Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Maksuõigus → Topeltmaksustamist käsitlevad välislepingud → Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Välislepingute liigitus poolte alusel: Organisatsioonid → Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolne konventsioon

Vastu võetud 24.11.2016

Maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooni ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta

Konventsiooniosalised,

tunnistades, et valitsused kaotavad märkimisväärsel hulgal äriühingu tulumaksust saadavat maksutulu agressiivse rahvusvahelise maksuplaneerimise tõttu, mille tõttu paigutatakse kasum kunstlikult jurisdiktsioonidesse, kus see on maksuvaba või seda maksustatakse madala määraga;

pidades meeles, et maksubaasi kahandamine ja kasumi ümberpaigutamine (base erosion and profit shifting, edaspidi BEPS) on pakiline küsimus mitte üksnes tööstusriikide, vaid ka tärkava turumajandusega ja arenguriikide jaoks;

tunnistades seda, kui oluline on tagada kasumi maksustamine seal, kus toimub märkimisväärne majandustegevus, millega teenitakse kasumit ning luuakse väärtust;

väljendades heameelt meetmepaketi üle, mis töötati välja OECD/G20 BEPS-projekti alusel (edaspidi OECD/G20 BEPS-pakett);

nentides, et OECD/G20 BEPS-pakett hõlmas maksulepinguga seotud meetmeid, et võidelda teatavate hübriidseid ebakõlasid kaasa toovate kokkulepetega, ära hoida lepingu kuritarvitamist, käsitleda kunstlikku hoidumist püsiva tegevuskoha staatusest ja parendada vaidluste lahendamist;

olles teadlik vajadusest tagada maksulepingutega seotud BEPS-meetmete kiire, kooskõlastatud ja järjepidev rakendamine mitmepoolses kontekstis;

nentides vajadust tagada, et olemasolevaid tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepinguid tõlgendatakse selliselt, et kõrvaldada topeltmaksustamine nende lepingutega hõlmatud maksude puhul, tekitamata võimalusi maksustamata jätmiseks või vähendatud maksustamiseks maksupettuste või maksustamisest hoidumise kaudu (sealhulgas maksulepingute selliste väärkasutuse kokkulepete kaudu, mille eesmärk on kasutada soodustusi, mis on sätestatud nendes lepingutes kolmandate jurisdiktsioonide residentide kaudseks kasuks);

tunnistades vajadust sellise tõhusa mehhanismi järele, millega rakendada kokkulepitud muudatusi ühel ajal ja tõhusal viisil olemasolevate tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingute raames ilma vajaduseta iga sellist lepingut uuesti kahepoolselt läbi rääkida,

on kokku leppinud järgmises.

I OSA. KOHALDAMISALA JA MÕISTETE TÕLGENDAMINE

Artikkel 1. Konventsiooni kohaldamisala

Konventsiooniga muudetakse kõiki artikli 2 (mõistete tõlgendamine) lõike 1 punktis a määratletud kaetavaid maksulepinguid.

Artikkel 2. Mõistete tõlgendamine

1. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kaetav maksuleping – tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise leping (olenemata sellest, kas muud maksud on samuti hõlmatud või mitte):
   i) mis on jõus kahe või enama:
     A) konventsiooniosalise suhtes või
     B) jurisdiktsiooni või territooriumi suhtes, mis on eelnimetatud lepingu osalised ning mille rahvusvaheliste suhete eest konventsiooniosaline vastutab, ning
   ii) mille kohta iga selline konventsiooniosaline on esitanud hoiulevõtjale teatise, milles nimetatakse lepingut ning selle muutmis- või lisaakte (märkides nende pealkirja, lepinguosaliste nimed, allakirjutamise kuupäeva ning, kui see on teatise esitamise ajal teada, jõustumise kuupäeva) ning milles märgitakse, et ta soovib konventsiooni kohaldada selle lepingu suhtes;

b) konventsiooniosaline –
   i) riik, mille suhtes konventsioon on artikli 34 (jõustumine) kohaselt jõus, või
   ii) jurisdiktsioon, mis on konventsioonile kooskõlas artikli 27 (allakirjutamine ning ratifitseerimine ja heakskiitmine) lõike 1 punktiga b või c alla kirjutanud ning mille suhtes konventsioon on artikli 34 (jõustumine) kohaselt jõus;

c) lepinguosaline jurisdiktsioon – kaetava maksulepingu pool;

d) allakirjutanu – riik või jurisdiktsioon, mis on käesolevale konventsioonile alla kirjutanud, aga mille suhtes konventsioon veel ei kehti.

2. Konventsiooni kohaldamisel mis tahes ajal konventsiooniosalise poolt on kõikidel selles määratlemata mõistetel tähendus, mis neil on sel ajal asjaomase kaetava maksulepingu alusel, välja arvatud juhul, kui kontekst nõuab teisiti.

II OSA. HÜBRIIDSED EBAKÕLAD

Artikkel 3. Läbipaistvad üksused

1. Kaetava maksulepingu kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi tuluna sellist tulu, mida ta on saanud emma-kumma lepinguosalise jurisdiktsiooni maksuseaduste alusel täielikult või osaliselt läbipaistva üksuse kaudu, kuid üksnes ulatuses, milles see lepinguosaline jurisdiktsioon käsitab seda tulu maksustamisel sama lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi tuluna.

2. Kaetava maksulepingu sätteid, mis nõuavad, et lepinguosaline jurisdiktsioon vabastaks tulumaksust tulu või võimaldaks mahaarvamist või tasaarvestust, mis on võrdne tulumaksuga, mis on makstud tulult, mille on saanud selle lepinguosalise jurisdiktsiooni resident ja mille võib maksustada teine lepinguosaline jurisdiktsioon kooskõlas kaetava maksulepingu sätetega, ei kohaldata ulatuses, milles nende sätetega lubatakse maksustamist asjaomase teise lepinguosalise jurisdiktsiooni poolt üksnes seetõttu, et tulu on ka asjaomase teise lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi saadud tulu.

3. Sellise kaetava maksulepingu puhul, mille suhtes on üks või mitu konventsiooniosalist teinud artikli 11 (maksulepingute kohaldamine eesmärgiga piirata konventsiooniosalise õigust maksustada oma residente) lõike 3 punktis a kirjeldatud reservatsiooni, lisatakse lõike 1 lõppu järgmine lause: „Ühelgi juhul ei tõlgendata seda lõiget sellisena, et see mõjutab lepinguosalise jurisdiktsiooni õigust maksustada selle lepinguosalise jurisdiktsiooni residente.“

4. Lõiget 1 (sellisena, nagu seda võidakse lõikega 3 muuta) kohaldatakse kaetava maksulepingu sätete asemel või puudumisel ulatuses, milles need sätestavad, kas tulu, mis on saadud emma-kumma lepinguosalise jurisdiktsiooni maksuseaduste alusel läbipaistvate (kas üldreegli kohaselt või üksiksasjalikult kindlaks määrates konkreetsete asjaolude ning üksuste liikide käsitluse) üksuste poolt või kaudu, käsitatakse lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi tuluna.

5. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   b) mitte kohaldada lõiget 1 oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 4 kirjeldatud sätet;
   c) mitte kohaldada lõiget 1 oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 4 kirjeldatud sätet, millega ei anta lepingusoodustusi tulule, mis on saadud kolmandas jurisdiktsioonis asutatud üksuse poolt või kaudu;
   d) mitte kohaldada lõiget 1 oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 4 kirjeldatud sätet, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks konkreetsete asjaolude ning üksuste liikide käsitlus;
   e) mitte kohaldada lõiget 1 oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 4 kirjeldatud sätet, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks konkreetsete asjaolude ning üksuste liikide käsitlus ning keeldutakse lepingusoodustuste andmisest tulule, mis on saadud kolmandas jurisdiktsioonis asutatud üksuse poolt või kaudu;
   f) mitte kohaldada lõiget 2 oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   g) kohaldada lõiget 1 üksnes oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 4 kirjeldatud sätet, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks konkreetsete asjaolude ning üksuste liikide käsitlus.

6. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 5 punktis a või b kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõikes 4 kirjeldatud sätet, mille suhtes ei kehti reservatsioon lõike 5 punktide c–e alusel, ning juhul, kui see on nii, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Konventsiooniosaline, kes on teinud lõike 5 punktis g kirjeldatud reservatsiooni, peab eelmise lause kohaselt teatama üksnes kaetavatest maksulepingutest, mille suhtes see reservatsioon kehtib. Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte lõikes 4 sätestatud määral lõike 1 (sellisena, nagu seda võidakse lõikega 3 muuta) sätetega. Muudel juhtudel asendab lõige 1 (sellisena, nagu seda võidakse lõikega 3 muuta) kaetava maksulepingu sätted üksnes määral, mil need sätted on lõikega 1 (sellisena, nagu seda võidakse lõikega 3 muuta) vastuolus.

Artikkel 4. Topeltresidentsusega üksused

1. Kui kaetava maksulepingu alusel on isik (v.a füüsiline isik) rohkem kui ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, püüavad lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud määrata vastastikusel kokkuleppel kindlaks, millise lepinguosalise jurisdiktsiooni residendina asjaomast isikut kaetava maksulepingu kohaldamisel käsitatakse, võttes arvesse tema kõrgeima juhtimisorgani asukohta, asutamise või muul viisil moodustamise kohta ning muid olulisi asjaolusid. Sellise kokkuleppe puudumisel ei ole sellel isikul õigust kaetavas maksulepingus sätestatud maksusoodustusele või -vabastusele, välja arvatud ulatuses ja viisil, nagu lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud kokku lepivad.

2. Lõiget 1 kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete asemel või puudumisel, milles sätestatakse õigusnormid, mille alusel määratakse kindlaks, kas isikut (v.a füüsiline isik) käsitatakse ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni residendina juhtudel, mil seda isikut käsitataks vastasel korral rohkem kui ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni residendina. Lõiget 1 ei kohaldata kaetava maksulepingu selliste sätete suhtes, milles käsitletakse eraldi kaksikettevõtja kokkulepetes osalevate ettevõtete residentsust.

3. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   b) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, milles juba käsitletakse juhtumeid, mil isik (v.a füüsiline isik) on rohkem kui ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, nõudes, et lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud püüaksid saavutada vastastikuse kokkuleppe lepinguosalise jurisdiktsiooni ühe residentsuse suhtes;
   c) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, milles juba käsitletakse juhtumeid, mil isik (v.a füüsiline isik) on rohkem kui ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, keeldudes võimaldamast lepingusoodustusi, nõudmata, et lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud püüaksid saavutada vastastikust kokkulepet, et isik on vaid ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni resident;
   d) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, milles juba käsitletakse juhtumeid, mil isik (v.a füüsiline isik) on rohkem kui ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, nõudes, et lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud püüaksid saavutada vastastikuse kokkuleppe lepinguosalise jurisdiktsiooni ühe residentsuse suhtes, ning milles sätestatakse selle isiku kohtlemine kaetava maksulepingu alusel, kui sellist kokkulepet ei suudeta saavutada;
   e) asendada lõike 1 viimane lause oma kaetavate maksulepingute puhul järgmise tekstiga: „Sellise kokkuleppe puudumisel ei ole sellel isikul õigust kaetavas maksulepingus sätestatud maksusoodustusele või -vabastusele.“;
   f) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, mis on sõlmitud konventsiooniosalistega, kes on teinud punktis e kirjeldatud reservatsiooni.

4. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 3 punktis a kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõikes 2 kirjeldatud sätet, mille suhtes ei kehti reservatsioon lõike 3 punktide b–d alusel, ning juhul, kui see on nii, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte lõike 1 sätetega. Muudel juhtudel asendab lõige 1 kaetava maksulepingu sätted üksnes määral, mil need sätted on lõikega 1 vastuolus.

Artikkel 5. Topeltmaksustamise kõrvaldamise meetodite kohaldamine

1. Konventsiooniosaline võib otsustada kohaldada kas lõikeid 2 ja 3 (variant A), lõikeid 4 ja 5 (variant B) või lõikeid 6 ja 7 (variant C) või otsustada mitte ühtegi neist variantidest kohaldada. Kui kaetava maksulepingu iga lepinguosaline jurisdiktsioon valib erineva variandi (või üks lepinguosaline jurisdiktsioon otsustab mõnda varianti kohaldada ja teine otsustab mitte ühtegi varianti kohaldada), kohaldatakse iga lepinguosalise jurisdiktsiooni valitud varianti tema enda residentide suhtes.

Variant A

2. Kaetava maksulepingu sätteid, mis vabastavad topeltmaksustamise kõrvaldamise eesmärgil lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi tulu või vara maksust selles lepinguosalises jurisdiktsioonis, ei kohaldata, kui teine lepinguosaline jurisdiktsioon vabastab kaetava maksulepingu sätete alusel selle tulu või vara maksust või piirab sellele tulule või varale rakenduvat maksumäära. Viimasena nimetatud juhul lubab esimesena nimetatud lepinguosaline jurisdiktsioon selle residendi tulult või varalt tasutavast maksust maha arvata summa, mis võrdub selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis tasutud maksuga. See mahaarvamine ei ületa samas seda osa maksust, mis arvutatakse enne mahaarvamist ja mis on omistatav tulule või varale, mida võib maksustada selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis.

3. Lõiget 2 kohaldatakse kaetava maksulepingu suhtes, mis kohustab lepinguosalist jurisdiktsiooni selles lõikes kirjeldatud tulu või vara maksust vabastama.

Variant B

4. Kaetava maksulepingu sätteid, mis vabastavad topeltmaksustamise kõrvaldamise eesmärgil lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi tulu või vara maksust selles lepinguosalises jurisdiktsioonis, sest seda tulu käsitatakse selles lepinguosalises jurisdiktsioonis dividendina, ei kohaldata, kui see tulu annab õiguse mahaarvamisele eesmärgiga määrata kindlaks teise lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi maksustatav kasum asjaomase teise lepinguosalise jurisdiktsiooni õigusnormide alusel. Sellisel juhul lubab esimesena nimetatud lepinguosaline jurisdiktsioon selle residendi tulult tasutavast maksust maha arvata summa, mis võrdub selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis tasutud tulumaksuga. See mahaarvamine ei ületa samas seda osa tulumaksust, mis arvutatakse enne mahaarvamist ja mis on omistatav tulule, mida võib maksustada selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis.

5. Lõiget 4 kohaldatakse sellise kaetava maksulepingu suhtes, mis kohustab lepinguosalist jurisdiktsiooni selles lõikes kirjeldatud tulu maksust vabastama.

Variant C

6. a) Kui lepinguosalise jurisdiktsiooni resident saab tulu või omab vara, mida teine lepinguosaline jurisdiktsioon võib kaetava maksulepingu alusel maksustada (välja arvatud siis, kui nende sätete alusel on teisel lepinguosalisel jurisdiktsioonil maksustamisõigus üksnes seetõttu, et tulu on selle teise lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi tulu), lubab esimesena nimetatud lepinguosaline jurisdiktsioon:
     i) selle residendi tulult tasutavast maksust maha arvata summa, mis võrdub selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis tasutud tulumaksuga;
     ii) selle residendi varalt tasutavast maksust maha arvata summa, mis võrdub selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis tasutud varamaksuga.
See mahaarvamine ei ületa samas seda osa tulu- või varamaksust, mis arvutatakse enne mahaarvamist ja mis on omistatav tulule või varale, mida võib maksustada selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis.
   b) Kui kooskõlas kaetava maksulepingu mis tahes sättega on lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi tulu või vara selles lepinguosalises jurisdiktsioonis maksust vabastatud, võib see lepinguosaline jurisdiktsioon selle residendi ülejäänud tulult või varalt maksu summa arvutamisel võtta sellegipoolest arvesse maksust vabastatud tulu või vara.

7. Lõiget 6 kohaldatakse kaetava maksulepingu nende sätete asemel, mis kohustavad lepinguosalist jurisdiktsiooni maksust vabastama oma residendi tulu või vara, mida kaetava maksulepingu kohaselt võib maksustada teises lepinguosalises jurisdiktsioonis.

8. Konventsiooniosaline, kes ei vali lõikes 1 sätestatud varianti, võib jätta endale õiguse mitte kohaldada tervet seda artiklit ühe või mitme sätestatud kaetava maksulepingu (või kõikide oma kaetavate maksulepingute) suhtes.

9. Konventsiooniosaline, kes ei vali varianti C, võib jätta endale õiguse ühe või mitme sätestatud kaetava maksulepingu (või kõikide oma kaetavate maksulepingute) suhtes mitte lubada teisel lepinguosalisel jurisdiktsioonil kohaldada varianti C.

10. Konventsiooniosaline, kes valib lõikes 1 sätestatud variandi, teavitab hoiulevõtjat valitud variandist. See teavitamine hõlmab ka:
   a) sellise konventsiooniosalise puhul, kes valib variandi A, tema kaetavate maksulepingute loetelu, mis sisaldab lõikes 3 kirjeldatud sätet, samuti iga sellise sätte artikli ja lõike numbrit;
   b) sellise konventsiooniosalise puhul, kes valib variandi B, tema kaetavate maksulepingute loetelu, mis sisaldab lõikes 5 kirjeldatud sätet, samuti iga sellise sätte artikli ja lõike numbrit;
   c) sellise konventsiooniosalise puhul, kes valib variandi C, tema kaetavate maksulepingute loetelu, mis sisaldab lõikes 7 kirjeldatud sätet, samuti iga sellise sätte artikli ja lõike numbrit.

Asjaomast varianti kohaldatakse kaetava maksulepingu sätte suhtes üksnes juhul, kui konventsiooniosaline, kes on selle variandi valinud, on edastanud teatise selle sätte kohta.

III OSA. LEPINGU KURITARVITAMINE

Artikkel 6. Kaetava maksulepingu eesmärk

1. Kaetavat maksulepingut muudetakse, et see sisaldaks järgmist preambuli teksti:
   „kavatsedes vältida topeltmaksustamist selle lepinguga hõlmatud maksude puhul, ilma et see tooks kaasa tulu maksustamata jätmist või maksusumma vähendamist maksupettuste või maksudest hoidumise kaudu (sealhulgas maksulepingute väärkasutuse kokkulepete kaudu, mille kaudne eesmärk on selles lepingus sätestatud soodustuste võimaldamine kolmandate jurisdiktsioonide residentidele);“.

2. Lõikes 1 toodud tekst lisatakse kaetava maksulepingu preambulisse olemasoleva teksti asemel või puudumisel, mis viitab kavatsusele kõrvaldada topeltmaksustamine, olenemata sellest, kas see tekst viitab ka kavatsusele mitte luua maksuvabastuse või vähendatud maksustamise jaoks võimalusi või mitte.

3. Konventsiooniosaline võib otsustada lisada oma kaetavatesse maksulepingutesse ka järgmise preambuli teksti, mis viitab soovile arendada majandussuhteid või edendada koostööd maksuküsimustes:
   „Soovides arendada majandussuhteid ja edendada koostööd maksuasjades.“

4. Konventsiooniosaline võib jätta endale lõike 1 puhul õiguse mitte kohaldada oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, mis sisaldavad preambuli teksti, milles kirjeldatakse lepinguosaliste jurisdiktsioonide kavatsust kõrvaldada topeltmaksustamine, tekitamata võimalusi maksustamata jätmiseks või vähendatud maksustamiseks, olenemata sellest, kas see tekst piirdub maksupettuse või maksustamise vältimise juhtumitega (sealhulgas maksulepingute väärkasutuse kokkulepete kaudu, mille eesmärk on kasutada kaetavas maksulepingus sätestatud vabastusi kolmandate jurisdiktsioonide residentide kaudseks kasuks) või seda kohaldatakse laiemalt.

5. Konventsiooniosaline teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping, välja arvatud maksulepingud, mis kuuluvad lõike 4 kohase reservatsiooni kohaldamisalasse, sisaldab lõikes 2 toodud preambuli teksti, ning juhul, kui see on nii, siis iga sellise preambuli lõike numbri. Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise asjaomase preambuli teksti kohta, asendatakse see preambuli tekst lõikes 1 kirjeldatud tekstiga. Muudel juhtudel lisatakse lõikes 1 toodud tekst kehtivale preambuli tekstile.

6. Konventsiooniosaline, kes otsustab kohaldada lõiget 3, teavitab hoiulevõtjat oma valikust. Sellele teatisele lisatakse loetelu tema kaetavatest maksulepingutest, mis veel ei sisalda preambuli teksti, mis viitab soovile arendada majandussuhteid või edendada koostööd maksuküsimustes. Lõikes 3 toodud tekst lisatakse kaetavasse maksulepingusse üksnes juhul, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on otsustanud kohaldada seda lõiget ja esitanud selle teatise kaetava maksulepingu kohta.

Artikkel 7. Lepingu kuritarvitamise ärahoidmine

1. Olenemata kaetava maksulepingu teistest sätetest, ei anta kaetavas lepingus tulule või varale ettenähtud soodustust, kui kõikide asjaolude põhjal on mõistlik järeldada, et soodustuse saamine oli tehingu, mis otseselt või kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmärkidest; see ei kehti juhul, kui tehakse kindlaks, et nendel asjaoludel soodustuse andmine vastab lepingu asjakohaste sätete mõttele ja eesmärgile.

2. Lõiget 1 kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete asemel või puudumisel, millega ei lubata kõiki või osa soodustusi, mida vastasel korral kaetava maksulepingu alusel antaks, kui kokkuleppe või tehingu või nendega seotud isiku põhieesmärk või üks põhieesmärke oli kasutada neid soodustusi.

3. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 15 punktis a kirjeldatud reservatsiooni, võib otsustada kohaldada ka lõiget 4 oma kaetavate maksulepingute suhtes.

4. Kui kaetava maksulepingu kohast soodustust ei võimaldata isikule kaetava maksulepingu (sellisena, nagu seda võidakse käesoleva konventsiooniga muuta) sätete alusel, millega ei võimaldata kõiki või osa soodustusi, kui kokkuleppe või tehingu või nendega seotud isiku peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke oli saada neid soodustusi, peab lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik, kes oleks muidu seda soodustust lubanud, sellegipoolest kohtlema seda isikut õigustatuna sellele või muule soodustusele seoses konkreetse tulu või varaga, kui see pädev ametiisik määrab selle isiku taotluse alusel ning olulisi asjaolusid arvesse võttes kindlaks, et need soodustused oleks antud sellele isikule tehingu või kokkuleppe puudumisel. Lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik, kellele on selle lõike alusel esitanud taotluse teise lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, peab enne taotluse tagasilükkamist nõu selle teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädeva ametiisikuga.

5. Lõiget 4 kohaldatakse kaetava maksulepingu (sellisena, nagu seda võidakse käesoleva konventsiooniga muuta) sätete suhtes, millega ei lubata kõiki või osa soodustusi, mida vastasel korral kaetava maksulepingu alusel võimaldataks, kui kokkuleppe või tehingu või nendega seotud isiku põhieesmärk või üks põhieesmärke oli kasutada neid soodustusi.

6. Konventsiooniosaline võib ka otsustada kohaldada lõigetes 8–13 esitatud sätteid (edaspidi soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirang) oma kaetavate maksulepingute suhtes, esitades lõike 17 punktis c kirjeldatud teatise. Soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut kohaldatakse kaetava maksulepingu suhtes üksnes juhul, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on otsustanud seda kohaldada.

7. Juhtudel, mil osa, aga mitte kõik kaetava maksulepingu lepinguosalistest jurisdiktsioonidest otsustab kohaldada soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut kooskõlas lõikega 6, kohaldatakse, ilma et see piiraks nimetatud lõike sätteid, soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut kaetava maksulepingu alusel antavatele soodustustele:
   a) kõikide lepinguosaliste jurisdiktsioonide suhtes, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid, mis ei otsusta kooskõlas lõikega 6 kohaldada soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut, on nõus selle kohaldamisega, otsustades kohaldada seda punkti ja teavitades sellest hoiulevõtjat või
   b) üksnes nende lepinguosaliste jurisdiktsioonide suhtes, mis otsustavad kohaldada soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid, mis ei otsusta kooskõlas lõikega 6 kohaldada soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut, on nõus selle kohaldamisega, otsustades kohaldada seda punkti ja teavitades sellest hoiulevõtjat.

Soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirang

8. Kui soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangus ei ole sätestatud teisiti, ei ole kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni residendil õigust soodustusele, mida kaetava maksulepinguga vastasel korral lubataks, välja arvatud kaetava maksulepingu sätetega kooskõlas olev soodustus:
   a) millega määratakse kindlaks sellise isiku (v.a füüsilise isiku) residentsus, kes on rohkem kui ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, tuginedes kaetava maksulepingu sätetele, millega määratakse kindlaks lepinguosalise jurisdiktsiooni resident;
   b) milles sätestatakse, et lepinguosaline jurisdiktsioon võimaldab selle lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtjale vastukorrigeerimist pärast esialgset korrigeerimist, mille on teinud teine lepinguosaline jurisdiktsioon, kooskõlas kaetava maksulepinguga, sellises maksu summas, mida esimesena nimetatud lepinguosalise jurisdiktsioon nõuab seotud ettevõtja kasumilt, või
   c) millega lubatakse lepinguosalise jurisdiktsiooni residentidel taotleda, et selle lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik ei käsitleks maksustamisjuhtumeid kooskõlas kaetava maksulepinguga, välja arvatud juhul, kui see resident on ajal, mil soodustust oleks võimaldatud, lõikes 9 määratletud kvalifitseeritud isik.

9. Kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni resident on kvalifitseeritud isik ajal, mil muul juhul oleks soodustust kaetava maksulepinguga võimaldatud, kui resident on sel ajal:
   a) füüsiline isik;
   b) see lepinguosaline jurisdiktsioon või selle kohaliku omavalitsuse üksus või muu haldusüksus või sellise lepinguosalise jurisdiktsiooni, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse agentuur või esindusorgan;
   c) äriühing või muu üksus, kui tema põhiklassi aktsiatega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel tunnustatud börsil;
   d) isik (v.a füüsiline isik), kes:
      i) on seda liiki mittetulundusühendus, milles lepinguosalised jurisdiktsioonid on diplomaatiliste nootide vahetamise kaudu kokku leppinud, või
      ii) on selles lepinguosalises jurisdiktsioonis asutatud üksus või kokkuleppekohane üksus, mida käsitatakse eraldi isikuna selle lepinguosalise jurisdiktsiooni maksuseaduste alusel ning:
         A) mis on asutatud ja toimib üksnes või enamjaolt selleks, et hallata või maksta pensioneid ning toetusi või lisahüvitisi füüsilistele isikutele, ning mida reguleerib see lepinguosaline jurisdiktsioon või üks tema haldusüksustest või kohaliku omavalitsuse üksustest, või
         B) mis on asutatud ja mida käitatakse üksnes või enamjaolt selleks, et investeerida vahendeid alapunktis A osutatud üksuste või kokkulepete kasuks;
   e) isik (v.a füüsiline isik), juhul kui vähemalt pooltel päevadel kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul, mis hõlmab aega, millal soodustust oleks vastasel korral võimaldatud, isikud, kes on selle lepinguosalise jurisdiktsiooni residendid ning kellel on õigus kaetava maksulepingu soodustustele punktide a–d alusel, omavad otse või kaudselt vähemalt 50% isiku osadest.

10. a) Kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni residendil on õigus kaetava maksulepingu soodustustele seoses teiselt lepinguosaliselt jurisdiktsioonilt saadud tuluga, olenemata sellest, kas resident on kvalifitseeritud isik, kui resident tegeleb aktiivse äritegevusega esimesena nimetatud lepinguosalises jurisdiktsioonis ning teiselt lepinguosaliselt jurisdiktsioonilt saadud tulu tuleneb sellest äritegevusest või on sellega seotud. Soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangu kohaldamisel ei hõlma termin „aktiivne äritegevus“ järgmisi tegevusalasid ega nende kombinatsioone:
      i) tegutsemine valdusettevõtjana;
      ii) äriühingute kontserni üldise järelevalve või halduse tagamine;
      iii) kontsernile rahastamise tagamine (sealhulgas raha koondamine) või
      iv) investeeringute tegemine või juhtimine, välja arvatud juhul, kui nende toimingutega tegeleb pank, kindlustusselts või registreeritud väärtpaberimaakler oma tavapärase äritegevuse käigus.

   b) Kui kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni resident saab tulu äritegevusest, millega see resident teises lepinguosalises jurisdiktsioonis tegeleb, või saab tulu teises lepinguosalises jurisdiktsioonis seotud isikult, peetakse punktis a kirjeldatud tingimusi sellise tulu puhul täidetuks üksnes juhul, kui esimesena nimetatud lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi äritegevus, millega tulu on seotud, on oluline seoses sama tegevuse või täiendava äritegevusega, mida teeb teise lepinguosalise jurisdiktsiooni resident või asjaomane seotud isik. See, kas äritegevus on selle punkti tähenduses oluline, määratakse kindlaks kõikide asjaolude põhjal.

   c) Selle punkti kohaldamisel käsitatakse kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni seotud isikute tehtud toiminguid selle residendi tehtud toimingutena.

11. Kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni residendil, kes ei ole kvalifitseeritud isik, on samuti õigus soodustusele, mida oleks vastasel korral kaetava maksulepinguga võimaldatud seoses tuluga, kui vähemalt pooltel päevadel mis tahes kaheteistkuulise perioodi jooksul, mis hõlmab aega, millal soodustust oleks vastasel korral võimaldatud, omavad isikud, kes on samaväärsed soodustatud isikud, otse või kaudselt vähemalt 75% residendi soodustust võimaldavast osalusest.

12. Kui kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni resident ei ole ei kvalifitseeritud isik lõike 9 alusel ega õigustatud saama soodustusi lõike 10 või 11 alusel, võib teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik sellegipoolest võimaldada kaetava maksulepingu soodustusi või soodustusi konkreetse tulu suhtes, võttes arvesse kaetava maksulepingu eset ja eesmärki, ent üksnes juhul, kui see resident tõendab sellele pädevale ametiisikule, et ei tema asutamise, omandamise ega haldamise, samuti tema tegevuse elluviimise üks peamisi eesmärke ei olnud soodustuste saamine kaetava maksulepingu alusel. Enne lepinguosalise jurisdiktsiooni residendi poolt selle lõike alusel esitatud taotluse rahuldamist või tagasilükkamist konsulteerib teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik, kellele taotlus esitati, esimesena nimetatud lepinguosalise jurisdiktsiooni pädeva ametiisikuga.

13. Soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangu kohaldamisel:
   a) tähendab termin „tunnustatud börs“:
      i) kummagi lepinguosalise jurisdiktsiooni seaduste alusel asutatud ja reguleeritavat börsi;
      ii) muud börsi, milles lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud on kokku leppinud;
   b) tähendab termin „aktsiate põhiklass“ äriühingu aktsiate klassi või klasse, mis esindavad äriühingu kõikide häälte ja väärtuse enamust, või üksuse omandiosaluse klassi või klasse, mis esindavad üksuse kõikide häälte ja väärtuse enamust;
   c) tähendab termin „samaväärne soodustatud isik“ isikut, kellel oleks õigus soodustustele kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsioonis makstud tulu suhtes selle lepinguosalise jurisdiktsiooni riigisisese õiguse, kaetava maksulepingu või muu rahvusvahelise õigusakti alusel, mis on samaväärsed või soodsamad kui soodustused, mida võimaldatakse tulule kaetava maksulepingu alusel; selleks et määrata kindlaks, kas isik on dividendide puhul samaväärne soodustatud isik, käsitatakse isikut dividende maksva äriühingu sama kapitali omavana, nagu omab dividendide suhtes soodustust taotlev äriühing;
   d) tähendab termin „aktsiad“ üksuste puhul, kes ei ole äriühingud, aktsiatega võrreldavaid huve;
   e) on kaks isikut seotud isikud, kui üks omab otse või kaudselt vähemalt 50% osalust teises (või äriühingu korral vähemalt 50% äriühingu aktsiate kõikidest häältest ja koguväärtusest) või teine isik omab otse või kaudselt vähemalt 50% osalust (või äriühingu korral vähemalt 50% äriühingu kõikidest häältest ja koguväärtusest) igas isikus; igal juhul on isik teise isikuga seotud, kui kõikide oluliste asjaolude põhjal on ühel kontroll teise üle või mõlemad on sama isiku või samade isikute kontrolli all.

14. Soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete asemel või puudumisel, mis piiraksid kaetava maksulepingu soodustusi (või mis piiraksid muid soodustusi kui kaetava maksulepingu kohane soodustus seoses residentsuse, seotud ettevõtjate või võrdse kohtlemisega või soodustus, mida ei ole piiratud nii, et seda makstakse üksnes lepinguosalise jurisdiktsiooni residentidele) nii, et neid makstakse üksnes residendile, kes kvalifitseerub sellistele soodustustele ühe või mitme liigitava katse läbimisel.

15. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada lõiget 1 oma kaetavate maksulepingute suhtes, tuginedes asjaolule, et ta kavatseb vastu võtta nii soodustuste võimaldamise üksikasjaliku piirangu kui ka rahastamisstruktuuride kasutamist käsitlevad õigusnormid või peamise eesmärgi kontrollimise katse, vastates seega miinimumstandardile, mille eesmärk on ära hoida lepingu kuritarvitamist OECD/G20 BEPS-paketi alusel; sellistel juhtudel püüavad lepinguosalised jurisdiktsioonid jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni, mis vastab miinimumstandardile;
   b) mitte kohaldada lõiget 1 (ja lõiget 4, kui konventsiooniosaline on otsustanud seda lõiget kohaldada) oma kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad sätteid, millega ei lubata ühtegi soodustust, mida oleks kaetava maksulepingu alusel vastasel korral võimaldatud, kui kokkuleppe või tehingu või nendega seotud isiku põhieesmärk või üks põhieesmärke oli kasutada neid soodustusi;
   c) mitte kohaldada soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut oma kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 14 kirjeldatud sätteid.

16. Välja arvatud juhul, kui soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut kohaldatakse kaetava maksulepingu alusel antavatele soodustustele ühele või mitmele konventsiooniosalisele kooskõlas lõikega 7, võib konventsiooniosaline, kes otsustab kooskõlas lõikega 6 kohaldada soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut, jätta endale õiguse mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes, mille puhul üks või mitu teist lepinguosalist jurisdiktsiooni ei ole otsustanud soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut kohaldada. Sellistel juhtudel püüavad lepinguosalised jurisdiktsioonid jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni, mis vastab miinimumstandardile, mille eesmärk on ära hoida lepingu kuritarvitamist OECD/G20 BEPS-paketi alusel.

17. a) Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 15 punktis a kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping, mille suhtes ei kehti lõike 15 punktis b kirjeldatud reservatsioon, sisaldab lõikes 2 kirjeldatud sätet, ning juhul, kui see on nii, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte lõike 1 sätetega (ning kui see on asjakohane, siis lõike 4 sätetega). Muudel juhtudel asendab lõige 1 (ning kui see on asjakohane, siis lõige 4) kaetava maksulepingu sätted üksnes määral, mil need sätted on lõikega 1 (ning kui see on asjakohane, siis lõikega 4) vastuolus. Konventsiooniosaline, kes esitab selle punkti alusel teatise, võib lisada ka märke, et ehkki see lepinguosaline aktsepteerib üksnes lõike 1 kohaldamist ajutise meetmena, kavatseb ta võimaluse korral võtta vastu soodustuste võimaldamise piirangu lisaks lõikele 1 või lõike 1 asemel kahepoolsete läbirääkimiste kaudu.

    b) Konventsiooniosaline, kes otsustab kohaldada lõike 4 kohast varianti, teavitab hoiulevõtjat oma valitud variandist. Lõiget 4 kohaldatakse kaetava maksulepingu suhtes üksnes siis, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise.

    c) Konventsiooniosaline, kes otsustab kohaldada soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut kooskõlas lõikega 6, teavitab hoiulevõtjat oma valikust. Välja arvatud juhul, kui see konventsiooniosaline on teinud lõike 15 punktis c kirjeldatud reservatsiooni, peab see teatis sisaldama ka tema kaetavate maksulepingute loetelu, mis sisaldab lõikes 14 kirjeldatud sätet, samuti iga sellise sätte artikli ja lõike numbrit.

   d) Konventsiooniosaline, kes otsustab mitte kohaldada soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirangut kooskõlas lõikega 6, kuid otsustab kohaldada lõike 7 punkti a või b, teavitab hoiulevõtjat oma valitud punktist. Välja arvatud juhul, kui see konventsiooniosaline on teinud lõike 15 punktis c kirjeldatud reservatsiooni, peab see teatis sisaldama ka tema kaetavate maksulepingute loetelu, mis sisaldab lõikes 14 kirjeldatud sätet, samuti iga sellise sätte artikli ja lõike numbrit.

   e) Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud punkti c või d kohase teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte soodustuste võimaldamise lihtsustatud piiranguga. Muudel juhtudel asendab soodustuste võimaldamise lihtsustatud piirang kaetava maksulepingu sätted üksnes määral, mil need sätted on soodustuste võimaldamise lihtsustatud piiranguga vastuolus.

Artikkel 8. Dividendi saamise õiguse üleandmine

1. Kaetava maksulepingu sätteid, millega vabastatakse maksust dividendid, mida on maksnud lepinguosalise jurisdiktsiooni residendist äriühing, või millega piiratakse määra, mille ulatuses selliseid dividende võib maksustada, tingimusel et soodustatud isik või saaja on teise lepinguosalise jurisdiktsiooni residendist äriühing, kes omab, hoiab või kontrollib rohkem kui teatavat osa dividende maksva äriühingu kapitalist, osadest, aktsiatest, hääleõigusest või samalaadsetest osalustest, kohaldatakse üksnes juhul, kui nendes sätetes kirjeldatud omandiõiguse tingimused on täidetud kogu 365päevase perioodi jooksul, mis hõlmab dividendide maksmise kuupäeva (selle perioodi arvutamisel ei võeta arvesse omandiõiguse muudatusi, mis tulenevad otse selle äriühingu ümberkorraldamisest, näiteks ühinemisest või jagunemisest, kellele kuuluvad aktsiad või kes maksab dividende).

2. Lõikes 1 sätestatud minimaalset hoidmisaega kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud kaetava maksulepingu sätetes minimaalse hoidmisaja asemel või puudumisel.

3. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   b) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes määral, mil lõikes 1 kirjeldatud sätted juba sisaldavad:
      i) minimaalset hoidmisaega;
      ii) minimaalset hoidmisaega, mis on lühem kui 365 päeva; või
      iii) minimaalset hoidmisaega, mis on pikem kui 365 päeva.

4. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 3 punktis a kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõikes 1 kirjeldatud sätet, mille suhtes ei kehti lõike 3 punktis b kirjeldatud reservatsioon, ning juhul kui see on nii, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Lõiget 1 kohaldatakse kaetava maksulepingu sätte suhtes üksnes siis, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise selle sätte kohta.

Artikkel 9. Kasu osaluse võõrandamisest, mille väärtus tuleneb peamiselt kinnisvarast

1. Kaetava maksulepingu sätteid, millega nähakse ette, et kasu, mida lepinguosalise jurisdiktsiooni resident on saanud osaluse või muude õiguste võõrandamisest üksuses, võib maksustada teises lepinguosalises jurisdiktsioonis tingimusel, et rohkem kui teatav osa selle osaluse või nende õiguste väärtusest tulenes kinnisvarast, mis asub selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis (või tingimusel, et rohkem kui teatav osa üksuse varast koosnes sellisest kinnisvarast):
   a) kohaldatakse juhul, kui asjaomane väärtuse lävend saavutati mis tahes ajal 365 päeva jooksul enne võõrandamist; ning
   b) kohaldatakse lisaks juba sätetega hõlmatud osalusele või õigustele ka osalusele äriühingus või võrreldavale osalusele, nagu osalus seltsingus või trustis (määral, mil selline osalus ei ole juba hõlmatud).

2. Lõike 1 punktis a sätestatud perioodi kohaldatakse sellise perioodi asemel või puudumisel, millega määratakse kindlaks, kas lõikes 1 kirjeldatud kaetava maksulepingu sätetes esitatud asjaomane väärtuse lävend on saavutatud.

3. Konventsiooniosaline võib otsustada kohaldada ka lõiget 4 oma kaetavate maksulepingute suhtes.

4. Kaetava maksulepingu kohaldamisel võib kasu, mida lepinguosalise jurisdiktsiooni resident on saanud äriühingu osaluse või võrreldava osaluse võõrandamisest, näiteks osalus seltsingus või trustis, teises lepinguosalises jurisdiktsioonis maksustada, kui mis tahes ajal 365 päeva jooksul enne võõrandamist tulenes rohkem kui 50% osaluse väärtusest otse või kaudselt kinnisvarast, mis asub selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis.

5. Lõiget 4 kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete asemel või puudumisel, millega nähakse ette, et kasu, mida lepinguosalise jurisdiktsiooni resident on saanud osaluse või muude õiguste võõrandamisest üksuses, võib maksustada teises lepinguosalises jurisdiktsioonis tingimusel, et rohkem kui teatav osa selle osaluse või nende õiguste väärtusest tulenes kinnisvarast, mis asub asjaomases teises lepinguosalises jurisdiktsioonis, või tingimusel, et rohkem kui teatav osa üksuse varast koosnes sellisest kinnisvarast.

6. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada lõiget 1 oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   b) mitte kohaldada lõike 1 punkti a oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   c) mitte kohaldada lõike 1 punkti b oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   d) mitte kohaldada lõike 1 punkti a oma kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 1 kirjeldatud sättega sama liiki sätet, mis sisaldab perioodi asjaomase väärtuse lävendi saavutamise kindlaksmääramiseks;
   e) mitte kohaldada lõike 1 punkti b oma kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 1 kirjeldatud sättega sama liiki sätet, mida kohaldatakse muu osaluse kui äriühingu osaluse võõrandamise suhtes;
   f) mitte kohaldada lõiget 4 oma kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 5 kirjeldatud sätteid.

7. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 6 punktis a kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõikes 1 kirjeldatud sätet, ning juhul, kui see on nii, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Lõiget 1 kohaldatakse kaetava maksulepingu sätte suhtes üksnes siis, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud teatise selle sätte kohta.

8. Konventsiooniosaline, kes otsustab kohaldada lõiget 4, teavitab hoiulevõtjat oma valikust. Lõiget 4 kohaldatakse kaetava maksulepingu suhtes üksnes siis, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on sellise teatise esitanud. Sellisel juhul selle kaetava maksulepingu suhtes lõiget 1 ei kohaldata. Juhul, kui konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 6 punktis f kirjeldatud reservatsiooni ja on teinud lõike 6 punktis a kirjeldatud reservatsiooni, peab see teatis sisaldama ka tema kaetavate maksulepingute loetelu, mis sisaldab lõikes 5 kirjeldatud sätet, samuti iga sellise sätte artikli ja lõike numbrit. Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud käesoleva lõike või lõike 7 kohase teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte lõike 4 sätetega. Muudel juhtudel asendab lõige 4 kaetava maksulepingu sätted üksnes määral, mil need sätted on lõikega 4 vastuolus.

Artikkel 10. Kuritarvitamise vastane reegel kolmandates jurisdiktsioonides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes

1. Kui:
   a) kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtja saab tulu teisest lepinguosalisest jurisdiktsioonist ning esimesena nimetatud lepinguosaline jurisdiktsioon omistab selle tulu kolmandas jurisdiktsioonis asuva ettevõtja püsivale tegevuskohale ning

    b) sellele püsivale tegevuskohale omistatav kasum on esimesena nimetatud lepinguosalises jurisdiktsioonis maksust vabastatud,

ei kohaldata kaetava maksulepingu soodustusi ühegi tulu suhtes, millelt kolmandas jurisdiktsioonis on maks väiksem kui 60% maksust, mis kehtestataks selle tulu suhtes esimesena nimetatud lepinguosalises jurisdiktsioonis, kui see püsiv tegevuskoht asuks esimesena nimetatud lepinguosalises jurisdiktsioonis. Sellisel juhul maksustatakse igasugune tulu, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lõike sätteid, endiselt kooskõlas teise lepinguosalise jurisdiktsiooni riigisisese õigusega, ilma et see piiraks kaetava maksulepingu muid sätteid.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui lõikes 1 kirjeldatud teisest lepinguosalisest jurisdiktsioonist saadud tulu saadakse aktiivse äritegevusega püsiva tegevuskoha kaudu või kaasneb selle äritegevusega (muu tegevus kui ettevõtja oma arvel investeeringute tegemine, haldamine või hoidmine, välja arvatud juhul, kui see tegevus on pangandus-, kindlustus- või väärtpaberitegevus, mida viib ellu üksnes pank, kindlustusselts või registreeritud väärtpaberimaakler).

3. Kui kaetava maksulepingu kohaseid soodustusi ei lubata lõike 1 kohaselt seoses tuluga, mille on teeninud lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, võib teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik neid soodustusi selle tulu puhul sellegipoolest võimaldada, kui see pädev ametiisik otsustab selle residendi taotluse alusel, et selliste soodustuste andmine on põhjendatud seetõttu, et resident ei vasta lõigete 1 ja 2 nõuetele. Lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik, kellele on eelmise lause alusel esitanud taotluse teise lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, konsulteerib selle teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädeva ametiisikuga enne taotluse rahuldamist või tagasilükkamist.

4. Lõikeid 1–3 kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete asemel või puudumisel, millega ei lubata või piiratakse soodustusi, mida võimaldataks vastasel korral lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtjale, kes saab teise lepinguosalise jurisdiktsiooni kaudu tulu, mis on seostatav ettevõtja püsiva tegevuskohaga kolmandas jurisdiktsioonis.

5. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   b) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 4 kirjeldatud sätteid;
   c) kohaldada seda artiklit üksnes oma kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 4 kirjeldatud sätteid.

6. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 5 punktis a või b kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõikes 4 kirjeldatud sätet, ning juhul, kui see on nii, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte lõigete 1–3 sätetega. Muudel juhtudel asendavad lõiked 1–3 kaetava maksulepingu sätted üksnes määral, mil need sätted on nimetatud lõigetega vastuolus.

Artikkel 11. Maksulepingute kohaldamine eesmärgiga piirata konventsiooniosalise õigust maksustada oma residente

1. Kaetav maksuleping ei mõjuta lepinguosalise jurisdiktsiooni poolt tema residentide maksustamist, välja arvatud soodustuste puhul, mida antakse kaetava maksulepingu selliste sätete alusel:

    a) millega nõutakse, et lepinguosaline jurisdiktsioon võimaldab selle lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtjale vastukorrigeerimist pärast esialgset korrigeerimist, mille on teinud teine lepinguosaline jurisdiktsioon, kooskõlas kaetava maksulepinguga, sellises maksusummas, mida esimesena nimetatud lepinguosalise jurisdiktsioon nõuab ettevõtja püsiva tegevuskoha kasumilt või seotud ettevõtja kasumilt;

   b) mis võivad mõjutada seda, kuidas lepinguosaline jurisdiktsioon maksustab füüsilist isikut, kes on selle lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, kui see füüsiline isik saab tulu seoses teisele lepinguosalisele jurisdiktsioonile või tema poliitilisele allüksusele või kohalikule omavalitsusele või muule võrreldavale organile osutatud teenustega;

   c) mis võivad mõjutada seda, kuidas lepinguosaline jurisdiktsioon maksustab füüsilist isikut, kes on selle lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, kui see isik on ka üliõpilane, praktikant, õpetaja, professor, lektor, juhendaja, teadur või teadlane, kes vastab kaetava maksulepingu tingimustele;

   d) millega nõutakse, et lepinguosaline jurisdiktsioon võimaldaks maksukrediiti või -vabastust selle lepinguosalise jurisdiktsiooni residentidele seoses tuluga, mida teine lepinguosaline jurisdiktsioon võib maksustada kooskõlas kaetava maksulepinguga (sealhulgas kasumiga, mis on omistatav selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis asuvale püsivale tegevuskohale kooskõlas kaetava maksulepinguga);

   e) mis kaitsevad selle lepinguosalise jurisdiktsiooni residente selle lepinguosalise jurisdiktsiooni teatavate diskrimineerivate maksustamistavade eest;

   f) millega lubatakse selle lepinguosalise jurisdiktsiooni residentidel taotleda, et selle või kummagi lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik ei käsitleks maksustamisjuhtumeid kooskõlas kaetava maksulepinguga;

   g) mis võivad mõjutada seda, kuidas lepinguosaline jurisdiktsioon maksustab füüsilist isikut, kes on selle lepinguosalise jurisdiktsiooni resident, kui see isik on teise lepinguosalise jurisdiktsiooni diplomaatilise esinduse, valitsusmissiooni või konsulaarasutuse töötaja;

   h) millega sätestatakse, et teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pensionid või muud sotsiaalkindlustuse õigusaktide alusel tehtud maksed on maksustatavad üksnes selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis;

   i) millega sätestatakse, et teises lepinguosalises jurisdiktsioonis makstud pensionid ning samalaadsed maksed, annuiteedid ja elatis- või muud ülalpidamisega seotud maksed on maksustatavad üksnes selles teises lepinguosalises jurisdiktsioonis; või

   j) millega piiratakse muul juhul sõnaselgelt lepinguosalise jurisdiktsiooni õigust maksustada oma residente või sätestada sõnaselgelt, et lepinguosaline jurisdiktsioon, kus tulu saadakse, omab ainuõigust seda tulu maksustada.

2. Lõiget 1 kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete asemel või puudumisel, millega sätestatakse, et kaetav maksuleping ei mõjuta lepinguosalise jurisdiktsiooni poolt tema residentide maksustamist.

3. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   b) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 2 kirjeldatud sätteid.

4. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 3 punktis a või b kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõikes 2 kirjeldatud sätet, ning juhul, kui see on nii, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte lõike 1 sätetega. Muudel juhtudel asendab lõige 1 kaetava maksulepingu sätted üksnes määral, mil need sätted on lõikega 1 vastuolus.

IV OSA. PÜSIVA TEGEVUSKOHA TEKKIMISE VÄLTIMINE

 Artikkel 12. Püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine komisjonilepingute sõlmimise ja muu sellise tegevuse abil

1. Ilma et see piiraks kaetava maksulepingu sätete kohaldamist, milles määratletakse termin „püsiv tegevuskoht“, kuid kooskõlas lõikega 2 sätestatakse, et kui isik, kes tegutseb kaetava maksulepingu lepinguosalises jurisdiktsioonis ettevõtja nimel ning tavaliselt sõlmib lepinguid või tal on esmatähtis roll selliste lepingute ettevalmistamisel, mida ettevõtja tavaliselt sõlmib olulisi muudatusi tegemata, ning need lepingud on sõlmitud:
   a) ettevõtja nimel või
   b) ettevõtja omandis või kasutuses oleva vara omandi üleandmiseks või sellele varale kasutusõiguse andmiseks või
   c) selle ettevõtja poolt teenuste osutamiseks,
siis on ettevõtjal selles lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht nende tegevuste kaudu, mida see isik ettevõtja jaoks teeb, välja arvatud juhul, kui selline tegevus, mis toimub äritegevuse kindla koha kaudu selles lepinguosalises jurisdiktsioonis, ei muudaks äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust kaetava maksulepingu (sellisena, nagu seda võidakse käesoleva konventsiooniga muuta) püsiva tegevuskoha mõiste tähenduses püsiva tegevuskoha kaudu toimuvaks.

2. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui kaetava maksulepingu lepinguosalises jurisdiktsioonis teise lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtja nimel tegutsev isik tegeleb esimesena nimetatud lepinguosalises jurisdiktsioonis äritegevusega sõltumatu agendina ja tegutseb ettevõtja nimel nimetatud tavapärase äritegevuse käigus. Samas, kui isik tegutseb ainult või enamjaolt ühe või mitme ettevõtja nimel, millega ta on tihedalt seotud, ei käsitata seda isikut käesoleva lõike tähenduses sõltumatu agendina ühegi sellise ettevõtja suhtes.

3. a) Lõiget 1 kohaldatakse kaetava maksulepingu sätete asemel, milles kirjeldatakse tingimusi, mille alusel käsitatakse ettevõtjat lepinguosalises jurisdiktsioonis püsivat tegevuskohta omavana (või käsitatakse isikut lepinguosalises jurisdiktsioonis püsivat tegevuskohta omavana) mis tahes tegevuse puhul, millega muu isik kui sõltumatu staatusega agent ettevõtja nimel tegeleb, ent üksnes määral, mil selliste sätetega käsitletakse olukorda, milles see isik on kasutanud ja tavapäraselt kasutab selles lepinguosalises jurisdiktsioonis volitust sõlmida ettevõtja nimel lepinguid.

    b) Lõiget 2 kohaldatakse kaetava maksulepingu sätete asemel, milles sätestatakse, et ettevõtjat ei käsitata lepinguosalises jurisdiktsioonis püsivat tegevuskohta omavana mis tahes tegevuse puhul, millega sõltumatu staatusega agent ettevõtja nimel tegeleb.

4. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes.

5. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõikes 4 kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõike 3 punktis a kirjeldatud sätet, ning iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Lõiget 1 kohaldatakse kaetava maksulepingu sätte suhtes üksnes siis, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud teatise selle sätte kohta.

6. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõikes 4 kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõike 3 punktis b kirjeldatud sätet, ning iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Lõiget 2 kohaldatakse kaetava maksulepingu sätte suhtes üksnes siis, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise selle sätte kohta.

Artikkel 13. Püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine teatud tegevuse välistamise kaudu

1. Konventsiooniosaline võib otsustada kohaldada kas lõiget 2 (variant A) või lõiget 3 (variant B) või otsustada mitte kumbagi neist variantidest kohaldada.

Variant A

2. Olenemata kaetava maksulepingu sätetest, milles määratletakse termin „püsiv tegevuskoht“, käsitatakse seda terminit selliselt, et see ei hõlma:
   a) tegevusi, mis on eraldi loetletud kaetavas maksulepingus (enne käesoleva konventsiooniga muutmist) kui tegevused, mida ei käsitata püsivat tegevuskohta moodustavana, olenemata sellest, kas püsiva tegevuskoha tekkimise erand sõltub sellest, kas tegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga;
   b) äritegevuse kindla asukoha pidamist üksnes selleks, et tegeleda ettevõtja nimel mis tahes tegevusega, mida ei ole punktis a kirjeldatud;
   c) äritegevuse kindla asukoha pidamist üksnes punktides a ja b nimetatud tegevuste mis tahes kombinatsiooni eesmärgil,
tingimusel et see tegevus või punkti c korral äritegevuse kindla koha kogutegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

Variant B

3. Olenemata kaetava maksulepingu sätetest, milles määratletakse termin „püsiv tegevuskoht“, käsitatakse seda terminit selliselt, et see ei hõlma:
   a) tegevusi, mis on eraldi loetletud kaetavas maksulepingus (enne käesoleva konventsiooniga muutmist) kui tegevused, mida ei käsitata püsivat tegevuskohta moodustavana, olenemata sellest, kas püsiva tegevuskoha tekkimise erand sõltub sellest, kas tegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga, välja arvatud määral, mil kaetava maksulepingu asjaomaste sätetega on sõnaselgelt ette nähtud, et eritegevust ei käsitata püsivat tegevuskohta moodustavana tingimusel, et tegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga;
   b) äritegevuse kindla asukoha pidamist üksnes selleks, et tegeleda ettevõtja nimel mis tahes tegevusega, mida ei ole punktis a kirjeldatud, tingimusel et see tegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga;
   c) äritegevuse kindla asukoha pidamist üksnes seoses punktides a ja b loetletud tegevuste kombinatsiooniga, tingimusel et äritegevuse kindla koha kogu tegevus, mis sellest kombinatsioonist tuleneb, on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

4. Kaetava maksulepingu sätet (sellisena, nagu seda võidakse lõikega 2 või 3 muuta), milles loetletakse eritegevused, mida ei käsitata püsivat tegevuskohta moodustavana, ei kohaldata äritegevuse kindla koha suhtes, mida ettevõtja kasutab või peab, kui sama ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtja tegeleb äritegevusega samas kohas või muus kohas samas lepinguosalises jurisdiktsioonis ning:
   a) see koht või muu koht moodustab ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtja püsiva tegevuskoha kaetava maksulepingu sätete alusel, milles määratletakse püsiv tegevuskoht; või
   b) kogutegevus, mis tuleneb selliste tegevuste kombinatsioonist, millega kaks ettevõtjat tegelevad samas kohas või millega sama ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjad tegelevad kahes kohas, ei ole ettevalmistava või abistava iseloomuga,
tingimusel et äritegevus, millega kaks ettevõtjat tegelevad samas kohas või millega sama ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjad tegelevad kahes kohas, tähendab lisaülesannete täitmist, mis on osa sidusast äritegevusest.

5. a) Lõiget 2 või 3 kohaldatakse kaetava maksulepingu sätete asjaomaste osade asemel, milles loetletakse eritegevused, mida käsitatakse sellisena, et need ei moodusta püsivat tegevuskohta, isegi kui tegevus toimub kindla tegevuskoha kaudu (või kaetava maksulepingu sätete asemel, mis toimivad võrreldaval viisil).

   b) Lõiget 4 kohaldatakse kaetava maksulepingu (sellisena, nagu seda võidakse lõikega 2 või 3 muuta) sätete suhtes, milles loetletakse eritegevused, mida käsitatakse sellisena, et need ei moodusta püsivat tegevuskohta, isegi kui tegevus toimub kindla tegevuskoha kaudu (või kaetava maksulepingu sätete asemel, mis toimivad võrreldaval viisil).

6. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   b) mitte kohaldada lõiget 2 oma kaetavate maksulepingute suhtes, milles märgitakse sõnaselgelt, et eritegevuste loetelu ei käsitata püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui iga neist tegevustest on ettevalmistava või abistava iseloomuga;
   c) mitte kohaldada lõiget 4 oma kaetavate maksulepingute suhtes.

7. Konventsiooniosaline, kes otsustab kohaldada lõike 1 kohast varianti, teavitab hoiulevõtjat oma valitud variandist. See teatis peab sisaldama ka tema kaetavate maksulepingute loetelu, mis sisaldab lõike 5 punktis a kirjeldatud sätet, samuti iga sellise sätte artikli ja lõike numbrit. Varianti kohaldatakse kaetava maksulepingu sätte suhtes üksnes siis, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on otsustanud kohaldada sama varianti ja esitanud teatise selle sätte kohta.

8. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 6 punktis a või c kirjeldatud reservatsiooni ega otsusta kohaldada lõike 1 kohast varianti, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõike 5 punktis b kirjeldatud sätet, ning iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Lõiget 4 kohaldatakse kaetava maksulepingu sätte suhtes üksnes siis, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud teatise selle sätte kohta käesoleva lõike või lõike 7 alusel.

Artikkel 14. Lepingute osadeks jagamine

1. Üksnes selleks, et määrata kindlaks, kas ajavahemik (või ajavahemikud), millele on viidatud kaetava maksulepingu sättes, millega sätestatakse ajavahemik (või ajavahemikud), mille järel eriprojektid või -tegevused moodustavad püsiva tegevuskoha, on ületatud:

    a) kui lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtja tegutseb teises lepinguosalises jurisdiktsioonis kohas, mis on ehitusplats, ehitusprojekt, paigaldusprojekt või muu eriprojekt, mida on nimetatud kaetava maksulepingu asjaomases sättes, või ta tegeleb seoses sellise koha järelevalve või nõustamisega maksulepingu sätte korral, mis viitab sellisele tegevusele, ning nende tegevustega tegeletakse ühe või mitme ajavahemiku jooksul, mis kokku ületavad 30 päeva, ent ei ületa ajavahemikku või ajavahemikke, millele on viidatud kaetava maksulepingu asjaomases sättes; ning

    b) kui asjaomases teises lepinguosalises jurisdiktsioonis tegeletakse seotud tegevustega samal ehitusplatsil või sama ehitus- või paigaldusprojekti juures või muus kohas, mida on nimetatud kaetava maksulepingu asjaomases sättes (või kui kaetava maksulepingu asjaomast sätet kohaldatakse järelevalve või nõustamiste suhtes seoses samade kohtadega), eri ajavahemike jooksul, mis igaüks ületavad 30 päeva, ühe või mitme ettevõtja poolt, kes on tihedalt seotud esimesena nimetatud ettevõtjaga,
lisatakse need eri ajavahemikud kogu ajavahemikule, mille jooksul esimesena nimetatud ettevõtja on tegutsenud sellel ehitusplatsil või selle ehitus- või paigaldusprojekti juures või muus kohas, mida on nimetatud kaetava maksulepingu asjaomases sättes.

2. Lõiget 1 kohaldatakse kaetava maksulepingu sätete asemel või puudumisel määral, mil need sätted käsitlevad lepingute jagamist mitmesse ossa, et vältida ajavahemiku või ajavahemike kohaldamist seoses püsiva tegevuskoha olemasoluga lõikes 1 kirjeldatud eriprojektide või -tegevuste jaoks.

3. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes;
   b) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute selliste sätete suhtes, mis on seotud loodusvarade uurimise või kasutamisega.

4. Iga konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 3 punktis a kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõikes 2 kirjeldatud sätet, mille suhtes ei kehti reservatsioon lõike 3 punkti b alusel, ning juhul, kui see on nii, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte lõikes 2 sätestatud määral lõike 1 sätetega. Muudel juhtudel asendab lõige 1 kaetava maksulepingu sätteid üksnes määral, mil need sätted on lõikega 1 vastuolus.

Artikkel 15. Ettevõtjaga tihedalt seotud isiku määratlus

1. Selliste kaetava maksulepingu sätete kohaldamisel, mida muudetakse artikli 12 (püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine komisjonilepingute ja sarnaste strateegiate kaudu) lõikega 2, artikli 13 (püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine eritegevuse vabastuste kaudu) lõikega 4 või artikli 14 (lepingute osadeks jagamine) lõikega 1, on isik ettevõtjaga tihedalt seotud, kui neist ühel on kõikidele olulistele asjaoludele tuginedes kontroll teise üle või nad on mõlemad samade isikute või ettevõtjate kontrolli all. Igal juhul käsitatakse isikut ettevõtjaga tihedalt seotuna, kui üks neist omab otse või kaudselt rohkem kui 50% osalust teises (või äriühingu korral rohkem kui 50% äriühingu aktsiate kõikidest häältest ja koguväärtusest või osalusest äriühingu kapitalis) või kui teine isik omab otse või kaudselt rohkem kui 50% osalust (või äriühingu korral rohkem kui 50% äriühingu kõikidest häältest ja koguväärtusest või osalusest äriühingu kapitalis) isikus või ettevõtjas.

2. Konventsiooniosaline, kes on teinud reservatsioone, mida on kirjeldatud artikli 12 (püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine agendilepingute ja sarnaste strateegiate kaudu) lõikes 4, artikli 13 (püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine eritegevuse vabastuste kaudu) lõike 6 punktis a või c või artikli 14 (lepingute osadeks jagamine) lõike 3 punktis a, võib jätta endale õiguse mitte kohaldada tervet seda artiklit kaetavate maksulepingute suhtes, mille suhtes need reservatsioonid kehtivad.

V OSA. TULEMUSLIKUM VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 16. Vastastikuse kokkuleppe menetlus

1. Kui isik leiab, et ühe või mõlema lepinguosalise jurisdiktsiooni tegevus toob nüüd või edaspidi kaasa selle isiku jaoks maksustamise, mis ei ole kaetava maksulepingu sätetega kooskõlas, võib see isik nende lepinguosaliste jurisdiktsioonide riigisisese õigusega sätestatud õiguskaitsevahenditest olenemata esitada juhtumi emma-kumma lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates esimesest teatisest tegevuse kohta, mis toob kaasa maksustamise, mis ei ole kaetava maksulepinguga kooskõlas.

2. Kui pädev ametiisik leiab, et vastuväide on põhjendatud ning ta ei saa ise jõuda rahuldava lahenduseni, püüab ta lahendada juhtumi teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädeva ametiisikuga vastastikusel kokkuleppel eesmärgiga vältida maksustamist, mis ei ole kaetava maksulepinguga kooskõlas. Saavutatud kokkulepe rakendatakse olenemata lepinguosaliste jurisdiktsioonide riigisiseses õiguses sätestatud tähtaegadest.

3. Lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud püüavad kaetava maksulepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks võivad nad teineteisega nõu pidada ka kaetavas maksulepingus käsitlemata juhtudel.

4. a) i) Lõike 1 esimest lauset kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete (või nende osade) asemel või puudumisel, milles sätestatakse, et kui isik leiab, et ühe või mõlema lepinguosalise jurisdiktsiooni tegevus toob hetkel või edaspidi kaasa selle isiku jaoks maksustamise, mis ei ole kaetava maksulepingu sätetega kooskõlas, võib see isik nende lepinguosaliste jurisdiktsioonide riigisisese õigusega sätestatud õiguskaitsevahenditest hoolimata esitada juhtumi selle lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule, mille resident see isik on; see hõlmab sätteid, mille alusel võidakse juhul, kui selle isiku esitatud juhtum kuulub kaetava maksulepingu sätete alla seoses kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeluga, esitada selle lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule, mille kodanik isik on.

      ii) Lõike 1 teist lauset kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete asemel, milles nähakse ette, et lõike 1 esimeses lauses osutatud juhtum tuleb esitada kindla tähtaja jooksul, mis on lühem kui kolm aastat alates esimesest teatisest tegevuse kohta, mis toob kaasa maksustamise, mis ei ole kaetava maksulepingu sätetega kooskõlas, või kaetava maksulepingu sellise sätte puudumisel, mis kirjeldab ajavahemikku, mille jooksul juhtum tuleb esitada.

   b) i) Lõike 2 esimest lauset kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete puudumisel, milles sätestatakse, et pädev ametiisik, kellele lõikes 1 osutatud isik juhtumi esitab, püüab juhul, kui ta leiab, et vastuväide on põhjendatud, ning kui ta ei saa ise jõuda rahuldava lahenduseni, lahendada juhtumi teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädeva ametiisikuga vastastikusel kokkuleppel eesmärgiga vältida maksustamist, mis ei ole kaetava maksulepinguga kooskõlas.

      ii) Lõike 2 teist lauset kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete puudumisel, milles sätestatakse, et igasugune saavutatud kokkulepe rakendatakse olenemata lepinguosaliste jurisdiktsioonide riigisiseses õiguses sätestatud tähtaegadest.

   c) i) Lõike 3 esimest lauset kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete puudumisel, milles sätestatakse, et lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud püüavad lahendada vastastikusel kokkuleppel kõik raskused või kahtlused, mis tulenevad kaetava maksulepingu tõlgendamisest või kohaldamisest.

      ii) Lõike 3 teist lauset kohaldatakse kaetava maksulepingu selliste sätete puudumisel, milles sätestatakse, et lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud võivad koos konsulteerida topeltmaksustamise kõrvaldamiseks juhtudel, mis ei ole hõlmatud maksulepingus sätestatud.

5. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada lõike 1 esimest lauset oma kaetavate maksulepingute suhtes, tuginedes sellele, et ta kavatseb vastata miinimumstandardile vaidluste lahendamise parandamiseks OECD/G20 BEPS-paketi alusel, tagades, et iga tema kaetava maksulepingu (v.a kaetav maksuleping, mis lubab isikul esitada juhtumi emma-kumma lepinguosalise pädevale ametiisikule) alusel, kui isik leiab, et ühe või mõlema lepinguosalise jurisdiktsiooni tegevus toob selle isiku jaoks kaasa maksustamise, mis ei ole kaetava maksulepingu sätetega kooskõlas, võib see isik nende lepinguosaliste jurisdiktsioonide riigisisese õigusega sätestatud õiguskaitsevahenditest hoolimata esitada juhtumi selle lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule, mille resident see isik on, või kui selle isiku esitatud juhtum kuulub kaetava maksulepingu sellise sätte alla, mis on seotud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeluga, selle lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule, mille kodanik isik on; ning selle lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik rakendab kahepoolset teatamise või teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädeva ametiisikuga konsulteerimise protsessi juhtumite puhul, milles pädev ametiisik, kellele vastastikuse kokkuleppe menetluse juhtum esitati, ei käsitle maksumaksja vastuväidet põhjendatuna;
   b) mitte kohaldada lõike 1 teist lauset kaetava maksulepingu selliste sätete asemel, milles ei sätestata, et lõike 1 esimeses lauses osutatud juhtum tuleb esitada kindla tähtaja jooksul, tuginedes sellele, et ta kavatseb vastata miinimumstandardile vaidluste lahendamise parandamiseks OECD/G20 BEPS-paketi alusel, tagades, et kõikide selliste kaetavate maksulepingute kohaldamisel lubatakse lõikes 1 osutatud maksumaksjal esitada juhtum vähemalt kolme aasta jooksul alates sellest, kui teatati esimest korda juhtumist, mis tõi kaasa maksustamise, mis ei ole kaetava maksulepinguga kooskõlas;
   c) mitte kohaldada lõike 2 teist lauset oma kaetavate maksulepingute suhtes, tuginedes sellele, et kõikide oma kaetavate maksulepingute kohaldamisel:
      i) rakendatakse iga vastastikuse kokkuleppe menetluse teel saavutatud kokkulepe, olenemata lepinguosaliste jurisdiktsioonide riigisiseses õiguses sätestatud tähtaegadest; või
      ii) kavatseb ta vastata miinimumstandardile vaidluste lahendamise parandamiseks OECD/G20 BEPS-paketi alusel, aktsepteerides oma kahepoolsetel lepingu läbirääkimistel lepingu sätet, milles sätestatakse, et:
        A) lepinguosalised jurisdiktsioonid ei korrigeeri kasumit, mis on seostatav ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtja püsiva tegevuskohaga, pärast ajavahemikku, mille mõlemad lepinguosalised jurisdiktsioonid on vastastikku kokku leppinud alates selle maksuaasta lõpust, mil kasum oleks olnud püsiva tegevuskohaga seostatav (seda sätet ei kohaldata pettuse, raske hooletuse või tahtliku rikkumise korral); ning
        B) lepinguosalised jurisdiktsioonid ei hõlma ettevõtja kasumisse ega maksusta vastavalt kasumit, mis oleks ettevõtjal tekkinud, aga mis kaetava maksulepingu sellises sättes, mis käsitleb seotud ettevõtjaid, viidatud tingimuste alusel ei ole tekkinud, pärast ajavahemikku, mille mõlemad lepinguosalised jurisdiktsioonid on kokku leppinud alates selle maksuaasta lõpust, millal kasum oleks ettevõtjal tekkinud (seda sätet ei kohaldata pettuse, raske hooletuse ega tahtluse korral).

6. a) Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 5 punktis a kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõike 4 punkti a alapunktis i kirjeldatud sätet, ning juhul, kui see on nii, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte lõike 1 esimese lausega. Muudel juhtudel asendab lõike 1 esimene lause kaetava maksulepingu sätted üksnes määral, mil need sätted on selle lausega vastuolus.

    b) Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõike 5 punktis b kirjeldatud reservatsiooni, esitab hoiulevõtjale:
      i) oma selliste kaetavate maksulepingute loetelu, mis sisaldavad sätet, milles nähakse ette, et lõike 1 esimeses lauses viidatud juhtum tuleb esitada kindla tähtaja jooksul, mis on lühem kui kolm aastat alates esimesest teatisest tegevuse kohta, mis toob kaasa maksustamise, mis ei ole kaetava maksulepingu sätetega kooskõlas, samuti iga sellise sätte artikli ja lõike numbri; kaetava maksulepingu säte asendatakse lõike 1 teise lausega, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud sellise teatise seoses selle sättega; muudel juhtudel on kooskõlas alapunktiga ii lõike 1 teine lause kaetava maksulepingu sätete suhtes ülimuslik üksnes ulatuses, mil need sätted on lõike 1 teise lausega vastuolus;
      ii) oma selliste kaetavate maksulepingute loetelu, mis sisaldavad sätet, milles nähakse ette, et lõike 1 esimeses lauses viidatud juhtum tuleb esitada kindla tähtaja jooksul, mis on vähemalt kolm aastat alates esimesest teatisest tegevuse kohta, mis toob kaasa maksustamise, mis ei ole kaetava maksulepingu sätetega kooskõlas, samuti iga sellise sätte artikli ja lõike numbri; lõike 1 teist lauset ei kohaldata kaetava maksulepingu suhtes juhul, kui ükski lepinguosaline jurisdiktsioon ei ole esitanud seda teatist seoses selle kaetava maksulepinguga.

    c) Konventsiooniosaline esitab hoiulevõtjale:
      i) oma selliste kaetavate maksulepingute loetelu, mis ei sisalda lõike 4 punkti b alapunktis i kirjeldatud sätet; lõike 2 esimest lauset kohaldatakse kaetava maksulepingu suhtes üksnes juhul, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise seoses asjaomase kaetava maksulepinguga;
      ii) juhul kui konventsiooniosaline ei ole teinud lõike 5 punktis c kirjeldatud reservatsiooni, oma selliste kaetavate maksulepingute loetelu, mis ei sisalda lõike 4 punkti b alapunktis ii kirjeldatud sätet; lõike 2 teist lauset kohaldatakse kaetava maksulepingu suhtes üksnes juhul, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise seoses asjaomase kaetava maksulepinguga.

    d) Konventsiooniosaline esitab hoiulevõtjale:
      i) oma selliste kaetavate maksulepingute loetelu, mis ei sisalda lõike 4 punkti c alapunktis i kirjeldatud sätet; lõike 3 esimest lauset kohaldatakse kaetava maksulepingu suhtes üksnes juhul, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise seoses asjaomase kaetava maksulepinguga;
      ii) oma selliste kaetavate maksulepingute loetelu, mis ei sisalda lõike 4 punkti c alapunktis ii kirjeldatud sätet; lõike 3 teist lauset kohaldatakse kaetava maksulepingu suhtes üksnes juhul, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise seoses asjaomase kaetava maksulepinguga.

Artikkel 17. Vastukorrigeerimine

1. Kui lepinguosaline jurisdiktsioon arvab selle lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises jurisdiktsioonis maksustatud selle teise lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib see teine lepinguosaline jurisdiktsioon kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nõu.

2. Lõiget 1 kohaldatakse sellise sätte asemel või puudumisel, millega nõutakse, et lepinguosaline jurisdiktsioon korrigeeriks asjakohaselt sellise maksu summat, mida nõutakse seal selle lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtja kasumilt, kui teine lepinguosaline jurisdiktsioon arvab selle kasumi teise lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtja kasumi hulka ning asjakohaselt maksustab seda kasumit, ning sel viisil hõlmatud kasum on selline kasum, mida selle teise lepinguosalise jurisdiktsiooni ettevõtja oleks teeninud, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad.

3. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse:
   a) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, mis juba sisaldavad lõikes 2 kirjeldatud sätet;
   b) mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes, tuginedes sellele, et tema kaetava maksulepingu lõikes 2 viidatud sätte puudumisel:
      i) teeb ta asjaomase lõikes 1 osutatud korrigeerimise; või
      ii) otsustab tema pädev ametiisik lahendada juhtumi kaetava maksulepingu selliste sätete alusel, mis on seotud vastastikuse kokkuleppe menetlusega;
   c) juhul kui konventsiooniosaline, kes on teinud reservatsiooni artikli 16 (vastastikuse kokkuleppe menetlus) lõike 5 punkti c alapunkti ii alusel, mitte kohaldada tervet seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes, tuginedes asjaolule, et oma kahepoolsetel lepingu läbirääkimistel aktsepteerib ta lõikes 1 esitatud sätte laadset lepingusätet, tingimusel et lepinguosalised jurisdiktsioonid suutsid jõuda kokkuleppele selle sätte ning artikli 16 (vastastikuse kokkuleppe menetlus) lõike 5 punkti c alapunktis ii kirjeldatud sätete suhtes.

4. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõikes 3 kirjeldatud reservatsiooni, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping sisaldab lõikes 2 kirjeldatud sätet, ning juhul, kui see on nii, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte lõike 1 sätetega. Muudel juhtudel asendab lõige 1 kaetava maksulepingu sätted üksnes määral, mil need sätted on lõikega 1 vastuolus.

VI OSA. VAHEKOHTUMENETLUS

Artikkel 18. VI osa kohaldamise otsus

Konventsiooniosaline otsustab, kas kohaldada seda osa oma kaetavate maksulepingute suhtes, ning teavitab sellest hoiulevõtjat. Seda osa kohaldatakse kahe lepinguosalise jurisdiktsiooni puhul kaetava maksulepingu suhtes üksnes siis, kui mõlemad lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise.

Artikkel 19. Kohustuslik vahekohtumenetlus

1. Kui:
   a) kaetava maksulepingu sätte [sellisena, nagu seda võidakse artikli 16 (vastastikuse kokkuleppe menetlus) lõikega 1 muuta] alusel, milles nähakse ette, et isik võib esitada juhtumi lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule, kui see isik leiab, et ühe või mõlema lepinguosalise jurisdiktsiooni tegevus toob hetkel või tulevikus selle isiku jaoks kaasa maksustamise, mis ei ole kaetava maksulepingu sätetega (sellisena, nagu neid võidakse konventsiooniga muuta) kooskõlas, on isik esitanud juhtumi lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule, tuginedes sellele, et ühe või mõlema lepinguosalise jurisdiktsiooni tegevus on kaasa toonud selle isiku jaoks maksustamise, mis ei ole kaetava maksulepingu sätetega (sellisena, nagu neid võidakse konventsiooniga muuta) kooskõlas; ning

    b) pädevad ametiisikud ei suuda jõuda kokkuleppele juhtumi lahendamisel kooskõlas kaetava maksulepingu sättega (sellisena, nagu seda võidakse artikli 16 (vastastikuse kokkuleppe menetlus) lõikega 2 muuta), milles nähakse ette, et pädev ametiisik püüab lahendada juhtumi vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädeva ametiisikuga kahe aasta jooksul olenevalt asjaoludest kas lõikes 8 või 9 osutatud alguskuupäevast (välja arvatud juhul, kui enne selle perioodi lõppu on lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud leppinud kokku teistsuguses ajavahemikus seoses selle juhtumiga ning teavitanud isikut, kes esitas sellise kokkuleppe juhtumi), esitatakse kõik juhtumist tulenevad lahendamata küsimused, kui isik seda kirjalikult taotleb, vahekohtumenetlusse käesolevas osas kirjeldatud viisil kooskõlas mis tahes õigusnormide või menetlustega, mille lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud on kooskõlas lõike 10 sätetega kokku leppinud.

2. Kui pädev ametiisik on peatanud lõikes 1 osutatud vastastikuse kokkuleppe menetluse, sest juhtumi üks või mitu sama küsimust on lahendamisel kohtus või kohtueelses vaidlusorganis, peatub lõike 1 punktis b sätestatud periood kas kohtu või kohtueelse vaidlusorgani lõpliku otsuse tegemiseni või juhtumi peatamise või tagasivõtmiseni. Peale selle sätestatakse, et kui juhtumi esitanud isik ja pädev ametiisik on kokku leppinud vastastikuse kokkuleppe menetluse peatamises, siis lõike 1 punktis b sätestatud periood peatub kuni peatamise lõpetamiseni.

3. Kui mõlemad pädevad ametiisikud lepivad kokku, et isik, keda juhtum on otse mõjutanud, ei ole esitanud õigel ajal olulist lisateavet, mida on kumbki pädev ametiisik nõudnud pärast lõike 1 punktis b sätestatud perioodi algust, pikendatakse lõike 1 punktis b sätestatud perioodi sellise aja võrra, mis võrdub perioodiga, mis algab teabe nõudmise kuupäeval ja lõppeb kuupäeval, mil see teave esitati.

4. a) Vahekohtumenetluse otsus seoses vahekohtumenetlusse antud küsimustega rakendatakse vastastikusel kokkuleppel, mis puudutab lõikes 1 osutatud juhtumit. Vahekohtumenetluse otsus on lõplik.

    b) Vahekohtumenetluse otsus on mõlema lepinguosalise jurisdiktsiooni jaoks siduv, välja arvatud järgmistel juhtudel:
      i) kui juhtumist otse mõjutatud isik ei nõustu vastastikuse kokkuleppega, millega vahekohtuotsust rakendatakse. Sellisel juhul ei tegele pädevad ametiisikud juhtumiga rohkem. Vastastikust kokkulepet, millega rakendatakse juhtumi kohta tehtud vahekohtuotsust, käsitatakse juhtumist otse mõjutatud isikute poolt mitteaktsepteerituna, kui mõni juhtumist otse mõjutatud isik ei võta 60 päeva jooksul pärast kuupäeva, millal vastastikuse kokkuleppe teatis isikule saadeti, kohtust või kohtueelsest vaidlusorganist tagasi kõiki küsimusi, mis lahendati vastastikuse kokkuleppega, millega rakendatakse vahekohtuotsust, või ei lõpeta muul viisil võimalikku käimasolevat kohtu- või kohtueelset menetlust seoses selliste küsimustega viisil, mis on selle vastastikuse kokkuleppega kooskõlas;
      ii) kui ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni kohtu lõplikus otsuses on öeldud, et vahekohtuotsus ei kehti. Sellisel juhul käsitatakse vahekohtumenetluse taotlust lõike 1 alusel mitteesitatuna ning vahekohtumenetlust mittetoimununa [välja arvatud artikli 21 (vahekohtumenetluse konfidentsiaalsus) ja artikli 25 (vahekohtumenetluse kulud) kohaldamisel]. Sellisel juhul võidakse esitada uus vahekohtumenetluse taotlus, välja arvatud juhul, kui pädevad ametiisikud nõustuvad, et uut taotlust ei tohiks lubada;
      iii) kui juhtumist otse mõjutatud isik esitab mis tahes kohtus või kohtueelses vaidlusorganis hagi küsimustes, mis jäid vahekohtumenetlust rakendavas vastastikuses kokkuleppes lahendamata.

5. Pädev ametiisik, kes sai esialgse taotluse vastastikuse kokkuleppe menetluseks, nagu on kirjeldatud lõike 1 punktis a, peab kahe kalendrikuu jooksul alates taotluse kättesaamisest:
   a) saatma juhtumi esitanud isikule teatise, et ta on taotluse kätte saanud; ning
   b) saatma seda taotlust käsitleva teatise koos taotluse koopiaga teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule.

6. Kolme kalendrikuu jooksul alates sellest, kui pädev ametiisik saab vastastikuse kokkuleppe menetluse taotluse (või selle koopia teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevalt ametiisikult), teeb ta ühte järgmistest:
   a) teavitab juhtumi esitanud isikut ja teist pädevat ametiisikut, et ta on saanud vajaliku teabe juhtumi sisulise uurimise alustamiseks; või
   b) taotleb sellelt isikult sel eesmärgil lisateavet.

7. Kui kooskõlas lõike 6 punktiga b on üks pädev ametiisik või mõlemad pädevad ametiisikud küsinud juhtumi esitanud isikult lisateavet, mis on vajalik juhtumi sisulise uurimise alustamiseks, peab lisateavet küsinud pädev ametiisik kolme kalendrikuu jooksul alates sellelt isikult lisateabe saamisest teavitama seda isikut ja teist pädevat ametiisikut sellest, et:
   a) ta on saanud taotletud teabe või
   b) osa taotletud teabest on veel puudu.

8. Kui kumbki pädev ametiisik ei ole lõike 6 punkti b alusel taotlenud lisateavet, on lõikes 1 osutatud alguskuupäev järgmistest kuupäevadest varasem:
   a) kuupäev, millal mõlemad pädevad ametiisikud on teavitanud juhtumi esitanud isikut kooskõlas lõike 6 punktiga a, ja
   b) kuupäev, mis on kolm kalendrikuud pärast teise lepinguosalise jurisdiktsiooni pädeva ametiisiku teavitamist kooskõlas lõike 5 punktiga b.

9. Kui lõike 6 punkti b alusel ei ole taotletud lisateavet, on lõikes 1 osutatud alguskuupäev järgmistest kuupäevadest varasem:
   a) hiliseim kuupäev, millal lisateavet taotlenud pädevad ametiisikud on teavitanud juhtumi esitanud isikut ja teist pädevat ametiisikut kooskõlas lõike 7 punktiga a, ja
   b) kuupäev, mis on kolm kalendrikuud pärast seda, kui mõlemad pädevad ametiisikud on saanud kogu teabe, mida kumbki pädev ametiisik juhtumi esitanud isikult taotles.

Samas kui üks pädev ametiisik või mõlemad pädevad ametiisikud saadavad lõike 7 punktis b osutatud teatise, käsitatakse seda teatist lõike 6 punkti b alusel lisateabe taotlusena.

10. Lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud otsustavad vastastikusel kokkuleppel (kooskõlas asjaomase kaetava maksulepingu artikliga, mis käsitleb vastastikuse kokkuleppe menetlust) selles osas esitatud sätete kohaldamise viisi, sealhulgas miinimumandmed, mida kumbki pädev ametiisik vajab juhtumi sisulise uurimise algatamiseks. Selline kokkulepe sõlmitakse enne kuupäeva, mil juhtumi lahendamata küsimusi saab esimest korda vahekohtumenetlusse esitada, ning seda kokkulepet võib hiljem muuta.

11. Eesmärgiga kohaldada seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes võib konventsiooniosaline jätta endale õiguse asendada lõike 1 punktis b sätestatud kaheaastane periood kolmeaastase perioodiga.

12. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse kohaldada järgmisi õigusnorme oma kaetavate maksulepingute suhtes, olenemata käesoleva artikli muudest sätetest:
   a) ühtegi lahendamata küsimust, mis tulenevad vastastikuse kokkuleppe menetluse juhtumist, mis muul juhul kuulub käesolevas konventsioonis sätestatud vahekohtumenetluse kohaldamisalasse, ei esitata vahekohtumenetlusse, kui emma-kumma lepinguosalise jurisdiktsiooni kohus või kohtueelne vaidlusorgan on selles küsimuses juba otsuse teinud;
   b) kui mis tahes ajal pärast vahekohtumenetluse taotluse esitamist ja enne seda, kui vahekohus on esitanud oma otsuse lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevatele ametiisikutele, teeb ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni kohus või kohtueelne vaidlusorgan selles asjas otsuse, siis vahekohtumenetlus lõppeb.

Artikkel 20. Vahekohtunike määramine

1. Käesoleva osa suhtes kohaldatakse lõikeid 2–4, välja arvatud juhul, kui lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud lepivad kokku teisiti.

2. Vahekohtu liikmed nimetatakse järgmiste reeglite kohaselt.

   a) Vahekohus koosneb kolmest füüsilisest isikust, kellel on teadmised ja kogemused rahvusvahelistes maksuküsimustes.

   b) Kumbki pädev ametiisik nimetab ühe liikme 60 päeva jooksul alates vahekohtumenetluse taotluse kuupäevast artikli 19 (kohustuslik vahekohtumenetlus) lõike 1 alusel. Kaks sel viisil nimetatud vahekohtu liiget nimetavad 60 päeva jooksul alates neist viimase nimetamisest kolmanda liikme, kes tegutseb vahekohtu esimehena. Esimees ei või olla kummagi lepinguosalise jurisdiktsiooni kodanik ega resident.

   c) Vahekohtu liikmeks nimetatud isik peab olema erapooletu ning lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevatest ametiisikutest, maksuametitest ja rahandusministeeriumitest ning kõikidest juhtumiga otse seotud isikutest (ning nende nõustajatest) sõltumatu sel ajal, kui ta aktsepteerib oma nimetamist, säilitama oma erapooletuse ja sõltumatuse kogu menetluse jooksul ning hoiduma mõistliku aja jooksul pärast seda igasugusest tegevusest, mis võib kahjustada vahekohtunike erapooletust ja sõltumatust menetluse suhtes.

3. Kui lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik ei nimeta vahekohtu liiget lõikes 2 sätestatud või lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevate ametiisikute kokku lepitud viisil ja tähtaja jooksul, nimetab liikme selle pädeva ametiisiku eest Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni maksupoliitika ja -halduse keskuse kõrgeim ametnik, kes ei ole kummagi lepinguosalise jurisdiktsiooni kodanik.

4. Kui vahekohtu kaks esimest liiget ei nimeta esimeest lõikes 2 sätestatud või lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevate ametiisikute kokku lepitud viisil ja tähtaja jooksul, nimetab esimehe Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni maksupoliitika ja -halduse keskuse kõrgeim ametnik, kes ei ole kummagi lepinguosalise jurisdiktsiooni kodanik.

Artikkel 21. Vahekohtumenetluse konfidentsiaalsus

1. Üksnes käesoleva osa sätete ning asjaomase kaetava maksulepingu ja lepinguosaliste jurisdiktsioonide riigisisese õiguse selliste sätete kohaldamisel, mis on seotud teabevahetuse konfidentsiaalsuse ja haldusabiga, käsitatakse vahekohtu liikmeid ja maksimaalselt kolme töötajat liikme kohta (ning tulevasi vahekohtunikke üksnes määral, mis on vajalik, et kontrollida nende suutlikkust vastata vahekohtunike kohta kehtivatele nõuetele) isikutena, kellele võib teavet avaldada. Teavet, mida saavad vahekohus või tulevased vahekohtunikud, ning teavet, mida saavad pädevad ametiisikud vahekohtult, käsitatakse teabena, mida vahetatakse kaetava maksulepingu sätete alusel, mis on seotud teabevahetuse ja haldusabiga.

2. Lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud tagavad, et vahekohtu liikmed ja nende töötajad lepivad enne nende tegutsemist vahekohtumenetluses kirjalikult kokku selles, et nad käsitlevad kogu vahekohtumenetlusega seotud teavet kooskõlas konfidentsiaalsuse ja teabe mitteavaldamise kohustustega, mida on kirjeldatud kaetava maksulepingu sätetes, mis on seotud teabevahetuse ja haldusabiga, ning kooskõlas lepinguosaliste jurisdiktsioonide kohaldatavate seadustega.

Artikkel 22. Juhtumi lahendamine enne vahekohtumenetluse lõpetamist

Käesoleva osa ning asjaomase kaetava maksulepingu selliste sätete kohaldamisel, milles nähakse ette juhtumite lahendamine vastastikuse kokkuleppe, vastastikuse kokkuleppe menetluse ning vahekohtumenetluse teel, lõppeb juhtum juhul, kui mis tahes ajal pärast vahekohtumenetluse taotluse esitamist ja enne seda, kui vahekohus on esitanud oma otsuse lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevatele ametiisikutele:
   a) jõuavad lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud juhtumi lahendamises vastastikusele kokkuleppele või
   b) juhtumi esitanud isik võtab vahekohtumenetluse taotluse või vastastikuse kokkuleppe menetluse taotluse tagasi.

Artikkel 23. Vahekohtumenetluse laad

1. Vahekohtumenetluse suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid, kui lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud ei lepi kokku teisiti:

   a) Pärast juhtumi vahekohtumenetlusse esitamist esitab iga lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik kokkuleppes sätestatud kuupäevaks vahekohtule otsuse ettepaneku, milles käsitletakse kõiki juhtumi lahendamata küsimusi (võttes arvesse kõiki selles juhtumis lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevate ametiisikute vahel eelnevalt saavutatud kokkuleppeid). Otsuse ettepanekus esitatakse üksnes konkreetsed summad (näiteks tulud või kulud) või, kui see on ette nähtud, siis maksimaalne maksumäär, mida kohaldatakse kaetava maksulepingu alusel juhtumi iga korrigeerimise või sarnase küsimuse puhul. Kui lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud ei ole suutnud jõuda kokkuleppele küsimuses, mis käsitleb asjaomase kaetava maksulepingu sätte kohaldamise tingimusi (edaspidi kvalifitseerumisküsimus), näiteks kas füüsiline isik on resident või kas eksisteerib püsiv tegevuskoht, võivad pädevad ametiisikud esitada alternatiivseid otsuste ettepanekuid nendes küsimustes, mille kinnitamine sõltub kvalifitseerumisküsimuste kohta tehtud otsustest.

   b) Lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik võib esitada vahekohtule arutamiseks ka toetava seisukoha. Pädev ametiisik, kes esitab otsuse ettepaneku või toetava seisukoha, peab esitama koopia teisele pädevale ametiisikule kuupäevaks, mis on otsuse ettepaneku ja toetava seisukoha esitamise tähtaeg. Pädev ametiisik võib esitada kokkuleppes sätestatud kuupäevaks vahekohtule ka vastuse otsuse ettepaneku ja toetava seisukoha kohta, mille teine pädev ametiisik esitas. Vastuse koopia esitatakse teisele pädevale ametiisikule kuupäevaks, mis on vastuse esitamise tähtaeg.

   c) Vahekohus valib oma otsuse tegemiseks ühe otsuse ettepaneku, mille pädevad ametiisikud on juhtumi kohta esitanud, igas küsimuses ja iga kvalifitseerumisküsimuse kohta ega lisa otsusele põhjendusi ega muid selgitusi. Vahekohtu otsus võetakse vastu vahekohtu liikmete lihthäälteenamusega. Vahekohus esitab oma otsuse kirjalikult lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevatele ametiisikutele. Vahekohtu otsust ei käsitata pretsedendina.

2. Eesmärgiga kohaldada seda artiklit oma kaetavate maksulepingute suhtes võib konventsiooniosaline jätta endale õiguse mitte kohaldada lõiget 1 oma kaetavate maksulepingute suhtes. Sellisel juhul kohaldatakse vahekohtumenetluse suhtes järgmisi reegleid, kui lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud ei lepi kokku teisiti:

   a) Pärast juhtumi vahekohtumenetlusse esitamist esitab iga lepinguosalise jurisdiktsiooni pädev ametiisik kõikidele vahekohtu liikmetele viivitamata igasuguse teabe, mis võib olla vahekohtu otsuse tegemiseks vajalik. Kui lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud ei lepi kokku teisiti, ei võeta otsuse tegemisel arvesse teavet, mis ei olnud mõlemale pädevale ametiisikule kättesaadav enne seda, kui nad mõlemad said kätte vahekohtumenetluse taotluse.

   b) Vahekohus teeb otsuse vahekohtumenetlusse esitatud küsimuste kohta kooskõlas kaetava maksulepingu kohaldatavate sätetega ning nende sätete kohaselt lepinguosaliste jurisdiktsioonide riigisisese õiguse sätetega. Vahekohtu liikmed võtavad arvesse ka muid allikaid, mille lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud võivad ühisel kokkuleppel sõnaselgelt esitada.

   c) Vahekohtu otsus esitatakse lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevatele ametiisikutele kirjalikult ning selles viidatakse õiguse allikatele, millele tuginetakse, ning põhjendustele, mis viisid selle tulemuseni. Vahekohtu otsus võetakse vastu vahekohtu liikmete lihthäälteenamusega. Vahekohtu otsust ei käsitata pretsedendina.

3. Konventsiooniosaline, kes ei ole teinud lõikes 2 kirjeldatud reservatsiooni, võib jätta endale õiguse mitte kohaldada käesoleva artikli eelmisi lõikeid oma kaetavate maksulepingute suhtes, mis on sõlmitud konventsiooniosalistega, kes on teinud sellise reservatsiooni. Sel juhul püüavad iga asjaomase kaetava maksulepingu lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud jõuda kokkuleppele vahekohtumenetluse laadis, mida asjaomase kaetava maksulepingu suhtes kohaldatakse. Kuni sellise kokkuleppe saavutamiseni ei kohaldata artiklit 19 (kohustuslik vahekohtumenetlus) asjaomase kaetava maksulepingu suhtes.

4. Konventsiooniosaline võib otsustada kohaldada ka lõiget 5 oma kaetavate maksulepingute suhtes ning teavitab sellest hoiulevõtjat. Lõiget 5 kohaldatakse kahe lepinguosalise jurisdiktsiooni puhul kaetava maksulepingu suhtes siis, kui kumbki lepinguosaline jurisdiktsioon on esitanud sellise teatise.

5. Enne vahekohtumenetluse algust tagavad kaetava maksulepingu lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud, et iga juhtumi esitanud isik ja tema nõustajad lepiksid kirjalikult kokku, et nad ei avalda ühelegi teisele isikule mingit teavet, mille nad on vahekohtumenetluse käigus kas pädevalt ametiisikult või vahekohtult saanud. Kaetava maksulepingu kohane vastastikuse kokkuleppe menetlus ning käesoleva osa kohane vahekohtumenetlus lõppevad juhtumi suhtes, kui mis tahes ajal pärast vahekohtumenetluse taotluse esitamist ja enne seda, kui vahekohus on esitanud oma otsuse lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevatele ametiisikutele, rikub juhtumi esitanud isik või üks tema nõustajatest oluliselt lepingut.

6. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võib konventsiooniosaline, kes ei otsusta kohaldada lõiget 5, jätta endale õiguse mitte kohaldada lõiget 5 ühe või mitme sätestatud kaetava maksulepingu või kõikide oma kaetavate maksulepingute suhtes.

7. Konventsiooniosaline, kes otsustab kohaldada lõiget 5, võib jätta endale mitte õiguse kohaldada käesolevat osa kõikide oma kaetavate maksulepingute suhtes, mille puhul teine lepinguosaline jurisdiktsioon teeb lõike 6 kohase reservatsiooni.

Artikkel 24. Kokkulepe teistsuguse otsuse kohta

1. Selle osa kohaldamisel oma kaetavate maksulepingute suhtes võib konventsiooniosaline otsustada kohaldada lõiget 2 ning peab hoiulevõtjat vastavalt teavitama. Lõiget 2 kohaldatakse kahe lepinguosalise jurisdiktsiooni puhul kaetava maksulepingu suhtes üksnes siis, kui mõlemad lepinguosalised jurisdiktsioonid on esitanud selle teatise.

2. Ilma et see piiraks artikli 19 (kohustuslik vahekohtumenetlus) lõike 4 kohaldamist, ei ole käesoleva osa kohane vahekohtu otsus kaetava maksulepingu lepinguosaliste jurisdiktsioonide suhtes siduv ning seda ei rakendata, kui lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevad ametiisikud lepivad kokku teistsuguses otsuses kõikide lahendamata küsimuste puhul kolme kalendrikuu jooksul pärast seda, kui vahekohtu otsus on neile üle antud.

3. Konventsiooniosaline, kes otsustab kohaldada lõiget 2, võib jätta endale õiguse kohaldada lõiget 2 üksnes oma selliste kaetavate maksulepingute suhtes, mille suhtes kohaldatakse artikli 23 (vahekohtumenetluse liik) lõiget 2.

Artikkel 25. Vahekohtumenetluse kulud

Käesoleva osa kohases vahekohtumenetluses kannavad vahekohtu liikmete tasud ja kulud ning lepinguosaliste jurisdiktsioonide poolt seoses vahekohtumenetlusega kantud kulud lepinguosalised jurisdiktsioonid viisil, mis määratakse kindlaks lepinguosaliste jurisdiktsioonide pädevate ametiisikute vastastikusel kokkuleppel. Sellise kokkuleppe puudumisel kannab iga lepinguosaline jurisdiktsioon oma kulud ning enda määratud vahekohtu liikme kulud. Vahekohtu esimehe kulud ning muud vahekohtumenetluse kulud kannavad lepinguosalised jurisdiktsioonid võrdsetes osades.

Artikkel 26. Nõuetele vastavus

1. Kooskõlas artikliga 18 (VI osa kohaldamise otsus) kohaldatakse käesoleva osa sätteid kaetava maksulepingu selliste sätete asemel või puudumisel, milles nähakse ette vastastikuse kokkuleppe menetluse juhtumist tulenevate lahendamata küsimuste vahekohtumenetlus. Konventsiooniosaline, kes otsustab käesolevat osa kohaldada, teatab hoiulevõtjale, kas iga tema kaetav maksuleping, välja arvatud maksulepingud, mis kuuluvad lõike 4 kohase reservatsiooni kohaldamisalasse, sisaldab sellist sätet, ning kui sisaldab, siis iga sellise sätte artikli ja lõike numbri. Kui kaks lepinguosalist jurisdiktsiooni on esitanud selle teatise kaetava maksulepingu sätte kohta, asendatakse see säte käesoleva osa sätetega nende lepinguosaliste jurisdiktsioonide kokkuleppel.

2. Ühtegi vastastikuse kokkuleppe menetluse juhtumist tulenevat lahendamata küsimust, mis muul juhul kuulub käesolevas osas sätestatud vahekohtumenetluse kohaldamisalasse, ei esitata vahekohtumenetlusse, kui küsimus kuulub sellise juhtumi alla, mille suhtes on varem moodustatud vahekohus või sarnane organ kooskõlas kahepoolse lepingu või mitmepoolse konventsiooniga, milles sätestatakse kohustuslik vahekohtumenetlus vastastikuse kokkuleppe menetluse juhtumist tulenevates lahendamata küsimustes.

3. Arvestades lõiget 1, ei mõjuta ükski käesoleva osa säte ulatuslikumate kohustuste täitmist selliste vastastikuse kokkuleppe menetluse kontekstis tekkinud lahendamata küsimuste vahekohtumenetluse suhtes, mis tulenevad muudest konventsioonidest kui need, mille osalisteks lepinguosalised jurisdiktsioonid on või saavad.

4. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse mitte kohaldada käesolevat osa ühe või mitme sätestatud kaetava maksulepingu (või kõikide oma kaetavate maksulepingute) suhtes, milles juba sätestatakse vastastikuse kokkuleppe menetluse juhtumist tulenevate lahendamata küsimuste kohustuslik vahekohtumenetlus.

VII OSA. LÕPPSÄTTED

Artikkel 27. Allakirjutamine, ratifitseerimine või heakskiitmine

1. 31. detsembri 2016. aasta seisuga on konventsioon avatud allakirjutamiseks:
   a) kõikidele riikidele;
   b) Guernseyle (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik); Mani saarele (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik); Jerseyle (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik) ning
   c) muule jurisdiktsioonile, millel on õigus saada konventsiooniosaliseks konventsiooniosaliste ja allakirjutanute konsensusega tehtud otsuse alusel.

2. Konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita.

Artikkel 28. Reservatsioonid

1. Lõike 2 kohaselt ei või teha selle konventsiooni suhtes reservatsioone, välja arvatud selliseid, mis on sõnaselgelt lubatud järgmiste sätetega:
   a) artikli 3 (läbipaistvad üksused) lõige 5;
   b) artikli 4 (topeltresidentsusega üksused) lõige 3;
   c) artikli 5 (topeltmaksustamise kõrvaldamise meetodite kohaldamine) lõiked 8 ja 9;
   d) artikli 6 (kaetud maksulepingu eesmärk) lõige 4;
   e) artikli 7 (lepingu kuritarvitamise ärahoidmine) lõiked 15 ja 16;
   f) artikli 8 (dividendide ülekandmise tehingud) lõige 3;
   g) artikli 9 (kasu osaluse võõrandamisest, mille väärtus tuleneb peamiselt kinnisvarast) lõige 6;
   h) artikli 10 (kolmandates jurisdiktsioonides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes kehtiv kuritarvitamise vastane õigusnorm) lõige 5;
   i) artikli 11 (maksulepingute kohaldamine eesmärgiga piirata konventsiooniosalise õigust maksustada oma residente) lõige 3;
   j) artikli 12 (püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine komisjonilepingute sõlmimise ja muu sellise tegevuse abil) lõige 4;
   k) artikli 13 (püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine teatud tegevuse välistamise kaudu) lõige 6;
   l) artikli 14 (lepingute osadeks jagamine) lõige 3;
   m) artikli 15 (ettevõtjaga tihedalt seotud isiku määratlus) lõige 2;
   n) artikli 16 (vastastikuse kokkuleppe menetlus) lõige 5;
   o) artikli 17 (vastukorrigeerimine) lõige 3;
   p) artikli 19 (kohustuslik vahekohtumenetlus) lõiked 11 ja 12;
   q) artikli 23 (vahekohtumenetluse laad) lõiked 2, 3, 6 ja 7;
   r) artikli 24 (kokkulepe teistsuguse otsuse kohta) lõige 3;
   s) artikli 26 (nõuetele vastavus) lõige 4;
   t) artikli 35 (rakendamine) lõiked 6 ja 7 ning
   u) artikli 36 (VI osa rakendamine) lõige 2.

2. a) Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib konventsiooniosaline, kes otsustab artikli 18 (VI osa kohaldamise otsus) alusel kohaldada VI osa (vahekohtumenetlus), teha ühe või mitu reservatsiooni nende juhtumite ulatuse suhtes, mille võib VI osa (vahekohtumenetlus) sätete alusel esitada vahekohtumenetlusse. Kui konventsiooniosaline otsustab artikli 18 (VI osa kohaldamise otsus) alusel kohaldada VI osa (vahekohtumenetlus) pärast konventsiooniosaliseks saamist, tehakse käesoleva punkti kohased reservatsioonid samal ajal, kui see konventsiooniosaline teavitab hoiulevõtjat kooskõlas artikliga 18 (VI osa kohaldamise otsus).

   b) Punkti a kohaselt tehtud reservatsioonid tuleb heaks kiita. Punkti a kohaselt tehtud reservatsiooni käsitatakse konventsiooniosalise poolt heakskiidetuna, kui ta ei ole teavitanud hoiulevõtjat, et ta on reservatsioonile vastu, kaheteistkümne kuu pikkuse perioodi lõpuks, mis algab sellest, kui hoiulevõtja reservatsioonist teavitas, või kuupäevaks, mil ta annab oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule, olenevalt sellest, kumb saabub hiljem. Kui konventsiooniosaline otsustab artikli 18 (VI osa kohaldamise otsus) alusel kohaldada VI osa (vahekohtumenetlus) pärast konventsiooniosaliseks saamist, võivad teised konventsiooniosalised esitada vastuväiteid eelnevatele reservatsioonidele kooskõlas punktiga a ajal, mil esimesena nimetatud konventsiooniosaline teavitab hoiulevõtjat kooskõlas artikliga 18 (VI osa kohaldamise otsus). Kui konventsiooniosaline esitab punkti a kohaselt tehtud reservatsioonile vastuväite, ei kohaldata tervet VI osa (vahekohtumenetlus) vastuväite esitanud ja saanud konventsiooniosalise vahel.

3. Kui konventsiooni asjaomastes sätetes ei ole sõnaselgelt ette nähtud teisiti, toimib kooskõlas lõikega 1 või 2 tehtud reservatsioon järgmiselt:
   a) muudab reservatsiooni teinud konventsiooniosalise suhetes teise konventsiooniosalisega käesoleva konventsiooni sätteid, millega reservatsioon on seotud, reservatsiooni ulatuses, ning
   b) muudab neid sätteid samal määral teise konventsiooniosalise jaoks tema suhetes reservatsiooni teinud konventsiooniosalisega.

4. Reservatsioonid, mis on kohaldatavad kaetavate maksulepingute suhtes, mis on sõlmitud jurisdiktsiooni või territooriumi poolt või nimel, kelle rahvusvaheliste suhete eest konventsiooniosaline vastutab, kui see jurisdiktsioon või territoorium ei ole konventsiooniosaline kooskõlas artikli 27 (allakirjutamine, ratifitseerimine või heakskiitmine) lõike 1 punktiga b või c, teeb vastutav konventsiooniosaline ning need võivad erineda reservatsioonidest, mille see konventsiooniosaline on teinud enda kaetavate maksulepingute suhtes.

5. Reservatsioonid tehakse allakirjutamise või ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise ajal kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 6 ja 9 ning artikli 29 (teatised) lõikega 5. Samas kui konventsiooniosaline otsustab artikli 18 (VI osa kohaldamise otsus) alusel kohaldada VI osa (vahekohtumenetlus) pärast konventsiooniosaliseks saamist, tehakse käesoleva artikli lõike 1 punktides p, q, r ja s kirjeldatud reservatsioonid samal ajal, kui see konventsiooniosaline teavitab hoiulevõtjat kooskõlas artikliga 18 (VI osa kohaldamise otsus).

6. Kui reservatsioonid tehakse allakirjutamise ajal, kinnitatakse need ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise ajal, välja arvatud juhul, kui reservatsiooni sisaldavas dokumendis on sõnaselgelt märgitud, et seda käsitatakse lõplikuna, kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 5 ja 9 ning artikli 29 (teatised) lõikega 5.

7. Kui reservatsioone ei tehta allakirjutamise ajal, esitatakse hoiulevõtjale sel ajal eeldatavate reservatsioonide esialgne loetelu.

8. Iga järgmise sätte kohaselt tehtud reservatsioonide puhul tuleb reservatsiooni tegemise ajal esitada loetelu kokkulepetest, millest on teatatud kooskõlas artikli 2 (tingimuste tõlgendamine) lõike 1 punkti a alapunktiga i ja mis kuuluvad reservatsiooni kohaldamisalasse, nagu on määratletud asjaomases sättes (ning juhul kui reservatsioon tehakse mis tahes järgmise sätte alusel, v.a punktides c, d ja n loetletud sätted, iga asjaomase sätte artikli ja lõike number):
   a) artikli 3 (läbipaistvad üksused) lõike 5 punktid b, c, d, e ja g;
   b) artikli 4 (topeltresidentsusega üksused) lõike 3 punktid b, c ja d;
   c) artikli 5 (topeltmaksustamise kõrvaldamise meetodite kohaldamine) lõiked 8 ja 9;
   d) artikli 6 (kaetud maksulepingu eesmärk) lõige 4;
   e) artikli 7 (lepingu kuritarvitamise ärahoidmine) lõike 15 punktid b ja c;
   f) artikli 8 (dividendide üleandmise tehingud) lõike 3 punkti b alapunktid i, ii ja iii;
   g) artikli 9 (kasu osaluse võõrandamisest, mille väärtus tuleneb peamiselt kinnisvarast) lõike 6 punktid d, e ja f;
   h) artikli 10 (kolmandates jurisdiktsioonides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes kehtiv kuritarvitamise vastane õigusnorm) lõike 5 punktid b ja c;
   i) artikli 11 (maksulepingute kohaldamine eesmärgiga piirata konventsiooniosalise õigust maksustada oma residente) lõike 3 punkt b;
   j) artikli 13 (püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine eritegevuse vabastuste kaudu) lõike 6 punkt b;
   k) artikli 14 (lepingute osadeks jagamine) lõike 3 punkt b;
   l) artikli 16 (vastastikuse kokkuleppe menetlus) lõike 5 punkt b;
   m) artikli 17 (vastukorrigeerimine) lõike 3 punkt a;
   n) artikli 23 (vahekohtumenetluse laad) lõige 6;
   o) artikli 26 (vastavad kohandused) lõige 4.

Punktides a–o kirjeldatud reservatsioone ei kohaldata ühegi kaetava maksulepingu suhtes, mis ei kuulu käesolevas lõikes kirjeldatud loetelusse.

9. Konventsiooniosaline, kes on teinud reservatsiooni kooskõlas lõikega 1 või 2, võib igal ajal selle tagasi võtta või selle asendada kitsama reservatsiooniga, teatades sellest hoiulevõtjale. See konventsiooniosaline peab esitama lisateatised kooskõlas artikli 29 (teatised) lõikega 6, mida võidakse nõuda alates reservatsiooni tagasivõtmisest või reservatsiooni asendamisest. Kooskõlas artikli 35 (rakendamine) lõikega 7 jõustub tagasivõtmine või asendamine:

   a) kaetava maksulepingu puhul, mis on sõlmitud üksnes riikide või jurisdiktsioonidega, kes on konventsiooniosalised, kui hoiulevõtja saab kätte reservatsiooni tagasivõtmise või reservatsiooni asendamise teatise:
      i) selliste sätete suhtes tehtud reservatsioonide puhul, mis on seotud kinnipeetavate maksudega, kui selliste maksude aluseks olev sündmus toimub 1. jaanuaril või pärast seda aastal, mis järgneb sellise kuue kalendrikuu pikkuse perioodi lõpule, mis algab kuupäeval, mil hoiulevõtja teavitab reservatsiooni tagasivõtmisest või selle asendamisest, ning
      ii) kõikide muude sätete suhtes tehtud reservatsioonide puhul, mis on seotud maksudega, mida arvestatakse maksustamisperioodide eest, mis algavad 1. jaanuaril või pärast seda aastal, mis järgneb sellise kuue kalendrikuu pikkuse perioodi möödumisele, mis algab kuupäeval, mil hoiulevõtja teavitab reservatsiooni tagasivõtmisest või selle asendamisest, ning

   b) kaetava maksulepingu puhul, mille üks või mitu lepinguosalist jurisdiktsiooni saavad konventsiooniosaliseks pärast kuupäeva, mil hoiulevõtja on saanud kätte tagasivõtmis- või asendamisteatise: kõige hilisemal kuupäeval nendest, mil konventsioon nendes lepinguosalistes jurisdiktsioonides jõustub.

Artikkel 29. Teatised

1. Kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 5 ja 6 ning artikli 35 (rakendamine) lõikega 7 esitatakse allakirjutamise või ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise ajal järgmiste sätete kohased teatised:
   a) artikli 2 (tingimuste tõlgendamine) lõike 1 punkti a alapunkt ii;
   b) artikli 3 (läbipaistvad üksused) lõige 6;
   c) artikli 4 (topeltresidentsusega üksused) lõige 4;
   d) artikli 5 (topeltmaksustamise kõrvaldamise meetodite kohaldamine) lõige 10;
   e) artikli 6 (kaetud maksulepingu eesmärk) lõiked 5 ja 6;
   f) artikli 7 (lepingu kuritarvitamise ärahoidmine) lõige 17;
   g) artikli 8 (dividendide üleandmise tehingud) lõige 4;
   h) artikli 9 (kasu osaluse võõrandamisest, mille väärtus tuleneb peamiselt kinnisvarast) lõiked 7 ja 8;
   i) artikli 10 (kolmandates jurisdiktsioonides asuvate püsivate tegevuskohtade suhtes kehtiv kuritarvitamise vastane õigusnorm) lõige 6;
   j) artikli 11 (maksulepingute kohaldamine eesmärgiga piirata konventsiooniosalise õigust maksustada oma residente) lõige 4;
   k) artikli 12 (püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine komisjonilepingute sõlmimise ja muu sellise tegevuse abil) lõiked 5 ja 6;
   l) artikli 13 (püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlik vältimine teatud tegevuse välistamise kaudu) lõiked 7 ja 8;
   m) artikli 14 (lepingute osadeks jagamine) lõige 4;
   n) artikli 16 (vastastikuse kokkuleppe menetlus) lõige 6;
   o) artikli 17 (vastukorrigeerimine) lõige 4;
   p) artikkel 18 (VI osa kohaldamise otsus);
   q) artikli 23 (vahekohtumenetluse laad) lõige 4;
   r) artikli 24 (kokkulepe teistsuguse otsuse kohta) lõige 1;
   s) artikli 26 (nõuetele vastavus) lõige 1 ning
   t) artikli 35 (rakendamine) lõiked 1, 2, 3, 5 ja 7.

2. Selliste kaetavate maksulepingute kohta esitatud teatised, mis on sõlmitud jurisdiktsiooni või territooriumi poolt või nimel, kelle rahvusvaheliste suhete eest konventsiooniosaline vastutab, kui see jurisdiktsioon või territoorium ei ole konventsiooniosaline kooskõlas artikli 27 (allakirjutamine, ratifitseerimine või heakskiitmine) lõike 1 punktiga b või c, teeb vastutav konventsiooniosaline ning need võivad erineda teatistest, mille see konventsiooniosaline on esitanud enda kaetavate maksulepingute suhtes.

3. Kui teatised esitatakse allakirjutamise ajal, kinnitatakse need ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise ajal, välja arvatud juhul, kui teatist sisaldavas dokumendis on sõnaselgelt märgitud, et seda käsitatakse lõplikuna, kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 5 ja 6 ning artikli 35 (rakendamine) lõikega 7.

4. Kui teatiseid ei esitata allakirjutamise ajal, esitatakse sel ajal eeldatavate teatiste esialgne loetelu.

5. Konventsiooniosaline võib igal ajal täiendada artikli 2 (tingimuste tõlgendamine) lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel teatatud lepingute loetelu, saates hoiulevõtjale teatise. Konventsiooniosaline märgib selles teatises, kas leping kuulub mõne artikli 28 (reservatsioonid) lõikes 8 loetletud reservatsiooni kohaldamisalasse, mille konventsiooniosaline on teinud. Konventsiooniosaline võib teha ka uue artikli 28 (reservatsioonid) lõikes 8 kirjeldatud reservatsiooni, kui lisaleping oleks esimene leping, mis kuulub selle reservatsiooni kohaldamisalasse. Konventsiooniosaline täpsustab ka võimalikud lisateatised, mida võidakse nõuda lõike 1 punktide b–s alusel, et kajastada lisalepingute hõlmamist. Kui pikendamine toob esimest korda kaasa sellise jurisdiktsiooni või territooriumi, kelle rahvusvaheliste suhete eest konventsiooniosaline vastutab, poolt või nimel sõlmitud maksulepingu hõlmamise, märgib konventsiooniosaline lisaks võimalikud reservatsioonid (kooskõlas artikli 28 (reservatsioonid) lõikega 4) või teatised (kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2), mida kohaldatakse selle jurisdiktsiooni või territooriumi poolt või nimel sõlmitud kaetavate maksulepingute suhtes. Kuupäeval, mil lisaleping, millest on teatatud artikli 2 (tingimuste tõlgendamine) lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel, muutub kaetavaks maksulepinguks, reguleerivad artikli 35 (rakendamine) sätted kuupäeva, millal kaetava maksulepingu muudatused jõustuvad.

6. Konventsiooniosaline võib esitada lisateatiseid kooskõlas lõike 1 punktidega b–s, edastades need hoiulevõtjale. Need teatised jõustuvad:
   a) kaetavate maksulepingute puhul, mis on sõlmitud üksnes riikide või jurisdiktsioonidega, kes on konventsiooniosalised, kui hoiulevõtja saab kätte lisateatise:
      i) selliste sätete suhtes esitatud teatiste puhul, mis on seotud kinnipeetavate maksudega, kui selliste maksude aluseks olev sündmus toimub 1. jaanuaril või pärast seda aastal, mis järgneb sellise kuue kalendrikuu pikkuse perioodi möödumisele, mis algab kuupäeval, mil hoiulevõtja teavitab lisateatisest, ning
      ii) kõikide muude sätete suhtes esitatud teatiste puhul, mis on seotud maksudega, mida arvestatakse maksustamisperioodide eest, mis algavad 1. jaanuaril või pärast seda aastal, mis järgneb sellise kuue kalendrikuu pikkuse perioodi möödumisele, mis algab kuupäeval, mil hoiulevõtja teavitab lisateatisest, ning
   b) kaetava maksulepingu puhul, mille üks või mitu lepinguosalist jurisdiktsiooni saavad konventsiooniosaliseks pärast kuupäeva, mil hoiulevõtja on saanud kätte lisateatise: kõige hilisemal kuupäeval nendest, millal konventsioon nendes lepinguosalistes jurisdiktsioonides jõustub.

Artikkel 30. Kaetava maksulepingu muudatused

Konventsioon ei piira kaetava maksulepingu muudatusi, milles kaetava maksulepingu lepinguosalised jurisdiktsioonid kokku lepivad.

Artikkel 31. Konventsiooniosaliste konverents

1. Konventsiooniosalised võivad kokku kutsuda konventsiooniosaliste konverentsi eesmärgiga teha otsuseid või täita ülesandeid, mida võidakse nõuda või mis võivad olla asjakohased konventsiooni sätete alusel.

2. Konventsiooniosaliste konverentsi teenindab hoiulevõtja.

3. Konventsiooniosaline võib pöörduda konventsiooniosaliste konverentsi poole, esitades hoiulevõtjale taotluse. Hoiulevõtja teavitab kõiki konventsiooniosalisi igast taotlusest. Seejärel kutsub hoiulevõtja kokku konventsiooniosaliste konverentsi, tingimusel et taotlust toetab üks kolmandik konventsiooniosalistest, kuue kalendrikuu jooksul alates hoiulevõtja poolt taotlusest teavitamisest.

Artikkel 32. Tõlgendamine ja rakendamine

1. Mis tahes küsimus, mis tekib kaetava maksulepingu sätete tõlgendamisel või rakendamisel sellisena, nagu neid konventsiooniga muudetakse, lahendatakse kooskõlas kaetava maksulepingu sätte või sätetega, mis on seotud kaetava maksulepingu tõlgendamise või kohaldamise küsimuste lahendamisega vastastikuse kokkuleppe teel (sellisena, nagu neid sätteid võidakse käesoleva konventsiooniga muuta).

2. Konventsiooni tõlgendamise või rakendamise suhtes tekkinud küsimusi võib lahendada konventsiooniosaliste konverents, mis on kokku kutsutud kooskõlas artikli 31 (konventsiooniosaliste konverents) lõikega 3.

Artikkel 33. Muudatused

1. Iga konventsiooniosaline võib teha ettepaneku konventsiooni muuta, esitades muudatusettepaneku hoiulevõtjale.

2. Muudatusettepaneku arutamiseks võib kokku kutsuda konventsiooniosaliste konverentsi kooskõlas artikli 31 (konventsiooniosaliste konverents) lõikega 3.

Artikkel 34. Jõustumine

1. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kalendrikuu möödumisele viienda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest.

2. Allakirjutanu suhtes, kes ratifitseerib või kiidab konventsiooni heaks pärast viienda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil asjaomane allakirjutanu annab oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule.

Artikkel 35. Rakendamine

1. Konventsiooni rakendatakse kaetava maksulepingu suhtes igas lepinguosalises jurisdiktsioonis:
   a) kinnipeetavatele maksudele, mis tasutakse või krediteeritakse mitteresidentidele tasutud summadelt, kui nende maksude aluseks olev sündmus toimub sellise järgmise kalendriaasta esimesel päeval (või pärast seda), mis algab kõige hilisemal kuupäeval või pärast kõige hilisemat kuupäeva, mil konventsioon jõustub iga kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni suhtes; ning
   b) kõikidele teistele selles lepinguosalises jurisdiktsioonis kehtestatud maksudele, mida nõutakse maksustamisperioodide eest, mis algavad kuue kalendrikuu (või lühema ajavahemiku, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid teavitavad hoiulevõtjat, et nad kavatsevad kohaldada lühemat perioodi) möödumisel kõige hilisemast kuupäevast, mil konventsioon jõustub iga kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni suhtes.

2. Üksnes eesmärgiga kohaldada lõike 1 punkti a ja lõike 5 punkti a võib konventsiooniosaline otsustada asendada sõna „maksustamisperiood“ sõnaga „kalendriaasta“ ning teavitada sellest hoiulevõtjat.

3. Üksnes eesmärgiga kohaldada lõike 1 punkti b ja lõike 5 punkti b võib konventsiooniosaline otsustada asendada teksti „maksustamisperioodidega, mis algavad teatud aja möödumisel või pärast seda“ tekstiga „maksustamisperioodidega, mis algavad teatud aja möödumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või pärast seda“ ning teavitada sellest hoiulevõtjat.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli eelmiste sätete kohaldamist, rakendatakse artiklit 16 (vastastikuse kokkuleppe menetlus) kaetava maksulepingu suhtes juhtumi puhul, mis esitatakse lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule kõige hilisemal kuupäeval või pärast kõige hilisemat kuupäeva, mil konventsioon kaetava maksulepingu igas lepinguosalises jurisdiktsioonis jõustub, välja arvatud juhtudel, mis ei olnud selle kuupäeva seisuga esitamiseks kõlblikud kaetava maksulepingu alusel enne selle muutmist konventsiooniga, võtmata arvesse maksustamisperioodi, millega juhtum on seotud.

5. Uue kaetava maksulepingu suhtes, mis tuleneb artikli 2 (tingimuste tõlgendamine) lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel teatatud lepingute loetelu täiendamisest kooskõlas artikli 29 (teatised) lõikega 5, rakendatakse konventsiooni igas lepinguosalises jurisdiktsioonis:
   a) seoses kinnipeetavate maksudega summadelt, mis tasutakse või krediteeritakse mitteresidentidele, kui nende maksude aluseks olev sündmus toimub sellise järgmise kalendriaasta esimesel päeval (või pärast seda), mis algab siis, kui 30 päeva või rohkem on möödunud kuupäevast, mil hoiulevõtja teavitab lepingute loetelu täiendamisest; ning
   b) seoses kõikide teiste maksudega, mida nõutakse selles lepinguosalises jurisdiktsioonis, maksude puhul, mida nõutakse seoses maksustamisperioodidega, mis algavad üheksa kalendrikuu (või lühema ajavahemiku, kui kõik lepinguosalised jurisdiktsioonid teavitavad hoiulevõtjat, et nad kavatsevad kohaldada lühemat perioodi) möödumisel (või pärast seda) kuupäevast, mil hoiulevõtja teavitab lepingute loetelu täiendamisest.

6. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse mitte kohaldada lõiget 4 oma kaetavate maksulepingute suhtes.

7. a) Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse asendada:
      i) lõigete 1 ja 4 teksti „kõige hilisemal kuupäeval, mil konventsioon jõustub iga kaetava maksulepingu lepinguosalise jurisdiktsiooni suhtes“ ning
      ii) lõike 5 teksti „kuupäevast, mil hoiulevõtja teavitab lepingute loetelu täiendamisest“ järgmise tekstiga:
         „30 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on igalt artikli 35 (rakendamine) lõikes 7 kirjeldatud reservatsiooni teinud lepinguosaliselt jurisdiktsioonilt kätte saanud viimase teate selle kohta, et ta on lõpule viinud oma riigisisese menetluse konventsiooni rakendamiseks asjaomase kaetava maksulepingu suhtes“;
      iii) artikli 28 (reservatsioonid) lõike 9 punkti a teksti „kuupäevast, mil hoiulevõtja teavitab reservatsiooni tagasivõtmisest või selle asendamisest“ ning
      iv) artikli 28 (reservatsioonid) lõike 9 punkti b teksti „kõige hilisemal kuupäeval nendest, mil konventsioon nendes lepinguosalistes jurisdiktsioonides jõustub“ järgmise tekstiga:
         „30 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on igalt artikli 35 (rakendamine) lõikes 7 kirjeldatud reservatsiooni teinud lepinguosaliselt jurisdiktsioonilt kätte saanud viimase teate selle kohta, et ta on lõpule viinud oma riigisisesed menetlused reservatsiooni tagasivõtmise või reservatsiooni asendamise rakendamiseks asjaomase kaetava maksulepingu suhtes“;
      v) artikli 29 (teatised) lõike 6 punkti a teksti „kuupäeval, mil hoiulevõtja teavitab täiendavast teatisest“ ning
      vi) artikli 29 (teatised) lõike 6 punkti b teksti „kõige hilisemal kuupäeval nendest, mil konventsioon nendes lepinguosalistes jurisdiktsioonides jõustub“ järgmise tekstiga:
         „30 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on igalt artikli 35 (rakendamine) lõikes 7 kirjeldatud reservatsiooni teinud lepinguosaliselt jurisdiktsioonilt kätte saanud viimase teate selle kohta, et ta on lõpule viinud oma riigisisesed menetlused täiendava teatise rakendamiseks asjaomase kaetava maksulepingu suhtes“;
      vii) artikli 36 (VI osa rakendamine) lõigete 1 ja 2 teksti „hilisemal kuupäeval, mil konventsioon kaetava maksulepingu igas lepinguosalises jurisdiktsioonis jõustub“
järgmise tekstiga: „30 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on igalt artikli 35 (rakendamine) lõikes 7 kirjeldatud reservatsiooni teinud lepinguosaliselt jurisdiktsioonilt kätte saanud viimase teate selle kohta, et ta on lõpule viinud oma riigisisese menetluse konventsiooni rakendamiseks asjaomase kaetava maksulepingu suhtes“ ning
      viii) artikli 36 (VI osa rakendamine) lõike 3 teksti „kuupäevast, mil hoiulevõtja teavitab lepingute loetelu täiendamisest“;
      ix) artikli 36 (VI osa rakendamine) lõike 4 teksti „kuupäeva, mil hoiulevõtja teavitab reservatsiooni tagasivõtmisest“, „kuupäeva, mil hoiulevõtja teavitab reservatsiooni asendamisest“ ja „kuupäeva, mil hoiulevõtja teavitab reservatsioonile esitatud vastuväite tagasivõtmisest“ ning
      x) artikli 36 (VI osa rakendamine) lõike 5 punkti a teksti „kuupäeva, mil hoiulevõtja teavitab lisateatisest“ järgmise tekstiga:
         „30 päeva pärast seda, kui hoiulevõtja on igalt artikli 35 (rakendamine) lõikes 7 kirjeldatud reservatsiooni teinud lepinguosaliselt jurisdiktsioonilt kätte saanud viimase teate selle kohta, et ta on lõpule viinud oma riigisisesed menetlused VI osa (vahekohtumenetlus) sätete jõustamiseks asjaomase kaetava maksulepingu suhtes“.

   b) Konventsiooniosaline, kes teeb punkti a kohase reservatsiooni, peab esitama teate oma riigisiseste menetluste läbiviimise kohta hoiulevõtjale ja teistele lepinguosalistele jurisdiktsioonidele üheaegselt.

   c) Kui üks või mitu kaetava maksulepingu lepinguosalist jurisdiktsiooni teevad käesoleva lõike kohase reservatsiooni, reguleerib kõikides kaetava maksulepingu lepinguosalistes jurisdiktsioonides konventsiooni rakendamist, reservatsiooni tagasivõtmise või selle asendamise rakendamist, asjaomase kaetava maksulepingu suhtes täiendava teatise esitamise või VI osa (vahekohtumenetlus) sätete rakendamist käesolev lõige.

Artikkel 36. VI osa rakendamine

1. Ilma et see piiraks artikli 28 (reservatsioonid) lõike 9, artikli 29 (teatised) lõike 6 ja artikli 35 (rakendamine) lõigete 1–6 kohaldamist, jõustuvad kaetava maksulepingu kahe lepinguosalise jurisdiktsiooni suhtes VI osa (vahekohtumenetlus) sätted:
   a) juhtumite puhul, mis on esitatud lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule (nagu on kirjeldatud artikli 19 (kohustuslik vahekohtumenetlus) lõike 1 punktis a), hilisemal kuupäeval või pärast hilisemat kuupäeva, mil konventsioon kaetava maksulepingu igas lepinguosalises jurisdiktsioonis jõustub; ning
   b) juhtumite puhul, mis on esitatud lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule enne hilisemat kuupäeva, mil konventsioon kaetava maksulepingu igas lepinguosalises jurisdiktsioonis jõustub, kuupäeval, mil mõlemad lepinguosalised jurisdiktsioonid on teavitanud hoiulevõtjat, et nad on jõudnud ühisele kokkuleppele kooskõlas artikli 19 (kohustuslik vahekohtumenetlus) lõikega 10, koos teabega, mis käsitleb kuupäeva või kuupäevi, millal sellised juhtumid loetakse lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule esitatuks (nagu on kirjeldatud artikli 19 (kohustuslik vahekohtumenetlus) lõike 1 punktis a) kooskõlas asjaomase vastastikuse kokkuleppe tingimustega.

2. Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse kohaldada VI osa (vahekohtumenetlus) juhtumi suhtes, mis on esitatud lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevale ametiisikule enne hilisemat kuupäeva, mil konventsioon kaetava maksulepingu igas lepinguosalises jurisdiktsioonis jõustub, üksnes määral, mil mõlema lepinguosalise jurisdiktsiooni pädevad ametiisikud nõustuvad, et seda kohaldatakse asjaomase juhtumi suhtes.

3. Uue kaetava maksulepingu puhul, mis tuleneb artikli 2 (tingimuste tõlgendamine) lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel teatatud lepingute loetelu täiendamisest kooskõlas artikli 29 (teatised) lõikega 5, asendatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 esitatud viide „hilisemat kuupäeva, mil konventsioon hakkab kaetava maksulepingu igas lepinguosalises jurisdiktsioonis kehtima“ viitega „kuupäeva, mil hoiulevõtja teavitab lepingute loetelu täiendamisest“.

4. Artikli 26 (nõuetele vastavus) lõike 4 alusel tehtud reservatsiooni tagasivõtmine või reservatsiooni asendamine kooskõlas artikli 28 (reservatsioonid) lõikega 9 või kooskõlas artikli 28 (reservatsioonid) lõikega 2 tehtud reservatsioonile esitatud vastuväite tagasivõtmine, mis toob kaasa VI osa (vahekohtumenetlus) kohaldamise kaetava maksulepingu kahe lepinguosalise jurisdiktsiooni vahel, jõustub kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktidega a ja b, välja arvatud asjaolu, et viide „hilisemat kuupäeva, mil konventsioon kaetava maksulepingu igas lepinguosalises jurisdiktsioonis jõustub“ asendatakse vastavalt viidetega „kuupäeva, mil hoiulevõtja teavitab reservatsiooni tagasivõtmisest“, „kuupäeva, mil hoiulevõtja teavitab reservatsiooni asendamisest“ või „kuupäeva, mil hoiulevõtja teavitab reservatsioonile esitatud vastuväite tagasivõtmisest“.

5. Lisateatis, mis on esitatud kooskõlas artikli 29 (teatised) lõike 1 punktiga p, jõustub kooskõlas lõike 1 punktidega a ja b, välja arvatud asjaolu, et käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 esitatud viide „hilisemat kuupäeva, mil konventsioon kaetava maksulepingu igas lepinguosalises jurisdiktsioonis jõustub“ asendatakse viitega „kuupäeva, mil hoiulevõtja teavitab lisateatisest“.

Artikkel 37. Taganemine

1. Konventsiooniosaline võib igal ajal konventsioonist taganeda, esitades hoiulevõtjale selle kohta teatise.

2. Kooskõlas lõikega 1 toimunud taganemine jõustub kuupäeval, mil hoiulevõtja saab teatise kätte. Juhtudel, mil konventsioon on jõustunud kõikide kaetava maksulepingu lepinguosaliste jurisdiktsioonide suhtes enne kuupäeva, mil konventsiooniosalise taganemine jõustub, jääb kaetav maksuleping kehtima konventsiooniga muudetud kujul.

Artikkel 38. Seos protokollidega

1. Konventsiooni võib täiendada protokollidega.

2. Protokolliosaliseks saamiseks peab riik või jurisdiktsioon olema ka konventsiooniosaline.

3. Konventsiooniosalise jaoks ei ole protokoll siduv enne, kui temast saab protokolliosaline kooskõlas selle sätetega.

Artikkel 39. Hoiulevõtja

1. Konventsiooni ja artikli 38 (seos protokollidega) kohaste protokollide hoiulevõtja on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni peasekretär.

2. Hoiulevõtja teavitab konventsiooniosalisi ja allakirjutanuid ühe kalendrikuu jooksul igast:
   a) allakirjutamisest kooskõlas artikliga 27 (allakirjutamine, ratifitseerimine või heakskiitmine);
   b) ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest kooskõlas artikliga 27 (allakirjutamine, ratifitseerimine või heakskiitmine);
   c) reservatsioonist ning reservatsiooni tagasivõtmisest või reservatsiooni asendamisest kooskõlas artikliga 28 (reservatsioonid);
   d) teatisest või lisateatisest kooskõlas artikliga 29 (teatised);
   e) konventsiooni muutmise ettepanekust kooskõlas artikliga 33 (muutmine);
   f) konventsioonist taganemisest kooskõlas artikliga 37 (taganemine) ning
   g) muust konventsiooniga seotud teabevahetusest.

3. Hoiulevõtja peab avalikult kättesaadavaid loetelusid:
   a) kaetavatest maksulepingutest;
   b) konventsiooniosaliste tehtud reservatsioonidest ning
   c) konventsiooniosaliste esitatud teatistest.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 24. novembril 2016 Pariisis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ning antakse hoiule Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni arhiivi.

Multilateral Convention to Implement Tax Treaty Related Measures to Prevent Base Erosion and Profit Shifting