Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0421 parlamentparlamendi pädevus

04 POLIITIKA0426 parlamendi tööseadusandlik menetlus

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0806 rahvusvaheline poliitikarahvusvaheline lepinglepingu ratifitseerimine

08 RAHVUSVAHELISED SUHTED0811 koostööpoliitikaabistamispoliitikafinantsabi

16 MAJANDUS1611 majanduskasvmajandustsükkelmajanduslik stabiliseerumine

24 RAHANDUS2406 rahalised suhtedrahalised suhtedvaluutatsooneuroala

40 ETTEVÕTLUS JA KONKURENTS4006 ettevõtluse korraldusmajanduslik kontsentratsioonosalus

HALDUSÕIGUSRahandusEL rahandusalased välislepingud

HALDUSÕIGUSVälissuhtlemineEL toimimist käsitlevad välislepingud

Riigid ja territooriumidAustria

Riigid ja territooriumidBelgia

Riigid ja territooriumidHispaania

Riigid ja territooriumidHolland

Riigid ja territooriumidIirimaa

Riigid ja territooriumidItaalia

Riigid ja territooriumidKreeka

Riigid ja territooriumidKüpros

Riigid ja territooriumidLuksemburg

Riigid ja territooriumidMalta

Riigid ja territooriumidPortugal

Riigid ja territooriumidPrantsusmaa

Riigid ja territooriumidSaksamaa

Riigid ja territooriumidSlovakkia

Riigid ja territooriumidSloveenia

Riigid ja territooriumidSoome

Teksti suurus:

Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.09.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.01.2022
Avaldamismärge:RT II, 14.09.2012, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.09.2012 otsus nr 168

Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus

Vastu võetud 30.08.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.

§ 1.   Lepingu ratifitseerimine

  Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping (edaspidi leping), mis on alla kirjutatud 2012. aasta 2. veebruaril Brüsselis.

§ 2.   Eesti rahaline kohustus ja selle täitmine

  (1) Nõustuda Eesti Vabariigi osalusega Euroopa stabiilsusmehhanismis (edaspidi ESM) 13 020 aktsia ulatuses nimiväärtuses 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot makstakse sissemakstava kapitalina lepingu artikli 41 lõike 1 alusel viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ja 1,1532 miljardit eurot sissenõutava kapitalina lepingukohase sissenõude saamisel.

  (2) Nõustuda, et pärast lepingu artikli 42 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ESM-i lubatud aktsiakapitali märkimise aluse ajutise korrigeerimise perioodi lõppu suureneb Eesti Vabariigi osalus ESM-is lepingu artikli 11 lõike 1 kohaselt. ESM-i lubatud aktsiakapitali märkimise alus seatakse sõltuvusse Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 „Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta” artiklis 29 sätestatud Eesti Panga osalusest Euroopa Keskpangas.

  (3) Riigikogu otsustab lepingu artikli 41 lõike 3 kohaste kapitalimaksete tegemise.

  (4) Lepingu artikli 25 lõike 2 alusel sissemaksete tegemisel ei ületa Eesti Vabariik käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 märgitud Eesti Vabariigi rahaliste kohustuste piirsuurusi.

§ 3.   ESM-i lubatud aktsiakapitali, maksimaalse laenumahu ja finantsabi andmise vahendite muutmine

  (1) Lepingu artikli 10 lõike 1 alusel ESM-i lubatud aktsiakapitali, maksimaalse laenumahu ja lepingu artikli 19 alusel finantsabi andmise vahendite muutmise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja ESM-i juhatajate või direktorite nõukogus (edaspidi Eesti Vabariigi esindaja) Riigikogu eelnevat otsust.

  (2) Kui maksimaalse laenumahu või finantsabi andmise vahendite muutmise otsusest tulenevad lepingu muudatused või suurendatakse ESM-i lubatud aktsiakapitali, esitab Vabariigi Valitsus lepingu muudatused Riigikogule ratifitseerimiseks.

§ 4.   Lepingu artikli 13 lõikes 2 nimetatud otsuse kavandi riigisisene menetlemine

  (1) Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile (edaspidi komisjon) seisukoha võtmiseks lepingu artikli 13 lõikes 2 nimetatud põhimõttelise finantsabi andmise otsuse (edaspidi põhimõtteline finantsabiotsus) kavandi, millega ESMi-i juhatajate nõukogu volitab Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi lepingu artikli 13 lõikes 3 nimetatud vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi memorandum) kavandi koostamiseks. Eesti Vabariigi esindaja on kohustatud põhimõttelise finantsabiotsuse küsimuses hääletamisel komisjoni seisukohast kinni pidama.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seisukoha võtmisega ei võeta Eesti Vabariigile varalisi kohustusi ega volitata Eesti Vabariigi esindajat määratlema rahalise kohustuse tingimusi.

  (3) Komisjon võib otsustada, et põhimõttelise finantsabiotsuse küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust. Sellisel juhul esitab Vabariigi Valitsus sellekohase Riigikogu otsuse eelnõu.

  (4) Vabariigi Valitsus esitab põhimõttelise finantsabiotsuse komisjonile seisukoha võtmiseks esimesel võimalusel pärast ESM-i juhatajate nõukogu või direktorite nõukogu koosoleku, kus nimetatud küsimust arutatakse, päevakorra ja materjalide saamist.

§ 5.   Memorandumi riigisisene menetlemine

  (1) Memorandumi kavandi küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.

  (2) Vabariigi Valitsus võib esitada memorandumi kavandi, välja arvatud lepingu artikli 14 lõikes 2, artikli 16 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud memorandumi kavandi, Riigikogu asemel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjonile seisukoha võtmiseks, kui memorandumi kavandi avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise eesmärki. Vabariigi Valitsus põhjendab memorandumi kavandi komisjonile esitamist.

  (3) Memorandumi kavandi menetlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 teises lauses ning lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

§ 6.   Memorandumi muudatuste riigisisene menetlemine

  (1) Memorandumi muutmise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.

  (2) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud memorandumi muudatuse kavandi esitada Riigikogu asemel Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1521 lõike 2 kohaselt komisjonile seisukoha võtmiseks, kui:
  1) memorandumi, välja arvatud lepingu artikli 14 lõikes 2, artikli 16 lõikes 2 ja artikli 17 lõikes 2 nimetatud memorandumi, muudatuse kavandi avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise eesmärki või
  2) memorandumit muudetakse mitteolulises mahus ning muudatused ei ole seotud stabiilsustoetuse mahu suurendamisega.

  (3) Vabariigi Valitsus põhjendab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel memorandumi muudatuse kavandi komisjonile esitamist.

  (4) Memorandumi muudatuse kavandi menetlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 1 teises lauses ning lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

§ 7.   Hädaabi reservfondi lõpetamine

  (1) Lepingu artikli 4 lõike 4 alusel moodustatud hädaabi reservfondi (edaspidi hädaabi reservfond) lõpetamise küsimuses hääletamisel osalemiseks ja hääletamiseks vajab Eesti Vabariigi esindaja Riigikogu eelnevat otsust.

  (2) Riigikogu eelnevat otsust ei ole vaja, kui Riigikogu või käesolevas seaduses nimetatud juhul komisjon on heaks kiitnud memorandumi kavandi, millega seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hädaabi reservfond moodustati.

§ 8.   Riigikogu teavitamine ESM-i tegevusest

  (1) Vabariigi Valitsus annab üks kord aastas Riigikogu istungil ülevaate ESM-i antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest ESM-is.

  (2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister teavitab Riigikogu kirjalikult viivitamata, kui:
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "rahandusminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]
  1) mõni ESM-i liige esitab stabiilsustoetuse taotluse;
  2) võetakse vastu hädaabi reservfondi lõpetamise otsus;
  3) ESM-i liikmesriik lepingus või lepingu alusel seatud kohustust ei täida ja oluliselt suureneb lepinguga Eesti Vabariigile võetud sissenõutava kapitali maksmise kohustuse realiseerumise risk.

§ 9.   Riigieelarve seaduse muutmine

  Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Riigikogu otsustab käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 3 nimetatud eesmärgil aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu finantsvara omandamise ning euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks makstavate summadega seoses finantseerimistehingute tegemise riigieelarves ettenähtust suuremas ulatuses. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu. Riigieelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist.”;

2) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata võib Vabariigi Valitsus algatada hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Riigieelarve muutmisel käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 3 nimetatud eesmärgil, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks makstavate summade suurendamise, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu ajalisi piiranguid ei kohaldata.”;

3) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigieelarve kulusid suurendava lisaeelarve eelnõu esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu. Riigieelarve kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu tuleb Riigikogule esitada vähemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. Lisaeelarve esitamisel käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 3 nimetatud eesmärgil, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks makstavate summade suurendamise, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu ajalisi piiranguid ei kohaldata.”

§ 10.   Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine

  Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „arvamuse” tekstiosaga „, Euroopa Liidu asjade komisjon ka seisukoha,”;

2) paragrahvi 56 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) käesoleva seaduse § 1182 kohaselt kiireloomulisena menetletav euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel.”;

3) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui Vabariigi Valitsus taotleb Riigikogu juhatuselt Riigikogu täiendava istungi pidamist niisuguse eelnõu arutamiseks, mida ei ole Riigikogu menetluses, esitatakse see eelnõu Riigikogu juhatusele koos taotlusega.”;

4) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 1182 järgmises sõnastuses:

§ 118 2. Euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu kiireloomulise menetlemise erisused

(1) Vabariigi Valitsuse taotluse alusel Riigikogu juhatuse poolt kiireloomuliseks tunnistatud Riigikogu otsuse eelnõu, mis on seotud euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamisega, arutatakse ühel lugemisel. Eelnõu menetlemine toimub käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete kohaselt käesolevas paragrahvis ettenähtud erisustega.

(2) Otsuse-eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja määrab Riigikogu esimees eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada juhtivkomisjon ja fraktsioonid.

(3) Kui otsuse-eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele pärast läbirääkimiste lõpetamist, arvestades käesoleva seaduse §-s 106 ettenähtut. Seejärel pannakse eelnõu lõpphääletusele.”;

5) paragrahvi 1521 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vabariigi Valitsus esitab omal algatusel või Riigikogu, Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõudel Euroopa Liidu asjade komisjonile või väliskomisjonile arvamuse andmiseks ka muid olulise tähtsusega Euroopa Liidu asju. Seaduses ettenähtud juhtudel esitab Vabariigi Valitsus muid olulise tähtsusega Euroopa Liidu asju Euroopa Liidu asjade komisjonile seisukoha võtmiseks. Niisugusel juhul ei kohaldata seisukoha kujundamise menetlusele käesoleva seaduse §-des 1522, 1523 ega § 1524 lõikes 1 sätestatut ning kohaldatakse § 1524 lõikeid 2 ja 3.”

§ 11.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json