Teksti suurus:

Rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.03.1992
Avaldamismärge:RT II, 16.01.2013, 1

Rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon

Vastu võetud 05.04.1966

Eesti Vabariik ühines konventsiooniga Vabariigi Valitsuse 19. novembri 1991 protokollilise otsusega nr 61. Ühinemiskiri anti hoiule 16. detsembril 1991. aastal, ning konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 16. märtsil 1992. aastal.

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 1988. aasta protokoll

1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 1988. aasta protokolli B-lisa muudatused [Vastu võetud 5.06.2003 resolutsiooniga MSC.143(77)]

1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 1988. aasta protokolli B-lisa muudatused [Vastu võetud 09.12.2004 resolutsiooniga MSC.172(79)]

 

Konventsiooniosalised valitsused,

SOOVIDES kehtestada ühtseid põhimõtteid ja eeskirju piirmäärade kohta, milleni võib rahvusvahelisi merereise tegevaid laevu laadida, võttes arvesse vajadust kaitsta merel inimelusid ja vara;

ARVESTADES, et seda eesmärki võib kõige paremini saavutada konventsiooni sõlmimise teel,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises.

 

Artikkel 1
Konventsioonist tulenev üldkohustus

1) Konventsiooniosalised valitsused kohustuvad täitma konventsiooni ja selle lisasid, mis moodustavad konventsiooni lahutamatu osa. Kõik viited konventsioonile on samal ajal viited selle lisadele.

2) Konventsiooniosalised valitsused kohustuvad võtma kõiki meetmeid, mida võib konventsiooni täitmiseks vaja olla.

 

Artikkel 2
Mõisted

Konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid, välja arvatud juhul, kui on selgesõnaliselt sätestatud teisiti:

1) reeglid – reeglid konventsiooni lisades;

2) administratsioon – selle riigi valitsus, kelle lipu all laev sõidab;

3) heakskiidetud – administratsiooni poolt heaks kiidetud;

4) rahvusvaheline merereis – merereis riigist, kus kohaldatakse konventsiooni, väljaspool seda riiki asuvasse sadamasse või vastupidi. Eraldi riigina käsitatakse iga territooriumi, mille rahvusvaheliste suhete eest vastutab konventsiooniosaline valitsus või mida haldab Ühinenud Rahvaste Organisatsioon;

5) kalalaev – kala‑, vaala‑, hülge‑, morsapüügilaev ja teiste mere elusvarade püüdmiseks kasutatav laev;

6) uus laev – laev, mille kiil pannakse maha või mis on samalaadses ehitusjärgus päeval, mil konventsioon jõustub konventsiooniosalise valitsuse suhtes, või hiljem;

7) olemasolev laev – laev, mis ei ole uus laev;

8) pikkus – 96% kogupikkusest veeliinil, mis on 85% kõrgusel vähimast teoreetilisest pardakõrgusest, mõõdetuna kiilu ülaservast, või pikkus vöörtäävi välisservast roolipalleri telgjooneni samal veeliinil, kui see on pikem. Diferendiga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse pikkust kavandatud veeliiniga rööbitisel veeliinil.

 

Artikkel 3
Üldsätted

1) Laev, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni, tohib pärast konventsiooni jõustumist rahvusvahelisele merereisile minna alles siis, kui on konventsiooni kohaselt läbinud tehnilise ülevaatuse ja märgistatud ning laevale on kooskõlas konventsiooniga välja antud rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus (1966) või vajaduse korral rahvusvaheline laadungimärgist vabastamise tunnistus.

2) Konventsiooniga ei keelata administratsioonil määrata laevale suuremat kui kooskõlas I lisaga määratud minimaalset vabaparrast.

 

Artikkel 4
Kohaldamine

1) Konventsiooni kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:
     a) laevad, mis on registreeritud riikides, mille valitsused on konventsiooniosalised;
     b) laevad, mis on registreeritud territooriumidel, millele konventsiooni kohaldatakse artikli 32 kohaselt, ja
     c) registreerimata laevad, mis sõidavad selle riigi lipu all, mille valitsus on konventsiooniosaline.

2) Konventsiooni kohaldatakse rahvusvahelisi merereise tegevate laevade suhtes.

3) I lisa reegleid kohaldatakse uute laevade suhtes.

4) Olemasolevad laevad, mis ei vasta täielikult I lisa reeglite nõuetele või osale neist, peavad vastama sellistele asjakohastele leebematele nõuetele, mida administratsioon kohaldas rahvusvahelisi merereise tegevate laevade suhtes enne konventsiooni jõustumist; mingil juhul ei ole sellised laevad kohustatud suurendama oma vabaparrast. Selleks, et kasutada ära vabaparda vähendamist algselt määratuga võrreldes, peavad olemasolevad laevad vastama konventsiooni kõikidele nõuetele.

5) II lisa reeglid kehtivad uute ja olemasolevate laevade kohta, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni.

 

Artikkel 5
Erandid

1) Konventsiooni ei kohaldata järgmiste laevade suhtes:
     a) sõjalaevad,
     b) alla 24 meetri (79 jala) pikkused uued laevad;
     c) olemasolevad laevad, mille kogumahutavus on alla 150;
     d) lõbusõidujahid, mis ei tegele kaubaveoga;
     e) kalalaevad.

2) Konventsiooni ei kohaldata laevade suhtes, mis sõidavad üksnes:
     a) Põhja-Ameerika Suurel järvistul ja Saint Lawrence’i jõge mööda itta kuni loksodroomini, mis kulgeb Cap des Rosiers’ neemest West Pointini Anticosti saarel, ja Anticosti saarest põhja pool kuni meridiaanini 63° läänepikkust;
     b) Kaspia merel;
     c) La Plata, Paraná ja Uruguay jõgesid mööda itta kuni Punta Norte (Argentina) ja Punta del Este (Uruguay) vahelise loksodroomini.

 

Artikkel 6
Vabastused

1) Administratsioon võib erandkorras jätta konventsiooni kohaldamata kahe või enama riigi lähisadamate vahel rahvusvahelisi merereise tegevate laevade suhtes, kui nende riikide valitsused, kus sellised sadamad asuvad, on veendunud, et konventsiooni kohaldamine on selliste sadamate vaheliste reiside kaitstuse tõttu põhjendamatu või raskendatud.

2) Administratsioon võib erandkorras jätta konventsiooni kohaldamata uudset laadi omadustega laevade suhtes, kui kohaldamine takistaks oluliselt selliste omaduste edasiarendamiseks tehtavat teadustööd ja nende omaduste kasutamist rahvusvahelisi merereise tegevates laevades. Laevad peavad siiski vastama ohutusnõuetele, mis on administratsiooni arvates laeva kavandatud otstarbe puhul asjakohased ja tagavad laeva üldise ohutuse ning mis on laeva poolt külastatavate riikide valitsustele vastuvõetavad.

3) Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 alusel erandeid tegevad administratsioonid teatavad tehtud eranditest koos põhjendustega Valitsustevahelisele Nõuandvale Merendusorganisatsioonile (edaspidi “organisatsioon”), kes teavitab sellest konventsiooniosalisi valitsusi.

4) Laeva suhtes, mis rahvusvahelisi merereise harilikult ei tee, kuid peab erakordsete asjaolude tõttu tegema ühe rahvusvahelise merereisi, võib administratsioon jätta konventsiooni mis tahes nõude kohaldamata, eeldusel et laev vastab ohutusnõuetele, mis administratsiooni arvates on nimetatud reisi korral asjakohased.

 

Artikkel 7
Vääramatu jõud

1) Kui reisi alguses laeva suhtes konventsiooni ei kohaldata, ei tehta seda ka siis, kui laev kaldub raskete ilmastikutingimuste või vääramatu jõu muu ilmingu tõttu oma kavandatud teekonnast kõrvale.

2) Konventsiooni kohaldades võtavad konventsiooniosalised valitsused asjakohaselt arvesse laeva kõrvalekallet või hilinemist, mis on tingitud rasketest ilmastikutingimustest või vääramatu jõu muust ilmingust.

 

Artikkel 8
Võrdväärsed seadmed, vahendid, materjalid ja varustus

1) Administratsioon võib laevadel lubada muid kui konventsiooni järgi nõutavaid seadmeid, vahendeid, materjale või varustust, kui ta veendub nende katsetamise teel või muul viisil, et sellised seadmed, vahendid, materjalid või varustus on konventsiooni kohaselt nõutavatega võrdväärsed.

2) Administratsioon, kes lubab laevadel muid kui konventsiooni kohaselt nõutavaid seadmeid, vahendeid, materjale või varustust, saadab nende üksikasjad koos tehtud katsete aruannetega organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele valitsustele.

 

Artikkel 9
Katsetuste lubamine

1) Konventsiooniga ei keelata administratsioonil anda luba katsetusteks laevadele, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

2) Loa andnud administratsioon saadab selle üksikasjad organisatsioonile, kes edastab need teistele konventsiooniosalistele valitsustele.

 

Artikkel 10
Laevade remont, ümberehitus ja muutmine

1) Laevad, mida remonditakse, ehitatakse ümber, muudetakse ja sellega seoses seadistatakse, peavad vastama vähemalt varem nende kohta kehtinud nõuetele. Olemasolevad laevad peavad uute laevade kohta kehtivatele nõuetele üldjuhul vastama vähemalt samal määral kui enne.

2) Suuremad remonditööd, ümberehitused, muutmised ja sellega seotud seadistamine peaksid vastama uute laevade kohta kehtivatele nõuetele niivõrd, kui administratsioon peab seda põhjendatuks ja teostatavaks.

 

Artikkel 11
Vööndid ja piirkonnad

1) Laevad, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni, peavad vastama nende kohta kehtivatele nõuetele II lisas kirjeldatud vööndites ja piirkondades.

2) Kui sadam asub kahe vööndi või piirkonna piiril, käsitatakse sadamat selles vööndis või selles piirkonnas asuvana, kuhu laev saabub või kust laev väljub.

 

Artikkel 12
Laadungimärgi jäämine vee alla

1) Kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 ei ole ette nähtud teisiti, ei tohi asjakohased aastaajale ning vööndile või piirkonnale vastavad laadungimärgid laeva parrastel jääda laeva mereleminemise, merereisi või kohalejõudmise ajal mitte kunagi vee alla.

2) Magevees võib asjakohane laadungimärk jääda vee alla rahvusvahelisel laadungimärgi tunnistusel (1966) märgitud magevee puhul lubatud ulatuses. Kui vee tihedus ei ole 1,000, arvestatakse erand võrdeliselt 1,025 ja tegeliku tiheduse vahega.

3) Kui laev väljub jõel või siseveekogul asuvast sadamast, võib ta olenevalt kütuse ja teiste lähtekoha ja mere vahel äratarvitamiseks ettenähtud varude kaalust olla lastitud laadungimärgist sügavamale.

 

Artikkel 13
Ülevaatus, kontrollimine ja märgistamine

Konventsiooni täitmise ja sellest tulenevate erandite lubamise puhul vaatavad laevu üle ning kontrollivad ja märgistavad neid administratsiooni ametiisikud. Administratsioon võib siiski usaldada ülevaatamise, kontrolli ja märgistamise selleks nimetatud ülevaatajatele või organisatsioonidele, keda ta tunnustab. Igal juhul tagab ülevaatamise, kontrolli ja märgistamise täielikult asjaomane administratsioon.

 

Artikkel 14
Laevade esmane ja perioodiline ülevaatus ning kontroll

1) Laevad peavad läbima järgmised ülevaatused ja kontrollid:

   a) ülevaatus enne laeva kasutusse andmist, mis hõlmab laeva konstruktsiooni ja seadmestiku täielikku kontrolli konventsiooni laeva suhtes kohaldamise ulatuses. Ülevaatusega tagatakse, et laeva seadmed, materjalid ja konstruktsioonielementide mõõdud vastavad täielikult konventsiooni nõuetele;

   b) administratsiooni määratud sagedusega, kuid mitte harvem kui iga viie aasta järel toimuvad perioodilised ülevaatused, millega tagatakse, et laeva konstruktsioon, seadmed, vahendid, materjalid ja konstruktsioonielementide mõõdud vastavad täielikult konventsiooni nõuetele;

   c) perioodiline kontroll igal aastal kolm kuud enne või pärast tunnistuse väljaandmise tähtpäeva, veendumaks et laeva keret ega tekiehitisi ei ole ümber ehitatud, mis mõjutaks laadungimärgi asukoha määramise arvutusi, ning et järgmist varustust ja seadmeid on hoitud heas töökorras:
     i) avade kaitse,
     ii) kaitsereelingud,
     iii) tormiluugid ja
     iv) laevapere ruumide juurdepääsuteed.

2) Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud korrapäraste inspekteerimiste kohta märgitakse kinnitus rahvusvahelisele laadungimärgi tunnistusele (1966) või laeva puhul, mis on konventsiooni artikli 6 lõike 2 kohaselt laadungimärgist vabastatud, rahvusvahelisele laadungimärgi vabastamise tunnistusele.

 

Artikkel 15
Laeva hooldus pärast ülevaatust

Pärast artikli 14 kohast ülevaatust ei tohi laeva konstruktsiooni, seadmeid, vahendeid, materjale ega konstruktsioonielementide mõõte administratsiooni loata muuta.

 

Artikkel 16
Tunnistuste väljaandmine

1) Konventsiooni kohaselt ülevaadatud ja märgistatud laeva kohta antakse välja rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus (1966).

2) Artikli 6 lõike 2 või 4 kohaselt laadungimärgist vabastatud laeva kohta antakse välja rahvusvaheline laadungimärgist vabastamise tunnistus.

3) Tunnistused annab välja administratsioon või selle poolt nõuetekohaselt volitatud isik või organisatsioon. Täielik vastutus tunnistuse eest on igal juhul administratsioonil.

4) Olenemata konventsiooni muudest sätetest, jääb iga rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus, mis kehtib konventsiooni laeva lipuriigi valitsuse suhtes jõustumise ajal, kehtima kaheks aastaks või kuni selle kehtivuse lõppemiseni, olenevalt sellest, kumma ajavahemiku lõppkuupäev on varasem. Pärast seda tähtaega nõutakse rahvusvahelist laadungimärgi tunnistust (1966).

 

Artikkel 17
Tunnistuse väljaandmine teise valitsuse poolt

1) Konventsiooniosaline valitsus võib teise konventsiooniosalise valitsuse taotlusel korraldada laeva ülevaatuse ja, olles veendunud, et konventsiooni nõuded on täidetud, anda välja või volitama välja andma laeva kohta konventsiooni kohaselt  rahvusvahelise laadungimärgi tunnistuse (1966).

2) Tunnistuse, vabaparda arvestamiseks kasutatud ülevaatuse aruande ja arvestuste koopiad saadetakse võimalikult kiiresti ülevaatust taotlenud valitsusele.

3) Sellisel viisil väljaantud tunnistusel peab olema avaldus selle kohta, et tunnistus on välja antud selle riigi valitsuse taotlusel, mille lipu all laev sõidab või sõitma hakkab, ning et tunnistusel on samaväärne toime ja seda tuleb tunnustada võrdselt artikli 16 alusel väljaantud tunnistustega.

4) Rahvusvahelist laadungimärgi tunnistust (1966) ei anta välja laevade kohta, mis sõidavad selliste riikide lippude all, mille valitsused ei ole konventsiooni osalised.

 

Artikkel 18
Tunnistuste vorm

1) Tunnistused koostatakse väljaandva riigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Kui tunnistused ei ole ei inglise ega prantsuse keeles, peab tekstis olema tõlge ühte neist keeltest.

2) Tunnistused koostatakse III lisas esitatud näidiste järgi. Iga vormi trükitud osa järjestus peab igal vastava vormi järgi koostatud tunnistusel ja selle tõestatud koopial jääma samaks.

 

Artikkel 19
Tunnistuste kehtivusaeg

1) Rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus (1966) antakse välja administratsiooni määratud ajavahemikuks, mis ei ole pikem kui viis aastat alates selle väljaandmise kuupäevast.

2) Kui pärast artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud perioodilist ülevaatust ei ole uut tunnistust laeva kohta võimalik välja anda enne, kui lõpeb algse tunnistuse kehtivusaeg, võib ülevaatust tegev isik või organisatsioon algset tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Pikenduse kohta tehakse tunnistusele märge ning pikendust antakse üksnes juhul, kui laeva konstruktsiooni, seadmeid, materjali ega konstruktsioonielementide mõõte ei ole muudetud nii, et see mõjutab vabaparrast.

3) Administratsioon tühistab rahvusvahelise laadungimärgi tunnistuse (1966) järgmistel asjaoludel:
     a) laeva keret või tekiehitisi on muudetud niivõrd oluliselt, et laevale on vaja määrata suurem vabaparras;
     b) artikli 14 lõike 1 punktis c nimetatud varustust ja seadmeid ei ole hoitud heas töökorras;
     c) tunnistusel puudub märge selle kohta, et laev on üle vaadatud kooskõlas artikli 14 lõike 1 punktiga c;
     d) laeva konstruktsioon on sedavõrd nõrgenenud, et laev ei ole enam ohutu.

4) a) Administratsiooni poolt artikli 6 lõike 2 alusel laadungimärgist vabastatud laeva kohta väljaantud rahvusvahelise laadungimärgi vabastamise tunnistuse kehtivusaeg on kuni viis aastat, alates väljaandmise kuupäevast. Tunnistust tuleb uuendada, kinnitada ja tühistada rahvusvahelise laadungimärgi tunnistuse (1966) kohta käesolevas artiklis ettenähtuga samalaadses korras.

   b) Artikli 6 lõike 4 alusel laadungimärgist vabastatud laeva kohta väljaantud rahvusvaheline laadungimärgi vabastamise tunnistus kehtib üksnes selle merereisi ajal, milleks see on välja antud.

5) Kui laev läheb teise riigi lipu alla, kaotab administratsiooni väljaantud tunnistus kehtivuse.

 

Artikkel 20
Tunnistuste tunnustamine

Konventsiooniosaline valitsus tunnustab teiste konventsiooniosaliste valitsuste volitusel konventsiooni kohaselt väljaantud tunnistusi ning käsitleb neid kõikidel konventsiooniga ettenähtud juhtudel võrdselt enda väljaantud tunnistustega.

 

Artikkel 21
Kontroll

1) Artikli 16 või 17 alusel väljaantud tunnistustega laevu kontrollivad teiste konventsiooniosaliste valitsuste sadamates nende konventsiooniosaliste valitsuste nõuetekohaselt volitatud ametiisikud. Konventsiooniosalised valitsused tagavad, et kontrolli tehakse niivõrd, kui see on põhjendatav ja teostatav, ulatuses, mis võimaldab tuvastada, et laeva pardal on konventsioonikohane kehtiv tunnistus. Kui laeva pardal on kehtiv rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus (1966), kontrollitakse üksnes, et:
     a) laev ei ole lastitud üle tunnistusega lubatud piirmäära;
     b) laeva laadungimärgi asukoht on kooskõlas tunnistusega ja
     c) artikli 19 lõike 3 punktides a ja b sätestatud laevaosi ei ole muudetud niivõrd, et see ei saa merele minna inimelusid ohtu seadmata.

Kui laeva pardal on kehtiv rahvusvaheline laadungimärgi vabastamise tunnistus, kontrollitakse üksnes seda, et tunnistusel sätestatud tingimused on täidetud.

2) Käesoleva artikli lõike 1 punkti c alusel tehakse kontrolli üksnes vajalikus ulatuses, et tagada laeva mereleminek reisijate või laevapere elusid ohustamata.

3) Kui käesolevas artiklis ettenähtud kontrolli tulemusel tekib vajadus sekkuda, teatavad kontrolli tegevad ametiisikud asjakohasest otsusest ja kõikidest sekkumise tinginud asjaoludest kohe kirjalikult selle riigi konsulile või diplomaatilisele esindajale, mille lipu all kontrollitav laev sõidab.

 

Artikkel 22
Eesõigused

Konventsioonist tulenevaid eesõigusi tohib laevale nõuda üksnes juhul, kui selle kohta on välja antud konventsioonikohane kehtiv tunnistus.

 

Artikkel 23
Õnnetusjuhtumid

1) Administratsioon võtab endale kohustuse uurida kõiki laevaõnnetusi, mille eest ta vastutab ja mille suhtes kohaldatakse konventsiooni, kui ta leiab, et sellise juurdluse tulemusel võivad selguda asjaolud, mille kohaselt oleks soovitav konventsiooni muuta.

2) Konventsiooniosaline valitsus kohustub andma organisatsioonile selliste juurdluste tulemuste kohta asjakohast teavet. Organisatsioon ei tohi sellise teabe põhjal koostatud aruandes ega soovituses avaldada asjaomaste laevade nimesid või riiklikku kuuluvust ega muul moel kindlaks määrata või suunata vastutust laevale või isikule.

 

Artikkel 24
Varasemad lepingud ja konventsioonid

1) Konventsiooniosaliste suhtes kehtivaid muid laadungimärke käsitlevaid lepinguid, konventsioone ja kokkuleppeid kohaldatakse täies ulatuses kuni nende kehtivuse lõppemiseni järgmiste laevade suhtes:
     a) laevad, mille suhtes konventsiooni ei kohaldata, ja
     b) laevad, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni selles sõnaselgelt sätestamata küsimustes.

2) Kui nimetatud lepingud, konventsioonid ja kokkulepped on konventsiooniga vastuolus, kehtivad konventsiooni sätted.

 

Artikkel 25
Kokkuleppe teel koostatavad erieeskirjad

Kui kõik või mõned konventsiooniosalised valitsused koostavad kooskõlas konventsiooniga kokkuleppe teel erieeskirju, saadetakse need organisatsioonile, kes edastab need teistele konventsiooniosalistele valitsustele.

 

Artikkel 26
Teabe edastamine

1) Konventsiooniosalised valitsused kohustuvad organisatsioonile edastama:
     a) teistele konventsiooniosalistele valitsustele edastamiseks piisava arvu konventsiooni kohaselt väljaantud tunnistuste vorme;
     b) konventsiooniga hõlmatud küsimustes vastuvõetud õigusaktide ja muude aktide tekste ja
     c) teistele konventsiooniosalistele valitsustele edastamiseks loetelusid valitsusvälistest asutustest, mis on volitatud esindama administratsiooni laadungimärkidega seotud küsimustes.

2) Konventsiooniosaline valitsus nõustub tegema teistele konventsiooniosalistele valitsustele taotluse korral kättesaadavaks oma tugevusnormid.

 

Artikkel 27
Allakirjutamine, heakskiitmine ja ühinemine

1) Konventsioon on alates 5. aprillist 1966 allakirjutamiseks avatud kolm kuud ja pärast seda avatud ühinemiseks. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või selle eriorganisatsioonide või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri liikmesriikide või Rahvusvahelise Kohtu statuudi osalisriikide valitsused võivad saada konventsiooniosaliseks:
     a) kirjutades konventsioonile alla heakskiitmistingimuseta;
     b) kirjutades konventsioonile alla heakskiitmistingimusega, millele järgneb konventsiooni heakskiitmine, või
     c) konventsiooniga ühinedes.

2) Konventsiooni heakskiitmiseks või sellega ühinemiseks antakse heakskiitmis‑ või ühinemiskiri hoiule organisatsioonile, kes teatab igast heakskiitmisest ja ühinemisest ning igast asjaomase dokumendi hoiuleandmise kuupäevast kõikidele konventsioonile allakirjutanud valitsustele.

 

Artikkel 28
Jõustumine

1) Konventsioon jõustub pärast 12 kuu möödumist kuupäevast, mil vähemalt 15 riigi valitsused, sealhulgas seitsme sellise riigi valitsused, mille laevade kogumahutavus on vähemalt üks miljon tonni, on konventsioonile heakskiitmistingimuseta alla kirjutanud või andnud kooskõlas artikliga 27 hoiule oma heakskiitmis‑ või ühinemiskirjad. Organisatsioon teatab konventsioonile allakirjutanud või sellega ühinenud valitsustele konventsiooni jõustumise kuupäeva.

2) Valitsuste suhtes, kes annavad konventsiooni heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud 12 kuu jooksul, jõustub heakskiitmine või ühinemine konventsiooni jõustumise päeval või kolm kuud pärast heakskiitmis‑ või ühinemiskirja hoiuleandmist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

3) Valitsuste suhtes, kes annavad konventsiooni heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule pärast selle jõustumist, jõustub konventsioon kolm kuud pärast asjaomase dokumendi hoiuleandmist.

4) Pärast kuupäeva, mil kõik konventsiooni muudatuste jõustamiseks vajalikud meetmed on lõpetatud või kõik ühehäälseks heakskiitmiseks vajalikud heakskiitmised artikli 29 lõike 2 punkti b kohaselt antud, käsitatakse hoiuleantud heakskiitmis‑ või ühinemiskirju kohaldatavana muudetud konventsiooni suhtes.

 

Artikkel 29
Muudatused

1) Konventsiooni võib muuta konventsiooniosalise valitsuse ettepanekul käesolevas artiklis kindlaksmääratud korras.

2) Muutmine ühehäälse heakskiitmise teel:

     a) konventsiooni muudatuste ühehäälseks heakskiitmiseks edastab organisatsioon konventsiooniosaliste tehtud konventsiooni muutmise ettepanekud konventsiooniosalistele valitsustele läbivaatamiseks;

     b) muudatus jõustub 12 kuu möödumisel kuupäevast, mil konventsiooniosaliste valitsused on selle heaks kiitnud, kui ei lepita kokku varasemat kuupäeva. Konventsiooniosalise valitsuse puhul, kes ei teata ei muudatuse heakskiitmisest ega tagasilükkamisest organisatsioonile kolme aasta jooksul pärast muudatuse esmakordset edastamist organisatsiooni poolt, käsitatakse muudatust heakskiidetuna;

     c) muudatusettepanekut käsitatakse tagasilükatuna, kui seda ei ole käesoleva lõike punkti b kohaselt heaks kiidetud kolme aasta jooksul pärast seda, kui organisatsioon selle esimest korda konventsiooniosalistele valitsustele edastas.

3) Muutmine organisatsioonis läbivaatamise teel:

     a) konventsiooni muutmise ettepanek vaadatakse konventsiooniosalise valitsuse taotlusel läbi organisatsioonis. Kui muudatus võetakse organisatsiooni meresõiduohutuse komitee kohalviibivate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu, edastatakse see vähemalt kuus kuud enne seda, kui muudatust hakkab arutama organisatsiooni assamblee, organisatsiooni liikmetele ja konventsiooniosalistele valitsustele;

     b) kui assambleel kohalviibivad ja hääletavad liikmed võtavad muudatuse kahekolmandikulise häälteenamusega vastu, edastab organisatsioon selle heakskiitmiseks konventsiooniosalistele valitsustele;

     c) muudatus jõustub pärast 12 kuu möödumist kuupäevast, mil kaks kolmandikku konventsiooniosalistest valitsustest on selle heaks kiitnud. Muudatus jõustub konventsiooniosaliste valitsuste suhtes, välja arvatud nende suhtes, kes muudatuse jõustumise ajal teevad deklaratsiooni, et nad ei kiida muudatust heaks;

     d) assamblee võib kohalviibivate ja hääletavate liikmete, kaasa arvatud kahe kolmandiku meresõiduohutuse komitees esindatud ning assambleel kohal viibivate ja hääletavate valitsuste kahekolmandikulise häälteenamusega teha muudatuse vastuvõtmise ajal ettepaneku selle kohta, et muudatus on niivõrd olulist laadi, et konventsiooniosaline valitsus, kes teeb punkti c kohase avalduse ja ei kiida muudatust heaks 12 kuu jooksul pärast selle jõustumist, peaks selle aja lõppemisel lakkama olemast konventsiooni osaline. Sellise ettepaneku peab kaks kolmandikku konventsiooniosalistest valitsustest enne selle vastuvõtmist heaks kiitma;

     e) käesoleva lõikega ei keelata konventsiooniosalisel valitsusel, kes tegi esimesena käesoleva lõike alusel konventsiooni muutmise ettepaneku, võtta kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 4 muid meetmeid, mida ta peab soovitavaks.

4) Muutmine konverentsi kokkukutsumise teel:

     a) organisatsioon kutsub konverentsi konventsiooni muudatuste arutamiseks kokku ühe konventsiooniosalise valitsuse taotlusel, mida toetab vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest valitsustest;

     b) muudatuse, mille selline konverents võtab vastu kohalviibivate ja hääletavate konventsiooniosaliste valitsuste kahekolmandikulise häälteenamusega, edastab organisatsioon heakskiitmiseks konventsiooniosalistele valitsustele;

     c) muudatus jõustub pärast 12 kuu möödumist kuupäevast, mil kaks kolmandikku konventsiooniosalistest valitsustest on selle heaks kiitnud. Muudatus jõustub konventsiooniosaliste valitsuste suhtes, välja arvatud nende suhtes, kes muudatuse jõustumise ajal teevad deklaratsiooni, et nad ei kiida muudatust heaks;

     d) punkti a kohaselt kokkukutsutud konverents võib kohalviibivate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega teha muudatuse vastuvõtmise ajal ettepaneku selle kohta, et muudatus on niivõrd olulist laadi, et konventsiooniosaline valitsus, kes teeb punkti c kohase avalduse ja ei kiida muudatust heaks 12 kuu jooksul pärast selle jõustumist, peaks selle aja lõppemisel lakkama olemast konventsiooni osaline.

5) Käesoleva artikli alusel tehtud konventsiooni muudatust, mis on seotud laeva konstruktsiooniga, kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille kiil on maha pandud või mis on samalaadses ehitusjärgus alates muudatuse jõustumise kuupäevast.

6) Organisatsioon teatab konventsiooniosalistele valitsustele käesoleva artikli alusel jõustuvatest muudatustest ja nende jõustumise kuupäevad.

7) Käesoleva artikli kohased heakskiitmised ja deklaratsioonid saadetakse kirjaliku teatena organisatsioonile, kes teatab heakskiitmise või deklaratsiooni saamisest konventsiooniosalistele valitsustele.

 

Artikkel 30
Denonsseerimine

1) Konventsiooniosaline valitsus võib konventsiooni denonsseerida igal ajal pärast viie aasta möödumist kuupäevast, mil konventsioon on selle valitsuse suhtes jõustunud.

2) Denonsseerimiseks saadetakse kirjalik teade organisatsioonile, kes teatab saadud teatest ja selle kättesaamise kuupäevast teistele konventsiooniosalistele valitsustele.

3) Denonsseerimine jõustub ühe aasta või teates täpsustatud pikema ajavahemiku möödumisel päevast, mil organisatsioon on teate kätte saanud.

 

Artikkel 31
Peatamine

1) Sõjategevuse või muude erakorraliste asjaolude tõttu, mis mõjutavad konventsiooniosalise valitsuse riigi elulisi huve, võib sellise riigi valitsus konventsiooni kohaldamise täielikult või osaliselt peatada. Kohaldamise peatanud valitsus teatab sellest kohe organisatsioonile.

2) Peatamise korral säilivad teiste konventsiooniosaliste valitsuste õigused kontrollida oma sadamates konventsiooni alusel konventsiooni kohaldamise peatanud valitsuse laevu.

3) Konventsiooni kohaldamise peatanud valitsus võib peatamise igal ajal lõpetada, teatades sellest kohe organisatsioonile.

4) Organisatsioon teatab igast käesoleva artikli kohasest konventsiooni kohaldamise peatamisest või peatamise lõpetamisest konventsiooniosalistele valitsustele.

 

Artikkel 32
Territooriumid

1) a) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, kui see on territooriumi haldav asutus, või konventsiooniosaline valitsus, kes vastutab territooriumi rahvusvaheliste suhete eest, konsulteerib selle territooriumiga võimalikult kiiresti konventsiooni  kohaldamise küsimuses, ning võib igal ajal organisatsioonile saadetava kirjaliku teatega deklareerida, et konventsiooni kohaldatakse sellele territooriumile.

   b) Konventsiooni kohaldatakse teates nimetatud territooriumile alates teate vastuvõtmise kuupäevast või teates nimetatud hilisemast kuupäevast.

2) a) Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohase deklaratsiooni teinud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon või konventsiooniosaline valitsus võib viie aasta möödumisel kuupäevast, mil konventsiooni hakati territooriumile kohaldama, deklareerida organisatsioonile saadetava kirjaliku teatega, et konventsiooni kohaldamine nimetatud territooriumile lõpetatakse.

   b) Konventsiooni kohaldamine sellises teates nimetatud territooriumile lõpetatakse ühe aasta või teates täpsustatud pikema ajavahemiku möödumisel päevast, mil organisatsioon on teate kätte saanud.

3) Organisatsioon teatab konventsiooniosalistele valitsustele konventsiooni käesoleva artikli lõike 1 kohasest kohaldamisest ja selle lõike 2 kohasest kohaldamise lõpetamisest ning kohaldamise alguse või lõpetamise kuupäeva.

 

Artikkel 33
Registreerimine

1) Konventsioon antakse hoiule organisatsioonile ning organisatsiooni peasekretär edastab selle tõestatud koopiad allakirjutanud valitsustele ja konventsiooniga ühinevatele valitsustele.

2) Konventsiooni jõustumisel registreerib organisatsioon selle kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102.

 

Artikkel 34
Keeled

Konventsioon on koostatud ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Vormistatakse ametlikud tõlked vene ja hispaania keelde ning need antakse hoiule koos allakirjutatud originaaliga.

SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud viiendal aprillil tuhande üheksasaja kuuekümne kuuendal aastal Londonis.

 

Lisa 1 Laadungimärkide määramise reeglid

Lisa 2 Vööndid, piirkonnad ja hooajad

Lisa 3 Tunnistused

Lisa Vööndite ja hooaegade kaart

International Convention on Load Lines