Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping
Vastu võetud 25.09.2019
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsus,
soovides edasi arendada majandussuhteid ja edendada maksukoostööd;
kavatsedes sõlmida tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu, ilma et see tooks kaasa tulu maksustamata jätmist või maksusumma vähendamist maksupettuste või maksudest hoidumise kaudu (sealhulgas maksulepingu kuritarvitustega, mille eesmärk on kolmandate jurisdiktsioonide residentidele selles lepingus sätestatud soodustuste võimaldamine),
on kokku leppinud järgmises.
Artikkel 1
Isikuline kohaldamisala
Lepingut kohaldatakse isikule, kes on ühe või mõlema lepingupoole resident.
Artikkel 2
Lepingu ese
1. Lepingut kohaldatakse lepingupoole või selle kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tulumaksudele, sõltumata nende kogumise viisist.
2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult võetavat maksu.
3. Maksud, millele lepingut eelkõige kohaldatakse, on:
a) Hongkongi erihalduspiirkonnas:
i) kasumimaks;
ii) palgamaks ja
iii) omandimaks;
(edaspidi Hongkongi erihalduspiirkonna maks) ja
b) Eestis tulumaks
(edaspidi Eesti maks).
4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepingupoolte pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse.
Artikkel 3
Põhimõisted
1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse lepingus järgmisi mõisteid:
a) Hongkongi erihalduspiirkond tähendab kohta, kus kehtivad Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna maksuseadused;
b) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhjale ja maapõuele ning seal leiduvatele loodusvaradele;
c) äritegevus hõlmab kutsetegevust ja muud ettevõtlust;
d) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut;
e) pädev ametiisik on:
i) Hongkongi erihalduspiirkonnas maksuameti komissar või tema volitatud esindaja ja
ii) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja;
f) lepingupool ja teine lepingupool on kontekstist olenevalt kas Hongkongi erihalduspiirkond või Eesti;
g) ettevõtja mõiste hõlmab mis tahes äritegevust;
h) lepingupoole ettevõtja ja teise lepingupoole ettevõtja tähendab kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepingupoole residendi ettevõtlust;
i) rahvusvaheline vedu on mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui laeva või õhusõidukit käitatakse ainult ühe lepingupoole eri kohtade vahel ja laeva või õhusõidukit käitav ettevõtja ei ole selle lepingupoole ettevõtja;
j) Eestis on kodanik:
i) Eesti kodakondsusega füüsiline isik ja
ii) juriidiline isik või isikute ühendus, mis on asutatud Eesti seaduste alusel;
k) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut, trusti, seltsingut ja muud isikute ühendust.
2. Kui lepingupool kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti või kui pädevad ametiisikud ei ole artikli 23 kohaselt kokku leppinud mõiste erinevas tähenduses, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle lepingupoole seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest; maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.
Artikkel 4
Resident
1. Selles lepingus tähendab termin lepingupoole resident:
a) Hongkongi erihalduspiirkonnas:
i) füüsilist isikut, kes elab alaliselt Hongkongi erihalduspiirkonnas;
ii) füüsilist isikut, kes viibib Hongkongi erihalduspiirkonnas üle 180 päeva maksustamisaasta jooksul või üle 300 päeva kahel järjestikusel maksustamisaastal, millest üks on asjakohane maksustamisaasta;
iii) Hongkongi erihalduspiirkonnas asutatud äriühingut või väljaspool Hongkongi erihalduspiirkonda asutatud äriühingut, kui seda tavaliselt juhitakse ja kontrollitakse Hongkongi erihalduspiirkonnas;
iv) muud isikut, mis on asutatud Hongkongi erihalduspiirkonna seaduste alusel või väljaspool Hongkongi erihalduspiirkonda, kui isikut tavaliselt juhitakse ja kontrollitakse Hongkongi erihalduspiirkonnas;
v) Hongkongi erihalduspiirkonna valitsust;
b) Eestis:
i) füüsilist isikut, kui tema elukoht on Eestis;
ii) välisteenistuses viibivat Eesti diplomaati;
iii) füüsilist isikut, kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval;
iv) Eestis asutatud juriidilist isikut;
v) muud isikut, kes on Eesti maksuseaduste alusel Eesti resident;
vi) Eesti valitsust ja kohaliku omavalitsuse üksust;
c) mõlemas lepingupooles investeerimisfondi, mis on asutatud ja reguleeritud lepingupoole seaduste alusel.
2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepingupoole resident, määratakse tema staatus järgmiselt:
a) ta on ainult selle lepingupoole resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas lepingupooles, siis on ta üksnes selle lepingupoole resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);
b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või tal ei ole kodu kummaski lepingupooles, siis on ta selle lepingupoole resident, kus ta tavaliselt viibib;
c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas lepingupooles või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle lepingupoole resident, kus tal on alaline elamisluba (Hongkongi erihalduspiirkonna puhul) või mille kodanik ta on (Eesti puhul);
d) kui isikul on alaline elamisluba Hongkongi erihalduspiirkonnas ja ta on ka Eesti kodanik või kui tal ei ole alalist elamisluba Hongkongi erihalduspiirkonnas ega ta ei ole Eesti kodanik, lahendatakse küsimus lepingupoolte pädevate ametiisikute kokkuleppel.
3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepingupoole resident, siis lahendatakse küsimus lepingupoolte pädevate ametiisikute kokkuleppel; see ei kehti füüsilise isiku kohta.
Artikkel 5
Püsiv tegevuskoht
1. Selles lepingus tähendab püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus.
2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:
a) juhtkonna asukohta;
b) filiaali;
c) kontorit;
d) tehast;
e) töökoda ja
f) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta.
3. Termin püsiv tegevuskoht hõlmab samuti:
a) ehitusplatsi ja ehitus- või seadmestamistöid, kui platsil tegutsetakse või töid tehakse üle 12 kuu;
b) lepingupoole ettevõtja teenuste pakkumist teises lepingupooles, sealhulgas nõustamis- või juhtimisteenuste osutamist, kui selline tegevus kestab (sama või seotud projekti raames) teises lepingupooles kokku üle 183 päeva 12-kuulise ajavahemiku jooksul.
4. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks:
a) ehitise kasutamist üksnes ettevõtjale kuuluva kauba ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;
b) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;
c) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes selleks, et seda teisele ettevõtjale töötlemiseks anda;
d) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevõtjale kaupa osta või teavet koguda;
e) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes muu ettevõtjale vajaliku tegevuse jaoks;
f) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes mitme alapunktides a–e nimetatud tegevuse jaoks,
tingimusel et selline äritegevuse kindlas kohas toimuv tegevus või alapunkti f puhul tegevuste kogum on ettevalmistava või abistava iseloomuga.
5. Lõiget 4 ei kohaldata ettevõtja kasutuses olevale äritegevuse kindlale kohale, kui selle ettevõtja või temaga tihedalt seotud ettevõtja äritegevus toimub samas kohas või teises kohas samas lepingupooles ning:
a) seda kohta või teist kohta käsitatakse selle artikli kohaselt ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtja püsiva tegevuskohana või
b) kahe ettevõtja samas kohas toimuva tegevuse või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate kahes kohas toimuv tegevus ei ole kogumis ettevalmistava või abistava iseloomuga,
tingimusel et ettevõtjate samas kohas toimuv äritegevus või ettevõtja või temaga tihedalt seotud ettevõtjate kahes kohas toimuv äritegevus on ühtset majandustegevust täiendav tegevus.
6. Kui isik tegutseb lepingupooles ettevõtja nimel ning tavaliselt sõlmib lepinguid või tal on esmatähtis roll selliste lepingute sõlmimise ettevalmistamisel, mida ettevõtja tavaliselt sõlmib olulisi muudatusi tegemata, ning need lepingud on sõlmitud:
a) ettevõtja nimel või
b) ettevõtja omandis või kasutuses oleva vara omandi üleandmiseks või sellele varale kasutusõiguse andmiseks või
c) teenuste osutamiseks ettevõtja poolt,
siis lõigetest 1 ja 2 olenemata, kuid arvestades lõiget 7, on ettevõtjal selles lepingupooles püsiv tegevuskoht nende tegevuste kaudu, mida see isik ettevõtja jaoks teeb; sätet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus piirdub lõikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust lõike 4 tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks (see ei kehti äritegevuse kindlale kohale, millele kohaldataks lõiget 5).
7. Lõiget 6 ei kohaldata, kui isik tegutseb lepingupooles teise lepingupoole ettevõtja nimel sõltumatu esindajana ning tema tegevust esimesena nimetatud lepingupooles võib käsitada tema tavapärase äritegevusena. Kui selline isik tegutseb üksnes või peamiselt ühe või mitme sellise ettevõtja nimel, kellega ta on tihedalt seotud, ei ole isik selle lõike tähenduses ühegi sellise ettevõtja sõltumatu esindaja.
8. Kui lepingupoole residendist äriühing kontrollib või teda kontrollitakse teise lepingupoole residendist äriühingu poolt või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises lepingupooles, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana.
9. Selles artiklis on isik või ettevõtja tihedalt seotud ettevõtjaga, kui toetudes kõikidele asjaoludele, on ühel kontroll teise üle või mõlemat kontrollivad samad isikud või ettevõtjad. Igal juhul on isik või ettevõtja tihedalt seotud ettevõtjaga, kui ühel on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus teises (või äriühingu puhul enam kui 50 protsenti äriühingu aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest või osalusest äriühingu omakapitalis) või kui teisel isikul või ettevõtjal on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus isikus ja ettevõtjas või kahes ettevõtjas (või äriühingu puhul enam kui 50 protsenti äriühingu aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest või osalusest äriühingu omakapitalis).
Artikkel 6
Kinnisvaratulu
1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepingupoole resident saab teises lepingupooles asuvast kinnisvarast, võib maksustada teine lepingupool.
2. Termin kinnisvara määratletakse selle lepingupoole seaduste aluse, kus vara asub. Termin hõlmab igal juhul kinnisasja päraldist, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, muud kinnisvaraga seotud õigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest. Kinnisvarana ei käsitata laeva ega õhusõidukit.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulule.
4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka ettevõtluses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule.
Artikkel 7
Ärikasum
1. Lepingupoole ettevõtja kasumi maksustab ainult see lepingupool. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu teises lepingupooles, võib seal maksustada kasumiosa, mida saab omistada püsivale tegevuskohale lõike 2 kohaselt.
2. Selles artiklis ja artiklis 21 käsitatakse lepingupooles lõikes 1 nimetatud püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, eeskätt tema tehingutest ettevõtja teiste osadega, kui ta oleks eraldiseisev ja sõltumatu ettevõtja, kes tegutseb samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal, võttes arvesse ettevõtja püsiva tegevuskoha ja ettevõtja teiste osade kaudu täidetud funktsioone, kasutatud varasid ja võetud riske.
3. Kui lepingupool lõike 2 kohaselt korrigeerib ühe lepingupoole püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit ja asjakohaselt maksustab ettevõtja kasumi, mida on teises lepingupooles maksustatud, korrigeerib see teine lepingupool topeltmaksustamise vältimiseks vajalikus ulatuses kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides peavad lepingupoolte pädevad ametiisikud vajaduse korral teineteisega nõu.
4. See artikkel ei mõjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hõlmab teistes artiklites käsitletud tulu.
Artikkel 8
Rahvusvaheline mere- ja õhuvedu
1. Lepingupoole ettevõtja kasumit laeva või õhusõiduki käitamisest rahvusvahelistes vedudes maksustab ainult see lepingupool.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka kasumile, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises veoorganisatsioonis.
Artikkel 9
Seotud ettevõtjad
1. Kui
a) lepingupoole ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepingupoole ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või
b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepingupoole ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis
ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt.
2. Kui lepingupool arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepingupooles maksustatud selle lepingupoole ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud lepingupoole ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib teine lepingupool kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepingupoolte pädevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nõu.
Artikkel 10
Dividend
1. Dividendi, mida lepingupoole residendist äriühing maksab teise lepingupoole residendile, võib maksustada teine lepingupool.
2. Dividendi võib selle lepingupoole seaduste kohaselt maksustada ka lepingupool, kus dividendi maksev äriühing on resident; kui dividendi saaja on teise lepingupoole resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada:
a) 0 protsenti dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on äriühing;
b) 10 protsenti dividendi brutosummast kõigil muudel juhtudel.
Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse.
3. Lõikest 2 olenemata vabastab lepingupool seal tekkinud dividendi maksust, kui dividendi on makstud:
a) Hongkongi erihalduspiirkonnas:
i) Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusele;
ii) Hongkongi Rahandusasutusele;
iii) Valuuta Stabiliseerimise Fondile;
iv) mõlema lepingupoole pädeva ametiisiku kokkuleppel muule asutusele, mis on peamiselt või täielikult Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse omandis;
b) Eestis:
i) Eesti valitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele;
ii) Eesti Pangale;
iii) Maaelu Arendamise Sihtasutusele;
iv) Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutusele;
v) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele;
vi) mõlema lepingupoole pädeva ametiisiku kokkuleppel muule asutusele, mis on peamiselt või täielikult Eesti valitsuse omandis;
c) mõlema lepingupoole puhul artikli 4 lõikes 1 nimetatud investeerimisfondile.
4. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse nagu osalusest saadud tulu selle lepingupoole seaduste kohaselt, kus kasumit jaotav äriühing on resident.
5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui lepingupoole residendist dividendisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepingupooles, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.
6. Kui lepingupoole residendist äriühing saab tulu teisest lepingupoolest, ei või teine lepingupool maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud teises lepingupooles; see ei kehti teise lepingupoole residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud teises lepingupooles asuva püsiva tegevuskohaga.
Artikkel 11
Intress
1. Intressi, mis tekib lepingupooles ja mida makstakse teise lepingupoole residendile, võib maksustada teine lepingupool.
2. Lepingupooles tekkivat intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepingupool, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepingupoole resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada:
a) 0 protsenti intressi brutosummast, kui intressi saaja on äriühing;
b) 10 protsenti intressi brutosummast kõigil muudel juhtudel.
3. Lõikest 2 olenemata vabastab lepingupool seal tekkinud intressi maksust, kui intressi on makstud:
a) Hongkongi erihalduspiirkonnas:
i) Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusele;
ii) Hongkongi Rahandusasutusele;
iii) Valuuta Stabiliseerimise Fondile;
iv) mõlema lepingupoole pädeva ametiisiku kokkuleppel muule asutusele, mis on peamiselt või täielikult Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse omandis;
b) Eestis:
i) Eesti valitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele;
ii) Eesti Pangale;
iii) Maaelu Arendamise Sihtasutusele;
iv) Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutusele;
v) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele;
vi) mõlema lepingupoole pädeva ametiisiku kokkuleppel muule asutusele, mis on peamiselt või täielikult Eesti valitsuse omandis;
c) mõlema lepingupoole puhul artikli 4 lõikes 1 nimetatud investeerimisfondile.
4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse võlakirjadest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest. Termin intress ei hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu. Hilinenud makse eest võetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata.
5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui lepingupoole residendist intressisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepingupooles, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.
6. Intress on tekkinud lepingupooles, kui intressi maksab selle lepingupoole resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskohaga ning kui intressikulu kannab püsiv tegevuskoht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha lepingupooles, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepingupoole resident või mitte.
7. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa seda summat, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepingupoole seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.
Artikkel 12
Litsentsitasu
1. Litsentsitasu, mis tekib lepingupooles ja mida makstakse teise lepingupoole residendile, võib maksustada teine lepingupool.
2. Lepingupooles tekkivat litsentsitasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepingupool; kui intressi saaja on teise lepingupoole resident, ei või litsentsitasult võetava maksu määr ületada 5 protsenti litsentsitasu brutosummast.
3. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani, salajase valemi või protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest.
4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepingupoole residendist litsentsitasu saaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepingupooles, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.
5. Litsentsitasu on tekkinud lepingupooles, kui litsentsitasu maksja on selle lepingupoole resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas toimuva äritegevusega ning litsentsitasu kulu kannab püsiv tegevuskoht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha lepingupooles, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepingupoole resident või mitte.
6. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab eseme kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu seda summat, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepingupoole seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.
Artikkel 13
Kasu vara võõrandamisest
1. Kasu, mida lepingupoole resident saab artiklis 6 määratletud ja teises lepingupooles asuva kinnisvara võõrandamisest, võib maksustada teine lepingupool.
2. Kasu, mida lepingupoole resident saab sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepingupooles püsiva tegevuskoha äritegevuses, või püsiva tegevuskoha (eraldi või koos ettevõttega) võõrandamisest, võib maksustada teine lepingupool.
3. Kasu, mida lepingupoole ettevõtja saab sellise laeva või õhusõiduki võõrandamisest, mida ta käitab rahvusvahelistes vedudes, või sellise laeva või õhusõiduki käitamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustab ainult see lepingupool.
4. Kasu, mida lepingupoole resident saab osaluse võõrandamisest äriühingus või muu võrreldava osaluse võõrandamisest, näiteks osaluse võõrandamisest seltsingus, trustis või investeerimisfondis, võib maksustada teine lepingupool, kui osaluse väärtus tuleneb ükskõik millisel ajal 365 päeva jooksul enne võõrandamist üle 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepingupooles asuvast artiklis 6 määratletud kinnisvarast. Seda lõiget ei kohaldata kasule, mis on saadud järgmistel börsidel noteeritud osaluse võõrandamisest:
a) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi börs;
b) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi börs;
c) Hongkongi erihalduspiirkonna börs;
d) muu jurisdiktsiooni börs, milles lepingupoolte pädevad ametiisikud omavahel kokku lepivad.
5. Eelmistes lõigetes käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepingupool, mille resident on vara võõrandaja.
Artikkel 14
Palgatöö
1. Lepingupoole residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see lepingupool, arvestades artikleid 15, 17 ja 18. Kui lepingupoole resident on töötanud ka teises lepingupooles, võib teises lepingupooles teenitud tasu maksustada teine lepingupool.
2. Lõikest 1 olenemata maksustab lepingupoole residendi teises lepingupooles töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepingupool, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:
a) tasu saaja viibib teises lepingupooles kokku kuni 183 päeva asjaomasel maksustamisperioodil algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul;
b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepingupoole resident;
c) tasu ei maksta tööandja teises lepingupooles asuva püsiva tegevuskoha kaudu või selle püsiva tegevuskoha arvel.
3. Selle artikli eelmistest lõigetest olenemata võib lepingupoole ettevõtja rahvusvahelistel vedudel käitataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see lepingupool.
Artikkel 15
Juhatuse liikme tasu
Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepingupoole resident saab teise lepingupoole residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada teine lepingupool.
Artikkel 16
Meelelahutaja ja sportlase tulu
1. Artiklitest 7 ja 14 olenemata võib lepingupoole residendi tulu, mida ta saab teises lepingupooles meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada teine lepingupool.
2. Artiklitega 7 ja 14 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepingupool, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata meelelahutaja või sportlase tulule, mille ta saab tegevuse eest lepingupooles, kui tema külastust sellesse lepingupoolde toetatakse täielikult või peamiselt ühe või mõlema lepingupoole või lepingupoole kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest. Sel juhul maksustab tulu ainult see lepingupool, kus meelelahutaja või sportlane on resident.
Artikkel 17
Pension
1. Pensioni ja muud seda laadi tasu, sealhulgas ühekordset väljamakset, mis tekib lepingupooles ja mida makstakse teise lepingupoole residendile, maksustab ainult esimesena nimetatud lepingupool.
2. Selles artiklis hõlmab termin pension ja muud seda laadi tasu väljamakseid, mis põhinevad füüsilisest isikust ettevõtja sissemaksetel pensioniskeemi.
Artikkel 18
Avalik teenistus
1. a) Palka ja muud tasu, mida lepingupool või selle kohaliku omavalitsuse üksus maksab isikule lepingupoole või selle omavalitsusüksuse asutuses töötamise eest, maksustab ainult see lepingupool.
b) Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepingupool, kui isik on töötanud teises lepingupooles ja ta on selle riigi resident ning täidetud on üks järgnevatest tingimustest:
i) Hongkongi erihalduspiirkonna puhul on tal seal alaline elamisluba ja Eesti puhul on ta Eesti kodanik või
ii) tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.
2. Lepingupoole või selle kohaliku omavalitsuse üksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palgale ja muule tasule kohaldatakse artikleid 14, 15 ja 16.
Artikkel 19
Üliõpilase tulu
Lepingupool ei maksusta tema territooriumil üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepingupoole resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha lepingupoolt asuvast allikast.
Artikkel 20
Muu tulu
1. Lepingupoole residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see lepingupool.
2. Lõiget 1 ei kohaldata tulule, mida lepingupoole resident saab teises lepingupooles püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes, kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga; lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulule. Sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 7.
Artikkel 21
Topeltmaksustamise kõrvaldamise meetodid
1. Hongkongi erihalduspiirkonna puhul, arvestades Hongkongi erihalduspiirkonna seadustega, mis võimaldavad Hongkongi erihalduspiirkonna maksust maha arvata väljaspool seda asuvates jurisdiktsioonides makstud maksu (mis ei mõjuta selle artikli üldpõhimõtet), välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:
Hongkongi erihalduspiirkonna residendi Eestist saadud tulult lubatakse Hongkongi erihalduspiirkonna maksust maha arvata sellelt tulult Eesti seaduste alusel ja kooskõlas lepingu sätetega (välja arvatud juhul, kui need sätted lubavad Eestis maksustada ainult seetõttu, et tulu on ka Eesti residendi saadud tulu) kas otse või mahaarvamise teel tasutud Eesti maks, tingimusel et mahaarvatav summa ei ületa sellelt tulult Hongkongi erihalduspiirkonna maksuseaduste alusel arvutatud Hongkongi erihalduspiirkonna maksu summat.
2. Eesti residendi puhul välditakse topeltmaksustamist Eesti seaduste kohaselt ja arvestades nendes seadustes sätestatud piirangutega (mida võidakse aeg-ajalt muuta muutmata üldpõhimõtet) järgmiselt:
a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Hongkongi erihalduspiirkonnas, vabastab Eesti selle tulu maksust, võttes arvesse punkte b ja c;
b) kui Eesti resident saab tulu, mida artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõike 2, artikli 12 lõike 2 või artikli 16 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib maksustada Hongkongi erihalduspiirkond, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Hongkongi erihalduspiirkonnas tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida võib maksustada Hongkongi erihalduspiirkonnas;
c) kui Eesti residendi tulu on selle lepingu kohaselt Eestis maksust vabastatud, võib Eesti sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta.
Artikkel 22
Võrdne kohtlemine
1. Isikut, kellel on Hongkongi erihalduspiirkonna alaline elamisluba või kes on seal asutatud või muul viisil moodustatud, ja isikut, kes on Eesti kodanik, maksustatakse teises lepingupooles ja kohaldatakse talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu isikule, kel on alaline elamisluba teises lepingupooles või kes on seal asutatud või muul viisil moodustatud (kui teine lepingupool on Hongkongi erihalduspiirkond) või nagu teise lepingupoole kodanikule (kui teine lepingupool on Eesti) samadel asjaoludel. Seda lõiget kohaldatakse olenemata artiklist 1 ka isikule, kes ei ole kummagi lepingupoole resident.
2. Lepingupoole ettevõtja teises lepingupooles asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepingupoole samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat.
3. Lepingupoole ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepingupoole residendile makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma lepingupoole residendile tehtud makse korral; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ega artikli 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
4. Lepingupoole ettevõtjat, mida kontrollib otse või kaudselt teise lepingupoole resident või milles teise lepingupoole residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama lepingupoole samalaadse ettevõtjaga.
5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepingupoole kohustust võimaldada teise lepingupoole residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.
Artikkel 23
Vastastikuse kokkuleppe menetlus
1. Kui isik arvab, et lepingupoole tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepingupoolte õigusaktidest sõltumata esitada kaebuse kummagi lepingupoole pädevale ametiisikule. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mil teatati lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest.
2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepingupoole pädeva ametiisikuga kahe aasta jooksul arvates kaebuse esitamisest, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe täidetakse lepingupoolte õigusaktides ette nähtud ajapiirangut kohaldamata.
3. Lepingupoolte pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega nõu pidada ka lepingus käsitlemata juhtudel.
4. Lepingupoolte pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult, sealhulgas pädevatest ametiisikutest või nende esindajatest moodustatud ühiskomisjoni kaudu.
Artikkel 24
Teabevahetus
1. Lepingupoolte pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks või lepingupoolte õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet artiklis 2 ja protokollis nimetatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artikkel 1 teabevahetust ei piira.
2. Lepingupool käsitab lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma õigusaktide alusel saadud teavet ja avaldab seda üksnes isikule või ametiasutusele (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 nimetatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või eeltoodu üle järelevalvet teostab. Selline isik või ametiasutus kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses. Eelnevast olenemata võib lepingupool saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mõlema lepingupoole õigusaktid ja teavet edastava lepingupoole pädev ametiisik annab selleks nõusoleku. Teavet ei avalikustata kolmandale jurisdiktsioonile mis tahes eesmärgil ilma teabe andnud lepingupoole nõusolekuta.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepingupoole kohustusena:
a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepingupoolte seaduste ja halduspraktikaga;
b) anda teavet, mis ei ole lepingupoolte seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;
c) anda teavet, mis sisaldab äri-, tööstus- või ametisaladust või käsitleb kaubavahetust, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.
4. Kui lepingupool on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepingupool võtab teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui teine lepingupool ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepingupoole õigust keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et tal puudub selle vastu maksualane huvi.
5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepingupoole võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, muu finantsasutus, esindajakonto omanik, esindaja või usaldusisik või teave puudutab osalust isikus.
Artikkel 25
Valitsusmissiooni liikmed
Lepingut ei kohaldata valitsusmissiooni liikme, sealhulgas konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel.
Artikkel 26
Õigus soodustustele
1. Olenemata lepingu teistest sätetest, ei anta lepingus tulu suhtes ettenähtud soodustust, kui kõikide asjaolude põhjal on mõistlik järeldada, et soodustuse saamine oli tehingu, mis otseselt või kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmärkidest; see ei kehti juhul, kui nendel asjaoludel soodustuse andmine vastab lepingu asjakohaste sätete eesmärgile.
2. Leping ei piira kummagi lepingupoole õigust kohaldada oma maksudest hoidumise tõkestamise õigusakte ning meetmeid, olenemata sellest, kas neid on selliselt nimetatud või mitte.
Artikkel 27
Lepingu jõustumine
1. Lepingupooled edastavad teineteisele teate lepingu jõustumiseks vajaliku oma õigusaktides ettenähtud menetluse lõpetamise kohta. Leping jõustub hilisema teate kuupäeval.
2. Lepingut kohaldatakse:
a) Hongkongi erihalduspiirkonnas:
lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. aprillil või hiljem algaval maksustamisperioodil Hongkongi erihalduspiirkonna maksu suhtes;
b) Eestis:
lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava Eesti maksu suhtes.
Artikkel 28
Lepingu lõpetamine
Leping on jõus, kuni lepingupool selle lõpetab. Lepingupool võib lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepingupoolele hiljemalt kalendriaasta 30. juunil alates viiendast aastast pärast lepingu jõustumist. Sel juhul ei kohaldata lepingut:
a) Hongkongi erihalduspiirkonnas:
teate edastamisele järgneva aasta 1. aprillil või hiljem algaval maksustamisperioodil Hongkongi erihalduspiirkonna maksu suhtes;
b) Eestis:
teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava Eesti maksu suhtes.
Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.
Koostatud 25. septembril 2019. aastal Tallinnas kahes eksemplaris inglise keeles.
Martin Helme |
James H. Lau Jr |
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Hiina Rahvavabariigi Hongkongi |
Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu protokoll
Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu (edaspidi leping) allakirjutamisel on mõlema poole valitsused kokku leppinud järgmises, mis moodustab lepingu lahutamatu osa.
Lepingu artikli 24 (teabevahetus) suhtes
Seda artiklit kohaldatakse lisaks lepinguga hõlmatud maksudele ka Eestis lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava käibemaksu ja aktsiiside suhtes. Lepingu artikli 28 alusel lõpetamise korral ei kohaldata seda artiklit eelnimetatud maksude suhtes lepingu lõpetamise teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algavast maksustamisperioodist.
Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.
Koostatud 25. septembril 2019. aastal Tallinnas kahes eksemplaris inglise keeles.
Martin Helme |
James H. Lau Jr |
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Hiina Rahvavabariigi Hongkongi |
Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the Hong Kong Special Administrative Region of the People’s Republic of China for the Elimination of Double Taxation with Respect to Taxes on Income and the Prevention of Tax Evasion and Avoidance
Facebook
Twitter