Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse kaitsekoostöö kokkulepe

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2012
Avaldamismärge:RT II, 19.01.2012, 2

Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse kaitsekoostöö kokkulepe

Vastu võetud 13.09.2011

Vabariigi Valitsuse 07.07.2011 korraldus nr 291 kaitsekoostöö kokkuleppe eelnõu heakskiitmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariigi valitsus
     ja

Prantsuse Vabariigi valitsus
      (edaspidi pooled),

arvestades poolte senist riigikaitsekoostööd;

arvestades 4. aprillil 1949 sõlmitud Põhja-Atlandi lepingu sätteid;

arvestades Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelist relvajõudude staatust reguleerivat 19. juuni 1951. aasta kokkulepet (edaspidi NATO SOFA);

arvestades 26. jaanuaril 1993 sõlmitud Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi vahelist teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö lepingut, eeskätt selle artiklit 5;

arvestades 28. oktoobril 1997 sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahelist tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingut;

arvestades 17. augustil 2005 sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepet;

arvestades poolte soovi suurendada omavahelist sõprust ja koostööd,

on kokku leppinud järgmises.

ARTIKKEL 1

1. Mõisteid relvajõud, tsiviilkoosseis, ülalpeetav, saatev riik ja. vastuvõttev riik kasutatakse kokkuleppes NATO SOFA artikli 1 lõikes 1 määratletud tähenduses.

2. Isikkoosseisu liikmed tähendab poolte julgeoleku- ja kaitseküsimuste eest vastutavate ministeeriumide töötajaid.

 

ARTIKKEL 2

1. Kokkuleppe eesmärk on edendada poolte kaitsekoostööd.

2. Poolte koostöö toimub kaitse- ja julgeolekuküsimuste eest vastutavate ministeeriumide ning relvajõudude kahepoolsete suhete vormis.

 

ARTIKKEL 3

1. Kokkuleppe alusel teevad pooled koostööd järgmistes valdkondades:

1.1. kaitse-ja julgeolekukontseptsioonid, eeskätt Euroopas;

1.2. sõjaväeüksuste, reservvägede ja logistikateenustega seotud  sõjaline planeerimine, arendus ja varustamine;

1.3. kaitse- ja julgeolekuküsimuste eest vastutavate ministeeriumide ja relvajõudude töökorraldus ning relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmete juhtimine;

1.4. ohvitseride ja allohvitseride sõjaline väljaõpe ja haridus;

1.5. relvajõududevaheline suhtlus ja teabevahetus;

1.6. kriisiohje;

1.7. relvastuse, sõjaväevarustuse ja põhivahendite ostmine;

1.8. relvajõude käsitlevad riigisisesed õigusaktid;

1.9. rahvusvaheline humanitaarõigus;

1.10. sõjaväe meditsiiniteenuseid ja sõjaväelaste füüsilist  ettevalmistust puudutavad küsimused;

1.11. sõjageograafia;

1.12. sõjaajalugu;

1.13. kaitseplaneerimine;

1.14. küberkaitse;

1.15. keeleõpe;

1.16. muud valdkonnad poolte ühisel kokkuleppel ja kooskõlas nende vastastikuste huvidega.

2. Eespool kirjeldatud koostöö  elluviimise tingimusi võib täpsustada tehniliste või muude konkreetsete kokkulepetega.

 

ARTIKKEL 4

1. Koostööd kokkuleppe artiklis  3  sätestatud valdkondades võib üldiselt  arendada järgmiselt:

1.1. kaitse- ja julgeolekuküsimuste eest vastutavate ministeeriumide ametlike esindajate vastastikused visiidid;

1.2. isikkoosseisu liikmete visiidid ning relvajõudude või tsiviilkoosseisu liikmete väljaõpe;

1.3. sõjalis-tehnilise nõuniku ajutise ametikoha loomine;

1.4. kohtumised, konsultatsioonid ja teabevahetus seminaridel ja konverentsidel,

1.5. peastaapide ja sõjaväeüksuste delegatsioonide vahetus sõjaliste õppuste kavandamiseks ja elluviimiseks;

1.6. ühendõppuste korraldamine konkreetsete üksuste ja väeliikide osalusel;

1.7. riiklike õhusõidukite ja sõjalaevade visiidid;

1.8. sõjaväeliste õppeasutuste töötajate kohtumised;

1.9. teabe- ja uurimistulemuste vahetamine;

1.10. osalemine spordiüritustel;

1.11. isikkoosseisu liikmete osalemine kultuuriüritustel.

2. Pooled võivad vastastikusel nõusolekul kokku leppida muudes koostöövormides.

 

ARTIKKEL 5

1. Relvastuskoostööd arendatakse vastastikust huvi pakkuvatel teemadel, lähtudes kummagi poole õigusaktide austamise põhimõttest ning poolte huvidest.

2. Sel eesmärgil suhtlevad pooled omavahel, vahetavad teavet ja selgitavad välja valdkonnad, milles tuleb teabevahetust arendada eelisjärjekorras.

3. Pooled korraldavad relvastuse eest vastutavate haldusorganite juhtkondade regulaarseid kohtumisi nende vastutusala relvastuskoostöö arendamiseks , kooskõlastamiseks ja juhtimiseks.

 

ARTIKKEL 6

1. Poolte kaitse- ja julgeolekuküsimuste eest vastutavad ministeeriumid ning kaitseväe juhatajad või nende esindajad korraldavad vastastikku visiite, et tõhustada teabevahetust jooksvates sõjalis-poliitilistes küsimustes ning määrata kindlaks kahepoolse koostöö üldine kontseptsioon, nagu on sätestatud kokkuleppe artiklites 3 ja 4.

2. Lõikes 1 nimetatud sõjalis-poliitiliste konsultatsioonide raames võivad poolte pädevad asutused alla kirjutada regulaarsetele kahepoolse kaitsekoostöö kavadele.

 

ARTIKKEL 7

1. Kokkuleppe täitmise käigus koostatud või vahetatud salastatud teavet kasutatakse, edastatakse, säilitatakse, töödeldakse ja kaitstakse kooskõlas 17. augustil 2005 sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkuleppega.

2. Kokkuleppe kohaselt tehtava koostöö käigus saadud või koostatud salastamata teavet avalikustatakse ainult ametlikuks kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui teabelooja on andnud kirjaliku nõusoleku teabe kasutamiseks muul otstarbel.

 

ARTIKKEL 8

1. Poolte pädevad asutused võivad kokkuleppe alusel kokku leppida ühe poole sõjalis-tehnilise nõuniku ajutise ametikoha loomises teise poole kaitse- ja julgeolekuküsimuste eest vastutavates ministeeriumides.

2. Poolte pädevad asutused lepivad kokku sõjalis-tehnilise nõuniku ülesanded. Nad kinnitavad vastastikuse kokkuleppega nimetatud ajutise ametikoha nõuded, üksikasjad ja kestuse.

3. Vastuvõttev riik annab tasuta sõjalis-tehnilise nõuniku käsutusse tema ametiülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

 

ARTIKKEL 9

1. Arvestades artiklit 8 nõustuvad pooled katma oma kokkuleppe alusel tehtava koostööga seotud kulud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2. Tulu-, omandi-, pärandi- ja kinkemaksu kohaldamisel loetakse saatva riigi isikkooseisu liikmed, kes on asunud täitma ametikohustusi vastuvõtvas riigis, maksukohustuslasteks neile palka ja muud töötasu maksvas saatvas riigis, et kohaldada saatva riigi ja vastuvõtva riigi vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingut.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka ülalpeetavate suhtes, kui nad ei tööta.

4. Saatva riigi poolt oma isikkoosseisu liikmetele makstav palk ja muu töötasu (välja arvatud pension) maksustatakse ainult saatvas riigis.

 

ARTIKKEL 10

1. Saatev riik annab vastuvõtva riigi pädevatele asutustele eelnevalt teada vastuvõtvasse riiki saabuvate oma isikkoosseisu liikmete ja nende ülalpeetavate isikuandmed. Nimetatud asutusi teavitatakse ka isikkoosseisu liikmete teenistuse lõppemisest ja vastuvõtva riigi territooriumilt lahkumise kuupäevast.

2. Kokkuleppe kohaldamisel kehtivad saatva riigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmete ning nende ülalpeetavate suhtes vastuvõtva riigi territooriumil viibimise ajal NATO SOFA sätted.

 

ARTIKKEL 11

1. Kokkuleppe tõlgendamisest või rakendamisest tulenevad lahkarvamused lahendatakse pooltevaheliste konsultatsioonide või läbirääkimiste teel.

2. Kumbki pool teavitab teist poolt kokkuleppe jõustumiseks vajalike põhiseaduslike nõuete täitmisest; kokkulepe jõustub viimasena saabunud teate kättesaamise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

3. Pooled võivad vastastikusel kokkuleppel igal ajal teha kokkuleppesse kirjalikke muudatusi. Muudatused jõustuvad lõike 2 kohaselt.

4. Kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks.

5. Kumbki pool võib kokkuleppe igal ajal kirjaliku teatega denonsseerida. Denonsseerimine jõustub 90. päeval pärast seda, kui teine pool on kätte saanud sellekohase kirjaliku teate.

6. Kokkuleppe denonsseerimine ei vabasta pooli kohustusest täita varem või denonsseerimise jõustumisele eelneva ajavahemiku jooksul kokku lepitud kohustusi.

7. Eesti Vabariigi kaitseministri ja Prantsuse Vabariigi kaitseministri vahel 11. mail 1994 Pariisis sõlmitud kahepoolse kaitsekoostöö kokkulepe muutub kehtetuks kokkuleppe jõustumise päeval.

 

Koostatud 13. septembril 2011 Pariisis kahes eksemplaris eesti ja prantsuse keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel: 

Prantsuse Vabariigi valitsuse nimel:

Mart Laar  

M.Gérard Longuet

 



Kaitsekoostöö kokkuleppe prantsuskeelne tekst