Teksti suurus:

Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.12.2020
Avaldamismärge:RT II, 16.09.2020, 1

Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon

Vastu võetud 18.06.2009

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 korraldus nr 230 konventsiooni heakskiitmise ja volituste andmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Preambul

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised konventsioonile allakirjutanud,

arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus, et kaitsta ja ellu viia nende ühispärandiks olevaid ideaale ja põhimõtteid;

pidades silmas eelkõige inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 19, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid 6, 8 ja 10, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århus, 25. juuni 1998) ning Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (ETS nr 108);

pidades samuti silmas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee info- ja sõnavabaduse deklaratsiooni, mis võeti vastu 29. aprillil 1982. aastal, ning ministrite komitee poolt liikmesriikidele esitatud soovitust nr R (81) 19 avaliku võimu kandjate valduses olevale teabele juurdepääsu kohta, soovitust nr R (91) 10 avalike asutuste valduses olevate isikuandmete kolmandatele pooltele edastamise kohta, soovitust nr R (97) 18 statistika otstarbel kogutud ja töödeldud isikuandmete kaitse kohta, soovitust nr R (2000) 13 arhiividele juurdepääsu Euroopa põhimõtete kohta ning soovitust Rec(2002)2 ametlikele dokumentidele juurdepääsu kohta;

arvestades avaliku võimu kandjate läbipaistvuse tähtsust pluralistlikus ja demokraatlikus ühiskonnas;

arvestades, et ametlikele dokumentidele juurdepääsu õiguse kasutamine:
  i) annab avalikkusele teabeallika;
  ii) aitab avalikkusel kujundada arvamust ühiskondlikust olukorrast ja avaliku võimu kandjatest;
  iii) soodustab avaliku võimu kandjate eetilisust, tõhusust, mõjusust ja vastutust, aidates neil tõendada oma seaduslikkust;

arvestades seetõttu, et kõik ametlikud dokumendid on põhimõtteliselt avalikud ning neid võib kinni pidada ainult teiste õiguste ja õigustatud huvide kaitseks,

on kokku leppinud järgmises.


I jagu

Artikkel 1. Üldsätted

1. Konventsioonis edaspidi toodud põhimõtetest tuleb aru saada nii, et nendega ei piirata riigisiseseid õigusakte ega rahvusvahelisi lepinguid, mis juba tunnustavad laiemat juurdepääsu ametlikele dokumentidele.

2. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
   a) i) avaliku võimu kandjad:
       1) riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud valitsus- ja haldusasutused,
       2) seadusandlikud asutused ja õigusasutused, kui nad täidavad haldusülesandeid riigisiseste seaduste kohaselt,
       3) füüsilised ja juriidilised isikud, kui nad täidavad haldusorgani kohustusi.

     ii) Konventsiooniosaline võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et mõiste avaliku võimu kandjad hõlmab ka ühte või mitut alljärgnevast:
       1) seadusandlikke asutusi muu tegevuse korral;
       2) õigusasutusi muu tegevuse korral;
       3) füüsilisi või juriidilisi isikuid, kui nad täidavad avalikke ülesandeid või teevad tehinguid riiklike vahenditega riigisiseste seaduste kohaselt.

   b) ametlikud dokumendid – ükskõik millises vormis salvestatud teave, mille on koostanud või vastu võtnud ning mida valdavad avaliku võimu kandjad.


Artikkel 2. Ametlikele dokumentidele juurdepääsu õigus

1. Konventsiooniosaline tagab igaühele õiguse pääseda taotluse korral juurde avaliku võimu kandjate valduses olevatele ametlikele dokumentidele, diskrimineerimata kedagi mis tahes põhjusel.

2. Konventsiooniosaline võtab riigisiseses õiguses vajalikke meetmeid, et jõustada konventsioonis ametlikele dokumentidele juurdepääsu kohta kehtestatud sätted.

3. Nimetatud meetmed tuleb võtta hiljemalt selleks ajaks, kui konventsioon selle konventsiooniosalise suhtes jõustub.


Artikkel 3. Võimalikud ametlikele dokumentidele juurdepääsu piirangud

1. Konventsiooniosaline võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu õigust. Piirangud peavad olema seaduses täpselt sõnastatud, demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed piirangu eesmärgiga:
   a) tagada riigi julgeolek ja riigikaitse ning kaitsta rahvusvahelisi suhteid;
   b) tagada avalik julgeolek;
   c) tagada kuritegude ennetamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine;
   d) tagada distsiplinaaruurimine;
   e) tagada uurimine, kontroll ja järelevalve avaliku võimu kandjate poolt;
   f) kaitsta eraelu puutumatust ja teisi õigustatud erahuvisid;
   g) kaitsta äri- ja teisi majandushuvisid;
   h) kaitsta riigi majandus-, raha- ja vahetuskursipoliitikat;
   i) kaitsta poolte võrdsust kohtumenetlustes ja tagada tõhus kohtuhaldus;
   j) kaitsta keskkonda või
   k) kaitsta avaliku võimu kandja siseste või avaliku võimu kandjate vaheliste nõupidamiste konfidentsiaalsust asja läbivaatamise ajal.

Asjaomased riigid võivad alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et võimalikud piirangud hõlmavad ka teabevahetust valitseva kuningliku perekonna ja kuningakojaga või riigipeaga.

2. Ametlikule dokumendile juurdepääsu lubamisest võidakse keelduda, kui selles sisalduva teabe avalikuks tulek kahjustab või tõenäoliselt kahjustab ükskõik millist lõikes 1 toodud huvi, kui just avalik huvi ei nõua ülekaalukalt selle teabe avalikuks tulekut.

3. Konventsiooniosalised kaaluvad selliste tähtaegade kehtestamist, mille lõppemise järel lõikes 1 toodud piirangud enam ei kehti.


Artikkel 4. Ametlikele dokumentidele juurdepääsu taotlused

1. Ametlikule dokumendile juurdepääsu taotleja ei ole kohustatud ametlikule dokumendile juurdepääsu taotlemist põhjendama.

2. Konventsiooniosalised võivad taotlejatele anda õiguse jääda anonüümseks, välja arvatud juhul, kui isikuandmete avaldamine on vajalik taotluse menetlemiseks.

3. Taotluste vorminõuded ei või olla taotluste menetlemiseks vajalikest nõuetest ulatuslikumad.


Artikkel 5. Ametlikele dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemine

1. Avaliku võimu kandja aitab taotlejal nii palju kui võimalik taotletud ametlikku dokumenti kindlaks teha.

2. Ametlikule dokumendile juurdepääsu taotlust menetleb avaliku võimu kandja, kelle valduses see dokument on. Kui taotletud ametlikku dokumenti ei ole avaliku võimu kandja valduses või tal ei ole volitusi seda taotlust menetleda, edastab ta võimaluse korral taotluse pädevale avaliku võimu kandjale või suunab taotleja tema juurde.

3. Ametlikule dokumendile juurdepääsu taotlusi menetletakse võrdsetel alustel.

4. Ametlikule dokumendile juurdepääsu taotlusi menetletakse viivitamata. Otsus langetatakse, tehakse teatavaks ja täidetakse niipea kui võimalik või eelnevalt kindlaks määratud mõistliku aja jooksul.

5. Ametlikule dokumendile juurdepääsu taotlus võidakse tagasi lükata, kui:
   i) vaatamata avaliku võimu kandja abile on taotlus liiga ebamäärane, et võimaldada ametliku dokumendi kindlaks tegemist, või
   ii) see on ilmselt ebamõistlik.

6. Avaliku võimu kandja, kes keeldub võimaldamast juurdepääsu tervele ametlikule dokumendile või osale sellest, peab oma keeldumist põhjendama. Taotlejal on õigus taotluse korral saada avaliku võimu kandjalt kirjalik selgitus tagasilükkamise põhjuste kohta.


Artikkel 6. Ametlikele dokumentidele juurdepääsu viisid

1. Ametlikule dokumendile juurdepääsu võimaldamisel on taotlejal õigus valida, kas tutvuda originaaleksemplariga või selle koopiaga või saada koopia tema valitud kättesaadaval kujul ja formaadis, kui taotleja eelistus ei ole ebamõistlik.

2. Kui piirangud on seatud osale ametliku dokumendi teabest, võimaldab avaliku võimu kandja siiski juurdepääsu dokumendis sisalduvale ülejäänud teabele. Kõik väljajätted peavad olema selgelt tähistatud. Samas võib keelduda juurdepääsu võimaldamisest mittetäielikule dokumendile juhul, kui selline versioon on eksitav või tähenduseta või kui ülejäänud dokumendi avaldamine tekitab avaliku võimu kandjale ilmselgelt ebamõistlikku töökoormust.

3. Avaliku võimu kandja võib võimaldada juurdepääsu ametlikule dokumendile, suunates taotleja hõlpsasti juurdepääsetavate alternatiivsete allikate juurde.


Artikkel 7. Tasu võtmine ametlikele dokumentidele juurdepääsu eest

1. Ametliku dokumendi originaaleksemplariga tutvumine kohapeal on tasuta. See ei takista konventsiooniosalistel kehtestada tasu teenuste eest, mida sellega seoses osutavad arhiivid ja muuseumid.

2. Tasu võib taotlejalt võtta ametliku dokumendi koopia eest, kuid see peab olema mõistlik ja mitte ületama paljundamise ja dokumendi kättetoimetamise tegelikke kulutusi. Tasumäärad tuleb avaldada.


Artikkel 8. Kaebuste lahendamise kord

1. Taotlejal, kelle taotlus kasutada ametlikku dokumenti on jäetud kas otseselt või kaudselt, osaliselt või täielikult rahuldamata, peab olema juurdepääs kaebuste lahendamise korrale kohtu või mõne teise seadusega loodud sõltumatu ja erapooletu asutuse kaudu.

2. Taotlejal peab alati olema juurdepääs kiirele ja odavale kaebuste lahendamise korrale, mis sisaldab kas taotluse uuesti läbivaatamist avaliku võimu kandja poolt või kaebuste lahendamist lõike 1 kohaselt.


Artikkel 9. Lisameetmed

Konventsiooniosalised teavitavad avalikkust õigusest pääseda juurde ametlikele dokumentidele ja sellest, kuidas seda õigust võib kasutada. Samuti võtavad nad tarvitusele vajalikud abinõud selleks, et:
   a) koolitada avaliku võimu kandjaid selle õiguse rakendamisega seotud ülesannete ja kohustuste täitmiseks;
   b) pakkuda teavet oma vastutusalas olevate küsimuste ja tegevuste kohta;
   c) hallata oma dokumente tõhusalt, et neile oleks hõlbus juurde pääseda, ning
   d) rakendada selgeid ja kindlaks määratud dokumentide säilitamise ja hävitamise eeskirju.


Artikkel 10. Avaliku võimu kandjate algatusel avalikustatud dokumendid

Avaliku võimu kandja võtab omal algatusel kasutusele vajalikud abinõud, et avalikustada enda valduses olevaid dokumente, kui see on avaliku halduse läbipaistvuse ja haldusorganite töö tõhustamise huvides või soodustab üldsuse teadlikku osalemist avalikku huvi pakkuvates küsimustes.


II jagu

Artikkel 11. Ametlikele dokumentidele juurdepääsu eksperdirühm

1. Ametlikele dokumentidele juurdepääsu eksperdirühm tuleb kokku vähemalt kord aastas, et vaadata üle konventsiooni rakendamine konventsiooniosaliste poolt, eelkõige:
   a) esitada aruanne konventsiooniosaliste poolt seadustes ja praktikas võetud meetmete piisavusest konventsioonis kehtestatud sätete jõustamiseks;
   b) i) avaldada arvamust konventsiooni kohaldamise küsimustes;
     ii) teha konventsiooni tõhusa kasutamise ja rakendamise soodustamise või parandamise ettepanekuid;
     iii) vahetada informatsiooni ja teavitada olulistest õiguslikest, poliitilistest või tehnoloogilistest arengusuundadest;
     iv) teha konventsiooniosaliste nõupidamisele konventsiooni muutmise ettepanekuid;
     v) sõnastada oma arvamus artikli 19 kohaselt tehtud konventsiooni muutmise ettepanekute kohta.

2. Eksperdirühm võib nõuda kodanikuühiskonnalt teabe ja arvamuste esitamist.

3. Eksperdirühm koosneb vähemalt kümnest, kuid mitte rohkem kui viieteistkümnest liikmest. Konventsiooniosaliste nõupidamine valib liikmed ekspertide nimekirjast, millesse iga konventsiooniosaline esitab kaks eksperti, neljaks aastaks ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Liikmed valitakse isikute hulgast, kes on tunnustatud suurima pädevuse poolest ametlikele dokumentidele juurdepääsu valdkonnas. Iga konventsiooniosalise esitatud nimekirjast võib valida kõige rohkem ühe liikme.

4. Eksperdirühma liikmed tegutsevad enda nimel, on oma ülesannete täitmisel sõltumatud ja erapooletud ega järgi valitsuste juhiseid.

5. Eksperdirühma liikmete valimiskorra määrab ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist kindlaks ministrite komitee, kui ta on konsulteerinud konventsiooniosalistega ning saanud nende üksmeelse nõusoleku. Eksperdirühm võtab vastu oma töökorra.


Artikkel 12. Konventsiooniosaliste nõupidamine

1. Konventsiooniosaliste nõupidamisel on igal konventsiooniosalisel üks esindaja.

2. Konventsiooniosaliste nõupidamise eesmärk on:
   a) kaaluda eksperdirühma aruandeid, arvamusi ja ettepanekuid;
   b) teha ettepanekuid ja anda konventsiooniosalistele soovitusi;
   c) teha artikli 19 kohaselt konventsiooni muutmise ettepanekuid;
   d) sõnastada oma arvamus artikli 19 kohaselt tehtud konventsiooni muutmise ettepanekute kohta.

3. Euroopa Nõukogu peasekretär kutsub konventsiooniosaliste nõupidamise kokku ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist, et valida eksperdirühma liikmed. Pärast seda koguneb nõupidamine vähemalt üks kord nelja aasta jooksul ja igal juhul, kui konventsiooniosaliste enamus, ministrite komitee või Euroopa Nõukogu peasekretär seda nõuab. Konventsiooniosaliste nõupidamine võtab vastu oma töökorra.

4. Pärast igat nõupidamist esitab konventsiooniosaliste nõupidamine ministrite komiteele tegevusaruande.


Artikkel 13. Sekretariaat

Euroopa Nõukogu sekretariaat aitab konventsiooniosaliste nõupidamist ja eksperdirühma nende ülesannete täitmisel käesoleva jao kohaselt.


Artikkel 14. Aruandlus

1. Ühe aasta jooksul alates konventsiooni jõustumisest lepinguosalise suhtes peab konventsiooniosaline esitama eksperdirühmale aruande, mis sisaldab täielikku teavet konventsiooni jõustamiseks võetud seadusandlike ja muude meetmete kohta.

2. Pärast seda esitab iga konventsiooniosaline enne igat konventsiooniosaliste nõupidamist eksperdirühmale lõikes 1 nimetatud ajakohastatud teabe.

3. Samuti esitab iga konventsiooniosaline eksperdirühmale teabe, mida eksperdirühm nõuab oma ülesannete täitmiseks.


Artikkel 15. Avaldamine

Eksperdirühmale esitatud konventsiooniosaliste aruanded, eksperdirühma aruanded, ettepanekud ja arvamused ning konventsiooniosaliste nõupidamisetegevusaruanded avalikustatakse.


III jagu

Artikkel 16. Konventsioonile allakirjutamine ja selle jõustumine

1. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele.

2. Konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kümme Euroopa Nõukogu liikmesriiki on lõike 2 kohaselt väljendanud nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta.

4. Allakirjutanud riigi suhtes, kes väljendab nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta hiljem, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil ta lõike 2 kohaselt väljendas nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta.


Artikkel 17. Konventsiooniga ühinemine

1. Konventsiooni jõustumise järel võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee pärast konventsiooniosalistega konsulteerimist ja neilt ühehäälse nõusoleku saamist kutsuda konventsiooniga ühinema iga riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, või iga rahvusvahelise organisatsiooni. Otsus tehakse Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d sätestatud häälteenamuse ning ministrite komitees esindatud konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsuse alusel.

2. Lõike 1 alusel ühinevate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile.


Artikkel 18. Territoriaalne kohaldatavus

1. Riik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

2. Konventsiooniosaline võib hiljem igal ajal Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga kohaldada konventsiooni muule deklaratsioonis märgitud territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on asjakohase deklaratsiooni kätte saanud.

3. Eelmise kahe lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib selles nimetatud territooriumi suhtes peasekretärile saadetava teatega tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.


Artikkel 19. Konventsiooni muutmine

1. Konventsiooni muutmise ettepaneku võib teha iga konventsiooniosaline, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee, eksperdirühm või konventsiooniosaliste nõupidamine.

2. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab muudatusettepaneku konventsiooniosalistele.

3. Muudatusettepanek edastatakse konventsiooniosaliste nõupidamisele, kes pärast eksperdirühmaga konsulteerimist esitab ministrite komiteele oma arvamuse muudatusettepaneku kohta.

4. Ministrite komitee kaalub muudatusettepanekut ja konventsiooniosaliste nõupidamise arvamust ning võib muudatuse vastu võtta.

5. Muudatuse tekst, mille ministrite komitee võtab lõike 4 alusel vastu, edastatakse konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

6. Lõike 4 kohaselt vastuvõetud muudatus jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil kõik lepinguosalised on teatanud peasekretärile muudatuse heakskiitmisest.


Artikkel 20. Deklaratsioonid

Konventsiooniosaline võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes esitada ühe või mitu artikli 1 lõikes 2, artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 18 sätestatud deklaratsiooni. Kõikidest muudatustest tuleb peasekretärile teatada.


Artikkel 21. Denonsseerimine

1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni alati denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.


Artikkel 22. Teated

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele konventsiooniga ühinenud või ühinema kutsutud riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele teatavaks iga:
   a) allakirjutamise;
   b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;
   c) artiklite 16 ja 17 kohase jõustumiskuupäeva;
   d) artikli 1 lõike 2, artikli 3 lõike 1 ja artikli 18 alusel tehtud deklaratsiooni;
   e) konventsiooniga seotud muu akti, teate või teadaande.


Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 18. juunil 2009 Tromsøs inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ning teistele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes on kutsutud konventsiooniga ühinema.

 

Council of Europe Convention on Access to Official Documents 

/otsingu_soovitused.json