Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe
Vastu võetud 28.05.2013
Välisministeeriumi teadanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Leedu Vabariigi valitsus, kes tegutsevad oma riigi nimel (edaspidi pooled),
soovides edasi arendada ja tugevdada omavahelist poliitilist, majanduslikku, tehnilist ja sõjalist koostööd;
soovides edendada vastastikust usaldust;
mõistes, et tulemuslik koostöö võib nõuda poolte salastatud teabe vahetamist;
soovides kehtestada poolte koostöö käigus vahetatud või loodud salastatud teabe vastastikust kaitset reguleeriva eeskirja,
on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1
Eesmärk ja kohaldamisala
(1) Kokkuleppe eesmärk on tagada poolte koostöö käigus vahetatud või loodud salastatud teabe kaitsmine.
(2) Kokkulepet kohaldatakse salastatud teabega seotud mis tahes tegevuste, lepingute ja kokkulepete suhtes, mis toimuvad või mida pooled sõlmivad tulevikus või mis on toimunud või mille nad on sõlminud enne kokkuleppe jõustumist.
Artikkel 2
Mõisted
Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) salastatud teave – igasugune loodud või loodav teave, olenemata vormist, olemusest ja edastamisviisist, mida tuleb riikliku julgeoleku huvides kooskõlas poolte õigusaktidega kaitsta salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise eest ja millele on määratud salastatuse tase ja mis on vastavalt tähistatud;
(2) salastatuse märge – mis tahes salastatud teabele lisatud märge salastatuse taseme kohta, mis iseloomustab salastatud teabele juurdepääsu piirangu taset ja miinimumkaitsemeetmeid;
(3) juurdepääsuluba – riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädeva asutuse otsus dokumendi kujul, mis kinnitab isiku lojaalsust ja usaldusväärsust ning riigi õigusaktidest tulenevaid julgeolekuaspekte ning mis annab juurdepääsu kuni teataval tasemel salastatud teabele;
(4) töötlemisluba – riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädeva asutuse otsus, mille alusel on lepinglasel kooskõlas riigi õigusaktidega lubatud saada, hoida ja töödelda kuni teataval tasemel salastatud teavet;
(5) päritolupool – pool, kelle jurisdiktsioonis salastatud teave on loodud;
(6) vastuvõttev pool – pool, kellele edastatakse päritolupoole salastatud teavet;
(7) riigi julgeoleku volitatud esindaja – kokkuleppe täitmise ja järelevalve eest kooskõlas riigi õigusaktidega vastutav riigiasutus. Need asutused on loetletud kokkuleppe artiklis 5;
(8) pädev asutus – iga riigiasutus peale riigi julgeoleku volitatud esindaja, kes riigi õigusaktide kohaselt vastutab kokkuleppe täitmise eest;
(9) lepinglane – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus sõlmida käesoleva kokkuleppe alusel salastatud lepinguid;
(10) salastatud leping – leping, all-leping või projekt, mille täitmine nõuab juurdepääsu salastatud teabele või selle loomist;
(11) teadmisvajadus – vajadus pääseda juurde salastatud teabele teenistuskohustuste tõttu või teatava ülesande täitmiseks;
(12) kolmas isik – riik või rahvusvaheline organisatsioon, kes ei ole käesoleva kokkuleppe pool;
(13) salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine – riigi õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mille tulemusel võib salastatud teave saada avalikuks, kaduda, hävineda, sattuda valedesse kätesse või mis võib selle salajasust muul moel kahjustada.
Artikkel 3
Salastatuse märked
1. Pooled lepivad kokku, et järgmised salastatuse tasemed on samaväärsed ning vastavad kummagi riigi õigusaktides määratletud salastatuse tasemetele:
Eesti Vabariik: |
Ingliskeelne vaste: |
Leedu Vabariik: |
TÄIESTI SALAJANE |
TOP SECRET |
VISIŠKAI SLAPTAI |
SALAJANE |
SECRET |
SLAPTAI |
KONFIDENTSIAALNE |
CONFIDENTIAL |
KONFIDENCIALIAI |
PΙΙRATUD |
RESTRICTED |
RIBOTO NAUDOJIMO |
2. Vastuvõttev pool kannab saadud salastatud teabele samaväärse riigisisese salastatuse märke. Vastuvõttev pool ei kustuta saadud salastatud teabe salastatust ega muuda selle salastatuse taset ilma päritolupoole kirjaliku nõusolekuta. Päritolupool teatab vastuvõtvale poolele kirjalikult kohe igast sellele edastatud salastatud teabe salastatuse taseme muutmisest.
3. Päritolupool võib peale salastatuse märgete kasutada mis tahes muid lisamärkeid. Kummagi riigi julgeoleku volitatud esindajad teatavad teineteisele mis tahes lisamärgetest ja nende käitlemisjuhistest.
Artikkel 4
Salastatud teabe kaitsmise põhimõtted
(1) Pooled võtavad oma riigi õigusaktide kohaselt kõik asjakohased meetmed, et kaitsta kokkuleppe alusel ühiselt loodud või vahetatud salastatud teavet. Sedasi vahetatud salastatud teabele tagatakse vähemalt samasugune kaitse kui oma salastatud teabele, millel on samaväärne salastatuse tase.
(2) Juurdepääs salastatud teabele antakse teadmisvajaduse põhimõttel ainult isikutele, kellel on riigi õigusaktide kohaselt juurdepääs samaväärse salastatuse tasemega teabele.
(3) Julgeolekukontrolli läbiviimisel abistavad pädevad asutused teineteist taotluse korral ja kooskõlas riigi õigusaktidega.
(4) Kokkuleppe alusel teavitavad riigi julgeoleku volitatud esindajad teineteist viivitamata juurdepääsulubade või töötlemislubade muutmisest, eeskätt nende kehtetuks tunnistamisest või neis ette nähtud salastatuse taseme muutmisest.
(5) Vastuvõttev pool on kohustatud:
a) mitte avaldama salastatud teavet kolmandatele isikutele ilma päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindaja kirjaliku nõusolekuta;
b) kasutama salastatud teavet ainult eesmärgil, milleks see on edastatud;
c) kaitsma salastatud teabega seonduvat eraõigust, näiteks patendiõigust, autoriõigust või ärisaladust.
(6) Kui poolte vahel sõlmitud muu kokkulepe näeb ette rangemad salastatud teabe vahetuse ja kaitse reeglid, kohaldatakse viimaseid.
Artikkel 5
Riigi julgeoleku volitatud esindajad
(1) Riigi julgeoleku volitatud esindajad on järgmised:
Eesti Vabariik: |
Leedu Vabariik: |
KAITSEMINISTEERIUMI RIIGI JULGEOLEKU VOLITATUD ESINDAJA OSAKOND |
SALADUSTE KAITSE KOOSKÕLASTAMISE KOMISJON |
(2) Pooled teatavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu riigi julgeoleku volitatud esindaja muutumisest.
(3) Taotluse korral annavad riigi julgeoleku volitatud esindajad teineteisele teada pädevatest asutustest, kes vastutatavad kokkuleppe täitmise eest.
(4) Kummagi riigi julgeoleku volitatud esindajad annavad teineteisele teada oma riigi õigusaktidest, millega reguleeritakse salastatud teabe kaitset, ja nende mis tahes olulistest muudatustest.
(5) Et tagada tihe koostöö kokkuleppe täitmisel, võivad riigi julgeoleku volitatud esindajad omavahel konsulteerida, kui üks pädev asutus seda taotleb.
(6) Sarnaste julgeolekustandardite saavutamiseks ja säilitamiseks annavad pädevad asutused taotluse korral teineteisele teavet julgeolekustandardite, menetluskorra ja tavade kohta, mida asjaomane pool salastatud teabe kaitseks rakendab.
Artikkel 6
Salastatud teabe edastamine
(1) Salastatud teavet edastatakse reeglina diplomaatiliste või sõjaliste kullerite kaudu.
(2) Salastatud teavet võib edastada kaitstud sidesüsteemide või võrkude kaudu või muude elektromagnetiliste vahenditega, mis on riigi õigusaktide kohaselt selleks heaks kiidetud ja mille kohta on vastavalt riigi õigusaktidele välja antud nõuetekohane tõend.
(3) Muid vahendeid ja viise võib salastatud teabe edastamiseks kasutada ainult juhul, kui riigi julgeoleku volitatud esindajad on selles omavahel kokku leppinud.
(4) Vajaduse korral võivad poolte luure-, julgeoleku- ja politseiasutused riigi õigusaktide kohaselt vahetada luureteavet omavahel otse.
Artikkel 7
Tõlkimine, paljundamine, hävitamine
(1) Tasemel SLAPTAI/SALAJANE või sellest kõrgemal tasemel salastatud teavet tõlgitakse ja paljundatakse ainult päritolupoole kirjalikul nõusolekul.
(2) Paljundamise või tõlkimise korral paljundatakse või kantakse igale koopiale kõik originaali salastatuse märked ja mis tahes muud käitlemisjuhised. Paljundatud salastatud teabe suhtes rakendatakse samasugust kontrolli nagu algse salastatud teabe suhtes. Koopiate arv piirdub ametlikuks kasutuseks vajaliku koopiate arvuga.
(3) Tasemel SLAPTAI/SALAJANE ja sellest madalamal tasemel salastatud teavet võib riigi õigusaktide kohaselt hävitada, kui seda enam ei vajata. Salastatud teave hävitatakse või muudetakse nii, et seda ei ole võimalik ei osaliselt ega täielikult taastada. Salastatud teabe hävitamise aruanne saadetakse päritolupoolele.
(4) Tasemel VISIŠKAI SLAPTAI/TÄIESTI SALAJANE salastatud teavet ei hävitata. Üldjuhul tagastatakse see päritolupoolele.
(5) Kriisiolukorras, kui kokkuleppe alusel loodud või edastatud salastatud teavet ei ole võimalik kaitsta ega päritolupoolele tagastada, hävitatakse see kohe. Vastuvõttev pool teatab sellest päritolupoolele võimalikult kiiresti.
Artikkel 8
Salastatud lepingud
(1) Taotluse korral annab riigi julgeoleku volitatud esindaja teavet selle kohta, kas võimalikule lepinglasele on antud asjaomase salastatuse tasemega töötlemisluba. Kui võimalikul lepinglasel ei ole asjakohast töötlemisluba, võib riigi julgeoleku volitatud esindaja taotleda talle julgeolekukontrolli. Lepinglasele antakse asjakohane töötlemisluba enne salastatud lepingu sõlmimist.
(2) Selle riigi julgeoleku volitatud esindaja, kelle territooriumil salastatud lepingut täidetakse, kohustub ette nägema ja haldama lepinguga seotud julgeolekumeetmeid, mis vastavad samadele standarditele ja nõuetele kui standardid ja nõuded, mis reguleerivad tema enda salastatud lepingute kaitset.
(3) Salastatud lepingusse kaasatud all-lepinglased täidavad lepinglase suhtes kohaldatavaid julgeolekunõudeid.
(4) Iga salastatud lepingu juurde kuulub lahutamatult julgeolekulisa. See hõlmab järgmisi aspekte:
(a) lepingu alusel loodava teabe salastatuse tasemed ja lepinglasele antava salastatud teabe loend;
(b)
lepinglase kohustus avaldada salastatud teavet ainult isikutele, kellel on riigi õigusaktide kohaselt juurdepääs samaväärse salastatuse tasemega teabele ja teadmisvajadus ning kes tegeleb või on seotud salastatud lepingu täitmisega;
c) salastatud teabe salastatuse muudatustest teatamise kord;
d) salastatud teabe edastamise kanalid ja vahendid;
e) kohustus teavitada igast salastatud teabe kaitse nõuete rikkumisest;
f) lepinglase rajatistesse tehtavate kontrollivisiitide kinnitamise kord;
g) kohustus kasutada salastatud lepingu alusel saadud salastatud teavet ainult lepinguga seotud eesmärkidel;
h) kohustus pidada rangelt kinni salastatud teabe hävitamise korrast.
(5) Salastatud lepingu julgeolekulisa koopia saadetakse selle riigi julgeoleku volitatud esindajale, kelle territooriumil lepingut täidetakse, et võimaldada asjakohast järelevalvet ja kontrolli.
Artikkel 9
Külastused
(1) Salastatud teabele juurdepääsu eeldavad külastused on lubatud üksnes külastatava riigi julgeoleku volitatud esindaja või pädeva asutuse kirjalikul loal.
(2) Üldjuhul esitatakse külastustaotlus vähemalt kaks nädalat enne visiiti.
(3) Külastustaotluses esitatakse järgmine teave:
a) külastaja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, passi või isikutunnistuse number;
b) külastaja kodakondsus;
c) külastaja ametikoht ja tema esindatava organisatsiooni nimetus;
d) külastaja juurdepääsuloa tase ja kehtivus;
e) visiidi eesmärk, kava ja kuupäev;
f) külastatavate organisatsioonide ja rajatiste nimetused ja kontaktisikud.
(4) Pooled tagavad külastajate isikuandmete kaitse oma riigi õigusaktide kohaselt.
(5) Riigi julgeoleku volitatud esindajad või pädevad asutused võivad koostada nimekirju isikutest, kellel on kokkulepitud tingimustel lubatud teha seoses konkreetse projekti või programmiga mitmekordseid külastusi.
Artikkel 10
Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine
(1) Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise korral teatab selle riigi julgeoleku volitatud esindaja, kus salastatud teabe kaitse nõudeid rikuti, sellest viivitamata teise poole riigi julgeoleku volitatud esindajale ning viib läbi asjakohase uurimise. Vajaduse korral aitab teine pool uurimisele kaasa.
(2) Uurimise tulemustest teatatakse teisele poolele, kellele esitatakse uurimise lõpparuanne tekitatud kahju põhjuste ja ulatuse kohta.
Artikkel 11
Kulud
Kumbki pool kannab talle kokkuleppe täitmise käigus tekkivad kulud.
Artikkel 12
Vaidluste lahendamine
Kokkuleppe kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlused lahendatakse üksnes poolte konsultatsioonide teel.
Artikkel 13
Lõppsätted
(1) Kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks.
(2) Kokkulepe jõustub päev pärast seda, kui diplomaatiliste kanalite kaudu on laekunud viimane kirjalik teade selle kohta, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud.
(3) Kokkulepet võib muuta mõlema poole vastastikusel kirjalikul nõusolekul. Muudatused on kokkuleppe lahutamatu osa ja jõustuvad lõike 2 kohaselt.
(4) Kumbki pool võib kokkuleppe lõpetada, saates selle kohta teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate. Lõppemine jõustub, kui nimetatud teate kättesaamisest on möödunud kuus kuud. Sellisel juhul tagastatakse kogu saadud salastatud teave päritolupoolele. Kui salastatud teavet ei ole võimalik tagastada, kaitstakse seda kokkuleppe kohaselt edasi, kuni päritolupool vabastab vastuvõtva poole sellest kohustusest.
(5) Kokkuleppe jõustumise päeval lõpeb 26. mail 2000 Tartus sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe.
Koostatud 28. mail 2013. aastal Vilniuses kahes eksemplaris inglise keeles.
Urmas Reinsalu |
Juozas Olekas |
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Leedu Vabariigi valitsuse nimel |
Facebook
Twitter