Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:15.03.2013
Avaldamismärge:RT II, 20.02.2013, 2

Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Vastu võetud 28.11.2011

Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Eesti Vabariigi valitsus ja Türkmenistani valitsus,

soovides sõlmida lepingu tulumaksudega topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks,

on kokku leppinud järgmises.


Artikkel 1
Lepingu subjekt

Lepingut kohaldatakse selle isiku suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident.


Artikkel 2
Lepingu ese

1. Lepingut kohaldatakse lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse kehtestatud tulumaksude suhtes, sõltumata nende kogumise viisist.

2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult võetavat maksu ning ettevõtja tasutud maksu palga kogusummalt.

3. Maksud, mille suhtes lepingut eelkõige kohaldatakse, on:
a) Eestis tulumaks (edaspidi Eesti maks); 

b) Türkmenistanis:
     juriidiliste isikute kasumimaks (tulumaks);
     füüsiliste isikute tulumaks;
     (edaspidi Türkmenistani maks).

4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks maksuseaduste iga tähtsa muudatuse.


Artikkel 3
Põhimõisted

1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid järgmises tähenduses:

a) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhja ja maapõue ning seal leiduvate loodusvarade suhtes;

b)  Türkmenistan tähendab Türkmenistani maapiiride ja merealaga (nii veepealne kui veealune ala) hõlmatud territooriumi, kus Türkmenistan võib kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma suveräänseid õigusi ja pädevust;

c) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut ja muud isikute ühendust;

d) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut;

e) ettevõtja mõistet kohaldatakse mis tahes äritegevuse suhtes;

f) lepinguosalise riigi ettevõtja ja teise lepinguosalise riigi ettevõtja on kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi residendist ettevõtja;

g) rahvusvaheline vedu on lepinguosalise riigi ettevõtja mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis;

h) pädev ametiisik on:
     i) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja;
     ii) Türkmenistanis rahandusministeerium ja riigi maksuameti keskasutus või nende volitatud esindaja;

i) kodanik on:
     i) lepinguosalise riigi kodakondsusega füüsiline isik ja
     ii) juriidiline isik või muu isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel;

j)  äritegevus hõlmab kutsetegevust ja muud ettevõtlust.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest. Maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.


Artikkel 4
Resident

1. Selles lepingus tähendab termin lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise riigi seaduste alusel maksukohustuslane elu- või asukoha, juhtkonna asukoha, asutamise koha või muu sellise kriteeriumi järgi; termin hõlmab ka lepinguosalist riiki, selle kohaliku omavalitsuse üksust või muud haldusüksust. Termin ei hõlma isikut, kes on selle riigi maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles riigis.

2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt:

a) ta on selle riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas riigis, siis on ta selle riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

b)  kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või tal ei ole kodu kummaski riigis, siis on ta selle riigi resident, kus ta tavaliselt viibib;

c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle riigi resident, mille kodanik ta on;

d)  kui isik on mõlema riigi kodanik või kui ta ei ole kummagi riigi kodanik, lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel.

3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel, arvestades kõrgeima juhtimisorgani asukohta ja isiku asutamise kohta; see ei kehti füüsilise isiku kohta.


Artikkel 5
Püsiv tegevuskoht

1. Selles lepingus tähendab termin püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus.

2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:
a) juhtkonna asukohta;
b)  filiaali;
c) kontorit;
d)  tehast;
e)  töökoda ja
f) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade uurimise ja kaevandamise kohta.

3. Ehitusplatsi või ehitus- või seadmestamistöid käsitatakse püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui seal tegutsetakse või selliseid töid tehakse üle kaheteistkümne kuu.

4. Teenuste pakkumist, sealhulgas nõustamis- või juhtimisteenust, millega tegelevad lepinguosalise riigi ettevõtja töötajad või selleks palgatud muud isikud teises lepinguosalises riigis, käsitatakse püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui selline tegevus kestab vähemalt kuus kuud 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

5. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks ettevõtja äritegevuse kindlat kohta, kus:
a) ettevõtja kasutab ehitist üksnes talle kuuluva kauba ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;
b)  ettevõtja hoiab oma kaubavaru üksnes ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;
c) ettevõtja hoiab endale kuuluvat ja teisele ettevõtjale üksnes töötlemiseks antavat kaupa;
d)  ostetakse üksnes ettevõtjale vajalikku kaupa või kogutakse talle vajalikku teavet;
e)  tehakse muid üksnes ettevõtjale vajalikke ettevalmistus- või abitöid;
f) tehakse ettevõtjale vajalikke ettevalmistus- või abitöid mitmel punktides a–e loetletud eesmärgil.

6. Kui isik tegutseb ettevõtja nimel ning on volitatud sõlmima ja tavaliselt sõlmib lepinguosalises riigis ettevõtja nimel lepinguid, siis lõigetest 1 ja 2 olenemata on ettevõtjal selles riigis püsiv tegevuskoht nende tehingute kaudu, mis on teinud tema nimel tegutsev isik; sätet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus piirdub lõikes 5 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust selle lõike tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks; see lõige ei kehti lõikes 7 nimetatud isikute kohta.

7. Ettevõtjal ei ole teises lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta, kui tema äritegevus selles riigis toimub ainult maakleri, komisjonäri või muu sõltumatu vahendaja kaudu ja selle isiku tegevust võib käsitada tema tavapärase äritegevusena. Kui selline isik tegutseb valdavalt nimetatud ettevõtja huvides, ei ole isik selle lõike tähenduses sõltumatu vahendaja.
8.   Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib teise lepinguosalise riigi residendist äriühingut või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises riigis, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana.


Artikkel 6
Kinnisvaratulu

1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hõlmab igal juhul  kinnisasja päraldist, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, kinnisvaraga seotud nõudeõigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest. Kinnisvarana ei käsitata laeva ega õhusõidukit.

3. Lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulu suhtes.

4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka selle tulu suhtes, mida ettevõtja saab kinnisvarast.


Artikkel 7
Ärikasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumi maksustab ainult see lepinguosaline riik. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada selle kasumiosa, mida saab omistada püsivale tegevuskohale.

2. Lõiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes iseseisvalt samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal kui teise lepinguosalise riigi ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht see on.

3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskohaga seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha riigis või mujal.

4. Kui lepinguosalises riigis on püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt jaotatud ettevõtja kogukasum ettevõtja osade vahel proportsionaalselt, ei ole lõikega 2 vastuolus lepinguosalise riigi õigus kasutada nimetatud meetodit maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks juhul, kui meetodi rakendamise tulemus on kooskõlas selle artikli põhimõtetega.

5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevõtja ostab selle kaudu kaupa ainult oma tarbeks.

6. Eelmistes lõigetes käsitletud kasumit arvestades rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui ei ole küllaldast põhjust seda muuta.

7. See artikkel ei mõjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hõlmab nendes teistes artiklites käsitletud tulu.


Artikkel 8
Mere- ja õhuvedu

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasumi maksustab ainult see lepinguosaline riik.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka kasumi suhtes, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises veoorganisatsioonis.


Artikkel 9
Seotud ettevõtjad

1. Kui

a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või

b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis

ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt.

2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud lepinguosalise riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib teine lepinguosaline riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.


Artikkel 10
Dividend

1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Dividendi võib maksustada ka dividende maksva äriühingu residendiriik selle riigi seaduste kohaselt;  kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada 10 protsenti dividendi brutosummast.
Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse.

3. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest osalusega seotud õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse nagu tulu osalusest või muud kasumijaotist seda maksva äriühingu residendiriigi seaduste kohaselt.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

5. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskohaga.


Artikkel 11
Intress

1.   Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2.   Nimetatud intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada 10 protsenti intressi brutosummast.

3. Lõikest 2 olenemata ei maksustata intressi, mis tekib:
a) Eestis ja mida makstakse Türkmenistani valitsusele või keskpangale;
b)  Türkmenistanis ja mida makstakse Eesti Vabariigi valitsusele või keskpangale.

4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud või tagamata, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse väärtpaberitest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest. Termin intress ei hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu Hilinenud makse eest võetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata.

5. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle lepinguosalise riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsivas tegevuskohas toimuva tegevusega ning kui intressi maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha lepinguosalises riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

7. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa seda summat, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summa suhtes. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.


Artikkel 12
Litsentsitasu

1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mille saaja on teise lepinguosalise riigi resident, võib maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Nimetatud litsentsitasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus litsentsitasu tekib; kui litsentsitasu saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või litsentsitasult võetava maksu määr ületada 10 protsenti litsentsitasu brutosummast.

3. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose (sealhulgas kinofilmi) või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või tehnoloogilise protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest, või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7.

5. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui tasu maksja on selle lepinguosalise riigi resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas toimuva tegevusega ning litsentsitasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha lepinguosalises riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on selle lepinguosalise riigi resident või mitte.
    
6. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab asja kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summa suhtes. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.


Artikkel 13
Kasu vara võõrandamisest

1. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik.

2. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha äritegevuses, või püsiva tegevuskoha võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine lepinguosaline riik.

3. Kui lepinguosalise riigi ettevõtja saab kasu rahvusvahelises veos kasutatava laeva või õhusõiduki või nende kasutamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustab kasu ainult see lepinguosaline riik.

4. Kui lepinguosalise riigi resident võõrandab osaluse, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib võõrandamisest saadud kasu maksustada see teine riik.

5. Selle artikli lõigetes 1, 2, 3 ja 4 käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepinguosaline riik, mille resident on vara võõrandaja.


Artikkel 14
Palgatöö

1. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see riik, arvestades artikleid 15, 17 ja 18. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib nimetatud tasu maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud riik, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud:

a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältel;

b)  tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident;

c) tööandja ei maksa tasu teises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.

3. Eelmistest lõigetest olenemata võib lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelises veos kasutataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see lepinguosaline riik. 


Artikkel 15
Juhatuse liikme tasu

Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada see teine riik.


Artikkel 16
Esineja ja sportlase tulu

1. Artiklitest 7 ja 14 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada see teine lepinguosaline riik.

2. Artiklitega 7 ja 14 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase teenitud tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui meelelahutaja või sportlane saab tulu lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, mida peamiselt rahastatakse ühe või mõlema lepinguosalise riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse vahenditest. Sel juhul maksustab tulu ainult see lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane on resident.


Artikkel 17
Pension

Lepinguosalise riigi residendile makstud pensioni maksustab ainult see lepinguosaline riik.


Artikkel 18
Avalik teenistus

1. a) Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu haldusüksus maksab isikule riigi, omavalitsusüksuse või muu haldusüksuse asutuses töötamise eest, maksustab ainult see riik.

b)  Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles riigis ning ta on:
     i)  selle riigi resident ja kodanik või
     ii) selle riigi resident, kuid tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.

2. Lepinguosalise riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palga ja muu tasu suhtes kohaldatakse artikleid 14, 15 ja 16.


Artikkel 19
Üliõpilase tulu

Lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha riiki asuvast allikast.


Artikkel 20
Muu tulu

1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see riik.

2. Lõiget 1 ei kohaldata selle tulu suhtes, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes ning kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga; lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulu suhtes. Eelmises lauses nimetatud juhtudel kohaldatakse artiklit 7.


Artikkel 21
Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutatavad meetodid

1. Eesti puhul välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:

a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Türkmenistanis, vabastab Eesti selle tulu maksust, arvestades punkti b ning lõikeid 3 ja 4;

b)  kui Eesti resident saab tulu, mida artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõike 2 ja artikli 12 lõike 2 kohaselt võib maksustada Türkmenistanis, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Türkmenistanis tasutud maksuga.

2. Türkmenistani puhul välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:

Kui Türkmenistani resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt võib maksustada Eestis, lubab Türkmenistan residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Eestis tasutud tulumaksuga.

3. Artiklis kirjeldatud mahaarvatavad summad ei ületa seda maksusummat, mis on arvutatud enne mahaarvamiste tegemist teises lepinguosalises riigis maksustatavalt tulult.

4. Kui lepinguosalise riigi residendi tulu on selle lepingu kohaselt selles riigis maksust vabastatud, võib see riik sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukohustuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta.


Artikkel 22
Võrdne kohtlemine

1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel. Seda lõiget kohaldatakse olenemata artiklist 1 ka isikule, kes ei ole kummagi lepinguosalise riigi resident.

2. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuvat  püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat. Seda lõiget ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.

3. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi ettevõtjale makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma riigi residendi puhul; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ega artikli 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel.

4. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, mida kontrollib otse või kaudselt teise lepinguosalise riigi resident või milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama lepinguosalise riigi samalaadse ettevõtjaga.

5. Seda artiklit kohaldatakse olenemata artiklist 2 kõigile maksudele.


Artikkel 23
Vastastikuse kokkuleppe menetlus

1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepinguosaliste riikide seadustest sõltumata esitada kaebuse oma lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule; kui tema kaebuse suhtes tuleb kohaldada artikli 22 lõiget 1, esitab ta asja menetlemiseks selle lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule, mille kodanik ta on. Kaebus esitatakse menetlemiseks kolme aasta jooksul alates päevast, millal saadi teada lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest.

2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe  tuleb saavutada kahe aasta jooksul arvates päevast, mil pädev ametiisik küsimuse ametlikult tõstatas ja saavutatud kokkulepe täidetakse lepinguosaliste riikide seadustes ettenähtud ajapiirangut kohaldamata.

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega konsulteerida ka lepingus käsitlemata juhtudel.

4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult, sealhulgas pädevatest ametiisikutest või nende esindajatest moodustatud ühiskomisjoni kaudu.


Artikkel 24
Teabevahetus

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks ja riigisiseste õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis, selle kohaliku omavalitsuse üksuses või muus haldusüksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira.

2. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma seaduste alusel saadud teavet; teave antakse üksnes isikule ja ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 viidatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või teostab eeltoodu üle järelevalvet. Teavet kasutatakse ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses. Eelnevast olenemata võib lepinguosaline riik saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mõlema lepinguosalise riigi seadused ja teavet edastava lepinguosalise riigi pädev ametiisik kiidab sellise kasutuse heaks.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:

a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;

b)  anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;

c) anda teavet, mis sisaldab äri- või kutsesaladust või tootmisprotsessi käsitlevaid salajasi andmeid, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.

4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik võtab nõutud teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine lepinguosaline riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepinguosalise riigi õigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tõttu.

5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepinguosalise riigi võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik, varahaldur või teave puudutab osalust isikus.


Artikkel 25
Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja

Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel.


Artikkel 26
Lepingu jõustumine

1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate lepingu jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta. Leping jõustub hilisema teate kuupäeval.

2. Lepingut kohaldatakse:

a) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes;

b)  lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval majandusaastal saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.


Artikkel 27
Lepingu lõpetamine

Leping on jõus kuni lepinguosaline riik selle lõpetab. Lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu kui ta on sellest diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult ette teatanud vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu, kuid mitte enne, kui lepingu jõustumisest on möödunud viis aastat.

Sel juhul ei kohaldata lepingut:

a) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes;

b)  teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisaastal saadud tulult tasutava muu maksu suhtes.


Selle kinnituseks on volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.

Koostatud 28. novembril 2011. aastal Ašhabadis kahes eksemplaris eesti, türkmeeni ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuse korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel

Türkmenistani valitsuse nimel

Andrus Ansip
Peaminister

Rashid Meredov
Välisminister asepeaministri ülesannetes

 

Convention between the Government of the Republic of Estonia and the Government of Turkmenistan for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with Respect to Taxes on Income