Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vaheline lennuteenuste leping
Vastu võetud 12.10.2023
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Korea Vabariigi valitsus (edaspidi lepingupooled),
olles 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni osalised;
soovides sõlmida lepingut lennuteenuste loomiseks ja osutamiseks oma vastavate territooriumide vahel ja väljaspool neid,
on kokku leppinud järgmises.
ARTIKKEL 1
MÕISTED
Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse lepingus järgmisi mõisteid:
a) konventsioon – 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, mis hõlmab kõiki selle konventsiooni artikli 90 alusel vastu võetud lisasid ning artiklite 90 ja 94 alusel lisadesse või konventsiooni tehtud muudatusi, kuivõrd need lisad ja muudatused on jõustunud mõlema lepingupoole suhtes;
b) lennundusasutused – Korea Vabariigi puhul Maa-, Taristu- ja Transpordiministeerium ning Eesti puhul Kliimaministeerium või mõlemal juhul muu isik või asutus, kes on volitatud täitma nimetatud asutuste praeguseid ülesandeid;
c) määratud lennuettevõtja – lepingu artikli 3 kohaselt määratud ja loa saanud lennuettevõtja;
d) territoorium – riigi puhul on tähendus määratletud konventsiooni artiklis 2;
e) lennuteenus, lennuettevõtja, rahvusvaheline lennuteenus, lennuettevõtja ja peatus mittekaubanduslikel eesmärkidel – tähendus on vastavalt määratletud konventsiooni artiklis 96;
f) mahutavus – õhusõiduki puhul selle õhusõiduki kasulik laadung liinil või liini lõigul;
g) mahutavus seoses kokkulepitud teenusega – sellisel lennul kasutatava õhusõiduki mahutavus, mis korrutatakse selle õhusõiduki lendamissagedusega teataval ajavahemikul ja lennuliinil või -liini lõigul;
h) vedu – reisijate, pagasi, kauba ja posti vedu;
i) tariif – reisijate ja pagasi ja/või kauba veo eest makstavad hinnad ja nende hindade kohaldamise tingimused, sealhulgas lennuettevõtja lennutranspordiga osutatavate muude teenuste hinnad ja tingimused, sealhulgas agentuuridele pakutavad tasud ja tingimused, välja arvatud postiveo tasu ja tingimused;
j) kasutustasu – tasu, mida pädevad asutused võtavad lennuettevõtjatelt või mida nad lubavad võtta lennujaama vara või rajatiste või aeronavigatsiooniteenuste või lennundusjulgestusrajatiste või -teenuste eest, sealhulgas õhusõidukite, nende meeskondade, reisijate ja kaubaga seotud teenuste ja vahendite eest;
k) leping – käesolev leping, lepingu lisad ja selle muudatused ja
l) lisa – lepingu lisad, nagu neid on muudetud lepingu artikli 21 kohaselt. Lisad moodustavad lepingu lahutamatud osad ja kõik viited lepingule sisaldavad viiteid lisadele, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.
ARTIKKEL 2
ÕIGUSTE ANDMINE
1. Lepingupool annab teisele lepingupoolele lepingus nimetatud õigused, et võimaldada oma määratud lennuettevõtjatel luua ja teenindada rahvusvahelisi regulaarlende lisas A nimetatud liinidel (edaspidi vastavalt kokkulepitud teenused ja kindlaksmääratud lennuliinid).
2. Lepingu alusel on lepingupoole määratud lennuettevõtjatel kindlaksmääratud lennuliinidel kokkulepitud teenuseid osutades järgmised õigused:
a) lennata maandumata üle teise lepingupoole territooriumi;
b) teha mittekaubanduslikel eesmärkidel peatusi teise lepingupoole territooriumil ja
c) võtta peale ja panna maha reisijaid, kaupa ja posti mis tahes punktis kindlaksmääratud lennuliinidel lisa A kohaselt.
3. Käesoleva artikli lõiget 2 ei tõlgendata selliselt, et see annab ühe lepingupoole määratud lennuettevõtjatele õiguse tasu eest või renditingimustel võtta või laadida peale reisijaid, kaupa või posti teise lepingupoole territooriumil nende vedamiseks teise punkti selle teise lepingupoole territooriumil.
4. Kui lepingupoole määratud lennuettevõtja ei saa relvakonflikti, poliitiliste rahutuste või arengute või eri- või ebatavalise olukorra tõttu osutada teenust tavapärasel marsruudil, teeb teine lepingupool kõik endast oleneva, et hõlbustada sellise teenuse jätkuvat osutamist, kasutades sobivat liinide ajutist ümberkorraldamist, nagu lepingupooled vastastikku otsustavad.
ARTIKKEL 3
MÄÄRAMINE JA LUBADE ANDMINE
1. Lepingupoolel on õigus diplomaatiliste kanalite kaudu määrata kirjalikult teisele lepingupoolele üks või mitu lennuettevõtjat kokkulepitud teenuste osutamiseks kindlaksmääratud lennuliinil.
2. Sellise määramise ja määratud lennuettevõtjalt tegevuslubade saamiseks ettenähtud vormis ja viisil taotluse saamisel annavad teise lepingupoole lennundusasutused määratud lennuettevõtjatele viivitamata asjakohased tegevusload, tingimusel et:
a) Eesti määratud lennuettevõtja puhul:
i) see on asutatud Eesti territooriumil Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel ja tal on Euroopa Liidu õiguse kohaselt Euroopa Liidu liikmesriigi antud kehtiv lennutegevusluba ja
ii) määratud lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav Euroopa Liidu liikmesriik teostab lennuettevõtja üle tõhusat regulatiivset kontrolli ning asjaomane lennundusasutus on määramises selgelt nimetatud ja
iii) määratud lennuettevõtja peamine tegevuskoht on selle Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, kellelt ta on saanud oma kehtiva lennutegevusloa, ja
iv) määratud lennuettevõtja omanikeks on vahetult või enamusosaluse kaudu ja selle üle teostavad tegelikku kontrolli Euroopa Liidu liikmesriigid ja/või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja/või lisas B loetletud muud riigid ja/või nende muude riikide kodanikud;
b) Korea Vabariigi määratud lennuettevõtja puhul:
i) määratud lennuettevõtja on Korea Vabariigi tõhusa reguleeriva kontrolli all ja
ii) lennuettevõtja oluline omandiõigus ja tegelik kontroll lennuettevõtja üle kuuluvad Korea Vabariigile, Korea Vabariigi kodanikele või mõlemale ja lennuettevõtjal on Korea Vabariigi väljaantud kehtiv lennutegevusluba.
c) määratud lennuettevõtja vastab tingimustele, mis on ette nähtud õigusaktidega, mida taotluse saanud lepingupool tavaliselt kohaldab rahvusvaheliste lennuteenuste osutaja suhtes ja
d) lennuettevõtja määranud lepingupool hoiab kehtivana ja rakendab lepingu artiklites 9 ja 10 sätestatud ohutus- ja julgestusstandardeid.
3. Määratud ja loa saanud lennuettevõtja võib alustada kokkulepitud teenuste osutamist, tingimusel, et lennuettevõtja täidab kõiki lepingu kohaldatavaid sätteid.
ARTIKKEL 4
ÕIGUSTE TÜHISTAMINE JA PEATAMINE
1. Lepingupoolel on õigus tühistada tegevusluba või peatada ajutiselt lepingu artiklis 2 nimetatud õiguste teostamine teise lepingupoole määratud lennuettevõtja poolt või seada nende õiguste teostamisele niisugused tingimused, nagu ta peab vajalikuks:
a) kui Eesti määratud lennuettevõtja puhul:
i) see ei ole asutatud Eesti territooriumil Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel või tal puudub Euroopa Liidu õiguse kohane liikmesriigi kehtiv lennutegevusluba või
ii) lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav Euroopa Liidu liikmesriik ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat reguleerivat kontrolli või ei ole asjaomane lennundusasutus määramises selgelt nimetatud või
iii) määratud lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole selle Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, kellelt ta on saanud oma kehtiva lennutegevusloa, ja
iv) määratud lennuettevõtja omanikeks ei ole vahetult või enamusosaluse kaudu ja selle üle ei teosta tegelikku kontrolli Euroopa Liidu liikmesriigid ja/või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja/või lisas B loetletud muud riigid ja/või nende riikide kodanikud või
v) määratud lennuettevõtjal on juba Korea Vabariigi ja mõne liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu kohaselt tegevusluba ning Korea Vabariik suudab tõendada, et lepingu alusel liiklusõiguste kasutamine liinil, mis hõlmab punkti selles muus Euroopa Liidu liikmesriigis, tähendaks kahepoolse lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist, või
vi) määratud lennuettevõtjal on Euroopa Liidu liikmesriigi väljaantud lennuettevõtja sertifikaat ning Korea Vabariigi ja selle Euroopa Liidu liikmesriigi vahel ei ole sõlmitud kahepoolset lennunduslepingut ning see Euroopa Liidu liikmesriik on Korea Vabariigi määratud lennuettevõtjale liiklusõiguste andmisest keeldunud;
b) kui Korea Vabariigi määratud lennuettevõtja puhul:
i) Korea Vabariik ei teosta määratud lennuettevõtja üle tõhusat reguleerivat kontrolli või
ii) lennuettevõtja puhul ei kuulu oluline omandiõigus ja tegelik kontroll Korea Vabariigile, Korea Vabariigi kodanikele või mõlemale või lennuettevõtjal ei ole Korea Vabariigi väljaantud kehtivat lennutegevusluba;
c) määratud lennuettevõtja ei suuda neid õigusi andvale lepingupoolele tõendada, et ta on suuteline täitma tingimusi, mis tulenevad neid õigusi andva lepingupoole poolt kooskõlas konventsiooniga kohaldatavatest õigusaktidest, või
d) määratud lennuettevõtja ei tegutse muul viisil kooskõlas lepinguga kehtestatud tingimustega.
2. Välja arvatud juhul, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud viivitamatu tühistamine, peatamine või tingimuste kehtestamine on hädavajalik vältimaks õiguste andjaks oleva lepingupoole õigusaktide edasist rikkumist, kasutab see lepingupool seda õigust alles pärast teise lepingupoolega konsulteerimist.
ARTIKKEL 5
ÕIGUSAKTIDE KOHALDATAVUS
1. Lepingupoole õigusakte, mis reguleerivad rahvusvahelisi lennuteenuseid osutava õhusõiduki sisenemist tema territooriumile või sealt lahkumist või sellise õhusõiduki lende selle territooriumi kohal, kohaldatakse teise lepingupoole määratud lennuettevõtjate õhusõidukite suhtes esimese lepingupoole territooriumile sisenemisel või sealt väljumisel ja seal viibimise ajal ning need õhusõidukid järgivad neid.
2. Esimese lepingupoole õigusakte, mis reguleerivad reisijate, meeskonna, kauba ja posti sisenemist tema territooriumile, seal viibimist, transiiti läbi selle või sealt lahkumist, näiteks neid, mis käsitlevad sisenemise ja väljumise formaalsusi, väljarände ja sisserände formaalsusi ning tolli-, valuuta-, meditsiini- ja karantiinimeetmeid, kohaldatakse teise lepingupoole määratud lennuettevõtjate õhusõidukitega esimese lepingupoole territooriumil veetavate reisijate, meeskonna, kauba ja posti suhtes.
3. Lepingupool ei eelista sisserände-, tolli-, karantiini- ja muude sarnaste õigusaktide kohaldamisel oma lennuettevõtjat ega ühtegi muud lennuettevõtjat teise lepingupoole määratud lennuettevõtjale, kes tegeleb sarnaste rahvusvaheliste lennuteenustega.
ARTIKKEL 6
TOLLI- JA MUUD SAMALAADSED MAKSUD
1. Lepingupoolte määratud lennuettevõtjate rahvusvahelisi lennuteenuseid osutav õhusõiduk, samuti sellise õhusõiduki pardal olevad tavapärased seadmed, varuosad, kütuse- ja määrdeainevarud ning õhusõiduki varud (sealhulgas toit, joogid ja tubakas) on vastastikkuse põhimõttel vabastatud kõikidest tollimaksudest, kontrollitasudest ja muudest sarnastest tasudest teise lepingupoole territooriumile saabumisel lepingupoole kehtivate õigusaktide kohaselt, tingimusel et sellised seadmed ja varud jäävad õhusõiduki pardale kuni nende reeksportimiseni.
2. Samuti vabastatakse vastastikkuse põhimõttel samadest tollimaksudest, lõivudest ja tasudest lepingupoole kehtivate õigusaktide kohaselt, välja arvatud tasud, mis vastavad osutatud teenustele:
a) lepingupoole territooriumil nimetatud lepingupoole pädevate asutuste kindlaksmääratud piirides pardale võetud ja teise lepingupoole määratud lennuettevõtjate kokkulepitud teenustega hõlmatud õhusõidukivarud;
b) lepingupoole territooriumile toodud varuosad, sealhulgas mootorid, teise lepingupoole määratud lennuettevõtjate kokkulepitud teenustel kasutatava õhusõiduki hooldamiseks või remondiks;
c) kütus, määrdeained ja tarbitavad tehnilised varud, mis on ette nähtud teise lepingupoole määratud lennuettevõtjate kokkulepitud teenustel käitatavate õhusõidukite varustamiseks, isegi kui neid varusid kasutatakse reisi selles osas, mis toimub selle lepingupoole territooriumil, kus nad pardale võetakse, ja
d) trükitud piletivarud, lennusaatelehed, trükitud materjalid, millel on äriühingu sümboolika, ja määratud lennuettevõtjate tasuta levitatav tavaline reklaammaterjal.
Käesoleva lõike punktides a, b, c ja d osutatud materjalide puhul võidakse nõuda tollijärelevalve või -kontrolli all hoidmist.
3. Tavapäraseid pardaseadmeid, samuti materjale ja varusid, mida hoitakse lepingupoole õhusõiduki pardal, võib teise lepingupoole territooriumil maha laadida üksnes selle lepingupoole tolliasutuse nõusolekul. Sellisel juhul võidakse need paigutada nimetatud asutuse järelevalve alla kuni nende reeksportimiseni või muu tollieeskirjade kohase kõrvaldamiseni.
4. Leping ei takista Eestil kehtestada mittediskrimineerival alusel makse, lõive, tollimakse või tasusid kütusele, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks Korea Vabariigi määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis lendab Eesti territooriumil asuva punkti ja Eesti või Euroopa Liidu muu liikmesriigi territooriumil asuva punkti vahel.
ARTIKKEL 7
OTSETRANSIIT
Reisijate, pagasi ja kauba suhtes, mida läbivad otsetransiidina lepingupoole territooriumi ja mis ei lahku lennujaama selleks ettenähtud alalt, kohaldatakse ainult lihtsustatud kontrolli, välja arvatud lennundusjulgestuse, narkootikumide kontrolli, ebaseadusliku sisenemise tõkestamise või eriolukordade tõttu. Selline pagas ja kaup vabastatakse tollimaksudest ja muudest samalaadsetest maksudest.
ARTIKKEL 8
TUNNISTUSTE JA LUBADE TUNNUSTAMINE
1. Lepingupoole välja antud või kehtivaks tunnistatud lennukõlblikkussertifikaate, pädevustunnistusi ja lube tunnustab teine lepingupool nende kehtivusaja jooksul kehtivana.
2. Lepingupool jätab endale siiski õiguse mitte tunnustada oma territooriumi kohal toimuvate lendude puhul pädevustunnistusi ja lube, mis on antud tema enda kodanikele või mille teine lepingupool või muu riik on nende suhtes kehtivaks tunnistanud.
ARTIKKEL 9
LENNUOHUTUS
1. Lepingupool võib teiselt lepingupoolelt igal ajal taotleda konsultatsioone teise lepingupoole lennundusrajatiste, lennumeeskondade, õhusõidukite ja nende käitamise valdkonnas kohaldatavate ohutusstandardite kohta. Konsultatsioonid toimuvad kolmekümne (30) päeva jooksul taotlusest arvates.
2. Kui üks lepingupool leiab pärast selliseid konsultatsioone, et teine lepingupool ei hoia kehtivana ega halda ohutusstandardeid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud valdkondades konventsiooni alusel kehtestatud sel ajal kehtivate standardite (Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standardite) tasemel, teavitatakse teist lepingupoolt neist leidudest ja edasisest tegevusest, mis on vajalikud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditele vastavuse tagamiseks. Teine lepingupool võtab siis kokkulepitud aja jooksul asjaomased parandusmeetmed.
3. Olenemata konventsiooni artiklis 33 nimetatud kohustustest lepitakse kokku, et õhusõiduki puhul, mida ühe lepingupoole määratud lennuettevõtja käitab või mida käitatakse rendilepingu alusel teise lepingupoole territooriumile või territooriumilt osutatavate teenuste puhul, võivad teise lepingupoole volitatud esindajad õhusõiduki pardal ja selle ümber kontrollida nii õhusõiduki dokumentide kui ka selle meeskonna dokumentide kehtivust ning õhusõiduki ja selle varustuse nähtavat seisukorda (käesolevas artiklis seisuplatsil kontrollimine), tingimusel et see ei too kaasa põhjendamatut viivitust.
4. Kui seisuplatsil tehtud kontroll või kontrollide seeria annab alust:
a) tõsistele kahtlustele, et õhusõiduk või selle käitamine ei vasta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditele, või
b) tõsistele kahtlustele, et konventsiooni kohaselt sel ajal kehtivate ohutusstandardite tõhus järgimine ja kohaldamine ei ole tagatud,
on kontrolli teostaval lepingupoolel konventsiooni artikli 33 kohaldamise eesmärgil õigus järeldada, et nõuded, mille põhjal anti välja või tunnistati kehtivaks selle õhusõiduki või õhusõiduki meeskonna sertifikaadid või load, või et nõuded, mille alusel seda õhusõidukit käitatakse, ei ole Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditega samaväärsed või rangemad.
5. Juhul kui ühe lepingupoole määratud lennuettevõtja esindaja keelab juurdepääsu selle lennuettevõtja poolt või nimel käitatavale õhusõidukile käesoleva artikli lõike 3 kohaseks seisuplatsil kontrolliks, on teisel lepingupoolel õigus eeldada, et esineb käesoleva artikli lõikes 4 osutatud tõsine kahtlus, ja teha selles lõikes osutatud järeldusi.
6. Lepingupool jätab endale õiguse teise lepingupoole määratud lennuettevõtja tegevusloa viivitamata peatamiseks või muutmiseks, juhul kui esimene lepingupool leiab kas seisuplatsil teostatava õhusõiduki kontrolli, selliste kontrollide seeria, seisuplatsil teostatavaks õhusõiduki kontrolliks õhusõidukile juurdepääsu keelamise, konsultatsioonide tulemusena või muul viisil, et viivitamatu tegutsemine on lennuettevõtja ohutu käitamise seisukohalt vajalik.
7. Lepingupool lõpetab käesoleva artikli lõike 2 või 6 alusel võetud meetmed, kui nende võtmise alus lakkab eksisteerimast.
8. Kui Eesti on määranud lennuettevõtja, kelle üle teostab reguleerivat kontrolli Euroopa Liidu muu liikmesriik, kohaldatakse käesolevast artiklist tulenevaid Euroopa Liidu muu liikmesriigi õigusi ohutusnõuete kehtestamise, rakendamise ja kehtivana hoidmise suhtes selle Euroopa Liidu muu liikmesriigi poolt ja selle lennuettevõtja tegevusloa suhtes.
ARTIKKEL 10
LENNUNDUSJULGESTUS
1. Kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega kinnitavad lepingupooled veelkord, et nende vastastikune kohustus kaitsta tsiviillennunduse turvalisust ebaseadusliku sekkumise eest moodustab lepingu lahutamatu osa. Piiramata lepingupoolte rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste üldist iseloomu, tegutsevad lepingupooled eelkõige kooskõlas 14. septembril 1963. aastal Tōkyōs allakirjutatud konventsiooni kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, 16. detsembril 1970. aastal Haagis allakirjutatud õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsiooni, 23. septembril 1971. aastal Montrealis allakirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni, 23. septembril 1971. aastal Montrealis allakirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni, 24. veebruaril 1988. aastal Montrealis allakirjutatud lisaprotokolli ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades, 1. märtsil 1991. aastal Montrealis allakirjutatud plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise konventsiooni ning muude tsiviillennundusjulgestust reguleerivate konventsioonidega, mis on mõlemale lepingupoolele siduvad.
2. Taotluse korral annavad lepingupooled teineteisele igakülgset abi, et hoida ära tsiviilõhusõiduki ebaseaduslikku hõivamist ja muid ebaseaduslikke tegusid selliste õhusõidukite ohutuse, nende reisijate ja meeskonna, lennujaamade ja navigatsiooniseadmete ohutuse vastu ning muu tsiviillennunduse turvalisust ähvardava ohu vastu.
3. Lepingupooled tegutsevad vastastikes suhetes kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kehtestatud ja konventsiooni lisades määratletud lennundusjulgestussätetega, kuivõrd sellised julgestussätted on lepingupooltele kohaldatavad; nad nõuavad, et õhusõidukite käitajad, kelle peamine tegevuskoht või alaline elukoht on lepingupoolte territooriumil, või Eesti puhul õhusõidukite käitajad, kes on asutatud tema territooriumil Euroopa Liidu aluslepingute alusel ja kellel on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, ning nende territooriumil asuvate lennujaamade käitajad tegutsevad kooskõlas selliste lennundusjulgestussätetega.
4. Lepingupool nõustub, et tema õhusõiduki käitajad peavad teise lepingupoole territooriumile sisenemisel, sealt väljumisel või seal viibimise ajal järgima lennundusjulgestussätteid, mis on kooskõlas selles teises lepingupooles kehtivate õigusaktidega, sealhulgas Eesti puhul Euroopa Liidu õigusega.
5. Lepingupool tagab, et tema territooriumil rakendatakse piisavaid meetmeid kaitsmaks õhusõidukeid ja kontrollimaks reisijaid, meeskonnaliikmeid, kaasavõetavaid esemeid, pagasit, kaupa ja pardatoitlustuse ja õhusõiduki varusid pardalemineku või laadimise eel ja ajal. Lepingupool suhtub mõistvalt teise lepingupoole taotlusse rakendada põhjendatud erimeetmeid konkreetse ohu korral.
6. Kui tsiviilõhusõiduk hõivatakse ebaseaduslikult või kui õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaamade või aeronavigatsiooniseadmete turvalisust ohustab muu ebaseaduslik vahejuhtum või tekib sellise vahejuhtumi oht, abistavad lepingupooled teineteist, hõlbustades suhtlemist ning muid asjakohaseid meetmeid, et kiiresti ja ohutult selline vahejuhtum lahendada või selle oht kõrvaldada.
7. Kui lepingupoolel on põhjendatud kahtlusi, et teine lepingupool ei täida käesolevas artiklis sätestatud lennundusjulgestussätteid, võib ta viivitamata taotleda konsulteerimist teise lepingupoolega. Kui rahuldavale kokkuleppele ei jõuta ühe kuu jooksul sellise taotluse kuupäevast arvates, on teise lepingupoole määratud lennuettevõtja tegevuslubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine, piiramine või tingimuste kehtestamine põhjendatud. Kui see on põhjendatud hädaolukorraga või selleks, et vältida käesoleva artikli edasist rikkumist, võib esimene lepingupool igal ajal võtta ajutisi meetmeid. Lepingupool lõpetab käesoleva lõike alusel võetud meetme, kui teine lepingupool hakkab järgima käesoleva artikli julgestussätteid.
ARTIKKEL 11
MAHUEESKIRJAD
1. Lepingupoolte määratud lennuettevõtjatel on õiglased ja võrdsed võimalused osutada kokkulepitud teenuseid kindlaksmääratud lennuliinidel.
2. Lepingupoolte määratud lennuettevõtjate pakutavate kokkulepitud lennuteenuste kogumahu määravad ühiselt kindlaks lepingupoolte lennundusasutused.
3. Kokkulepitud teenuste osutamisel võtavad lepingupoole määratud lennuettevõtjad arvesse teise lepingupoole määratud lennuettevõtjate huve, et mitte põhjendamatult kahjustada viimase poolt samadel liinidel või nende osadel pakutavaid teenuseid.
4. Konkreetsetel liinidel säilitatakse ühe lepingupoole määratud lennuettevõtjate pakutav maht koos teise lepingupoole määratud lennuettevõtjate poolt pakutava mahuga mõistlikus suhtes üldsuse nõudmistega selle lennuliini lennutranspordi suhtes.
5. Lepingupoole määratud lennuettevõtjate kokkulepitud teenuste esmane eesmärk on pakkuda mõistliku koormusteguriga mahtu, mis vastab lennuettevõtjad määranud lepingupoole territooriumile suunduva ja sealt väljuva lennuliikluse praegustele ja prognoositavatele nõudmistele. Teise lepingupoole territooriumil kindlaksmääratud lennuliinidel asuvatesse kohtadesse ja sealt välja suunduv vedu, mis toimub muude riikide kui lennuettevõtjate territooriumil, on täiendavat laadi. Selliste lennuettevõtjate veoõigust teise lepingupoole territooriumil asuvate kindlaksmääratud lennuliinide punktide ja kolmandates riikides asuvate punktide vahel kasutatakse rahvusvahelise lennutranspordi korrapärase arengu huvides nii, et maht oleks seotud:
a) liiklusnõudlusega lennuettevõtjad määranud lepingupoole territooriumile ja territooriumilt;
b) liikluse nõudlusega nendes piirkondades, mida kokkulepitud teenused läbivad, võttes arvesse kohalikke ja piirkondlikke lennuteenuseid, ja
c) lennuettevõtja tegevusega seotud nõuetega.
ARTIKKEL 12
KASUTUSTASUD
1. Lepingupool teeb kõik endast oleneva tagamaks, et kasutustasud, mida tema pädevad asutused kehtestavad või võivad kehtestada teise lepingupoole määratud lennuettevõtjatele lennujaamade ja muude lennundusrajatiste kasutamise eest, on õiglased ja mõistlikud. Need tasud põhinevad usaldusväärsetel majanduspõhimõtetel ega ole kõrgemad kui tema enda lennuettevõtjate makstavad tasud, kes osutavad sarnaseid rahvusvahelisi lennuteenuseid.
2. Lepingupool soodustab kasutustasusid käsitlevaid konsultatsioone oma pädevate asutuste ja selliste asutuste pakutavaid teenuseid ja vahendeid kasutavate lennuettevõtjate vahel. Kasutajatele teatatakse mõistliku aja jooksul kasutusmaksude muutmise ettepanekust koos asjakohase lisateabe ja andmetega, et nad saaksid esitada oma seisukohad enne tasude läbivaatamist. Samuti julgustab lepingupool oma pädevaid asutusi ja selliseid kasutajaid vahetama asjakohast teavet kasutustasude kohta.
ARTIKKEL 13
TARIIFID
1. Lepingupool lubab määratud lennuettevõtjal kehtestada lennutranspordi tariifid turul valitsevate äriliste kaalutluste põhjal. Lepingupoolte sekkumine piirdub järgmisega:
a) põhjendamatult diskrimineerivate tariifide või tavade vältimine;
b) tarbijate kaitse ebamõistlikult kõrgete või turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tõttu piiravate tariifide eest ja
c) lennuettevõtjate kaitsmine tariifide eest, mis on kunstlikult madalad valitsuse otsese või kaudse abi või toetuse tõttu.
2. Lepingupool võib mittediskrimineerival alusel nõuda, et teise lepingupoole määratud lennuettevõtjad teataksid tema lennundusasutustele või esitaksid neile tariifid, mida teise lepingupoole määratud lennuettevõtjad nõuavad tema territooriumile suunduva või sealt väljuva veo eest. Mõlema lepingupoole määratud lennuettevõtjad võivad nõuda teatamist või esitamist vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne kavandatud jõustumiskuupäeva. Üksikjuhtudel võib teavitamist või esitamist lubada tavalisest lühema etteteatamisajaga.
3. Lepingupool ei võta ühepoolseid meetmeid, et takistada sellise tariifi kehtestamist või jätkamist, mida kavatseb võtta või kehtestada:
a) lepingupoole määratud lennuettevõtja rahvusvahelise lennutranspordi eest lepingupoolte territooriumide vahel või
b) lepingupoole määratud lennuettevõtja rahvusvahelise lennutranspordi eest teise lepingupoole territooriumi ja muu riigi territooriumi vahel.
Kui lepingupool leiab, et selline tariif ei ole kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 kaalutlustega, taotleb ta konsultatsioone ja teatab teisele lepingupoolele võimalikult kiiresti oma rahulolematuse põhjustest. Konsultatsioonid toimuvad hiljemalt kolmekümmend (30) päeva pärast taotluse saamist ning lepingupooled teevad koostööd küsimuse põhjendatud lahendamiseks vajaliku teabe saamiseks. Kui lepingupooled jõuavad kokkuleppele tariifis, mille suhtes on esitatud rahulolematuse teade, teeb lepingupool kõik endast oleneva selle kokkuleppe jõustamiseks. Kokkuleppe mittesaavutamise korral tariif jõustub või jääb kehtima.
ARTIKKEL 14
AUS KONKURENTS
1. Mõlema lepingupoole määratud lennuettevõtjatel on õiglane ja võrdne võimalus osaleda lepinguga hõlmatud rahvusvahelistes lennuteenustes.
2. Vajaduse korral võtab lepingupool oma jurisdiktsioonis kõik vajalikud meetmed, et lõpetada kogu diskrimineerimine või ebaausad konkurentsitavad, mis kahjustavad teise lepingupoole määratud lennuettevõtjate konkurentsipositsiooni.
ARTIKKEL 15
LENNUETTEVÕTJATE ESINDUSTE ASUTAMINE
1. Lepingupoole määratud lennuettevõtjatel on õigus asutada esindusi teise lepingupoole territooriumil. Sellised esindused võivad hõlmata lennuettevõtja äritegevuse, käitamisega seotud ja tehnilisi töötajaid.
2. Esindused, esindajad ja töötajad määratakse kooskõlas selle teise lepingupoole territooriumil kehtivatele õigusaktidega.
ARTIKKEL 16
TULUDE ÜLEKANDMINE
Lepingupool annab teise lepingupoole määratud lennuettevõtjatele õiguse vabalt üle kanda lennuettevõtja teenitud tulu, mis ületab tema territooriumil reisijate, posti ja kauba veoga seotud kulusid mis tahes vabalt konverteeritavas valuutas kooskõlas kehtivate välisvaluuta regulatsioonidega.
ARTIKKEL 17
LENNUPLAANIDE HEAKSKIITMINE
1. Lepingupoole määratud lennuettevõtjad esitavad oma kavandatud lennuplaanid heakskiitmiseks teise lepingupoole lennundusasutustele vähemalt kuuskümmend (60) päeva enne kokkulepitud lennuliinidel kokkulepitud teenustega alustamist.
2. Lennuplaanide muudatused esitatakse heakskiitmiseks ka teise lepingupoole lennundusasutustele vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette. Erijuhtudel võib seda tähtaega nimetatud asutuste nõusolekul lühendada.
ARTIKKEL 18
STATISTIKA ESITAMINE
1. Lepingupoole lennundusasutused esitavad teise lepingupoole lennundusasutustele nende taotluse korral perioodilisi või muid statistilisi andmeid, mis on põhjendatult vajalikud selleks, et vaadata läbi esimese lepingupoole määratud lennuettevõtjate kokkulepitud teenustel pakutav maht.
2. Sellised andmed sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik selliste lennuettevõtjate kokkulepitud lennuliinide liikluse mahu ning sellise liikluse pardalemineku ja pardalt lahkumise kohtade kindlaksmääramiseks.
ARTIKKEL 19
KONSULTATSIOONID
Mõlema lepingupoole kavatsus on pidada lepingupoolte lennundusasutuste vahel sagedasi konsultatsioone, et tagada tihe koostöö kõigis lepingu rakendamist mõjutavates küsimustes.
ARTIKKEL 20
VAIDLUSTE LAHENDAMINE
1. Kui lepingupoolte vahel tekib lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlus, püüavad lepingupooled kõigepealt lahendada selle läbirääkimiste teel.
2. Kui lepingupooled ei jõua kokkuleppele läbirääkimiste teel, võivad nad kokku leppida, et vaidlus suunatakse lahendamiseks mõnele isikule või organile; kui nad sellega ei nõustu, võib vaidluse esitada lahendamiseks ühe lepingupoole taotlusel kolme vahekohtunikuga vahekohtule, kellest kumbki lepingupool nimetab ühe ja kolmanda nimetavad kaks sel viisil nimetatud vahekohtunikku. Lepingupool nimetab vahekohtuniku kuuekümne (60) päeva jooksul alates kuupäevast, mil lepingupool saab teiselt lepingupoolelt diplomaatiliste kanalite kaudu teate, milles nõutakse vaidluse lahendamist sellises vahekohtus, ning kolmas vahekohtunik nimetatakse järgmise kuuekümne (60) päeva jooksul. Kui lepingupool ei nimeta vahekohtunikku kindlaksmääratud tähtaja jooksul või kui kolmandat vahekohtunikku ei nimetata kindlaksmääratud tähtaja jooksul, võib Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu eesistuja kummagi lepingupoole taotlusel määrata vastavalt vajadusele vahekohtuniku või vahekohtunikud. Sellisel juhul on kolmas vahekohtunik kolmanda riigi kodanik ja tegutseb vahekohtu esimehena.
3. Lepingupooled järgivad kõiki käesoleva artikli lõike 2 alusel tehtud otsuseid, sealhulgas vahepealseid soovitusi.
4. Kui lepingupool või lepingupoole määratud lennuettevõtja ei täida käesoleva artikli lõike 3 nõudeid, võib teine lepingupool piirata või tühistada kõik õigused, mis ta on lepingu alusel andnud.
ARTIKKEL 21
MUUTMINE
1. Kui lepingupool soovib lepingu mis tahes sätet muuta, võib ta igal ajal taotleda konsultatsioone teise lepingupoolega. Sellised konsultatsioonid võivad toimuda arutelude või kirjavahetuse teel ning need algavad kuuekümne (60) päeva jooksul taotluse saamise kuupäevast arvates. Selliselt kokku lepitud muudatused jõustuvad lepingu artiklis 24 sätestatud korras.
2. Kui mõlema lepingupoole suhtes jõustub lennutransporti käsitlev mitmepoolne üldkonventsioon või -kokkulepe, muudetakse käesolevat kokkulepet selliselt, et see vastaks selle konventsiooni või kokkuleppe sätetele.
ARTIKKEL 22
LÕPETAMINE
Lepingupool võib igal ajal diplomaatiliste kanalite kaudu teisele lepingupoolele kirjalikult teatada oma otsusest leping lõpetada; selline teade edastatakse samaaegselt Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Sellisel juhul lõpeb leping kaheteistkümne (12) kuu möödumisel päevast, mil teine lepingupool on teate kätte saanud, välja arvatud kui esimene lepingupool võtab lõpetamisteate tagasi enne selle tähtaja möödumist. Kui teine lepingupool ei ole teate kättesaamist kinnitanud, loetakse teade kättesaaduks neliteist (14) päeva pärast seda, kui Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on teate kätte saanud.
ARTIKKEL 23
REGISTREERIMINE
Leping ja selle muudatused registreeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis.
ARTIKKEL 24
JÕUSTUMINE
Lepingupooled teatavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu lepingu jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest. Leping jõustub kolmekümne (30) päeva möödumisel viimase teate kuupäevast.
SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud.
Koostatud kahes eksemplaris Soulis 12. oktoobril 2023 eesti, korea ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Korea Vabariigi valitsuse nimel |
Sten Schwede |
Jin Park |
LISA A
A. Eesti valitsuse määratud lennuettevõtjatel on õigus osutada rahvusvahelisi regulaarlende mõlemas suunas järgmistel liinidel.
Lähtekohad |
Vahekohad |
Sihtkohad |
Kohad mujal |
Mis tahes kohad |
Mis tahes kohad |
Mis tahes kohad |
Mis tahes kohad |
B. Korea Vabariigi valitsuse määratud lennuettevõtjatel on õigus osutada rahvusvahelisi regulaarlende mõlemas suunas järgmistel liinidel.
Lähtekohad |
Vahekohad |
Sihtkohad |
Kohad mujal |
Mis tahes kohad |
Mis tahes kohad |
Mis tahes kohad |
Mis tahes kohad |
C. Lepingupoolte määratud lennuettevõtjad võivad kõikidel või osadel lendudel mitte peatuda eespool nimetatud kohtades, tingimusel, et kokku lepitud teenused liinil algavad lennuettevõtja määranud lepingupoole territooriumil asuvatest lähtekohtadest.
LISA B
Lepingu artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis iv ja artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv osutatud muude riikide loetelu:
a) Island (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);
b) Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);
c) Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);
d) Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lennutranspordilepingu alusel).
Facebook
Twitter