Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariigi valitsus ja Norra Kuningriigi valitsus (edaspidi pooled),

mõistes, et tulemuslik koostöö võib nõuda poolte salastatud teabe vahetamist,

soovides kehtestada poolte koostöö käigus vahetatud või loodud salastatud teabe vastastikust kaitset reguleeriva eeskirja,

eesmärgiga kaitsta salastatud teavet, mida vahetatakse otse või kummagi poole jurisdiktsiooni alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute kaudu, kellel on riigi õigusaktide kohaselt õigus salastatud teavet töödelda,

on kokku leppinud järgmises.

ARTIKKEL 1
KOHALDAMINE

(1) Kokkuleppe eesmärk on tagada poolte või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute koostöö käigus vahetatava või loodava salastatud teabe kaitse.

(2) Kokkulepe reguleerib kõiki poolte või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute vahelisi tegevusi ja kohaldub kõikidele nendevahelistele lepingutele või kokkulepetele, mis seostuvad salastatud teabega.

(3) Kokkulepet ei tohi kumbki pool kasutada salastatud teabe omandamiseks.

ARTIKKEL 2
MÕISTED

Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) salastatud teave – mis tahes vormis teave, mis on kummagi poole õigusaktide kohaselt salastatud, et kaitsta seda omavolilise avalikustamise, omastamise või kadumise eest;

b) salastatuse tase – kategooria, mis riigi õigusaktide kohaselt iseloomustab salastatud teabele juurdepääsu piirangu taset ja poolte kohaldatavaid miinimumkaitsemeetmeid;

c) riigi julgeoleku volitatud esindaja – kokkuleppe kohaldamise ja järelevalve eest vastutav riigiasutus;

d) pädev asutus – riigi julgeoleku volitatud esindaja või muu riigiasutus, kes vastutab kokkuleppe täitmise eest riigi õigusaktide kohaselt;

e) päritolupool – pool, kes on loonud salastatud teabe;

f) vastuvõttev pool – pool, kellele edastatakse päritolupoole salastatud teavet;

g) teadmisvajadus – vajadus juurde pääseda salastatud teabele teenistuskohustuste tõttu ja teatava ülesande täitmiseks;

h) kolmas isik – riik, rahvusvaheline organisatsioon või juriidiline või füüsiline isik, kes ei ole selle kokkuleppe pool;

i) juurdepääsuluba – pädeva asutuse otsus, mille alusel on füüsilisel isikul lubatud riigi õigusaktide kohaselt pääseda juurde salastatud teabele;

j) lepinglane – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus sõlmida lepinguid;

k) töötlemisluba – pädeva asutuse otsus, mis kinnitab, et lepinglane on reaalselt ja korralduslikult suuteline täitma tingimused, mis on vajalikud salastatud teabe ohutuks töötlemiseks kooskõlas riigi õigusaktidega;

l) salastatud leping – ühe poole lepinglase ja teise poole lepinglase leping või all-leping, mille täitmine nõuab juurdepääsu salastatud teabele või selle loomist.

ARTIKKEL 3
SALASTATUSE TASEMETE SAMAVÄÄRSUS

(1) Pooled lepivad kokku, et järgmised salastatuse tasemed on samaväärsed:

(2) Salastatuse taset muudetakse või see kustutatakse ainult päritolupoole eelneval kirjalikul nõusolekul. Päritolupool teavitab vastuvõtvat poolt edastatud salastatud teabe salastatuse taseme muutmisest või kustutamisest viivitamata.

ARTIKKEL 4
MÄRGISTAMINE

(1) Päritolupool märgistab edastatava salastatud teabe selle salastatuse taseme kohaselt.

(2) Samuti märgistatakse kokkuleppe alusel loodud, paljundatud või tõlgitud salastatud teave.

ARTIKKEL 5
SALASTATUD TEABE KAITSE PÕHIMÕTTED

(1) Pooled võtavad kooskõlas riigi õigusaktidega meetmeid, et tagada käesoleva kokkuleppe kohaselt vahetatud või loodud salastatud teabe kaitse.

(2) Pooled kaitsevad edastatud või loodud salastatud teavet vähemalt samavõrd kui oma salastatud teavet, millel on samaväärne salastatuse tase.

(3) Vastuvõttev pool kasutab salastatud teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on edastatud.

(4) Vastuvõttev pool ei võimalda kolmandale isikule juurdepääsu salastatud teabele ilma päritolupoole pädeva asutuse eelneva kirjaliku nõusolekuta.

ARTIKKEL 6
JUURDEPÄÄS SALASTATUD TEABELE

(1) Juurdepääs teise poole salastatud teabele antakse üksnes isikule, kellel on riigi õigusaktide kohaselt juurdepääs samaväärse salastatuse tasemega salastatud teabele ning kellel on teadmisvajadus.

(2) Pooled tunnustavad kokkuleppe raames toimuva koostööga seotud teise poole väljastatud juurdepääsulube.

(3) Julgeolekukontrolli läbiviimisel abistavad pädevad asutused teineteist taotluse korral ja kooskõlas riigi õigusaktidega.

(4) Kokkuleppe alusel teavitavad pädevad asutused teineteist viivitamata juurdepääsulubade muutmisest.

(5) Päritolupoole pädeva asutuse taotluse alusel väljastab vastuvõtva poole pädev asutus kirjaliku kinnituse selle kohta, et füüsilisel isikul on õigus salastatud teabele juurde pääseda.

ARTIKKEL 7
Töötlemisload

(1) Pooled tunnustavad teise poole väljastatud töötlemisluba.

(2) Päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindaja taotlusel väljastab vastuvõtva poole riigi julgeoleku volitatud esindaja tasemel KONFIDENTSIAALNE / KONFIDENSIELT / CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel kirjaliku kinnituse selle kohta, et kehtiv töötlemisluba on välja antud või on alustatud asjaomast menetlust.

(3) Kokkuleppe raames teavitavad riigi julgeoleku volitatud esindajad teineteist viivitamata töötlemislubade muutmisest.

ARTIKKEL 8
SALASTATUD LEPINGUD

(1) Kui pool või tema jurisdiktsiooni alla kuuluv juriidiline või füüsiline isik esitab salastatud lepingu täitmiseks teise poole territooriumil, saadakse teise poole riigi julgeoleku volitatud esindajalt eelnev kirjalik kinnitus selle kohta, et asjaomane lepinglane omab asjaomase tasemega töötlemisluba.

(2) Lepinglane esitab teabe võimalike all-lepinglaste kohta heakskiitmiseks selle riigi julgeoleku volitatud esindajale, kelle territooriumil töid tehakse.

(3) Salastatud leping sisaldab sätteid edastatava või loodava teabe julgeolekunõuete ja salastatuse taseme kohta, kajastades selle kokkuleppe tingimusi.

(4) Lepinglase kohustused salastatud teabe kaitsmisel hõlmavad vähemalt järgmist:

a) range kinnipidamine selle kokkuleppe neist sätetest, mis käsitlevad salastatud teabe töötlemise korda;

b) salastatud teabe kasutamine salastatud lepingu alusel ainult lepingu esemega seotud eesmärgil;

c) salastatud teabe avaldamine ainult isikule, kellel on riigi õigusaktide kohaselt juurdepääs asjaomase salastatuse tasemega teabele ja kellel on teadmisvajadus;

d) salastatud teabe edastamine selles kokkuleppes kindlaksmääratud viisil;

e) lepinglase kohustus teavitada oma riigi pädevat asutust salastatud lepingu kaitse nõuete rikkumisest;

f) salastatud lepinguga seotud salastatud teabe avaldamine kolmandale isikule ainult päritolupoole eelneval kirjalikul nõusolekul;

g) salastatud teabe tagastamine või hävitamine, kui lepingulised kohustused on täidetud.

(5) Lepinglane edastab koopia mis tahes salastatud lepingu julgeolekunõuete sätetest selle riigi julgeoleku volitatud esindajale, kelle territooriumil töid teostatakse.

(6) Riigi julgeoleku volitatud esindaja, kelle territooriumil töid teostatakse, tagab, et iga salastatud teabele juurdepääsu omav isik on teadlik kohustusest kaitsta salastatud teavet, ja viib läbi perioodilisi turvakontrolle.

ARTIKKEL 9
EDASTAMINE

(1) Salastatud teave edastatakse diplomaatiliste või riigi õigusaktide kohaselt riigi julgeoleku volitatud esindajate vahel kokku lepitud muude kanalite kaudu. Salastatud teabe kättesaamist kinnitatakse kirjalikult.

(2) Salastatud teavet võib elektrooniliselt edastada riigi julgeoleku volitatud esindajate poolt heakskiidetud julgeolekumenetluste kohaselt.

(3) Vajaduse korral võivad poolte luure-, julgeoleku- ja politseiasutused riigi õigusaktide kohaselt vahetada operatiiv- ja luureteavet omavahel otse.

ARTIKKEL 10
PALJUNDAMINE

(1) Päritolupool võib salastatud teabe paljundamist, sealhulgas tõlkimist, piirata ja keelata.

(2)  Tasemel SALAJANE / HEMMELIG / SECRET või sellest kõrgemal tasemel salastatud teavet paljundatakse üksnes päritolupoole kirjalikul nõusolekul.

(3) Paljundusi kaitstakse samamoodi kui originaale.

ARTIKKEL 11
HÄVITAMINE

(1) Salastatud teave hävitatakse riigi õigusaktide kohaselt.

(2) Tasemel TÄIESTI SALAJANE / STRENGT HEMMELIG / TOP SECRET salastatud teavet ei hävitata. See tagastatakse päritolupoolele.

(3) Kriisiolukorras, kus salastatud teavet ei ole võimalik kaitsta ega tagastada, hävitatakse see otsekohe. Vastuvõttev pool teavitab päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat salastatud teabe hävitamisest võimalikult kiiresti.

ARTIKKEL 12
KÜLASTUSED

(1) Külastused, millega kaasneb vajadus pääseda juurde salastatud teabele, on lubatud üksnes võõrustava poole pädeva asutuse eelneval kirjalikul loal. Luba antakse üksnes isikule, kellel on kummagi poole riigi õigusaktide kohaselt õigus pääseda juurde asjaomase salastatuse tasemega salastatud teabele.

(2) Külastustaotlused esitatakse tavaliselt võõrustava poole pädevale asutusele hiljemalt kümme tööpäeva enne külastust, kiireloomulistel juhtudel lühema etteteatamisajaga. Pädevad asutused teavitavad teineteist külastuse üksikasjadest ja tagavad külastaja isikuandmete kaitse.

(3) Külastustaotlused esitatakse inglise keeles ja need sisaldavad eeskätt järgmist:
   a) külastuse eesmärk ning kavandatav kuupäev ja kestus;
   b) külastaja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja passi või isikutunnistuse number;
   c) külastaja ametikoht ja selle institutsiooni nimetus, mida ta esindab;
   d) külastaja juurdepääsuloa kehtivus ja tase;
   e) külastatava institutsiooni nimetus, aadress, telefoni- ja faksi number, e-posti aadress ja kontaktisik;
   f) taotluse kuupäev ja pädeva asutuse ametlik pitser.

ARTIKKEL 13
SALASTATUD TEABE KAITSE NÕUETE RIKKUMINE

(1) Salastatud teabe omavolilise avalikustamise, omastamise või kaotamise või sellise kahtluse korral teavitab vastuvõtva poole pädev asutus päritolupoole riigi julgeoleku volitatud esindajat otsekohe kirjalikult.

(2) Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumist uuritakse ja selle eest esitatakse süüdistus riigi õigusaktide kohaselt. Pooled abistavad teineteist taotluse korral.

(3) Pooled teavitavad teineteist uurimistulemustest ja võetud meetmetest.

ARTIKKEL 14
KULUD

Kumbki pool kannab kokkuleppe täitmisega seotud oma kulud.

ARTIKKEL 15
PÄDEVAD ASUTUSED

(1) Poolte riigi julgeoleku volitatud esindajad on:

Eesti Vabariigis:
   Riigi julgeoleku volitatud esindaja osakond
   Kaitseministeerium

Norra Kuningriigis:
   Nasjonal sikkerhetsmyndighet.

(2) Pooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu riigi julgeoleku volitatud esindaja muutumisest.

(3) Riigi julgeoleku volitatud esindajad teavitavad teineteist muudest pädevatest asutustest, kes vastutavad kokkuleppe täitmise eest.

ARTIKKEL 16
KONSULTATSIOONID

Riigi julgeoleku volitatud esindajad teavitavad teineteist oma riigi õigusaktidest, mis reguleerivad salastatud teabe kaitset, ja nende olulistest muudatustest.

ARTIKKEL 17
VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Kokkuleppe kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlused lahendatakse poolte konsultatsioonide teel.

ARTIKKEL 18
LÕPPSÄTTED

(1) Kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks ja jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on teineteist teavitanud kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmisest.

(2) Kokkulepet võib muuta mõlema poole kirjalikul nõusolekul. Muudatused jõustuvad lõike 1 kohaselt.

(3) Kumbki pool võib kokkuleppe diplomaatiliste kanalite kaudu igal ajal lõpetada. Sel juhul lõpeb kokkulepe teiselt poolelt lõpetamisteate kättesaamisest arvates kuue kuu pärast. Lõpetamise korral kaitstakse kokkuleppe kohaldamise käigus edastatud või loodud salastatud teavet edasi kokkuleppe kohaselt.

(4) Kokkuleppe jõustumise päeval lõpeb 1. novembril 2000 Oslos sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse julgeolekukokkulepe.

Koostatud 25. septembril 2014. aastal Tallinnas kahes eksemplaris inglise keeles.