1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni II lisa [seisuga 01.05.2024]
Konsolideeritud tekst seisuga 01.05.2024
Sisaldab muudatusi, mis on vastu võetud resolutsioonidega MEPC.118(52), MEPC.238(65), MEPC.246(66), MEPC.265(68), MEPC.270(69), MEPC.314(74), MEPC.315(74), MEPC.344(78), MEPC.359(79)
MARPOL II LISA
MAHTLASTINA VEETAVATE KAHJULIKE VEDELAINETE PÕHJUSTATAVA REOSTUSE KONTROLLI REEGLID
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Reegel 1 Mõisted
Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.
1 Tähtpäev – iga aasta päev ja kuu, mis vastab mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevale.
2 Torustik – lastitankis olevast imiotsakust kaldaühenduseni ulatuv torustik, mida kasutatakse lasti lossimiseks ning mis koosneb laeva torustikust, pumpadest ja filtritest, mis on lahtises ühenduses lossimistorustikuga.
3 Ballastvesi
Puhas ballast – ballastvesi tankis, mida on pärast viimast X-, Y- või Z-kategooria ainet sisaldava lasti vedu põhjalikult puhastatud ja mille puhastusjäägid on välja lastud ning mis on tühjendatud käesoleva lisa asjakohaste nõuete kohaselt.
Eraldatud ballast – ballastvesi, mis lastakse naftalasti- ja naftakütusesüsteemist täielikult eraldatud tanki, mida kasutatakse püsivalt ballasti või muu lasti veoks, välja arvatud nafta või konventsiooni lisades määratletud kahjulike vedelainete veoks.
4 Kemikaalide veo koodeksid
Kemikaalide mahtlastina veo koodeks – ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeks, mis on vastu võetud organisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga MEPC.20(22) ning milles organisatsioon on teinud muudatusi, tingimusel et need muudatused on võetud vastu ja jõustatud kooskõlas konventsiooni artikliga 16, milles käsitletakse lisa liite muutmise korda.
Rahvusvaheline kemikaalide mahtlastina veo koodeks – IMO rahvusvaheline koodeks ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete kohta, mis on vastu võetud organisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga MEPC.19(22) ning milles organisatsioon on teinud muudatusi, tingimusel et need muudatused on võetud vastu ja jõustatud kooskõlas konventsiooni artikliga 16, milles käsitletakse lisa liite muutmise korda.
5 Vee sügavus – kaardistatud sügavus.
6 Liigub kursil – laev on merel teel kursil või kurssidel, sealhulgas kaldudes kõrvale lühimalt üldkursilt, mis niivõrd, kui see on laeva navigeerimise mõttes teostatav, jaotab heite nii suurele merealale, kui see on mõistlikkuse piires võimalik.
7 Vedelained – ained, mille aururõhk temperatuuril 37,8 °C ei ületa absoluutväärtust 0,28 MPa.
8 Käsiraamat – käesoleva lisa IV liites esitatud vormile vastav menetluste ja korralduse käsiraamat.
9 Lähim maa. Kaugus lähimast maast – kaugus lähtejoonest, millest arvestatakse kõnealust territoriaalmerd rahvusvahelise õiguse alusel; konventsiooni kohaldamisel tähendab kaugus Austraalia kirderannikust kaugust joonest, mis algab Austraalia rannikul asuvast punktist:
11° 00’ lõunalaiust, 142° 08’ idapikkust ja
kulgeb punktini 10° 35’ lõunalaiust, 141° 55’ idapikkust,
sealt punktini 10° 00’ lõunalaiust, 142° 00’ idapikkust,
sealt punktini 9° 10’ lõunalaiust, 143° 52’ idapikkust,
sealt punktini 9° 00’ lõunalaiust, 144° 30’ idapikkust,
sealt punktini 10° 41’ lõunalaiust, 145° 00’ idapikkust,
sealt punktini 13° 00’ lõunalaiust, 145° 00’ idapikkust,
sealt punktini 15° 00’ lõunalaiust, 146° 00’ idapikkust,
sealt punktini 17° 30’ lõunalaiust, 147° 00’ idapikkust,
sealt punktini 21° 00’ lõunalaiust, 152° 55’ idapikkust,
sealt punktini 24° 30’ lõunalaiust, 154° 00’ idapikkust,
sealt Austraalia rannikul asuva
punktini 24° 42’ lõunalaiust, 153° 15’ idapikkust.
10 Kahjulik vedelaine – rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina veo koodeksi 17. või 18. peatüki reostuskategooria veerus märgitud aine või reegli 6 lõike 3 alusel esialgselt X-, Y- või Z-kategooriasse liigitatud aine.
11 Miljondikosa – ml/m3.
12 Jääk – kõrvaldamiseks alles jäänud kahjulik vedelaine.
13 Jäägi ja vee segu – jääk, millele on mingil põhjusel (näiteks tanki puhastamine, ballastimine, pilsijäägid) lisatud vett.
14 Laeva ehitus
14.1 Ehitatud laev – laev, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus. Kemikaalitankeriks ümberehitatud laeva käsitatakse olenemata selle ehitamise kuupäevast ümberehitamise alustamise kuupäeval ehitatud kemikaalitankerina. Käesolevat ümberehitamissätet ei kohaldata sellise laeva muutmise suhtes, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
.1 laev on ehitatud enne 1. juulit 1986; ja
.2 laeval on kemikaalide mahtlastina veo koodeksi kohaselt lubatud vedada ainult selliseid tooteid, mis on koodeksis kindlaks määratud ainult reostusohtu tekitavate ainetena.
14.2 Samasugune ehitusjärk – ehitusjärk, milles:
.1 algab kindla laevaga seotud äratuntav ehitustegevus; ja
.2 on alanud kõnealuse laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või ühte protsenti kõikide ehitusmaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem.
15 Tahkuv/mittetahkuv
15.1 Tahkuv aine – kahjulik vedelaine, mille:
.1 temperatuur alla 15 °C sulamistemperatuuriga ainete puhul on lossimise ajal kuni 5 °C üle sulamistemperatuuri; või
.2 temperatuur vähemalt 15 °C sulamistemperatuuriga ainete puhul on lossimise ajal kuni 10 °C üle sulamistemperatuuri.
15.2 Mittetahkuv aine – kahjulik vedelaine, mis ei ole tahkuv aine.
16 Tanker
16.1 Kemikaalitanker – rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina veo koodeksi 17. peatükis loetletud vedelate naftasaaduste mahtlastina veoks ehitatud või kohandatud laev;
16.2 NLS-tanker – laev, mis on projekteeritud või kohandatud eelkõige kahjulike vedelainete veoks mahtlastina (NLS – noxious liquid substances), sealhulgas konventsiooni I lisas määratletud „naftatanker“, kui selle lasti või lastiosana on lubatud vedada kahjulikke vedelaineid mahtlastina.
17 Viskoossus
17.1 Suure viskoossusega aine – X- või Y-kategooria kahjulik vedelaine, mille viskoossus lossimistemperatuuril on vähemalt 50 mPa/s.
17.2 Väikese viskoossusega aine – kahjulik vedelaine, mis ei ole suure viskoossusega aine.
18 Audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, mille käigus määratakse kindlaks, millisel määral auditi kriteeriume täidetakse.
19 Auditeerimissüsteem – organisatsiooni kehtestatud IMO liikmesriikide auditeerimissüsteem, milles arvestatakse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.
20 Rakendamise koodeks – organisatsiooni resolutsiooniga A.1070(28) vastu võetud IMO õigusaktide rakendamise koodeks (III koodeks).
21 Auditistandard – 23rakendamise koodeks.
22 Elektrooniline arvestusraamat – seade või süsteem, mille administratsioon on heaks kiitnud ning mida kasutatakse heitmise, üleandmise ja muude selle lisa alusel nõutavate toimingute kohta vajalike elektrooniliste kannete tegemiseks paberil arvestusraamatu asemel.
23 Püsiv hõljuvaine – õlilaiku moodustav aine, millel on järgmised omadused:
– tihedus: ≤ merevesi (1025 kg/m3 temperatuuril 20 °C);
– aururõhk: ≤ 0,3 kPa;
– lahustuvus: ≤ 0,1% (vedelike puhul) ≤ 10% (tahkiste puhul) ja
– kinemaatiline viskoossus: > 10 cSt temperatuuril 20 °C
Reegel 2 Kohaldamine
1 Kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lisa sätteid kõigi laevade suhtes, millega on lubatud vedada kahjulikke vedelaineid mahtlastina.
2 Konventsiooni I lisaga reguleeritava lasti vedamisel NLS-tankeri lastiruumis kohaldatakse ka konventsiooni I lisa asjakohaseid nõudeid.
Reegel 3 Erandid
1 Käesolevas lisas ja polaarkoodeksi II-A osa 2. peatükis esitatud merreheidet käsitlevaid nõudeid ei kohaldata kahjulike vedelainete või selliseid aineid sisaldavate segude merreheite suhtes, kui:
.1 merreheide on vajalik laeva ohutuse tagamiseks või inimelu päästmiseks merel; või
.2 merreheide tuleneb laeva või selle seadmete vigastusest:
.1 tingimusel et pärast kahju tekkimist või heite avastamist on kasutusele võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud heite vältimiseks või vähendamiseks; ja
.2 kui laeva omanik või kapten ei ole tegutsenud kahju tekitamise eesmärgil või hooletult, olles teadlik, et sellega tõenäoliselt kaasneb kahju, või
.3 administratsioon on merreheite heaks kiitnud, kui merreheite eesmärk on võidelda teatavate reostusjuhtude vastu, et võimalikult vähendada reostusest tulenevat kahju. Iga sellise merreheite peab heaks kiitma valitsus, kelle jurisdiktsiooni all oleval territooriumil merreheidet kavandatakse.
Reegel 4 Vabastused
1 Selliste veonõuete muutmise suhtes, mis tulenevad ainete liigituse täiendamisest, kohaldatakse järgmisi sätteid:
.1 kui käesoleva lisa, rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina veo koodeksi ja kemikaalide mahtlastina veo koodeksi muutmine hõlmab konstruktsiooni või seadmete ja armatuuriga seotud muudatusi, mis tulenevad teatavate ainete veonõuete täiendamisest, võib administratsioon muuta muudatuse kohaldamist või peatada selle kindlaksmääratud ajaks laevade suhtes, mis on ehitatud enne muudatuse jõustumise kuupäeva, kui muudatuse viivitamatut kohaldamist peetakse põhjendamatuks või ebaotstarbekaks. Selline leebem kohaldamine tuleb otsustada iga aine kohta eraldi;
.2 administratsioon, kes lubab käesoleva lõike alusel muudatuse leebemat kohaldamist, peab tegema organisatsioonile aruande, milles esitatakse asjaomaste laevade andmed, vedada lubatud lastid, kaubaveod, milleks laevu kasutatakse, ning leebema kohaldamise põhjendus; organisatsioon edastab aruande konventsiooniosalistele teadmiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks; vabastus tuleb märkida ka tunnistusele, mis on nimetatud käesoleva lisa reeglis 7 või 9;
.3 olenemata eespool sätestatust võib administratsioon vabastada laevad veonõuetest, mis on reegli 11 alusel kehtestatud laevade suhtes, millega on lubatud vedada rahvusvahelise ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksi 17. peatüki asjakohases allmärkuses eraldi kindlaks määratud taimeõlisid, tingimusel et laev vastab järgmistele nõuetele:
.1 kui käesolevas reeglis ei ole ette nähtud teisiti, peab NLS-tanker vastama kõigile 3. tüübi laevade kohta kehtivatele nõuetele, nagu on kindlaks määratud rahvusvahelises ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksis, välja arvatud lastitanki asukoha nõue;
.2 käesoleva reegli alusel peab lastitankide vaheline kaugus laevas olema järgmine. Lastitanki tuleb kogu pikkuses kaitsta ballastitankide või -ruumidega, mis ei ole naftaveotankid, järgmiselt:
.1 pardatankid või -ruumid peavad asetsema nii, et lastitankid paikneksid seespool pardaplaadistuse teoreetilist joont vähemalt 760 mm kaugusel;
.2 põhjatankid või topeltpõhjavahelised ruumid peavad asetsema nii, et kaugus lastitankide põhja ja põhjaplaadistuse teoreetilise joone vahel, mõõdetuna täisnurga all põhjaplaadistuse suhtes, oleks vähemalt B/15 (m) või 2,0 m keskjoonel, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Minimaalne kaugus võib olla 1,0 m; ja
.3 antud vabastus peab olema märgitud asjakohasele tunnistusele.
2 Kui käesoleva reegli lõikes 3 ei ole ette nähtud teisiti, ei ole reegli 12 lõiget 1 vaja kohaldada enne 1. juulit 1986 ehitatud laeva suhtes, mida kasutatakse ainult administratsiooni kindlaksmääratud piiratud reiside tegemiseks:
.1 konventsiooniosalise sadamate või terminalide vahel või
.2 konventsiooniosaliste sadamate või terminalide vahel.
3 Käesoleva reegli lõiget 2 kohaldatakse enne 1. juulit 1986 ehitatud laevade suhtes üksnes juhul, kui:
.1 X-, Y- või X-kategooria aineid või segusid sisaldava tanki pesemise või ballastimise korral kasutatakse iga kord tanki pesemiseks eelpesumenetlust, mille administratsioon on heaks kiitnud kooskõlas käesoleva lisa liitega 6, ning tankipesuvesi heidetakse vastuvõtuseadmesse;
.2 hilisem tankipesuvesi või ballastvesi heidetakse vastuvõtuseadmesse või merre käesoleva lisa muude sätete kohaselt;
.3 eespool nimetatud sadamate või terminalide vastuvõtuseadmete piisavust seoses käesoleva lõike kohaldamisega on kinnitanud selliste konventsiooniosaliste valitsused, kelle territooriumil kõnealused sadamad ja terminalid asuvad;
.4 seoses laevadega, mida kasutatakse reiside tegemiseks muude konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või terminalidesse, teatab administratsioon vabastuse üksikasjad organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele teadmiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks; ja
.5 käesoleva lisa kohaselt nõutaval tunnistusel on kinnitus, et laeva kasutatakse ainult selliste piiratud reiside tegemiseks.
4 Laeva puhul, mille ehitus- ja käitusomadused on sellised, et lastitanke ei ole vaja ballastida ning lastitanki tuleb pesta ainult siis, kui laev on remondis või kuivdokis, võib administratsioon anda vabastuse reegli 12 kohaldamisest, tingimusel et täidetakse kõiki järgmisi nõudeid:
.1 administratsioon on heaks kiitnud laeva konstruktsiooni, ehituse ja seadmed, võttes arvesse reise, milleks laeva kavatsetakse kasutada;
.2 heitvesi, mis tekib tanki võimalikust pesemisest enne remonti või kuivdokki minekut, heidetakse vastuvõtuseadmesse, mille asjakohasust on kinnitanud administratsioon;
.3 käesoleva lisa kohaselt nõutavale tunnistusele märgitakse:
.1 et igas lastitankis on lubatud vedada piiratud hulgal aineid, mis on võrreldavad ja mida tohib vedada üksteise järel samas tankis, ilma et tanki tuleks vahepeal puhastada; ja
.2 vabastuse üksikasjad;
.4 laeval on administratsiooni heakskiidetud käsiraamat; ja
.5 seoses laevadega, mida kasutatakse reiside tegemiseks muude konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või terminalidesse, teatab administratsioon vabastuse üksikasjad organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele teadmiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks.
Reegel 5 Samaväärne asendus
1 Administratsioon võib lubada käesolevas lisas nõutud tarviku, materjali, seadise või aparaadi asemel paigaldada laeva teistsuguse tarviku, materjali, seadise või aparaadi, kui see on vähemalt sama tõhus kui käesolevas lisas nõutu. Antud administratsiooni õigus ei hõlma kahjulike vedelainete heite kontrollimiseks kasutatavate tööviiside asendamist käesoleva lisa reeglites esitatud konstruktsiooni- ja ehitusnõuetega, nagu need oleksid samaväärsed.
2 Administratsioon, kes lubab lisas nõutud tarviku, materjali, seadise või aparaadi asemel paigaldada käesoleva reegli lõike 1 alusel laeva teistsuguse tarviku, materjali, seadise või aparaadi, teatab asenduse üksikasjadest organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele teadmiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks.
3 Olenemata käesoleva reegli lõigetest 1 ja 2, loetakse selliste vedelgaasitankerite ehitus ja seadmed, millega on lubatud vedada kehtivas veeldatud gaasi mahtlastina vedava tankeri ehituse ja seadmete koodeksis (edaspidi gaasitankerite koodeks) loetletud kahjulikke vedelaineid, samaväärseks käesoleva lisa reeglites 11 ja 12 sisalduvate ehitust ja seadmeid käsitlevate nõuetega, tingimusel et gaasitanker vastab kõigile järgmistele nõuetele:
.1 gaasitankeril on asjakohasele gaasitankerite koodeksile vastav tunnistus laeva sobivuse kohta veeldatud gaasi veoks mahtlastina;
.2 gaasitankeril on mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise rahvusvaheline tunnistus, mille kohaselt on gaasitankeriga lubatud vedada ainult asjakohases gaasitankerite koodeksis kindlaks määratud ja loetletud kahjulikke vedelaineid;
.3 gaasitankeril on eraldatud ballasti seadmed;
.4 gaasitankeril on pumba- ja torustikusüsteem, mis administratsiooni rahuldaval viisil tagab, et lastijäägi kogus, mis jääb pärast lossimist tanki ja selle torustikku, ei ületa reegli 12 lõikes 1, 2 või 3 ettenähtud jäägikogust; ja
.5 gaasitankeril on käsiraamat, mille administratsioon on heaks kiitnud ning millega tagatakse, et töö käigus lastijäätmed ja vesi ei segune ning et pärast käsiraamatus ettenähtud tuulutust ei jää tanki lastijäätmeid.
2. peatükk
KAHJULIKE VEDELAINETE LIIGITAMINE
Reegel 6 Kahjulike vedelainete ja muude ainete liigitamine ja loetlemine
1 Käesoleva lisa reeglite kohaldamisel liigitatakse kahjulikud vedelained nelja kategooriasse järgmiselt:
.1 X-kategooria: kahjulikud vedelained, mis juhul, kui need tanki puhastamise või ballastist vabastamise tulemusena merre heidetakse, kujutavad endast suurt ohtu kas mereloodusvaradele või inimese tervisele ning sellest tulenevalt on õigustatud nende merekeskkonda heitmise keeld;
.2 Y-kategooria: kahjulikud vedelained, mis juhul, kui need tanki puhastamise või ballastist vabastamise tulemusena merre heidetakse, kujutavad endast ohtu kas mereloodusvaradele või inimese tervisele või kahjustavad mere puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist ning sellest tulenevalt on nende merekeskkonda heitmise korral õigustatud kvaliteedi- ja kogusepiirangud;
.3 Z-kategooria: kahjulikud vedelained, mis juhul, kui need tanki puhastamise või ballastist vabastamise tulemusena merre heidetakse, kujutavad endast väikest ohtu kas mereloodusvaradele või inimese tervisele ning sellest tulenevalt on nende merekeskkonda heitmise korral õigustatud vähem ranged kvaliteedi- ja kogusepiirangud;
.4 muud ained: rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina veo koodeksi 18. peatüki reostuskategooria veerus muude ainetena (OS) märgitud ained, mille hindamisel on leitud, et need ei kuulu X-, Y- ega Z-kategooriasse, mis on määratletud käesoleva lisa reegli 6 lõikes 1, sest kui need tanki puhastamise või ballastist vabastamise tulemusena merre heidetakse, ei kujuta need endast praeguse seisukoha järgi ohtu mereloodusvaradele ega inimese tervisele ega kahjusta mere puhkeotstarbelist ega muud õiguspärast kasutamist. Käesoleva lisa nõudeid ei kohaldata pilsivee, ballastvee või muude jääkide või segude heite suhtes, mis sisaldab ainult „muude ainetena“ märgitud aineid.
2 Kahjulike vedelainete liigitamise suunised on esitatud käesoleva lisa liites 1.
3 Kui kavandatakse vedada mahtlastina vedelikku, mis on käesoleva reegli lõike 1 alusel liigitamata, näevad kavandatava veoga seotud konventsiooniosaliste valitsused ette ja lepivad kavandatavaks veoks kokku esialgse liigituse käesoleva reegli lõikes 2 nimetatud suuniste põhjal. Kuni asjaomaste valitsuste vahel täieliku kokkuleppe saavutamiseni ainet ei veeta. Tootja- või veoriigi valitsus, kes on kokkuleppe sõlmimise algatanud, teavitab võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 30 päeva möödumisel kokkuleppele jõudmisest organisatsiooni ning esitab aine ja esialgse liigituse andmed. Organisatsioon edastab need igal aastal kõigile konventsiooniosalistele teadmiseks. Organisatsioon peab registrit kõigi selliste ainete ja nende esialgse liigituse kohta, kuni ained lisatakse ametlikult IMO rahvusvahelisse ohtlikke kemikaale mahtlastina vedava laeva ehituse ja seadmete koodeksisse.
3. peatükk
ÜLEVAATUSED JA TUNNISTUSE ANDMINE
Reegel 7 Kemikaalitankerite ülevaatus ja tunnistuse andmine
Olenemata käesoleva lisa reeglitest 8, 9 ja 10, loetakse kemikaalitankerid, mille konventsiooniosalised on olenevalt sellest, kumba kohaldatakse, kas rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina veo koodeksi või kemikaalide mahtlastina veo koodeksi kohaselt üle vaadanud ja koodeksile vastavaks tunnistanud, vastavaks nende reeglitele ning selle koodeksi alusel väljastatud tunnistusel on sama õiguslik jõud nagu käesoleva lisa reegli 9 alusel väljastatud tunnistusel ja neid tunnustatakse võrdselt.
Reegel 8 Ülevaatused
1 Kahjulikke vedelaineid mahtlastina vedavatele laevadele tehakse järgmisi ülevaatusi:
.1 esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõttu või enne käesoleva lisa reegli 9 alusel nõutava tunnistuse esmakordset väljaandmist; see sisaldab laeva konstruktsiooni, seadmete, süsteemide, armatuuri, seadistuse ja materjali täielikku ülevaatust niivõrd, kui laevale kohaldatakse seda lisa. Selle ülevaatusega tuleb tagada, et laeva konstruktsioon, seadmed, süsteemid, armatuur, seadistus ja materjal vastavad täielikult käesoleva lisa alusel kohaldatavatele nõuetele;
.2 täisülevaatus administratsiooni määratud ajavahemike järel, mis ei tohi olla pikemad kui viis aastat, välja arvatud käesoleva lisa reegli 10 lõigete 2, 5, 6 või 7 kohaldamise korral. Täisülevaatusega tuleb tagada, et laeva konstruktsioon, seadmed, süsteemid, armatuur, seadistus ja materjal vastavad täielikult käesoleva lisa kohaldatavatele nõuetele;
.3 vahepealne ülevaatus, mis korraldatakse kolme kuu jooksul enne või pärast tunnistuse teist tähtpäeva või kolme kuu jooksul enne või pärast tunnistuse kolmandat tähtpäeva ning mis asendab ühte käesoleva reegli lõike 1 punktis 4 nimetatud iga-aastast ülevaatust. Vahepealse ülevaatusega tuleb tagada, et seadmed ning nendega seotud pumba- ja torustikusüsteemid vastavad täielikult käesoleva lisa kohaldatavatele nõuetele ning on heas töökorras. Sellised vahepealsed ülevaatused kinnitatakse käesoleva lisa reegli 9 alusel väljastatavas tunnistuses;
.4 iga-aastane ülevaatus, mis korraldatakse kolme kuu jooksul enne või pärast tunnistuse tähtpäeva, sisaldab käesoleva reegli lõike 1 punktis 1 nimetatud konstruktsiooni, seadmete, süsteemide, armatuuri, seadistuse ja materjali üldist kontrollimist selle tagamiseks, et neid hooldatakse käesoleva reegli lõike 3 kohaselt ning et need püsivad laeva otstarbekohaseks kasutamiseks vajalikus rahuldavas seisukorras. Sellised iga-aastased ülevaatused kinnitatakse käesoleva lisa reegli 9 alusel väljastatavas tunnistuses;
.5 lisaülevaatus, mis on asjaoludest olenevalt täielik või osaline, korraldatakse pärast käesoleva reegli lõikes 3 ettenähtud uuringutest tulenevaid parandustöid või alati pärast olulist remonti või uuendamist. Ülevaatusega tuleb tagada, et remont või uuendamine on tehtud korralikult, selleks kasutatud materjal ja töö teostus on täiesti rahuldav ning et laev vastab täiesti käesoleva lisa nõuetele.
2.1 Laevade ülevaatusi käesoleva lisa sätete rakendamiseks teevad administratsiooni ametiisikud. Administratsioon võib volitada ülevaatusi tegema ka selleks nimetatud ülevaatajaid või tunnustatud organisatsioone.
2.2 Sellistel organisatsioonidel, kaasa arvatud klassifikatsiooniühingutel, peab olema administratsiooni volitus, mis vastab konventsioonile ja organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.237(65) vastu võetud ja organisatsiooni poolt edaspidi muudetavale tunnustatud organisatsioonide koodeksile, mis koosneb 1. ja 2. osast (mille sätteid käsitletakse kohustuslikena) ning 3. osast (mille sätteid käsitletakse soovituslikena), tingimusel et:
.1 tunnustatud organisatsioonide koodeksi 1. ja 2. osa muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja need hakkavad kehtima kooskõlas konventsiooni artikli 16 sätetega, mis puudutavad käesoleva lisa muutmise korda;
.2 tunnustatud organisatsioonide koodeksi 3. osa muudatused võtab vastu merekeskkonna kaitse komitee vastavalt oma kodukorrale; ning
.3 kõik alapunktides 1 ja 2 nimetatud muudatused, mis on vastu võetud meresõiduohutuse komitee ja merekeskkonna kaitse komitee poolt, on identsed ning need jõustuvad või hakkavad kehtima samaaegselt, vastavalt asjaoludele.
2.3 Administratsioon, kes nimetab ülevaatajad või tunnistab organisatsioonid pädevaks ülevaatusi tegema käesoleva reegli lõike 2 punktis 1 sätestatu kohaselt, volitab selleks nimetatud ülevaatajat või tunnustatud organisatsiooni vähemalt:
.1 nõudma laeva parandamist; ja
.2 tegema ülevaatusi, kui sadamariigi asjakohased asutused seda taotlevad.
2.4 Administratsioon teeb nimetatud ülevaatajatele või tunnustatud organisatsioonidele asutuse poolt delegeeritud konkreetsed kohustused ja tingimused teatavaks organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele nende ametiisikute teavitamiseks.
2.5 Kui nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon teeb kindlaks, et laeva või laeva seadmete seisukord ei vasta olulisel määral tunnistuses märgitud andmetele või ei võimalda laeval merele minna, ilma et see tekitaks põhjendamatut merekeskkonna kahjustamise ohtu, peab ülevaataja või organisatsioon viivitamata tagama, et võetakse kasutusele meetmed puuduste kõrvaldamiseks, ja teatama sellest asjakohasel viisil administratsioonile. Kui meetmeid puuduste kõrvaldamiseks ei võeta, tuleb tunnistus kehtetuks tunnistada ning teatada sellest kohe administratsioonile; kui laev on mõne teise konventsiooniosalise sadamas, tuleb sadamariigi asjaomastele asutustele samuti kohe teatada. Kui administratsiooni ametiisik, nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon on teavitanud sadamariigi asjaomaseid asutusi, osutab kõnealuse sadamariigi valitsus sellisele ametiisikule, ülevaatajale või organisatsioonile igakülgset abi nende sellest reeglist tulenevate kohustuste täitmiseks. Sadamariigi valitsus võtab kohaldataval juhul kasutusele meetmeid, millega tagatakse, et laev ei lahku enne, kui ta võib minna merele või lahkuda sadamast, et liikuda lähimasse asjakohasesse remonditehasesse, ilma et see tekitaks põhjendamatut merekeskkonna kahjustamise ohtu.
2.6 Asjaomane administratsioon tagab igal juhul täielikult, et ülevaatus on põhjalik ja tõhus, ning kohustub tagama kõik vajalikud meetmed selle ülesande täitmiseks.
3.1 Laeva ja selle seadmeid hooldatakse nii, et need vastavad konventsiooni sätetele ning tagavad, et laev püsib igas mõttes seisundis, mis võimaldab tal merele minna, ilma et see tekitaks põhjendamatut merekeskkonna kahjustamise ohtu.
3.2 Pärast käesoleva reegli lõike 1 kohaselt nõutavat laeva ülevaatust ei tohi ülevaadatud konstruktsiooni, seadmeid, süsteeme, armatuuri, seadistust või materjale ilma administratsiooni loata muuta, välja arvatud kõnealuste seadmete ja armatuuri otsese väljavahetamise korral.
3.3 Kui laeval on juhtunud õnnetus või avastatud defekt, mis oluliselt ohustab laeva seisundit või käesolevas lisas käsitletud seadmete tõhusust ja terviklust, teatab laeva kapten või omanik sellest esimesel võimalusel asjakohase tunnistuse väljastamise eest vastutavale administratsioonile, tunnustatud organisatsioonile või nimetatud ülevaatajale, kes korraldab uuringute algatamise, et kindlaks teha käesoleva reegli lõikes 1 nõutava ülevaatuse vajadus. Kui laev on mõne teise konventsiooniosalise sadamas, teavitab laeva kapten või omanik kohe ka sadamariigi asjaomaseid asutusi; nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon teeb kindlaks, et selline teavitamine on toimunud.
Reegel 9 Tunnistuse väljastamine või kinnitamine
1 Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise rahvusvaheline tunnistus väljastatakse pärast käesoleva lisa reegli 8 kohaselt tehtud esmast või täisülevaatust laevale, millega kavatsetakse vedada kahjulikke vedelaineid mahtlastina ja mis teeb reise teiste konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või terminalidesse.
2 Käesoleva tunnistuse väljastab või kinnitab kas administratsioon või administratsiooni poolt nõuetekohaselt volitatud isik või organisatsioon. Igal juhul vastutab administratsioon täielikult tunnistuse eest.
3.1 Konventsiooniosalise valitsus võib administratsiooni taotlusel korraldada laeva ülevaatuse ja olles veendunud, et laev vastab käesoleva lisa sätetele, väljastab või volitab väljastama laevale mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise rahvusvahelise tunnistuse ning vajaduse korral kinnitab, et laevale on antud kõnealune tunnistus, või volitab seda kinnitama käesoleva lisa kohaselt.
3.2 Tunnistuse ja ülevaatuse akti koopiad edastatakse võimalikult kiiresti taotluse esitanud administratsioonile.
3.3 Sel viisil väljastatud tunnistuses peab olema märge, et tunnistus on väljastatud administratsiooni taotlusel ning et see kehtib ja seda tunnustatakse samaväärselt käesoleva reegli lõike 1 alusel väljastatud tunnistusega.
3.4 Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise rahvusvahelist tunnistust ei väljastata laevadele, millel on õigus sõita sellise riigi lipu all, kes ei ole konventsiooniosaline.
4 Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise rahvusvaheline tunnistus koostatakse vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles käesoleva lisa liites 3 esitatud vormi kohaselt. Kui kanded on tehtud ka selle riigi ametlikus keeles, kelle lipu all on laeval õigus sõita, võetakse need aluseks vaidluse või lahkarvamuse korral.
Reegel 10 Tunnistuse kehtivusaeg ja -tingimused
1 Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise rahvusvaheline tunnistus väljastatakse administratsiooni nimetatud ajavahemikuks, mis ei tohi olla pikem kui viis aastat.
2.1 Olenemata käesoleva reegli lõike 1 nõuetest hakkab juhul, kui täisülevaatus tehakse kolme kuu jooksul enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevast alates.
2.2 Kui täisülevaatus tehakse pärast olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, hakkab uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevast.
2.3 Kui täisülevaatus tehakse rohkem kui kolm kuud enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, hakkab uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast.
3 Kui tunnistus väljastatakse lühemaks ajaks kui viis aastat, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivusaega selle lõppemise kuupäevast käesoleva reegli lõikes 1 nimetatud maksimaalse ajavahemikuni, tingimusel et käesoleva lisa reegli 8 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ülevaatused, mida kohaldatakse viieks aastaks tunnistuse väljastamise korral, toimuvad ettenähtud korras.
4 Kui täisülevaatus on tehtud, kuid uut tunnistust ei saa väljastada või laevale toimetada enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist, võib administratsiooni volitatud isik või organisatsioon kinnitada olemasoleva tunnistuse ja selline tunnistus kehtib kuni viis kuud alates kinnitamisele eelneva kehtivusaja lõppemise kuupäevast.
5 Kui laev ei ole tunnistuse kehtivusaja lõppemise ajal sadamas, kus on ette nähtud teha ülevaatus, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivusaega; kuid seda pikendatakse ainult selleks, et laev saaks lõpetada oma reisi sadamas, kus on ette nähtud teha ülevaatus, ja ainult juhul, kui see on asjakohane ja põhjendatud. Tunnistust pikendatakse kõige rohkem kolmeks kuuks; laeval, mille tunnistuse kehtivusaega on pikendatud, ei ole õigust pärast saabumist sadamasse, kus on ette nähtud teha ülevaatus, lahkuda selle pikenduse alusel sadamast ilma uue tunnistuseta. Kui täisülevaatus on tehtud, kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse pikendamisele eelneva kehtivusaja lõppemisest.
6 Administratsioon võib pikendada lühireise tegevale laevale väljastatud tunnistuse kehtivusaega, mida ei ole pikendatud käesoleva reegli kohaselt, kuni ühe kuu võrra alates tunnistuses märgitud kehtivusaja lõppemisest. Kui täisülevaatus on tehtud, kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse pikendamisele eelneva kehtivusaja lõppemisest.
7 Administratsiooni kindlaksmääratud erandjuhtudel ei ole uuele tunnistusele tarvis märkida olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, nagu on nõutud käesoleva reegli lõike 2 punktis 2 või lõigetes 5 või 6. Sellistel erandjuhtudel kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast.
8 Kui iga-aastane või vahepealne ülevaatus tehakse enne käesoleva lisa reeglis 8 nimetatud ajavahemikku:
.1 muudetakse kinnitamisel tunnistusele märgitud tähtpäeva nii, et uus tähtpäev on kuni kolm kuud pärast ülevaatuse lõppemise kuupäeva;
.2 korraldatakse järgmine käesoleva lisa reegli 8 kohaselt nõutav iga-aastane või vahepealne ülevaatus kõnealuses reeglis ettenähtud ajavahemike järel, võttes aluseks uue tähtpäeva;
.3 võib kehtivuse tähtaeg jääda muutmata, tingimusel et üks või vajaduse korral mitu iga-aastast või vahepealset ülevaatust korraldatakse nii, et käesoleva lisa reeglis 8 sätestatud ülevaatuste vahelist maksimaalset vahet ei pikendata.
9 Käesoleva lisa reegli 9 kohaselt väljastatud tunnistus kaotab kehtivuse järgmistel juhtudel:
.1 kui käesoleva lisa reegli 8 lõike 1 alusel kindlaksmääratud ajavahemike jooksul ei ole tehtud asjakohaseid ülevaatusi;
.2 kui tunnistus on käesoleva lisa reegli 8 lõike 1 punkti 3 või 4 kohaselt kinnitamata või
.3 kui laev viiakse üle teise riigi lipu alla. Uue tunnistuse andmiseks peab seda väljastav valitsus olema täielikult veendunud, et laev vastab käesoleva lisa reegli 8 lõike 3 punktide 1 ja 2 nõuetele. Kui laev viiakse üle teise konventsiooniosalise lipu alla ja kui taotlus tehakse kolme kuu jooksul pärast üleviimist, edastab selle konventsiooniosalise valitsus, kelle lipu all laeval oli varem õigus sõita, nii kiiresti kui võimalik administratsioonile koopia tunnistusest, mis oli laeval enne üleviimist, ja võimaluse korral ka asjakohaste ülevaatusaktide koopiad.
4. peatükk
KONSTRUKTSIOON, EHITUS, SEADISTUS JA SEADMED
Reegel 11 Konstruktsioon, ehitus, seadmed ja kasutus
1 Rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina veo koodeksi 17. peatükis määratletud kahjulike vedelainete veoks loa saanud laevade konstruktsioon, ehitus, seadmed ja kasutus peavad selleks, et võimalikult vähendada kõnealuste ainete kontrollimatut merreheidet, vastama järgmistele sätetele:
.1 rahvusvaheline kemikaalide mahtlastina veo koodeks, kui kemikaalitanker on ehitatud 1. juulil 1986 või pärast seda kuupäeva, või
.2 kemikaalide mahtlastina veo koodeks kõnealuse koodeksi punktis 1.7.2 nimetatud viisil, kui:
.1 laeva ehitusleping on sõlmitud 2. novembril 1973 või hiljem, kuid laev on ehitatud enne 1. juulit 1986; laeva kasutatakse reisideks muude konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või terminalidesse; ja
.2 laev on ehitatud 1. juulil 1983 või hiljem, kuid enne 1. juulit 1986; laeva kasutatakse ainult selle riigi sadamate või terminalide vahelisteks reisideks, kelle lipu all on laeval õigus sõita;
.3 kemikaalide mahtlastina veo koodeks kõnealuse koodeksi punktis 1.7.3 nimetatud viisil, kui:
.1 laeva ehitusleping on sõlmitud enne 2. novembrit 1973 ja seda kasutatakse reisideks muude konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või terminalidesse; ja
.2 laev on ehitatud enne 1. juulit 1983 ja seda kasutatakse ainult selle riigi sadamate või terminalide vahelisteks reisideks, kelle lipu all on laeval õigus sõita.
2 Nende laevade suhtes, mis ei ole kemikaalitankerid ega veeldatud gaasi tankerid, millega on lubatud vedada rahvusvahelise kemikaalide mahtlastina veo koodeksi 17. peatükis määratletud kahjulikke vedelaineid mahtlastina, kehtestab administratsioon organisatsiooni väljatöötatud suuniste1 põhjal asjakohased meetmed, et tagada sellised sätted, mis minimeerivad selliste ainete kontrollimatut merreheidet.
Reegel 12 Pumba-, torustiku- ja lossimissüsteem ning settetankid
1 Igal enne 1. juulit 1986 ehitatud laeval peab olema pumba- ja torustikusüsteem, mis tagab, et üheski X- või Y-kategooria aine veoks loa saanud tankis ega selle torustikus ei ole üle 300 liitri jääki ning et üheski Z-kategooria aine veoks loa saanud tankis ega selle torustikus ei ole üle 900 liitri jääki. Jõudluskatse tehakse selle lisa liite 5 kohaselt.
2 Igal enne 1. juulit 1986 või hiljem, kuid enne 1. jaanuari 2007 ehitatud laeval peab olema pumba- ja torustikusüsteem, mis tagab, et üheski X- või Y-kategooria aine veoks loa saanud tankis ega selle torustikus ei ole üle 100 liitri jääki ning et üheski Z-kategooria aine veoks loa saanud tankis ega selle torustikus ei ole üle 300 liitri jääki. Jõudluskatse tehakse selle lisa liite 5 kohaselt.
3 Igal 1. jaanuaril 2007 või hiljem ehitatud laeval peab olema pumba- ja torustikusüsteem, mis tagab, et üheski X-, Y- või Z-kategooria aine veoks loa saanud tankis ega selle torustikus ei ole üle 75 liitri jääki. Jõudluskatse tehakse käesoleva lisa liite 5 kohaselt.
4 Kui enne 1. jaanuari 2007 ehitatud laev, mis ei ole kemikaalitanker, ei vasta käesoleva reegli lõigetes 1 ja 2 nimetatud Z-kategooria ainete pumba- ja torustikusüsteemi nõuetele, ei kohaldata selle suhtes kogusega seotud nõuet. Nõuetele vastavus loetakse saavutatuks, kui tank on võimalikult suures ulatuses tühjendatud.
5 Administratsioon kiidab heaks käesoleva reegli lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud pumpamisjõudluse katsed. Pumpamisjõudluse katsetes kasutatakse katsevahendina vett.
6 Laevadel, millega on lubatud vedada X-, Y- või Z-kategooria aineid, peab olema vähemalt üks veealune väljalaskeava.
7 Enne 1. jaanuari 2007 ehitatud laevadel, millega on lubatud vedada Z-kategooria aineid, ei ole käesoleva reegli lõike 6 alusel nõutav veealune väljalaskeava kohustuslik.
8 Veealune väljalaskeava peab asetsema lastialal kimmikumeruse lähedal ning paiknema nii, et jäägi ja vee segu ei voolaks uuesti sisse laeva merevee sissevooluavade kaudu.
9 Veealused väljalaskeavad peavad paiknema nii, et merre heidetud jäägi ja vee segu ei voolaks läbi laeva piirkihi. Tavapäraselt laevakere plaadistusse tehtava väljalaskeava miinimumläbimõõt arvutatakse järgmise võrrandi abil:
d = Qd / 5Ld
kus:
d = väljalaskeava miinimumläbimõõt (m)
Ld = vööriperpendikulaari ja väljalaskeava vaheline kaugus (m)
Qd = valitud maksimaalne vooluhulk, millega laev võib jäägi ja vee segu avast välja heita (m3/h).
10 Kui heide juhitakse välja nurga all laevakere plaadistuse suhtes, muudetakse eespool nimetatud suhet Qd asendamise teel Qd osaga, mis on laevakere plaadistuse jaoks tavapärane.
11 Settetankid
Kuigi käesolevas lisas ei nõuta eraldi settetankide paigaldamist, võib settetanke vaja olla teatavates pesumenetlustes. Settetankidena võib kasutada lastitanke.
5. peatükk
KAHJULIKE VEDELAINETE JÄÄKIDE KÄITUSHEIDE
Reegel 13 Kahjulike vedelainete jääkide heite kontrollimine
Kui käesoleva lisa reegliga 3 ei ole ette nähtud teisiti, kontrollitakse kahjulike vedelainete või ballastvee, tankipesuvee või muude selliseid aineid sisaldavate segude jääkide heidet järgmiste nõuete kohaselt.
1 Heidet käsitlevad sätted
1.1 X-, Y- või Z-kategooriasse liigitatud või nendesse kategooriatesse esialgselt liigitatud ainete või ballastvee, tankipesuvee või muude selliseid aineid sisaldavate segude jääkide merreheide on keelatud, välja arvatud juhul, kui heide vastab täielikult käesolevas lisas sisalduvatele kehtivatele käitusnõuetele.
1.2 Enne käesoleva reegli kohast eelpesu- või heitemenetlust tühjendatakse asjaomane tank võimalikult suures ulatuses käsiraamatus ettenähtud menetluste kohaselt.
1.3 Liigitamata või käesoleva lisa reeglis 6 nimetatud viisil esialgselt liigitamata või hindamata ainete või ballastvee, tankipesuvee või muude selliseid jääke sisaldavate segude vedu ning sellest tulenev ainete merreheide on keelatud.
2 Heitenormid
2.1 Kui käesolev reegel võimaldab merre heita X-, Y- või Z-kategooriasse liigitatud või nendesse kategooriatesse esialgselt liigitatud ainete või ballastvee, tankipesuvee või muude selliseid aineid sisaldavate segude jääke, kohaldatakse järgmisi heitenorme:
.1 kursil liikuva laeva kiirus peab olema vähemalt seitse sõlme, kui laev on iseliikuv, või vähemalt neli sõlme, kui laev ei ole iseliikuv;
.2 heide peab toimuma veeliinist madalamal veealuste väljalaskeavade kaudu kiirusega, mis ei ületa maksimaalset kiirust, milleks veealused väljalaskeavad on projekteeritud;
.3 heide peab toimuma vähemalt 12 meremiili kaugusel lähimast maast ja vähemalt 25 meetri sügavuses vees.
2.2 Enne 1. jaanuari 2007 projekteeritud laevadelt ei ole Z-kategooriasse liigitatud või sellesse kategooriasse esialgselt liigitatud ainete või ballastvee, tankipesuvee või muude selliseid aineid sisaldavate segude jääkide merreheide veeliinist madalamal kohustuslik.
2.3 Administratsioon võib anda vabastuse Z-kategooria ainete puhul nende lõike 2 punkti 1 alapunkti 3 alusel kehtivate nõuete täitmisest, mis käsitlevad kaugust vähemalt 12 meremiili lähimast maast laevade puhul, mis teevad reise ainult selle riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, kelle lipu all on laeval õigus sõita. Peale selle võib administratsioon sama nõude täitmisest, mis käsitleb heidet vähemalt 12 meremiili kaugusel lähimast maast, vabastada konkreetse laeva, millel on õigus sõita kõnealuse riigi lipu all, kui laev teeb reise mõne külgneva riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, pärast nõudest loobumise kirjaliku kokkuleppe sõlmimist kahe asjaomase rannikuriigi vahel, tingimusel et see ei mõjuta ühtegi kolmandat isikut. Teave sellise kokkuleppe kohta saadetakse 30 päeva jooksul organisatsioonile, kes edastab selle konventsiooniosalistele teadmiseks ja vajaduse korral meetmete võtmiseks.
3 Lastijäätmete tuulutamine
Lastijäätmete kõrvaldamiseks tankist võib kasutada administratsiooni heakskiidetud tuulutusmenetlusi. Menetlused peavad olema käesoleva lisa liite 7 kohased. Seejärel tanki viidud vesi loetakse puhtaks ning selle suhtes ei kohaldata käesolevas lisas esitatud heitenõudeid.
4 Vabastus eelpesust
Laeva kapteni taotlusel võib vastuvõtva konventsiooniosalise valitsus anda vabastuse eelpesust, kui ta on veendunud, et:
.1 lossitud tank kavatsetakse uuesti lastida sama ainega või eelmise ainega võrreldava ainega ning et tanki ei pesta ega ballastita enne lastimist; või
.2 lossitud tanki ei ole pestud ega ballastitud merel. Käesoleva reegli kohaldatavale lõikele vastav eelpesu tehakse mõnes muus sadamas, kui on olemas kirjalik kinnitus, et kõnealuse sadama vastuvõtuseade on kättesaadav ja selleks eesmärgiks sobiv; või
.3 lastijäätmed eemaldatakse tuulutusmenetluse abil, mille on kinnitanud administratsioon käesoleva lisa liite 7 kohaselt.
5 Puhastusvahendite või lisaainete kasutamine
5.1 Kui tanki pesemiseks ei kasutata vett, vaid mõnda muud vahendit, näiteks mineraalõli või klooritud lahustit, kohaldatakse selle vahendi heite suhtes kas I või II lisa vastavalt sellele, mida oleks kohaldatud selle vahendi suhtes siis, kui seda oleks veetud lastina. Tankipesumenetlused, milles kasutatakse sellist vahendit, kantakse käsiraamatusse ning need kiidab heaks administratsioon.
5.2 Kui tankipesu hõlbustamiseks lisatakse veele väikestes kogustes puhastuslisaaineid (detergente), ei tohi kasutada X-reostuskategooria komponente sisaldavaid lisaaineid, välja arvatud komponendid, mis on kergesti biolagundatavad ja mille üldkontsentratsioon puhastuslisaaines on alla 10%. Tanki suhtes ei kohaldata muid piiranguid peale nende, mis on seotud selles olnud lastiga.
6 X-kategooria jääkide heide
6.1 Kui lõikes 1 ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse järgmisi sätteid:
.1 tankile, millest on lossitud X-kategooria aine, tehakse eelpesu enne laeva lahkumist lossimissadamast. Saadud jäägid heidetakse vastuvõtuseadmesse, kuni aine kontsentratsioon vastuvõtuseadmesse juhitavas heitvees moodustab ülevaataja võetud heitveeproovi analüüsi põhjal kõige rohkem 0,1% massist. Kui nõutav kontsentratsioonitase on saavutatud, jätkatakse ülejäänud tankipesuvee heidet vastuvõtuseadmesse, kuni tank on tühi. Reegli 16 lõikes 1 nimetatud ülevaataja teeb kõnealuste toimingute kohta lastiraamatusse asjakohased kanded ja kinnitab need.
.2 Seejärel võib tankist juhitava vee heita merre reegli 13 lõikes 2 esitatud heitenormide kohaselt.
.3 Kui vastuvõtva konventsiooniosalise valitsus on seisukohal, et heitvees sisalduva aine kontsentratsiooni ei saa mõõta laevale asjatut viivitust põhjustamata, võib see konventsiooniosaline reegli 13 lõike 6 punkti 1 alapunktis 1 nõutava kontsentratsiooni saavutamiseks nõustuda samaväärse alternatiivse menetlusega, tingimusel et:
.1 tankile tehakse eelpesu menetlusega, mille administratsioon on käesoleva lisa liite 6 kohaselt heaks kiitnud; ja
.2 reegli 16 lõikes 1 nimetatud ülevaataja teeb lastiraamatusse asjakohased kanded ja kinnitab need.
7 Y- ja Z-kategooria jääkide heide
7.1 Kui lõikega 1 ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse järgmisi sätteid:
.1 Y- või Z-kategooria ainete jääkide heitemenetluse suhtes kohaldatakse reegli 13 lõikes 2 esitatud heitenorme.
.2 Kui Y- või Z-kategooria ainet ei lossita käsiraamatu kohaselt, tehakse eelpesu enne laeva lahkumist lossimissadamast, välja arvatud juhul, kui võetakse käesoleva lisa reegli 16 lõikes 1 nimetatud ülevaatajat rahuldavad alternatiivsed meetmed lastijäätmete eemaldamiseks laevalt, võttes arvesse käesolevas lisas kindlaksmääratud koguseid. Eelpesust tulev tankipesuvesi heidetakse vastuvõtuseadmesse lossimissadamas või mõnes muus nõuetekohase vastuvõtuseadmega sadamas, kui on olemas kirjalik kinnitus, et kõnealuse sadama vastuvõtuseade on kättesaadav ja selleks eesmärgiks sobiv.
.3 Suure viskoossusega või tahkuvate Y-kategooria ainete suhtes kohaldatakse järgmist:
.1 kasutatakse liites 6 nimetatud eelpesumenetlust;
.2 eelpesu kestel tekkiv jäägi ja vee segu heidetakse vastuvõtuseadmesse, kuni tank on tühi; ja
.3 seejärel tanki juhitava vee võib merre heita reegli 13 lõikes 2 esitatud heitenormide kohaselt.
.4 Y-kategooriasse kuuluvate püsivate hõljuvainete suhtes, mille viskoossus on vähemalt 50 mPa×s temperatuuril 20 ºC ja/või mille sulamistemperatuur on vähemalt 0 ºC, mida tähistatakse IBC koodeksi 17. peatüki veerus o tähisega „16.2.7“, kohaldatakse lõikes 9 nimetatud piirkondades järgmisi nõudeid:
.1 kasutada tuleb selle lisa VI liites kindlaks määratud eelpesumenetlust;
.2 eelpesu kestel tekkiv jäägi ja vee segu tuleb üle anda lossimissadamas asuvasse vastuvõtuseadmesse, kuni tank on tühi;
.3 seejärel tanki juhitava vee võib heita merre reegli 13 lõikes 2 esitatud heitenormide kohaselt.
7.2 Ballastimise ja ballastist vabastamisega seotud käitusnõuded
7.2.1 Pärast lossimist ja vajaduse korral pärast eelpesu võib lastitanki ballastida. Sellise ballasti heitemenetlused on ette nähtud reegli 13 lõikes 2.
7.2.2 Ballasti, mis on juhitud lastitanki, mida on pestud sellisel määral, et ballast sisaldab alla ühe miljondikosa varem veetud ainet, võib merre heita, arvestamata heite kiirust, laeva kiirust ja väljalaskeava asukohta, tingimusel et laeva kaugus lähimast maast on vähemalt 12 meremiili ning vee sügavus on vähemalt 25 meetrit. Vajalik puhtusaste on saavutatud, kui on tehtud liites 6 nimetatud eelpesu ning seejärel on tanki pesemiseks kasutatud enne 1. juulit 1994 ehitatud laevade puhastamiseks ettenähtud masina täielikku tsüklit või veekogust, mis on vähemalt võrdne k = 1,0 abil arvutatud veekogusega.
7.2.3 Käesoleva lisa nõudeid ei kohaldata puhta või eraldatud ballasti merreheite suhtes.
8 Heited Antarktika piirkonnas
8.1 Antarktika piirkond – merepiirkond lõuna pool 60° lõunalaiust.
8.2 Antarktika piirkonnas on kahjulike vedelainete või selliseid aineid sisaldavate segude merreheide keelatud.
9 Piirkonnad, millele kohaldatakse reegli 13 lõike 7 punkti 1 alapunkti 4
9.1 Euroopa vete loodepiirkond – Põhjameri koos juurdepääsudega, Iiri meri koos juurdepääsudega, Keldi meri, La Manche’i väin koos juurdepääsudega ja Iirimaast vahetult lääne pool asetsev Kirde-Atlandi osa. Piirkond on piiratud järgmisi punkte ühendava joonega:
48° 27’ põhjalaiust Prantsusmaa rannikul
48° 27’ põhjalaiust; 6° 25’ läänepikkust
49° 52’ põhjalaiust; 7° 44’ läänepikkust
50° 30’ põhjalaiust; 12° läänepikkust
56° 30’ põhjalaiust; 12° läänepikkust
62° põhjalaiust; 3° läänepikkust
62° põhjalaiust Norra rannikul
57° 44,8’ põhjalaiust Taani ja Rootsi rannikul
9.2 Läänemere piirkond – Läänemeri koos Põhjalahe, Soome lahe ja Läänemere suudmega, mis piirneb Greneni paralleeliga Skagerraki väinas 57° 44,8’ põhjalaiust;
9.3 Euroopa vete läänepiirkond – piirkond, mis hõlmab Ühendkuningriiki, Iirimaad, Belgiat, Prantsusmaad, Hispaaniat ja Portugali, alates Shetlandist põhjas kuni São Vicente neemeni lõunas, samuti La Manche'i väina ja selle ümbrust. Piirkond on piiratud järgmisi punkte ühendava joonega:
58°30' põhjalaiust Ühendkuningriigi rannikul
58° 30' põhjalaiust; 0° läänepikkust
62° põhjalaiust; 0° läänepikkust
62° põhjalaiust; 3° läänepikkust
56° 30' põhjalaiust; 12° läänepikkust
54° 40' 40,9'' põhjalaiust; 15° läänepikkust
50° 56' 45,3'' põhjalaiust; 15° läänepikkust
48° 27' põhjalaiust; 6° 25' läänepikkust
48° 27' põhjalaiust; 8° läänepikkust
44° 52' põhjalaiust; 3° 10' läänepikkust
44° 52' põhjalaiust; 10° läänepikkust
44° 14' põhjalaiust; 11° 34' läänepikkust
42° 55' põhjalaiust; 12° 18' läänepikkust
41° 50' põhjalaiust; 11° 34' läänepikkust
37° 00' põhjalaiust; 9° 49' läänepikkust
36° 20' põhjalaiust; 9° 00' läänepikkust
36° 20' põhjalaiust; 7° 47' läänepikkust
37° 10' põhjalaiust; 7° 25' läänepikkust
51° 22' 25" põhjalaiust; 3° 21' 52,5" idapikkust
52° 12' põhjalaiust Ühendkuningriigi idarannikul
52° 10,3' põhjalaiust; 6° 21,8' läänepikkust
52° 01,52' põhjalaiust; 5° 04,18' läänepikkust
54° 51,43' põhjalaiust; 5° 08,47' läänepikkust
54° 40,39' põhjalaiust; 5° 34,34' läänepikkust
9.4 Norra meri on piiratud järgmisi punkte ühendava joonega:
69° 47,6904' põhjalaiust; 30° 49,059' idapikkust
69° 58,758' põhjalaiust; 31° 6,2598' idapikkust
70° 8,625' põhjalaiust; 31° 35,1354' idapikkust
70° 16,4826' põhjalaiust; 32° 4,3836' idapikkust
73° 23,0652' põhjalaiust; 36° 28,5732' idapikkust
73° 35,6586' põhjalaiust; 35° 27,3378' idapikkust
74° 2,9748' põhjalaiust; 33° 17,8596' idapikkust
74° 20,7084' põhjalaiust; 30° 33,5052' idapikkust
74° 29,7972' põhjalaiust; 26° 28,1808' idapikkust
74° 24,2448' põhjalaiust; 22° 55,0272' idapikkust
74° 13,7226' põhjalaiust; 20° 15,9762' idapikkust
73° 35,439' põhjalaiust; 16° 36,4974' idapikkust
73° 14,8254' põhjalaiust; 14° 9,4266' idapikkust
72° 42,54' põhjalaiust; 11° 42,1392' idapikkust
71° 58,2' põhjalaiust; 9° 54,96' idapikkust
71° 37,5612' põhjalaiust; 8° 43,8222' idapikkust
70° 43,161' põhjalaiust; 6° 36,0672' idapikkust
69° 36,624' põhjalaiust; 4° 47,322' idapikkust
68° 58,3164' põhjalaiust; 3° 51,2154' idapikkust
68° 14,9892' põhjalaiust; 3° 17,0322' idapikkust
67° 25,7982' põhjalaiust; 3° 10,2078' idapikkust
66° 49,7292' põhjalaiust; 3° 25,1304' idapikkust
66° 25,9344' põhjalaiust; 3° 17,1102' idapikkust
65° 22,7214' põhjalaiust; 1° 24,5928' idapikkust
64° 25,9692' põhjalaiust; 0° 29,3214' läänepikkust
63° 53,2242' põhjalaiust; 0° 29,442' läänepikkust
62° 53,4654' põhjalaiust; 0° 38,355' idapikkust
62° põhjalaiust; 1° 22,2498' idapikkust
62° põhjalaiust; 4° 52,3464' idapikkust“
Reegel 14 Menetluste ja korralduse käsiraamat
1 Igal laeval, millega on lubatud vedada X-, Y- või Z-kategooria aineid, peab olema administratsiooni heakskiidetud käsiraamat. Käsiraamat koostatakse käesoleva lisa liitele 4 vastavas standardvormis. Kui laev teeb rahvusvahelisi reise, millel kasutatav keel ei ole inglise, prantsuse ega hispaania keel, peab tekst sisaldama tõlget ühte nimetatud keeltest.
2 Käsiraamatu peamine eesmärk on määrata laeva juhtkonna jaoks kindlaks lasti käitlemise, tanki puhastamise, jääkide käitlemise ning lastitanki ballastimise ja ballastist vabastamise praktiline korraldus ja käituskord, millest tuleb kinni pidada käesoleva lisa nõuete täitmiseks.
Reegel 15 Lastiraamat
1 Igal laeval, mille suhtes seda lisa kohaldatakse, peab olema lastiraamat olenemata sellest, kas naftaraamat on laeva ametliku logiraamatu osa, elektrooniline arvestusraamat, mis peab olema saanud administratsiooni heakskiidu, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, või muul kujul, peab see vastama käesoleva lisa II liites esitatud vormile.
2 Kohe pärast iga käesoleva lisa liites 2 nimetatud toimingu lõpetamist tuleb toimingu kohta teha kanne lastiraamatusse.
3 Kahjuliku vedelaine või sellist ainet sisaldava segu õnnetusjuhtumist tingitud heite või käesoleva lisa reeglis 3 käsitletud heite korral tehakse lastiraamatusse kanne, milles esitatakse heite asjaolud ja põhjused.
4 Igal kandel peab olema asjaomase toimingu eest vastutava ametiisiku allkiri ja igal leheküljel või elektrooniliste kannete rühmal peab olema laeva kapteni allkiri. Mahtlastina veetavate kahjulike vedelainete põhjustatava reostuse vältimise rahvusvahelist tunnistust või käesoleva lisa reeglis 7 nimetatud tunnistust omavate laevade kohta tehtavad kanded lastiraamatusse peavad olema vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles. Kui kanded naftaraamatusse on tehtud ka selle riigi ametlikus keeles, kelle lipu all on laeval õigus sõita, võetakse need aluseks vaidluse või lahkarvamuse korral.
5 Lastiraamatut tuleb hoida kontrollimiseks kergesti kättesaadavas kohas; lastiraamat peab olema laevas, välja arvatud juhul, kui laev on mehitamata pukseeritav laev. Lastiraamatut säilitatakse kolm aastat pärast viimase kande tegemist.
6 Konventsiooniosalise valitsuse pädev asutus võib kontrollida lastiraamatut laeval, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lisa, kui laev asub kõnealuse konventsiooniosalise sadamas, ning kopeerida raamatu ükskõik millise kande ja nõuda, et laeva kapten kinnitaks kande koopia tõesust. Laeva lastiraamatus sisalduvast kandest sel viisil tehtud koopiat, mille tõesust on laeva kapten kinnitanud, võib kasutada kohtumenetluses tõendusmaterjalina kandes esitatud asjaolude kohta. Pädeval asutusel tuleb käesoleva lõike kohaselt lastiraamatut kontrollida ja tõestatud koopia võtta nii kiiresti kui võimalik, põhjustamata laevale asjatuid viivitusi.
6. peatükk
SADAMARIIKIDE KONTROLLIMEETMED
Reegel 16 Kontrollimeetmed
1 Iga konventsiooniosalise valitsus nimetab või volitab käesoleva reegli rakendamiseks ülevaatajad. Ülevaatajad teevad kontrolle organisatsiooni väljatöötatud kontrollimenetluse kohaselt.2
2 Kui konventsiooniosalise valitsuse nimetatud või volitatud ülevaataja on tuvastanud, et toiming on tehtud käsiraamatu nõuete kohaselt, või andnud vabastuse eelpesust, teeb ta lastiraamatusse sellekohase kande.
3 Kahjulike vedelainete mahtlastina veo luba omava laeva kapten peab tagama, et reegel 13 ja käesolev reegel, samuti polaarkoodeksi II-A osa 2. peatüki sätted, juhul kui laev tegutseb Arktika vetes, on täidetud ning et lastiraamatut täidetakse reegli 15 kohaselt alati, kui tehakse käesolevas reeglis nimetatud toiminguid.
4 Tankile, millega on veetud X-kategooria ainet, tuleb teha eelpesu reegli 13 lõike 6 kohaselt. Käesoleva reegli lõikes 1 nimetatud ülevaataja teeb kõnealuste toimingute kohta asjakohased kanded lastiraamatusse ja kinnitab need.
5 Kui vastuvõtva konventsiooniosalise valitsus on kindel, et heitvees sisalduva aine kontsentratsiooni ei saa mõõta laevale asjatut viivitust põhjustamata, võib see konventsiooniosaline kasutada reegli 13 lõike 6 punktis 3 nimetatud alternatiivset menetlust, tingimusel et käesoleva reegli lõikes 1 nimetatud ülevaataja kinnitab lastiraamatus, et:
.1 tank ning selle pumba- ja torustikusüsteem on tühjendatud; ja
.2 eelpesu on tehtud käesoleva lisa liite 6 kohaselt; ja
.3 eelpesuks kasutatud tankipesuvesi on heidetud vastuvõtuseadmesse ja tank on tühi.
6 Vastuvõtva konventsiooniosalise valitsus võib laeva kapteni taotlusel vabastada laeva reegli 13 kohaldatavates lõigetes nimetatud eelpesunõuete täitmisest, kui on täidetud üks reegli 13 lõikes 4 esitatud tingimustest.
7 Vastuvõtva konventsiooniosalise valitsus võib anda käesoleva reegli lõikes 6 nimetatud vabastuse ainult laevale, mis teeb reise muude konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või terminalidesse. Kui selline vabastus on antud, kinnitab käesoleva reegli lõikes 1 nimetatud ülevaataja lastiraamatusse tehtud asjakohase kande.
8 Kui lossimine ei toimu tanki pumpamistingimuste kohaselt, mille administratsioon on heaks kiitnud ning mille aluseks on käesoleva lisa liite 5 tingimused, võib lastijäätmete eemaldamiseks laevalt võtta käesoleva reegli lõikes 1 nimetatud ülevaatajat rahuldavad alternatiivsed meetmed, võttes arvesse reegli 12 kohaldatavates sätetes nimetatud koguseid. Lastiraamatusse tehakse asjakohased kanded.
9 Sadamariigi kontroll käitusnõuete täitmise üle3
9.1 Kui laev on mõne teise konventsiooniosalise sadamas, kontrollivad selle konventsiooniosalise nõuetekohaselt volitatud ametiisikud käesolevas lisas sätestatud käitusnõuete täitmist laevas, kui on kindel alus arvata, et laeva kapten või laevapere ei tunne põhilisi pardatoiminguid kahjulikest vedelainetest tuleneva reostuse vältimiseks.
9.2 Käesoleva reegli lõike 9 punktis 1 kirjeldatud asjaolude korral võtab konventsiooniosaline meetmed, mis tagavad, et laev ei lähe merele enne, kui olukord laeval vastab käesoleva lisa nõuetele.
9.3 Käesolevale reeglile kohaldatakse konventsiooni artiklis 5 ettenähtud sadamariigi kontrolli korda.
9.4 Ükski käesoleva reegli säte ei piira selle konventsiooniosalise õigusi ega kohustusi, kes kontrollib konventsioonis otse ettenähtud käitusnõuete täitmist.
7. peatükk
KAHJULIKE VEDELAINETEGA SEOTUD VAHEJUHTUMIST PÕHJUSTATUD REOSTUSE VÄLTIMINE
Reegel 17 Laeva erakorraliste abinõude plaan kahjulike vedelainete põhjustatud merereostuse puhuks
1 Igas vähemalt 150-se kogumahutavusega laevas, millega on lubatud vedada kahjulikke vedelaineid mahtlastina, peab olema laeva erakorraliste abinõude plaan kahjulike vedelainete põhjustatud merereostuse puhuks ja administratsioon peab olema selle heaks kiitnud.
2 Plaan koostatakse organisatsiooni väljatöötatud suuniste4 alusel laeva kapteni ja juhtkonna liikmete töökeeles või nendele arusaadavas keeles. Plaan sisaldab vähemalt järgmist:
.1 organisatsiooni suunistel5 põhinev kord, mille alusel laeva kapten ja muud laeva vastutavad isikud kannavad ette kahjulike vedelainete põhjustatud reostusjuhtumist, nagu on ette nähtud konventsiooni artiklis 8 ja I protokollis;
.2 nende asutuste või isikute loetelu, kellega tuleb kahjulike vedelainete põhjustatud reostusjuhtumi korral ühendust võtta;
.3 üksikasjalik kirjeldus meetmetest, mida laeval olevad isikud peavad viivitamata võtma juhtumist põhjustatud kahjulike vedelainete heite vähendamiseks või kontrollimiseks;
.4 kontaktisik laeval ja kord laeval võetud meetmete kooskõlastamiseks riigi- ja kohalike asutustega reostustõrje korral.
3 Laevade puhul, mille suhtes kohaldatakse ka konventsiooni I lisa reeglit 37, võib selle plaani ühendada laeva erakorraliste abinõude plaaniga naftareostuse puhuks, mida nõutakse konventsiooni I lisa reegli 37 alusel. Sellisel juhul kannab plaan pealkirja „Laeva erakorraliste abinõude plaan merereostuse puhuks“.
8. peatükk
VASTUVÕTUSEADMED
Reegel 18 Vastuvõtuseadmed ja lastilossimisterminalide süsteemid
1 Konventsiooniosalise valitsus kohustub tagama oma sadamaid, terminale ja remondisadamaid kasutavate laevade vajadustele vastavad vastuvõtuseadmed järgmiselt:
.1 laevalasti käitlevates sadamates ja terminalides peavad olema nõuetekohased seadmed käesoleva lisa nõuete täitmisest tulenevate kahjulike vedelainete jääkide ja neid jääke sisaldavate segude vastuvõtmiseks asjaomastele laevadele asjatuid viivitusi põhjustamata;
.2 NLS-tankereid remontivates laevaremondisadamates peavad olema nõuetekohased vastuvõtuseadmed sellist sadamat külastavatelt laevadelt kahjulikke vedelaineid sisaldavate jääkide ja segude vastuvõtmiseks.
2 Konventsiooniosalise valitsus määrab käesoleva reegli lõikes 1 nimetatud eesmärgile vastavad seadmetüübid iga oma territooriumil asuva lastimis- ja lossimissadama, terminali ja laevaremondisadama jaoks ning teatab sellest organisatsioonile.
3 Järgmised riigid võivad käesoleva reegli lõigete 1, 2 ja 6 nõuded täita piirkondliku korralduse kaudu siis, kui nende riikide ainulaadse olukorra tõttu on piirkondlik korraldus ainus praktiline vahend nimetatud nõuete täitmiseks:
.1 arengumaadest väikesed saareriigid ja
.2 riigid, mille rannik piirneb Arktika vetega, tingimusel et piirkondlik korraldus hõlmab üksnes nende riikide Arktika vetes asuvaid sadamaid.
Piirkondlikus korralduses osalevad osalisriigid on kohustatud välja töötama piirkondliku vastuvõtuseadmete kava, võttes sealjuures arvesse IMO väljatöötatud suuniseid.
Iga korralduses osaleva osalisriigi valitsus on kohustatud andma IMO-le konventsiooni osalisriikidele edastamiseks alljärgneva teabe:
.1 kuidas on piirkondlikus vastuvõtuseadmete kavas arvesse võetud IMO väljatöötatud suuniseid;
.2 andmed konkreetsete piirkondlike laevajäätmete vastuvõtukeskuste kohta, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, ning
.3 andmed nende sadamate kohta, kus on ainult piiratud võimalustega vastuvõtuseadmed.
4 Kui käesoleva lisa reegli 13 kohaselt on nõutav eelpesu ning lossimissadama suhtes kohaldatakse piirkondlikku vastuvõtuseadmete kava, siis teostatakse eelpesu ja sellele järgnev heide vastuvõtuseadmesse vastavalt käesoleva lisa reeglile 13 või kohaldatavas piirkondlikus vastuvõtuseadmete kavas sätestatud laevaheitmete piirkondlikus vastuvõtukeskuses.
5 Nende konventsiooniosaliste valitsused, kelle rannik piirneb mõne kindla eripiirkonnaga, lepivad omavahel kokku ja määravad kindlaks tähtpäeva, milleks käesoleva reegli lõikes 1 esitatud nõue täidetakse ning millest alates reegli 13 kohaldatavate lõigete nõuded kõnealuse piirkonna suhtes jõustuvad, ning teatavad organisatsioonile sel viisil kindlaksmääratud tähtpäeva vähemalt kuus kuud enne seda tähtpäeva. Organisatsioon teeb määratud tähtpäeva kõigile konventsiooniosalistele viivitamata teatavaks.
6 Konventsiooniosalise valitsus kohustub tagama, et lastilossimisterminalides on süsteemid, mis hõlbustavad nendes terminalides kahjulikke vedelaineid lossivate laevade lastitankide tühjendamist. Terminali lastivoolikutes ja torustikes, mis sisaldavad terminalis kahjulikke vedelaineid lossivatelt laevadelt vastuvõetud aineid, ei tohi tekkida tagasivoolu laeva.
7 Konventsiooniosaline teatab organisatsioonile asjaomaste konventsiooniosaliste teavitamiseks kõigist juhtudest, kui käesoleva reegli lõikes 1 ettenähtud seadmed või lõikes 6 ettenähtud süsteemid ei vasta väidetavalt nõuetele.
9. peatükk
KONVENTSIOONI SÄTETE TÄITMISE KONTROLLIMINE
Reegel 19 Kohaldamine
Konventsiooniosalised kohustuvad käesolevas lisas sisalduvate oma kohustuste ja ülesannete täitmisel järgima rakendamise koodeksi sätteid.
Reegel 20 Täitmise kontrollimine
1 Iga konventsiooniosaline kohustub läbima organisatsiooni korraldatud auditistandardi kohaseid korralisi auditeid, mille käigus kontrollitakse käesoleva lisa täitmist ja rakendamist.
2 Organisatsiooni peasekretär vastutab auditeerimissüsteemi haldamise eest organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel.
3 Iga konventsiooniosaline vastutab auditile kaasaaitamise ja auditi järelduste alusel tegevuskava elluviimise eest organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel.
4 Konventsiooniosaliste audit:
.1 peab põhinema organisatsiooni peasekretäri väljatöötatud üldisel ajakaval, arvestades organisatsiooni väljatöötatud suuniseid, ning
.2 tuleb läbi viia regulaarselt, arvestades organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.
10. peatükk
POLAARVETES TEGUTSEVATE LAEVADE RAHVUSVAHELINE KOODEKS
Reegel 21 Mõisted
Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
1 Polaarkoodeks – polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvaheline koodeks, mis koosneb sissejuhatusest, I-A ja II-A osast ning I-B ja II-B osast ning mis on vastu võetud resolutsioonidega MSC.385(94) ja MEPC.264(68), mida võidakse muuta, tingimusel et:
.1 polaarkoodeksi sissejuhatuse ja II-A osa 2. peatüki keskkonnateemaliste sätete muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja need hakkavad kehtima kooskõlas konventsiooni artikli 16 sätetega, mis puudutavad lisa liite muutmise korda; ning
.2 polaarkoodeksi II-B osa muudatused võtab vastu merekeskkonna kaitse komitee vastavalt oma kodukorrale.
2 Arktika veed – veed, mis asuvad põhja pool laiuskraadist 58º 00,0' põhjalaiust ja pikkuskraadist 42º 00,0' läänepikkust kuni laiuskraadini 64º 37,0' põhjalaiust ja pikkuskraadini 35º 27,0' läänepikkust ulatuvat joont ning sealt mööda loksodroomi kuni laiuskraadini 67º 03,9' põhjalaiust ja pikkuskraadini 26º 33,4' läänepikkust ning sealt mööda loksodroomi kuni laiuskraadini 70º 49,56' põhjalaiust ja pikkuskraadini 8º 59,61' läänepikkust (Sørkapp, Jan Mayen) ning mööda Jan Mayeni saare lõunakallast kuni laiuskraadini 73º 31,6' põhjalaiust ja pikkuskraadini 19º 01,0' idapikkust Bjørnøya saare juures, ning sealt mööda suure ringi kaart kuni laiuskraadini 68º 38,29' põhjalaiust ja pikkuskraadini 43º 23,08' idapikkust (Cap Kanin Nos) ning sealt mööda Aasia kontinendi põhjakallast ida poole kuni Beringi väinani ja Beringi väinast lääne suunas kuni laiuskraadini 60º põhjalaiust nii kaugele, kuni algab Ilpyrskiy, ning piki 60. põhjalaiuskraadi ida suunas kuni Etolini väinani ja seda mööda edasi ning sealt mööda Põhja-Ameerika kontinendi põhjakallast lõuna poole kuni laiuskraadini 60º põhjalaiust ning sealt ida poole mööda laiuskraadi 60º põhjalaiust kuni pikkuskraadini 56º 37,1' läänepikkust ning sealt kuni laiuskraadini 58º 00,0' põhjalaiust ja pikkuskraadini 42º 00,0' läänepikkust.
3 Polaarveed – Arktika veed ja/või Antarktika piirkond.
Reegel 22 Kohaldamine ja nõuded
1 Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigile polaarvetes tegutsevatele laevadele, millel on lubatud vedada kahjulikke vedelaineid mahtlastina.
2 Kõik käesoleva reegli lõikega 1 hõlmatud laevad peavad lisaks kõigile teistele käesoleva lisa kohaldatavatele nõuetele järgima polaarkoodeksi sissejuhatuse ja II-A osa 2. peatüki keskkonnaalaseid sätteid, kui ei ole sõnaselgelt märgitud teisiti.
3 Polaarkoodeksi II-A osa 2. peatüki kohaldamisel tuleks arvesse võtta polaarkoodeksi II-B osas toodud lisasuuniseid.
__________________________
1 Viide resolutsioonile A.1122(30), millega võeti vastu avamere abilaevadel ohtlike ja kahjulike vedelainete mahtlastina veo ja käitlemise koodeks (Code for the Transport and Handling of Hazardous and Noxious Liquid Substances in Bulk on Offshore Support Vessels, OSV Chemical Code) ja resolutisoonile MEPC.148(54).
2 Viide sadamariigi kontrolli korrale (Procedures for port State control), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A1155(32)
3 Viide sadamariigi kontrolli korrale (Procedures for port State control), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A.1155(32).
4 Viide suunistele laeva erakorraliste abinõude plaanide väljatöötamiseks naftareostuse puhuks ja kahjulike vedelainete põhjustatud merereostuse puhuks (Guidelines for the development of shipboard marine pollution emergency plans for oil and/or Noxious Liquid Substances), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga MEPC.85(44) ja mida on muudetud resolutsiooniga MEPC.137(53).
5 Viide laevade teatamissüsteemide ja laevade teatamisnõuete üldpõhimõtetele, sealhulgas suunised ohtlike kaupade, kahjulike ainete ja merereostusainetega seotud vahejuhtumitest teatamiseks (General Principles for Ship Reporting Systems and Ship Reporting Requirements, including Guidelines for Reporting Incidents Involving Dangerous Goods, Harmful Substances and/or Marine Pollutants), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A.851(20) ja mida on muudetud resolutsiooniga MEPC.138(53).
Lisa II lisa liited
MARPOL Annex II Regulations for the Control of Pollution by Noxious Liquid Substances in Bulk (Consolidated version as of 01.05.2024)
Facebook
X.com