Teksti suurus:

Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2020
Avaldamismärge:RT II, 16.01.2020, 1

Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon

Vastu võetud 03.07.2016

Vabariigi Valitsuse 15.08.2019 korraldus nr 195 konventsiooni heakskiitmise ja volituse andmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Euroopa Nõukogu Euroopa asutamislepingute seeria nr 218

Preambul

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud konventsioonile alla kirjutanud Euroopa kultuurikonventsiooni (ETS nr 18) osalisriigid,

   arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus;

   olles huvitatud füüsilise puutumatuse õiguse tagamisest ning sellest, et inimestel on õigustatud huvi käia jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel ilma vägivalda, avaliku korra rikkumisi või muud kuritegevust kartmata;

   olles huvitatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste nauditavaks ja meeldivaks muutmisest kõigi kodanike jaoks ning võttes samal ajal arvesse, et meeldiva keskkonna loomisel võib olla oluline ja hea mõju turvalisuse ja julgeoleku tagamisele sellistel üritustel;

   võttes arvesse kõigi sidusrühmade kaasamise vajadust, et luua turvaline keskkond jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel;

   võttes arvesse vajadust säilitada korda nii jalgpalli- ja teiste spordiürituste staadionitel kui ka neist väljaspool, samuti staadionitele viivatel ja sealt väljuvatel teedel ning teistel aladel, kus viibivad tuhanded pealtvaatajad;

   tunnistades, et jalgpallivõistlusi ja teisi spordiüritusi korraldavad ja juhtivad asutused ja sidusrühmad peavad kaitsma Euroopa Nõukogu ja spordis kehtivaid põhiväärtusi nagu sotsiaalne sidusus, sallivus, lugupidamine ja mittediskrimineerimine;

   tunnistades, et liikmesriikide põhiseaduslikud, juriidilised, kultuurilised ja ajaloolised asjaolud ning jalgpallivõistluste ja teiste spordiüritustega seotud turvalisuse ja julgeoleku probleemide iseloom ja tõsidus on erinevad;

   tunnistades vajadust võtta täielikult arvesse riigisiseseid ja rahvusvahelisi õigusakte, mis puudutavad andmekaitset, kurjategijate rehabiliteerimist ja inimõigusi;

   tunnistades, et paljudel avalik-õiguslikel ja eraasutustel ning teistel sidusrühmadel, sealhulgas pealtvaatajatel, on ühine eesmärk muuta jalgpallivõistlused ja teised spordiüritused ohutuks, turvaliseks ja meeldivaks kõigile inimestele, ning et nende ühised tegevused hõlmavad omavahel seotud ja kattuvaid meetmeid;

   tunnistades, et selliste meetmete kattuvus nõuab asjakohastelt asutustelt tõhusate rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike partnerluste loomist, mida on vaja lõimitud ja tasakaalustatud mitut asutust hõlmava lähenemisviisi väljatöötamiseks ja rakendamiseks eesmärgiga tagada turvalisus, julgeolek ja teenindus jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel;

   tunnistades, et spordistaadionitest väljaspool toimuvad sündmused võivad otseselt mõjutada staadionitel toimuvaid sündmusi ja vastupidi;

   tunnistades, et nõu pidamine põhisidusrühmade, eeskätt poolehoidjate ja kohalike kogukondadega, võib aidata asjakohastel asutustel vähendada turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske ning luua meeldiv atmosfäär nii staadionite sees kui ka neist väljaspool;

   olles otsustanud võtta ühiseid ja koostööle suunatud meetmeid, et vähendada turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel eesmärgiga pakkuda pealtvaatajatele, osalejatele ja kohalikele kogukondadele nauditav kogemus;

   võttes aluseks jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni (ETS nr 120) (edaspidi „konventsioon nr 120“), mis avati allakirjutamiseks 19. augustil 1985. aastal Strasbourgis;

   võttes arvesse, et Euroopa ulatuslikud kogemused ja head tavad on viinud uue lõimitud ja partnerlusel põhineva lähenemisviisi loomiseni, mille eesmärk on tagada pealtvaatajate ohutus ja turvalisus ning mida on väljendatud eelkõige jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste turvalisust, julgeolekut ja teenindust käsitlevas soovituses Rec (2015) 1, mille võttis vastu konventsiooni nr 120 alaline komitee oma 18. juunil 2015 toimunud 40. istungil,

on kokku leppinud järgmises.


Artikkel 1. Kohaldamisala

1. Riigis kehtivate asjakohaste põhiseaduslike sätete piires kohustuvad osalisriigid võtma vajalikke meetmeid konventsiooni ellurakendamiseks seoses nende territooriumil peetavate jalgpallivõistluste või -turniiridega, kus osalevad professionaalsed jalgpalliklubid ja rahvusmeeskonnad.

2. Osalisriigid võivad konventsiooni kohaldada teistele spordialadele või nende territooriumil peetavatele spordiüritustele, sealhulgas amatööride jalgpallivõistlustele, eriti selliste asjaolude korral, kus esineb turvalisuse või julgeolekuga seotud riske.


Artikkel 2. Eesmärk

Konventsiooni eesmärk on pakkuda ohutu, turvaline ja meeldiv keskkond jalgpallivõistlustel või teistel spordiüritustel. Selleks teevad osalisriigid järgmist:

   a) võtavad kasutusele ühise lõimitud, mitut asutust hõlmava ja tasakaalustatud lähenemisviisi turvalisusele, julgeolekule ja teenindamisele, mis põhineb tõhusatel kohalikel, riiklikel ja rahvusvahelistel partnerlustel ja koostööl;

   b) tagavad, et kõik avalik-õiguslikud ja eraasutused ning teised sidusrühmad tunnistavad, et turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse pakkumist ei saa käsitleda eraldiseisvana ning igaüks neist võib avaldada otsest mõju kahele ülejäänud elemendile;

   c)  võtavad sellise ühise lähenemisviisi väljatöötamisel arvesse häid tavasid.


Artikkel 3. Terminid

Kõnealuses konventsioonis kasutatakse järgmisi termineid:

   a) „turvameetmed“ tähendab kõiki meetmeid, mille loomise ja rakendamise põhieesmärk on kaitsta jalgpallivõistlustel või teistel spordiüritustel viibivate või osalevate inimeste ja rühmade tervist ja heaolu nii staadioni sees kui ka väljaspool seda, samuti neid, kes elavad või töötavad staadioni läheduses;

   b) „julgeolekumeetmed“ tähendab mis tahes meetmeid, mille loomise ja rakendamise põhieesmärk on sellise vägivalla, mõne muu kuritegeliku tegevuse või rikkumise ennetamine, sellega seotud riski vähendamine ja/või sellele reageerimine, mis pannakse toime seoses jalgpallivõistluste või teiste spordiüritustega nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool;

   c) „teenindusmeetmed“ tähendab mis tahes meetmeid, mille loomise ja rakendamise põhieesmärk on luua inimestele ja rühmadele mugav, hinnatud ja meeldiv õhkkond jalgpallivõistlustel või teistel spordiüritustel viibimise ajal nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool;

   d) „asutus“ tähendab mis tahes avalik-õiguslikku või eraasutust, kes on endale võtnud põhiseadusliku, juriidilise, regulatiivse või muu kohustuse koostada või rakendada turva-, julgeoleku- või teenindusmeetmeteid seoses jalgpallivõistluste või teiste spordiüritustega staadioni sees kui ka sellest väljaspool;

   e)  „sidusrühm“ tähendab pealtvaatajaid, kohalikke kogukondi ja teisi huvitatud asjaosalisi, kellel ei ole juriidilisi ega regulatiivseid kohustusi, kuid kes võivad anda tähtsa panuse jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste ohutu, turvalise ja meeldiva keskkonna loomisele nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool;

   f) „lõimitud lähenemisviis“ tähendab tunnustust, et hoolimata oma põhieesmärgist on jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel võetavad turva-, julgeoleku- ja teenindusmeetmed kattuvad ja mõju seisukohast omavahel seotud ning neid tuleb tasakaalustada ja neid ei saa töötada välja ega rakendada eraldi;

   g) „mitut asutust hõlmav lõimitud lähenemisviis“ tähendab tunnustust, et jalgpallivõistluse või teise spordiürituse kavandamise ja toimingutega seotud asutuste rollid peavad olema kooskõlastatud, üksteist täiendavad, proportsionaalsed ning töötatud välja ja rakendatud põhjaliku turva-, julgeoleku- ja teenindusstrateegia osana;

   h) „head tavad“ tähendab meetmeid, mida rakendatakse ühes või mitmes riigis ja mis on eesmärgi saavutamisel osutunud väga tõhusaks;

   i) „asjakohane asutus“ tähendab (avalik-õiguslikku või era-)asutust, mis on seotud jalgpallivõistluste või teiste spordiürituste korraldamise ja/või juhtimisega nii staadioni sees kui ka sellest väljaspool.


Artikkel 4. Riigisisesed kooskõlastusmeetmed

1. Osalisriigid tagavad, et luuakse riiklikud ja kohalikud kooskõlastusmeetmed eesmärgiga töötada välja ja rakendada turvalisuse, julgeoleku ja teenindusega seotud mitut asutust hõlmavat lõimitud lähenemisviisi nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.

2. Osalisriigid tagavad, et kooskõlastusmeetmetega saab tuvastada, analüüsida ja hinnata  turvalisuse, julgeoleku ja teenindusega seotud riske ning jagada ajakohastatud riskihindamist käsitlevat teavet.

3. Osalisriigid tagavad, et kooskõlastusmeetmetega kaasatakse kõiki avalik-õiguslikke ja eraasutusi, kes vastutavad üritusel turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse eest nii toimumispaigas kui ka sellest väljaspool.

4. Osalisriigid tagavad, et kooskõlastusmeetmetes on täies ulatuses võetud arvesse konventsioonis kehtestatud turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse põhimõtteid, ning töötatakse välja riiklikud ja kohalikud strateegiad, mida hinnatakse ja täiendatakse regulaarselt riiklikest ja rahvusvahelistest kogemustest ja headest tavadest lähtuvalt.

5. Osalisriigid tagavad, et riigi juriidilistes, regulatiivsetes ja halduslikes raamistikes täpsustatakse asjakohaste asutuste rolle ja ülesandeid, mis täiendavad üksteist ning on kooskõlas lõimitud lähenemisviisiga ja kõigile mõistetavad nii strateegilisel kui ka tegevuse tasandil.


Artikkel 5. Turvalisus, julgeolek ja teenindus staadionil

1. Osalisriigid tagavad, et riigi juriidilistes, regulatiivsetes ja halduslikes raamistikes nõutakse ürituse korraldajatelt ohutu ja turvalise keskkonna loomist kõigile osalejatele ja pealtvaatajatele, pidades seejuures nõu kõigi partnerasutustega.

2. Osalisriigid tagavad, et pädevad avalik-õiguslikud asutused kehtestavad eeskirjad ja meetmed, millega kindlustatakse staadioni litsentsimenetluste, sertifitseerimiskorralduse ja turvaeeskirjade tõhusus, ning tagavad nende kohaldamise, jälgimise ja jõustamise.

3. Osalisriigid kohustavad asjakohaseid asutusi tagama, et staadioni kujundus, taristu ja rahvahulkade ohjeldamise meetmed vastaksid riiklikele ja rahvusvahelistele standarditele ja headele tavadele.

4. Osalisriigid kutsuvad asjakohaseid asutusi üles tagama, et staadionitel luuakse kaasav ja meeldiv keskkond kõigile ühiskonna rühmadele, sealhulgas lastele, eakatele ja puuetega inimestele, ning saadaval oleksid nõuetekohased sanitaarruumid ja toitlustuspunktid ning head pealtvaatamise tingimused kõigile spordisõpradele.

5. Osalisriigid tagavad, et staadionite töökorraldus oleks põhjalik, koostöö politsei, päästeteenistuse ja partnerasutustega oleks tõhus ning kehtestatud on selged tegevuspõhimõtted ja eeskirjad, millega korraldatakse rahvahulkade ohjeldamist ning juhitakse turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske, ennekõike aga:
   – pürotehnika kasutamist;
   – vägivaldset või keelatud käitumist;
   – rassistlikku või muul moel diskrimineerivat käitumist.

6. Osalisriigid nõuavad asjakohastelt asutustelt, et kõigil nii avaliku kui ka erasektori töötajatel, kelle ülesanne on tagada jalgpallivõistluste või teiste spordiürituste ohutus, turvalisus ja meeldiv keskkond, oleks vajalik varustus ja väljaõpe oma ülesannete tõhusaks ja nõuetekohaseks täitmiseks.

7. Osalisriigid kutsuvad oma pädevaid asutusi üles rõhutama, et osalevate võistkondade mängijate, treenerite või teiste esindajate käitumine peab vastama põhilistele spordipõhimõtetele nagu sallivus, lugupidamine ja aus mäng, ning tunnustama, et vägivaldne, rassistlik või muu provokatiivne käitumine võib avaldada halba mõju pealtvaatajate käitumisele.


Artikkel 6. Turvalisus, julgeolek ja teenindus avalikes kohtades

1. Osalisriigid kutsuvad kõiki jalgpallivõistluste ja teiste ürituste korraldamisel osalevaid asutusi ja sidusrühmi, sealhulgas kohalikke ametivõime, politseid, kogukondi, ettevõtjaid, poolehoidjate esindajaid, jalgpalliklubisid ja riiklikke ühendusi tegema koostööd, eeskätt järgmistel eesmärkidel:

   a) koostada riskihinnanguid ja vajalikke ennetusmeetmeid, et vähendada häireid ja tagada kindlus kohalikele kogukondadele ja ettevõtjatele, eelkõige neile, kes viibivad ürituse toimumiskoha läheduses või avalikel vaatealadel;

   b) luua ohutu, turvaline ja meeldiv keskkond avalikes kohtades, mis on mõeldud poolehoidjate kogunemiseks enne ja pärast üritust või kus võivad nad sageli viibida omal algatusel, ning linna ja/või staadionile viivatel ja sealt väljuvatel teedel.

2. Osalisriigid tagavad, et riskihindamistes ning turva- ja julgeolekumeetmetes võetakse arvesse staadionile suunduvaid ja sealt lähtuvaid marsruute.


Artikkel 7. Häda- ja ohuolukorrakavad

Osalisriigid tagavad, et luuakse mitut asutust hõlmavad häda- ja ohuolukorrakavad, mida katsetatakse ja täiendatakse regulaarsete ühiste õppuste käigus. Riigi juriidilistes, regulatiivsetes ja halduslikes raamistikes peab olema selgelt kirjas, milline asutus vastutab õppuste algatamise, jälgimise ja kinnitamise eest.


Artikkel 8. Poolehoidjate ja kohalike kogukondade kaasamine

1. Osalisriigid kutsuvad kõiki asutusi üles suhtlema proaktiivselt ja regulaarselt sidusrühmadega, sealhulgas poolehoidjate esindajate ja kohalike kogukondadega, lähtudes dialoogi põhimõttest ning eesmärgiga luua tugevaid partnerlusi, teha head koostööd ja leida lahendusi võimalikele probleemidele.

2. Osalisriigid kutsuvad üles kõiki avalik-õiguslikke ja eraasutusi ning teisi sidusrühmi, sealhulgas kohalikke kogukondi ja poolehoidjate esindajaid algatama mitut asutust hõlmavaid, harivaid, kuritegusid ennetavaid ja teisi kogukonnaprojekte või neis osalema, et soodustada vastastikust lugupidamist ja mõistmist, eelkõige poolehoidjate, spordiklubide ja -ühingute ning turvalisuse ja julgeoleku eest vastutavate asutuste seas.


Artikkel 9. Politseistrateegiad ja -operatsioonid

1. Osalisriigid tagavad, et koostatakse politseistrateegiad, mida hinnatakse regulaarselt ning täiendatakse riiklike ja rahvusvaheliste kogemuste ja heade tavade alusel ning mis on kooskõlas laiema lõimitud turvalisuse, julgeoleku ja teeninduse lähenemisviisiga.

2. Osalisriigid tagavad, et politseistrateegiates võetakse arvesse häid tavasid, sealhulgas eriti luureteave, pidev riskihindamine, riskistrateegiate kasutuselevõtt, rikkumise ohu süvenemist ennetav proportsionaalne sekkumine, tõhus dialoog poolehoidjate ja üldsusega, kuritegevuse kohta tõendite kogumine ja nende jagamine karistamise eest vastutavate pädevate asutustega.

3. Osalisriigid tagavad, et politsei teeb koostööd korraldajate, poolehoidjate, kohalike kogukondade ja teiste sidusrühmadega, et tagada kõigile ohutus, turvalisus ja meeldiv keskkond jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel.


Artikkel 10. Rikkumise ennetamine ja karistamine

1. Osalisriigid võtavad kõiki võimalikke meetmeid, et takistada vägivaldsete või häirivate intsidentide teket või neis osalemist.

2. Osalisriigid tagavad kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktidega, et vägivaldsete või häirivate intsidentide ära hoidmiseks ja takistamiseks on kehtestatud tõhusad välistamismeetmed, mis vastavad riski iseloomule ja esinemise kohale.

3. Osalisriigid teevad kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktidega koostööd, et välisriigis rikkumise toime pannud isikud saavad nõuetekohase karistuse elukoha- või kodakondsusriigis või riigis, kus rikkumine toime pandi.

4. Vajadusel ja kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktidega kaaluvad osalisriigid anda karistuse määramise eest vastutavatele kohtu- või haldusasutustele õiguse kehtestada reisipiiranguid teises riigis toimuvatele jalgpallivõistlustele reisimiseks isikutele, kes on põhjustanud vägivaldseid ja/või häirivaid jalgpallivõistlustega seotud intsidente või neis osalenud.


Artikkel 11. Rahvusvaheline koostöö

1. Osalisriigid teevad tihedat koostööd kõigis konventsioonis käsitletud ja sellega seotud küsimustes, et jagada rahvusvaheliste üritustega seonduvaid kogemusi ning osaleda heade tavade arendamises.

2. Ilma et see piiraks olemasolevaid riiklikke õigusnorme, eriti volituste jaotamisel mitme teenistuse ja ametivõimu vahel, moodustavad või määravad osalisriigid politseiteenistuse juurde riikliku jalgpalli teabepunkti. Riiklikul jalgpalli teabepunktil on järgmised ülesanded:

   a) tegutseda otsese ja ühtse teabekeskusena, et vahetada rahvusvaheliste jalgpallivõistlustega seotud üldist (strateegilist, operatiivset ja taktikalist) teavet;

   b) vahetada isikuandmeid kooskõlas kehtivate riigisiseste ja rahvusvaheliste eeskirjadega;

   c) soodustada, koordineerida või korraldada rahvusvahelise politseikoostöö rakendamist rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel;

   d) täita oma ülesandeid tõhusalt ja kiiresti.

3. Osalisriigid tagavad, et riiklikul jalgpalli teabepunktil oleksid riiklikud eksperditeadmised politseitegevuse, poolehoidjate dünaamika ning seotud turva- ja julgeolekuriskide kohta.

4. Liikmesriik teatab kirjalikult spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komiteele, mis moodustatakse selle konventsiooni alusel, oma riikliku jalgpalli teabepunkti nime ja kontaktandmed ning edaspidi sellega seonduvad muudatused.

5. Osalisriigid teevad rahvusvahelist koostööd, et jagada häid tavasid ja teavet ennetavate, harivate ja teavituslike projektide kohta ning luua partnerlusi kõigi asutustega, kes on seotud riiklike ja kohalike algatustega, mis on suunatud kohalikule kogukonnale ja poolehoidjatele või mille käivitavad kogukond ja poolehoidjad ise.


Menetluspunktid

Artikkel 12. Teabe esitamine

Osalisriik edastab spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komiteele Euroopa Nõukogu ühes ametlikus keeles kogu vajaliku teabe nende õigus- ja muude meetmete kohta, millega ta tagab konventsiooni kohaldamise jalgpalli- või muude spordivõistluste suhtes.


Artikkel 13. Spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee

1. Konventsiooni täitmiseks moodustatakse spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee.

2. Spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitees esindab osalisriiki vähemalt üks delegaat, kes esindab riikliku jalgpalli teabepunkti ning juhtivaid valitsusasutusi, kelle vastutusalasse kuulub eelistatavalt spordiürituste turvalisus ja julgeolek. Konventsiooni osalisriigil on üks hääl.

3. Euroopa Nõukogu liikmesriiki või muud Euroopa kultuurikonventsiooniga ühinenud riiki, kes ei ole ühinenud selle konventsiooniga või konventsiooniga nr 120, võib komitees esindada vaatleja.

4. Komitee võib ühehäälse otsuse alusel kutsuda Euroopa Nõukogu mitteliikmesriiki, kes ei ole ühinenud selle konventsiooni või konventsiooniga nr 120, ja asjaomast spordiorganisatsiooni osalema vaatlejana oma ühel või mitmel istungil.

5. Komitee kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Esimene istung peetakse ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil 10 Euroopa Nõukogu liikmesriiki on väljendanud oma nõusolekut konventsiooniga liituda. Edaspidi tuleb komitee kokku korra aastas või enamiku osalisriikide nõudmisel.

6. Komitee istungi kvoorumi moodustab osalisriikide enamus.

7. Komitee koostab konventsiooni alusel oma kodukorra ja võtab selle konsensuse alusel vastu.


Artikkel 14. Spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee ülesanded

1. Komitee on kohustatud jälgima konventsiooni rakendamist. Ta võib:
   a) analüüsida konventsiooni sätteid ja kaaluda vajalikke muudatusi;
   b) pidada nõu ja vajadusel vahetada teavet asjakohaste organisatsioonidega;
   c) soovitada osalisriikidel võtta meetmeid konventsiooni rakendamiseks;
   d) soovitada asjakohaseid meetmeid avalikkuse teavitamiseks konventsiooni raames tehtavast tööst;
   e) soovitada ministrite komiteel kutsuda Euroopa Nõukogu mitteliikmesriike konventsiooniga ühinema;
   f) teha ettepanekuid konventsiooni tõhusamaks kohaldamiseks;
   g) soodustada teabe, kogemuste ja heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist osalisriikide vahel.

2. Osalisriikide eelneva kokkuleppe alusel külastab komitee osalisriike, et kontrollida konventsiooni järgimist ning anda nõu ja tuge selle rakendamisel.

3. Samuti kogub komitee osalisriikide antud teavet, mis on kehtestatud artiklis 12, ning edastab kõik vajalikud andmed kõigile konventsiooni osalisriikidele. Samuti võib ta osalisriike teavitada uue riikliku jalgpalli teabepunkti määramisest ning jagada selle kontaktandmeid.

4. Oma ülesannete täitmiseks võib komitee omal algatusel korraldada ekspertrühmade koosolekuid.


Artikkel 15. Muudatused

1. Konventsiooni muudatusettepanekuid võib teha osalisriik, spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee või Euroopa Nõukogu ministrite komitee.

2. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab muudatusettepaneku Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooniga ühinenud riikidele ja Euroopa Nõukogu mitteliikmesriigile, kes on ühinenud konventsiooniga nr 120 enne kuupäeva, mil konventsioon avatakse allkirjastamiseks, ning igale mitteliikmesriigile, kes on ühinenud või keda on kutsutud ühinema konventsiooniga artikli 18 kohaselt.

3. Osalisriigi või ministrite komitee muudatusettepanek saadetakse komiteele vähemalt kaks kuud enne seda istungit, kus küsimust arutatakse. Komitee edastab ministrite komiteele muudatusettepaneku kohta oma arvamuse.

4. Ministrite komitee kaalub muudatusettepanekut ja komitee edastatud arvamust ning võib muudatuse vastu võtta häälteenamusega, mis on kehtestatud Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d.

5. Pärast seda, kui ministrite komitee on selle artikli lõike 4 kohaselt muudatuse vastu võtnud, edastatakse tekst osalisriikidele vastuvõtmiseks kooskõlas nende asjakohaste riigisiseste menetlustega.

6. Selle artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud muudatus jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil kõik osalisriigid on peasekretäri muudatuse vastuvõtmisest teavitanud.


Lõppsätted

Artikkel 16. Allakirjutamine

1. Konventsioon avatakse allkirjastamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele ja Euroopa Nõukogu mitteliikmesriikidele, kes on ühinenud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooniga (ETS nr 120), mis avati allakirjutamiseks 19. augustil 1985. aastal Strasbourgis, enne kuupäeva, mil konventsioon avatakse allkirjastamiseks.

2. Konventsiooni peab ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3. Ükski konventsiooni nr 120 liikmesriik ei tohi oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja anda hoiule enne, kui ta on eelnimetatud konventsiooni denonsseerinud või teeb seda sama ajal.

4. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andmisel eelmise punkti kohaselt võib osalisriik teatada, et jätkab konventsiooni nr 120 kohaldamist kuni kõnealuse konventsiooni jõustumiseni kooskõlas artikli 17 punktiga 1.


Artikkel 17. Jõustumine

1. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil kolm Euroopa Nõukogu liikmesriiki on artikli 16 kohaselt konventsiooniga ühinenud.

2. Allakirjutanud riigi suhtes, kes ühineb konventsiooniga edaspidi, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andmisest.


Artikkel 18. Mitteliikmesriikide ühinemine

1. Olles konsulteerinud osalisriikidega, võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee pärast konventsiooni jõustumist kutsuda konventsiooniga ühinema Euroopa Nõukogu mitteliikmesriike. Seda tehakse Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d sätestatud häälteenamusega vastuvõetud otsuse ning ministrite komitees esindatud osalisriikide esindajate ühehäälse otsuse alusel.

2. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele ühinemiskirja hoiule andmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3. Euroopa Nõukogu mitteliikmesriik rahastab spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komiteed viisil, mille üle otsustab ministrite komitee.


Artikkel 19. Konventsiooni mõju

1. Kõnealuse konventsiooni osalisriigi ja seda mitte ratifitseerinud konventsiooni nr 120 osalisriigi suhteid reguleeritakse jätkuvalt konventsiooni nr 120 artiklites 4 ja 5.

2. Kui pärast konventsiooni jõustumist on liikmesriik denonsseerinud konventsiooni nr 120, kuid denonsseerimine ei ole kõnealuse konventsiooni ratifitseerimise ajal veel kehtima hakanud, siis kohaldatakse konventsiooni artikli 17 punkti 2 kohaselt.


Artikkel 20. Territoriaalne kohaldamine

1. Riik võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

2. Edaspidi võib osalisriik Euroopa Nõukogu peasekretärile teatada, et ta kohaldab konventsiooni ka muu territooriumi suhtes. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on deklaratsiooni kätte saanud.

3. Kahe eelmise punkti järgi tehtud deklaratsiooni võib selles nimetatud mis tahes territooriumi suhtes peasekretärile saadetava teatega tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.


Artikkel 21. Denonsseerimine

1. Osalisriik võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava asjakohase teatega.

2. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.


Artikkel 22. Teavitamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb nõukogu liikmesriikidele, muudele Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriikidele ja selle konventsiooniga ühinenud riikidele teatavaks iga:
   a) artikli 16 kohase allakirjutamise;
   b) ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmise artikli 16 või 18 kohaselt;
   c) konventsiooni jõustumise kuupäeva artiklite 17 ja 18 kohaselt;
   d) muudatusettepaneku või muudatuse, mis on vastu võetud vastavalt artiklile 15, ja muudatuse jõustumise kuupäeva;
   e) artikli 20 punkti d kohase deklaratsiooni;
   f) denonsseerimise, mis on tehtud artikli 21 kohaselt;
   g) konventsiooniga seotud mis tahes muu akti, deklaratsiooni, teadaande või teatise.


Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 3. juulil 2016. aastal Saint-Denis's inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriikidele ja kõigile konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.

 

Council of Europe Convention on an Integrated Safety, Security and Service Approach at Football Matches and Other Sports Events Council of Europe Treaty Series - No. 218

/otsingu_soovitused.json