HALDUSÕIGUSLiiklus ja transportVälislepingud

OrganisatsioonidRahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF)

Teksti suurus:

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade muudatused

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II, 19.11.2021, 2

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) ja selle lisade muudatused

Vastu võetud 26.09.2018

Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seadus

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile vastavas redaktsioonis


Konventsiooni põhiosa osaline muutmine

Sätete muutmine

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile (Vilniuse protokoll) vastavas redaktsioonis muudetakse järgmiselt:

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

1. Lõike 1 punkti a alapunkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
   „3. leping raudteeinfrastruktuuri kasutamise kohta rahvusvahelises raudteeliikluses;“

2. Lõikesse 1 lisatakse punkti d järele punkt e:
   „e) kehtestab rahvusvahelises liikluses kasutatavate rongide ohutu kasutuse nõuded;“

3. Lõikes 1 muudetakse varasem punkt e punktiks f.

4. Lõikes 1 muudetakse varasem punkt f punktiks g järgmises sõnastuses:
   „g) arendab edasi punktides a–f nimetatud ühtset õiguskorda, ühtseid eeskirju ja menetlusi, arvestades õiguslikke, majanduslikke ja tehnilisi muudatusi.“


Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

1. Lõikes 1 muudetakse punkti e, sõnastades selle järgmiselt:
   „e) „Raudteeinfrastruktuuri kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitleva lepingu (CUI) ühtsed eeskirjad“, konventsiooni lisa E,“

2. Lõikesse 1 lisatakse uus punkt h järgmises sõnastuses:

   „h) „Rahvusvahelises liikluses kasutatavate rongide ohutu kasutuse (EST) ühtsed eeskirjad“, konventsiooni lisa H;“

3. Lõikes 1 muudetakse varasem punkt h punktiks i.


Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

1. Lõikes 1 muudetakse punkti e, sõnastades selle järgmiselt:
   „e) tegeleb kõigi teiste küsimustega, mis on talle vastavalt APTU, ATMFi ja ESTi ühtsetele eeskirjadele läbivaatamiseks suunatud.“

2. Muudetakse lõiget 2, sõnastades selle järgmiselt:

„2. Tehnikaekspertide komisjon on otsustusvõimeline (artikli 13 lõige 3), kui esindatud on pool liikmesriikidest vastavalt artikli 16 lõikele 1. Kui võetakse vastu otsuseid APTU ühtsete eeskirjade lisade sätete kohta, ei ole vastavate lisade suhtes hääleõigust neil liikmesriikidel, kes antud sätete kohta on esitanud vastuväite artikli 35 lõike 4 alusel või deklaratsiooni APTU ühtsete eeskirjade artikli 9 lõike 1 alusel. Kui võetakse vastu otsuseid ESTi ühtsete eeskirjade lisade sätete kohta, ei ole vastavate lisade suhtes hääleõigust neil liikmesriikidel, kes antud sätete kohta on esitanud vastuväite artikli 35 lõike 4 alusel või deklaratsiooni ESTi ühtsete eeskirjade artikli 9 lõike 1 alusel.“


Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

1. Lõikes 4 muudetakse punkti g, sõnastades selle järgmiselt:
   „g) ATMFi ühtseid eeskirju, välja arvatud artiklid 1, 3 ja 9 ning nende ühtsete eeskirjade lisad;“

2. Lõikesse 4 lisatakse punkti g järele punkt h:
   „h) ESTi ühtseid eeskirju, välja arvatud artiklid 1 ja 9 ning nende ühtsete eeskirjade lisad.“

3. Muudetakse lõiget 6, sõnastades selle järgmiselt:

„6. Tehnikaekspertide komisjon teeb otsuse ettepanekute kohta, mis on esitatud APTU, ATMFi ja ESTi ühtsete eeskirjade uue lisa vastuvõtmiseks või olemasoleva lisa muutmiseks. Kui sellised ettepanekud on esitatud tehnikaekspertide komisjonile, siis võib üks kolmandik komisjonis esindatud riikidest nõuda, et need ettepanekud esitataks otsustamiseks üldkogule.“


Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

Muudetakse lõikeid 3–6, sõnastades need järgmiselt:

„3. Üldkogu poolt vastu võetud konventsiooni lisade muudatused jõustuvad kõikide liikmesriikide suhtes kolmekümne kuue kuu möödumisel sellest, kui peasekretär on neist teatanud, välja arvatud nende liikmesriikide suhtes, kes enne muudatuste jõustumist on deklareerinud, et nad neid muudatusi heaks ei kiida, samuti nende liikmesriikide suhtes, kes on esitanud deklaratsiooni vastavalt artikli 42 lõike 1 esimesele lausele. Üldkogu võib otsustada muudatuste jõustumise edasilükkamise artikli 14 lõikes 6 sätestatud konventsiooni muudatusettepanekute vastuvõtmiseks ettenähtud häälteenamusega.

4. Liikmesriigid saadavad peasekretärile oma teatised üldkogul vastuvõetud konventsiooni enda muudatuste heakskiitmise kohta, samuti deklaratsioonid, millega nad konventsiooni enda või selle lisade muudatusi heaks ei kiida. Peasekretär teavitab sellest teisi liikmesriike.

5. Lõikes 2 nimetatud tähtaega hakatakse arvestama päevast, mil peasekretär teatab, et tingimused muudatuste jõustumiseks on täidetud.

6. Üldkogu võib mõne muudatuse vastuvõtmisel otsustada, et see muudatus on niivõrd oluline, et iga liikmesriik, kes esitab deklaratsiooni vastavalt lõikele 2 või 3 ja kes ei kiida muudatust heaks või võtab deklaratsiooni tagasi kaheksateist kuu jooksul pärast selle jõustumist, lakkab pärast selle tähtaja möödumist olemast organisatsiooni liige.“


Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

1. Muudetakse lõiget 4, sõnastades selle järgmiselt:

„4. Nelja kuu jooksul alates lõikes 3 nimetatud peasekretäri teate päevast võivad liikmesriigid esitada vastuväite. Kui üks neljandik liikmesriikidest esitab vastuväite, siis muudatused ei jõustu. Nendes liikmesriikides, kes esitasid otsuste kohta õigeaegselt vastuväite, peatatakse otsuste jõustumisel tervikuna antud lisa kohaldamine liikluses nende liikmesriikidega ja nende liikmesriikide vahel. Kuid vastuväite esitamisel mõne tehnilise standardi kehtestamise või ühtse tehnoeeskirja vastuvõtmise kohta peatatakse otsuste jõustumisel ainult vastava standardi või eeskirja kohaldamine liikluses nende liikmesriikidega ja nende liikmesriikide vahel; sama kehtib ka osalise vastuväite korral. Vastuväite esitamisel ESTi ühtsete eeskirjade lisa vastuvõtmise või muutmise kohta peatatakse otsuste jõustumisel ainult vastava lisa kohaldamine liikluses nende liikmesriikidega ja nende liikmesriikide vahel; sama kehtib ka osalise vastuväite korral.“

2. Muudetakse lõike 6 punkti c, sõnastades selle järgmiselt:
   [Märkus: lõike 6 punkti c muudatus puudutab üksnes prantsuskeelset sätet]

3. Lõikesse 6 lisatakse punkti c järele punkt d:
   „d)  kes on esitanud deklaratsiooni vastavalt ESTi ühtsete eeskirjade artikli 9 lõikele 1.“


Lisa E (CUI)

Sätete muutmine

Infrastruktuuri kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitlevate lepingute ühtseid eeskirju, mis on 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 3. juuni 1999. aasta protokollile (Vilniuse protokoll) vastavas redaktsioonis lisa E, muudetakse järgmiselt:


Pealkirja muudetakse järgmiselt:

Muudetakse pealkirja, sõnastades selle järgmiselt:
Raudteeinfrastruktuuri kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitleva lepingu ühtsed eeskirjad


Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

1. Muudetakse lõiget 1, sõnastades selle järgmiselt:

„1.  Käesolevaid ühtseid eeskirju kohaldatakse kõikide lepingute suhtes, mis käsitlevad raudteeinfrastruktuuri kasutamist (kasutusleping) liikmesriigis rahvusvahelises raudteeliikluses rahvusvaheliste raudteevedude läbiviimiseks CIVi ühtsete eeskirjade ja CIMi ühtsete eeskirjade tähenduses.“

2. Lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige 2:

„2.  Neid ühtseid eeskirju kohaldatakse sõltumata lepingupoolte asukohast või kodakondsusest ja ka siis, kui raudteeinfrastruktuuri majandavad või kasutavad riigid või riiklikud asutused või organisatsioonid.“

3. Varasem lõige 2 muudetakse lõikeks 3.


Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

1. Punkti a järele lisatakse järgmine punkt aa:
   „aa)  „rahvusvaheline raudteeliiklus“ liiklust, mis eeldab rahvusvahelise rongiliini kasutamist või mitme järjestikuse riigisisese rongiliini kasutamist, mis asuvad vähemalt kahes liikmesriigis ja mida koordineerivad infrastruktuuriettevõtjad või asjakohaste rongiliinide jaotamise eest vastutavad asutused;“

2. Muudetakse punkti b, sõnastades selle järgmiselt:
   „b)  „ettevõtja“ isikut, kes võimaldab raudteeinfrastruktuuri kasutada ja kellel on kohustused vastavalt raudteeinfrastruktuuri asukohariigis kehtivatele seadustele ja teistele õigusaktidele;“

3. Muudetakse punkti c, sõnastades selle järgmiselt:
   „c)  „vedaja“ füüsilist või juriidilist isikut, kes veab raudteel reisijaid ja/või kaupa rahvusvahelises raudteeliikluses ja kes on litsentseeritud vastavalt isiku tegevuse asukoha riigis kehtivatele seadustele ja teistele õigusaktidele, mis reguleerivad litsentseerimist ja litsentside tunnustamist;“

4. Muudetakse punkti g, sõnastades selle järgmiselt:
   „g)  „ohutustunnistus“ kasutatava raudteeinfrastruktuuri asukohariigi seadustes ja teistes õigusaktides ette nähtud dokumenti, mis kinnitab, et vedaja
     – ettevõtte sisemine organisatsioon ning
     – kasutataval raudteeinfrastruktuuril rakendatavad personal ja veerem
vastavad ohutusnõuetele, et tagada antud raudteeinfrastruktuuril ohutu liiklus.“


Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

Muudetakse lõiget 1, sõnastades selle järgmiselt:

„1. Suhteid ettevõtja ja vedaja või muu isiku vahel, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut kooskõlas raudteeinfrastruktuuri asukohariigis kehtivate seaduste ja teiste õigusaktidega, reguleeritakse kasutuslepinguga.“


Artiklit 5bis muudetakse järgmiselt:

Muudetakse lõikeid 1 ja 2, sõnastades need järgmiselt:

„1. Artiklis 5, samuti artiklites 6, 7 ja 22 sätestatu ei mõjuta kohustusi, mida kasutuslepingu pooltel tuleb täita, et järgida raudteeinfrastruktuuri asukohariigis kehtivaid seadusi ja teisi õigusakte, sealhulgas Euroopa Liidu õigust.

2. Artiklites 8 ja 9 sätestatu ei mõjuta kohustusi, mida kasutuslepingu pooltel tuleb täita ELi liikmesriigis või riigis, kus kohaldatakse Euroopa Liidu õigusakte rahvusvaheliste lepingute alusel Euroopa Liiduga.“


Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

Muudetakse lõiget 2, sõnastades selle järgmiselt:

„2. Vedaja võib kasutuslepingu viivitamata üles öelda, kui ettevõtja kaotab raudteeinfrastruktuuri majandamise õiguse.“


Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

1. Muudetakse lõiget 1, sõnastades selle järgmiselt:

„ 1. Ettevõtja vastutab
   a) isikukahju eest (surm, vigastus või muu füüsilise või vaimse tervise kahjustus),
   b) asjale tekitatud kahju eest (vallas- või kinnisasja hävimine või kahjustus),
juhul kui nimetatud kahju tekitati vedajale või tema abipersonalile raudteeinfrastruktuuri kasutamise ajal ning selle põhjus on raudteeinfrastruktuuris.

Ettevõtja vastutab samuti varalise kahju eest, mis on tingitud sellest, et vedaja peab vastavalt CIVi ühtsetele eeskirjadele või CIMi ühtsetele eeskirjadele maksma kahjutasu, kui vastav kahju on põhjustatud raudteeinfrastruktuurist selle kasutamise ajal.“

2. Muudetakse lõike 2 punkti a alapunkti 1, sõnastades selle järgmiselt:

„1. kui kahju tekitanud sündmuse põhjustasid asjaolud, mis ei olnud seotud raudteeinfrastruktuuri majandamisega ja mida ettevõtja ei suutnud kõigi selles olukorras vajalike abinõude rakendamisele vaatamata vältida ning mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida,“


Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

Muudetakse lõiget 1, sõnastades selle järgmiselt:

„1. Vedaja vastutab
   a) isikukahju eest (surm, vigastus või muu füüsilise või vaimse tervise kahjustus),
   b) asjale tekitatud kahju eest (vallas- või kinnisasja hävimine või kahjustus),
mille ettevõtjale või tema abipersonalile tekitasid raudteeinfrastruktuuri kasutamisel vedaja, vedaja kasutatud transpordivahendid, tema veetud reisijad või veetud kaup.“


Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

Muudetakse lõiget 3, sõnastades selle järgmiselt:

„3.  Kui artikli 9 kohane kahju tekkis põhjuste koosmõjul, mille eest vastutavad sama raudteeinfrastruktuuri kasutavad mitu vedajat, siis kehtib vastavalt lõike 1 esimene lause. Kui ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses antud põhjused kahju tekkimisele kaasa aitasid, siis vastutavad kõik vedajad ettevõtja ees võrdselt.“


Lisa G (ATMF)

Sätete muutmine

Ühtseid eeskirju tehnoloa väljaandmiseks raudteematerjalile, mida kasutatakse rahvusvahelises liikluses, mis on 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile (Vilniuse protokoll) vastavas redaktsioonis lisa G, muudetakse järgmiselt:

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

Muudetakse artiklit 1, sõnastades selle järgmiselt:
„Käesolevad ühtsed eeskirjad määravad kindlaks menetluse, millega veeremit lubatakse rakendada või kasutada rahvusvahelises liikluses.“


Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

Muudetakse lõikeid 1–3, sõnastades need järgmiselt:

„1. Veerem peab olema vastavalt käesolevatele ühtsetele eeskirjadele lubatud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses.

2. Tehnoloa väljaandmise eesmärk on kontrollida, kas veerem vastab
   a) ühtsetes tehnoeeskirjades sätestatud ehituseeskirjadele,
   b) RIDis sätestatud ehitus- ja seadistuseeskirjadele,
   c) tehnoloa väljaandmise eritingimustele vastavalt artiklile 7a.

3. Ehitusdetailidele tehnoloa väljaandmisel kehtivad vastavalt lõiked 1 ja 2 ning samuti järgmised artiklid.“


Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

Muudetakse lõiget 1, sõnastades selle järgmiselt:

„1. Raudteeveo-ettevõtjad, kes kasutavad rahvusvahelisse liiklusse lubatud veeremit, on kohustatud järgima ühtsetes tehnoeeskirjades sisalduvaid eeskirju veeremi rahvusvahelises liikluses kasutamise kohta.“


Lisa H (EST)

Sätete muutmine

9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile (Vilniuse protokoll) vastavas redaktsioonis muudetakse järgmiselt:

Lisatakse uus lisa H järgmises sõnastuses:

Rahvusvahelises liikluses kasutatavate rongide ohutu kasutuse ühtsed eeskirjad
(EST – konventsiooni lisa H)

Artikkel 1
Reguleerimisala

Käesolevate ühtsete eeskirjadega kehtestatakse rahvusvahelises liikluses kasutatavate rongide ohutu kasutuse nõuded, sealhulgas ohutussertifitseerimine ja järelevalve.

Artikkel 2
Mõisted

Lisaks ATMFi artiklis 2 ja APTU artiklis 2 määratletud mõistetele kasutatakse käesolevates ühtsetes eeskirjades, nende lisades ja ühtsetes tehnoeeskirjades järgmisi mõisteid:

a) „tegevuspiirkond“ – kahes või enamas osalisriigis asuvad raudteevõrgustikud, kus raudteeveo-ettevõtjal on kavas tegutseda;

b) „ohutustunnistusi väljaandev asutus“ – riigi- või rahvusvaheline asutus, mis vastutab ohutustunnistuste väljaandmise eest raudteeveo-ettevõtjatele;

c) „sertifitseeritud raudteeveo-ettevõtja“ – raudteeveo-ettevõtja, mis omab ohutustunnistusi väljaandva asutuse poolt välja antud ohutustunnistust;

d) „koostalitlus“ – võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine raudteesüsteemi piires ja teistest raudteesüsteemidest ja teistesse raudteesüsteemidesse nende rongide toimimiseks vajalikul tasemel;

e) „jälgimine“ – raudteeveo-ettevõtjate või infrastruktuuriettevõtjate kehtestatud meetmed, millega kontrollitakse, et nende ohutusjuhtimissüsteem on õigesti rakendatud ja toimiv;

f) „raudteesüsteem“ – igas osalisriigis raudteevõrgustik, mis koosneb liinidest, jaamadest ja terminalidest, mis on ette nähtud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses, ja kõik veeremiüksused, mis võivad tõenäoliselt liikuda kogu raudteevõrgustikus või selle osas;

g) „ohutustunnistus“ – tõendus, et asjaomane raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud oma ohutusjuhtimise süsteemi ja on suuteline ohutult tegutsema tegevuspiirkonnas selles  riigis, kus see on kehtiv;

h) „ohutusjuhtimise süsteem“ – infrastruktuuriettevõtja või raudteeveo-ettevõtja loodud organisatsioon, meetmed ja menetlused oma tegevuse ohutuks juhtimiseks;

i)  „järelevalve“ – järelevalveasutuse poolt kehtestatud meetmed raudteeveo-ettevõtja ohutustaseme üle järelevalve teostamiseks pärast seda, kui raudteeveo-ettevõtja on saanud ohutustunnistuse;

j)  „järelevalveasutus“ – riigi- või rahvusvaheline asutus, mis vastutab ohutusjuhtimise süsteemi õige rakendamise üle järelevalve teostamise eest.


Artikkel 3
Kasutus- ja ohutusnõuded

1. Ronge kasutatakse rahvusvahelises liikluses kooskõlas käesolevates ühtsetes eeskirjades sätestatud kasutus- ja ohutusnõuetega.

2. Ilma et see piiraks vastutust, mis on raudteeveeremi hoolduse eest vastutavatel üksustel ja kõigil teistel osalistel, kes võivad mõjutada raudteesüsteemi ohutut toimimist, tagavad osalisriigid, et nende territooriumil lasub vastutus rongide ohutu kasutamise eest rahvusvahelises liikluses ja sellega seotud riskide kontrollimise eest asjaomas(t)el infrastruktuuriettevõtja(te)l ja rongi kasutava(te)l raudteeveo-ettevõtja(te)l.

3. Osalisriigid nõuavad kõikidelt raudteeveo-ettevõtjatelt ja infrastruktuuriettevõtjatelt, kes on tema territooriumil seotud rongide kasutamisega rahvusvahelises liikluses, ohutusjuhtimise süsteemi rakendamist ja selle õige rakendamise jälgimist.

4. Osalisriigid tagavad kõikide siduvate kasutus- ja ohutuseeskirjade avaldamise ning raudteeveo-ettevõtjatele ja infrastruktuuriettevõtjatele kättesaadavaks tegemise.


Artikkel 4
Ohutustunnistusi väljaandev asutus

1. Osalisriik tagab, et moodustatakse ohutustunnistusi väljaandev asutus, mille ülesehitus, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki raudteeveo-ettevõtjast ega infrastruktuuriettevõtjast.

Ohutustunnistusi väljaandev asutus ja artikli 6 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus võivad olla kaks eraldi üksust või nad võivad olla liidetud samasse organisatsiooni.

2. Osalisriik teavitab peasekretäri oma ohutustunnistusi väljaandvast asutusest vähemalt ühes organisatsiooni töökeeles ja hoiab teavet ajakohasena.

3. Peasekretär avaldab lõikes 2 nimetatud teabe organisatsiooni veebilehel teates kasutatud keel(t)es.


Artikkel 5
Raudteeveo-ettevõtjatele ohutustunnistuste väljaandmine

1. Osalisriigid lubavad ronge kasutada rahvusvahelises liikluses üksnes raudteeveo-ettevõtjatel, kelle ohutustunnistus on nende territooriumil kehtiv.

2. Ohutustunnistus rongi kasutamiseks rahvusvahelises liikluses antakse välja kooskõlas käesolevates ühtsetes eeskirjades sätestatuga.

3. Ohutustunnistuse väljaandmisel raudteeveo-ettevõtjale, millel juba on teises osalisriigis kehtiv ohutustunnistus, aktsepteerivad ohutustunnistusi väljaandvad asutused teise osalisriigi ohutustunnistusi väljaandva asutuse poolt tehtud vastavushindamiste tulemusi.

Aktsepteerimine on kohustuslik üksnes ulatuses, mil vastavushindamised on viidud läbi sätete alusel, mis on käesolevate ühtsete eeskirjade lisades või ühtsetes tehnoeeskirjades tooduga samaväärsed.

Sel eesmärgil teevad ohutustunnistusi väljaandvad asutused koostööd.

4. Lisaks lõikele 3 võivad osalisriigid sõlmida lepinguid, mis näevad ette teise osalisriigi (teiste osalisriikide) ohutustunnistusi väljaandva asutuse poolt välja antud ohutustunnistuste või nende osade vastastikuse tunnustamise, tingimusel et hindamiskriteeriumid, mille kohaselt ohutustunnistus on välja antud, tagavad neis riikides rakendatavate kriteeriumite järgimise. Sellistest kokkulepetest teavitatakse peasekretäri. Peasekretär avaldab selle teabe. Ohutustunnistuste või nende osade vastastikuse tunnustamise tingimused võidakse samuti sätestada käesolevate ühtsete eeskirjade lisas.

5. Osalisriigid tagavad, et nende ohutustunnistusi väljaandev asutus kannab avalikku registrisse raudteeveo-ettevõtjad, kelle ohutustunnistus on nende territooriumil kehtiv rongide kasutamiseks rahvusvahelises liikluses, sealhulgas nende tegevuspiirkonna ja iga tunnistuse kehtivuse, ning hoiab seda nimekirja ajakohasena.

6. Tehnikaekspertide komisjon on pädev võtma vastu ühtse andmebaasi tehnilist kirjeldust ja praktilisi meetmeid lõikes 5 nimetatud teabe avaldamiseks.

7. Tehnikaekspertide komisjon on pädev võtma vastu soovitusi ohutustunnistusi väljaandvate asutuste koostöö- ja vastastikuse hindamise süsteemi rakendamiseks, eesmärgiga toetada lõikes 4 kirjeldatud vastastikust tunnustamist.


Artikkel 6
Järelevalve

1. Iga osalisriik tagab, et moodustatakse järelevalveasutus, mille ülesehitus, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki raudteeveo-ettevõtjast ega infrastruktuuriettevõtjast.

Järelevalveasutus ja artikli 4 lõikes 1 nimetatud ohutustunnistusi väljaandev asutus võivad olla kaks eraldi üksust või nad võivad olla liidetud samasse organisatsiooni.

2. Raudteeveo-ettevõtjate ohutusjuhtimise süsteemi õige rakendamise üle teostab järelevalvet järelevalveasutus kooskõlas käesolevate ühtsete eeskirjadega.

3. Osalisriik teavitab peasekretäri oma järelevalveasutusest vähemalt ühes organisatsiooni töökeeles ja hoiab teavet ajakohasena.

4. Peasekretär avaldab lõikes 3 nimetatud teabe organisatsiooni veebilehel teates kasutatud keel(t)es.

5. Tehnikaekspertide komisjon on pädev võtma vastu soovitusi järelevalveasutuste koostöö- ja vastastikuse hindamise süsteemi rakendamiseks, eesmärgiga toetada artikli 5 lõikes 4 kirjeldatud vastastikust tunnustamist.


Artikkel 7
Ohutusjuhtimine ja rongide kasutamine

1. Raudteeveo-ettevõtjad kasutavad ronge rahvusvahelises liikluses üksnes ohutustunnistuses nimetatud tegevuspiirkonnas.

2. Infrastruktuuriettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad, kes on seotud rongide kasutamisega rahvusvahelises liikluses, kontrollivad kõiki oma tegevusega seotud ohutusriske.

3. Infrastruktuuriettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad, kes on seotud rongide kasutamisega rahvusvahelises liikluses, teevad koostööd, et tagada nende vastutusel olevate rahvusvahelises liikluses kasutatavate rongide ohutu kasutamine.

4. Infrastruktuuriettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad, kes on seotud rongide kasutamisega rahvusvahelises liikluses, kehtestavad oma ohutusjuhtimise süsteemi ja jälgivad selle õiget rakendamist kooskõlas käesolevate ühtsete eeskirjadega.


Artikkel 8
Lisad ja soovitused

1. Tehnikaekspertide komisjon otsustab lisa või seda muutva sätte vastuvõtmise konventsiooni artiklites 16 ja 20 ning artikli 33 lõikes 6 kehtestatud korras. Otsused jõustuvad konventsiooni artikli 35 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

2. Taotluse lisa või seda muutva sätte vastuvõtmiseks võib teha:
   a) osalisriik;
   b) ATMFi artikli 2 punktis x määratletud piirkondlik organisatsioon;
   c) esinduslik rahvusvaheline liit, kelle liikmete jaoks on lisa olemasolu nende tegevusega tegelemisel ohutuse ja majanduslikkuse tõttu hädavajalik.

3. Käesolevate ühtsete eeskirjade nõuete ühtlustatud rakendamiseks kuuluvad käesolevate ühtsete eeskirjade lisade hulka järgmised:

   a) Ohutusjuhtimise süsteemi nõuete ühine ohutusmeetod, mida peavad rakendama ohutustunnistusi väljaandvad asutus ohutustunnistuste väljaandmisel ning raudteeveo-ettevõtjad ja infrastruktuuriettevõtjad poolt oma ohutusjuhtimise süsteemi väljatöötamisel, rakendamisel, säilitamisel ja parandamisel;

   b) jälgimise ühine ohutusmeetod, mida peavad rakendama raudteeveo-ettevõtjad, infrastruktuuriettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad ettevõtjad;

   c) vajalikud viited riskihindamise ühisele ohutusmeetodile, mida peavad rakendama raudteeveo-ettevõtjad, infrastruktuuriettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad ettevõtjad tehniliste, käitamist puudutavate või organisatsiooniliste muudatuste tegemisel raudteesüsteemis;

   d) järelevalve ühine ohutusmeetod, mida peavad rakendama järelevalveasutused.

Tehnikaekspertide komisjon kaalub ohutustunnistuste väljaandmise ühtlustatud menetluste lisamist.

4. Lisade koostamise eest vastutab tehnikaekspertide komisjon, lähtudes lõike 2 kohaselt tehtud taotlustest ja kasutades asjaomaste töörühmade ja peasekretäri abi.

5. Tehnikaekspertide komisjon võib soovitada meetodeid ja praktikat seoses rahvusvahelises liikluses kasutatavate rongide ohutu kasutamisega.


Artikkel 9
Deklaratsioonid

1. Osalisriik võib nelja kuu jooksul arvates kuupäevast, mil peasekretär teatab tehnikaekspertide komisjoni otsuse, esitada põhjendatud deklaratsiooni, teatades peasekretärile, et ei kohalda ühtsete eeskirjade lisa oma territooriumil asuva raudteeinfrastruktuuri või selle osa ja sellel infrastruktuuril toimuva liikluse suhtes.

2. Osalisriike, kes on lõike 1 kohaselt esitanud deklaratsiooni, ei arvestata nende riikide arvu määramisel, kes peavad kooskõlas konventsiooni artikli 35 lõikega 4 vormistama vastuväite, et tehnikaekspertide komisjoni otsus ei jõustuks.

3. Riik, kes on lõike 1 kohaselt esitanud deklaratsiooni, võib selle alati tagasi võtta, teatades sellest peasekretärile. Tagasivõtmine jõustub teavitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.“

Amendments to the Convention concerning International Carriage by Rail (COTIF) of 9 May 1980 and the Appendices E, G and H

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json