HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

Riigid ja territooriumidUsbekistan

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valitsuse vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise kokkulepe

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2024
Avaldamismärge:RT II, 21.02.2024, 1

Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valitsuse vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise kokkulepe

Vastu võetud 23.10.2023

Vabariigi Valitsuse 04.11.2022 korraldus nr 303 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituste andmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariigi valitsus ja Usbekistani Vabariigi valitsus (edaspidi pooled),

   olles otsustanud tugevdada oma koostööd, et võidelda ebaseadusliku sisserände vastu;

   soovides kokkuleppega ja vastastikkuse põhimõtte alusel kehtestada nende isikute kiire ja tõhusa tuvastamise ning ohutu ja nõuetekohase tagasitoimetamise korra, kes ei vasta või enam ei vasta Eesti või Usbekistani territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele;

   et soodustada koostöö vaimus kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute transiiti;

   kinnitades oma valmisolekut edendada vabatahtlikku tagasipöördumist ja hõlbustada asjaomaste isikute taasintegreerimist oma riigi õigusaktide piires,

on kokku leppinud järgmises.


Artikkel 1
Mõisted

Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) tagasivõtmine – nende taotluse saanud riigi kodanike, kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kokkuleppekohane tagasisaatmine taotluse esitanud riigi pädeva keskasutuse poolt ja vastuvõtmine taotluse saanud riigi pädeva keskasutuse poolt, kes on ebaseaduslikult sisenenud taotluse esitanud riigi territooriumile, viibivad või elavad seal;

b) taotluse saanud riigi kodanikud – isikud, kellel on Eesti või Usbekistani kodakondsus riigi õigusaktide kohaselt;

c) kolmanda riigi kodanik – isik, kellel on muu riigi kui Eesti või Usbekistani kodakondsus;

d) kodakondsuseta isik – isik, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust;

e) elamisluba – mis tahes liiki luba, mille on välja andnud Eesti või Usbekistan ja mis annab isikule õiguse elada selle riigi territooriumil. See ei hõlma ajutisi lube riigi territooriumil viibimiseks seoses varjupaigataotluse või elamisloa taotluse menetlemisega;

f) viisa – poolte pädevate asutuste väljaantud luba nende riigi territooriumile sisenemiseks, sealt väljumiseks, seal viibimiseks või transiidiks läbi selle. See ei hõlma lennujaama transiidiviisat;

g) taotluse esitanud riik (taotlust esitav riik) – riik, mis esitab tagasivõtutaotluse artikli 5 või transiiditaotluse artikli 12 kohaselt;

h) taotluse saanud riik (taotlust vastuvõttev riik) – riik, millele esitatakse artikli 5 kohane tagasivõtutaotlus või artikli 12 kohane transiiditaotlus;

i) pädev keskasutus – poole volitatud asutus, millele on antud kokkuleppe rakendamise põhiülesanded;

j) pädev asutus – poolte asutused, mis osalevad kokkuleppe rakendamises;

k) transiit – kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku läbisõit taotluse saanud riigi territooriumilt, reisides taotluse esitanud riigist sihtriiki.


I JAGU
POOLTE TAGASIVÕTUKOHUSTUSED

Artikkel 2
Oma kodanike tagasivõtmine

1. Taotluse saanud riik võtab taotluse esitanud riigi taotlusel kokkuleppes sätestamata vorminõudeid esitamata tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud riigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise õiguslikele tingimustele, juhul kui on tõendatud või võib prima facie tõendite alusel kindlalt oletada, et nad on taotluse saanud riigi kodanikud.

2. Taotluse saanud riik võtab tagasi ka isikud, kes on pärast taotluse esitanud riigi territooriumile sisenemist taotluse saanud riigi kodakondsusest ilma jäetud või loobunud, kui taotluse esitanud riigi pädevad asutused ei ole sellistele isikutele taganud kodakondsust vähemalt naturalisatsiooni korras.

3. Pärast seda, kui taotluse saanud riik on tagasivõtutaotluse kirjalikult heaks kiitnud, annab taotluse saanud riigi pädev diplomaatiline või konsulaaresindus viivitamata ja kümne (10) tööpäeva jooksul tagasivõetava isiku tahtest olenemata välja tagasivõetava isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi kehtivusajaga üheksakümmend (90) päeva. Kui taotluse saanud riik ei ole kümne (10) tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud kasutama Euroopa reisidokumenti ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks1.

4. Kui juriidilistel või tegelikel asjaoludel ei saa viia asjaomast isikut esialgu väljaantud reisidokumendi kehtivusaja jooksul üle, pikendab taotluse saanud riigi pädev diplomaatiline või konsulaaresindus kümne (10) tööpäeva jooksul reisidokumendi kehtivusaega või annab vajaduse korral välja uue sama kehtivusajaga reisidokumendi. Kui taotluse saanud riik ei ole andnud kümne (10) tööpäeva jooksul välja uut reisidokumenti või pikendanud selle kehtivust, loetakse ta olevat nõustunud kasutama Euroopa reisidokumenti ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks2.
1 Kooskõlas määruses (EL) 2016/1953 sätestatud vormiga.
2 Ibid.


Artikkel 3
Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1. Taotluse saanud riik võtab taotluse esitanud riigi taotlusel kokkuleppes sätestamata vorminõudeid esitamata tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud riigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele, juhul kui on tõendatud või võib prima facie tõendite alusel kindlalt oletada, et:
   a) isikutel on tagasivõtutaotluse esitamise ajal kehtiv viisa või taotluse saanud riigi väljaantud elamisluba või
   b) isikud sisenesid taotluse esitanud riigi territooriumile otse ja ebaseaduslikult õhutranspordiga taotluse saanud riigi territooriumilt või
   c) isikud on artikli 2 lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed või abikaasad, kellel on muu kodakondsus.

2. Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata, kui:
   a) kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbis taotluse saanud riiki transiitreisijana rahvusvahelise lennujaama kaudu või
   b) taotluse esitanud riik on välja andnud kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule viisa või elamisloa enne või pärast isiku sisenemist riigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui:
     – isikul on taotluse saanud riigi väljaantud pikema kehtivusajaga viisa või elamisluba või
     – taotluse esitanud riigi väljaantud viisa või elamisluba on saadud võltsitud või valedokumenti kasutades või valeandmeid esitades või
     – isik ei täida mõnda viisa saamiseks vajalikku tingimust.

3. Pärast seda, kui taotluse saanud riik on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab ta viivitamata ja kümne (10) tööpäeva jooksul tagasipöördumise eesmärgil välja reisidokumendi isikule, kelle tagasivõtmine on heaks kiidetud. Kui taotluse saanud riik ei ole kümne (10) tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud kasutama Euroopa reisidokumenti ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike tagasisaatmiseks.


II JAGU
TAGASIVÕTUMENETLUS

Artikkel 4
Põhimõtted

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, tuleb artiklites 2 ja 3 toodud kohustuste alusel tagasivõetava isiku üleandmiseks esitada taotlust vastuvõtva riigi pädevale keskasutusele tagasivõtutaotlus.

2. Tagasivõtutaotlust ei ole vaja juhul, kui tagasivõetaval isikul on kehtiv reisidokument, mis võimaldab tal riigipiiri ületada.

Artikkel 5
Tagasivõtutaotlus

1. Tagasivõtutaotluses esitatakse järgmine teave:
   a) võimaluste piires tagasivõetava isiku isikuandmed (näiteks eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg ja -koht ning viimane elukoht);
   b) oma kodanike puhul märge selle kohta, milliste vahenditega või prima facie tõenditega kodakondsust tõendatakse;
   c) kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimuste ning ebaseadusliku riiki sisenemise, riigis viibimise ja elamise tõendite või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus;
   d) tagasivõetava isiku foto.

2. Võimaluste piires peab tagasivõtutaotlus sisaldama ka järgmist teavet:
   a) teade selle kohta, et üleantav isik võib vajada abi või hooldust, tingimusel et isik on selgelt väljendanud oma nõusolekut teate esitamise kohta;
   b) muu kaitse- või turvameede või teave isiku tervise kohta, mis võib olla vajalik isiku üleandmiseks.

3. Tagasivõtutaotluste ühtne vorm on lisatud kokkuleppe lisana 5.

4. Tagasivõtutaotluse võib esitada mis tahes sidevahendi abil, sealhulgas elektroonilised vahendid.

5. Kokkuleppele allakirjutamisel vahetatakse kokkulepet rakendavate pädevate asutuste andmeid.


Artikkel 6
Kodakondsuse tõendamine

1. Artikli 2 lõike 1 kohaselt saab kodakondsust tõendada eelkõige kokkuleppe lisas 1 loetletud dokumentidega, sealhulgas dokumentidega, mille kehtivusaeg lõppes kuni kuus (6) kuud tagasi. Kui sellised dokumendid esitatakse, tunnustavad pooled vastastikku kodakondsust ilma edasise kontrollimise vajaduseta. Kodakondsust ei saa tõendada valedokumentidega.

2. Artikli 2 lõike 1 kohast kodakondsust saab prima facie tõendada eelkõige kokkuleppe lisas 2 loetletud dokumentidega, isegi kui nende kehtivusaeg on lõppenud. Kui sellised dokumendid esitatakse, tunnustavad pooled kodakondsust, kui nad ei suuda tõendada vastupidist. Kodakondsust ei saa prima facie tõendada valedokumentidega.

3. Kui ühtegi kokkuleppe lisas 1 või 2 loetletud dokumenti ei ole võimalik esitada, korraldavad taotluse saanud riigi pädevad diplomaatilised ja konsulaaresindused taotluse esitanud riigi pädeva keskasutuse taotlusel põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt viis (5) tööpäeva pärast tagasivõtutaotluse kättesaamise kuupäeva tagasivõetava isiku küsitlemise tema kodakondsuse kindlakstegemiseks.

4. Vajaduse korral võib tagasivõetavate isikute kodakondsuse kohta teabe saamiseks määrata eksperte.


Artikkel 7
Tõendid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta

1. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimuste olemasolu tõendatakse eelkõige kokkuleppe lisas 3 loetletud tõenditega; seda ei saa tõendada valedokumentidega. Selliseid tõendeid tunnistavad pooled vastastikku, ilma et edasine uurimine oleks nõutav.

2. Artikli 3 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimuste olemasolu saab prima facie tõendada eelkõige kokkuleppe lisas 4 loetletud tõenditega; seda ei saa tõendada valedokumentidega. Selliste prima facie tõendite esitamise puhul loevad pooled tingimused täidetuks, kui nad ei suuda tõendada vastupidist.


Artikkel 8
Tähtajad

1. Tagasivõtutaotlus tuleb esitada taotluse saanud riigi pädevale keskasutusele ühe (1) aasta jooksul pärast seda, kui taotluse esitanud riigi pädev keskasutus on saanud teada, et kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise, seal viibimise või elamise tingimustele. Kui taotlust ei ole võimalik juriidiliste või praktiliste takistuste tõttu õigel ajal esitada, pikendatakse tähtaega taotlust esitava riigi taotlusel, kuid ainult ajani, mil takistusi enam ei ole.

2. Tagasivõtutaotlusele tuleb igal juhul vastata kirjalikult kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Tähtaega hakatakse arvestama tagasivõtutaotluse kättesaamise kuupäevast. Kui tähtaja jooksul vastust ei tule, loetakse üleandmine heakskiidetuks.

3. Võimaliku tagasilükkamise põhjused tuleb esitada kirjalikult.

4. Pärast nõusoleku andmist või vajaduse korral pärast lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist antakse asjaomane isik üle kolme (3) kuu jooksul. Taotluse esitanud riigi taotlusel võib seda tähtaega pikendada õiguslike või praktiliste takistuste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.


Artikkel 9
Üleandmise kord ja transpordiliigid

1. Enne isiku tagasisaatmist lepivad poolte pädevad asutused kirjalikult kokku üleandmise kuupäeva, piiriületuspunkti, võimaliku saatemeeskonna ja muu üleandmisega seotud teabe. Üleandmistaotlus tuleb rahuldada või tagasi lükata viie (5) tööpäeva jooksul selle kättesaamisest.

2. Transportida võib õhu- või maismaatranspordiga. Kui isik saadetakse tagasi õhutranspordiga, ei pea kasutama poolte riiklikke lennuettevõtjaid, vaid võib kasutada regulaar- või tellimuslende.


Artikkel 10
Eksikombel tagasivõtmine

1. Taotluse esitanud riik võtab taotluse saanud riiki tagasivõetud isiku tagasi, kui kuue (6) kuu jooksul pärast isiku üleandmist selgub, et artiklites 2 ja 3 sätestatud nõuded ei olnud üleandmise ajal täidetud.

2. Sellisel juhul kohaldatakse kokkuleppe menetlussätteid mutatis mutandis ning esitatakse kogu olemasolev teave tagasivõetava isiku tegeliku identiteedi ja kodakondsuse kohta.


III JAGU
TRANSIIT

Artikkel 11
Põhimõtted

1. Taotluse saanud riik lubab kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute transiiti, kui taotluse esitanud riik seda taotleb, ning tagatakse edasisõit võimalikes muudes transiidiriikides ja tagasivõtmine sihtriigis.

2. Pooled võivad transiidist keelduda:
   a) kui kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ähvardab reaalne oht, et teda võidakse sihtriigis või mõnes muus transiidiriigis piinata või ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada või talle võidakse määrata surmanuhtlus või teda võidakse kiusata taga tema rassi, usu, kodakondsuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu, või
   b) kui kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku suhtes kohaldatakse taotluse saanud riigis või mõnes muus transiidiriigis kriminaalkaristusi, või
   c) rahvatervise, sisejulgeoleku, avaliku korra või taotluse saanud riigi muude riiklike huvidega seotud põhjustel.

3. Pooled võivad väljaantud loa tühistada, kui hiljem ilmnevad või selguvad transiiti takistavad lõikes 2 osutatud asjaolud või kui edasine reis võimalikes transiidiriikides või tagasivõtmine sihtkohariigis ei ole enam tagatud. Sellisel juhul võtab taotluse esitanud riik kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku vajaduse korral viivitamata tagasi.


Artikkel 12
Transiidimenetlus

1. Transiiditaotlus tuleb esitada taotluse saanud riigi pädevale asutusele kirjalikult e-posti teel hiljemalt viis (5) kalendripäeva enne transiidi algust ja see peab sisaldama järgmist teavet:
   a) transiidi liik (õhu- või maismaatransport), võimalikud muud transiidiriigid ja kavandatud sihtkoht;
   b) võimaluste piires asjaomase isiku andmed (näiteks eesnimi, perekonnanimi, sünninimi, muud kasutatud/teadaolevad nimed või varjunimed, sünniaeg, sugu ja võimaluse korral sünnikoht, kodakondsus, keel ning reisidokumendi liik ja number);
   c) kavandatav piiriületuspunkt, üleandmisaeg ja võimaliku saatemeeskonna andmed;
   d) avaldus selle kohta, et taotluse esitanud riigi arvates on artikli 11 lõikes 1 sätestatud tingimused täidetud ja et artikli 11 lõike 2 kohaseks keeldumiseks ei ole põhjust.

Transiiditaotluste jaoks kasutatav ühtne vorm on lisatud kokkuleppe lisana 6.

2. Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riigi pädevat asutust kolme (3) kalendripäeva jooksul kirjalikult e-posti teel riiki lubamisest, kinnitades piiriületuspunkti ja kavandatava riiki lubamise aja, või teavitab teda riiki lubamisest keeldumisest ja selle põhjustest.

3. Kui transiidiks kasutatakse õhutransporti, vabastatakse tagasivõetav isik ja võimalik saatemeeskond taotluse saanud riigi rahvusvaheliste kohustuste piires lennujaama transiidiviisa nõudest.

4. Taotluse saanud riigi pädevad asutused aitavad vastastikku konsulteerides transiidile kaasa, eelkõige tehes asjaomaste isikute üle järelevalvet ja luues selleks sobivad tingimused.


IV JAGU
KULUD

Artikkel 13
Transpordi- ja transiidikulud

Ilma et see piiraks pädevate asutuste õigust nõuda tagasivõtmisega seotud kulud tagasi tagasivõetavalt isikult või kolmandatelt isikutelt, kannab taotluse esitanud riik kõik kokkuleppekohase tagasivõtmise ja transiidiga seotud transpordikulud kuni sihtriigi piirini.


V JAGU
ANDMEKAITSE JA SÕLTUMATUSE KLAUSEL

Artikkel 14
Andmekaitse

Isikuandmete töötlemisele ja käitlemisele kohaldatakse Eesti ja Usbekistani riigisiseseid seadusi.

Eelkõige kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:
   a) isikuandmeid tuleb töödelda õiglaselt ja seaduslikult;
   b) isikuandmeid tuleb koguda kokkuleppe rakendamise kindlaksmääratud, selgesõnalisel ja õiguspärasel eesmärgil ning andmeid edastav asutus või andmeid saav asutus ei tohi neid töödelda edasi viisil, mis ei ole selle eesmärgiga kooskõlas;
   c) isikuandmed peavad olema piisavad ja asjakohased ning piirduma nende kogumise ja/või edasise töötlemise eesmärgiks vajalikuga; eelkõige võib edastada järgmisi isikuandmeid:
     – üleantava isiku andmed (näiteks eesnimed, perekonnanimed, varasemad nimed, muud kasutatud nimed või nimed, mille all isikut tuntakse, või varjunimed, sugu, perekonnaseis, sünniaeg ja -koht ning praegune ja varasem kodakondsus);
     – pass, isikutunnistus või juhiluba (number, kehtivusaeg, väljaandmise kuupäev, väljaandnud asutus ja väljaandmise koht);
     – peatuskohad ja marsruudid;
     – muu teave, mis on vajalik üleantava isiku tuvastamiseks või kokkuleppekohaste tagasivõtunõuete kontrollimiseks;
   d) isikuandmed peavad olema õiged ja vajaduse korral ajakohastatud;
   e) isikuandmeid tuleb säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada üksnes seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks andmed koguti või milleks neid edasi töödeldakse;
   f) edastav ja vastuvõttev asutus võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada vajaduse korral isikuandmete parandamine, kustutamine või sulgemine, kui töötlemine ei vasta käesolevale artiklile, eelkõige seetõttu, et andmed ei ole piisavad, asjakohased või täpsed või on töötlemise eesmärgist lähtudes ülemäärased. See hõlmab ka teise poole teavitamist parandamisest, kustutamisest või sulgemisest;
   g) taotluse korral teavitab vastuvõttev asutus edastavat asutust edastatud andmete kasutamisest ja nende põhjal saadud tulemustest;
   h) isikuandmeid võib edastada ainult pädevatele asutustele. Muudele asutustele andmete esitamise korral on nõutav edastava asutuse eelnev nõusolek;
   i) edastavad ja vastuvõtvad asutused on kohustatud tegema kirjalikke ülestähendusi isikuandmete edastamise ja saamise kohta.


Artikkel 15
Sõltumatuse tingimus

Kokkulepe ei piira poole õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad otseselt või kaudselt rahvusvahelisest õigusest või konventsioonidest, eelkõige:
   – 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga;
   – varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest;
   – 4. novembri 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist;
   –10. detsembri 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastasest konventsioonist;
   – väljaandmist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest;
   – konventsioonidest ja kokkulepetest välisriikide kodanike tagasivõtmise kohta.


VI JAGU
RAKENDAMINE

Artikkel 16
Pädevad asutused

Kokkuleppe rakendamiseks määravad pooled kindlaks järgmised pädevad asutused:

Eesti Vabariigi puhul:
   politsei- ja piirivalveamet – pädev keskasutus
   siseministeerium
   välisministeerium

Usbekistani Vabariigi puhul:
   siseministeerium – pädev keskasutus
   riigi julgeolekuteenistus
   välisministeerium


Artikkel 17
Koostöö ja ekspertide kohtumised

1. Poolte pädevad asutused osutavad üksteisele vastastikust abi kokkuleppe kohaldamisel ja tõlgendamisel.

2. Pool võib taotleda mõlema poole ekspertide kohtumise kokkukutsumist, et selgitada kokkuleppe rakendamisel tekkinud küsimusi.

3. Pooled lahendavad kokkuleppe rakendamisega seotud probleemid diplomaatiliste kanalite kaudu.


Artikkel 18
Rakendusprotokoll

1. Pooled võivad koostada kokkuleppe rakendusprotokolli.

2. Rakendusprotokoll on kokkuleppe lahutamatu osa.

3. Lisad 1–6 on kokkuleppe lahutamatud osad.


Artikkel 19
Muudatused

Poolte vastastikusel kokkuleppel võib kokkuleppes teha muudatusi ja täiendusi, mis on selle lahutamatud osad ja koostatakse eraldi protokollidega, mis jõustuvad artikli 20 lõikes 1 ettenähtud viisil.


VII JAGU
LÕPPSÄTTED

Artikkel 20
Jõustumine, kestus ja lõpetamine

1. Kokkulepe jõustub kolmkümmend (30) kalendripäeva pärast kuupäeva, mil pooled saavad diplomaatiliste kanalite kaudu viimase kirjaliku teate, et nad on lõpetanud kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed menetlused.

2. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult. Kokkulepe lõpeb kuuskümmend (60) kalendripäeva pärast kuupäeva, mil üks pool on saanud diplomaatiliste kanalite kaudu kätte teise poole kirjaliku teate kokkuleppe lõpetamise kavatsuse kohta.

3. Eesti Vabariik registreerib kokkuleppe Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt kohe pärast kokkuleppe jõustumist.

4. Teisele poolele teatatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni registreerimisnumber, kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaat on selle numbri kinnitanud.


Koostatud  23. oktoobril 2023 Luxembourgis kahes eksemplaris eesti, usbeki ja inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Kui kokkuleppe tõlgendamisel tekib lahkarvamusi, kohaldatakse ingliskeelset teksti.

 

Margus Tsahkna

Bakhtiyor Saidov

Eesti Vabariigi valitsuse nimel

Usbekistani Vabariigi valitsuse nimel

 

Lisad 1–6 

Agreement Between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the Republic of Uzbekistan on the Readmission of Persons Residing without Authorisation 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json