Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustusleping
Vastu võetud 07.12.2018
Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariik ja Valgevene Vabariik (edaspidi lepingupooled), soovides arendada koostööd sotsiaalkindlustuse valdkonnas, on kokku leppinud järgmises.
I. ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
1. Lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) õigusaktid – lepingupoolte seadused ja muud normatiivaktid, mis reguleerivad käesoleva lepingu artiklis 2 nimetatud õigussuhteid:
2) volitatud võimuorgan:
– Eesti Vabariigis – Sotsiaalministeerium;
– Valgevene Vabariigis – Töö- ja Sotsiaalkaitseministeerium;
3) pädev asutus – asutus, kellele on pandud kohustus rakendada käesoleva lepingu artiklis 2 nimetatud õigussuhteid reguleerivaid õigusakte;
4) elamine:
– Eesti Vabariigis: elamine Eesti Vabariigi territooriumil alalise elanikuna või tähtajalise elamisõiguse või elamisloa alusel. Juhul kui tekib vaidlus, millise lepingupoole territooriumil isik elab, loetakse Eestis elamiseks Eestis viibimist 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva;
– Valgevene Vabariigis: alaline elamine riigisiseste normatiivaktide kohaselt;
5) füüsilisest isikust ettevõtja:
– Eesti Vabariigis: oma nimel tasu eest kaupa või teenuseid pakkuv füüsiline isik, kellele kauba müük või teenuse osutamine on püsiv tegevus ning kes on enne selle tegevuse alustamist kantud äriregistrisse;
– Valgevene Vabariigis: isik, kellel on individuaalne (iseseisev) tööalane tegevus;
6) pension – perioodiline väljamakse, mis on ette nähtud lepingupoole õigusaktidega, mis reguleerivad käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 nimetatud õigussuhteid;
7) kindlustusperiood (tööstaaž) – periood, mida arvestatakse lepingupoole õigusaktide kohaselt pensioni saamise õiguse kindlakstegemisel ja pensioni suuruse määramisel;
8) kindlustusmaksed:
– Eesti Vabariigis: kohustuslikud sotsiaalkindlustuse sissemaksed;
– Valgevene Vabariigis: riikliku sotsiaalkindlustuse sissemaksed;
9) isikuandmed – mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on esitatud;
10) tasaarvestus – lepingupoole nõudmisel alusetult saadud pensionisumma kinnipidamine pensionist, mida teine lepingupool isikule maksab.
2. Teistel käesolevas lepingus kasutatud mõistetel ja väljenditel on lepingupoole õigusaktides ja normatiivaktides neile antud tähendus.
Artikkel 2
Lepingu ese
1. Lepingut kohaldatakse lepingupoolte õigusaktidega reguleeritud õigussuhetele, mis käsitlevad
1) Eesti Vabariigis:
– kohustuslikku riiklikku pensionikindlustust (välja arvatud töövõimetuspensionid, kogumispensionid ja represseeritud isikute pensionisoodustused);
2) Valgevene Vabariigis:
– tööpensione (toitja kaotuse või vanaduse korral ning väljateenitud aastate eest); sotsiaalpensione, pensionilisasid, suurendamisi ja pensionide juurdemakseid (välja arvatud tööpensioni lisad, mille eeldus on Valgevene Vabariigi territooriumil elamine, samuti sõjaväelaste, siseasjade organite juhtiv- ja reakoosseisu, Valgevene Vabariigi uurimiskomiteesse, erakorraliste olukordade asutustesse ja talitustesse, finantsuurimisorganitesse kuuluvate isikute ja teiste isikute pensionikindlustus, kui pensionikindlustust ei tagata riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu).
2. Leping laieneb ka lepingupoolte õigusaktidele, mis reguleerivad kindlustusmaksete tasumist. Seejuures, sõltumata käesoleva lepingu artikli 1 lõike 1 punktis 8 kokkulepitust, kohaldatakse lepingut ainult käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud õigussuhetele.
3. Kui käesoleva artikli lõikest 4 ei tulene teisiti, kohaldatakse lepingut ka õigussuhetele, mida reguleeritakse lepingupoolte õigusaktidega, millega muudetakse või täiendatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigusaktide sätteid.
4. Lepingut kohaldatakse ka õigusaktidega reguleeritud õigussuhetele, millega lepingupool näeb ette käesoleva lepingu esemega seotud uue pensionisaajate rühma või kehtestab käesoleva lepingu esemega samal eesmärgil makstavaid uusi pensione, kui asjakohase lepingupoole volitatud võimuorgan teavitab sellest kirjalikult teise lepingupoole volitatud võimuorganit.
Artikkel 3
Lepingu subjektid
Lepingut kohaldatakse lepingupoole territooriumil elavatele isikutele, kelle kohta kehtivad või on kehtinud käesoleva lepingu artiklis 2 nimetatud õigusaktid.
Artikkel 4
Võrdsed õigused
1. Lepingu artiklis 3 nimetatud isikutel on lepingu kohaldamisel teise lepingupoole kodanikega võrdsed õigused ja kohustused.
2. Kui leping ei näe ette teisiti, ei saa lepingu artiklis 3 nimetatud isikutele keelduda pensioni määramast ja/või maksmast üksnes põhjusel, et isik elab teise lepingupoole territooriumil.
II. ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE
Artikkel 5
Üldreeglid
1. Ühe lepingupoole territooriumil töötavale isikule või tegutsevale füüsilisest isikust ettevõtjale laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil tööd tehakse (majandustegevust teostatakse).
2. Laevapere liikmetele laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle lipu all laev sõidab. Sadamas tööga hõivatud isikutele laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil sadam asub.
3. Mõlema lepingupoole territooriumil rahvusvahelisi vedusid tegeva lennu-, raudtee- ja transpordiettevõttes töötavale isikule laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil on ettevõte registreeritud.
4. Lepingupoole diplomaatilise esinduse töötajatele laienevad 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni ja 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni sätted.
Artikkel 6
Erireeglid
1. Isiku suhtes, kes töötab ühe lepingupoole territooriumil tööandja huvides ja keda tööandja lähetab teise lepingupoole territooriumile töötama sama tööandja huvides, kohaldatakse esimese lepingupoole õigusakte tingimusel, et sellise töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ja isik ei ole lähetatud asendama teist lähetatud isikut.
2. Füüsilisest isikust ettevõtja suhtes, kes suundub käesoleva lepingu artikli 1 lõike 1 punktis 5 ette nähtud majandustegevust teostama teise lepingupoole territooriumile, kohaldatakse esimese lepingupoole õigusakte tingimusel, et majandustegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud.
Artikkel 7
Tegevus mõlema lepingupoole territooriumil
Mõlema lepingupoole territooriumil töötava või majandustegevust teostava isiku suhtes kohaldatakse selle lepingupoole õigusakte, kelle territooriumil ta elab.
III. PENSIONID
Artikkel 8
Õigus pensionile
1. Lepingupool määrab ja maksab pensioni kindlustusperioodi (tööstaaži) eest, mis on täitunud selle riigi õigusaktide ja käesoleva lepingu kohaselt. Seejuures võtab Eesti Vabariik arvesse kindlustusperioodi (tööstaaži) endise Eesti NSV territooriumil ja Valgevene Vabariik kindlustusperioodi (tööstaaži) endise Valgevene NSV territooriumil. Pensioni määramine ja maksmine toimub lepingupoolte õigusaktide ja käesoleva lepingu kohaselt.
2. Kui ühe lepingupoole õigusaktide kohaselt tekib õigus saada pensioni, ilma et oleks arvestatud teise lepingupoole õigusaktide järgi täitunud kindlustusperioodi (tööstaaži), määrab ja maksab lepingupool pensioni oma õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodi (tööstaaži) eest.
3. Kui ühe lepingupoole õigusaktide kohaselt tekib õigus saada pensioni teise lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide (tööstaaži) liitmise tulemusel, võtab esimene lepingupool teise lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodi (tööstaaži) arvesse tingimusel, et need perioodid ei kattu osaliselt või täielikult. Kumbki lepingupool arvestab pensioni suurust, lähtudes tema territooriumil täitunud kindlustusperioodist (tööstaažist).
4. Enne 1991. aasta 1. jaanuari väljaspool lepingupoolte territooriumi täitunud kindlustusperioodi (tööstaaži), mida tuleb kindlustusperioodina (tööstaažina) arvesse võtta mõlema lepingupoole õigusaktide kohaselt, võtab pensioni määramisel ja maksmisel arvesse see lepingupool, kelle territooriumil on kindlustusperioodi (tööstaaži) tingimused täidetud ja kindlustusperiood (tööstaaž) täisaastates on pikem. Kui mõlema lepingupoole territooriumil täitunud kindlustusperioodid (tööstaažid) on ajaliselt võrdsed, võtab perioodi arvesse see lepingupool, kelle õigusaktide kohaselt oli isik viimati kindlustatud.
5. Kui ühe lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodi (tööstaaži) kogupikkus on alla ühe aasta ja nimetatud periood ei anna õigust saada pensioni, võtab teine lepingupool pensioni määramisel ja maksmisel seda perioodi arvesse tingimusel, et liidetud kindlustusperiood (tööstaaž) annab selle lepingupoole õigusaktide kohaselt õiguse saada pensioni.
6. Kui õigus saada pensioni tekib eriseaduse alusel kindlal erialal (spetsialiseerumise) ja teatavatel tingimustel töötamise või teatavate teenuste osutamise eest, määrab ja maksab eriseaduse alusel pensionit ainult see lepingupool, kelle territooriumil eriseaduste alusel tekkis õigus pensionit saada. Teatavas valdkonnas (spetsialiseerumise) ja teatavatel tingimustel töötamise ning teatavate teenuste osutamise perioode, mis on täitunud lepingupoolte õigusaktide kohaselt, ei liideta. Kui ühe lepingupoole õigusaktide ei anna eriseaduse alusel õigust pensioni saada, tuleb seda kindlustusperioodi (tööstaaži) arvestada pensioni määramisel üldistel alustel.
7. Eesti Vabariigi rahvapension ja Valgevene Vabariigi sotsiaalpension määratakse käesoleva lepingu ja isiku elukohajärgse lepingupoole õigusaktide alusel ning seda makstakse sama lepingupoole territooriumil. Eesti Vabariigis võetakse rahvapensioni saamise õiguse kindlakstegemisel arvesse Valgevene Vabariigi territooriumil elamise perioodid tingimusel, et isik on vahetult enne eelnimetatud pensioni taotlemist elanud Eesti Vabariigi territooriumil vähemalt üks aasta.
8. Ühelt lepingupoolelt pensionit (välja arvatud toitjakaotuspension) saavale isikule ei määrata samal ajal teise lepingupoole õigusaktide alusel toitjakaotuspensionit. Seejuures on isikul õigus omal valikul taotleda toitjakaotuspensionit, loobudes muud liiki pensionist.
9. Ühelt lepingupoolelt toitjakaotuspensionit saavale isikule ei määrata samal ajal teise lepingupoole muud pensionit. Seejuures on isikul õigus omal valikul taotleda muud pensionit, loobudes toitjakaotuspensionist.
10. Kui isikule on määratud pension vastavalt lepingule, ei määrata lepingu kohaldamisalasse kuuluvat pensioni enam lepingupoole õigusaktide alusel.
Artikkel 9
Kolmandas riigis täitunud kindlustusperiood (tööstaaž)
Juhul kui lepingu artikli 8 lõikes 3 sätestatud kindlustusperioodide (tööstaažide) liitmise reeglite kohaldamisel õigus saada pensioni puudub, võetakse pensioni saamise õiguse kindlakstegemisel arvesse kindlustusperiood (tööstaaž), mis on täitunud sellise kolmanda riigi territooriumil, kellega pensionit määraval lepingupoolel on kindlustusperioodide (tööstaažide) liitmist reguleeriv rahvusvaheline leping, juhul kui kolmas riik kinnitab kindlustusperioodi (tööstaaži), välja arvatud need kindlustusperioodid (tööstaažid), mille täitumise aeg kattub osaliselt või täielikult.
Artikkel 10
Pensioni arvutamine
Kui õigus pensioni saada tekib mõlema lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodide (tööstaažide) liitmisel, arvutab lepingupoole pädev asutus pensioni suuruse ja maksab seda proportsionaalselt oma õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodiga (tööstaažiga). Seejuures arvutab lepingupoole pädev asutus:
1) pensioni teoreetilise suuruse (Valgevene Vabariigis ka pensionilisad, suurendused ja juurdemaksed), võttes arvesse mõlema lepingupoole ja käesoleva lepingu artiklis 9 nimetatud kolmandate riikide õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodi (tööstaaži);
2) pensioni tegeliku suuruse, mis on proportsionaalne selle lepingupoole õigusaktide järgi täitunud kindlustusperioodi (tööstaaži) ja lepingu artikli 8 lõikes 5 sätestatu suhtega kogu käesoleva artikli punktis 1 nimetatud kindlustusperioodi (tööstaaži).
IV. LEPINGUPOOLTE KOOSTÖÖ
Artikkel 11
Lepingu rakendamine
1. Lepingu rakendamiseks määravad volitatud võimuorganid pädevad asutused. Lepingupoolte volitatud võimuorganid ja pädevad asutused sõlmivad lepingu rakendamiseks halduskokkuleppeid.
2. Lepingupoolte volitatud võimuorganid ja pädevad asutused osutavad lepingu täitmisel üksteisele tasuta vajalikku abi ja edastavad teavet oma õigusaktide ja selle muudatuste kohta.
3. Kui lõike 1 alusel sõlmitud kokkulepe ei näe ette teisti, toimub volitatud võimuorganite ja pädevate asutuste vaheline kirjavahetus eesti ja vene keeles.
Artikkel 12
Avalduste esitamine
Lepingu täitmise eesmärgil loetakse kirjalik avaldus, mille isik on esitanud ühe lepingupoole õigusaktide kohaselt, samal ajal esitatuks ka teise lepingupoole õigusaktide kohaselt. Isiku avalduse esitamise kuupäevaks on selle esitamise kuupäev avalduse vastu võtnud lepingupoole pädevas asutuses.
Artikkel 13
Pensioni maksmine
Lepingu alusel makstakse pensioni kord kvartalis (kvartali viimasel kuul) pensionisaaja elukohajärgse lepingupoole territooriumil. Pension makstakse lepingupoole elukohajärgse territooriumi vääringus pensioni väljamakse tegemise päeva vahetuskursi järgi, mille on kehtestanud Valgevene Vabariigi Rahvuspank ja Euroopa Keskpank.
Artikkel 14
Alusetult saadud pensionisummad
1. Isikule pensioni maksnud ja maksmise lõpetanud lepingupoole pädev asutus võib paluda teise lepingupoole pädevat asutust tasaarvestada isiku alusetult saadud pensionisumma teise lepingupoole makstavast pensionist.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud nõude saanud lepingupoole pädev asutus tasaarvestab alusetult saadud pensionisumma oma õigusaktide ja muude normatiivaktidega ette nähtud korras ja ulatuses või teatab nõude täitmise võimatusest.
3. Tasaarvestatud pensionisummad arvestatakse järgmisel perioodil väljamakstavate pensionivahendite hulka.
Artikkel 15
Konfidentsiaalsus ja isikuandmete vahetamine
1. Käesolevale lepingule lisaks kehtivad isikuandmete edastamisel isikuandmeid teisele lepingupoolele edastava lepingupoole eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset reguleerivad õigusnormid.
2. Käesolevale lepingule lisaks kehtivad isikuandmete edastamisele järgneva andmete töötlemise kohta isikuandmeid töötleva lepingupoole eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset reguleerivad õigusnormid.
3. Lepingupooled peavad hoidma isikuandmed salajas. Isikuandmete kogumine ja töötlemine on lubatud vaid lepingu kohaldamiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikus mahus.
4. Pädevad asutused kaitsevad tõhusalt isikuandmeid soovimatu või volitamata töötlemise eest, sealhulgas ebaseadusliku ligipääsu või avalikustamise eest, samuti juhusliku või volitamata muutmise või hävitamise eest, ning võtavad selleks vajalikke turvameetmeid.
5. Pädevad asutused võtavad tarvitusele kõik mõistlikud abinõud, et tagada isikuandmete ajakohasust ja täielikkust ning ühtlasi seda, et kogutakse vaid neid isikuandmeid, mis on vajalikud, et isikuandmeid vastu võttev pädev asutus saaks taotluse rahuldada. Pädevad asutused parandavad või eemaldavad ebatäpseid isikuandmeid või piiravad juurdepääsu isikuandmetele, mis ei ole vajalikud isikuandmeid vastuvõtvale pädevale asutusele taotluste rahuldamiseks, tingimusel et see ei piira isiku õigusi.
6. Soovi korral on isikul õigus nõuda teavet oma isikuandmete sisu ja töötlemise kohta ning pädev asutus on kohustatud nimetatud teabe isikule andma.
7. Isikul on õigus nõuda ebatäpsete isikuandmete parandamist, andmete töötlemise piiramist või lõpetamist. Pädev asutus peab nimetatud toimingu tegema viivitamata, välja arvatud juhul, kui isiku nõue ei ole põhjendatud või on õigusnormidest tulenev alus sellest keelduda.
8. Pädev asutus ei säilita lepingu täitmiseks vajalikke isikuandmeid kauem, kui see on vajalik lepingu rakendamiseks.
9. Kõik andmetöötlustoimingud logitakse ja nende üle peetakse arvestust.
10. Kui isik leiab, et isikuandmete töötlemisel on rikutud tema õigusi, peavad lepingupooled tagama isikule võimaluse pöörduda oma õiguste kaitseks andmekaitse järelevalve asutuse või kohtu poole.
11. Käesoleva lepingu alusel kasutatavad ja töödeldavad isikuandmed määratakse kindlaks lepingu rakendamiseks sõlmitud halduskokkuleppes.
Artikkel 16
Erimeelsuste lahendamine
Lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud erimeelsused lahendatakse lepingupoolte volitatud võimuorganite läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel.
V. ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 17
Üleminekusätted
1. Lepingu kohaselt määratakse pensionid lepingupoolte õigusaktides sätestatud tähtaegadest alates, kuid mitte enne lepingu jõustumist.
2. Enne lepingu jõustumist määratud pensionit võib lepingu sätete alusel isiku avalduse põhjal läbi vaadata avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast alates, kuid mitte enne lepingu jõustumise kuupäeva. Kui pensioni hakatakse maksma uue otsuse alusel, võetakse arvesse pensioniavalduse esitamise ja selle otsuse jõustumise vahelisel ajal isikule väljamakstud pensione, vajaduse korral tehakse pensionisummade tasaarvestust või makstakse välja nende vahe.
3. Lepingu jõustumisel vaadatakse ilma isikute avaldusteta läbi Valgevene Vabariigis elavate isikute pensionid, mille Eesti Vabariik on määranud oma riigisisese õigusaktide alusel, võttes arvesse lepingu norme ja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatut.
4. Kui isikud asuvad elama teise lepingupoole territooriumile pärast lepingu jõustumist, vaadatakse ilma isikute avaldusteta läbi enne lepingu jõustumist määratud pensionid, võttes arvesse lepingu norme ja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatut.
Artikkel 18
Lepingu jõustumine, kehtivus ja lõppemine
1. Leping jõustub seitsmenda kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, kui lepingupooled diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikke teateid vahetades kinnitavad, et lepingu jõustumiseks vajalikud riigisisesed toimingud on tehtud. Kirjalike teadete vahetamise kuupäevaks loetakse viimase kirjaliku teate kättesaamise kuupäev.
2. Lepingu muudatused vormistatakse lisaprotokollidena, mis on lepingu lahutamatud osad nende jõustumisest alates. Protokollide jõustumise kord on kindlaks määratud käesoleva artikli lõikes 1. Protokollides märgitakse nende jõustumise kuupäev.
3. Kui lepingupoole volitatud võimuorgan või pädev asutus muutub, teavitatakse sellest diplomaatiliste kanalite kaudu teist lepingupoolt.
4. Leping on sõlmitud tähtajatult.
5. Lepingupool võib lepingu või selle osa kehtivuse ajutiselt peatada, teatades sellest teisele lepingupoolele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult kaks kuud ette.
6. Lepingupool võib lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepingupoolele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult kuus kuud ette.
7. Lepingu kehtivuse peatamisel või lõpetamisel jäävad kõik lepingu alusel omandatud õigused alles, varem esitatud avaldused vaadatakse läbi lepingu alusel.
Koostatud 7. dets 2018 (kuupäev) Minsk (koht) eesti ja vene keeles kahes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
Merike Kokajev |
Kostevitš, Irina Anatoljevna |
Eesti Vabariigi nimel |
Valgevene Vabariigi nimel |
Договор между Эстонской Республикой и Республикой Беларусь о социальном обеспечении
Facebook
Twitter