Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse filmikoostöö kokkulepe
Vastu võetud 28.04.2017
Vabariigi Valitsuse 17.04.2017 korraldus nr 105 kokkuleppe heakskiitmise ja volituste andmise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Prantsuse Vabariigi valitsus, edaspidi pooled,
võttes arvesse UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mis on vastu võetud 20. oktoobril 2005 Pariisis ning millega Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik on ühinenud;
võttes arvesse Euroopa filmialase koostöö konventsiooni, mis on vastu võetud 2. oktoobril 1992 Strasbourgis ning millega Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik on ühinenud, eriti selle artiklit 2;
võttes arvesse poolte ühist soovi tugevdada Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi filmikoostööd ning edendada nende ühist filmivaramut;
võttes arvesse vajadust ajakohastada filmikoostöö õigusraamistikku ning pidades silmas Eestis ja Prantsusmaal ja kehtivaid filmitööstuse eeskirju,
on kokku leppinud järgmises.
I. KOOSTÖÖ
Artikkel 1
Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid.
1. Film – mis tahes žanri, mis tahes pikkusega ja mis tahes meediumile salvestatud film (mängufilm, animafilm, dokumentaalfilm), mis vastab mõlema poole õigusaktidele ja haldusmäärustele ning mis esilinastub kinos.
2. Filmikoostöö – kaastootjate võetud meetmed, mille eesmärk on käesoleva artikli punktis 1 määratletud filmi tegemine.
3. Kaastootja – filme tootev ettevõte, mis on asutatud Eesti või Prantsusmaa territooriumil. Eestis või Prantsusmaal või asutatud ettevõtteks loetakse ettevõtet, mis reaalselt tegutseb püsiva sisseseade abil ühes neist kahest riigist ning mille registrijärgne asukoht on samas riigis, mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis või mõnes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.
4. Pädev asutus tähendab
a. Eesti Vabariigi valitsuse puhul: SA Eesti Filmi Instituut;
b. Prantsuse Vabariigi valitsuse puhul: Centre national du cinéma et de l’image animée (Prantsuse Filmi ja Animatsiooni Riiklik Keskus).
Artikkel 2
1. Filme, mis on valminud käesoleva kokkuleppe alusel koostööprojektide tulemusena, käsitatakse kooskõlas ühe või teise poole riigis kehtivate õigusaktidega rahvuslike filmidena.
2. Filmide suhtes, mis on valminud käesoleva kokkuleppe alusel koostööprojektide tulemusena, kehtib mõlema riigi territooriumil automaatselt õigus saada soodustusi, mida antakse filmitööstust reguleerivate riigisiseste õigusaktidega. Poole pädev asutus edastab teise poole pädevale asutusele neid soodustusi käsitlevate dokumentide nimekirja. Juhul, kui pool neid soodustusi käsitlevaid dokumente mis tahes viisil muudab, on selle poole pädev asutus kohustatud edastama muudatuste sisu teise poole pädevale asutusele.
3. Neid soodustusi saab kasutada ainult kaastootja, kes tegutseb selle poole riigi territooriumil, kes neid soodustusi võimaldab.
4. Selleks et saada kokkuleppe alusel koostööprojekti staatus, peab film olema mõlema poole tootjate ühistoodang.
5. Koostööprojekti staatuse saamise taotluste suhtes tuleb järgida poolte määratud menetluskorda ja need peavad vastama kokkuleppe lisas sätestatud tingimustele.
6. Mõlema poole pädevad asutused annavad kokkuleppe kohaselt tehtavale filmile koostööprojekti staatuse.
7. Mõlema poole pädevad asutused saadavad teineteisele kogu teabe koostööprojekti staatuse saamise taotluste heakskiitmise, tagasilükkamise, muutmise ja tagasivõtmise kohta.
8. Enne koostööprojekti staatuse saamise taotluse tagasilükkamist peavad mõlema poole pädevad asutused omavahel nõu.
9. Juhul, kui mõlema poole pädevad asutused on filmile andnud koostööprojekti staatuse, ei saa seda hiljem tühistada ilma pädevate asutuste ühise otsuseta.
Artikkel 3
1. Koostööprojekti staatuse saamiseks peavad filmi kaastootjatel olema head tehnilised ja rahalised vahendid ning erialane töökogemus.
2. Filmikoostöös osalevad kunstilised ja tehnilised töötajad peavad olema Eesti või Prantsusmaa kodakondsusega, mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsusega, piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni või Euroopa filmialase koostöö konventsiooni liikmesriigi kodakondsusega või mõne sellise kolmanda Euroopa riigi kodakondsusega, kellega Euroopa Ühendus või Euroopa Liit on sõlminud audiovisuaalse sektoriga seotud lepingud.
Välismaalasi, kes ei ole eespool nimetatud Euroopa riikide kodanikud ning neil on Eesti või Prantsusmaa alaline elamisluba või samaväärne dokument, mille on välja andnud Euroopa Liidu liikmesriik või mõni muu Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik, käsitatakse võrdväärsena Eesti või Prantsusmaa kodanikega.
3. Mõlema poole pädevad asutused võivad erandkorras ühiselt lubada osaleda kunstiliste ja tehnilistel töötajatel, kes ei vasta käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kodakondsus- või elukohatingimustele.
4. Filmi stuudiovõtted peavad toimuma kaastootja riigi territooriumil.
5. Mõlema poole pädevad asutused võivad erandkorras ühiselt lubada teha looduskeskkonnas filmivõtteid muu kui kokkuleppe poole riigi territooriumil, kui filmi stsenaarium seda nõuab.
6. Käesoleva artikli lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni teatisega filmidele ja muudele audiovisuaalteostele antava riigiabi kohta (2013/C 332/01), mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 15. novembril 2013.
Artikkel 4
1. Mõlema poole kaastootjate panuste osakaal võib varieeruda kahekümnest kaheksakümne protsendini kaastootmise kogueelarvest.
2. Mõlema poole pädevad asutused võivad erandkorras ja pooltevahelisel kokkuleppel lubada vähendada lõikes 1 nimetatud panust kümne protsendini kaastootmise kogueelarvest.
3. Mõlema poole pädevad asutused jälgivad, et kummagi poole kaastootja tehniline ja kunstiline panus on proportsionaalne nende investeeritud summaga. Erandkorras võivad mõlema poole pädevad asutused ühiselt lubada erandeid.
Artikkel 5
Iga kaastootja on filmi kaasomanik.
Artikkel 6
Pooled aitavad kooskõlas riiklike eeskirjade ja asjakohaste rahvusvaheliste kohustustega kaasa käesoleva kokkuleppe alusel filmide tootmiseks vajaliku varustuse impordile ja ekspordile. Mõlemad pooled püüavad kooskõlas eespool nimetatud eeskirjadega hõlbustada filmikoostöös osalevate kunstiliste ja tehniliste töötajate ringiliikumist ning kohalviibimist oma riigi territooriumil.
Artikkel 7
1. Mõlema poole pädevad asutused vaatavad iga kahe aasta tagant üle, kas koostöös valminud filmidele antud panused on tasakaalus.
2. Lõikes 1 nimetatud tasakaal peab olema tagatud nii kunstilise ja tehnilise kui ka rahalise panuse suhtes. Selle tasakaalu olemasolu hindab artiklis 11 ettenähtud ühiskomisjon.
3. Selleks et teha kindlaks, kas tasakaal on tagatud, koostavad pädevad asutused toetusmeetmete ja rahastamise koondaruande.
4. Juhul, kui ilmneb tasakaalustamatus, vaatab ühiskomisjon läbi tasakaalu taastamiseks vajalikud vahendid ja võtab kõik meetmed, mida ta selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuks peab.
Artikkel 8
Filmi tiitrites, treilerites, trükistes ja reklaammaterjalides peab olema märgitud Eesti-Prantsuse või Prantsuse-Eesti koostöö.
Artikkel 9
Kaastootmises valminud filmi sissetulekute jaotamine, mille määravad kindlaks tootjad, peab olema proportsionaalne nende investeeritud summaga.
Artikkel 10
1. Mõlema poole pädevad asutused võivad kokku leppida, et käesoleva kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvad filmid võivad olla toodetud koos ühe või mitme sellise riigi filmitootjaga, kellega üks või teine pool on sõlminud filmikoostöö kokkuleppe.
2. Mõlema poole pädevad asutused vaatavad igale käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud filmile koostööprojekti staatuse andmise läbi iga juhtumi korral eraldi.
II. ÜHISKOMISJON
Artikkel 11
1. Kokkuleppe kohaldamise lihtsustamiseks on moodustatud ühiskomisjon, kuhu kuulub võrdne arv mõlema poole pädevate asutuste määratud esindajaid ja eksperte.
2. Ühiskomisjon koguneb üldjuhul kord kahe aasta jooksul vaheldumisi Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi territooriumil.
3. Ühiskomisjoni võib kokku kutsuda ka ühe poole pädeva asutuse nõudmisel, eelkõige juhul, kui tegemist on filmikunsti käsitleva riigisisese õigusakti muudatusega või kui kokkuleppe kohaldamine on eriti raskendatud, iseäranis artiklis 7 nimetatud tasakaalustamatuse ilmnemise korral.
III. LÕPPSÄTTED
Artikkel 12
Kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused lahendatakse sõbralikult pooltevaheliste otseste nõupidamiste või läbirääkimiste teel.
Artikkel 13
1. Kokkulepe jõustub kolmekümne päeva möödumisel päevast, mil diplomaatiliste kanalite kaudu saadakse kätte poolte viimane teade kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpetamise kohta.
2. Kokkulepet võib poolte kokkuleppel igal ajal kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu muuta. Selline muudatus jõustub poolte sätestatud kuupäeval ja moodustab kokkuleppe lahutamatu osa.
3. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult. Kumbki pool võib kokkuleppe lõpetada mis tahes ajal diplomaatiliste kanalite kaudu edastatud kirjaliku teatega. Sellisel juhul kaotab kokkulepe kehtivuse kuue kuu möödudes teate kättesaamisest. Kokkuleppe lõpetamine ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi kokkuleppe alusel alustatud projektide suhtes, kui pooled ei otsusta teisiti.
Koostatud 28. aprillil 2017 Tallinnas, kahes eksemplaris eesti ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Prantsuse Vabariigi valitsuse nimel |
Kultuuriminister |
Prantsuse Vabriigi suursaadik Eestis |
LISA
Menetluskord
Mõlema poole kaastootjad peavad kaks kuud enne filmimise algust esitama pädevale asutusele koostööprojekti staatuse saamiseks taotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid:
– koopia lepingust, mis tõendab täielikult autoriõiguseid;
– lõplik stsenaarium;
– teave kaastootjate tehnilise ja kunstilise panuse kohta;
– üksikasjalik tööplaan;
– kulueelarve ja üksikasjalik rahastamiskava;
– allkirjastatud kaastootmisleping.
Väikseima panusega poole pädev asutus ei anna oma kinnitust enne suurema panusega poole pädeva asutuse seisukoha kättesaamist.
Accord entre le Gouvernement de la République d’Estonie et le Gouvernement de la République française relatif à la coproduction cinématographique
Facebook
X.com