Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:23.12.2013
Avaldamismärge:RT II, 20.12.2013, 6

Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Vastu võetud 25.09.2012

Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadanne välislepingu jõustumise kohta


Eesti Vabariigi valitsus ja Tai Kuningriigi valitsus,

soovides sõlmida lepingu tulumaksudega topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks,

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1

LEPINGU SUBJEKT

Lepingut kohaldatakse sellele isikule, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident.

Artikkel 2

LEPINGU ESE

1. Lepingut kohaldatakse lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tulumaksudele, sõltumata nende kogumise viisist.

2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult võetavat maksu, palga kogusummalt ettevõtja tasutud maksu ning vara väärtuse kasvult võetavat maksu.

3. Maksud, millele lepingut eelkõige kohaldatakse, on:

a) Tais:

- tulumaks;

- naftaettevõtete tulumaks;

(edaspidi Tai maks);

b) Eestis:

- tulumaks;

(edaspidi Eesti maks).

4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse.

Artikkel 3

PÕHIMÕISTED

1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid järgmises tähenduses:

a) Tai tähendab Tai Kuningriigi territooriumit, sealhulgas siseveekogusid, territoriaalmerd ja muid merealasid, kus Tai Kuningriik teostab oma suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

b) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhjale ja maapõuele ning seal leiduvatele loodusvaradele;

c) lepinguosaline riik ja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas Eesti või Tai;

d) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut ja muud isikute ühendust, samuti iseseisvat majandusüksust, mida käsitatakse lepinguosalise riigi maksuseaduste kohaselt maksustatava üksusena;

e) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut;

f) lepinguosalise riigi ettevõtja ja teise lepinguosalise riigi ettevõtja tähendab kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtlust;

g) kodanik on:

(i) lepinguosalise riigi kodakondsusega füüsiline isik;

(ii) juriidiline isik või muu isikute ühendus, mis on asutatud lepinguosalise riigi seaduste alusel;

h) rahvusvaheline vedu on lepinguosalise riigi ettevõtja mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis, ja

i) pädev ametiisik on:

(i) Tais rahandusminister või tema volitatud esindaja;

(ii) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest; maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes.

Artikkel 4

RESIDENT

1. Selles lepingus tähendab termin lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle riigi seaduste alusel maksukohustuslane elu- või asukoha, asutamise koha, juhtkonna asukoha või muu sellise kriteeriumi järgi; termin hõlmab ka riiki ja kohaliku omavalitsuse üksust. Termin ei hõlma isikut, kes on selles riigis maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles riigis.

2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt:

a) ta on ainult selle riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas riigis, siis on ta üksnes selle riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui isikul ei ole kodu kummaski riigis, siis on ta selle riigi resident, kus ta tavaliselt viibib;

c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle riigi resident, mille kodanik ta on;

d) kui isik on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või kui ta ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel.

3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis on ta selle riigi resident, kelle seaduste alusel ta on asutatud; see ei kehti füüsilise isiku kohta.

Artikkel 5

PÜSIV TEGEVUSKOHT

1. Selles lepingus tähendab termin püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus.

2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones:

a) juhtkonna asukohta;

b) filiaali;

c) kontorit;

d) tehast;

e) töökoda ja

f) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta.

3. Termin püsiv tegevuskoht hõlmab ka ehitusplatsi või ehitus-, seadmestamis- või montaažitöid või nende üle teostatavat järelevalvet, kui seal tegutsetakse või selliseid töid tehakse kokku üle kuue kuu.

4. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks:

a) ehitise kasutamist üksnes ettevõtjale kuuluva kauba ladustamiseks või  väljapanekuks;

b) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes ladustamiseks või väljapanekuks;

c) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes selleks, et seda teisele ettevõtjale töötlemiseks anda;

d) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevõtjale kaupa osta või teavet koguda;

e) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevõtjale vajalikke muid ettevalmistus- või abitöid teha;

f) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes mitme alapunktides a kuni e nimetatud tegevuse jaoks tingimusel, et ka selliste tegevuste kogum on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

5. Kui isik tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi ettevõtja nimel, siis lõigetest 1 ja 2 olenemata on ettevõtjal esimesena nimetatud riigis püsiv tegevuskoht (see lõige ei kehti lõikes 6 nimetatud sõltumatute vahendajate kohta), kui selline isik:

a) on volitatud sõlmima ja tavaliselt sõlmib esimesena nimetatud riigis ettevõtja nimel lepinguid, välja arvatud juhul, kui isiku tegevus piirdub ettevõtjale vajaliku kauba ostmisega;

b) ei ole volitatud lepinguid sõlmima, kuid ta tavaliselt hoiab esimesena nimetatud riigis ettevõtjale kuuluvat kaubavaru, mida ta regulaarselt ettevõtja nimel kohale toimetab või

c) ei ole volitatud lepinguid sõlmima, kuid ta tavaliselt kinnitab tellimusi valdavalt ettevõtja või ettevõtjaga seotud ettevõtjate nimel esimesena nimetatud riigis.   

6. Lepinguosalise riigi ettevõtjal ei ole teises lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta, kui tema äritegevus selles riigis toimub ainult maakleri, komisjonäri või muu sõltumatu vahendaja kaudu ja selle isiku tegevust võib käsitada tema tavapärase äritegevusena. Kui selline isik tegutseb valdavalt nimetatud ettevõtja huvides ning omavahelistes äri- ja rahandussuhetes järgitakse sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, ei ole isik selle lõike tähenduses sõltumatu vahendaja.

7. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib teise lepinguosalise riigi residendist äriühingut või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises lepinguosalises riigis, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana.

Artikkel 6

KINNISVARATULU

1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see  teine riik.

2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hõlmab igal juhul kinnisasja päraldist, optsiooni või muud sama laadi kinnisvaraga seotud õigust, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest; kinnisvarana ei käsitata laeva, paati ega õhusõidukit.

3. Lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulule.

4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka kutsetegevuses ja ettevõtluses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule.

Artikkel 7

ÄRIKASUM

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumi maksustab ainult see riik. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada selle kasumiosa, mida saab omistada püsivale tegevuskohale.

2. Lõiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes iseseisvalt samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal kui teise lepinguosalise riigi ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht see on.

3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskoha äritegevusega seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha riigis või mujal.

4. Kui lepinguosalises riigis on püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt jaotatud ettevõtja kogukasum ettevõtja osade vahel proportsionaalselt, ei ole lõikega 2 vastuolus lepinguosalise riigi õigus kasutada nimetatud meetodit maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks juhul, kui meetodi rakendamise tulemus on kooskõlas selle artikli põhimõtetega.

5. Kui lepinguosalise riigi maksuhalduril ei ole püsivale tegevuskohale omistatava kasumi arvestamiseks piisavalt teavet, ei takista see artikkel lepinguosalisel riigil kohaldada ettevõtja maksukohustuse arvestamiseks oma seadust, juhul kui maksuhalduri käsutuses olev teave võimaldab seadust kohaldada kooskõlas artikli põhimõtetega.  

6. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevõtja ostab selle kaudu kaupa ainult oma tarbeks.

7. Eelmistes lõigetes käsitletud kasumit arvestades rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui ei ole küllaldast põhjust seda muuta.

8. See artikkel ei mõjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hõlmab nendes teistes artiklites käsitletud tulu.

Artikkel 8

MERE- JA ÕHUVEDU

1. Lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistest õhuvedudest saadud tulu või kasumi maksustab ainult see riik.

2. Lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistest merevedudest saadud tulu või kasumit võib maksustada teine lepinguosaline riik, kuid selles teises riigis vähendatakse maksusummat 50 protsendi võrra. Merevedudest saadud tulult võetava maksu määr ei või ületada 1,5 protsenti selle tulu brutosummast.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka tulule või kasumile, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises veoorganisatsioonis.

Artikkel 9

SEOTUD ETTEVÕTJAD

1. Kui

a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või

b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis

ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja tulu või kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja tuluks või kasumiks eeldatav tulu või kasum ja see maksustatakse asjakohaselt.

2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib see teine riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nõu.

Artikkel 10

DIVIDEND

1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Dividendi võib maksustada ka dividende maksva äriühingu residendiriik selle riigi seaduste kohaselt; kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada 10 protsenti dividendi brutosummast.

Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse.

3. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse kasumit jaotava äriühingu residendiriigi seaduste kohaselt nagu osalusest saadud tulu.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või kutsetegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.

5. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskohaga või kindla kohaga.

6. See leping ei takista lepinguosalisel riigil kooskõlas oma õigusaktidega maksustada kasumi riigist väljaviimist. 

Artikkel 11

INTRESS

1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Nimetatud intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada 10 protsenti intressi brutosummast.

3. Lõigetest 1 ja 2 olenemata ei maksustata lepinguosalises riigis selles riigis tekkivat intressi, mille saaja on teise lepinguosalise riigi valitsus.

Selles lõikes tähendab mõiste valitsus:

a) Tais:

(i) Tai valitsust;

(ii) Tai Panka;

(iii) Tai Ekspordi-Impordipanka;

(iv) Valitsuse Hoiupanka;

(v) Valitsuse Elamuehituse Panka;

(vi)  kohaliku omavalitsuse üksust;

(vii) täielikult Tai valitsuse omandis olevat juriidilist isikut ja

(viii) muud asutust, kui lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud selles kokku lepivad;

b) Eestis:

(i) Eesti valitsust;

(ii) Eesti Panka;

(iii) kohaliku omavalitsuse üksust;

(iv) täielikult Eesti valitsuse omandis olevat juriidilist isikut ja

(v) muud asutust, kui lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud selles kokku lepivad.

4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse võlakirjadest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest ja muu tulu, mis on tulu tekkimise riigi maksuseaduste kohaselt samastatud raha laenamisest saadud tuluga. Termin intress ei hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu. Hilinenud makse eest võetavat viivist intressina selle artikli tähenduses ei käsitata.

5. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või kutsetegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.

6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskoha või kindla kohaga ning kui intressi maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

7. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa seda summat, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.

Artikkel 12

LITSENTSITASU

1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik.

2. Nimetatud litsentsitasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus litsentsitasu tekib; kui litsentsitasu saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või litsentsitasult võetava maksu määr ületada:

a) 8 protsenti tööstus-, kaubandus- või teadusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest makstava litsentsitasu brutosummast;

b) 10 protsenti litsentsitasu brutosummast kõigil muudel juhtudel.

3. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose (sealhulgas kinofilmi) või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või tehnoloogilise protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest või tööstus-, kaubandus- või teadusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuvas äri- või kutsetegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14.

5. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui tasu maksja on selle riigi resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas või kindlas kohas toimuva äri- või kutsetegevusega ning litsentsitasu maksmise kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte.

6. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab eseme kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid.

Artikkel 13

KASU VARA VÕÕRANDAMISEST

1. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik.

2. Kui lepinguosalise riigi resident võõrandab osaluse või muud samalaadsed õigused, mille väärtus tuleneb vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib võõrandamisest saadud kasu maksustada see teine riik.

3. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha äritegevuses või kindlas kohas oma kutsealal tegutsedes, või püsiva tegevuskoha (eraldi või koos ettevõttega) või kindla koha võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik.

4. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu rahvusvahelises veos kasutatava laeva või õhusõiduki või nende kasutamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustab kasu ainult see riik.

5. Lõigetes 1, 2, 3 ja 4 käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepinguosaline riik, mille resident on vara võõrandaja.

Artikkel 14

KUTSETEGEVUS

1. Lepinguosalise riigi residendi kutsetegevusest või ettevõtlusest saadud tulu maksustab ainult see lepinguosaline riik; sellist tulu võidakse maksustada ka teises lepinguosalises riigis järgmistel asjaoludel:

a) kui isik tegutseb teises lepinguosalises riigis asuvas kindlas kohas; sel juhul maksustab teine lepinguosaline riik ainult selle osa tulust, mis on omistatav sellele kindlale kohale või

b) kui isik viibib teises lepinguosalises riigis kokku vähemalt 183 päeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältel; sel juhul maksustab see teine lepinguosaline riik ainult selle osa tulust, mida ta saab selles teises riigis toimuvast tegevusest.

2. Selles lepingus käsitatakse kutsetegevusena eraviisilist teadus- ja haridustööd, kirjandus- ja kunstitegevust ning arsti, hambaarsti, juristi, inseneri, arhitekti ja raamatupidaja erapraksist või muud seda laadi tegevust.

Artikkel 15

PALGATÖÖ

1. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see riik, arvestades artikleid 16, 18 ja 19. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib nimetatud tasu maksustada see teine riik.

2. Lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud riik, kui:

a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva kaheteistkümnekuulise perioodi vältel ja

b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident, ja

c) tööandja ei maksa tasu teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu.

3. Eelmistest lõigetest olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi rahvusvahelises veos kasutataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu ainult see riik.

Artikkel 16

JUHATUSE LIIKME TASU

Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada see teine riik.

Artikkel 17

ESINEJA JA SPORTLASE TULU

1. Artiklitest 14 ja 15 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada see teine riik.

2. Artiklitega 7, 14 ja 15 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase teenitud tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui meelelahutaja või sportlane saab tulu lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, mida rahastatakse peamiselt ühe või mõlema lepinguosalise riigi või nende kohaliku omavalitsuse üksuste vahenditest. Sel juhul maksustab tulu lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane on resident.

Artikkel 18

PENSION

Lepinguosalise riigi residendi pensioni ja muud seda laadi tasu maksustab ainult see riik, välja arvatud artikli 19 lõikes 2 nimetatud pension.

Artikkel 19

AVALIK TEENISTUS

1. a) Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik või selle kohaliku omavalitsuse üksus maksab isikule riigi või omavalitsusüksuse asutuses töötamise eest, maksustab ainult see riik; sätet ei kohaldata pensionile.

b) Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles riigis ning ta on:

(i) selle riigi resident ja kodanik või

(ii) selle riigi resident, kuid tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine.

2. a) Pensioni ja muud seda laadi tasu, mida lepinguosaline riik või selle kohaliku  omavalitsuse üksus maksab või mida nende loodud fondidest makstakse isikule töötamise eest selle riigi või omavalitsusüksuseasutuses, maksustab ainult see riik.

b) Sellist pensioni ja muud seda laadi tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui pensioni saaja on teise riigi resident ja kodanik.

3. Lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palgale ja muule tasule ning pensionile kohaldatakse artikleid 15, 16 ja 18.

Artikkel 20

ÜLIÕPILASE TULU

Lepinguosaline ei maksusta tema riigis üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha riiki asuvast allikast.

Artikkel 21

ÕPPEJÕU, ÕPETAJA JA TEADLASE TULU

1. Kui lepinguosalise riigi ülikoolis, kolledžis, koolis või muus tunnustatud haridusasutuses õpetab või teeb uurimistööd isik, kes on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne lepinguosalisse riiki tulekut, vabastatakse ta esimesena nimetatud lepinguosalises riigis saadud tulult maksu tasumisest, kui ta on õpetamiseks või uurimistöö tegemiseks riiki tulekust alates viibinud seal alla kahe aasta.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui uurimistööd on tehtud teise isiku era-, mitte avalikes huvides.

Artikkel 22

MUU TULU

1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see riik.

2. Lõiget 1 ei kohaldata sellele tulule, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes või selles teises riigis asuvas kindlas kohas toimuvast kutsetegevusest, kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga või kindla kohaga; sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 7 või 14. Lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulule.

Artikkel 23

TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMINE

1. Tai residendi puhul välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:

a) Eestis saadud tulult või kasumilt Eestis tasutav maks lubatakse Tais sellelt tulult või kasumilt tekkivast maksukohustusest maha arvata. Mahaarvatav summa ei ületa maksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist Eestis maksustatavalt tulult või kasumilt;

b) kui Tai residendist äriühing saab dividendi Eesti residendist äriühingult ja ta kontrollib dividende maksvas äriühingus otseselt või kaudselt vähemalt 25 protsenti  hääleõigustest, võetakse maksukohustuse vähendamisel lisaks selle lõike punkti a kohaselt mahaarvatavale maksule arvesse ka dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt tasutav Eesti maks.

2. Eesti residendi puhul välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:

a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Tais, vabastab Eesti selle tulu maksust, arvestades punkte b, c ja d;

b) kui Eesti resident saab tulu, mida

(i) artikli 10 lõike 2 või

(ii) artikli 11 lõike 2 või artikli 12 lõike 2 

kohaselt võib maksustada Tais, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Tais tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa maksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist Tais saadud tulult;

c) kui Eesti residendist äriühing saab dividendi Tai residendist äriühingult ja Eesti äriühingule kuulub otseselt vähemalt 25 protsenti dividendi maksva äriühingu osadest või aktsiatest ning dividendid on maksustatud Tais, vabastab Eesti selle dividendi maksust. Tais tasutud maks hõlmab nii dividendilt tasutud maksu kui ka asjaomast osa dividendi aluseks olevalt kasumiosalt tasutud maksust;

d) kui Eesti residendi tulu on selle lepingu kohaselt Eestis maksust vabastatud, võib Eesti sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta.

3. Lepinguosalises riigis mahaarvamise lubamise eesmärgil loetakse teises lepinguosalises riigis tasutud maksu hulka ka maks, mida teine riik tavaliselt kogub, kuid mida on vähendatud või mille kogumisest loobutud kooskõlas majandusarengut edendavate seadustega.

Artikkel 24

VÕRDNE KOHTLEMINE

1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel.

2. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat.

3. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi residendile makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma riigi residendile tehtud makse korral; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ega artikli 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel.

4. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, mida kontrollib otse või kaudselt teise lepinguosalise riigi resident või milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama riigi teise ettevõtjaga.

5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile.

6. Seda artiklit kohaldatakse üksnes artiklis 2 nimetatud maksudele.

Artikkel 25

VASTASTIKUSE KOKKULEPPE MENETLUS

1. Kui lepinguosalise riigi resident arvab, et lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepinguosaliste riikide õigusaktidest sõltumata esitada kaebuse oma residendiriigi pädevale ametiisikule. Kaebus esitatakse menetlemiseks kahe aasta jooksul alates päevast, millal saadi teada lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest.

2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Saavutatud kokkulepe täidetakse lepinguosaliste riikide õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata.

3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega nõu pidada ka lepingus käsitlemata juhtudel.

4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult.

Artikkel 26

TEABEVAHETUS

1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks ja lepinguosaliste riikide õigusaktide kohaldamiseks vajalikku teavet lepingus nimetatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artikkel 1 teabevahetust ei piira. Lepinguosaline riik käsitab teisest lepinguosalisest riigist saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma õigusaktide alusel saadud teavet; teave antakse üksnes isikule ja ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes määrab, kogub või nõuab sisse lepingu esemeks olevaid makse või lahendab nende maksudega seotud kaebusi. Teavet kasutatakse ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses.

2. Lõiget 1 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena:

a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;

b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav;

c) anda teavet, mis sisaldab äri-, tootmis- või ametisaladust või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga.

Artikkel 27

DIPLOMAATILISE ESINDUSE JA KONSULAARASUTUSE TÖÖTAJA

Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel.

Artikkel 28

LEPINGU JÕUSTUMINE

1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele teate lepingu jõustumiseks vajaliku riigisiseses õiguses ettenähtud menetluse lõpetamise kohta. Leping jõustub hilisema teate kuupäeval.

2. Lepingut kohaldatakse:

a) lepingu jõustumisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes ja

b) lepingu jõustumisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem algaval majandusaastal tasutava muu tulumaksu suhtes.

Artikkel 29

LEPINGU LÕPETAMINE

Leping on jõus, kuni lepinguosaline riik selle lõpetab. Lepinguosaline riik võib lepingu lõpetada, kui selle jõustumisest on möödunud viis aastat ja lepinguosaline riik on lõpetamisest diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult ette teatanud vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu.

Sel juhul ei kohaldata lepingut:

a) teate edastamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes ja

b) teate edastamise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem algaval majandusaastal tasutava muu tulumaksu suhtes.

  

Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud lepingule alla kirjutanud.

 

Koostatud 25. septembril 2012. aastal kristliku ajaarvamise järgi New Yorgis kahes eksemplaris inglise keeles.

 

Eesti Vabariigi valitsuse nimel 
Urmas Paet
välisminister
Tai Kuningriigi valitsuse nimel
Surapong Tovichakchaikul
välisminister

Convention between the government of the Republic of Estonia and the government of the Kingdom of Thailand for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income