HALDUSÕIGUSKultuur ja sportVälislepingud

ERAÕIGUSIntellektuaalne omandVälislepingud

Euroopa Nõukogu

Teksti suurus:

Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsioon (uuendatud)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.05.2021
Avaldamismärge:RT II, 17.12.2020, 4

Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsioon (uuendatud)

Vastu võetud 30.01.2017

Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooni (uuendatud) ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti vabariigi suhtes jõustumise kohta


TÕLGE INGLISE KEELEST
Euroopa Nõukogu lepingute seeria nr 220

Preambul

Allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid ning teised Euroopa kultuurikonventsiooni (ETS nr 18) osalisriigid,

arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada liikmesriikide suurem ühtsus, eelkõige et kaitsta ja edendada nende ühispärandiks olevaid ideaale ja põhimõtteid;

arvestades, et loomingu- ja väljendusvabadus on nimetatud põhimõtete alus;

arvestades, et Euroopa kultuurikonventsiooni üks eesmärk on Euroopa riikide kultuurilise mitmekesisuse edendamine;

võttes arvesse kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise UNESCO konventsiooni (Pariis, 20. oktoober 2005), milles tunnistatakse kultuuriline mitmekesisus inimkonnale iseloomulikuks tunnusjooneks ning millega püütakse suurendada kultuuri väljendusvormide loomist, tootmist, levitamist, tutvustamist ja nautimist;

arvestades vajadust tugevdada filmialast kaastootmist, mis on globaalse kultuurilise mitmekesisuse loomis- ja väljendusvahend;

olles teadlikud, et film on kultuurilise ja kunstilise väljenduse oluline vahend, millel on keskne roll väljendusvabaduse, mitmekesisuse ja loovuse ning kodanikudemokraatia toetamisel;

otsustanud arendada neid põhimõtteid ning meenutades ministrite komitee soovitusi liikmesriikidele filminduse ja audiovisuaalalal ning eeskätt soovitust Rec(86)3 audiovisuaalse toodangu arendamise kohta Euroopas ja soovitust CM/Rec(2009)7 riikliku filmipoliitika ja kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kohta;

tunnistades, et Euroopa filmide ja muude audiovisuaalteoste kaastootmise ja levitamise toetusfondi Eurimages loomise resolutsiooni Res(88)15 on muudetud, et võimaldada ühineda kolmandatel riikidel;

otsustanud saavutada need eesmärgid ühiste jõupingutustega, et edendada koostööd ning määrata kindlaks reeglid, mis kehtiksid filmialasele kaastootmisele tervikuna;

arvestades, et ühiste reeglite vastuvõtmine võib vähendada piiranguid ning elavdada koostööd filmialase kaastootmise vallas;

arvestades filmitööstuse tehnoloogilise, majandusliku ja rahastamise arengut pärast Euroopa filmialase koostöö konventsiooni (ETS nr 147) allakirjutamiseks avamist 1992. aastal;

uskudes, et selle arengu tõttu on vajalik 1992. aasta konventsioon uuesti läbi vaadata, et tagada selle raamistiku jätkuv asjakohasus ja tõhusus filmialase kaastootmise jaoks;

tunnistades, et praeguse konventsiooniga kavatsetakse asendada Euroopa filmialase koostöö konventsioon,

on kokku leppinud järgmises.


I peatükk
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Konventsiooni eesmärk

Konventsiooniosalised kohustuvad edendama rahvusvahelist filmialast kaastootmist järgmiste sätete kohaselt.
 
Artikkel 2. Kohaldamisala

1. Konventsioonis sätestatakse konventsiooniosaliste suhted nende territooriumilt pärinevate mitmepoolsete kaastootmisprojektide puhul.

2. Konventsiooni kohaldatakse:
    a) kaastootmisprojektidele, millel on vähemalt kolm kolmes erinevas konventsiooniosalises registreeritud kaastootjat, ja
    b) kaastootmisprojektidele, millel on vähemalt kolm kolmes erinevas konventsiooniosalises registreeritud kaastootjat ning üks või mitu konventsiooniosalistes registreerimata kaastootjat. Konventsiooniosalises registreerimata kaastootjate kogupanus ei tohi ületada 30% tootmise kogumaksumusest.

Konventsiooni kohaldatakse ainult juhul, kui teos vastab artikli 3 punktis c esitatud ametlikult kaastoodetud filmi mõistele.

3. Konventsiooniosaliste vahel sõlmitud kahepoolsete kokkulepete kohaldamist jätkatakse kahepoolsete kaastootmisprojektide suhtes.

Mitmepoolsete kaastootmisprojektide puhul asendab konventsioon konventsiooniosaliste kahepoolsed kokkulepped. Kahepoolseid kaastootmisprojekte käsitlevad sätted jäävad kehtima juhul, kui need ei ole konventsiooniga vastuolus.

4. Kahe konventsiooniosalise kahepoolseid kaastootmissuhteid käsitleva kokkuleppe puudumisel kohaldatakse konventsiooni ka kahepoolsetele kaastootmisprojektidele, kui üks konventsiooniosalistest ei ole teinud reservatsiooni artikli 22 alusel.

Artikkel 3. Mõisted

Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
    a) film –  erineva pikkusega ja erinevate vahenditega toodetud filmid, eeskätt mängufilmid, animafilmid ja dokumentaalfilmid, mis on kooskõlas konventsiooniosalise filmitööstust reguleerivate õigusaktidega ning ette nähtud kinos näitamiseks;
    b) kaastootjad – konventsiooniosalistes registreeritud ja kaastootmislepinguga hõlmatud filmitootmisega tegelevad ettevõtted või tootjad;
    c) ametlikult kaastoodetud film (edaspidi film) – konventsiooni lahutamatuks osaks olevas II lisas sätestatud tingimustele vastav film;
    d) mitmepoolne kaastootmisprojekt – film, mille tootmises osaleb artikli 2 lõike 2 kohaselt vähemalt kolm kaastootjat.


II peatükk

KAASTOOTMISPROJEKTIDELE KEHTIVAD REEGLID

Artikkel 4. Omamaiste filmidega võrdsustamine

1. Mitmepoolsete kaastootmisprojektidena valminud ning konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatel filmidel on õigus saada selles kaastootmisprojektis osalevate konventsiooniosaliste kehtivate õigusnormidega omamaistele filmidele antud soodustusi.

2. Kaastootjale tagab soodustused selle kaastootja registreerinud konventsiooniosaline oma õigusnormidega ettenähtud tingimuste ja piirangute kohaselt ning kooskõlas konventsiooniga.

Artikkel 5. Kaastootmisprojekti staatuse saamise tingimused

1. Filmialane kaastootmisprojekt tuleb kinnitada kaastootjad registreerinud konventsiooniosalise pädevates asutustes pärast asutuste omavahelisi konsultatsioone ja I lisas sätestatud menetluse kohaselt. Nimetatud lisa on konventsiooni lahutamatu osa.

2. Kaastootmisprojekti staatuse saamise taotlused esitatakse kinnitamiseks pädevatele asutustele kooskõlas I lisas sätestatud korraga. Kinnitus on lõplik, välja arvatud juhul, kui projekti teostajad ei täida oma algselt võetud kunstilisi, rahalisi või tehnilisi kohustusi.

3. Ilmselgelt pornograafilise sisuga või diskrimineerimist, viha või vägivalda propageerivatele või avalikult inimväärikust solvavatele projektidele ei saa anda kaastootmisprojekti staatust.

4. Kaastootmisprojekti staatusest tulenevad soodustused antakse kaastootjatele, kelle puhul ollakse veendunud vajalike tehniliste ja rahaliste vahendite ning piisava erialase kvalifikatsiooni olemasolus.

5. Lepinguosalised riigid määravad lõikes 2 nimetatud pädevad asutused konventsioonile allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmisel esitatavas deklaratsioonis. Seda deklaratsiooni võib hiljem alati muuta.

Artikkel 6. Kaastootjate panuste osakaal

1. Mitmepoolse kaastootmisprojekti puhul ei tohi väikseim panus olla alla 5% ja suurim panus ületada 80% filmi tootmise kogumaksumusest. Kui väikseim panus on alla 20% või kaastootmisprojekt on ainult rahaline, võib asjaomane konventsiooniosaline vähendada subsideerimist oma riigi toetusprogrammidest või subsideerimisest üldse loobuda.

2. Kui konventsioon asendab kahe konventsiooniosalise vahel sõlmitud kahepoolset kokkulepet artikli 2 lõike 4 kohaselt, siis ei tohi väikseim panus olla alla 10% ja suurim panus ületada 90% filmi tootmise kogumaksumusest. Kui väikseim panus on alla 20% või kaastootmisprojekt on ainult rahaline, võib asjaomane konventsiooniosaline vähendada subsideerimist oma riigi toetusprogrammidest või subsideerimisest üldse loobuda.

Artikkel 7. Kaastootjate õigused filmile

1. Kaastootmisleping peab tagama igale kaastootjale kaasomandi filmi materiaalsetele ja immateriaalsetele omandiõigustele. Lepingus sätestatakse filmi originaali (esimese valmis versiooni) säilitamine paigas, mille kaastootjad on ühiselt kokku leppinud, ning kaastootjatele tagatakse sellele vaba juurdepääs.

2. Kaastootmisleping peab samuti tagama igale kaastootjale õiguse kasutada materjali ja filmi originaali koopiate tegemiseks.

Artikkel 8. Tehniline ja kunstiline osalus

1. Kaastootja panus sisaldab tõhusat tehnilist ja kunstilist osalust. Põhimõtteliselt ja kooskõlas konventsiooniosaliste siduvate rahvusvaheliste kohustustega peab kaastootjate panus loominguliste, tehniliste ja kunstiliste töötajate ning osatäitjate ja tehnilise varustuse poolest olema proportsionaalne nende investeeringuga.

2. Kooskõlas konventsiooniosalisi siduvate rahvusvaheliste kohustuste ja ekraaniteosele esitatavate nõuetega peab teose filmimisega tegelev meeskond koosnema kaastootmisprojekti partnerriikide kodanikest ning järeltootmine toimub tavaliselt nendes riikides.

Artikkel 9. Rahalised kaastootmisprojektid

1. Erandina artiklist 8 ning kooskõlas konventsiooniosaliste kehtivates õigusaktides sätetatud tingimuste ja piirangutega võib kaastootmisprojektidele konventsiooni alusel anda kaastootmisprojekti staatuse juhul, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
    a) kaasavad kaastootmislepingu kohaselt ühe või mitu vähemusosalust, mis võivad olla üksnes rahalised, tingimusel et ühegi riigi osa ei ole väiksem kui 10% ega suurem kui 25% tootmiskuludest;
    b) kaasavad suurima osalusega kaastootja, kes annab tõhusa tehnilise ja kunstilise panuse ning täidab oma riigis filmi rahvusteoseks tunnistamise tingimused;
    c) aitavad soodustada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi ning
    d) on fikseeritud sissetulekute jaotamise sätteid sisaldavates kaastootmislepingutes.

2. Rahalised kaastootmisprojektid võivad saada kaastootmisprojekti staatuse ainult siis, kui pädevad asutused on igal üksikul juhul andnud oma kinnituse, arvestades eelkõige artiklis 10 sätestatut.

Artikkel 10. Üldine tasakaal

1. Konventsiooniosaliste filmialased suhted peavad olema üldises tasakaalus niihästi kaastoodetud filmidesse investeeritud kogusumma kui ka kunstilise ja tehnilise osaluse suhtes.

2. Konventsiooniosaline, kes mõistliku aja jooksul märkab puudujääke kaastootmissuhetes ühe või mitme konventsiooniosalisega, võib jätta järgmisele kaastootmisprojektile oma kinnituse andmata kuni tasakaalustatud filmialaste suhete taastamiseni nimetatud konventsiooniosalise või konventsiooniosalistega.

Artikkel 11. Riiki sisenemine ja seal elamine

Kooskõlas kehtivate õigusaktide ning rahvusvaheliste kohustustega hõlbustab konventsiooniosaline teistest kaastootmisprojektis osalevatest konventsiooniosalistest pärit tehniliste ja kunstiliste töötajate oma territooriumile sisenemist ja seal elamist ning töölubade andmist. Samuti lubab konventsiooniosaline ajutiselt importida ja reeksportida konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate filmide tootmiseks ja levitamiseks vajalikku varustust.

Artikkel 12. Kaastootmises osalevate riikide äramärkimine

1. Kaastoodetud filmides märgitakse ära kaastootmises osalenud riigid.

2. Nende riikide nimed märgitakse selgelt ära tiitrites, kõigis reklaami- ja müügiedendusmaterjalides ning filmi esitamisel.

Artikkel 13. Eksport

Kui kaastoodetud film eksporditakse riiki, kus filmiimpordile kehtivad kvoodid, ning ühel kaastootjaks olnud konventsiooniosalisel ei ole õigust oma filme sinna vabalt eksportida:
    a) lisatakse film tavaliselt suurima osalusega riigi kvoodile;
    b) film, mis on toodetud eri riikide võrdse osalusega, lisatakse selle riigi kvoodile, kellel on importivasse riiki parimad ekspordivõimalused;
    c) kui punkte a ja b ei ole võimalik kohaldada, lisatakse film režissööri päritoluriigi kvoodile.

Artikkel 14. Keeled

Kaastootmisprojekti staatuse andmisel võib konventsiooniosalise pädev asutus nõuda selles riigis registreeritud kaastootjalt filmi lõplikku versiooni ühes selle konventsiooniosalise keeles.

Artikkel 15. Festivalid

Kui kaastootjad ei otsusta teisiti, näitab filme rahvusvahelistel festivalidel suurima osalusega kaastootja registreerinud konventsiooniosaline või võrdse rahalise osaluse puhul režissööri päritoluriik.


III peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16. Konventsiooni mõju

1. Konventsioon asendab konventsiooniosaliste jaoks Euroopa filmialase koostöö konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks 2. oktoobril 1992.

2. Praeguse konventsiooni ning 1992. aasta konventsiooni osaliste, kes ei ole praegust konventsiooni ratifitseerinud, vahelistes suhetes jätkatakse 1992. aasta konventsiooni kohaldamist.

Artikkel 17. Konventsiooni järelmeetmed ning I ja II lisa muutmine

1. Euroopa filmide ning muude audiovisuaalteoste kaastootmise ja levitamise toetusfondi Eurimages juhatus vastutab konventsiooni järelmeetmete eest.

2. Konventsiooniosaline, kes ei ole Eurimagesi liige, võib olla esindatud ja omada ühte häält Eurimagesi juhatuses, kui juhatus täidab temale konventsiooniga pandud ülesandeid.

3. Konventsiooni tõhusa kohaldamise edendamiseks võib Eurimagesi juhatus:
    a) teha ettepanekuid konventsiooniosaliste vahel kogemuste ja hea tava vahetamise soodustamiseks;
    b) sõnastada oma arvamuse konventsiooni kohaldamist ja rakendamist puudutavates küsimustes ning anda selle kohta konventsiooniosalistele konkreetseid soovitusi.

4. Konventsiooniosaline, ministrite komitee või Euroopa filmide ja muude audiovisuaalteoste kaastootmise ja levitamise toetusfondi Eurimages juhatus võib teha konventsiooni I ja II lisa uuendamiseks muudatusettepanekuid, et tagada nende asjakohasus filmitööstuse ühiste tavade seisukohalt. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab ettepanekud konventsiooniosalistele.

5. Pärast konventsiooniosalistega konsulteerimist võib ministrite komitee lõike 4 kohaselt esitatud muudatusettepaneku vastu võtta Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamusega. Muudatus jõustub pärast ühe aasta möödumist selle konventsiooniosalistele edastamise päevast. Konventsiooniosaline võib selle aja jooksul esitada peasekretärile oma vastuväite muudatuse tema suhtes jõustumisele.

6. Juhul, kui kolmandik konventsiooniosalistest esitab Euroopa Nõukogu peasekretärile vastuväiteid muudatuse jõustumisele, siis muudatus ei jõustu.

7. Juhul, kui vastuväiteid esitab vähem kui kolmandik konventsiooniosalistest, siis jõustub muudatus nende konventsiooniosaliste suhtes, kes ei ole vastuväidet esitanud.

8. Kui muudatus on käesoleva artikli lõigete 5 ja 7 kohaselt jõustunud ning konventsiooniosaline on esitanud sellele vastuväite, jõustub see muudatus selle konventsiooniosalise suhtes järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui konventsiooniosaline teatab Euroopa Nõukogu peasekretärile muudatusega nõustumisest. Vastuväite esitanud konventsiooniosaline võib selle alati tagasi võtta, teatades sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile.

9. Kui ministrite komitee võtab muudatuse vastu, ei või riik ega Euroopa Liit väljendada nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta ilma samal ajal muudatust vastu võtmata.

Artikkel 18. Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine

1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ning teistele Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriikidele, kes võivad väljendada nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta:
    a) allakirjutamisega ilma ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta või
    b) allakirjutamisega ratifitseerimis- või heakskiitmistingimusega, millele järgneb ratifitseerimine või heakskiitmine.

2. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 19. Jõustumine

1. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kolm riiki, nende hulgas vähemalt kaks Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on artikli 18 kohaselt väljendanud nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta.

2. Allakirjutanud riigi suhtes, kes väljendab nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta hiljem, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele allakirjutamise päevast või ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andmise päevast.

Artikkel 20. Mitteliikmesriikide ühinemine

1. Pärast konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee konventsiooniosalistega konsulteerimise järel enamusotsusega Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punkti d kohaselt ning ministrite komitees osalemiseks õigustatud konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsusega teha riigile, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, ning Euroopa Liidule ettepaneku konventsiooniga ühinemiseks.

2. Ühineva riigi või Euroopa Liidu suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiule andmise päevast.

Artikkel 21. Territoriaalne kohaldamine

1. Riik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmisel määrata territooriumi või territooriumid, kus konventsiooni kohaldatakse.

2. Konventsiooniosaline võib hiljem alati Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga kohaldada konventsiooni muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Konventsioon jõustub sellise territooriumi suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on deklaratsiooni kätte saanud.

3. Kahe eelneva lõike alusel esitatud deklaratsiooni võib peasekretärile saadetava teatega deklaratsioonis nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 22. Reservatsioonid

1. Riik võib allakirjutamise või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmise ajal deklareerida, et artikli 2 lõiget 4 ei kohaldata tema ning ühe või mitme konventsiooniosalise kahepoolsetele kaastootmissuhetele. Lisaks sellele võib ta jätta endale õiguse kehtestada artikli 9 lõike 1 punktis a sätestatust erinev suurim osalusprotsent. Muid reservatsioone ei või esitada.

2. Konventsiooniosaline, kes on esitanud eelmise lõike kohaselt reservatsiooni, võib selle täielikult või osaliselt tagasi võtta, esitades Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate. Tagasivõtmine jõustub päeval, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 23. Denonsseerimine

1. Konventsiooniosaline võib alati konventsiooni denonsseerida, edastades Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 24. Teated

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ning Euroopa Liidule ja riikidele, kes on konventsiooniga ühinenud või keda on ühinema kutsutud, teatavaks iga:
    a) allakirjutamise;
    b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;
    c) konventsiooni artiklite 19, 20 ja 21 kohase jõustumise kuupäeva;
    d) artikli 22 alusel esitatud reservatsiooni ning reservatsiooni tagasivõtmise;
    e) artikli 5 lõike 5 kohaselt esitatud deklaratsiooni;
    f) artikli 23 kohaselt teatatud denonsseerimise;
    g) konventsiooniga seotud muu akti, teate või teadaande.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 30. jaanuaril 2017 Rotterdamis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad artikli 18 lõikes 1 nimetatud riikidele ning Euroopa Liidule ja konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.

I lisa Taotlusmenetlus

II lisa Sobiva filmi määratlus

Council of Europe Convention on Cinematographic Co-production (revised) 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json