KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitseVälislepingud

ÜROEriagentuuridRahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)

Teksti suurus:

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni IV lisa [seisuga 01.05.2024]

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.05.2024
Avaldamismärge:RT II, 19.03.2024, 6

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni IV lisa [seisuga 01.05.2024]

Konsolideeritud tekst seisuga 01.05.2024

Sisaldab muudatusi, mis on vastu võetud resolutsioonidega MEPC.115(51), MEPC.143(54), MEPC.164(56), MEPC.200(62), MEPC.246(66), MEPC.274(69), MEPC.275(69), MEPC.265(68), MEPC.330(76), MEPC.359(79).

1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon


MARPOL IV LISA

LAEVADE PÕHJUSTATAVA REOVEEREOSTUSE VÄLTIMISE REEGLID

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

Reegel 1    Mõisted

Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

1    Uus laev
    .1    laev, mille ehitusleping on sõlmitud või – ehituslepingu puudumise korral – laev, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus lisa jõustumise päeval või pärast seda, või
    .2    laev, mis on üle antud vähemalt kolm aastat pärast lisa jõustumist.

2    Olemasolev laev – laev, mis ei ole uus laev.

3    Reovesi
    .1    mis tahes liiki klosetipottidest ja pissuaaridest pärinev rikutud vesi ja muud jäätmed;
    .2    meditsiiniruumide (ambulants, laevalaatsaret jne) valamutest, vannidest ja piigartitest pärinev rikutud vesi;
    .3    elusloomade hoiuruumidest pärinev rikutud vesi; või
    .4    muu jäätmevesi, kui see on segunenud eespool nimetatud rikutud vetega.

4    Kogumistank – tank, mida kasutatakse reovee kogumiseks ja hoidmiseks.

5    Lähim maa. Kaugus lähimast maast – kaugus lähtejoonest, millest arvestatakse kõnealuse territooriumi territoriaalmerd rahvusvahelise õiguse alusel; konventsiooni kohaldamisel tähendab kaugus Austraalia kirderannikust kaugust joonest, mis algab Austraalia rannikul asuvast punktist:
11° 00’ lõunalaiust, 142° 08’ idapikkust,
sealt punktini 10° 35’ lõunalaiust, 141° 55’ idapikkust,
sealt punktini 10° 00’ lõunalaiust, 142° 00’ idapikkust,
sealt punktini 9° 10’ lõunalaiust, 143° 52’ idapikkust,
sealt punktini 9° 00’ lõunalaiust, 144° 30’ idapikkust,
sealt punktini 10° 41’ lõunalaiust, 145° 00’ idapikkust,
sealt punktini 13° 00’ lõunalaiust, 145° 00’ idapikkust,
sealt punktini 15° 00’ lõunalaiust, 146° 00’ idapikkust,
sealt punktini 17° 30’ lõunalaiust, 147° 00’ idapikkust,
sealt punktini 21° 00’ lõunalaiust, 152° 55’ idapikkust,
sealt punktini 24° 30’ lõunalaiust, 154° 00’ idapikkust,
sealt Austraalia rannikul asuva punktini 24°42’ lõunalaiust, 153 15’ idapikkust.

6    Eripiirkond – merepiirkond, kus okeanograafilistest ja ökoloogilistest tingimustest ning liikluse erilaadist tulenevatel tunnustatud tehnilistel põhjustel on tarvis kasutusele võtta kohustuslikud erimeetodid reoveest põhjustatud merereostuse vältimiseks.

Eripiirkonnad on:
    .1    I lisa reegli 1 lõike 11 punktis 2 määratletud Läänemere piirkond;
    .2    organisatsiooni poolt eripiirkondade määramise kriteeriumide ja korra kohaselt seoses laevade reovee põhjustatava merereostuse vältimisega määratud mis tahes muu mereala.

7    Rahvusvaheline merereis – merereis konventsiooni kohaldava riigi sadamast väljaspool seda riiki asuvasse sadamasse või vastupidi.

8    Isik – laevapere liige ja reisija.

9    Reisija – iga isik, välja arvatud:
    .1    kapten ja meeskonnaliikmed või teised ükskõik kellena laeval selle laeva huvides töötavad isikud;
    .2    alla ühe aasta vanused lapsed.

10    Reisilaev – laev, mis veab enam kui kahteteist reisijat.

     Reegli 11 lõike 3 kohaldamisel on uus reisilaev selline reisilaev,
    .1    mille ehitusleping on sõlmitud, või ehituslepingu puudumise korral laev, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus 1. juunil 2019 või pärast seda kuupäeva; või
    .2    mis antakse üle 1. juunil 2021 või hiljem.

Olemasolev reisilaev – reisilaev, mis ei ole uus reisilaev.

11    Tähtpäev – iga aasta päev ja kuu, mis vastab rahvusvahelise reoveereostuse vältimise tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevale.

12    Audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, mille käigus määratakse kindlaks, millisel määral auditi kriteeriume täidetakse.

13    Auditeerimissüsteem – organisatsiooni kehtestatud IMO liikmesriikide auditeerimissüsteem, milles arvestatakse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.

14    Rakendamise koodeks – organisatsiooni resolutsiooniga A.1070(28) vastu võetud IMO õigusaktide rakendamise koodeks (III koodeks).

15    Auditistandard – rakendamise koodeks.

16    Mehitamata veetav praam – praam,
    .1    millel puudub mehaaniline jõuajam;
    .2    mille pardal ei ole inimesi ega elusloomi;
    .3    mida ei kasutata reovee hoidmiseks veo ajal ning
    .4    millel ei ole seadmeid, mis võiksid tekitada selle lisa reegli 1 lõikes 3 määratletud reovett.

Reegel 2    Kohaldamine

1    Lisa sätteid kohaldatakse järgmiste rahvusvahelisi merereise tegevate laevade suhtes:
    .1    vähemalt 400-se kogumahutavusega uued laevad;
    .2    alla 400-se kogumahutavusega uued laevad, millel on lubatud vedada rohkem kui 15 isikut;
    .3    vähemalt 400-se kogumahutavusega olemasolevad laevad viie aasta möödudes lisa jõustumise kuupäevast;
    .4    alla 400-se kogumahutavusega olemasolevad laevad, millel on lubatud vedada rohkem kui 15 isikut, viie aasta möödudes lisa jõustumise kuupäevast.

2    Administratsioon tagab, et käesoleva reegli lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt olemasolevad laevad, mille kiil on maha pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus enne 2. oktoobrit 1983, on võimaluste piires varustatud reoveeheite seadmetega lisa reegli 11 nõuete kohaselt.

Reegel 3    Erandid ja vabastused

1    Lisa reeglit 11 ning polaarkoodeksi II-A osa 4. peatüki § 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
    .1    laevalt reoveeheite korral, mida kasutatakse laeva ja laeval olevate isikute ohutuse tagamiseks või inimelu päästmiseks merel, või
    .2    reoveeheite korral, mis tuleneb laeva või selle seadmete kahjustusest, kui enne ja pärast kahjustuse tekkimist on võetud kõik põhjendatud ettevaatusabinõud heite vältimiseks või minimeerimiseks.

2    Administratsioon võib vabastada mehitamata veetava praami selle lisa reegli 4 lõike 1 ja reegli 5 lõike 1 nõuete täitmisest, väljastades rahvusvahelise mehitamata veetava praami reoveereostuse vältimise nõuetest vabastamise tunnistuse maksimaalselt viie aasta pikkuseks perioodiks, tingimusel et praam on läbinud ülevaatuse, millega kinnitatakse, et praam vastab selle lisa reegli 1 lõike 16 punktides 1–4 sätestatud nõuetele


2. peatükk
ÜLEVAATUSED JA TUNNISTUSE ANDMINE

Reegel 4    Ülevaatused

1    Igale laevale, mis reegli 2 kohaselt peab vastama käesoleva lisa nõuetele, tuleb teha järgmised ülevaatused:
    .1    esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõttu või enne käesoleva lisa reegli 5 alusel nõutava tunnistuse esmakordset väljaandmist; see sisaldab laeva konstruktsiooni, seadmete, süsteemide, armatuuri, seadistuse ja materjali täielikku ülevaatust niivõrd, kuivõrd laevale kohaldatakse seda lisa. Käesoleva ülevaatusega tuleb tagada, et laeva konstruktsioon, seadmed, süsteemid, armatuur, seadistus ja materjal vastavad täielikult käesoleva lisa alusel kohaldatavatele nõuetele;
    .2    täisülevaatus administratsiooni määratud ajavahemike järel, mis ei tohi olla pikemad kui viis aastat, välja arvatud käesoleva lisa reegli 8 lõigete 2, 5, 6 või 7 kohaldamise korral. Täisülevaatusega tuleb tagada, et laeva konstruktsioon, seadmed, süsteemid, armatuur, seadistus ja materjal vastavad täielikult käesoleva lisa kohaldatavatele nõuetele;
    .3    lisaülevaatus, mis on asjaoludest olenevalt täielik või osaline, korraldatakse pärast käesoleva reegli lõikes 4 ettenähtud uuringutest tulenevaid parandustöid või alati pärast olulist remonti või uuendamist. Ülevaatusega tuleb tagada, et remont või uuendamine on tehtud korralikult, selleks kasutatud materjal ja töö teostus on täiesti rahuldav ning et laev vastab täiesti käesoleva lisa nõuetele.

2    Administratsioon võtab kasutusele asjakohased meetmed käesoleva reegli lõike 1 sätetega reguleerimata laevade jaoks, et tagada vastavus käesoleva lisa kohaldatavatele sätetele.

3    Laevade ülevaatusi käesoleva lisa sätete rakendamiseks teevad administratsiooni ametiisikud. Administratsioon võib volitada ülevaatusi tegema ka selleks nimetatud ülevaatajaid või tunnustatud organisatsioone.

4    Administratsioon, kes nimetab ülevaatajad või tunnistab organisatsioonid pädevaks ülevaatusi tegema käesoleva reegli lõikes 3 sätestatu kohaselt, volitab selleks nimetatud ülevaatajat või tunnustatud organisatsiooni vähemalt:
    .1    nõudma laeva parandamist;
    .2    tegema ülevaatusi, kui sadamariigi asjakohased asutused seda taotlevad.

Administratsioon teeb nimetatud ülevaatajatele või tunnustatud organisatsioonidele asutuse poolt delegeeritud konkreetsed kohustused ja tingimused teatavaks organisatsioonile, kes edastab need konventsiooniosalistele nende ametiisikute teavitamiseks.

5    Kui nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon teeb kindlaks, et laeva või laeva seadmete seisukord ei vasta olulisel määral tunnistuses märgitud andmetele või ei võimalda laeval merele minna, ilma et see tekitaks põhjendamatut merekeskkonna kahjustamise ohtu, peab ülevaataja või organisatsioon viivitamata tagama, et võetakse kasutusele meetmed puuduste kõrvaldamiseks, ja teatama sellest asjakohasel viisil administratsioonile. Kui meetmeid puuduste kõrvaldamiseks ei võeta, tuleb tunnistus kehtetuks tunnistada ning teatada sellest kohe administratsioonile; kui laev on mõne teise konventsiooniosalise sadamas, tuleb sadamariigi asjaomastele asutustele samuti kohe teatada. Kui administratsiooni ametiisik, nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon on teavitanud sadamariigi asjaomaseid asutusi, osutab kõnealuse sadamariigi valitsus sellisele ametiisikule, ülevaatajale või organisatsioonile igakülgset abi nende käesolevast reeglist tulenevate kohustuste täitmiseks. Sadamariigi valitsus võtab kohaldataval juhul kasutusele meetmeid, millega tagatakse, et laev ei lahku enne, kui ta võib minna merele või lahkuda sadamast, et liikuda lähimasse asjakohasesse remonditehasesse, ilma et see tekitaks põhjendamatut merekeskkonna kahjustamise ohtu.

6    Asjaomane administratsioon tagab igal juhul täielikult, et ülevaatus on põhjalik ja tõhus, ning kohustub tagama kõik vajalikud meetmed käesoleva ülesande täitmiseks.

7    Laeva ja selle seadmeid hooldatakse nii, et need vastavad konventsiooni sätetele ning tagavad, et laev püsib igas mõttes seisundis, mis võimaldab tal merele minna, ilma et see tekitaks põhjendamatut merekeskkonna kahjustamise ohtu.

8    Pärast laeva ülevaatust käesoleva reegli lõike 1 kohaselt ei tohi ülevaadatud konstruktsiooni, seadmeid, süsteeme, armatuuri, seadistust või materjale muuta ilma administratsiooni loata, välja arvatud kõnealuste seadmete ja armatuuri otsese väljavahetamise korral.

9    Kui laeval on juhtunud õnnetus või avastatud defekt, mis oluliselt ohustab laeva seisundit või lisas käsitletud seadmete tõhusust ja terviklust, teatab laeva kapten või omanik sellest esimesel võimalusel asjakohase tunnistuse väljastamise eest vastutavale administratsioonile, tunnustatud organisatsioonile või nimetatud ülevaatajale, kes korraldab uuringute algatamise, et kindlaks teha käesoleva reegli lõikes 1 nõutava ülevaatuse vajadus. Kui laev on mõne teise konventsiooniosalise sadamas, teavitab laeva kapten või omanik kohe ka sadamariigi asjaomaseid asutusi; nimetatud ülevaataja või tunnustatud organisatsioon teeb kindlaks, et selline teavitamine on toimunud.

Reegel 5    Tunnistuse väljastamine või kinnitamine

1    Rahvusvaheline reoveereostuse vältimise tunnistus väljastatakse pärast käesoleva lisa reegli 4 kohaselt tehtud esmast või täisülevaatust kõigile laevadele, mis teevad reise teiste konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või meres paiknevatesse terminalidesse. Olemasolevate laevade suhtes kohaldatakse seda nõuet viie aasta möödudes lisa jõustumise kuupäevast.

2    Käesoleva tunnistuse väljastab või kinnitab kas administratsioon või administratsiooni poolt nõuetekohaselt volitatud isik või organisatsioon1. Igal juhul vastutab administratsioon täielikult tunnistuse eest.

Reegel 6    Tunnistuse väljastamine või kinnitamine teise valitsuse poolt

1    Konventsiooniosalise valitsus võib administratsiooni taotlusel korraldada laeva ülevaatuse ja olles veendunud, et laev vastab lisa sätetele, väljastab või volitab väljastama laevale rahvusvahelise reoveereostuse vältimise tunnistuse ning vajaduse korral kinnitab, et laevale on antud kõnealune tunnistus, või volitab seda kinnitama lisa kohaselt.

2    Tunnistuse ja ülevaatuse akti koopiad edastatakse võimalikult kiiresti taotluse esitanud administratsioonile.

3    Sel viisil väljastatud tunnistuses peab olema märge, et tunnistus on väljastatud administratsiooni taotlusel ning et see kehtib ja seda tunnustatakse samaväärselt lisa reegli 5 alusel väljastatud tunnistusega.

4    Rahvusvahelist reoveereostuse vältimise tunnistust ega mehitamata veetava praami nõuetest vabastamise tunnistust ei väljastata laevadele, millel on õigus sõita sellise riigi lipu all, mis ei ole osalisriik.

Reegel 7    Tunnistuse vorm

1    Rahvusvaheline reoveereostuse vältimise tunnistus koostatakse vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles lisa I liites esitatud vormi kohaselt. Kui kasutatakse ka vormi väljastanud riigi ametlikku keelt, võetakse see aluseks vaidluse või lahknevuse korral.

2     Rahvusvaheline mehitamata veetava praami reoveereostuse vältimise nõuetest vabastamise tunnistus koostatakse vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles selle lisa II liites esitatud vormi kohaselt. Kui kasutatakse ka tunnistuse väljastanud riigi ametlikku keelt, võetakse see aluseks vaidluse või lahknevuse korral.

Reegel 8    Tunnistuse kehtivusaeg ja -tingimused

1    Rahvusvaheline reoveereostuse vältimise tunnistus väljastatakse administratsiooni nimetatud ajavahemikuks, mis ei tohi olla pikem kui viis aastat.

2.1    Olenemata käesoleva reegli lõike 1 nõuetest hakkab juhul, kui täisülevaatus tehakse kolme kuu jooksul enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevast.

2.2    Kui täisülevaatus tehakse pärast olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, hakkab uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäevast.

2.3    Kui täisülevaatus tehakse rohkem kui kolm kuud enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, hakkab uus tunnistus kehtima alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast ning kehtib kuni viis aastat alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast.

3    Kui tunnistus väljastatakse lühemaks ajaks kui viis aastat, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivusaega selle lõppemise kuupäevast käesoleva reegli lõikes 1 nimetatud maksimaalse ajavahemikuni.

4    Kui täisülevaatus on tehtud, kuid uut tunnistust ei saa väljastada või laevale toimetada enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemist, võib administratsiooni volitatud isik või organisatsioon kinnitada olemasoleva tunnistuse ja selline tunnistus kehtib kuni viis kuud alates kinnitamisele eelneva kehtivusaja lõppemise kuupäevast.

5    Kui laev ei ole tunnistuse kehtivusaja lõppemise ajal sadamas, kus on ette nähtud teha ülevaatus, võib administratsioon pikendada tunnistuse kehtivusaega; kuid seda pikendatakse ainult selleks, et laev saaks lõpetada oma reisi sadamas, kus on ette nähtud teha ülevaatus, ja ainult juhul, kui see on asjakohane ja põhjendatud. Tunnistust pikendatakse kõige rohkem kolmeks kuuks; laeval, mille tunnistuse kehtivusaega on pikendatud, ei ole õigust pärast saabumist sadamasse, kus on ette nähtud teha ülevaatus, lahkuda selle pikenduse alusel sadamast ilma uue tunnistuseta. Kui täisülevaatus on tehtud, kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse pikendamisele eelneva kehtivusaja lõppemisest.

6    Administratsioon võib pikendada lühireise tegevale laevale väljastatud tunnistuse kehtivusaega, mida ei ole pikendatud käesoleva reegli kohaselt, kuni ühe kuu võrra alates tunnistuses märgitud kehtivusaja lõppemisest. Kui täisülevaatus on tehtud, kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates olemasoleva tunnistuse pikendamisele eelneva kehtivusaja lõppemisest.

7    Administratsiooni kindlaksmääratud erandjuhtudel ei ole uuele tunnistusele tarvis märkida olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemise kuupäeva, nagu on nõutud käesoleva reegli lõike 2 punktis 2 või lõigetes 5 või 6. Sellistel erandjuhtudel kehtib uus tunnistus kuni viis aastat alates täisülevaatuse lõppemise kuupäevast.

8    Käesoleva lisa reegli 5 või 6 kohaselt väljastatud tunnistus kaotab kehtivuse järgmistel juhtudel:
    .1    kui käesoleva lisa reegli 4 lõike 1 alusel kindlaksmääratud ajavahemike jooksul ei ole tehtud asjakohaseid ülevaatusi või
    .2    kui laev viiakse üle teise riigi lipu alla. Uue tunnistuse andmiseks peab seda väljastav valitsus olema täielikult veendunud, et laev vastab käesoleva lisa reegli 4 lõigete 7 ja 8 nõuetele. Kui laev viiakse üle teise konventsiooniosalise lipu alla ja kui taotlus tehakse kolme kuu jooksul pärast üleviimist, edastab selle konventsiooniosalise valitsus, kelle lipu all laeval oli varem õigus sõita, nii kiiresti kui võimalik administratsioonile koopia tunnistusest, mis oli laeval enne üleviimist, ja võimaluse korral ka asjakohaste ülevaatusaktide koopiad.


3. peatükk
SEADMED JA HEITE KONTROLLIMINE

Reegel 9    Reoveesüsteemid

1    Iga laev, mis peab reegli 2 kohaselt vastama käesoleva lisa nõuetele, peab olema varustatud ühega järgmistest reoveesüsteemidest:
    .1    reoveepuhasti, mille tüübi on administratsioon heaks kiitnud, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud standardeid ja katsemeetodeid katsemeetodeid2 , või
    .2    administratsiooni heakskiidetud süsteem reovee desinfitseerimiseks ja reoainete jahvatamiseks. Süsteemi peavad olema paigaldatud administratsiooni nõuetele vastavad seadmed reovee ajutiseks kogumiseks, kui laev asub vähem kui 3 meremiili kaugusel lähimast maast, või
    .3    administratsiooni nõuetele vastava mahutavusega kogumistank kogu reovee säilitamiseks, võttes arvesse laeva kasutust, laeval olevate isikute arvu ja muid asjakohaseid tegureid. Kogumistank peab olema projekteeritud administratsiooni nõuete kohaselt ning varustatud vahendiga, mis näitab visuaalselt tanki sisu mahtu.

2    Erandina lõikest 1 peab iga reisilaev, mis peab reegli 2 kohaselt vastama käesoleva lisa nõuetele ja millele kohaldatakse eripiirkonnas viibimise ajal reegli 11 lõiget 3, olema varustatud ühega järgmistest reoveesüsteemidest:
    .1    reoveepuhasti, mille tüübi on administratsioon heaks kiitnud, võttes arvesse organisatsiooni väljatöötatud standardeid ja katsemeetodeid,
    .2    administratsiooni nõuetele vastava mahutavusega kogumistank kogu reovee säilitamiseks, võttes arvesse laeva kasutust, laeval olevate isikute arvu ja muid asjakohaseid tegureid. Kogumistank peab olema projekteeritud administratsiooni nõuete kohaselt ning varustatud vahendiga, mis näitab visuaalselt tanki sisu mahtu.

Reegel 10    Standardsed väljalaskeühendused

1    Selleks et ühendada vastuvõtuseadmete torustik laeva väljalasketorustikuga, peab mõlemal torustikul olema standardne väljalaskeühendus vastavalt järgmisele tabelile:

VÄLJALASKEÜHENDUSE ÄÄRIKU STANDARDMÕÕTMED

Kirjeldus

Mõõtmed

Välisläbimõõt

210 mm

Siseläbimõõt

Vastavalt toru välisläbimõõdule

Poldiavade ringjoone läbimõõt

170 mm

Ääriku uurded

Neli auku läbimõõduga 18 mm, mis paiknevad üksteisest võrdsel kaugusel eespool nimetatud läbimõõduga ringjoonel ja mis on läbi lõigatud kuni ääriku servani. Uurde laius peab olema 18 mm

Ääriku paksus

16 mm

Poltide ja mutrite arv ning läbimõõt    

Neli polti läbimõõduga 16 mm ja asjakohase pikkusega

Äärik peab olema kavandatud nii, et selle külge oleks võimalik kinnitada maksimaalselt 100 mm siseläbimõõduga torud; äärik peab olema terasest või muust samaväärsest materjalist ning lamepindne. Äärik ja sobiv tihend peavad taluma töörõhku 600 kPa. Laevadel teoreetilise pardakõrgusega kuni 5 m võib väljalaskeühenduse siseläbimõõt olla 38 mm

2    Sihtotstarbelistel laevadel, näiteks reisiparvlaevadel, võib teise võimalusena paigaldada laeva väljalasketorustikku väljalaskeühenduse, mille administratsioon võib heaks kiita, näiteks kiirliitmiku.

Reegel 11    Reoveeheide

A     Reoveeheide muudelt kui reisilaevadelt kõigis piirkondades ja reoveeheide reisilaevadelt väljaspool eripiirkondi

1    Reovee heitmine merre on keelatud, kui lisa reegli 3 sätetega ei ole ette nähtud teisiti, välja arvatud juhul, kui:
    .1    laev heidab jahvatatud ja desinfitseeritud reovett, kasutades administratsiooni poolt lisa reegli 9 lõike 1 punkti 2 kohaselt heakskiidetud süsteemi, kaugemal kui kolm meremiili lähimast maast, või jahvatamata ja desinfitseerimata reovett kaugemal kui 12 meremiili lähimast maast, tingimusel et kogumispaakides hoitud reovett või elusloomade hoiuruumidest pärinevat reovett ei heideta mingil juhul korraga, vaid mõõduka kiirusega ajal, mil laev liigub kursil kiirusega vähemalt neli sõlme; heite kiiruse kiidab heaks administratsioon organisatsiooni väljatöötatud standardite3 põhjal; või
    .2    laeval töötab administratsiooni heakskiidetud reoveepuhasti, mis vastab käesoleva lisa reegli 9 lõike 1 punktis 1 nimetatud käitamisnõuetele, ja heitvesi ei tekita nähtavaid ujuvaid tahkeid osakesi ega põhjusta ümbritseva vee värvuse muutumist.

2    Lõike 1 sätteid ei kohaldata laevade suhtes, mis tegutsevad sellise riigi jurisdiktsiooni all olevates vetes, kes on kehtestanud vähem ranged nõuded, ning muudest riikidest pärit külastavate laevade suhtes, kui need viibivad kõnealustes vetes ning heidavad merre reovett selliste vähem rangete nõuete alusel.

B    Reoveeheide reisilaevadelt eripiirkonnas

3    Reisilaevalt reovee heitmine eripiirkonnas4 on keelatud, kui käesoleva lisa reegli 3 sätetega ei ole ette nähtud teisiti:
    .1    uute reisilaevade puhul organisatsiooni poolt käesoleva lisa reegli 13 lõike 2 kohaselt määratud kuupäeval, kuid mitte mingil juhul enne 1. juunit 2019 ning
    .2    olemasolevate reisilaevade puhul organisatsiooni poolt käesoleva lisa reegli 13 lõike 2 kohaselt määratud kuupäeval, kuid mitte mingil juhul enne 1. juunit 2021,
välja arvatud siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
laeval töötab administratsiooni heakskiidetud reoveepuhasti, mis on saanud administratsiooni tõendi selle kohta, et see vastab käesoleva lisa reegli 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud käitamisnõuetele, ning heitveest ei tule nähtavaid ujuvaid tahkeid osakesi ja see ei põhjusta ümbritseva vee värvuse muutumist.

C    Üldnõuded

4    Kui reovesi on segatud MARPOLi muude lisade reguleerimisalasse kuuluvate jäätmete või heitveega, tuleb peale käesoleva lisa nõuete täita ka kõnealuste lisade nõudeid.


4. peatükk
VASTUVÕTUSEADMED

Reegel 12    Vastuvõtuseadmed

1    Konventsiooniosalise valitsus, kes nõuab, et tema jurisdiktsiooni all olevates vetes tegutsevad laevad ja külastavad laevad täidaksid tema vetes olles reegli 11 lõike 1 nõudeid, kohustub tagama, et sadamates ja reovee vastuvõtuterminalides on seadmed, mis vastavad neid kasutavate laevade vajadustele, põhjustamata laevadele tarbetuid viivitusi.

2    Järgmised riigid võivad käesoleva reegli lõike 1 nõuded täita piirkondliku korralduse kaudu siis, kui nende riikide ainulaadse olukorra tõttu on piirkondlik korraldus ainus praktiline vahend nimetatud nõuete täitmiseks:
    .1    arengumaadest väikesed saareriigid ja
    .2    riigid, mille rannik piirneb Arktika vetega, tingimusel et piirkondlik korraldus hõlmab üksnes nende riikide Arktika vetes asuvaid sadamaid.

Piirkondlikus korralduses osalevad osalisriigid on kohustatud välja töötama piirkondliku vastuvõtuseadmete kava, võttes sealjuures arvesse IMO väljatöötatud suuniseid.

Iga korralduses osaleva osalisriigi valitsus on kohustatud andma IMO-le konventsiooni osalisriikidele edastamiseks alljärgneva teabe:
    .1    kuidas on piirkondlikus vastuvõtuseadmete kavas võetud arvesse IMO väljatöötatud suuniseid;
    .2    andmed konkreetsete piirkondlike laevajäätmete vastuvõtukeskuste kohta, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, ning
    .3    andmed nende sadamate kohta, kus on ainult piiratud võimalustega vastuvõtuseadmed.

3    Konventsiooniosalise valitsus teatab asjaomaste konventsiooniosaliste valitsuste teavitamiseks organisatsioonile kõigist juhtumitest, kui käesoleva reegli alusel paigaldatud vastuvõtuseadmed on väidetavalt ebapiisavad.

Reegel 13    Vastuvõtuseadmed reisilaevade jaoks eripiirkondades

1    Iga konventsiooniosaline, kelle rannik piirneb eripiirkonnaga, kohustub tagama, et:
    .1    eripiirkonna sadamates ja terminalides, mida kasutavad reisilaevad, on reovee vastuvõtuseadmed;
    .2    vastuvõtuseadmed on piisavad reisilaevade vajaduste rahuldamiseks;
    .3    vastuvõtuseadmeid käitatakse selliselt, et reisilaevadele ei põhjustata asjatuid viivitusi.

2    Iga konventsiooniosalise valitsus kohustub teatama organisatsioonile käesoleva reegli lõike 1 kohaselt võetud meetmetest. Pärast piisava arvu teadete kättesaamist vastavalt käesoleva reegli lõikele 1 määrab organisatsioon tähtpäeva, millest alates reegli 11 lõike 3 nõuded kõnealuse piirkonna suhtes jõustuvad. Organisatsioon teeb määratud tähtpäeva kõigile konventsiooniosalistele teatavaks vähemalt kaksteist kuud enne kõnealust tähtpäeva. Kuni määratud tähtpäevani on eripiirkonnas sõitev laev kohustatud järgima käesoleva lisa reegli 11 lõike 1 nõudeid.


5. peatükk
SADAMARIIGI KONTROLL

Reegel 14    Sadamariigi kontroll käitusnõuete täitmise üle5

1    Kui laev on mõne teise konventsiooniosalise sadamas või meres paiknevas terminalis, kontrollivad selle konventsiooniosalise nõuetekohaselt volitatud ametiisikud käesolevas lisas sätestatud käitusnõuete täitmist laevas, kui on kindlasti alust arvata, et laeva kapten või laevapere ei tunne põhilisi pardatoiminguid reoveesaaste vältimiseks.

2    Käesoleva reegli lõikes 1 kirjeldatud asjaolude korral võtab konventsiooniosaline meetmed, mis tagavad, et laev ei lähe merele enne, kui olukord laeval vastab käesoleva lisa nõuetele.

3    Käesolevale reeglile kohaldatakse konventsiooni artiklis 5 ettenähtud sadamariigi kontrolli korda.

4    Ükski käesoleva reegli säte ei piira selle konventsiooniosalise õigusi ega kohustusi, kes kontrollib konventsioonis otse ettenähtud käitusnõuete täitmist.


6. peatükk
LISA SÄTETE TÄITMISE KONTROLLIMINE

Reegel 15    Kohaldamine

Konventsiooniosalised kohustuvad lisas sisalduvate kohustuste ja ülesannete täitmisel järgima rakendamise koodeksi sätteid.

Reegel 16    Täitmise kontrollimine

1    Iga konventsiooniosaline kohustub läbima organisatsiooni korraldatud auditistandardi kohaseid korralisi auditeid, mille käigus kontrollitakse lisa täitmist ja rakendamist.

2    Organisatsiooni peasekretär vastutab auditeerimissüsteemi haldamise eest organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel.

3    Iga konventsiooniosaline vastutab auditile kaasaaitamise ja auditi järelduste alusel tegevuskava elluviimise eest organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel.

4    Konventsiooniosaliste audit:
    .1    peab põhinema organisatsiooni peasekretäri väljatöötatud üldisel ajakaval, arvestades organisatsiooni väljatöötatud suuniseid, ja
    .2    tuleb läbi viia regulaarselt, arvestades organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.


7. peatükk.
POLAARVETES TEGUTSEVATE LAEVADE RAHVUSVAHELINE KOODEKS

Reegel 17    Mõisted

Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1    Polaarkoodeks – polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvaheline koodeks, mis koosneb sissejuhatusest, I-A ja II-A osast ning I-B ja II-B osast ning mis on vastu võetud resolutsioonidega MSC.385(94) ja MEPC.264(68), mida võidakse muuta, tingimusel et:
    .1    polaarkoodeksi sissejuhatuse ja II-A osa 4. peatüki keskkonnateemaliste sätete muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja need hakkavad kehtima kooskõlas konventsiooni artikli 16 sätetega, mis puudutavad lisa liite muutmise korda; ja
    .2    polaarkoodeksi II-B osa muudatused võtab vastu merekeskkonna kaitse komitee vastavalt oma kodukorrale.

2    Antarktika piirkond – merepiirkond lõuna pool 60° lõunalaiust.

3    Arktika veed – veed, mis asuvad põhja pool laiuskraadist 58° 00,0' põhjalaiust ja pikkuskraadist 42° 00,0' läänepikkust kuni laiuskraadini 64° 37,0' põhjalaiust ja pikkuskraadini 35° 27,0' läänepikkust ulatuvat joont ning sealt mööda loksodroomi kuni laiuskraadini 67° 03,9' põhjalaiust ja pikkuskraadini 26° 33,4' läänepikkust ning sealt mööda loksodroomi kuni laiuskraadini 70° 49,56' põhjalaiust ja pikkuskraadini 8° 59,61' läänepikkust (Sørkapp, Jan Mayen) ning mööda Jan Mayeni saare lõunakallast kuni laiuskraadini 73° 31,6' põhjalaiust ja pikkuskraadini 19° 01,0' idapikkust Bjørnøya saare juures, ning sealt mööda suure ringi kaart kuni laiuskraadini 68° 38,29' põhjalaiust ja pikkuskraadini 43° 23,08' idapikkust (Cap Kanin Nos) ning sealt mööda Aasia kontinendi põhjakallast ida poole kuni Beringi väinani ja Beringi väinast lääne suunas kuni laiuskraadini 60° põhjalaiust nii kaugele, kuni algab Ilpyrskiy, ning piki 60. põhjalaiuskraadi ida suunas kuni Etolini väinani ja seda mööda edasi ning sealt mööda Põhja-Ameerika kontinendi põhjakallast lõuna poole kuni laiuskraadini 60° põhjalaiust ning sealt ida poole mööda laiuskraadi 60° põhjalaiust kuni pikkuskraadini 56° 37,1' läänepikkust ning sealt kuni laiuskraadini 58° 00,0' põhjalaiust ja pikkuskraadini 42° 00,0′ läänepikkust.

4    Polaarveed – Arktika veed ja/või Antarktika piirkond.

Reegel 18    Kohaldamine ja nõuded

1    Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigile polaarvetes tegutsevatele ja käesoleva lisa kohase tunnistuse saanud laevadele.

2    Kõik käesoleva reegli lõikega 1 hõlmatud laevad peavad lisaks kõigile teistele käesoleva lisa kohaldatavatele nõuetele järgima polaarkoodeksi sissejuhatuse ja II-A osa 4. peatüki keskkonnaalaseid sätteid, kui ei ole sõnaselgelt märgitud teisiti.
_______________________
1 Viide organisatsiooni resolutsiooniga A.739(18) vastu võetud suunistele administratsioonide nimel tegutsevate organisatsioonide tunnustamise kohta ning organisatsiooni resolutsiooniga A.789(19) vastu võetud spetsifikaate administratsiooni nimel tegutsevate tunnustatud organisatsioonide ülevaatuste ja setifitseerimise funktsiooni kohta.
2 Viide organisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee resolutsioonile MEPC.2(VI) vastu võetud soovitus rahvusvaheliste heitveestandardite kohta ning suunised reoveepuhastite jõudluskatsete kohta (Recommendation on international effluent standards and guidelines for performance tests for sewage treatment plants) või resolutsiooniga MEPC.159(55) vastu võetud reoveepuhastite heitveenormide ja jõudluskatsete rakendamise muudetud suunised (Revised guidelines on implementation of effluent standards and performance tests for sewage treatment plants) (vt kolmas ühtne tõlgendus) või 2012. aasta resolutsioonile MEPC.227(64)juhised reoveepuhastite heitveenormide rakendamise ja jõudluskatsete kohta.
3 Viide organisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee resolutsioonile MEPC.157(55) vastu võetud soovitus töötlemata reoveeheite kiiruse standardite kohta.
4 Viide resolutsiooniga MEPC 275(69) kehtestatud kuupäevale, mil MARPOL IV lisa reegli 11 lõige 3 jõustub Läänemere eripiirkonna suhtes.
5 Viide sadamariigi kontrolli korrale (Procedures for port State control), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A1155(32).
 

Lisa IV lisa liited

MARPOL Annex IV Regulations for the Prevention of Pollution by Sewage from Ships (Consolidated version as of 01.05.2024)

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json