Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise algne konventsioon (1975)
Vastu võetud 11.10.1973
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse eesõiguste ja puutumatuse protokoll
Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse asutamise konventsiooni muutmise protokoll
[Tema Majesteet belglaste kuningas, Tema Majesteet Taani kuninganna, Saksamaa Liitvabariigi president, Hispaania riigipea, Prantsuse Vabariigi president, Kreeka Vabariigi president, Iirimaa president, Itaalia Vabariigi president, Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi juht, Tema Majesteet Madalmaade kuninganna, Portugali Vabariigi president, Šveitsi Konföderatsiooni president, Soome Vabariigi president, Tema Majesteet Rootsi kuningas, Tema Majesteet Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kuninganna,]
arvestades keskpika ilmaennustuse kvaliteedi tuntava paranemise tähtsust Euroopa majanduse jaoks;
arvestades, et selleks tehtav teaduslik ja tehniline uurimistöö annab väärtusliku tõuke meteoroloogia arengule Euroopas;
arvestades, et keskpika ilmaennustuse kvaliteedi paranemine aitab kaasa rahva kaitsele ja turvalisusele;
arvestades, et nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite suurusjärk ületab taseme, mis on üldjuhul võimalik riiklikul tasandil;
arvestades, et teemakohase projekti koostamise eest vastutava töörühma esitatud aruandest nähtub, et rahvusvahelise staatusega autonoomse Euroopa keskuse asutamine on sobiv viis nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
arvestades, et keskusest võib abi olla ka teadlaste ülikoolijärgses õppes;
arvestades, et keskuse tegevus annab vajaliku panuse ka Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) teatavatesse programmidesse, eelkõige maailma ilmavaatlusprogrammi (WWW) maailmasüsteemi ja üleilmsesse atmosfääriuuringute programmi (GARP), mida viib ellu Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon koostöös Rahvusvahelise Teadusühenduste Nõukoguga (ICSU);
arvestades keskuse asutamise potentsiaalset tähtsust Euroopa tööstuse arengu jaoks andmetöötluse vallas,
on otsustanud asutada Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse ja määrata selle tegutsemistingimused ning on sel eesmärgil nimetanud endale järgmised täievolilised esindajad:
Tema Majesteet belglaste kuningas
Joseph Van der Meulen,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Belgia alaline esindaja Euroopa ühenduste juures;
Tema Majesteet Taani kuninganna
Niels Ersboll,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Taani alaline esindaja Euroopa ühenduste juures;
Saksamaa Liitvabariigi president
Ulrich Lebsanft,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Saksamaa Liitvabariigi alaline esindaja Euroopa ühenduste juures;
Hispaania riigipea
Alberto Ullastres Calvo,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Hispaania esinduse juht Euroopa ühenduste juures;
Prantsuse Vabariigi president
Emile Cazimajou,
Prantsusmaa alalise esindaja asetäitja Euroopa ühenduste juures;
Kreeka Vabariigi president
Byron Theodoropoulos,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Kreeka alaline saadik Euroopa Majandusühenduse juures;
Iirimaa president
Brendan Dillon,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Iirimaa alaline esindaja Euroopa ühenduste juures;
Itaalia Vabariigi president
Giorgio Bombassei Frascani de Vettor,
Itaalia suursaadik, Itaalia alaline esindaja Euroopa ühenduste juures;
Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi juht
Petar Miljevic,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Jugoslaavia esinduse juht Euroopa ühenduste juures;
Tema Majesteet Madalmaade kuninganna
E. M. J. A. Sassen,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Madalmaade alaline esindaja Euroopa ühenduste juures;
Portugali Vabariigi president
Fernando de Magalhaes Cruz,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Portugali esinduse juht Euroopa ühenduste juures;
Šveitsi Konföderatsiooni president
Paul Henri Wurth,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Šveitsi esinduse juht Euroopa ühenduste juures;
Soome Vabariigi president
Pentti Talvitie,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Soome esinduse juht Euroopa ühenduste juures;
Tema Majesteet Rootsi kuningas
Erik von Sydow,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Rootsi esinduse juht Euroopa ühenduste juures;
Tema Majesteet Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kuninganna
Michael Palliser,
erakorraline ja täievoliline suursaadik, Ühendkuningriigi alaline esindaja Euroopa ühenduste juures,
kes, olles esitanud oma täisvolitused, mis leiti korrektses ja nõuetekohases vormis olevat,
on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1
1. Käesolevaga asutatakse Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF; edaspidi keskus).
2. Keskuse organid on nõukogu ja direktor. Nõukogule on abiks teaduslik nõuandekomitee ja finantskomitee. Kõik organid ja komiteed täidavad oma ülesandeid konventsioonis ette nähtud piirides ja tingimustel.
3. Keskuse liikmed (edaspidi liikmesriigid) on konventsiooni osalisriigid.
4. Keskusel on iga liikmesriigi territooriumil iseseisev õigusvõime. Eelkõige võib ta sõlmida lepinguid, soetada ning käsutada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.
5. Keskuse peakontor asub Shinfield Parkis Readingi lähedal (Berkshire'is) Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi territooriumil.
6. Keskuse ametlikud keeled on hollandi, inglise, itaalia, prantsuse ja saksa keel.
Selle töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel.
Ametlike ja töökeelte kasutamise ulatuse määrab kindlaks nõukogu.
Artikkel 2
1. Keskuse eesmärgid on järgmised:
a) töötada välja atmosfääri dünaamilised mudelid keskpikkade ilmaprognooside koostamiseks arvmeetodite abil;
b) valmistada regulaarselt ette keskpikkade ilmaprognooside koostamiseks vajalikke andmeid;
c) teha teaduslikku ja tehnilist uurimistööd prognooside kvaliteedi parandamiseks;
d) koguda ja säilitada asjakohaseid meteoroloogilisi andmeid;
e) teha liikmesriikide meteoroloogiateenistustele kõige sobivamas vormis kättesaadavaks punktidega a ja c ette nähtud uuringute ja uurimistöö tulemused ning punktides b ja d nimetatud andmed;
f) teha liikmesriikide meteoroloogiateenistustele nende uurimistöö jaoks, sealhulgas eelisjärjekorras numbrilise ilmaennustuse valdkonnas, kättesaadavaks piisav osa oma arvutusvõimsusest, kusjuures osakaalu määrab kindlaks nõukogu;
g) aidata kaasa Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni programmide rakendamisele;
h) aidata kaasa liikmesriikide meteoroloogiateenistuste teadustöötajate täiendõppele numbrilise ilmaennustuse valdkonnas.
2. Keskus rajab ja hoiab töös käitisi, mis on vajalikud lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
3. Keskus üldjuhul avaldab oma tegevuse teaduslikud ja tehnilised tulemused või teeb need nõukogu määratud tingimustel muul moel kättesaadavaks, kuivõrd need tulemused ei ole hõlmatud artikliga 15.
Artikkel 3
1. Keskus teeb oma eesmärkide saavutamiseks suurimal võimalikul määral, mis on kooskõlas rahvusvaheliste meteoroloogiatraditsioonidega, koostööd liikmesriikide valitsuste ja riigiasutustega, keskusesse mittekuuluvate riikidega ning rahvusvaheliste riiklike või valitsusväliste teadus- ja tehnikaorganisatsioonidega, kelle tegevus on seotud keskuse eesmärkidega.
2. Lisaks sellele võib keskus sõlmida koostöölepinguid:
a) riikidega artikli 6 lõike 1 punktis e sätestatud tingimustel;
b) liikmesriikide riiklike teadus- ja tehnikaasutustega ning lõikes 1 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonidega artikli 6 lõike 3 punktis k sätestatud tingimustel.
3. Lõikes 2 viidatud koostöölepingutega tohib keskuse arvutusvõimsust kättesaadavaks teha ainult liikmesriikide avalik-õiguslikele asutustele.
Artikkel 4
1. Nõukogul on konventsiooni rakendamiseks vajalikud volitused ja ta võtab vastu selleks vajalikud meetmed.
2. Nõukogu koosneb iga liikmesriigi kuni kahest esindajast, kellest üks peaks esindama oma riigi meteoroloogiateenistust. Need esindajad võivad nõukogu koosolekutel saada abi nõustajatelt.
Nõukogu töös kutsutakse vaatlejana osalema Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni esindaja.
3. Nõukogu valib oma liikmete hulgast presidendi ja asepresidendi, kes nimetatakse ametisse üheks aastaks ja keda ei tohi tagasi valida rohkem kui kaks korda järjest.
4. Nõukogu tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. See kutsutakse kokku presidendi taotluse korral või vähemalt ühe kolmandiku liikmesriikide taotluse korral. Nõukogu koosolekud peetakse keskuse peakontoris, kui nõukogu erandkorras ei otsusta teisiti.
5. President ja asepresident võivad oma ülesannete täitmisel paluda abi direktorilt.
6. Nõukogu võib luua nõuandekomiteesid ning määrata kindlaks nende koosseisu ja ülesanded.
Artikkel 5
1. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on enamiku hääleõiguslike liikmesriikide esindajad.
2. Igal liikmesriigil on nõukogus üks hääl. Liikmesriik kaotab nõukogus hääleõiguse, kui tema tasumata osamaksu summa ületab artikli 13 alusel kehtestatud osamaksu käimasoleva eelarveaasta ja sellele eelneva eelarveaasta eest. Nõukogu võib artikli 6 lõike 3 punkti m alusel siiski anda liikmesriigile loa hääletustel osaleda.
3. Nõukogu koosolekute vahelisel ajal võib nõukogu kiireloomuliste küsimuste otsustamiseks hääletada posti teel. Sellistel juhtudel on kvoorumiks hääleõiguslike liikmesriikide enamus.
4. Ühehäälsuse ja konventsioonis sätestatud erinevate häälteenamuste määramisel võetakse arvesse ainult otsuse poolt või vastu antud hääli ning juhtudel, kus nõukogu järgib artikli 6 lõikes 2 sätestatud menetlust, ka hääletusel osalevate liikmesriikide osamaksusid.
Artikkel 6
1. Järgmistes küsimustes peab nõukogu olema ühehäälne:
a) keskuse tegevusprogrammi rakendamisega seotud kulude ülemmäära kehtestamine viieks aastaks pärast konventsiooni jõustumist;
b) otsus uute liikmete vastuvõtmise kohta artikli 23 kohaselt ja vastuvõtutingimuste kehtestamine artikli 13 lõike 3 kohaselt;
c) otsus riigilt liikmesuse äravõtmise kohta artikli 20 alusel, kusjuures asjaomane riik ei võta sellest hääletusest osa;
d) otsus keskuse lõpetamise kohta artikli 21 lõigete 1 ja 2 kohaselt;
e) direktori volitamine riikidega koostöölepingute üle läbirääkimiste pidamiseks ja nende sõlmimiseks;
f) täiendavate lepingute sõlmimine ühe või mitme liikmesriigiga artiklis 16 sätestatud eesõiguste ja puutumatuse protokolli artikli 22 alusel selle protokolli rakendamise eesmärgil.
2. Järgmistes küsimustes on nõutav nõukogu liikmesriikide kahekolmandikuline häälteenamus, kusjuures asjaomaste riikide osamaksude summa peab moodustama vähemalt kaks kolmandikku kõigist keskuse eelarvesse laekuvatest osamaksudest:
a) keskuse finantseeskirja vastuvõtmine;
b) keskuse aastaeelarve ja lisatud personalivajaduste tabeli ning vajaduse korral lisa- või paranduseelarvete vastuvõtmine artikli 12 lõike 3 kohaselt ning järgmise kolme eelarveaasta tulude ja kulude üldise eelarvestuse heakskiitmine; kui nõukogu ei ole eelarvet veel vastu võtnud, volitab ta direktorit tegema igas kuus kulutusi ja makseid summas, mis ületab artikli 12 lõike 5 esimeses lõigus sätestatud piirmäära;
c) direktori ettepanekul otsuste langetamine seoses mis tahes kinnisvara ja seadmetega, mille soetamise või rentimisega keskuse poolt kaasnevad märkimisväärsed kulud;
d) otsus meetmete kohta, mis tuleb võtta konventsiooni denonsseerimise korral artikli 19 tähenduses;
e) otsus selle kohta, et keskust ei lõpetata konventsiooni denonsseerimisel artikli 21 lõike 1 tähenduses, kusjuures denonsseerivad liikmesriigid ei osale hääletusel selle küsimuse üle;
f) keskuse lõpetamise korral selle likvideerimistingimuste kindlaksmääramine artikli 21 lõike 3 kohaselt.
3. Järgmistes küsimustes on nõutav nõukogu kahekolmandikuline häälteenamus:
a) töökorra vastuvõtmine;
b) keskuse personalieeskirja ja personali palgaastmestiku vastuvõtmine ning personali lisahüvitiste iseloomu ja nende andmise reeglite kindlaksmääramine, samuti ametnike tööülesannete täitmise raames tehtud tööga seotud tööstusomandi õigustesse ja autoriõigustesse puutuvate õiguste määratlemine;
c) keskuse ja selle riigi vahel, kelle territooriumil keskuse peakontor asub, artikli 16 kohaselt sõlmitava lepingu heakskiitmine;
d) keskuse direktori ja tema asetäitja nimetamine kuni viieks aastaks, kusjuures neid võib ühe korra või korduvalt kuni viieks aastaks tagasi nimetada;
e) audiitorite arvu, nende volituste kestuse ja töötasu suuruse kindlaksmääramine ning nende nimetamine artikli 14 lõike 2 kohaselt;
f) direktori või tema asetäitja volituste lõpetamine või peatamine, võttes arvesse nende suhtes kohaldatava personalieeskirja sätteid;
g) teadusliku nõuandekomitee töökorra heakskiitmine artikli 7 lõike 4 kohaselt;
h) liikmesriikide osamaksude jaotuse vastuvõtmine artikli 13 lõigete 1 ja 3 kohaselt ning otsus liikmesriigi osamaksu suuruse ajutise langetamise kohta asjaomases riigis valitsevate eriliste asjaolude tõttu artikli 13 lõike 2 kohaselt;
i) keskuse tegevusprogrammi vastuvõtmine artikli 11 kohaselt, võttes arvesse lõike 1 punkti a;
j) eelmise eelarveaasta raamatupidamisaruannete ning keskuse varade ja kohustuste bilansi iga-aastane hindamine pärast audiitori aruande arvessevõtmist ning heakskiidu andmine direktori tegevusele eelarve täitmisel;
k) direktori volitamine koostöölepingute üle läbirääkimiste pidamiseks ja nende sõlmimiseks liikmesriikide riiklike teadus- ja tehnikaasutustega ning rahvusvaheliste riiklike või valitsusväliste teadus- ja tehnikaorganisatsioonidega, kelle tegevus on seotud keskuse eesmärkidega;
l) selliste tingimuste kindlaksmääramine, mille korral liikmesriikidele artikli 15 lõigete 1 ja 2 alusel antud litsentse võib rakendada ka muul otstarbel kui ilmaennustuseks;
m) artikli 5 lõikes 2 sätestatud juhul otsuse langetamine selle kohta, et liikmesriigile võib alles jätta hääleõiguse, kusjuures asjaomane liikmesriik ei osale hääletusel selle küsimuse üle;
n) konventsiooni muutmiseks liikmesriikidele artikli 18 kohaselt soovituste tegemine;
o) artikliga 16 ette nähtud eesõiguste ja puutumatuse protokolli artikli 17 alusel selle kindlaksmääramine, milliste koosseisuliste töötajate kategooriate suhtes kohaldatakse osaliselt või täielikult protokolli artikleid 13 ja 15 ning milliste ekspertide kategooriate suhtes kohaldatakse protokolli artiklit 14.
4. Kui kvalifitseeritud häälteenamust ei ole täpsustatud, teeb nõukogu otsuseid lihthäälteenamusega.
Artikkel 7
1. Teaduslikku nõuandekomiteesse kuulub kaksteist liiget, kelle nõukogu nimetab isikuliselt ametisse neljaks aastaks. Komitee koosseisu uuendatakse igal aastal neljandiku ulatuses. Liikme võib järjest ametisse nimetada kuni kaheks ametiajaks.
Komitee töös kutsutakse osalema Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni esindaja.
Komitee liikmed valitakse liikmesriikide teadlaste hulgast ja nad esindavad keskuse tegevusega seotud teadusharusid võimalikult mitmekülgselt. Direktor esitab nõukogule kandidaatide nimekirja.
2. Komitee koostab nõukogule esitamiseks arvamused ja soovitused keskuse direktori koostatud tegevusprogrammi kavandi kohta ja kõigi komiteele nõukogu poolt esitatud küsimuste kohta. Direktor hoiab komiteed kursis programmi rakendamisega. Komitee esitab arvamused saavutatud tulemuste kohta.
3. Konkreetsete lahendamist vajavate probleemide korral võib komitee kutsuda oma töös osalema eksperte, eelkõige keskust kasutavate teenistuste juures töötavaid isikuid.
4. Komitee koostab oma töökorra. Töökord jõustub pärast seda, kui nõukogu on selle artikli 6 lõike 3 punkti g kohaselt heaks kiitnud.
Artikkel 8
1. Finantskomiteesse kuulub:
a) üks esindaja kõigist neljast suurimat osamaksu tasuvast liikmesriigist;
b) kolm esindajat ülejäänud liikmesriikidest, kes nimetatakse ametisse üheks aastaks, kusjuures ükski nendest liikmesriikidest ei tohi olla komitees esindatud rohkem kui kaks ametiaega järjest.
2. Komitee koostab finantseeskirjas sätestatud tingimuste kohaselt nõukogule esitamiseks arvamused ja soovitused kõigi nõukogule esitatud finantsküsimuste kohta ja täidab talle nõukogu poolt delegeeritud finantsülesandeid.
Artikkel 9
1. Direktor on keskuse tegevjuht. Ta esindab keskust suhetes kolmandate isikutega. Ta vastutab nõukogu ees keskusele määratud ülesannete täitmise eest. Ta võtab ilma hääleõiguseta osa kõigist nõukogu koosolekutest.
Nõukogu nimetab isiku, kes täidab direktori ülesandeid ajutiselt.
2. Direktor:
a) võtab kõik vajalikud meetmed keskuse nõuetekohaseks toimimiseks;
b) kasutab talle personalieeskirjaga antud volitusi, võttes arvesse artikli 10 lõiget 4;
c) esitab nõukogule keskuse tegevusprogrammi kavandi koos teadusliku nõuandekomitee arvamuste ja soovitustega;
d) koostab keskuse eelarve ja täidab seda kooskõlas finantseeskirjaga;
e) peab täpset arvet keskuse kõigi tulude ja kulude üle kooskõlas finantseeskirjaga;
f) esitab kord aastas nõukogule heakskiitmiseks eelarve täitmisega seotud raamatupidamisaruanded ning varade ja kohustuste bilansi, mis koostatakse iga kord finantseeskirja kohaselt, samuti keskuse tegevusaruande;
g) sõlmib artikli 6 lõike 1 punkti e ja artikli 6 lõike 3 punkti k kohaselt keskuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke koostöölepinguid.
3. Direktorit abistavad tema ülesannete täitmisel keskuse teised koosseisulised töötajad.
Artikkel 10
1. Kui teisest lõigust ei tulene teisiti, kehtib keskuse isikkoosseisule personalieeskiri, mille nõukogu võtab vastu artikli 6 lõike 3 punkti b kohaselt.
Kui keskuse koosseisulise töötaja teenistustingimused ei kuulu personalieeskirja reguleerimisalasse, kohaldatakse tema suhtes selles riigis kehtivaid seadusi, kus ta oma tööülesandeid täidab.
2. Töötajate värbamine toimub isikliku kvalifikatsiooni alusel, võttes arvesse keskuse rahvusvahelist iseloomu. Ühtegi ametikohta ei tohi reserveerida mingi kindla liikmesriigi kodanikele.
3. Keskus võib tööle võtta liikmesriikide riigiasutuste töötajaid, kes lähetatakse keskusesse mingiks kindlaks ajavahemikuks.
4. Nõukogu kiidab heaks personalieeskirjas määratletud kõrgema järgu ametnike, nagu ka finantskontrolöri ja tema asetäitja nimetamise ja töölt vabastamise.
5. Personalieeskirja või töötajate töölepingute täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse personalieeskirja kohaselt.
6. Kõik keskuse juures töötavad isikud alluvad direktorile ja peavad täitma kõiki nõukogu heaks kiidetud üldreegleid.
7. Iga liikmesriik on kohustatud arvestama direktori ja keskuse teiste ametnike kohustuste rahvusvahelist iseloomu. Direktor ja teised ametnikud ei palu ega aktsepteeri tööülesannete täitmisel juhiseid üheltki valitsuselt ega keskuseväliselt asutuselt.
Artikkel 11
Nõukogu võtab keskuse tegevusprogrammi vastu direktori ettepanekul artikli 6 lõike 3 punkti i kohaselt.
Programm hõlmab põhimõtteliselt nelja-aastast perioodi ning seda kohandatakse ja täiendatakse igal aastal veel ühe aasta jaoks. Selles fikseeritakse kulude ülemmäär programmi kestuse vältel ning ühtlasi hõlmab see programmi rakendamisega kaasnevate kulude eelarvestust iga aasta ja iga põhikategooria kohta.
Kulude ülemmäära võib muuta ainult artikli 6 lõike 3 punktis i sätestatud menetluse kohaselt.
Artikkel 12
1. Keskuse eelarve koostatakse finantseeskirjas sätestatud tingimustel igaks eelarveaastaks enne asjaomase aasta algust.
Keskuse kulud kaetakse liikmesriikide osamaksudest ja keskuse muudest tuludest.
Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Eelarve koostatakse selle riigi valuutas, kus asub keskuse peakontor.
2. Keskuse kõigi kulude ja tulude kohta koostatakse igal eelarveaastal üksikasjalik eelarvestus, mis esitatakse ka eelarves.
Eelarveaastast kaugemale ulatuva ajavahemikuga seotud kulukohustuste assigneeringuid võidakse lubada finantseeskirjas sätestatud tingimustel.
Lisaks sellele koostatakse kulude ja tulude üldine eelarvestus kõigi põhikategooriate kaupa järgmiseks kolmeks eelarveaastaks.
3. Nõukogu võtab artikli 6 lõike 2 punkti b kohaselt vastu iga eelarveaasta eelarve ja selle lisana keskuse ametikohtade tabeli ning vajaduse korral lisa- või paranduseelarved ning kiidab heaks järgmise kolme eelarveaasta tulude ja kulude üldise eelarvestuse.
4. Eelarve vastuvõtmine nõukogu poolt:
a) kohustab kõiki liikmesriike andma keskuse käsutusse eelarves ette nähtud osamaksed;
b) annab direktorile õiguse võtta kohustusi ja teha makseid selleks kavandatud assigneeringute piires.
5. Kui nõukogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib direktor igas kuus võtta kohustusi ja teha makseid igas peatükis kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise eelarveaasta eelarve assigneeringutest, tingimusel et tema käsutuses olevad assigneeringud ei ületa ühte kaheteistkümnendikku eelarveprojektis ettenähtutest.
Liikmesriigid maksavad ajutiselt ja artiklis 13 sätestatud jaotuse alusel igas kuus rahasumma, mis on vajalik esimeses lõigus sätestatu kohaldamiseks.
6. Eelarvet täidetakse finantseeskirjas sätestatud tingimuste kohaselt.
Artikkel 13
1. Iga liikmesriik maksab keskusele konverteeritavas valuutas aastamaksu kooskõlas jaotusega, mille nõukogu võtab vastu iga kolme aasta tagant artikli 6 lõike 3 punkti h kohaselt. Osamaksude jaotus põhineb iga liikmesriigi keskmisel rahvamajanduse kogutoodangul viimase kolme kalendriaasta arvestuses, mille kohta leidub asjakohane statistika.
2. Nõukogu võib artikli 6 lõike 3 punkti h kohaselt otsustada liikmesriigi osamaksu asjaomases riigis valitsevate eriliste asjaolude tõttu ajutiselt langetada. Eelkõige loetakse erilisteks asjaoludeks olukord, kus liikmesriigi rahvamajanduse kogutoodang inimese kohta on väiksem väärtusest, mille nõukogu määrab kindlaks artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt.
3. Kui mõni riik ühineb konventsiooniga pärast selle jõustumist, muudab nõukogu osamaksude jaotust lõikes 1 sätestatud arvutusalusele tuginedes. Uus jaotus hakkab kehtima siis, kui asjaomane riik konventsiooniga ühineb.
Riik, kes ühineb konventsiooniga pärast selle jõustumise aasta 31. detsembrit, on kohustatud tasuma lisaks lõikes 1 sätestatud osamaksule ka ühekordse lisamaksu keskuse seniste kulude katmiseks. Selle lisamaksu suuruse määrab kindlaks nõukogu artikli 6 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt.
Kui nõukogu ei otsusta artikli 6 lõikes 1 sätestatud menetlusele tuginedes teisiti, arvatakse teise lõigu kohaselt tasutud lisamaks ülejäänud liikmesriikide osamaksudest maha. See vähendus arvutatakse välja proportsionaalselt iga liikmesriigi poolt enne käimasolevat eelarveaastat tegelikult tasutud osamaksude põhjal.
4. Kui mõni riik lakkab pärast konventsiooni jõustumist olemast selle osaline, muudab nõukogu osamaksude jaotust lõikes 1 sätestatud arvutusalusele tuginedes. Uus jaotus hakkab kehtima siis, kui asjaomane riik on lakanud olemast selle konventsiooni osaline.
5. Osamaksu tasumise viisid määratakse kindlaks finantseeskirjas.
Artikkel 14
1. Eelarves näidatud tulude ja kulude aruanded ning keskuse varade ja kohustuste bilanss tuleb finantseeskirjas sätestatud tingimustel esitada auditeerimiseks audiitoritele, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust. Dokumentide põhjal ning vajaduse korral kohapeal tehtava auditi ülesanne on tagada tulude ja kulude aruande seaduslikkus ja korrakohasus ning keskuse kvaliteetne finantsjuhtimine. Audiitorid esitavad raamatupidamise aastaaruannete kohta nõukogule aruande.
2. Nõukogu määrab finantskomitee ettepanekul ja artikli 6 lõike 3 punkti e kohaselt kindlaks audiitorite arvu, nende volituste kestuse ja töötasu suuruse ning nimetab nad ametisse.
3. Direktor annab audiitoritele igakülgset lõikes 1 viidatud auditi jaoks vajalikku teavet ja abi.
Artikkel 15
1. Igale liikmesriigile tagatakse tasuta lihtlitsents ja muud mitteainulised kasutusõigused konventsiooni alusel tehtud töö tulemusena tekkinud ning keskusele kuuluvate tööstusomandiõiguste, arvutiprogrammide ja tehnoloogiateabe rakendamiseks enda tarbeks ilmaennustuse valdkonnas.
2. Kui lõikes 1 viidatud õigused ei kuulu keskusele, püüab ta vajalikud õigused nõukogu määratud tingimustel omandada.
3. Tingimused, mille korral lõikes 1 viidatud litsentse tohib lisaks ilmaennustusele rakendada ka muul otstarbel, otsustab nõukogu artikli 6 lõike 3 punkti l kohaselt.
Artikkel 16
Keskusele, liikmesriikide esindajatele ning keskuse koosseisulistele töötajatele ja ekspertidele liikmesriikide territooriumidel kehtivad eesõigused ja puutumatus määratakse kindlaks protokollis, mis lisatakse konventsioonile ja moodustab selle lahutamatu osa, samuti lepingus, mis sõlmitakse keskuse ja selle riigi vahel, kus asub keskuse peakontor. Asjaomase lepingu kiidab nõukogu heaks artikli 6 lõike 3 punkti c kohaselt.
Artikkel 17
1. Kõik liikmesriikidevahelised või ühe või mitme liikmesriigi ja keskuse vahelised vaidlused konventsiooni, sealhulgas artiklis 16 nimetatud eesõiguste ja puutumatuse protokolli kohaldamise tõlgendamise üle või protokolli artiklis 24 loetletud juhtude üle, mida ei õnnestu lahendada nõukogu kaasabil, antakse ühe vaidluspoole taotlusel, mille ta esitab teisele poolele, lõike 2 esimese lõigu kohaselt moodustatud vahekohtusse, kui vaidluspooled ei lepi kolme kuu jooksul kokku muus lahendusviisis.
2. Kumbki vaidluspool, vaatamata sellele, kas ta koosneb ühest või mitmest liikmesriigist, nimetab vahekohtu ühe liikme kahe kuu jooksul alates lõikes 1 viidatud taotluse kättesaamise kuupäevast. Need liikmed nimetavad kahe kuu jooksul alates teise liikme nimetamisest kolmanda liikme, kellest saab vahekohtu esimees ja kes ei ole vaidluspooleks oleva riigi kodanik. Kui vahekohtu kõiki kolme liiget ei nimetata ettenähtud ajavahemiku jooksul, teeb seda ühe poole taotlusel Rahvusvahelise Kohtu president.
Vahekohus võtab otsuseid vastu häälteenamusega. Selle otsused on vaidluspooltele siduvad. Iga pool kannab enda nimetatud vahekohtu liikmega ja enda vahekohtumenetluses esindamisega seotud kulud. Kumbki vaidluspool kannab võrdse osa vahekohtu esimehega seotud ja muudest kuludest, kui vahekohus ei otsusta teisiti. Vahekohus määrab kindlaks oma muud menetlusreeglid.
Artikkel 18
1. Liikmesriik võib edastada direktorile ettepanekuid konventsiooni muutmiseks. Direktor esitab need ettepanekud teistele liikmesriikidele vähemalt kolm kuud enne seda, kui nõukogu hakkab neid läbi vaatama. Nõukogu vaatab ettepanekud läbi ja võib artikli 6 lõike 3 punkti n kohaselt anda liikmesriikidele soovituse muudatusettepanekud heaks kiita.
2. Nõukogu soovitatud muudatusi võivad liikmesriigid heaks kiita ainult kirjalikult. Need jõustuvad kolmekümne päeva möödudes sellest, kui Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär saab kätte viimase kirjaliku teate heakskiitmise kohta.
Artikkel 19
1. Liikmesriik võib konventsiooni denonsseerida pärast seda, kui see on kehtinud viis aastat, teatades sellest Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretärile. Denonsseerimine jõustub kahe eelarveaasta möödumisel teate esitamise aasta lõpust.
2. Konventsiooni denonsseerinud liikmesriik peab jätkuvalt panustama kõigi selliste kohustuste finantseerimisse, mille keskus võttis endale enne denonsseerimist, ning pidama kinni endale keskuse ees enne denonsseerimist liikmesriigina võetud kohustustest.
3. Konventsiooni denonsseerinud liikmesriik kaotab õigused keskuse varale ning peab artikli 6 lõike 2 punkti d alusel nõukogu sätestatud tingimustel hüvitama keskusele kõik varalised kaotused asjaomase riigi territooriumil, välja arvatud juhul, kui sõlmitakse erikokkulepe, mis tagab keskusele asjaomase vara kasutamise.
Artikkel 20
Liikmesriigilt, kes ei täida käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi, võidakse nõukogu artikli 6 lõike 1 punktil c põhineva otsusega liikmesus ära võtta. Sellisel juhul on mutatis mutandis kohaldatavad artikli 19 lõiked 2 ja 3.
Artikkel 21
1. Kui nõukogu ei otsusta artikli 6 lõike 2 punkti e kohaselt teisiti, siis keskus lõpetatakse, kui konventsiooni denonsseerimine ühe või mitme liikmesriigi poolt toob kaasa ülejäänud liikmesriikide osamaksude suurenemise viiendiku võrra nende esialgse tasemega võrreldes.
2. Lisaks lõikes 1 viidatud juhtumile võib nõukogu keskuse artikli 6 lõike 1 punkti d kohaselt igal ajal lõpetada.
3. Keskuse lõpetamise korral määrab nõukogu likvideerija.
Kui nõukogu ei otsusta artikli 6 lõike 2 punkti e kohaselt teisiti, jagatakse kogu jääk tegevuse lõpetamisel liikmesriikide vahel nende poolt konventsiooniosaliseks oldud aja jooksul tegelikult makstud osamaksu alusel proportsionaalselt.
Puudujäägi katavad liikmesriigid nende jooksvaks eelarveaastaks fikseeritud osamaksu suuruse alusel proportsionaalselt.
Artikkel 22
1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud lisas nimetatud Euroopa riikidele 11. aprillini 1974 Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretariaadis.
See tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretariaadi arhiivi.
2. Konventsioon jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil vähemalt kaks kolmandikku allakirjutanud riikidest, sealhulgas riik, kelle territooriumil keskuse peakontor asub, on selle ratifitseerinud või heaks kiitnud, tingimusel et nende riikide osamaksud moodustavad lisas esitatud jaotuse kohaselt ühtekokku vähemalt 80 protsenti kogumaksust.
Ülejäänud allakirjutanud riikide suhtes jõustub konventsioon teise kuu esimesel päeval pärast nende ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäeva.
Artikkel 23
Pärast konventsiooni jõustumist võib riik, kes ei ole sellele alla kirjutanud ja keda on lisas nimetatud, konventsiooniga nõukogu artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt antud nõusoleku korral ühineda. Ühinemiskirjad antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretariaadi arhiivi.
Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon teise kuu esimesel päeval pärast ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva.
Artikkel 24
Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär teeb allakirjutanud ja ühinevatele riikidele teatavaks iga
a) konventsioonile allakirjutamise;
b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;
c) konventsiooni jõustumise;
d) kirjaliku teate konventsiooni muudatuse heakskiitmise kohta;
e) muudatuse jõustumise;
f) konventsiooni denonsseerimise või keskuse liikmesuse lõppemise.
Kohe pärast konventsiooni jõustumist registreerib Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretär selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretariaadi juures kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102.
Artikkel 25
1. Esimene eelarveaasta kestab konventsiooni jõustumisest sellele järgneva 31. detsembrini. Kui nimetatud periood algab kalendriaasta teises pooles, kestab see järgmise aasta 31. detsembrini.
2. Riigid, kes on sellele konventsioonile alla kirjutanud, kuid ei ole seda ratifitseerinud ega heaks kiitnud, võivad olla nõukogu koosolekutel esindatud ja osaleda selle töös ilma hääleõiguseta kaheteistkümne kuu jooksul alates konventsiooni jõustumisest. Nõukogu võib artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt pikendada seda perioodi veel kuue kuu võrra.
3. Teaduslik nõuandekomitee määrab oma esimesel koosolekul liisuheitmise teel komitee üheksa liiget, kelle volitused lõpevad artikli 7 lõike 1 kohaselt komitee esimese, teise ja kolmanda tööaasta lõpus.
Artikkel 26
Käesolev konventsioon, mille originaal on koostatud hollandi, inglise, itaalia, prantsuse ja saksa keeles, kusjuures kõigis viies keeles on tekstid võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Ühenduste Nõukogu peasekretariaadi arhiivi ja peasekretariaat edastab kinnitatud ärakirja kõigi allakirjutanud või ühinevate riikide valitsustele.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud üheteistkümnendal oktoobril tuhande üheksasaja seitsmekümne kolmandal aastal Brüsselis.
[Allkirjad]
LISA
AJUTINE OSAMAKSUDE JAOTUS
Allpool esitatud jaotus on mõeldud ainult konventsiooni artikli 22 lõike 2 rakendamiseks. See ei piira mingil moel nõukogu poolt konventsiooni artikli 13 lõike 1 kohaselt tehtavaid otsuseid osamaksude edasiste jaotuste kohta.
Konventsiooni eelnõu koostamises |
|
Belgia |
3,25 |
Taani |
1,98 |
Saksamaa Liitvabariik |
21,12 |
Hispaania |
4,16 |
Prantsusmaa |
19,75 |
Kreeka |
1,18 |
Iirimaa |
0,50 |
Itaalia |
11,75 |
Jugoslaavia |
1,65 |
Luksemburg |
0,12 |
Madalmaad |
3,92 |
Norra |
1,40 |
Austria |
1,81 |
Portugal |
0,79 |
Šveits |
2,63 |
Soome |
1,33 |
Rootsi |
4,19 |
Türgi |
1,81 |
Ühendkuningriik |
16,66 |
Original Convention (1975) Establishing the European Center for Medium-Range Weather Forecasts
Facebook
Twitter