Teksti suurus:

1981. aasta protokolliga muudetud EUROCONTROLi lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitlev rahvusvaheline konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II, 15.11.2014, 2

1981. aasta protokolliga muudetud EUROCONTROLi lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitlev rahvusvaheline konventsioon

1981. aasta protokolliga muudetud EUROCONTROLi lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga ning marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppega ühinemise seadus

Marsruudi navigatsioonitasusid käsitlev mitmepoolne kokkulepe


Artikkel 1

1. Konventsiooniosalised nõustuvad tugevdama koostööd ja arendama ühistegevust aeronavigatsiooni valdkonnas, võttes nõuetekohaselt arvesse kaitsevajadusi ning tagades maksimaalse vabaduse kõigile õhuruumi kasutajatele kooskõlas nõutud ohutustasemega.

Nad on vastavalt kokku leppinud:

(a) kehtestada ühised pikaajalised eesmärgid aeronavigatsiooni valdkonnas ning algatada selles raamistikus keskmise tähtajaga ühine kava lennuliiklusteenuste ja -rajatiste osas;

(b) koostada ühised kavad rajatiste ja teenuste alase täiendõppe, menetlustoimingute ning uurimis- ja arendusprogrammide kohta seoses lennuliikluse ohutuse, tõhususe ja sujuvuse tagamisega;

(c) kooskõlastada muud vajalikud meetmed, et tagada ohutu ja sujuv lennuliiklus;

(d) moodustada ühine aeronavigatsiooni opereerimis-, tehniliste ja finantsalaste kogemuste varamu;

(e) koordineerida oma tegevust lennuliikluse voogude juhtimisel, luues rahvusvahelise lennuliikluse voogude juhtimise süsteemi, et tagada õhuruumi kõige tõhusam kasutamine.

2. Selleks asutavad nad käesolevaga Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (EUROCONTROL), edaspidi nimetatud organisatsioon, mis tegutseb koostöös riigisiseste tsiviil- ja sõjaväevõimudega. Organisatsiooni koosseisu kuulub kaks asutust:
   – aeronavigatsiooni ohutuse alaline komisjon, edaspidi nimetatud komisjon, mis on organisatsiooni üldise poliitika määratlemise eest vastutav asutus;
   – aeronavigatsiooni ohutuse agentuur, edaspidi nimetatud agentuur, mille põhikiri on konventsiooni lisas 1. Agentuur on konventsioonis ettenähtud või vastavalt sellele komisjoni poolt temale usaldatud ülesannete täitmise eest vastutav asutus.

3. Organisatsiooni peakontori asukohaks on Brüssel.


Artikkel 2

1. Organisatsioon täidab järgmisi ülesandeid:

(a) analüüsib lennuliikluse tulevasi vajadusi ja nende rahuldamiseks nõutavaid uusi tehnoloogiaid;

(b) arendab ja võtab vastu ühised pikaajalised eesmärgid aeronavigatsiooni valdkonnas;

(c) koordineerib keskmise tähtajaga riigisiseseid kavasid, et luua ühine keskmise tähtajaga kava lennuliiklusteenuste ja -rajatiste osas eespool punktis b osutatud pikaajaliste eesmärkide raames;

(d) edendab ühist poliitikat maapinnal ja lennuki pardal asuvate aeronavigatsioonisüsteemide ning lennuliiklusteenuste personali koolituse osas;

(e) uurib ja edendab meetmeid aeronavigatsiooni kulutõhususe ja tõhususe parandamiseks;

(f) edendab ja teostab aeronavigatsiooniga seotud uuringuid ja katseid; kogub ja levitab konventsiooniosaliste poolt läbi viidud aeronavigatsioonialaste uuringute ja katsete tulemusi;

(g) koordineerib konventsiooniosaliste uute aeronavigatsiooni tehnoloogiate alaseid uurimis- ja arendusprogramme;

(h) käsitleb Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja muude tsiviillennundusega seotud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt uuritavaid küsimusi aeronavigatsiooni valdkonnas;

(i) uurib Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonileesitatava piirkondliku aeronavigatsiooni kava muudatusi;

(j) täidab muid ülesandeid, mis võidakse talle usaldada artikli 1 lõike 1 punkti c kohaselt;

(k) abistab konventsiooniosalisi ja huvitatud kolmandaid riike rahvusvahelise lennuliikluse voogude juhtimise süsteemi rajamisel ja opereerimisel;

(l) kehtestab ja kogub aeronavigatsiooniteenuste kasutajatelt võetavaid tasusid vastavalt marsruudi navigatsioonitasusid käsitlevale mitmepoolsele kokkuleppele konventsiooniosaliste ja kolmandate riikide nimel, kes on nimetatud lepingu osalised.

Organisatsioon ja selliste ülesannete täitmises osalemisest huvitatud kolmandad riigid võivad sõlmida erikokkuleppeid.

2. Ühe või enama konventsiooniosalise taotlusel võib organisatsioonile usaldada järgmised ülesanded:

(a) abistada selliseid osalisi konkreetsete aeronavigatsiooni ülesannete täitmisel, nt lennuliiklusrajatiste ja -teenustekavandamisel ja käivitamisel;

(b) osutada ja hallata täielikult või osaliselt lennuliiklusteenuseid ja -rajatisi selliste osaliste nimel;

(c) abistada selliseid osalisi nende poolt aeronavigatsiooniteenuste kasutajatelt võetavate tasude arvutamisel ja kogumisel, mis ei ole hõlmatud marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppega.

Selliste ülesannete täitmine reguleeritakse igal juhul organisatsiooni ja asjaomaste osaliste erikokkuleppega.

3. Organisatsioonile võib ühe või enama kolmanda riigi taotlusel usaldada lisaks järgmised ülesanded:

(a) abistada selliseid riike lennuliikluse voogude juhtimisel ning aeronavigatsiooniteenuste ja -seadmete planeerimisel ja pakkumisel;

(b) abistada selliseid riike nende poolt aeronavigatsiooniteenuste kasutajatelt võetavate tasude arvutamisel ja kogumisel, mis ei ole hõlmatud marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppega.

Selliste ülesannete täitmine reguleeritakse igal juhul organisatsiooni ja asjaomaste riikide erikokkulepetega.


Artikkel 3

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse aeronavigatsiooni marsruuditeenustele ning seotud lähenemis- ja  lennuväljateenustele lisas 2 loetletud lennuinfopiirkondades.

2. Iga muudatus, mida konventsiooniosaline soovib teha oma lisas 2 toodud lennuinfopiirkondade nimekirjas, vajab komisjoni ühehäälset nõusolekut, kui selle tulemusena muutuksid konventsiooniga hõlmatud õhuruumi üldised piirid. Muudatusest, mille tulemusena sellist muutust ei toimu, teavitab asjaomane konventsiooniosaline organisatsiooni.

3. Käesoleva konventsiooni tähenduses hõlmab väljend lennuliiklus tsiviilõhusõidukeid ja neid sõjaväe, tolli ja politsei õhusõidukeid, mis vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) protseduuridele.


Artikkel 4

Organisatsioon on juriidiline isik. Konventsiooniosalise territooriumil on tal kõige täielikum õigusvõime, millele juriidilistel isikutel on õigus riigisisese õiguse alusel; tal on muu hulgas õigus omandada või võõrandada vallas- ja kinnisvara ning pöörduda kohtusse. Kui käesolevas konventsioonis või lisatud põhikirjas ei ole teisiti sätestatud, esindab teda agentuur, mis tegutseb tema nimel. Agentuur valitseb organisatsiooni vara.


Artikkel 5

1. Komisjon koosneb konventsiooniosaliste esindajatest. Iga konventsiooniosaline võib määrata mitu delegaati, et võimaldada eelkõige nii tsiviillennunduse kui riigikaitse huvide esindamist, kuid tal on ainult üks hääl.

2. Artikli 2 lõike 1 punkti l tähenduses laiendatakse komisjoni koosseisu, kaasates marsruudi navigatsioonitasusid käsitlevas mitmepoolses kokkuleppes osalevate kolmandate riikide esindajad. Selliselt laiendatud komisjon teeb otsuseid kooskõlas nimetatud kokkuleppe sätetega.

3. Kui asjakohane tingimus sisaldub muudes organisatsiooni ja kolmanda riigi vahel vastavalt artikli 2 lõikele 1 sõlmitud kokkulepetes, eelkõige lennuliikluse voogude juhtimise kohta, laiendatakse komisjoni ja komisjon teeb otsuseid kooskõlas nimetatud kokkulepete sätetega.


Artikkel 6

1. Artikliga 2.1 organisatsioonile pandud ülesannete täitmiseks võtab komisjon järgmised meetmed:

(a) konventsiooniosaliste suhtes:
   teeb otsuse:
     – artikli 2 lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel;
     – artikli 2 lõike 1 punktides a ja d–k osutatud juhtudel, kui komisjon peab vajalikuks konventsiooniosalise pühendumist ühistegevusele; sellistel juhtudel võib komisjon anda konventsiooniosalisele ka soovituse;

(b) agentuuri suhtes:
   – kiidab heaks agentuuri poolt esitatava iga-aastase tööprogrammi ning mitmeaastased investeerimis- ja tööprogrammid artikli 2 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks, samuti eelarve ja tegevusaruande; annab agentuurile suuniseid, kui ta peab seda vajalikuks agentuurile pandud ülesannete täitmiseks;
   – võtab kõik vajalikud meetmed, et teostada oma käesoleva konventsiooni ja agentuuri põhikirja järgseid järelevalvevolitusi;
   – vabastab agentuuri vastutusest eelarve täitmise eest.

2. Lisaks komisjon:

(a) kinnitab personalieeskirjad ja finantseeskirjad, samuti vastavalt agentuuri põhikirja artikli 7 punktile 2 ja artikli 19 punktile 3 võetavad meetmed;

(b) määrab vastavalt agentuuri põhikirja artikli 22 punktile 1 viieks aastaks kontrollorgani liikmed.

3. Komisjon volitab agentuuri alustama artiklis 2 osutatud erikokkuleppeid puudutavaid läbirääkimisi ja kinnitab agentuuri poolt läbiräägitud kokkulepped.

4. Komisjon võib algatada organisatsiooni nimel artiklis 31 sätestatud vahekohtumenetluse.


Artikkel 7

1. Komisjoni otsused tuleb konventsiooniosaliste poolt võtta vastu ühehäälselt ja need on konventsiooniosalistele siduvad. Kui aga konventsiooniosaline teatab komisjonile, et valdavad riiklikud kaalutlused takistavad tal artikli 2 lõike 1 punktides b ja c osutatud küsimustes vastu võetud ühehäälsete otsuste täitmist, võib ta selle otsuse osas erandi teha, informeerides komisjoni erandi tegemise põhjustest. Kuue kuu jooksul sellisest teatamisest vaatab komisjon oma varasema otsuse uuesti läbi või otsustab, kas erandi suhtes kehtivad teatavad tingimused või piirangud. Mõlemal juhul nõuavad komisjoni otsused konventsiooniosaliste ühehäälset heakskiitu.

2. Komisjon teeb otsuse artikli 6 lõike 2 punktis a, artikli 6 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 3 osutatud meetmete kohta ühehäälselt.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, nõuavad artikli 6 lõike 1 punktis b ja artikli 6 lõikes 4 nimetatud suunised ja meetmed komisjonis häälteenamust, eeldades et:
   – neid hääli arvestatakse vastavalt allpool toodud artiklile 8;
   – need hääled esindavad hääletavate konventsiooniosaliste enamust.

4. Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud meetmed võtab komisjon vastavalt eespool toodud lõikele 3, tingimusel et nende poolt anti vähemalt 70% arvestatud häältest.

5. Komisjoni soovitused nõuavad konventsiooniosaliste häälteenamust.


Artikkel 8

1. Artiklis 7 osutatud kaalumine toimub vastavalt järgmisele tabelile:

Konventsiooniosalise iga-aastane sissemakse
protsendina kõigi konventsiooniosaliste
iga-aastastest sissemaksetest

   Häälte arv   

Alla 1%

1

1 kuni alla 2%

2

2 kuni alla 3%

3

3 kuni alla 4 1/2 %

4

4 1/2 kuni alla 6 %

5

6 kuni alla 7 1/2 %

6

7 1/2 kuni alla 9 %

7

9 kuni alla 11 %

8

11 kuni alla 13'%

9

13 kuni alla 15 %

10

15 kuni alla 18 %

11

18 kuni alla 21 %

12

21 kuni alla 24 %

13

24 kuni alla 27 %

14

27 kuni alla 30 %

15

30 %

16

2. Häälte arvud määratakse algselt Brüsselis 1981. aastal allkirjastamiseks avatud protokolli jõustumise kuupäeva seisuga eespool toodud tabeli alusel ja vastavalt agentuuri põhikirja artikli 19 juhisele konventsiooniosaliste organisatsiooni eelarvesse tehtavate iga-aastaste sissemaksete kindlaksmääramiseks.

3. Riigi konventsiooniga ühinemise korral määratakse konventsiooniosaliste häälte arvud uuesti sama protseduuri kohaselt.

4. Häälte arvud määratakse igal aastal uuesti eespool toodud sätete kohaselt.


Artikkel 9

1. Komisjon kehtestab oma töökorra, mis võetakse vastu ühehäälselt.

2. See töökord hõlmab muu hulgas reegleid, mis käsitlevad presidendi ametikoha, töörühmade moodustamist ja komisjoni töökeeli.


Artikkel 10

Tööks vajaliku personali ja vahendid annab komisjoni käsutusse agentuur.


Artikkel 11

1. Komisjon hoiab asjaomaste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega vajalikke suhteid organisatsiooni eesmärkide täitmiseks.

2. Komisjon on, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 3 ja artikli 13 sätete kohaldamist, eelkõige üksi volitatud sõlmima organisatsiooni nimel rahvusvaheliste organisatsioonide, konventsiooniosaliste või muude riikidega lepinguid, mis on vajalikud artiklis 2 sätestatud ülesannete täitmiseks.

3. Agentuuri ettepanekul võib komisjon delegeerida agentuurile otsustamise läbirääkimiste avamise ja artiklis 2 osutatud ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimise üle.


Artikkel 12

Organisatsiooni ja ühe või mitme konventsiooniosalise, ühe või mitme kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahelised lepingud, mis on seotud artiklis 2 osutatud ülesannete täitmisega, sätestavad konventsiooniosaliste vastavad ülesanded, õigused ja kohustused koos rahastamiskorraga ning kehtestavad võetavad meetmed. Selliste lepingute üle võib pidada agentuur läbirääkimisi vastavalt artikli 6 lõike 3 ja artikli 11 lõike 3 sätetele.


Artikkel 13

Komisjoni antud suuniste raames võib agentuur seada sisse suhted, mis on olulised lennuliikluse koordineerimiseks ja agentuuri teenuste pakkumiseks konventsiooniosaliste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vastavate tehniliste teenistustega, nii avalike kui eraõiguslikega. Selleks võib agentuur sõlmida organisatsiooni nimel üksnes halduslikku, tehnilist või kaubanduslikku laadi lepinguid, kuivõrd need on vajalikud agentuuri tegevuseks, tingimusel et agentuur teavitab sellest komisjoni.


Artikkel 14

1. Vajaduse korral tunnistatakse avalikku huvi laadi vastavalt riigisisesele õigusele ja tagajärgedega, mis tulenevad selle õiguse sätetest seoses sundvõõrandamisega avalikes huvides, mis puudutab kinnisvara omandamist organisatsiooni seadmete paiknemise tarvis, tingimusel et saavutatakse kokkulepe asjaomase valitsusega. Sundvõõrandamise menetluse avalikes huvides võivad algatada asjaomasele riigi pädevad asutused vastavalt oma riigisisesele õigusele eesmärgiga omandada selline vara, kui vabatahtlikule kokkuleppele ei jõuta.

2. Konventsiooniosaliste territooriumil, kus ei rakendada eelmises lõigus nimetatud korda, võib organisatsioonil olla sellisest korrast kasu sundvõõrandamise puhul, mida saab kasutada tsiviillennunduse ja telekommunikatsiooni heaks.

3. Konventsiooniosalised tunnistavad organisatsiooni õigust saada seadmete ja teenuste osas, mis on tema nimel sisse seatud nende vastavatel territooriumidel, kasu riigisisese õiguse kohaldamisest nende piirangute suhtes kinnisvara omanike õiguste suhtes, mis võivad eksisteerida avalikes huvides riigisiseste teenuste kasuks samal eesmärgil, ning eelkõige avalikes huvides seatud servituutide suhtes.

4. Organisatsioon kannab kulud, mis tulenevad käesoleva artikli sätete kohaldamisest, sealhulgas selle riigi õiguse kohaselt makstav hüvitis mille territooriumil kinnisvara asub.


Artikkel 15

Kui organisatsioon täidab artikli 2 lõike 2 punktis b sätestatud ülesandeid, kohaldab agentuur eeskirju, mis kehtivad selle konventsiooniosaliste territooriumil ja õhuruumis, mille osas lennuliiklusteenuste osutamine on usaldatud nendele rahvusvaheliste lepingute alusel, mille osalised nad on.


Artikkel 16

Kui organisatsioon täidab artikli 2 lõike 2 punktis b sätestatud ülesandeid, annab agentuur lennuliiklusteenistuste volituste piires õhusõidukte kaptenitele kõik vajalikud juhised. Õhusõidukite kaptenid on kohustatud täitma neid juhiseid, välja arvatud eelmises artiklis sätestatud vääramatu jõu asjaolude korral.


Artikkel 17

Kui organisatsioon täidab artikli 2 lõike 2 punktis b ettenähtud ülesandeid, registreeritakse aeronavigatsiooni õigusaktide rikkumised õhuruumis, milles lennuliiklusteenused on usaldatud agentuurile, agentuuri poolt raportites sellel eesmärgil konkreetselt volitatud ametnike poolt, ilma et see piiraks konventsiooniosaliste ametnike õigust teatada riigisisese õiguse alusel samalaadsetest rikkumistest. Eespool osutatud aruanded on riigisisestes kohtutes sama jõuga, nagu need, mille on koostanud riigi ametnikud, kes on pädevad teatama samalaasetest rikkumistest.

Artikkel 18

1. Organisatsiooni poolt või organisatsioonile seoses tema ametliku tegevusega saadetud trükiste ja muude infomaterjalide ringlus ei ole kuidagi piiratud.

2. Ametlikus suhtluses ja kõigi oma dokumentide edastamisel koheldakse organisatsiooni iga konventsiooniosalise poolt samaväärselt võrreldavate rahvusvaheliste organisatsioonidega.


Artikkel 19

1. Organisatsioon on oma asukoha riigis ja konventsiooniosaliste territooriumidel vabastatud kõikidest tollimaksudest, maksudest ja tasudest seoses selle asutamise, laialisaatmise või likvideerimisega.

2. Organisatsioon on vabastatud tollimaksudest, maksudest ja tasudest, mis kaasnevad tema ülesande täitmiseks vajaliku kinnisvara omandamisega.

3. Organisatsioon on vabastatud kõikidest tema, tema kinnisvara, vara ja tulude suhtes rakendatavatest otsestest maksudest.

4. Organisatsioon on vabastatud organisatsioonile laenude andmisega kaasnevast kaudsest maksukoormusest.

5. Organisatsioon on vabastatud erakordset või diskrimineerivat laadi maksustamisest.

6. Käesolevas artiklis ette nähtud vabastused ei kehti maksude ja tasude suhtes, mida kogutakse maksena kommunaalteenuste eest.


Artikkel 20

1. Organisatsioon on vabastatud kõikidest tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest või lõivudest, välja arvatud tasu osutatud teenuste eest, ning organisatsioon on vabastatud impordi- või ekspordikeeldudest või -piirangutest materjalide, seadmete, varustuse ja muude toodete osas, mis imporditakse organisatsiooni ametlikuks kasutuseks ja mis on mõeldud organisatsiooni hoonete ja seadmete või selle tegevuse jaoks.

2. Niimoodi imporditud kaupa ei tohi müüa, laenata ega võõrandada ei tasuta ega tasu eest selle osalise territooriumil, kuhu need on sisse viidud, välja arvatud tingimustel, mille määrab asjaomase konventsiooniosalise valitsus.

3. Tagamaks, et lõikes 1 osutatud ja organisatsioonile saatmiseks imporditud materjalid, seadmed, varustus ja muud tooted on tegelikult tarnitud organisatsioonile ja neid kasutatakse tegelikult selle ametlike hoonete ja seadmete jaoks või selle toimimiseks, võidakse võtta otstarbekaks peetavaid kontrollimeetmeid.

4. Lisaks on organisatsioon vabastatud kõigist tollimaksudest ja kõikidest impordi- või ekspordikeeldudest või -piirangutest väljaannete osas, mis kuuluvad lisatud põhikirja artikli 25 reguleerimisalasse.


Artikkel 21

1. Organisatsioon võib hoida mis tahest vääringut ja omada kontosid mis tahes vääringus, kuivõrd see on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks vajalike tehingute tegemiseks.

2. Konventsiooniosalised kohustuvad andma organisatsioonile vastavalt vajadusele kooskõlas riigisiseste õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega ettenähtud tingimustega vajalikud load kõikideks rahaülekanneteks, mis kaasnevad organisatsiooni asutamise ja tegevusega, sealhulgas laenude andmine ja teenindamine, kui laenude andmiseks on asjaomase konventsiooniosalise valitsus loa andnud.


Artikkel 22

1. Agentuur võib paluda teenuseid kvalifitseeritud isikutelt, kes on konventsiooniosaliste kodanikud.

2. Organisatsiooni töötajate ja nende leibkondadesse kuuluvate pereliikmete suhtes ei kehti immigratsiooni piiravad ja välimsaalaste registreerimist reguleerivad meetmed nagu üldiselt võrreldavate rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate suhtes.

3. (a)  Rahvusvahelise kriisi ajal pakuvad konventsiooniosalised organisatsiooni töötajatele ja nende leibkondadesse kuuluvatele pereliikmetele samu kodumaale tagasipöördumise võimalusi nagu muude rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele.

(b) Eespool toodud punkti a sätted ei mõjuta töötajate kohustusi organisatsiooni ees.

4. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätetest ei tohi erandeid teha, välja arvatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise huvides.

5. Organisatsiooni töötajad:

(a) vabastatakse tollimaksudest ja tasudest, välja arvatud seoses osutatud teenustega nende isiklike asjade, vallasvara ja muude majatarvete sisseveo puhul, mis ei ole uued ja mille nad toovad välismaalt elamise esmakordsel alustamisel kõnealusel territooriumil, ning samade asjade ja vallasvara reekspordi korral, kui nad loobuvad oma kohustustest;

(b) võivad oma ülesannete täitma asumisel konventsiooniosalise territooriumil tuua ajutiselt tollimaksuvabastusega sisse oma isikliku auto ning hiljem, kuid mitte hiljem kui oma teenistusaja lõpetamisel, reeksportida tollimaksuvabastusega selle sõiduki, seda siiksi mõlemal juhul tingimustel, mida peetakse vajalikuks igal üksikul juhul asjaomase konventsiooniosalise valitsuse poolt;

(c) kõik nende ametlikud paberid ja dokumendid on puutumatud.

6. Konventsiooniosalised ei ole kohustatud võimaldama enda riigi kodanikele eespool lõike 5 punktides a ja b sätestatud soodustusi.

7. Lisaks organisatsiooni töötajatele antud privileegidele, vabastustele ja soodustustele on agentuuri peadirektoril juriidiline puutumatus tema agentuurikohustuste täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas öeldud ja kirjutatud sõnade osas; see puutumatus ei laiene liiklusrikkumistele ega temale kuuluva või tema poolt juhitud mootorsõiduki poolt põhjustatud kahjudele.

8. Asjaomased valitsused võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks netopalkade piiramatu ülekandmise.


Artikkel 23

Kui konventsiooniosaliste esindajad täidavad oma ametikohustusi ja reisivad koosolekute kohta või tagasi, on kõik nende ametlikud paberid ja dokumendid puutumatud.


Artikkel 24

Oma sotsiaalkindlustusskeemi tõttu on organisatsioon, organisatsiooni peadirektor ja töötajad vabastatud kõigist kohustuslikest riigisisestest sotsiaalkindlustusmaksetest, ilma et see piiraks Brüsselis 1981. aastal allkirjastamiseks avatud protokolli jõustumise ajal kehtivate lepete kohaldamist.


Artikkel 25

1. Organisatsiooni lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Konventsioonivälise vastutusega seoses hüvitab organisatsioon oma asutuste või töötajate hooletuse tõttu nende töökohustuste täitmise raames tekitatud kahju, kuivõrd sellise kahju tekkimise põhjuse saab neile omistada. Eespool toodud säte ei välista õigust muule hüvitisele konventsiooniosaliste riigisisese õiguse alusel.


Artikkel 26

1. (a) Organisatsiooni seadmed on puutumatud. Organisatsiooni kinnisvara ja vara ei kuulu rekvireerimisele, sundvõõrandamisele ega konfiskeerimisele.

(b) Organisatsiooni arhiivid ning kõik temale kuuluvad ametlikud paberid ja dokumendid on puutumatud sõltumata nende asukohast.

2. Organisatsiooni kinnisvara ja vara ei kuulu arestimisele ning selle suhtes ei või kohaldada täitementlust, välja arvatud kohtuotsusega. Organisatsiooni seadmeid siiski ei arestita ja nende suhtes ei kohaldata täitemementlust.

3. Kohtuliku uurimise võimaldamiseks ja kohtuotsuste täitmise tagamiseks oma vastavatel territooriumidel on organisatsiooni asukoha riigi ning organisatsiooni seadmete ja arhiivide asukoha riigi pädevatel asutustel siiski juurdepääs sellistele seadmetele ja arhiividele.

Artikkel 27

1. Organisatsioon teeb alati koostööd konventsiooniosaliste pädevate asutustega, et hõlbustada sujuvat õigusemõistmist, tagada politsei ettekirjutuste järgimine ning vältida kuritarvitusi, mille võivad tekitada käesolevas konventsioonis nimetatud privileegid, puutumatus, vabastused või võimalused.

2. Organisatsioon hõlbustab niipalju kui võimalik riiklikke ehitustööde teostamist konventsioonisaliste territooriumidel tema kasutuiseks eraldatud kinnisvara piires või selle läheduses.


Artikkel 28

Kui organisatsioon täidab artikli 2 lõike 2 punktis b sätestatud ülesandeid, on rahvusvahelised lepingud ja riigisisesed õigusaktid seoses konventsiooniosaliste territooriumile lubamise, ülelennu ja turvalisusega siduvad agentuuri jaoks, mis võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada selliste lepingute ja õigusaktide kohaldamine.


Artikkel 29

Kui organisatsioon täidab artikli 2 lõike 2 punktis b sätestatud ülesandeid, on agentuur kohustatud andma neile konventsiooniosalistele, kes seda taotlevad, kogu vajaliku õhusõidukitega seotud teabe, millest ta on teadlikuks saanud oma ülesannete täitmisel, et konventsiooniosalised saaksid kontrollida, et rahvusvahelisi kokkuleppeid ja riigisiseseid õigusakte kohaldatakse.


Artikkel 30

Konventsiooniosalised tunnistavad, et agentuurile on vajalik saavutada finantstasakaal, ja nad kohustuvad tegema talle kättesaadavaks, võttes arvesse oma tulusid, asjakohaseid rahalisi vahendid konventsioonile lisatud põhikirjas määratletud piirides ja tingimustel.


Artikkel 31

1. Kõik vaidlused, mis võivad tekkida kas konventsiooniosaliste vahel või konventsiooniosaliste ja organisatsiooni vahel, mida esindab komisjon, seoses käesoleva konventsiooni ja selle lisade tõlgendamise või kohaldamisega ja mida ei olnud võimalik lahendada otseste läbirääkimiste teel või mõne muu meetodi abil, saadetakse vahekohtusse osalise nõudel.

2. Selleks nimetab iga osaline igal üksikjuhul vahekohtuniku ja vahekohtunikud lepivad kokku kolmanda vahekohtuniku nimetamises. Kui üks osalistest ei peaks vahekohtunikku nimetama kahe kuu jooksul arvates teise poole taotluse kättesaamise kuupäevast või kui nimetatud vahekohtunikud ei peaks suutma nende kahe kuu jooksul leppida kokku kolmanda vahekohtuniku nimetamises, võib iga pool nõuda, et nimetamised teeb Rahvusvahelise Kohtu president.

3. Vahekohus kehtestab oma menetluskorra.

4. Kumbki pool kannab ise oma vahekohtuniku ja tema vahekohtumenetluses esindatusega seotud kulud, kolmanda vahekohtuniku ja muud kulud kannavad vaidluse pooled võrdsetes osades. Vahekohus võib siiski kindlaks määrata erineva kulude jagamise, kui ta peab seda sobivaks.

5. Vahekohtu otsused on vaidluse poolte jaoks siduvad.


Artikkel 32

1. Agentuuri põhikiri, samuti selle muudatused, mis tehakse eespool nimetatud põhikirja käesolevas konventsioonis ja lisatud põhikirjas ettenähtud tingimustel, kehtivad konventsiooniosaliste territooriumil.

2. Kõik muudatused põhikirja sätetes peab komisjon heaks kiitma oma liikmete ühehäälse otsusega.

3. Lisatud põhikirja artiklite 1, 11–26 ja 20 sätteid ei saa komisjon siiski muuta.


Artikkel 33

Eriolukorra või sõja korral ei mõjuta käesoleva konventsiooni sätted asjassepuutuvate konventsiooniosaliste tegevusvabadust.


Artikkel 34

Konventsiooniosalised kohustuvad tagama selliste kehtivate õiguslike sätete kohaldamise agentuuri suhtes, mille eesmärk on tagada avalike teenuste järjepidevus.


Artikkel 35

1. Käesoleva konventsiooni kehtivust, mida on muudetud protokolliga, mis avati allakirjutamiseks Brüsselis 1981. aastal, pikendatakse kahekümne aasta võrra alates nimetatud protokolli jõustumise kuupäevast.

2. Seda ajavahemikku pikendatakse automaatselt viie aasta kaupa, tingimusel et ükski konventsiooniosaline ei väljenda kirjaliku teatega Belgia Kuningriigi valitsusele vähemalt kaks aastat enne käesoleva perioodi lõppemist kavatsust konventsioon lõpetada. Belgia Kuningriigi valitsus teavitab teiste osalisriikide valitsusi sellisest teatest.

3. Kui organisatsioon lõpetatakse eespool toodu kohaldamisel, siis loetakse see eksisteerivaks selle likvideerimise eesmärgil.


Artikkel 36

1. Ühinemise puhul käesoleva konventsiooniga, mida on muudetud protokolliga, mis avati allakirjutamiseks 1981. aastal Brüsselis, riigi poolt, mis ei ole allkirjastanud nimetatud protokolli, on vaja:

(a) komisjoni ühehäälset nõusolekut ja

(b) et riik annab samal ajal hoiule marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppega ühinemise kirja, mis avati allakirjutamiseks Brüsselis 1981. aastal.

2. Komisjoni president teavitab kolmandat riiki ühinemisotsuse vastuvõtmisest.

3. Ühinemiskiri antakse hoiule Belgia Kuningriigi valitsusele, kes teavitab teiste allakirjutanud ja ühinevate riikide valitsusi.

4. Ühinemine jõustub ühinemiskirja hoiuleandmisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

* * *

Käesolev konventsiooni sätete konsolideeritud versioon on koostatud hollandi, inglise, portugali, prantsuse ja saksa, keeles. EUROCONTROLi lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva 13. detsembri 1960. aasta rahvusvahelise konventsiooni viimase punkti kohaselt ja ka 12. veebruari 1981 protokolli, millega muudetakse eespool nimetatud konventsiooni, viimase punkti kohaselt on prantsusekeelne tekst ülimuslik tekstide vahelise vastuolu korral.

Lisad 1-3 

Protocol amending the Eurocontrol International Convention relating to co-operation for the safety of air navigation

/otsingu_soovitused.json