Eesti Vabariigi ja Ungari salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe
Vastu võetud 08.12.2016
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariik ja Ungari (edaspidi pooled),
tunnistades vastastikuse koostöö olulist osa;
mõistes, et hea koostöö tarvis võib olla vaja vahetada salastatud teavet;
tunnistades, et nad tagavad salastatud teabe võrdväärse kaitse;
soovides tagada poolte või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute vahetatava salastatud teabe kaitse,
on teineteise riiklikke huve ja julgeolekut vastastikku austades kokku leppinud järgmises.
ARTIKKEL 1
KOKKULEPPE KOHALDAMISALA
Kokkuleppe eesmärk on tagada poolte või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute koostöö käigus vahetatud või loodud salastatud teabe kaitse.
ARTIKKEL 2
MÕISTED
Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) salastatud teave – mis tahes vormis või liiki teave, mida kummagi poole õigusaktide kohaselt on vaja kaitsta salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise eest ja mis on asjakohaselt märgistatud;
b) päritolupool – pool, sealhulgas tema jurisdiktsiooni alla kuuluv juriidiline või füüsiline isik, kes salastatud teavet edastab;
c) vastuvõttev pool – pool, sealhulgas tema jurisdiktsiooni alla kuuluv juriidiline või füüsiline isik, kellele edastatakse salastatud teave;
d) kolmas isik – riik, sealhulgas tema jurisdiktsiooni alla kuuluv juriidiline või füüsiline isik, või rahvusvaheline organisatsioon, kes ei ole selle kokkuleppe pool;
e) riigi julgeoleku volitatud esindaja – kokkuleppe kohaldamise ja järelevalve eest vastutav riigiasutus;
f) pädev asutus – riigi julgeoleku volitatud esindaja või muu riigiasutus, kes riigi õigusaktide kohaselt vastutab kokkuleppe täitmise eest;
g) salastatuse tase – kategooria, mis riigi õigusaktide kohaselt iseloomustab salastatud teabele juurdepääsu piirangu taset ja miinimumkaitsemeetmeid, mida pooled rakendavad;
h) teadmisvajadus – põhimõte, mille kohaselt antakse juurdepääsuõigus teatud salastatud teabele üksnes isikule, kellel on selleks tõendatud vajadus teenistuskohustuste tõttu, ja konkreetse ülesande täitmiseks;
i) salastatud leping – leping või all-leping, mille täitmisega kaasneb või mille täitmisel on vajalik juurdepääs salastatud teabele;
j) juurdepääsuluba – pädeva asutuse otsus, mis kinnitab, et füüsilisel isikul on riigi õigusaktide kohaselt juurdepääsuõigus salastatud teabele;
k) töötlemisluba – pädeva asutuse otsus, mis kinnitab, et õigusvõimeline juriidiline või füüsiline isik on reaalselt ja korralduslikult suuteline salastatud teavet riigi õigusaktide kohaselt käitlema ja säilitama;
l) salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine – riigi õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mille tagajärjeks võib olla salastatud teabe avalikuks tulek, kadumine, hävimine, omastamine või muul viisil ohtusattumine.
ARTIKKEL 3
PÄDEVAD ASUTUSED
1. Riigi julgeoleku volitatud esindajad on:
Eesti Vabariigis:
Kaitseministeeriumi
riigi julgeoleku volitatud esindaja osakond
Ungaris:
Nemzeti Biztonsági Felügyelet
riigi julgeoleku volitatud esindaja
2. Riigi julgeoleku volitatud esindajad annavad teineteisele oma ametlikud kontaktandmed ja teavitavad taotluse korral teineteist muudest pädevatest asutustest, kes vastutavad kokkuleppe täitmise eest.
3. Pooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu pädeva asutuse muutumisest.
ARTIKKEL 4
SALASTATUSE TASEMED JA MÄRGISTAMINE
Järgmised salastatuse tasemed ja märgistused on samaväärsed:
Eesti Vabariik |
Ungari |
Ingliskeelne vaste |
TÄIESTI SALAJANE |
“Szigorúan titkos!” |
TOP SECRET |
SALAJANE |
“Titkos!” |
SECRET |
KONFIDENTSIAALNE |
“Bizalmas!” |
CONFIDENTIAL |
PIIRATUD |
“Korlátozott terjesztésű!” |
RESTRICTED |
ARTIKKEL 5
JUURDEPÄÄS SALASTATUD TEABELE
Kokkuleppe alusel antakse juurdepääs salastatud teabele üksnes isikule, kellel on teadmisvajadus ja asjaomase poole õigusaktide kohaselt nõuetekohane juurdepääs samaväärse salastatuse tasemega teabele.
ARTIKKEL 6
JULGEOLEKUPÕHIMÕTTED
1. Päritolupool
a) tagab salastatud teabe märgistamise asjakohase salastatuse taseme märkega kooskõlas riigi õigusaktidega;
b) teatab vastuvõtvale poolele salastatud teabe kasutamistingimustest;
c) teatab vastuvõtvale poolele viivitamata salastatuse taseme muutustest.
2. Vastuvõttev pool
a) tagab salastatud teabe märgistamise samaväärse salastatuse taseme märkega kokkuleppe artikli 4 kohaselt;
b) kaitseb saadud salastatud teavet samavõrd kui oma samaväärse salastatuse tasemega teavet;
c) tagab, et salastatud teabe salastatus kustutatakse ja salastatuse tase muudetakse üksnes päritolupoole eelneval kirjalikul nõusolekul;
d) tagab, et salastatud teavet ei avaldata kolmandale isikule päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta;
e) kasutab salastatud teavet üksnes eesmärgil, milleks see on avaldatud, ja päritolupoole avaldamistingimuste kohaselt.
ARTIKKEL 7
JULGEOLEKUKOOSTÖÖ
1. Võrreldaval tasemel kaitstuse säilitamiseks annavad riigi julgeoleku volitatud esindajad asjakohase taotluse korral teineteisele teavet oma salastatud teabe kaitsmist käsitlevate õigusaktide ning nende rakendamisest tulenevate tavade kohta. Riigi julgeoleku volitatud esindajad teatavad teineteisele olulistest muudatustest kokkuleppe täitmist puudutavates riigi õigusaktides.
2. Taotluse korral ja riigi õigusaktide kohaselt abistavad pädevad asutused teineteist juurdepääsuloa ja töötlemisloa väljastamise käigus vajalike toimingute tegemisel.
3. Pooled tunnustavad teise poole väljastatud juurdepääsuluba ja töötlemisluba. Kokkuleppe artiklit 4 kohaldatakse vastavalt.
4. Pädevad asutused teavitavad teineteist viivitamata tunnustatud juurdepääsuloa ja töötlemisloa muutmisest, eeskätt selle tühistamisest.
5. Päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindaja taotlusel väljastab vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja kirjaliku kinnituse selle kohta, et füüsilisel isikul on asjaomase poole õigusaktide kohaselt juurdepääsuõigus samaväärse salastatuse tasemega teabele või selle kohta, et füüsilisel või juriidilisel isikul on kehtiv töötlemisluba.
6. Poolte koostöö selle kokkuleppe raames on inglise keeles.
ARTIKKEL 8
SALASTATUD LEPINGUD
1. Salastatud lepinguid sõlmitakse ja täidetakse kummagi poole õigusaktide kohaselt, arvestades artikli 7 lõiget 5.
2. Salastatud teabe kaitse tagamiseks võib pädev asutus nõuda teise poole vastavalt asutuselt teise poole territooriumil asuva asutuse julgeolekukontrolli.
3. Salastatud lepingud sisaldavad juhiseid projekti julgeolekunõuete ja salastatud lepingu iga koostisosa salastatuse taseme kohta. Projekti julgeolekujuhiste koopia edastatakse selle poole riigi julgeoleku volitatud esindajale, kelle jurisdiktsiooni all salastatud lepingut täidetakse.
ARTIKKEL 9
SALASTATUD TEABE EDASTAMINE
1. Päritolupool edastab salastatud teabe oma riigi õigusaktide kohaselt diplomaatiliste kanalite kaudu või muul viisil, milles riigi julgeoleku volitatud esindajad kokku lepivad. Salastatud teabe kättesaamist kinnitatakse kirjalikult.
2. Pooled võivad edastada salastatud teavet elektroonilisel teel kooskõlas riigi julgeoleku volitatud esindajate kokkulepitud julgeolekumeetmetega.
3. Valitsusasutused võivad kooskõlas riikide õigusaktidega vahetada salastatud teavet omavahel otse, arvestades kokkuleppe sätteid.
ARTIKKEL 10
SALASTATUD TEABE PALJUNDAMINE, TÕLKIMINE JA HÄVITAMINE
1. Kokkuleppe alusel edastatud salastatud teabest tehtud koopiad ja tõlked märgistatakse asjakohase salastusmärkega ja neid kaitstakse nagu originaale. Koopiaid tehakse ainult ametlikuks otstarbeks vajalikul arvul.
2. Kokkuleppe alusel edastatud salastatud teabe tõlkele tehakse salastusmärge ja sihtkeelne märkus, et tõlge sisaldab päritolupoole salastatud teavet.
3. Kokkuleppe alusel edastatud teavet, mis on salastatud tasemel “Titkos!”/ SALAJANE või sellest kõrgemal, tõlgitakse või paljundatakse üksnes päritolupoole eelneval kirjalikul nõusolekul.
4. Salastatud teave hävitatakse kooskõlas riigi õigusaktidega, kontrollitaval viisil ja nii, et seda ei ole võimalik ei osaliselt ega täielikult taastada.
5. Kokkuleppe alusel edastatud teavet, mis on salastatud tasemel “Szigorúan titkos!”/ TÄIESTI SALAJANE, ei hävitata ja see tagastatakse päritolupoolele.
6. Kriisiolukorras, kus salastatud teavet ei ole võimalik kaitsta ega tagastada, hävitatakse see otsekohe. Vastuvõttev pool teatab viivitamata päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajale salastatud teabe hävitamisest.
ARTIKKEL 11
KÜLASTUSED
1. Salastatud lepingutega seonduvad külastused, mille käigus on vajalik juurdepääs salastatud teabele, võivad toimuda võõrustava poole pädeva asutuse eelneval kirjalikul loal.
2. Lähetava poole pädev asutus saadab võõrustava poole pädevale asutusele taotluse vähemalt kakskümmend päeva enne külastust. Kiireloomulistel juhtudel võib külastustaotluse esitada lühema etteteatamisajaga, arvestades eelnevat kooskõlastamist pädevate asutuste vahel.
3. Külastustaotlus sisaldab järgmisi andmeid:
a) külastaja nimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja passi või isikutunnistuse number;
b) külastaja ametikoht ja selle juriidilise isiku andmed, mida ta esindab;
c) külastaja juurdepääsuloa tase ja kehtivus;
d) külastuse kuupäev ja kestus; korduvkülastuste puhul kogu külastustega hõlmatud ajavahemik;
e) külastuse eesmärk, sealhulgas asjaomase salastatud teabe kõige kõrgem salastatuse tase;
f) külastatava asutuse nimetus ja aadress, kontaktisiku nimi, telefoni- ja faksinumber ning e‑posti aadress;
g) kuupäev, allkiri ja pädeva asutuse ametlik pitser.
4. Poolte pädevad asutused võivad kinnitada isikute nimekirja, kellel on korduvkülastuste õigus. Pädevad asutused lepivad kokku korduvkülastuste üksikasjades.
5. Salastatud teavet, mis saab teatavaks külastajale, loetakse selle kokkuleppe alusel saadud salastatud teabeks.
ARTIKKEL 12
SALASTATUD TEABE KAITSE NÕUETE RIKKUMINE
1. Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise või rikkumiskahtluse korral teavitab vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja sellest kirjalikult ja viivitamata päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat.
2. Pool, kelle riigis rikkumine toimus, uurib juhtumit viivitamata ja alustab menetlust. Teine pool osaleb taotluse korral uurimise käigus.
3. Vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitab alati päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat kirjalikult salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise asjaoludest, kahju ulatusest, selle leevendamiseks võetud meetmetest ja uurimise tulemustest.
ARTIKKEL 13
KULUD
Kumbki pool kannab kokkuleppe täitmisega tekkivad oma kulud.
ARTIKKEL 14
VAIDLUSTE LAHENDAMINE
Kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused lahendatakse poolte konsultatsioonide ja läbirääkimiste käigus ja neid ei anta lahendada kokkuleppevälistele isikutele.
ARTIKKEL 15
LÕPPSÄTTED
1. Kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks. Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb päevale, millal pooled on saanud diplomaatiliste kanalite kaudu kätte viimase nendevahelise kirjaliku teate kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmise kohta.
2. Kokkulepet võib muuta poolte kirjalikul nõusolekul. Muudatused jõustuvad selle artikli lõike 1 kohaselt.
3. Kumbki pool võib kokkuleppe igal ajal lõpetada. Sellisel juhul lõpeb kokkulepe kuue kuu möödumisel päevast, millal teine pool saab diplomaatiliste kanalite kaudu kätte kirjaliku lõpetamisteate.
4. Kokkuleppe lõpetamisest olenemata kaitstakse kokkulepet järgides kogu kokkuleppe alusel vahetatud või loodud salastatud teavet, kuni päritolupool vabastab oma kirjaliku teatega vastuvõtva poole nimetatud kohustusest.
Selle kinnituseks on poolte täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud.
Koostatud 8. detsembril 2016. aastal Budapestis kahes eksemplaris inglise keeles.
Rein Oidekivi |
István SIMICSKÓ |
Eesti Vabariigi nimel |
Ungari nimel |