1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni V lisa [seisuga 01.05.2024]
Konsolideeritud tekst seisuga 01.05.2024
Sisaldab muudatusi, mis on vastu võetud resolutsioonidega MEPC.201(62), MEPC.246(66), MEPC.265(68), MEPC.277(70), MEPC.314.(74), MEPC.360(79).
MARPOL V LISA
LAEVADE PÕHJUSTATAVA PRÜGIREOSTUSE VÄLTIMISE REEGLID
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Reegel 1 Mõisted
Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
1 Loomakorjused – reisi kestel surnud või eutaneeritud mis tahes loomade surnukehad, mida veetakse pardal lastina.
2 Lastijäätmed – mis tahes lasti jäägid, mida ei käsitleta konventsiooni teistes lisades, s.o pardal või lastiruumides oleva lasti jäägid, mis jäävad järele pärast lastimis- ja lossimistööde lõpetamist, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid, nii märjana kui kuivana või pesuvees sisalduvana, kuid välja arvatud lastitolm, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olev tolm.
3 Toiduõli – mis tahes liiki toiduks tarvitatav õli või loomne rasv, mida kasutatakse või mis on mõeldud kasutamiseks toidu valmistamisel, kuid mille hulka ei kuulu nende õlidega valmistatud toit ise.
4 Olmejäätmed – igat liiki jäätmed, mida ei käsitleta teistes lisades ja mis tekib laeva pardal olevates olmeruumides. Olmejäätmete hulka ei kuulu olmereovesi (nn hallvesi).
5 Liigub kursil – laev on merel teel kursil või kurssidel, sealhulgas kaldudes kõrvale lühimalt üldkursilt, mis niivõrd, kui see on laeva navigeerimise mõttes teostatav, jaotab heite nii suurele merealale, kui see on mõistlikkuse piires võimalik.
6 Püügivahendid – kõik füüsilised vahendid või osa neist või vahendite kogum, mida saab panna veele või vette või merepõhja eesmärgiga püüda mere- või mageveeorganisme või kontrollida hilisemat püüki või saaki.
7 Püsi- või ujuvplatvormid – merel asuvad kinnitatud või ujuvad rajatised, mida kasutatakse merepõhjast maavarade otsinguil või ammutamisel või maavarade töötlemisel, mis toimub avamerel.
8 Toidujäätmed – kõik riknenud või mitteriknenud toiduained, sealhulgas puuviljad, köögiviljad, piimatooted, linnuliha, lihatooted ja toidust tulenevad jäätmed, mis tekivad laeva pardal.
9 Prügi – igat liiki toidujäätmed, olmejäätmed ja tegevusjäätmed, kõik plastid ja lastijäätmed, põletustuhk, toiduõli, püügivahendid ja loomakorjused, mis tekivad laeva tavapärase käitamise käigus ning mida tuleb pidevalt või perioodiliselt kõrvaldada, välja arvatud konventsiooni teistes lisades määratletud või loetletud ained. Prügi hulka ei kuulu toorkala ja kalaosad, mis tekivad reisi kestel toimuva kalapüügitegevuse tulemusena või vesiviljeluse tulemusena, mille hulka kuulub kalade, sealhulgas karpide ja vähkide transport, et viia nad vesiviljelusrajatisse, ning püütud kala, seahulgas karpide ja krabide transport sellistest rajatistest kaldale nende töötlemiseks.
10 Põletustuhk – tuhk ja šlakk, mis tuleneb prügi põletamiseks pardal kasutatavatest jäätmepõletusseadmetest.
11 Lähim maa. Kaugus lähimast maast – kaugus lähtejoonest, millest arvestatakse kõnealuse territooriumi territoriaalmerd rahvusvahelise õiguse alusel; käesoleva lisa kohaldamisel tähendab kaugus Austraalia kirderannikust kaugust joonest, mis algab Austraalia rannikul asuvast punktist:
11° 00’ lõunalaiust, 142°08’ idapikkust
punktini 10° 35’ lõunalaiust,
141° 55’ idapikkust,
sealt
punktini 10° 00’ lõunalaiust, 142° 00’ idapikkust, sealt
punktini 9° 10’ lõunalaiust, 143° 52’ idapikkust, sealt
punktini 9° 00’ lõunalaiust, 144° 30’ idapikkust, sealt
punktini 10° 41’ lõunalaiust, 145° 00’ idapikkust, sealt
punktini 13° 00’ lõunalaiust, 145° 00’ idapikkust, sealt
punktini 15° 00’ lõunalaiust, 146° 00’ idapikkust, sealt
punktini 17° 30’ lõunalaiust, 147° 00’ idapikkust, sealt
punktini 21° 00’ lõunalaiust, 152° 55’́ idapikkust, sealt
punktini 24° 30’ lõunalaiust, 154° 00’ idapikkust, sealt
Austraalia rannikul asuva punktini 24° 42’ lõunalaiust, 153° 15’ idapikkust.
12 Tegevusjäätmed – kõik tahked jäätmed, sealhulgas püdelad jäätmed, mida ei käsitleta teistes lisades ja mida kogutakse pardal laeva tavapärase hoolduse või käitamise käigus või kasutatakse lasti stauimiseks ja käitlemiseks. Tegevusjäätmete hulka kuuluvad ka lastiruumide ja välispindade pesuvees sisalduvad puhastusvahendid ja lisaained. Tegevusjäätmete hulka ei kuulu olmereovesi (nn hallvesi), pilsivesi ega muud sarnased heited, mis kuuluvad laeva käitamise juurde, arvestades organisatsiooni poolt välja töötatud suuniseid.
13 Plast – tahke materjal, mis sisaldab olulise koostisosana ühte või mitut suure molekulmassiga polümeeri ja mis moodustatakse (kujundatakse) polümeeri tootmise ajal või lõpptoote valmistamisel kuumuse ja/või surve abil. Plastide omadused varieeruvad alates kõvast ja rabedast kuni pehme ja elastseni. Käesoleva lisa kontekstis on „kõik plastid“ kogu prügi, mis koosneb plastist või mis sisaldab mis tahes vormis plasti, sealhulgas sünteetilised köied, sünteetilised kalavõrgud, plastist prügikotid ja põletustuhk, mis tekib plasttoodete põletamise tagajärjel.
14 Eripiirkond – merepiirkond, kus okeanograafilistest ja ökoloogilistest tingimustest ning liikluse erilaadist tulenevatel tunnustatud tehnilistel põhjustel on tarvis kasutusele võtta kohustuslikud erimeetodid prügist põhjustatud merereostuse vältimiseks.
Käesoleva lisa kohaldamisel on eripiirkondadeks Vahemere piirkond, Läänemere piirkond, Musta mere piirkond, Punase mere piirkond, lahtede piirkond, Põhjamere piirkond, Antarktika piirkond ja laiem Kariibi mere piirkond, mis määratletakse järgmiselt:
.1 Vahemere piirkond – Vahemeri koos lahtede ja ääremeredega; mille piiriks on Vahemere ja Musta mere vahel paralleel 41° põhjalaiust ning mis piirneb läänes Gibraltari väinaga piki meridiaani 5° 36 ́ läänepikkust;
.2 Läänemere piirkond – Läänemeri koos Põhjalahe, Soome lahe ja Läänemere suudmega, mis piirneb Greneni paralleeliga Skagerraki väinas 57° 44,8 ́ põhjalaiust;
.3 Musta mere piirkond – Must meri kuni Vahemere ja Musta mere vahelise piirjooneni piki paralleeli 41° põhjalaiust;
.4 Punase mere piirkond – Punane meri koos Suessi ja Al-‘Aqaba’ lahega, mis piirneb lõunas Ras si Ane (12° 28,5’ põhjalaiust ja 43° 19,6’ idapikkust) ja Husn Muradi (12° 40,4’ põhjalaiust ja 43° 30,2’ idapikkust) vahelise loksodroomiga;
.5 Lahtede piirkond – piirkond, mis paikneb loode pool Ras al Haddi (22° 30’ põhjalaiust ja 59° 48’ idapikkust) ja Ras al Fastehi (25° 04’ põhjalaiust ja 61° 25’ idapikkust) vahelist loksodroomi;
.6 Põhjamere piirkond – Põhjameri koos ääremeredega, mille piirid on järgmised:
.1 Põhjameri, mis asub 62° põhjalaiusest lõuna pool ja 4° läänepikkusest ida pool;
.2 Skagerrak, mille lõunapiir kulgeb Grenenist ida poole piki 57° 44,8’ põhjalaiust; ja
.3 La Manche’i väin ja selle ümbrus, mis asub 5° läänepikkusest ida pool ja 48° 30’ põhjalaiusest põhja pool;
.7 Antarktika piirkond – merepiirkond lõuna pool 60° lõunalaiust;
.8 Laiem Kariibi mere piirkond – Mehhiko laht ja Kariibi meri koos lahtede ja ääremeredega ning Atlandi ookeani osa piirjooneni, mis kulgeb piki 30° põhjalaiust Floridast ida poole kuni 77° 30’ läänepikkust, sealt piki loksodroomi lõikepunktini 20° põhjalaiust ja 59° läänepikkust, sealt piki loksodroomi lõikepunktini 7° 20’ põhjalaiust ja 50° läänepikkust, edasi piki loksodroomi edela suunas Prantsuse Guajaana idapiirini.
15 Audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, mille käigus määratakse kindlaks, millisel määral auditi kriteeriume täidetakse.
16 Auditeerimissüsteem – organisatsiooni kehtestatud IMO liikmesriikide auditeerimissüsteem, milles arvestatakse organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.
17 Rakendamise koodeks – organisatsiooni resolutsiooniga A.1070(28) vastu võetud IMO õigusaktide rakendamise koodeks (III koodeks).
18 Auditistandard – rakendamise koodeks.
19 Elektrooniline arvestusraamat – seade või süsteem, mille administratsioon on heaks kiitnud ning mida kasutatakse heitmise, üleandmise ja muude selle lisa alusel nõutavate toimingute kohta vajalike elektrooniliste kannete tegemiseks paberil arvestusraamatu asemel.
Reegel 2 Kohaldamine
Kui ei ole sõnaselgelt teisiti sätestatud, kohaldatakse käesolevat lisa kõigi laevade suhtes.
Reegel 3 Üldine keeld heita prügi merre
1 Igasuguse prügi merre heitmine on keelatud, kui lisa reeglites 4, 5, 6 ja 7 ning lisa reegli 13 lõikes 1 määratletud polaarkoodeksi II-A osa 5. peatüki lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.
2 Kui lisa reeglis 7 ei ole sätestatud teisiti, on keelatud heita merre igasugust plasti, sealhulgas (kuid mitte ainult) sünteetilisi köisi, sünteetilisi kalavõrke, plastist prügikotte ja põletustuhka, mis tekib plasttoodete põletamise tagajärjel.
3 Kui lisa reeglis 7 ei ole sätestatud teisiti, on keelatud heita merre igasugust toiduõli.
Reegel 4 Prügi merre heitmine väljaspool eripiirkondi
1 Järgmise prügi merre heitmine väljaspool eripiirkondi on lubatud ainult siis, kui laev liigub kursil ja lähimast maast nii kaugel, kui vähegi otstarbekas, kuid igal juhul peab kaugus maast olema vähemalt:
.1 3 meremiili lähimast maast toidujäätmete puhul, mis on läbinud jahvatusvõre või peenesti. Sellised peenestatud või jahvatatud toidujäätmed peavad läbi mahtuma kuni 25 mm avadega sõelast.
.2 12 meremiili lähimast maast toidujäätmete puhul, mida ei ole töödeldud vastavalt punktile 1.
.3 12 meremiili lähimast maast lastijäätmete puhul, mida ei saa utiliseerida üldkättesaadavate lossimismeetodite abil. Sellised lastijäätmed ei tohi sisaldada mingeid aineid, mida käesoleva lisa I liites sätestatud kriteeriumide kohaselt liigitatakse merekeskkonna jaoks kahjulikeks.
.4 Loomakorjuste merre heitmine peab toimuma võimalikult kaugel lähimast maast, arvestades organisatsiooni poolt väljatöötatud suuniseid.
2 Lastiruumi, teki ja välispindade pesuvees sisalduvaid puhastusvahendeid või lisaaineid võib merre heita, kuid need ained ei tohi olla merekeskkonnale kahjulikud, arvestades organisatsiooni poolt väljatöötatud suuniseid.
3 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (muudetud redaktsioonis) reeglis VI/1-1.2 määratletud puistlast, välja arvatud teravili, liigitatakse lisa I liite kohaselt ning lastisaatja deklareerib sellise lasti kohta, kas see on merekeskkonnale kahjulik või mitte.
4 Kui prügi on segatud või saastunud muude ainetega, mille keskkonda heitmine on keelatud või mille suhtes kehtivad erisugused heitenõuded, kohaldatakse rangemaid nõudeid.
Reegel 5 Püsi- või ujuvplatvormidelt prügi merre heitmise erinõuded
1 Keelatud on heita merre igasugust prügi püsi- või ujuvplatvormidelt ning kõigilt muudelt laevadelt, kui need asuvad selliste platvormide juures või neist kuni 500 m kaugusel, arvestades käesoleva reegli lõikes 2 sätestatud erisusi.
2 Toidujäätmeid võib merre heita püsi- või ujuvplatvormidelt, mis asuvad lähimast maast kaugemal kui 12 meremiili, ning kõigilt muudelt laevadelt, kui need asuvad selliste platvormide juures või neist kuni 500 m kaugusel, kuid ainult siis, kui toidujäätmed on läbinud jahvatusvõre või peenesti. Sellised peenestatud või jahvatatud toidujäätmed peavad läbi mahtuma kuni 25 mm avadega sõelast.
Reegel 6 Prügi merre heitmine eripiirkondades
1 Järgmise prügi merre heitmine eripiirkondades on lubatud ainult siis, kui laev liigub kursil, ning ainult järgmisel viisil:
.1 Toidujäätmete merre heitmine lähimast maast nii kaugel, kui vähegi otstarbekas, kuid igal juhul vähemalt 12 meremiili kaugusel lähimast maast või lähimast šelfiliustikust. Toidujäätmed peavad läbima jahvatusvõre või peenesti ja mahtuma läbi kuni 25 mm avadega sõelast. Toidujäätmed ei tohi olla saastunud ühegi teist liiki prügiga. Sissetoodud linnukasvatussaaduste, sealhulgas linnuliha ja selle osade merre heitmine ei ole lubatud Antarktika piirkonnas, kui neid ei ole eelnevalt steriliseeritud.
.2 Lastijäätmete merre heitmine, kui neid ei saa utiliseerida üldkättesaadavate lossimismeetodite abil, järgides sealjuures kõiki järgmisi tingimusi:
.1 lastiruumide pesuvees sisalduvad lastijäätmed, puhastusvahendid ja lisaained ei sisalda mingeid aineid, mida käesoleva lisa liites I sätestatud kriteeriumide kohaselt liigitatakse merekeskkonna jaoks kahjulikena;
.2 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS, muudetud redaktsioonis) reeglis VI/1-1.2 määratletud puistlast, välja arvatud teravili, liigitatakse lisa I liite kohaselt ning lastisaatja deklareerib sellise lasti kohta, kas see on merekeskkonnale kahjulik või mitte.
.3 lastiruumide pesuvees sisalduvad puhastusvahendid ja lisaained ei sisalda mingeid aineid, mida organisatsiooni poolt väljatöötatud juhiseid arvestades liigitatakse merekeskkonnale kahjulikena;
.4 nii lähtesadam kui ka järgmine sihtsadam asuvad eripiirkonnas ning laev ei välju nende sadamate vahelisel alal eripiirkonnast;
.5 nimetatud sadamates ei ole nõuetekohaseid vastuvõtuseadmeid, arvestades organisatsiooni poolt väljatöötatud juhiseid; ja
.6 kui käesoleva punkti alapunktide 1–5 tingimused on täidetud, siis tuleb lastiruumide pesuvesi, mis sisaldab jääke, heita merre lähimast maast või lähimast šelfiliustikust nii kaugel, kui vähegi otstarbekas, ning igal juhul vähemalt 12 meremiili kaugusel lähimast maast või lähimast šelfiliustikust.
2 Teki ja välispindade pesuvees sisalduvaid puhastusvahendeid või lisaaineid võib merre heita, kuid ainult siis, kui need ained ei ole merekeskkonnale kahjulikud, arvestades organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.
3 Antarktika piirkonna suhtes kehtivad järgmised reeglid (lisaks käesoleva reegli lõikes 1 toodud sätetele):
.1 Iga konventsiooniosaline, kelle sadamatest suunduvad laevad on teel Antarktika piirkonda või kelle sadamatesse saabuvad laevad on teel Antarktika piirkonnast, kohustub tagama võimalikult kiiresti nõuetekohased seadmed kogu prügi vastuvõtmiseks kõikidelt laevadelt, põhjustamata tarbetuid viivitusi ning vastavalt neid külastavate laevade vajadustele.
.2 Iga konventsiooniosaline kohustub tagama, et kõigil laevadel, millel on õigus sõita tema lipu all, on enne Antarktika piirkonda sisenemist pardal nõuetekohased mahutid, et piirkonnas tegutsemise ajal hoida laevas kogu prügi, ning on sõlmitud kokkulepped prügi vastuvõtuseadmesse heitmiseks pärast piirkonnast lahkumist.
4 Kui prügi on segatud või saastunud muude ainetega, mille keskkonda heitmine on keelatud või mille suhtes kehtivad erisugused heitenõuded, kohaldatakse rangemaid nõudeid.
Reegel 7 Erandid
1 Käesoleva lisa reegleid 3, 4, 5 ja 6 ning polaarkoodeksi II-A osa 5. peatüki lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
.1 prügi merre heitmine laevalt, mis on vajalik laeva ja laeva pardal viibivate isikute ohutuse tagamiseks või inimelu päästmiseks merel; või
.2 prügi leke, mis on tekkinud laeva või selle seadmete kahjustuse tõttu, tingimusel et enne ja pärast kahju tekkimist on tarvitusele võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud lekke vältimiseks või minimeerimiseks; või
.3 püügivahendite juhuslik kaotamine laevalt tingimusel, et on tarvitusele võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud, et kadumist vältida; või
.4 püügivahendite merre heitmine laevalt, et kaitsta merekeskkonda või tagada antud laeva või laevapere ohutus.
2 Kursil liikuvate laevade suhtes kehtivad erandid:
.1 käesoleva lisa reeglite 4 ja 6 ning polaarkoodeksi II-A osa 5. peatüki nõuded, mis kehtivad teel olevate laevade suhtes, ei kehti toidujäätmete merre heitmise puhul, kui on selge, et selliste toidujäätmete pardal hoidmine kujutaks endast otsest terviseriski pardal olevate inimeste jaoks.
Reegel 8 Vastuvõtuseadmed
1 Iga konventsiooniosaline kohustub tagama, et sadamates ja terminalides oleksid nõuetekohased prügi vastuvõtuseadmed, mis vastavad neid kasutavate laevade vajadustele, põhjustamata laevadele tarbetuid viivitusi.
2 Vastuvõtuseadmed eripiirkondades
.1 Iga konventsiooniosaline, kelle rannik piirneb eripiirkonnaga, kohustub võimalikult kiiresti tagama, et kõigis eripiirkonna sadamates ja terminalides on nõuetekohased vastuvõtuseadmed, võttes arvesse nendes piirkondades tegutsevate laevade vajadusi.
.2 Iga asjaomane konventsiooniosaline teatab organisatsioonile käesoleva reegli lõike 2 punkti 1 kohaselt võetud meetmetest. Pärast piisava arvu teatiste kättesaamist määrab organisatsioon tähtpäeva, millest alates käesoleva lisa reegli 6 nõuded kõnealuse piirkonna suhtes jõustuvad. Organisatsioon teeb määratud tähtpäeva kõigile konventsiooniosalistele teatavaks vähemalt kaksteist kuud enne kõnealust tähtpäeva. Kuni määratud tähtpäevani on eripiirkonnas sõitvad laevad seoses prügi heitega merre väljaspool eripiirkondi kohustatud järgima käesoleva lisa reegli 4 nõudeid.
3 Järgmised riigid võivad käesoleva reegli lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 nõuded täita piirkondliku korralduse kaudu siis, kui nende riikide ainulaadse olukorra tõttu on piirkondlik korraldus ainus praktiline vahend nimetatud nõuete täitmiseks:
.1 arengumaadest väikesed saareriigid ja
.2 riigid, mille rannik piirneb Arktika vetega, tingimusel et piirkondlik korraldus hõlmab üksnes nende riikide Arktika vetes asuvaid sadamaid.
Piirkondlikus korralduses osalevad osalisriigid on kohustatud välja töötama piirkondliku vastuvõtuseadmete kava, võttes sealjuures arvesse IMO väljatöötatud suuniseid.
Iga korralduses osaleva osalisriigi valitsus on kohustatud andma IMO-le konventsiooni osalisriikidele edastamiseks alljärgneva teabe:
.1 kuidas on piirkondlikus vastuvõtuseadmete kavas arvesse võetud IMO väljatöötatud suuniseid;
.2 andmed kindlate piirkondlike laevajäätmete vastuvõtukeskuste kohta, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, ning
.3 andmed nende sadamate kohta, kus on ainult piiratud võimalustega vastuvõtuseadmed. “Konventsiooniosaline teatab asjaomaste konventsiooniosaliste teavitamiseks organisatsioonile kõigist juhtumitest, kui käesoleva reegli alusel paigaldatud vastuvõtuseadmed on väidetavalt ebapiisavad.
4 Konventsiooniosaline teatab asjaomaste konventsiooniosaliste teavitamiseks organisatsioonile kõigist juhtumitest, kui käesoleva reegli alusel paigaldatud vastuvõtuseadmed on väidetavalt ebapiisavad.
Reegel 9 Sadamariigi kontroll käitusnõuete täitmise üle1
1 Kui laev on mõne teise konventsiooniosalise sadamas või meres paiknevas terminalis, kontrollivad selle konventsiooniosalise nõuetekohaselt volitatud ametiisikud käesolevas lisas sätestatud käitusnõuete täitmist laevas, kui on kindlasti alust arvata, et laeva kapten või laevapere ei tunne põhilisi pardatoiminguid prügi põhjustatava reostuse vältimiseks.
2 Käesoleva reegli lõikes 1 kirjeldatud asjaolude korral võtab konventsiooniosaline meetmed, mis tagavad, et laev ei lähe merele enne, kui olukord laeval vastab käesoleva lisa nõuetele.
3 Käesolevale reeglile kohaldatakse konventsiooni artiklis 5 ettenähtud sadamariigi kontrolli korda.
4 Ükski käesoleva reegli säte ei piira selle konventsiooniosalise õigusi ega kohustusi, kes kontrollib konventsioonis otse ettenähtud käitusnõuete täitmist.
Reegel 10 Plakatid, prügikäitluskavad ja prügiarvestuse pidamine
1 .1 Iga laev, mille pikkus on 12 m või rohkem, ning püsi- või ujuvplatvormid panevad välja plakatid, millega teavitatakse laevaperet ja reisijaid käesoleva lisa reeglite 3, 4, 5 ja 6 ning polaarkoodeksi II-A osa 5. peatüki lõige 2 alusel kohaldatavatest prügi merre heitmist puudutavatest nõuetest.
.2 Plakatid koostatakse laevapere töökeeles. Laevadel, mida kasutatakse reiside tegemiseks konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või meres paiknevatesse terminalidesse, peavad plakatid olema ka inglise, prantsuse või hispaania keeles.
2 Vähemalt 100-se kogumahutavusega laeval ja laeval, millega on lubatud vedada vähemalt 15 isikut, samuti püsi- või ujuvplatvormil peab olema prügikäitluskava, mida laevapere on kohustatud järgima. Kavas esitatakse prügi vähendamise, kogumise, ladustamise, töötlemise ja kõrvaldamise ning pardal olevate seadmete kasutamise kirjalik kord. Samuti määratakse käesoleva prügikäitluskava täitmise eest vastutav isik või isikud. Kava koostatakse organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel laevapere töökeeles.
3 Vähemalt 100-se kogumahutavusega laeval ja laeval, millega on lubatud vedada vähemalt 15 isikut ning mida kasutatakse reiside tegemiseks teiste osalisriikide jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või meres paiknevatesse terminalidesse, ning kõigil püsi- või ujuvplatvormidel peab olema prügiraamat. Olenemata sellest, kas prügiraamat on laeva ametliku logiraamatu osa, elektrooniline arvestusraamat, mis peab olema saanud administratsiooni heakskiidu, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, või muul kujul, peab see vastama käesoleva lisa II liites esitatud vormile:
.1 iga merre heitmise või vastuvõtuseadmesse andmise kohta või lõppenud tuhastamise kohta tehakse viivitamatult kanne prügiraamatusse ning sellele kirjutab heite või põletamise kuupäeval alla toimingu eest vastutav juhtkonna liige. Prügiraamatu igal täidetud leheküljel või elektrooniliste kannete rühmal peab olema laeva kapteni allkiri. Prügiraamatu kanded peavad olema vähemalt inglise, prantsuse või hispaania keeles. Kui kanded on tehtud ka selle riigi ametlikus keeles, kelle lipu all on laeval õigus sõita, võetakse need aluseks vaidluse või lahkarvamuse korral;
.2 reeglitele 4, 5, 6 või polaarkoodeksi II-A osa 5. peatüki lõige 2 vastava heite kohta tehtud kandes peab sisalduma kuupäev ja kellaaeg, laeva asukoht (laius- ja pikkuskraad), prügi liik ning heidetud prügi hinnanguline kogus (kuupmeetrites). Lastijäätmete heite kohta tuleb lisaks eelnimetatule märkida ka heite algus- ja lõpuasukohad;
.3 lõpetatud tuhastamise kohta tehtud kandes peab sisalduma kuupäev ja kellaaeg ning laeva asukoht (laius- ja pikkuskraad) tuhastamise alustamisel ja lõpetamisel, tuhastatud prügi liigid ning iga liiki tuhastatud prügi hinnanguline kogus kuupmeetrites;
.4 sadama vastuvõtuseadmetesse üleantud heitme kohta tehtud kandes peab sisalduma üleandmise kuupäev ja kellaaeg, sadam või vastuvõtuseade või laeva nimi, üleantud prügi liigid ning iga liiki üleantud prügi hinnanguline kogus kuupmeetrites;
.5 prügiraamatut koos vastuvõtuseadmetest saadud kviitungitega hoitakse laeva pardal ning püsi- ja ujuvplatvormil sellises kohas, kus see on mõistlikul ajal alati kontrollimiseks hõlpsalt kättesaadav. Prügiraamatut säilitatakse vähemalt kaks aastat alates sellesse viimase kande tegemise kuupäevast;
.6 selle lisa reeglis 7 nimetatud heite, lekke või juhusliku kaotamise korral tehakse prügiraamatusse kanne; juhul, kui tegemist on alla 100-se kogumahutavusega laevaga, tehakse laeva ametlikku logiraamatusse kanne heite, lekke või juhusliku kaotamise kuupäeva ja kellaaja, sadama või laeva asukoha (laius- ja pikkuskraad ning vee sügavus, kui see on teada), heite, lekke või kaotamise põhjuste kohta, samuti lisatakse merre heidetud, lekkinud või kaotatud asjade üksikasjalik kirjeldus, heidetud, lekkinud või kaotatud prügi liigid, iga liiki prügi hinnanguline kogus kuupmeetrites, ning mõistlikud ettevaatusabinõud, mis võeti kasutusele vastava heite, lekke või juhusliku kaotamise vältimiseks või miinimumini viimiseks, ning üldised märkused.
4 Administratsioon võib loobuda prügiraamatuga seotud nõuete kohaldamisest:
.1 laeva suhtes, mis teeb kuni üks (1) tund kestvaid reise ja millega on lubatud vedada 15 või enamat isikut; või
.2 püsi- või ujuvplatvormide suhtes.
5 Konventsiooniosalise valitsuse pädev asutus võib kontrollida prügiraamatut või laeva ametlikku logiraamatut mis tahes laeva pardal, millele kohaldatakse käesolevat reeglit, kui laev asub selle riigi sadamas või meres paiknevas terminalis, ning teha nimetatud raamatute mis tahes kandest koopia ja nõuda, et laeva kapten kinnitaks kande koopia tõesust. Iga nimetatud viisil laeva prügiraamatu või laeva ametliku logiraamatu kandest tehtud koopiat, mille tõesust on laeva kapten kinnitanud, võib kasutada kohtumenetluses tõendusmaterjalina kandes esitatud asjaolude kohta. Pädeval asutusel tuleb käesoleva lõike kohaselt prügiraamatut või laeva ametlikku logiraamatut kontrollida ja tõestatud koopia võtta nii kiiresti kui võimalik, põhjustamata laevale asjatuid viivitusi.
6 Reegli 7 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud püügivahendite juhuslikust kaotamisest või merre heitmisest, mis kujutab endast olulist ohtu merekeskkonnale või laevajuhtimisele, tuleb teatada riigile, kelle lipu all laeval on õigus sõita, ning kui kaotamine või merre heitmine leiab aset vetes, mis kuuluvad rannikuäärse riigi jurisdiktsiooni alla, siis ka vastavale rannikuriigile.
2. peatükk
LISA SÄTETE TÄITMISE KONTROLLIMINE
Reegel 11 Kohaldamine
Konventsiooniosalised kohustuvad oma käesolevas lisas sisalduvate kohustuste ja ülesannete täitmisel järgima rakendamise koodeksi sätteid.
Reegel 12 Täitmise kontrollimine
1 Iga konventsiooniosaline kohustub läbima organisatsiooni korraldatud auditistandardi kohaseid korralisi auditeid, mille käigus kontrollitakse käesoleva lisa täitmist ja rakendamist.
2 Organisatsiooni peasekretär vastutab auditeerimissüsteemi haldamise eest organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel.
3 Iga konventsiooniosaline vastutab auditile kaasaaitamise ja auditi järelduste alusel tegevuskava elluviimise eest organisatsiooni väljatöötatud suuniste alusel.
4 Konventsiooniosaliste audit:
.1 peab põhinema organisatsiooni peasekretäri väljatöötatud üldisel ajakaval, arvestades organisatsiooni väljatöötatud suuniseid; ja
.2 tuleb läbi viia regulaarselt, arvestades organisatsiooni väljatöötatud suuniseid.
3. peatükk
POLAARVETES TEGUTSEVATE LAEVADE RAHVUSVAHELINE KOODEKS
Reegel 13 Mõisted
Lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
1 Polaarkoodeks – polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvaheline koodeks, mis koosneb sissejuhatusest, I-A ja II-A osast ning I-B ja II-B osast ning mis on vastu võetud resolutsioonidega MSC.385(94) ja MEPC.264(68), mida võidakse muuta, tingimusel et:
.1 polaarkoodeksi sissejuhatuse ja II-A osa 5. peatüki keskkonnateemaliste sätete muudatused võetakse vastu, jõustatakse ja need hakkavad kehtima kooskõlas konventsiooni artikli 16 sätetega, mis puudutavad lisa liite muutmise korda; ja
.2 polaarkoodeksi II-B osa muudatused võtab vastu merekeskkonna kaitse komitee vastavalt oma kodukorrale.
2 Arktika veed – veed, mis asuvad põhja pool laiuskraadist 58° 00,0' põhjalaiust ja pikkuskraadist 42° 00,0′ läänepikkust kuni laiuskraadini 64° 37,0' põhjalaiust ja pikkuskraadini 35° 27,0' läänepikkust ulatuvat joont ning sealt mööda loksodroomi kuni laiuskraadini 67° 03,9' põhjalaiust ja pikkuskraadini 26° 33,4' läänepikkust ning sealt mööda loksodroomi kuni laiuskraadini 70° 49,56' põhjalaiust ja pikkuskraadini 8° 59,61' läänepikkust (Sørkapp, Jan Mayen) ning mööda Jan Mayeni saare lõunakallast kuni laiuskraadini 73° 31,6' põhjalaiust ja pikkuskraadini 19° 01,0' idapikkust Bjørnøya saare juures, ning sealt mööda suure ringi kaart kuni laiuskraadini 68° 38,29' põhjalaiust ja pikkuskraadini 43° 23,08' idapikkust (Cap Kanin Nos) ning sealt mööda Aasia kontinendi põhjakallast ida poole kuni Beringi väinani ja Beringi väinast lääne suunas kuni laiuskraadini 60° põhjalaiust nii kaugele, kuni algab Ilpyrskiy, ning piki 60. põhjalaiuskraadi ida suunas kuni Etolini väinani ja seda mööda edasi ning sealt mööda Põhja-Ameerika kontinendi põhjakallast lõuna poole kuni laiuskraadini 60° põhjalaiust ning sealt ida poole mööda laiuskraadi 60° põhjalaiust kuni pikkuskraadini 56° 37,1' läänepikkust ning sealt kuni laiuskraadini 58° 00,0' põhjalaiust ja pikkuskraadini 42° 00,0' läänepikkust.
3 Polaarveed – Arktika veed ja/või Antarktika piirkond.
Reegel 14 Kohaldamine ja nõuded
1 Käesolev peatükk kohaldub kõigile polaarvetes tegutsevatele laevadele, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse.
2 Kõik käesoleva reegli lõikega 1 hõlmatud laevad peavad lisaks kõigile teistele käesoleva lisa kohaldatavatele nõuetele järgima polaarkoodeksi sissejuhatuse ja II-A osa 5. peatüki keskkonnaalaseid sätteid, kui ei ole sõnaselgelt märgitud teisiti.
3 Polaarkoodeksi II-A osa 5. peatüki kohaldamisel tuleks arvesse võtta polaarkoodeksi II-B osas toodud lisasuuniseid.
____________________
1 Viide sadamariigi kontrolli korrale (Procedures for port State control), mis on vastu võetud organisatsiooni resolutsiooniga A1155(32).
Lisa V lisa liited
MARPOL Annex V Regulations for the Control of Pollution by Garbage from Ships
Facebook
X.com