kulude suurus abi andmise ajal abistava poole riigi territooriumil kehtiva hinnakirja järgi.
3. Varude lõppemisel tuleb abistava poole reageerimismeeskondi ja/või üksikuid eksperte kogu nende taotleva poole riigi territooriumil viibimise ajal varustada taotleva poole kulul toidu, majutuse ja isiklike esmatarbevahenditega. Vajaduse korral tuleb neile osutada vajalikku arstiabi, varustada neid sõidukite ja muude töövahenditega.
Artikkel 10
Vastutus ja kahju hüvitamine
1. Pooled järgivad taotleva poole õigusakte vastutuse ja kahju hüvitamise suhtes sedavõrd, kui need on vastavuses asjakohaste rahvusvahelise õiguse normidega. See säte ei takista pooli järgimast vastutuse küsimustes rahvusvahelist õigust.
2. Taotlev pool vastutab taotleva poole riigi territooriumil abi andmisega kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Taotleval poolel on õigus nõuda abistavalt poolelt käesoleva artikli alusel tasutud kulusid, kui on tõestatud, et reageerimismeeskonna liige tekitas kahju tahtliku üleastumise või raske hooletusega.
3. Pool loobub kõigist kompensatsiooninõuetest teise poole riigi vastu reageerimismeeskonna liikmete surma või vigastuse korral või nende tervisele või isiklikele asjadele tekkinud kahju korral, kui need tekkisid seoses kohustuste täitmisega kokkuleppe rakendamiseks. Abistav pool peab oma reageerimismeeskondade liikmed kindlustama kooskõlas tema riigis kehtivate õigusaktidega.
Artikkel 11
Vaidluste lahendamine
Kõik kokkuleppe tõlgendamist või rakendamist puudutavad vaidlused tuleb lahendada pooltevaheliste läbirääkimiste teel.
Artikkel 12
Hoiulevõtja
Kokkuleppe ametlik hoiulevõtja on Eesti Vabariigi valitsus.
Artikkel 13
Lõppsätted
1. Kokkulepe jõustub 30 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud diplomaatiliste kanalite kaudu viimase kirjaliku teate selle kohta, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud. Hoiulevõtja teavitab pooli saadud teatest ja kokkuleppe jõustumise kuupäevast.
2. Käesoleva kokkuleppe jõustumise päeval kaotab kehtivuse Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline raamleping vastastikusest abist õnnetuste korral, mis on alla kirjutatud 4. juunil 2001. aastal
3. Käesoleva kokkuleppe jõustumise päeval kaotab kehtivuse Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahel 31. mail 2001 alla kirjutatud leping vastastikuse abi andmise kohta loodusõnnetuste ja teiste ulatuslike õnnetuste korral.
4. Kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks. Pool võib selle denonsseerida kirjaliku teatega hoiulevõtjale, kes teavitab teisi pooli diplomaatiliste kanalite kaudu teatest ja selle saamise kuupäevast. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on teate saanud. Kui pool on kokkuleppe denonsseerinud, kaotab kokkulepe selle poole suhtes kehtivuse.
5. Pool võib alati algatada kokkuleppe muutmise. Taotlus tuleb esitada hoiulevõtjale, kes teavitab taotlusest ja selle saamise kuupäevast teisi pooli diplomaatiliste kanalite kaudu. Muudatused jõustuvad kokkuleppe artikli 13 lõike 1 kohaselt.
Koostatud 23. novembril 2017. aastal Vilniuses kolmes eksemplaris eesti, leedu, läti ja inglise keeles. Kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Leedu Vabariigi valitsuse nimel |
Läti Vabariigi valitsuse nimel |
Andres Anvelt |
Eimutis Misiūnas | Rihards Kozlovskis |
Agreement between the Government of the Republic of Estonia, the Government of the Republic of Latvia and the Government of the Republic of Lithuania on Mutual Assistance and Cooperation in the Field of Disaster Prevention, Preparedness and Response
Facebook
Twitter