Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 06.07.2020 Avaldamismärge: RT II, 19.01.2022, 5 Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellisel veol kasutatava erivarustuse kokkulepe (ATP) [tekst seisuga 06.07.2020] Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe (ATP) TÕLGE INGLISE KEELEST Konsolideeritud tekst. Sisaldab 6. juulil 2020 jõustunud muudatusi. KOKKULEPPEOSALISED, SOOVIDES parandada kiiresti riknevate toiduainete kvaliteedi säilimise tingimusi veo ajal, eriti rahvusvahelise kaubanduse puhul; ARVESTADES, et nimetatud tingimuste parandamine võib soodustada kiiresti riknevate toiduainetega kauplemise arengut, ON KOKKU LEPPINUD järgmises. I peatükk VEDAMISE ERIVARUSTUS Artikkel 1 Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelisel veol tohib varustust nimetada isolatsiooniga, külmutusseadmega, mehaanilise külmutusseadmega, soojendusseadmega või mehaanilise külmutus- ja soojendusseadmega varustuseks siis, kui see vastab kokkuleppe lisas 1 esitatud mõistetele ja normidele. Artikkel 2 Kokkuleppeosalised võtavad vajalikke meetmeid, millega tagada, et kokkuleppe artiklis 1 nimetatud varustust kontrollitakse ja katsetatakse kokkuleppe lisa 1 liidetes 1, 2, 3 ja 4 loetletud normide kohaselt. Kokkuleppeosaline tunnustab kokkuleppe lisa 1 liite 1 punkti 3 kohase, teise kokkuleppeosalise pädeva asutuse väljastatud vastavustunnistuse kehtivust. Kokkuleppeosaline võib tunnustada kokkuleppe lisa 1 liidete 1 ja 2 kohase vastavustunnistuse kehtivust, kui selle on väljastanud pädev asutus riigist, mis ei ole kokkuleppeosaline. II peatükk VEDAMISE ERIVARUSTUSE KASUTAMINE TEATUD KIIRESTI RIKNEVATE TOIDUAINETE RAHVUSVAHELISEL VEOL Artikkel 3 1. Kokkuleppe artiklit 4 kohaldatakse kõikidele vedudele, mida tehakse nii tasu eest kui ka oma kulul käesoleva artikli lõike 2 kohaselt ainult raudteed või maanteed mööda või kombineeritud veona, kui tegemist on    – kiir(sügav-)külmutatud ja külmutatud toiduainetega ning    – kokkuleppe lisas 3 viidatud toiduainetega, isegi kui need pole kiir(sügav-)külmutatud ega külmutatud, kui kaupade või kaupu sisaldava varustuse raudtee- või maanteesõidukile peale- ja mahalaadimise koht paiknevad kahes erinevas riigis ning kaupade mahalaadimise koht asub kokkuleppeosalise territooriumil. Juhul kui vedu sisaldab vähemalt ühte merevedu peale käesoleva artikli lõikes 2 viidatud mereveo, käsitletakse iga maismaavedu eraldi. 2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ka merevedudele, mis on lühemad kui 150 km, tingimusel et kaupu veetakse maismaaveoks kasutatavas varustuses ilma ümberlaadimiseta ning sellisele mereveole eelneb või järgneb vähemalt üks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud maismaavedu või merevedu toimub kahe sellise maismaaveo vahel. 3. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ei ole kokkuleppeosalised kohustatud kohaldama kokkuleppe artiklit 4 selliste toiduainete veole, mis ei ole mõeldud inimeste tarbeks. Artikkel 4 1. Kokkuleppe lisades 2 ja 3 määratletud kiiresti riknevate toiduainete veoks kasutatakse kokkuleppe artiklis 1 nimetatud varustust, välja arvatud juhul, kui veo ajal eeldatava temperatuuri tõttu pole kokkuleppe lisades 2 ja 3 määratletud temperatuuritingimusi vaja hoida. Varustus valitakse ja seda kasutatakse nii, et nimetatud lisades sätestatud temperatuuritingimused on kogu veo jooksul täidetud. Lisaks võetakse kõiki asjakohaseid meetmeid, eriti neid, mis puudutavad toiduainete temperatuuri pealelaadimise ajal, külmutus- ja korduvkülmutusoperatsioone veo jooksul ning muid vajalikke operatsioone. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui see ei ole vastuolus kokkuleppeosaliste rahvusvaheliste vedudega seotud kohustustega, mis tulenevad kokkuleppe jõustumise ajal kokkuleppeosaliste suhtes kehtinud konventsioonidest või neid asendavatest konventsioonidest. 2. Kui kokkuleppele vastava veo ajal ei ole täidetud käesoleva artikli lõiget 1, siis:    a) ei tohi pärast veo lõppemist toiduaineid kokkuleppeosalise territooriumil realiseerida, välja arvatud siis, kui kokkuleppeosalise pädev asutus leiab, et toiduainete realiseerimine vastab tervishoiunõuetele, ja kui ametkondlikud loa andmise tingimused on täidetud; ning    b) kokkuleppeosaline võib nii tervishoiunõuete tõttu kui ka veterinaarnõuete kaalutlustel keelata toiduainete toomise oma territooriumile või määrata nende sisenemisele tingimused, kuni sellega ei minda vastuollu teiste rahvusvaheliste kohustustega, millele viidatakse käesoleva artikli lõike 1 viimases lauses. 3. Käesoleva artikli lõike 1 järgimist nõutakse vedajatelt, kes teevad vedusid tasu eest, üksnes niivõrd, kuivõrd vedaja on võtnud kohustuse pakkuda teenuseid või kindlustada nende olemasolu, et tagada vastavus nimetatud lõikele, ning kui nimetatud lõike järgimine sõltub selliste teenuste osutamisest. Kui muud füüsilised või juriidilised isikud on võtnud kohustuse pakkuda teenuseid või kindlustada nende olemasolu, et tagada vastavus käesolevale kokkuleppele, siis peavad nad tagama vastavuse niivõrd, kuivõrd see on seotud selliste teenuste osutamisega. 4. Kokkuleppele vastava veo ajal, mille puhul pealelaadimine toimub ühe kokkuleppeosalise territooriumil, vastutab käesoleva artikli lõike 1 järgimise eest, arvestades artikli lõiget 3,    – tasu eest vedamisel füüsiline või juriidiline isik, kes on veodokumendi kohaselt kaubasaatja või veodokumendi puudumisel vedajaga veolepingu sõlminud füüsiline või juriidiline isik;    – muudel juhtudel vedu tegev füüsiline või juriidiline isik. III peatükk MUUD SÄTTED Artikkel 5 Kokkulepet ei kohaldata konteinerveole, mis toimub soojustatud merekonteinerites mööda maismaad ja ilma kaupu ümber laadimata, kui veole eelneb või järgneb merevedu, välja arvatud kokkuleppe artikli 3 lõikes 2 nimetatud merevedu. Artikkel 6 1. Kokkuleppeosalised võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada kokkuleppe täitmine. Kokkuleppeosaliste pädevad ametkonnad teavitavad üksteist üldistest meetmetest, mida sel eesmärgil on võetud. 2. Kui kokkuleppeosaline leiab, et teise kokkuleppeosalise territooriumil elav isik on toime pannud rikkumise, või kokkuleppeosaline karistab nimetatud isikut, siis esimese kokkuleppeosalise asutus teavitab teise kokkuleppeosalise asutust avastatud rikkumisest ja määratud karistusest. Artikkel 7 Kokkuleppeosalised jätavad endale õiguse sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, millega saab, eelkõige erilisi kliimatingimusi silmas pidades, kehtestada erivarustusele ja mõningate toiduainete vedamiseks ettenähtud temperatuurile kokkuleppes sätestatust rangemaid nõudeid. Nimetatud nõudeid kohaldatakse ainult selles artiklis nimetatud kahe- või mitmepoolse kokkuleppe sõlminud kokkuleppeosaliste vaheliste vedude suhtes. Nimetatud kokkulepped edastatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab need edasi kokkuleppeosalistele, kes pole nimetatud kokkulepetele alla kirjutanud. Artikkel 8 Kokkuleppe mittetäitmine ei mõjuta veolepingute olemasolu ega kehtivust. IV peatükk LÕPPSÄTTED Artikkel 9 1. Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid ja riigid, kellel on komisjoni töökorra punkti 8 kohaselt lubatud osaleda nõuandvas pädevuses, võivad saada käesoleva kokkuleppe osaliseks    a) sellele alla kirjutades;    b) selle pärast allakirjutamist ratifitseerides või    c) sellega ühinedes. 2. Riigid, kellel on komisjoni töökorra punkti 11 kohaselt lubatud osaleda Euroopa Majanduskomisjoni töös teatud küsimustes, võivad saada käesoleva kokkuleppe osaliseks, ühinedes sellega pärast jõustumist. 3. Kokkulepe on allakirjutamiseks avatud kuni 31. maini 1971 (kaasa arvatud). Seejärel on kokkulepe avatud ühinemiseks. 4. Ratifitseerimine või ühinemine toimub ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Artikkel 10 1. Riik võib kokkuleppele ratifitseerimistingimuseta alla kirjutades, ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes või edaspidi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega deklareerida, et ei kohalda kokkulepet vedudele, mida tehakse kõikidel tema territooriumitel väljaspool Euroopat või ühel neist. Kui kokkuleppeosaline esitab eespool nimetatud teate pärast seda, kui kokkulepe kokkuleppeosalise suhtes jõustub, lõpetatakse kokkuleppe kohaldamine nimetatud territooriumitel üheksakümne päeva möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. Uutel kokkuleppeosalistel, kes ühinevad kokkuleppega pärast 30. aprilli 1999 ja kes kohaldavad käesoleva artikli lõiget 1, ei ole õigust esitada vastuväiteid muudatuste eelnõude kohta artikli 18 lõikes 2 ettenähtud korra kohaselt. 2. Riik, kes on esitanud deklaratsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, võib pärast seda igal ajal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile teatada, et kokkulepet kohaldatakse artikli lõike 1 kohases teates nimetatud territooriumil tehtavatele vedudele, ning kokkulepet hakatakse kohaldama territooriumil tehtavatele vedudele saja kaheksakümne päeva möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. Artikkel 11 1. Kokkulepe jõustub aasta möödumisel kuupäevast, mil artikli 9 lõikes 1 nimetatud viis riiki on sellele ratifitseerimistingimuseta alla kirjutanud või andnud hoiule oma ratifitseerimis- või ühinemiskirja. 2. Riigi suhtes, kes ratifitseerib kokkuleppe või ühineb sellega pärast seda, kui viis riiki on sellele ratifitseerimistingimuseta alla kirjutanud või andnud hoiule oma ratifitseerimis- või ühinemiskirja, jõustub kokkulepe aasta möödumisel kuupäevast, mil riik on ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andnud. Artikkel 12 1. Kokkuleppeosaline võib kokkuleppe denonsseerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava denonsseerimisteatega. 2. Denonsseerimine jõustub viieteist kuu möödumisel kuupäevast, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär on denonsseerimisteate kätte saanud. Artikkel 13 Kokkulepe lõpeb, kui selle jõustumisele järgneva mis tahes järjestikuse kaheteistkümne kuu jooksul langeb selle osaliste arv alla viie. Artikkel 14 1. Riik võib kokkuleppele ratifitseerimistingimuseta alla kirjutades, ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes või edaspidi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega deklareerida, et kohaldab kokkulepet vedudele, mida tehakse territooriumitel, mille rahvusvaheliste suhete eest riik vastutab. Kokkulepe hakkab teates nimetatud territooriumil või territooriumitel kehtima üheksakümne päeva möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud, või kui kokkulepe ei ole selleks päevaks jõustunud, siis kokkuleppe jõustumise päevast. 2. Riik, kes on esitanud käesoleva artikli lõikele 1 vastava deklaratsiooni kokkuleppe kohaldamise kohta territooriumil, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, võib artikli 12 kohaselt kokkuleppe nimetatud territooriumi suhtes eraldiseisvalt denonsseerida. Artikkel 15 1. Kahe või enama kokkuleppeosalise vaidlus kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle lahendatakse võimaluse korral omavaheliste läbirääkimiste teel. 2. Kui vaidlust läbirääkimiste teel ei lahendata, esitatakse see ühe vaidluses osaleva kokkuleppeosalise taotluse korral vahekohtule, kuhu vastavalt kokkuleppeosaliste kokkuleppele valitakse üks või mitu vahekohtunikku. Kui vaidluses osalevad kokkuleppeosalised ei jõua kolme kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates vahekohtuniku või vahekohtunike suhtes kokkuleppele, võib kokkuleppeosaline paluda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäril määrata vahekohtunik, kes vaidluse lahendab. 3. Eelmise lõike järgi määratud vahekohtuniku või vahekohtunike otsus on vaidluses osalevate kokkuleppeosaliste jaoks siduv. Artikkel 16 1. Kokkuleppeosaline võib kokkuleppele alla kirjutades, seda ratifitseerides või sellega ühinedes teatada, et ei pea enda jaoks siduvaks kokkuleppe artikli 15 lõikeid 2 ja 3. Teiste kokkuleppeosaliste jaoks ei ole nimetatud lõiked siduvad kokkuleppeosalise suhtes, kes on teinud nimetatud reservatsiooni. 2. Kokkuleppeosaline, kes on teinud käesoleva artikli lõikele 1 vastava reservatsiooni, võib reservatsiooni tagasi võtta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega. 3. Kokkuleppes ei ole lubatud teha muid reservatsioone peale lõikes 1 nimetatu. Artikkel 17 1. Kokkuleppe jõustumisest kolme aasta möödumise järel võib kokkuleppeosaline taotleda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega konverentsi kokkukutsumist, et kokkulepe läbi vaadata. Peasekretär teatab taotlusest kokkuleppeosalistele ja juhul, kui vähemalt kolmandik kokkuleppeosalistest on teate kättesaamisest nelja kuu jooksul taotlusega nõusolekust märku andnud, kutsub peasekretär kokku konverentsi. 2. Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kutsutakse kokku konverents, siis peasekretär teatab sellest kokkuleppeosalistele ja palub neil kolme kuu jooksul esitada konverentsi jaoks oma ettepanekud. Vähemalt kolm kuud enne konverentsi algust saadab peasekretär kokkuleppeosalistele konverentsi esialgse päevakorra koos ettepanekute tekstidega. 3. Peasekretär kutsub käesoleva artikli kohaselt kokkukutsutud konverentsile kõik artikli 9 lõikes 1 nimetatud riigid ning riigid, kellest on saanud kokkuleppeosalised artikli 9 lõike 2 alusel. Artikkel 18 1. Kokkuleppeosaline võib kokkuleppe kohta esitada ühe või mitu muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku tekst saadetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab selle kõigile kokkuleppeosalistele ja muudele artikli 9 lõikes 1 nimetatud riikidele. Peasekretär võib esitada kokkuleppe või selle lisade muutmise ettepanekuid, mille on talle edastanud Euroopa Majanduskomisjoni sisetranspordi komitee kiiresti riknevate toiduainete veo töörühm. 2. Kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil peasekretär on muudatusettepaneku esitanud, võib kokkuleppeosaline peasekretärile teatada, et    a) tal on esitatud muudatusettepaneku suhtes vastuväiteid või    b) kuigi ta kavatseb muudatusettepaneku heaks kiita, ei ole selleks vajalikud nõuded tema riigis veel täidetud. 3. Kui kokkuleppeosaline saadab käesoleva artikli lõike 2 punktis b nimetatud teate ega ole peasekretärile teatanud muudatusettepaneku heakskiitmisest, võib ta esitada vastuväite muudatusettepaneku kohta üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, mil möödub kuus kuud esimese teate saatmisest. 4. Kui muudatusettepaneku kohta on esitatud käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt vastuväide, siis muudatusettepanekut ei võeta vastu ja see ei jõustu. 5. Kui muudatusettepaneku kohta ei ole esitatud käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt ühtegi vastuväidet, loetakse muudatusettepanek vastuvõetuks alljärgneval kuupäeval:    a) juhul kui ükski kokkuleppeosaline ei ole saatnud käesoleva artikli lõike 2 punktis b nimetatud teadet, siis käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kuuekuulise tähtaja möödudes;    b) juhul kui vähemalt üks kokkuleppeosaline on saatnud lõike 2 punktis b nimetatud teate, siis kahest järgnevast kuupäevast varasemal:      – kuupäeval, mil kõik teate edastanud kokkuleppeosalised on teavitanud peasekretäri esitatud muudatusettepaneku heakskiitmisest, lisatingimusega, et kui kõikidest heakskiitmistest on teatatud enne käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kuuekuulist tähtaega, siis selle tähtaja möödumise kuupäeval;      – käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud üheksakuulise tähtaja möödudes. 6. Vastu võetud muudatusettepanek jõustub vastuvõtmise kuupäevast arvates kuue kuu pärast. 7. Peasekretär teavitab esimesel võimalusel kõiki kokkuleppeosalisi sellest, kas muudatusettepaneku kohta on esitatud vastuväiteid käesoleva artikli lõike 2 punkti a kohaselt ning kas üks või mitu kokkuleppeosalist on edastanud käesoleva artikli lõike 2 punkti b kohase teate. Kui üks või mitu kokkuleppeosalist on edastanud peasekretärile nimetatud teate, siis teavitab ta kokkuleppeosalisi sellest, kas teate edastanud kokkuleppeosaline või -osalised on esitanud muudatusettepaneku kohta vastuväite või on selle heaks kiitnud. 8. Olenemata käesoleva artikli lõigetes 1–6 ettenähtud muudatusettepanekute korrast võib kokkuleppe lisasid ja liiteid muuta ka kõikide kokkuleppeosaliste pädevate asutuste kokkuleppel. Kui kokkuleppeosalise asutus on teatanud, et tema riigisisese õiguse kohaselt vajab ta nõusoleku andmiseks seadusandja erivolitust või heakskiitu, siis ei loeta kokkuleppeosalise nõusolekut lisa muutmise kohta antuks seni, kuni kokkuleppeosaline on teavitanud peasekretäri, et vajalik volitus või heakskiit on saadud. Pädevate asutuste vahelises kokkuleppes võib sätestada, et üleminekuperioodil kehtivad samal ajal uute lisadega täielikult või osaliselt ka vanad lisad. Peasekretär määrab kindlaks muudetud tekstide jõustumise kuupäeva. Artikkel 19 Lisaks kokkuleppe artiklites 17 ja 18 ettenähtud teadetest teavitamisele teeb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär kokkuleppe artikli 9 lõikes 1 nimetatud riikidele ja riikidele, kes on kokkuleppega ühinenud artikli 9 lõike 2 alusel, teatavaks iga:    a) artikli 9 kohase allakirjutamise, ratifitseerimise ja ühinemise;    b) artikli 11 kohase kokkuleppe jõustumise kuupäeva;    c) artikli 12 kohase denonsseerimise;    d) artikli 13 kohase kokkuleppe lõppemise;    e) artiklite 10 ja 14 kohase teate saamise;    f) artikli 16 lõigete 1 ja 2 kohase deklaratsiooni ja teate saamise;    g) artikli 18 kohase muudatuse jõustumise. Artikkel 20 Pärast 31. maid 1971 antakse kokkuleppe originaal hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab nõuetekohaselt kinnitatud ärakirjad kõigile kokkuleppe artikli 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud riikidele. SELLE KINNITUSEKS on täievolilised isikud kokkuleppele alla kirjutanud. KOOSTATUD esimesel septembril tuhande üheksasaja seitsmekümnendal aastal Genfis ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja vene keeles; kõik kolm teksti on võrdselt autentsed. Lisa 1 Kiiresti riknevate toiduainete veol kasutatava erivarustuse määratlused ja normid Lisa 2 Varustuse valik ja temperatuuritingimused, mida tuleb järgida kiir(sügav-)külmutatud ja külmutatud toiduainete veol Lisa 3 Varustuse valik ja temperatuuritingimused, mida tuleb pidada silmas jahutatud toiduainete veol   Agreement on the International Carriage of Perishable Foodstuffs and on the Special Equipment to be Used for Such Carriage (ATP)