Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahvusvaheline Mereorganisatsiooni asutamiskonventsioon

Vastu võetud 06.04.1948

Eesti Vabariigi ühinemise kohta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1948. aasta Genfi konventsiooni ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 1944. aasta Chicago konventsiooniga

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 11.02.1992 otsus Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga ühinemise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Käesolevaga asutavad konventsiooni osalisriigid Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi organisatsioon).

I osa
Organisatsiooni eesmärgid

Artikkel 1

Organisatsiooni eesmärgid on järgmised:

a.	luua valitsustevaheline koostöömehhanism rahvusvahelise kaubandusega tegeleva laevandussektoriga seotud tehniliste küsimuste riiklikuks reguleerimiseks ja korraldamiseks; ergutada ja hõlbustada selliste normide üleüldist kehtestamist, mis tagavad meresõiduohutuse, navigeerimise tõhususe ning laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja kontrollimise parimal võimalikul tasemel; ning lahendada käesolevas artiklis sätestatud eesmärkidega seotud haldus- ja õigusküsimusi;
b.	ergutada valitsusi loobuma rahvusvahelise kaubandusega tegeleva laevandussektori suhtes rakendatavatest diskrimineerivatest meetmetest ja ebavajalikest piirangutest, et edendada mereveoteenuste piiranguteta kasutamist äritegevuseks kogu maailmas; diskrimineerimiseks ei loeta valitsuse poolt oma riigi laevanduse abistamist ja toetamist selle arendamise ja julgeoleku kaalutlustel, tingimusel et nimetatud abi ja toetus ei põhine meetmetel, mille eesmärgiks on takistada teise lipu all sõitvate laevade osalemist rahvusvahelises kaubanduses;
c.	vastavalt II osale arutada laevanduskontsernide toimepandud ebaõiglase ja piirava tegevuse juhtumeid;
d.	arutada laevandust või laevanduse mõju merekeskkonnale käsitlevaid küsimusi, mille on organisatsioonile edastanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organ või spetsialiseeritud asutus;
e.	tagada valitsustevaheline teabevahetus organisatsioonis arutatavates küsimustes.

 

II osa
Ülesanded

Artikkel 2

I osas sätestatud eesmärkide saavutamiseks on organisatsioonil järgmised ülesanded:

a.	arutada artikli 1 lõigetega a, b ja c seotud küsimusi, mille on organisatsioonile edastanud liikmed, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organ või spetsialiseeritud asutus või muu valitsusvaheline organisatsioon, või artikli 1 lõike d alusel organisatsioonile edastatud küsimusi, ning anda nimetatud küsimustes soovitusi, võttes arvesse artikli 3 sätteid;
b.	korraldada konventsioonide, lepingute või muude kohaste juriidiliste dokumentidekoostamist ning soovitada neid valitsustele ja valitsusvahelistele organisatsioonidele, ning kutsuda vajaduse järgi kokku konverentse;
c.	töötada välja liikmetevaheliste konsultatsioonide pidamise ja valitsustevahelise teabe vahetamise mehhanismid;
d.	täita käesoleva artikli lõigetest a, b ja c tulenevaid ülesandeid, eriti merendusküsimusi ja laevanduse mõju merekeskkonnale käsitlevate rahvusvaheliste juriidiliste dokumentidega või nende alusel organisatsioonile pandud ülesandeid;
e.	vajaduse järgi ning kooskõlas X osaga hõlbustada tehnilist koostööd organisatsiooni pädevuse piires.

Artikkel 3

Organisatsioon soovitab küsimuse lahendada rahvusvahelises laevandusäris kasutatavate tavaliste meetoditega, kui see on organisatsiooni arvates võimalik. Kui organisatsioon leiab, et laevanduskontserni toimepandud ebaõiglase ja piirava tegevuse juhtumit ei ole võimalik lahendada rahvusvahelises laevandusäris kasutatavate tavaliste meetoditega või see on osutunud võimatuks, ning tingimusel et asjaomased liikmed on juhtumi suhtes pidanud kõigepealt otseläbirääkimisi, võtab organisatsioon juhtumi ühe asjaomase liikme taotlusel arutada.

 

III osa
Liikmesus

Artikkel 4

Organisatsiooni liikmeks võivad saada kõik riigid vastavalt III osa tingimustele.

Artikkel 5

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige saab organisatsiooni liikmeks, kui ta ühineb konventsiooniga vastavalt artikli 76 sätetele.

Artikkel 6

Riik, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige, kuid kellel paluti saata esindajad 19. veebruaril 1948. aastal Genfis kokku tulnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni merenduskonverentsile, saab organisatsiooni liikmeks, kui ta ühineb konventsiooniga vastavalt artikli 76 sätetele.

Artikkel 7

Riik, kes ei saa liikmeks artikli 5 või 6 kohaselt, võib esitada liikmeks saamise taotluse organisatsiooni peasekretäri kaudu ning võetakse liikmeks, kui ta ühineb konventsiooniga vastavalt artikli 76 sätetele, tingimusel et kaks kolmandikku liikmetest, välja arvatud assotsieerunud liikmed, on taotluse nõukogu soovitusel heaks kiitnud.

Artikkel 8

Territoorium või territooriumide rühm, mille suhtes tema välissuhtlemise eest vastutav liige või Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kohaldab konventsiooni vastavalt artiklile 77, saab organisatsiooni assotsieerunud liikmeks nimetatud liikme või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetud kirjaliku teate alusel.

Artikkel 9

Assotsieerunud liikmel on konventsiooni alusel liikmele antud õigused ja kohustused, välja arvatud hääleõigus ning õigus kuuluda nõukogusse; eelnevat arvesse võttes hõlmab mõiste liige konventsiooni tähenduses ka assotsieerunud liiget, kui kontekst ei nõua teisiti.

Artikkel 10

Ükski riik ega territoorium ei või saada ega jääda organisatsiooni liikmeks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee resolutsiooni vastaselt.

 

IV osa
Organid

Artikkel 11

Organisatsiooni organid on assamblee, nõukogu, meresõiduohutuse komitee, õiguskomitee, merekeskkonna kaitse komitee, tehnilise koostöö komitee, hõlbustuskomitee ja abiorganid, mida organisatsioon vajalikuks peab, ning sekretariaat.

 

V osa
Assamblee

Artikkel 12

Assamblee koosneb kõigist liikmeist.

Artikkel 13

Assamblee korralised istungjärgud toimuvad kord kahe aasta jooksul. Erakorraline istungjärk kutsutakse kokku 60-päevase etteteatamisega, kui üks kolmandik liikmetest on teatanud peasekretärile soovist istungjärku korraldada, või igal ajal, kui nõukogu seda vajalikuks peab ning teatab sellest 60 päeva ette. 

Artikkel 14

Liikmete, välja arvatud assotsieerunud liikmed, enamus moodustab assamblee koosolekute kvoorumi.

Artikkel 15

Assamblee ülesanded on järgmised:

a.	valida igal korralisel istungjärgul liikmete, välja arvatud assotsieerunud liikmed, hulgast assamblee esimehe ja kaks aseesimeest, kes jäävad ametisse kuni järgmise korralise istungjärguni;
b.	kehtestada assamblee kodukord, kui konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti;
c.	moodustada ajutisi või, nõukogu soovitusel, alalisi abiorganeid, mida assamblee vajalikuks peab;
d.	valida nõukogu liikmeid vastavalt artiklile 17;
e.	saada ja arutada nõukogu esitatud aruandeid ja teha otsuseid muudes nõukogu poolt assambleele edastatud küsimustes;
f.	kinnitada organisatsiooni tööplaan;
g.	vastu võtta organisatsiooni eelarve ning kehtestada organisatsiooni finantskorraldus vastavalt XIII osale;
h.	vaadata läbi organisatsiooni kulud ja kinnitada raamatupidamisaruanded;
i.	täita organisatsiooni ülesandeid, tingimusel et artikli 2 lõigetega a ja b seotud küsimused edastab assamblee soovituste või juriidiliste dokumentide väljatöötamiseks nõukogule, ning et nõukogu poolt assambleele esitatud ning assamblee poolt heaks kiitmata soovitused või juriidiliste dokumentide tagastatakse koos assamblee märkustega nõukogule täiendavaks arutamiseks;
j.	anda liikmetele soovitusi eeskirjade ja juhiste vastuvõtmiseks või muutmiseks meresõiduohutuse, laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja kontrollimise ning muudes laevanduse mõju merekeskkonnale käsitlevates küsimustes, mis on organisatsioonile ülesandeks tehtud või edastatud rahvusvaheliste juriidiliste dokumentide või nende alusel;
k.	võtta kohaseid meetmeid tehnilise koostöö edendamiseks vastavalt artikli 2 punktile e, võttes arvesse arengumaade erivajadusi;
l.	teha otsuseid seoses meresõiduohutuse komitee, õiguskomitee, merekeskkonna kaitse komitee, tehnilise koostöö komitee, hõlbustuskomitee või organisatsiooni muu organi poolt koostatud rahvusvahelise konventsiooni või selle muudatuste vastuvõtmiseks vajaliku rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumise või muu kohase menetlusega;
m.	edastada nõukogule arutamiseks või otsustamiseks organisatsiooni pädevusse kuuluvaid küsimusi, välja arvatud käesoleva artikli lõikes j nimetatud soovituste andmine, mida ei delegeerita.

 

VI osa
Nõukogu

Artikkel 16

Nõukogu koosneb assamblee valitud neljakümnest liikmest.

Artikkel 17

Nõukogu liikmete valimisel lähtub assamblee järgmistest kriteeriumidest:

a.	kümme liiget on rahvusvaheliste mereveoteenuste osutamisel suurimat osakaalu omavad riigid;
b.	kümme liiget on rahvusvahelises merekaubanduses suurimat osakaalu omavad teised riigid;
c.	kakskümmend liiget on meretranspordi või navigatsiooni alal erihuve omavad riigid, keda ei valitud käesoleva artikli lõigete a ega b alusel ja kelle valimine tagab maailma kõigi peamiste geograafiliste piirkondade esindatuse nõukogus.

Artikkel 18

Vastavalt artiklile 16 nõukogus esindatud liikmed jäävad ametisse kuni assamblee järgmise korralise istungjärgu lõpuni. Liikmeid võib nõukogusse tagasi valida.

Artikkel 19

a.	Nõukogu valib esimehe ja võtab vastu kodukorra, kui konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti.
b.	Kakskümmend kuus nõukogu liiget moodustavad kvoorumi.
c.	Nõukogu koguneb esimehe kutsel või vähemalt nelja nõukogu liikme palvel, kuuajalise etteteatamisega ja nii tihti, kui see on vajalik nõukogu ülesannete tõhusaks täitmiseks. Nõukogu koguneb kohtades, mida ta sobivaks peab.

Artikkel 20

Nõukogu võib paluda mis tahes liikmel ilma hääleõiguseta osaleda seda liiget puudutavates aruteludes.

Artikkel 21

a.	Nõukogu arutab peasekretäri poolt ettevalmistatud tööplaani kavandit ja eelarveprognoosi, ning võttes arvesse meresõiduohutuse komitee, õiguskomitee, merekeskkonna kaitse komitee, tehnilise koostöö komitee, hõlbustuskomitee ja organisatsiooni muude organite ettepanekuid ning pidades silmas organisatsiooni üldisi huve ja prioriteete, koostab organisatsiooni tööplaani ja eelarve ning esitab need assambleele.
b.	Nõukogu võtab vastu meresõiduohutuse komitee, õiguskomitee, merekeskkonna kaitse komitee, tehnilise koostöö komitee, hõlbustuskomitee ja organisatsiooni muude organite aruandeid, ettepanekuid ja soovitusi ning edastab need koos oma märkuste ja soovitustega assambleele või selle istungjärkude vahelisel ajal teadmiseks liikmetele.
c.	Artiklite 28, 33, 38, 43 ja 48 kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi arutab nõukogu alles pärast seda, kui vastavalt kas meresõiduohutuse komitee, õiguskomitee, merekeskkonna kaitse komitee, tehnilise koostöö komitee või hõlbustuskomitee on oma seisukoha avaldanud.

Artikkel 22

Nõukogu määrab ametisse peasekretäri, kelle assamblee peab kinnitama. Samuti valmistab nõukogu vajaduse järgi ette teiste töötajate ametisse määramise ning kehtestab peasekretäri ning teiste töötajate teenistustingimused, mis peaksid olema võimalikult kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle spetsialiseeritud asutuste teenistustingimustega.

Artikkel 23

Igal korralisel istungjärgul esitab nõukogu assambleele aruande organisatsiooni tegevuse kohta alates eelmisest korralisest istungjärgust.

Artikkel 24

Nõukogu esitab assambleele organisatsiooni finantsaruanded koos oma märkuste ja soovitustega.

Artikkel 25

a.	Nõukogu võib vastavalt XVI osale sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid organisatsiooni suhete kohta teiste organisatsioonidega. Assamblee peab niisugused lepingud ja kokkulepped kinnitama.
b.	Arvestades XVI osa sätteid ning suhteid teiste organitega, mida artiklite 28, 33, 38, 43 ja 48 alusel korraldavad vastavad komiteed, vastutab nõukogu assamblee istungjärkude vahelisel ajal suhete eest teiste organisatsioonidega.

Artikkel 26

Assamblee istungjärkude vahelisel ajal täidab nõukogu kõiki organisatsiooni ülesandeid, välja arvatud artikli 15 lõikes j nimetatud soovituste andmine. Eelkõige koordineerib nõukogu organisatsiooni organite tegevust ning võib teha tööplaanis ainult selliseid muudatusi, mis on vajalikud organisatsiooni tõhusa toimimise tagamiseks.

 

VII osa
Meresõiduohutuse komitee

Artikkel 27

Meresõiduohutuse komitee koosneb kõigist liikmeist.

Artikkel 28

a.	Meresõiduohutuse komitee tegeleb selliste organisatsiooni pädevusse kuuluvate küsimustega, mis on seotud navigatsioonivahendite, laevaehituse ja -varustuse, ohutu mehitamise, laevakokkupõrgete vältimise eeskirjade, ohtliku lasti käitlemise, meresõiduohutuse meetmete ja nõuete, hüdrograafilise teabe, logiraamatute ja navigatsiooniandmete, laevaõnnetuste uurimise ja päästetöödega ning teiste meresõiduohutust otseselt mõjutavate küsimustega.
b.	Meresõiduohutuse komitee täidab käesolevast konventsioonist tulenevaid ülesandeid, assamblee ja nõukogu antud ülesandeid ning käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvaid ülesandeid, mis on komiteele antud teiste rahvusvaheliste juriidiliste dokumentidega või nende alusel ning on organisatsiooni poolt kinnitatud.
c.	Arvestades artikli 25 sätteid, hoiab meresõiduohutuse komitee assamblee või nõukogu palvel või komitee enda töö huvides tihedaid sidemeid teiste organitega, kes võivad aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele.

Artikkel 29

Meresõiduohutuse komitee esitab nõukogule:

a.	komitee poolt välja töötatud ohutuseeskirjade või nende muudatuste ettepanekud;
b.	komitee poolt välja töötatud soovitused ja juhised;
c.	aruande komitee tegevuse kohta alates eelmisest nõukogu istungist.

Artikkel 30

Meresõiduohutuse komitee koguneb vähemalt üks kord aastas. Komitee valib ametiisikud üheks aastaks ja võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 31

Olenemata mis tahes vastupidistest nõuetest käesolevas konventsioonis, kuid võttes arvesse artikli 27 sätteid, lähtub meresõiduohutuse komitee talle rahvusvaheliste konventsioonidega või teiste juriidiliste dokumentidega või nende alusel antud ülesannete täitmisel nimetatud konventsioonide või juriidiliste dokumentide asjakohastest sätetest, eelkõige protseduurilisi küsimusi reguleerivatest eeskirjadest.

 

VIII osa
Õiguskomitee

Artikkel 32

Õiguskomitee koosneb kõigist liikmeist.

Artikkel 33

a.	Õiguskomitee tegeleb organisatsiooni pädevusse kuuluvate õigusküsimustega.
b.	Õiguskomitee teeb kõik vajaliku, et täita käesolevast konventsioonist tulenevaid ülesandeid, assamblee ja nõukogu antud ülesandeid ning käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvaid ülesandeid, mis on komiteele antud teiste rahvusvaheliste juriidiliste dokumentidega või nende alusel ning on organisatsiooni poolt kinnitatud.
c.	Arvestades artikli 25 sätteid, hoiab õiguskomitee assamblee või nõukogu palvel või komitee enda töö huvides tihedaid sidemeid teiste organitega, kes võivad aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele.

Artikkel 34

Õiguskomitee esitab nõukogule:

a.	komitee poolt välja töötatud rahvusvaheliste konventsioonide või nende muudatuste ettepanekud;
b.	aruande komitee tegevuse kohta alates eelmisest nõukogu istungist.

Artikkel 35

Õiguskomitee koguneb vähemalt üks kord aastas. Komitee valib ametiisikud üheks aastaks ja võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 36

Olenemata mis tahes vastupidistest nõuetest käesolevas konventsioonis, võttes arvesse artikli 32 sätteid, lähtub õiguskomitee talle rahvusvaheliste konventsioonidega või teiste juriidiliste dokumentidega või nende alusel antud ülesannete täitmisel nimetatud konventsioonide või juriidiliste dokumentide asjakohastest sätetest, eelkõige protseduurilisi küsimusi reguleerivatest eeskirjadest.

 

IX osa
Merekeskkonna kaitse komitee

Artikkel 37

Merekeskkonna kaitse komitee koosneb kõigist liikmeist.

Artikkel 38

Merekeskkonna kaitse komitee tegeleb selliste organisatsiooni pädevusse kuuluvate küsimustega, mis on seotud laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja kontrollimisega, eelkõige:

a.	täidab ülesandeid, mis on organisatsioonile antud laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja kontrollimise rahvusvaheliste konventsioonidega või nende alusel, eelkõige seoses nimetatud konventsioonides sätestatud eeskirjade ja muude sätete vastuvõtmise ja muutmisega;
b.	arutab lõikes a nimetatud konventsioonide jõustamist hõlbustavaid meetmeid;
c.	hangib riikidele, eelkõige arengumaadele edastamiseks mõeldud teaduslikku, tehnilist ja muud praktilist teavet laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja kontrollimise kohta ning vajaduse korral annab soovitusi ja töötab välja juhiseid;
d.	arvestades artikli 25 sätteid, edendab koostööd laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja kontrollimisega tegelevate piirkondlike organisatsioonidega;
e.	arvestades artikli 25 sätteid, tegeleb organisatsiooni pädevusse kuuluvate muude küsimustega, mis võivad aidata vältida ja kontrollida laevade põhjustatavat merereostust, sealhulgas keskkonnakoostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja võtab seoses nendega vajalikke meetmeid.

Artikkel 39

Merekeskkonna kaitse komitee esitab nõukogule:

a.	komitee poolt välja töötatud laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja kontrollimise eeskirjade või nende muudatuste ettepanekud;
b.	komitee poolt välja töötatud soovitused ja juhised;
c.	aruande komitee tegevuse kohta alates eelmisest nõukogu istungist.

Artikkel 40

Merekeskkonna kaitse komitee koguneb vähemalt üks kord aastas. Komitee valib ametiisikud üheks aastaks ja võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 41

Olenemata mis tahes vastupidistest nõuetest käesolevas konventsioonis, võttes arvesse artikli 37 sätteid, lähtub merekeskkonna kaitse komitee talle rahvusvaheliste konventsioonidega või teiste juriidiliste dokumentidega või nende alusel antud ülesannete täitmisel nimetatud konventsioonide või juriidiliste dokumentide asjakohastest sätetest, eelkõige protseduurilisi küsimusi reguleerivatest eeskirjadest.

 

X osa
Tehnilise koostöö komitee

Artikkel 42

Tehnilise koostöö komitee koosneb kõigist liikmeist.

Artikkel 43

a.	Tehnilise koostöö komitee rakendab organisatsiooni pädevusse kuuluvate tehnilise koostöö projekte, mida rahastatakse vastavast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni programmist ja mille puhul organisatsioon on täidesaatev asutus või koostööasutus või mida rahastatakse organisatsioonile vabatahtlikult eraldatud sihtfondist, ning organisatsiooni tehnilise koostöö valdkonda kuuluvate muude küsimustega.
b.	Tehnilise koostöö komitee jälgib sekretariaadi tööd tehnilise koostöö valdkonnas.
c.	Tehnilise koostöö komitee täidab käesolevast konventsioonist tulenevaid ülesandeid, assamblee ja nõukogu antud ülesandeid ning käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvaid ülesandeid, mis on komiteele antud teiste rahvusvaheliste juriidiliste dokumentidega või nende alusel ning on organisatsiooni poolt kinnitatud.
d.	Arvestades artikli 25 sätteid, hoiab tehnilise koostöö komitee assamblee või nõukogu palvel või komitee enda töö huvides tihedaid sidemeid teiste organitega, kes võivad aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele.

Artikkel 44

Tehnilise koostöö komitee esitab nõukogule:

a.	komitee poolt välja töötatud soovitused;
b.	aruande komitee tegevuse kohta alates eelmisest nõukogu istungist.

Artikkel 45

Tehnilise koostöö komitee koguneb vähemalt üks kord aastas. Komitee valib ametiisikud üheks aastaks ja võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 46

Olenemata mis tahes vastupidistest nõuetest käesolevas konventsioonis, võttes arvesse artikli 42 sätteid, lähtub tehnilise koostöö komitee talle rahvusvaheliste konventsioonidega või teiste juriidiliste dokumentidega või nende alusel antud ülesannete täitmisel nimetatud konventsioonide või juriidiliste dokumentide asjakohastest sätetest, eelkõige protseduurilisi küsimusi reguleerivatest eeskirjadest.

 

XI osa
Hõlbustuskomitee

Artikkel 47

Hõlbustuskomitee koosneb kõigist liikmeist.

Artikkel 48

Hõlbustuskomitee tegeleb selliste organisatsiooni pädevusse kuuluvate küsimustega, mis on seotud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamisega, eelkõige:
     (a) täidab ülesandeid, mis on organisatsioonile antud rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise rahvusvaheliste konventsioonidega või nende alusel, eelkõige seoses nimetatud konventsioonides sätestatud eeskirjade ja muude sätete vastuvõtmise ja muutmisega;
     (b) Arvestades artikli 25 sätteid, hoiab hõlbustuskomitee assamblee või nõukogu palvel või komitee enda töö huvides tihedaid sidemeid teiste organitega, kes võivad aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele.

Artikkel 49

Hõlbustuskomitee esitab nõukogule:
     (a) komitee poolt välja töötatud soovitused ja juhised;
     (b) aruande komitee tegevuse kohta alates eelmisest nõukogu istungist.

Artikkel 50

Hõlbustuskomitee koguneb vähemalt üks kord aastas. Komitee valib ametiisikud üheks aastaks ja võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 51

Olenemata mis tahes vastupidistest nõuetest käesolevas konventsioonis, võttes arvesse artikli 47 sätteid, lähtub hõlbustuskomitee talle rahvusvaheliste konventsioonidega või teiste juriidiliste dokumentidega või nende alusel antud ülesannete täitmisel nimetatud konventsioonide või juriidiliste dokumentide asjakohastest sätetest, eelkõige protseduurilisi küsimusi reguleerivatest eeskirjadest.

 

XII osa
Sekretariaat

Artikkel 52

Sekretariaat koosneb peasekretärist ja teistest organisatsioonile vajalikest töötajatest. Peasekretär on organisatsiooni kõrgeim ametiisik ja määrab ametisse eespool nimetatud töötajad, arvestades artikli 22 sätteid.

Artikkel 53

Sekretariaat hoiab kõiki organisatsiooni ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikke dokumente ning koostab, kogub ja levitab kõiki organisatsiooni tegevuseks vajalikke materjale, dokumente, päevakordi, protokolle ja teavet.

Artikkel 54

Peasekretär koostab ja esitab nõukogule iga aasta kohta finantsaruande ning kahe aasta eelarve prognoosid, eraldi kummagi aasta kohta.

Artikkel 55

Peasekretär hoiab liikmeid organisatsiooni tegevusega kursis. Iga liige võib määrata ühe või mitu esindajat peasekretäriga suhtlemiseks.

Artikkel 56

Peasekretär ja töötajad ei taotle ega võta oma kohustusi täites vastu ühegi riigi valitsuse juhiseid ega muid organisatsiooniväliseid juhiseid. Nad hoiduvad tegudest, mis on neile kui rahvusvahelistele ametiisikutele sobimatud. Liikmed tunnustavad peasekretäri ja töötajate kohustuste rahvusvahelist laadi ega püüa neid kohustuste täitmisel mõjutada.

Artikkel 57

Peasekretär täidab kõiki teisi ülesandeid, mida talle konventsiooniga või assamblee või nõukogu poolt võidakse edaspidi anda.

 

XIII osa
Rahalised vahendid

Artikkel 58

Iga liige katab oma delegatsiooni palga-, reisi- ja muud kulud, mis on seotud organisatsiooni koosolekutel osalemisega.

Artikkel 59

Nõukogu vaatab läbi peasekretäri koostatud finantsaruanded ja eelarveprognoosi ning esitab need assambleele koos oma märkuste ja soovitustega.

Artikkel 60

a.	Arvestades organisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkuleppeid, vaatab assamblee eelarveprognoosi läbi ja kinnitab eelarve.
b.	Kuulanud ära nõukogu ettepanekud, jaotab assamblee kulud liikmete vahel assamblee kinnitatava skaala kohaselt.

Artikkel 61

Kui liige ei täida organisatsiooni ees oma rahalisi kohustusi ühe aasta jooksul kohustuste täitmise tähtpäevast, kaotab ta hääleõiguse assamblees, nõukogus, meresõiduohutuse komitees, õiguskomitees, merekeskkonna kaitse komitees, tehnilise koostöö komitees või hõlbustuskomitees, välja arvatud juhul, kui assamblee ise selle sätte täitmisest loobub.

 

XIV osa
Hääletamine

Artikkel 62

Kui konventsioonis või assambleele, nõukogule, meresõiduohutuse komiteele, õiguskomiteele, merekeskkonna kaitse komiteele, tehnilise koostöö komiteele või hõlbustuskomiteele ülesandeid andvas rahvusvahelises lepingus ei ole ette nähtud teisiti teisiti, kohaldatakse nendes organites toimuva hääletamise puhul järgmisi sätteid:

a.	igal liikmel on üks hääl;
b.	otsused langetatakse kohalviibivate ja hääletavate liikmete lihthäälteenamusega; kahte kolmandikku häältest nõudvate küsimuste puhul langetatakse otsused kahe kolmandiku kohalviibivate liikmete häältega;
c.	konventsiooni tähenduses hõlmab mõiste kohalviibivad ja hääletavad liikmed neid kohalviibivaid liikmeid, kes annavad poolt- või vastuhääle. Erapooletuks jäävaid liikmeid ei loeta hääletavate liikmete hulka.

 

XV osa
Organisatsiooni peakorter

Artikkel 63

a.	Organisatsiooni peakorter asub Londonis.
b.	Vajaduse korral võib assamblee kahekolmandikulise häälteenamusega peakorteri asukohta muuta.
c.	Assamblee istungjärgud võivad toimuda ka mujal kui peakorteris, juhul kui nõukogu peab seda vajalikuks.

 

XVI osa
Suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja teiste organisatsioonidega

Artikkel 64

Organisatsioonil on suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga nagu viimase põhikirja artiklis 57 nimetatud spetsialiseeritud asutusel, kes tegeleb laevandusega ja laevanduse mõjuga merekeskkonnale. Nimetatud suhted kehtestatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 63 kohase lepinguga, mis sõlmitakse vastavalt artiklile 25.

Artikkel 65

Organisatsioon teeb koostööd teiste Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutustega küsimustes, mis pakuvad nii organisatsioonile kui ka nimetatud spetsialiseeritud asutustele ühist huvi, ning käsitleb vastavaid küsimusi ning võtab nende suhtes meetmeid üheskoos nimetatud spetsialiseeritud asutustega.

Artikkel 66

Oma pädevusse kuuluvates küsimustes võib organisatsioon teha koostööd ka teiste valitsusvaheliste organisatsioonidega, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutused, kuid kelle huvid ja tegevus on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega.

Artikkel 67

Oma pädevusse kuuluvates küsimustes võib organisatsioon sõlmida asjakohaseid nõupidamis- ja koostöökokkuleppeid rahvusvaheliste vabaühendustega.

Artikkel 68

Assamblee kahekolmandikulise häälteenamusega võib organisatsioon oma pädevusse kuuluvates küsimustes võtta endale teise valitsusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise vabaühenduse ülesanded, vahendid ja kohustused, mis antakse organisatsioonile rahvusvahelise lepinguga või vastastikku sobiva kokkuleppega asjaomaste organisatsioonide pädevate organitega. Samuti võib organisatsioon oma pädevusse kuuluvates küsimustes võtta endale halduskohustused, mis olid rahvusvahelises juriidilises dokumendis sätestatud tingimusel usaldatud mõne riigi valitsusele.

 

XVII osa
Õigus- ja teovõime, eesõigused ja puutumatus

Artikkel 69

Organisatsioonile omistatavad või sellega seotud õigus- ja teovõime, eesõigused ja puutumatus tulenevad ja neile kohaldatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee poolt 21. novembril 1947. aastal vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutuste eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni, arvestades organisatsiooni poolt vastavalt nimetatud konventsiooni 36. ja 38. jaole kinnitatud muudatusi lisa lõplikus (või parandatud) tekstis.

Artikkel 70

Liige kohaldab käesoleva konventsiooni II lisa seni, kuni ta pole organisatsiooni suhtes nimetatud eesõiguste ja puutumatuse konventsiooniga ühinenud.

 

XVIII osa
Muudatused

Artikkel 71

Peasekretär edastab konventsiooni muudatusettepanekute tekstid liikmetele vähemalt kuus kuud enne nende läbivaatamist assamblees. Muudatused võetakse vastu assamblee kahekolmandikulise häälteenamusega. Iga muudatus jõustub kõigi liikmete suhtes 12 kuud pärast seda, kui kaks kolmandikku organisatsiooni liikmetest, välja arvatud assotsieerunud liikmed, on selle heaks kiitnud. Kui nimetatud 12-kuulise perioodi esimese 60 päeva jooksul teatab liige muudatuse tõttu organisatsioonist väljaastumisest, siis vaatamata konventsiooni artikli 78 sätetele, loetakse väljaastumise kuupäevaks muudatuse jõustumise kuupäev. 

Artikkel 72

Vastavalt artiklile 71 vastu võetud muudatuse tekst antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab muudatuse viivitamata kõigile liikmeile.

Artikkel 73

Kinnituskiri artikli 71 kohase muudatuse heakskiitmise kohta edastatakse peasekretärile, kes annab selle hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär teavitab liikmeid kinnituskirja saamisest ning muudatuse jõustumise kuupäevast.

 

XIX osa
Tõlgendamine

Artikkel 74

Konventsiooni tõlgendamise ja rakendamise küsimused ja erimeelsused antakse lahendamiseks assambleele või lahendatakse muul poolte vahel kokkulepitaval viisil. Käesolev artikkel ei välista organisatsiooni organite poolt nende ülesannete täitmisel tekkinud küsimuste või vaidluste lahendamist.

Artikkel 75

Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 96 taotleb organisatsioon Rahvusvaheliselt Kohtult seisukohta õigusküsimuse kohta, mida ei saa lahendada vastavalt artiklile 74.

 

XX osa
Muud sätted

Artikkel 76
Allakirjutamine ja heakskiitmine

Käesolev konventsioon on III osa kohaselt allakirjutamiseks või heakskiitmiseks avatud ja riigid võivad konventsiooniga ühineda järgmiselt:
a.   alla kirjutades heakskiitmise tingimuseta;
b.   alla kirjutades heakskiitmise tingimusega ning sellele järgneva heakskiitmisega; või
c.   heakskiitmisega.

Heakskiitmine jõustub pärast ametliku dokumendi hoiuleandmist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

Artikkel 77
Territooriumid

a.	Liige võib igal ajal deklareerida, et tema osalemine konventsioonis hõlmab kõiki territooriume või territooriumide rühma või ühtainsat territooriumi, mille välissuhtlemise ta vastutab.
b.	Konventsiooni ei kohaldata territooriumide suhtes, mille välissuhtlemise eest liige vastutab, välja arvatud juhul, kui nende nimel on esitatud sellekohane deklaratsioon vastavalt käesoleva artikli lõike a sätetele.
c.	Käesoleva artikli lõike a alusel esitatud deklaratsioon edastatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab selle koopiad kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni merenduskonverentsile kutsutud riikidele ja liikmeks saanud teistele riikidele.
d.	Kui hoolduslepingu kohaselt on ametivõimuks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, võib viimane konventsiooni heaks kiita ühe, mitme või kõigi hooldusaluste territooriumide suhtes vastavalt artiklis 76 kehtestatud korrale.

Artikkel 78
Väljaastumine

a.

Liige võib organisatsioonist välja astuda, teatades sellest kirjalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes viivitamata teavitab teisi liikmeid ja organisatsiooni peasekretäri. Väljaastumisest võib teatada igal ajal pärast kaheteistkümne kuu möödumist konventsiooni jõustumise kuupäevast. Väljaastumine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri poolt kirjaliku teate kättesaamise kuupäevast.

b.

Liige, kes mõne territooriumi või territooriumide rühma välissuhtlemise eest vastutab, või Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, kui ta on hooldusaluse territooriumi ametivõimuks, võib konventsiooni kohaldamise nende suhtes artikli 77 alusel igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teavitab viivitamata kõiki liikmeid ja organisatsiooni peasekretäri. Teade jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel selle kättesaamise kuupäevast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri poolt.

 

XXI osa
Jõustumine

Artikkel 79

Konventsioon jõustub kuupäeval, mil sellega on artikli 76 kohaselt ühinenud 21 riiki, kellest seitsmel riigil on igaühel laevastiku kogumahutavus vähemalt 1 000 000 brutotonni.

Artikkel 80

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni merenduskonverentsile kutsutud riikidele ja liikmeks saanud teistele riikidele iga riigi konventsiooniga ühinemise kuupäeva ja konventsiooni jõustumise kuupäeva.

Artikkel 81

Konventsioon, mille hispaania-, inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab selle tõestatud koopiad kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni merenduskonverentsile kutsutud riikidele ja liikmeks saanud teistele riikidele.

Artikkel 82

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on volitatud konventsiooni selle jõustumisel viivitamata registreerima.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 6. märtsil 1948. aastal Genfis.

 

Convention on the International Maritime Organization (IMO)