Teksti suurus:

Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II, 21.12.2021, 4

Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise leping

Vastu võetud 08.02.2019

Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seadus

Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamisleping


LEPING,
MILLEGA MUUDETAKSE
EUROOPA STABIILSUSMEHHANISMI ASUTAMISLEPINGUT, MIS ON SÕLMITUD
JÄRGMISTE RIIKIDE VAHEL: BELGIA KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK, IIRIMAA, KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSE VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK, SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK JA SOOME VABARIIK


PREAMBUL

LEPINGUOSALISED, Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Vabariik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik ,Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik („euroala liikmesriigid“ või „allakirjutanud“),

TUNNISTADES kokkulepet kaasata rahalisi vahendeid ja näha ette kaitsemeede kriisilahendusfondi kasutusele, mis kuulub ühtsele kriisilahendusnõukogule (SRB), mis on loodud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrusega (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/20101,

TUNNISTADES Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) olulist panust kriisiohjesse, pakkudes euroala liikmesriikidele õigeaegselt ja tulemuslikult stabiilsustoetust,

OLLES KOKKU LEPPINUD terviklikus paketis majandus- ja rahaliidu täiendavaks tugevdamiseks,

SEADES EESMÄRGIKS täiendavalt arendada ESMi, et tugevdada euroala vastupanuvõimet ja kriisilahendusvõimekust, järgides samal ajal jätkuvalt täielikult Euroopa Liidu õigust,

TULETADES MEELDE, et 29. juunil 2018 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel teatasid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et ESM hakkab pakkuma kriisilahendusfondile ühtset kaitsemeedet ja ESMi tugevdatakse eurorühma esimehe 25. juuni 2018. aasta kirjas esitatud elementide alusel,

TULETADES LISAKS MEELDE, et 14. detsembril 2018 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel kinnitasid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid nimetatud ühtse kaitsemeetme tingimused ja ESMi reformi täpsustatud tingimused ning et 21. juunil 2019 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel võtsid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid teadmiseks laiapõhjalise kokkuleppe, mis saavutati Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ülevaatamise osas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1 ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.


ARTIKKEL 1
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muudatused

Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut muudetakse järgmiselt.

A. Preambulit muudetakse järgmiselt.

1) Põhjendus 4 asendatakse järgmisega:
   „(4)   Euroala stabiilsust ohustava usalduskriisi vältimiseks tuleks esmajoones rangelt järgida Euroopa Liidu õigusraamistikku, integreeritud eelarve ja makromajandusliku järelevalve raamistikku, eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakti, makromajanduslike tasakaalustamatuste raamistikku ja Euroopa Liidu majandusjuhtimise eeskirju.“


2) Lisatakse järgmised põhjendused:
   „(5a) 29. juunil 2018 kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel teatasid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et ESM hakkab ühtsele kriisilahendusfondile pakkuma kaitsemeedet ja ESMi tugevdatakse eurorühma esimehe 25. juuni 2018. aasta kirjas esitatud elementide alusel. 14. detsembril 2018. aastal kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel kiitsid eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid heaks nimetatud ühtse kaitsemeetme tingimused, mille pakkujaks saab ESM ning samuti ESMi reformi täpsustatud tingimused. ESMi reformi täpsustatud tingimustega on ette nähtud, et hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks kehtestatakse ühtse kriisilahendusfondi ühtne kaitsemeede. Samuti on ESMi reformi täpsustatud tingimustega ette nähtud ennetava finantsabi vahendite tõhusamaks muutmine ESMi liikmete jaoks, kelle majanduse põhinäitajad on tugevad, kuid keda võib mõjutada negatiivne šokk, mis jääb väljapoole nende kontrolli. Kooskõlas ESMi reformi täpsustatud tingimustele lisatud ühise seisukohaga Euroopa Komisjoni ja ESMi tulevase koostöö kohta abikõlbulikkuse hindamisel ennetava krediidiliini kasutamiseks, sõltuvalt kõlblikkuskriteeriumide täpsest ulatusest, täidavad Euroopa Komisjon ja ESM oma vastavaid ülesandeid kooskõlas Euroopa Liidu õiguse, käesoleva lepingu ja ESMi suunistega. Samuti on ESMi reformi täpsustatud tingimustega ette nähtud täiendava marginaali kohaldamine juhul, kui ESMi liige, kellele on antud ESMi ennetavat finantsabi, ei täida pärast rahaliste vahendite kasutuselevõttu enam finantsabiga seotud tingimusi, välja arvatud juhul, kui selline mittetäitmine on tingitud sündmustest, mis ei ole valitsuse kontrolli all. Lisaks on ESMi reformi täpsustatud tingimustes välja toodud, et tingimuslikkus jääb käesoleva lepingu ja kõigi ESMi vahendite aluspõhimõtteks, kuid täpsed tingimused tuleb  kohaldada vastavalt igale vahendile.

   (5b) Ühises seisukohas ESMi ja Euroopa Komisjoni tulevase koostöö kohta on esitatud kokkulepe finantsabiprogrammide raames ja neist väljaspool toimuva koostöö uue jaotuse kohta. Euroopa Komisjonil ja ESMil on ühised eesmärgid ning nad täidavad euroala kriisiohjega seotud konkreetseid ülesandeid Euroopa Liidu õiguse ja käesoleva lepingu alusel. Finantsstabiilsuse tagamiseks rakendavad need kaks institutsiooni seega ESMi kriisiohjemeetmeid tihedas koostöös tõhusa juhtimise all ja täiendavad üksteist ekspertteadmistega. Euroopa Komisjon tagab kooskõla Euroopa Liidu õigusega, eelkõige majanduspoliitika koordineerimise raamistikuga. ESM teeb oma analüüsi ja hinnangu laenuandja seisukohast. Ühine seisukoht tulevase koostöö kohta lisatakse kogu ulatuses koostöömemorandumisse, nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 8, kui jõustuvad käesoleva lepingu muudatused.“


3) Põhjendusse 7 lisatakse järgmine lause:
   „ESMi liikmed tunnustavad praegust tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi vahelist dialoogi.“


4) Põhjenduse 8 kolmas lause asendatakse järgmisega:
   „Kui see on asjakohane, eeldatakse, et ESMilt finantsabi taotlev euroala liikmesriik esitab samalaadse taotluse IMFile.“


5) Lisatakse järgmine põhjendus:
   „(9a) Euroopa Liidu liikmesriigid, kelle vääring ei ole euro ja kes on loonud tiheda koostöö Euroopa Keskpangaga (EKP) vastavalt 15. oktoobri 2013. aasta nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga*, annavad kavandatavalt ESMi kõrval ühtsele kriisilahendusfondile paralleelsed krediidiliinid. Kõnealused liikmesriigid osalevad ühtses kaitsemeetmes võrdsetel alustel („osalevad liikmesriigid“). Osalevate liikmesriikide esindajaid tuleb kutsuda vaatlejatena juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu koosolekutele, kus arutatakse ühtse kaitsemeetmega seotud küsimusi, ja neil peab olema samasugune juurdepääs teabele. Tuleb kehtestada asjakohane kord teabe jagamiseks ja õigeaegseks kooskõlastamiseks ESMi ja osalevate liikmesriikide vahel. Peab olema võimalik kutsuda juhtumipõhiselt ühtse kriisilahendusnõukogu (SRB) esindajaid vaatlejatena osalema juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu koosolekutel, kus arutatakse kaitsemeetmest rahastamist.
______________
* ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.“


6) Põhjendus 10 asendatakse järgmisega:
   „(10) Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad volitasid 20. juunil 2011 käesoleva lepingu osalisi nõudma Euroopa Komisjonilt ja EKP-lt käesolevas lepingus ette nähtud ülesannete täitmist. Tunnistatakse, et käesolevast lepingust Euroopa Komisjonile ja EKP-le tulenevad kohustused ei anna neile mingit õigust ise otsuseid teha ja et nende kahe institutsiooni poolt käesoleva lepingu alusel täidetud ülesanded on siduvad üksnes ESM-ile.”


7) Põhjendusse 11 lisatakse järgmised laused:
   „Pärast kõnealuste ühise tegutsemise klauslite kehtestamist alates 1. jaanuarist 2013, võtavad ESMi liikmed kohustuse võtta 2022. aastaks kasutusele üheetapilise agregeeritud hääletuse („üheetapilist (single-limb) agregeerimist sisaldavad ühise tegutsemise klauslid“). Üksikasjalikud õiguslikud tingimused lepitakse kokku majandus- ja rahanduskomitees, võttes arvesse riikide põhiseadusest tulenevaid nõudeid, nii et kõik ESMi liikmed rakendaksid üheetapilist (single-limb) agregeerimist sisaldavaid ühise tegutsemise klausleid uute euroala riigivõlakirjade puhul viisil, millega tagatakse nende samasugune õiguslik mõju.“


8) Lisatakse järgmised põhjendused:
   „(11a)  ESMi liikme taotlusel ja kui see on kohane, võib ESM hõlbustada dialoogi nimetatud ESMi liikme ja selle erainvestorite vahel vabatahtlikul, mitteametlikul, mittesiduval, ajutisel ja konfidentsiaalsel alusel.

   (11b) ESM annab stabiilsustoetust ainult nendele ESMi liikmetele, kelle võlga peetakse jätkusuutlikuks ja kelle ESMile vahendite tagasimaksmise suutlikkus on kinnitust leidnud. Võla jätkusuutlikkuse ja tagasimaksesuutlikkuse hindamine tehakse läbipaistvalt ja prognoositavalt, võimaldades samal ajal piisavat kaalutlusruumi. Sellised hindamised teevad Euroopa Komisjon, kes tegutseb koostöös EKPga, ja ESM ning vajaduse ja võimaluse korral tehakse seda koos IMFiga kooskõlas käesoleva lepingu, Euroopa Liidu õiguse ja artikli 13 lõike 8 kohaselt sõlmitud koostöömemorandumiga. Kui koostöö raames ei jõuta ühisele seisukohale, annab Euroopa Komisjon üldise hinnangu valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta ning ESM hindab asjaomase ESMi liikme suutlikkust vahendid ESMile tagasi maksta.“


9) Põhjendus 12 asendatakse järgmisega:
   „(12) Erakorralistel juhtudel, kui stabiilsustoetust antakse makromajandusliku kohandamisprogrammi tingimusel, kaalutakse kooskõlas IMFi tavadega asjakohast ja proportsionaalset erasektori osalemist.“


10) Põhjendusse 13 lisatakse järgmine lause:
   „ESMi poolt SRB-le kaitsemeetmest antavatel laenudel on sarnaselt muude ESMi laenudega eelisvõlausaldaja staatus.“


11) Põhjendus 14 asendatakse järgmisega:
   „(14) Euroala liikmesriigid toetavad seda, et ESMil ja  teistel riikidel,  kes ESMiga koordineeritult annavad kahepoolseid laene, sealhulgas kaitsemeetmest SRB-le antavad laenud, on võlausaldajatena võrdne staatus.“


12) Lisatakse järgmised põhjendused:
   „(15a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 2 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Liidu liikmesriigid koordineerivad oma majanduspoliitikat ELi toimimise lepinguga ette nähtud korras. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikele 1 ja artiklile 121 kooskõlastavad Euroopa Liidu liikmesriigid oma majanduspoliitika Euroopa Liidu Nõukogus. Sellest tulenevalt ei teeni ESM ESMi liikmete vahel majanduspoliitika koordineerimise eesmärki, mille jaoks on Euroopa Liidu õigusega ette nähtud vajalik kord. ESM austab volitusi, mis on Euroopa Liidu õigusega antud liidu institutsioonidele ja asutustele.

   (15b) ESMi liikmed tunnistavad, et ühtse kaitsemeetme ja selle raames rahastatavate kriisilahendusmeetmete tulemuslikkuse jaoks on määrava tähtsusega kiirus ja efektiivsus, millega toimub  kaitsemeetme üle otsustamine ja koordineerimine osalevate liikmesriikidega, kes osalevad koos ESMiga ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises, nagu kajastavad ühtse kaitsemeetme tingimused, mille kiitsid 14. detsembril 2018. aastal kaasavas formaadis toimunud euroala tippkohtumisel heaks eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid. Tingimused näevad ette kaitsemeetmest väljamaksete tegemise kriteeriumid, sealhulgas viimase abinõu ja keskpikas perspektiivis eelarveneutraalsuse põhimõtted, täielik vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrusele (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010* („ühtse kriisilahenduskorra määrus“), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivile 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012** („pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv“), ja õigusraamistiku püsivus. Tingimustega on ette nähtud, et ESM peab tegema otsuse kaitsemeetme kasutamise kohta reeglina 12 tunni jooksul alates SRB taotluse esitamisest, mida tegevdirektor võib erandjuhtudel pikendada 24 tunnini, eelkõige kui on tegemist eriti keeruka kriisilahendustoimingu, järgides samas riikide põhiseadusest tulenevaid nõudeid.
_________________
* ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.
** ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.“


13) Põhjendus 16 asendatakse järgmisega:
   „(16)   Käesoleva lepinguga tunnistatakse ESMi tegevdirektori ja töötajate sõltumatust. Seda tuleb kasutada sellisel viisil, et kus kohane ja vastavalt käesolevas lepingus sätestatule, säilib kooskõla Euroopa Liidu õigusega, mille kohaldamise üle teeb järelevalvet Euroopa Komisjon.“


14) Põhjendus 17 asendatakse järgmisega:
    (17 Lepinguosaliste vahelised või lepinguosaliste ja ESMi vahelised vaidlused käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle antakse lahendamiseks Euroopa Kohtusse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 273.

   (18) ESM loob asjakohased hoiatussüsteemid, mille eesmärk on tagada kõigi stabiilsustoetuse või kaitsemeetmega seotud tagasimaksete õigeaegne laekumine. Euroopa Komisjon, kes tegutseb koostöös EKPga, ja Euroopa Liidu Nõukogu teevad programmijärgset järelevalvet ELi toimimise lepingu artiklite 121 ja 136 kohaselt sätestatud raamistikus,“.


B. Artikleid muudetakse järgmiselt.

15) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„ARTIKKEL 3
Eesmärgid

1. ESMi eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rangetel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, stabiilsustoetust ESMi liikmetele, kes on tõsistes rahalistes raskustes või kellel on oht sellistesse raskustesse sattuda, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Kui see on vajalik, et olla asutusesiseselt ettevalmistatud ja võimeline käesoleva lepinguga seatud ülesandeid nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitma, võib ESM jälgida ja hinnata oma liikmete makromajanduslikku ja finantsolukorda, sealhulgas valitsemissektori võla jätkusuutlikkust, ning analüüsida asjakohast teavet ja andmeid. Selleks teeb tegevdirektor koostööd Euroopa Komisjoni ja EKPga, et tagada täielik kooskõla ELi toimimise lepingus sätestatud majanduspoliitika koordineerimise raamistikuga.

2. ESM võib pakkuda SRB ühtsele kriisilahendusfondile kaitsemeedet, et toetada kriisilahendusvahendite kohaldamist ja SRB kriisilahendusõiguste kasutamist, nagu on sätestatud Euroopa Liidu õiguses.

3. Nendel eesmärkidel on ESMil õigus kaasata vahendeid, emiteerides finantsinstrumente või sõlmides ESMi liikmete, finantseerimisasutuste või kolmandate isikutega rahalisi või muid kokkuleppeid või tehinguid.

4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, peavad kohaldatavad tingimused olema valitud finantsabi andmise vahendile kohased, nagu on sätestatud käesolevas lepingus.”


16) Artikli 4 lõike 4 esimene lause asendatakse järgmisega:
   „Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kasutatakse hääletamiseks kiirmenetlust, kui Euroopa Komisjon ja EKP on mõlemad seisukohal, et artiklites 13–18 määratletud finantsabi andmiseks või rakendamiseks vajaliku otsuse kiirkorras vastu võtmata jätmine ohustaks euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikust.“


17) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

   a) lõikele 4 lisatakse järgmine lause:
      „Ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises koos ESMiga osalevate liikmesriikide esindajad kutsutakse samuti osalema vaatlejatena juhatajate nõukogu koosolekutel, kui arutatakse ühtse kaitsemeetmega seotud küsimusi.“;

   b) lõiget 6 muudetakse järgmiselt:
     i) punkt a asendatakse järgmisega:
       „a) hädaabi reservfondi lõpetamine ja selle vahendite kandmine tagasi reservfondi ja/või sissemakstud kapitali hulka kooskõlas artikli 4 lõikega 4, artikli 18a lõike 6 esimese lõigu kohaldamise peatamise lõpetamine, sellise häälteenamuse muutmine, mida on vaja hääletuse kiirmenetluse korral  kaitsemeetme laenude ja vastavate väljamaksete kohta otsuse vastuvõtmiseks , ning asjaolude kindlaksmääramine, mille puhul toimub ülevaatus tulevikus, vastavalt artikli 18a lõike 6 kolmandale lõigule;“

     ii) punkt f asendatakse järgmisega:
       „f) ESMi poolt stabiilsustoetuse andmine, sealhulgas artikli 13 lõikes 3 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud või artikli 14 lõikes 2 osutatud majanduspoliitilised tingimused, ning võimalike vahendite valik ning finants- ja muude tingimuste kehtestamine vastavalt artiklitele 12–18;“

     iii) lisatakse järgmine punkt:
       „f a) III lisas sätestatud ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumide muutmine vastavalt artikli 14 lõikele 1;“

     iv) punkt g asendatakse järgmisega:
       „g) i) tegevdirektorile ja ii) Euroopa Komisjonile, kes tegutseb koostöös EKPga, volituste andmine finantsabiga seotud majanduspoliitiliste tingimuste üle ühiselt läbirääkimiste pidamiseks vastavalt artikli 13 lõikele 3;“

     v) lisatakse järgmine punkt:
       „g a) kaitsemeetme andmine vastavalt artikli 18a lõike 1 esimesele lõigule, IV lisas sätestatud kriteeriumide muutmine kaitsemeetmest laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumide muutmine vastavalt artikli 18a lõike 1 teisele lõigule, artikli 18a lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud mis tahes elementide kindlaksmääramine ning sellise kaitsemeetme lõpetamise või jätkamise kohta otsuse tegemine vastavalt artikli 18a lõigetele 1 ja 8;“

     vi) punkt h asendatakse järgmisega:
       „h) finantsabi või kriisilahendusfondi kaitsemeetme hinnastamispõhimõtete ja -suuniste muutmine vastavalt artiklile 20;“

     vii) punkt j asendatakse järgmisega:
       „j) EFSFi raames antud toetuse ESMile ülekandmise korra kehtestamine, sealhulgas lubatud kapitali täiendava osa loomine vastavalt artiklile 40;“.


18) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
   a) lõikele 3 lisatakse järgmine lause:
     „Ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises koos ESMiga osalevate liikmesriikide esindajad kutsutakse samuti osalema vaatlejatena direktorite nõukogu koosolekutel, kui arutatakse ühtse kaitsemeetmega seotud küsimusi.“;

   b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
   „4. Direktorite nõukogu võib kutsuda muid isikuid, sealhulgas asutuste või organisatsioonide esindajaid, osalema konkreetsetel juhtudel koosolekutel vaatlejana.“


19) Artikli 7 lõikele 4 lisatakse järgmine lause:
   „Tegevdirektor ja ESMi töötajad vastutavad ainult ESMi ees ning on oma kohustuste täitmisel täielikult sõltumatud.“


20) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
   a) lisatakse järgmine lõige:
     „1a. ESM võib kriisilahendusfondile tagada kaitsemeetme, ilma et see piiraks Euroopa Liidu õiguse kohaldamist ning Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste pädevust. Kaitsemeetmest antakse laene üksnes viimase abinõuna ja sellises ulatuses, et see on keskpikas perspektiivis eelarveneutraalne.“;

   b) lõikesse 3 lisatakse järgmine lause:
     „Üheetapilist agregeeritud hääletust kohaldatakse kõikidele uutele euroala riigivõlakirjadele, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta ja mis on emiteeritud 1. jaanuaril 2022 või hiljem.“

   c) lisatakse järgmine lõige:
   „4. Käesoleva lepinguga seatud ülesannete täitmisel tagab Euroopa Komisjon, et ESMi poolt käesoleva lepingu alusel antava finantsabi toimingud on, kui see on asjakohane, kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, eelkõige ELi toimimise lepingus sätestatud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega.“


21) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

    a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
     i) sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:
     „1.  ESMi liige võib esitada stabiilsustoetuse taotluse juhatajate nõukogu esimehele. Sellises taotluses märgitakse kavandatav(ad) finantsabi vahend(id). Pärast sellise taotluse saamist volitab juhatajate nõukogu esimees i) tegevdirektorit ja ii) Euroopa Komisjoni, kes tegutseb koostöös EKPga, ühiselt täitma järgmisi ülesandeid:“;

     ii) punkt b asendatakse järgmisega:
       „b) hindama, kas valitsemissektori võlg on jätkusuutlik ja kas stabiilsustoetus suudetakse tagasi maksta. Selline hindamine tehakse läbipaistval ja prognoositaval viisil, võimaldades samas piisavat kaalutlusruumi. Kui see on kohane ja võimalik, eeldatakse sellise hindamise tegemist koostöös IMFiga;“

   b) lõige 2 asendatakse järgmisega:
     „2. ESMi liikme taotlusel ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamiste, nimetatud hindamistel põhineva tegevdirektori ettepaneku, ja kui asjakohane, siis artikli 14 lõigetes 1 ja 2 osutatud positiivsete hinnangute alusel, võib juhatajate nõukogu teha põhimõttelise otsuse anda sellele ESMi liikmele stabiilsustoetust finantsabi vahendi vormis.“;

   c) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:
   „3. Kui võetakse vastu lõike 2 kohane otsus, välja arvatud ennetavat tingimuslikku krediidiliini puudutav otsus, volitab juhatajate nõukogu i) tegevdirektorit ja ii) Euroopa Komisjoni, kes tegutseb koostöös EKPga, pidama ühiselt ja võimaluse korral ka IMFi kaasates asjaomase ESMi liikmega läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks finantsabi vahendiga seotud tingimused. Vastastikuse mõistmise memorandumi sisu vastab korrigeeritavate puuduste tõsidusele ja valitud finantsabi andmise vahendile. Tegevdirektor valmistab ette finantsabi vahendi lepingu ettepaneku, mis sisaldab finants- ja muid tingimusi ning vahendite valikut, mis esitatakse vastuvõtmiseks juhatajate nõukogule.“;

   d) lõige 4 asendatakse järgmisega:
   „4. ESMi nimel kirjutavad vastastikuse mõistmise memorandumile alla Euroopa Komisjon ja tegevdirektor, tingimusel, et eelnevalt on täidetud lõikes 3 sätestatud tingimused ja memorandumi on eelnevalt heaks kiitnud juhatajate nõukogu.“;

   e) lõige 7 asendatakse järgmisega:
   „7. Nii i) tegevdirektor kui ka ii) Euroopa Komisjon, kes tegutseb koostöös EKPga, volitatakse üheskoos ja võimaluse korral IMFi kaasates kontrollima finantsabi vahendiga seotud tingimuste täitmist.“;

   f) lisatakse järgmine lõige:
   „8. Direktorite nõukogu vastastikusel kokkuleppel põhineval eelneval heakskiidul võib ESM sõlmida Euroopa Komisjoniga koostöömemorandumi, milles määratakse üksikasjalikult kindlaks tegevdirektori ja Euroopa Komisjoni vaheline koostöö neile käesoleva artikli lõigete 1, 3 ja 7 kohaselt seatud ja artikli 3 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel.“


22) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„ARTIKKEL 14
ESMi ennetav finantsabi

1. ESMi ennetava finantsabi vahenditega antakse toetust majanduse tugevate põhinäitajatega ESMi liikmetele, keda võib mõjutada negatiivne šokk, mis jääb väljapoole nende kontrolli. Juhatajate nõukogu võib otsustada anda ennetavat finantsabi ESMi liikmele, kelle valitsemissektori võlg on jätkusuulik, ennetava tingimusliku krediidiliini või täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini vormis vastavalt artikli 12 lõikele 1, tingimusel, et on täidetud iga sellise abiliigi puhul kohaldatavad kõlblikkuskriteeriumid, mis on sätestatud III lisas.

Juhatajate nõukogu võib otsustada muuta ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriume ja muuta vastavalt III lisa. Selline muudatus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Ennetava tingimusliku krediidiliiniga seotud tingimuslikkus seisneb III lisas esitatud kõlblikkuskriteeriumide pidevas järgimises, milleks asjaomane ESMi liige kohustub artikli 13 lõike 1 kohases allkirjastatud taotluses, kus ta toob välja oma peamised poliitikaplaanid („kavatsusavaldus“). Sellise kavatsusavalduse saamisel annab juhatajate nõukogu esimees Euroopa Komisjonile ülesande hinnata, kas kavatsusavalduses esitatud poliitikaplaanid on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega, eelkõige Euroopa Liidu õigusaktidega, sealhulgas asjaomasele ESMi liikmele adresseeritud mis tahes arvamus, hoiatus, soovitus või otsus. Erandina artikli 13 lõigetest 3 ja 4 ei sõlmita vastastikuse mõistmise memorandumit.

3. Täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini tingimused määratakse üksikasjalikult kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis vastavalt artikli 13 lõikele 3 ning need peavad olema kooskõlas III lisas esitatud kõlblikkuskriteeriumidega.

4. ESMi ennetava finantsabiga seotud finants- ja muud tingimused sätestatakse ennetava finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.

5. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised ESMi ennetava finantsabi rakendamise korra kohta.

6. Direktorite nõukogu kaalub regulaarselt, aga vähemalt iga kuue kuu järel või pärast seda, kui ESMi liige on esimest korda vahendeid kasutanud (laenu või esmaturu tugiostude näol), vastavalt artikli 13 lõikele 7 koostatud aruannet. Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul kontrollitakse aruandes käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kõlblikkuskriteeriumide jätkuvat täitmist, samas kui täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini puhul kontrollitakse aruandes vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaks määratud poliitikanõuete järgimist. Kui aruandes jõutakse järeldusele, et ESMi liige täidab jätkuvalt ennetava tingimusliku krediidiliini kõlblikkuskriteeriume või täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini tingimusi, jääb krediidiliin jõusse, välja arvatud juhul, kui tegevdirektor või mõni direktor nõuab, et direktorite nõukogu teeks vastastikusel kokkuleppel otsuse selle kohta, kas krediidiliin tuleks säilitada.

7. Kui käesoleva artikli lõike 6 kohases aruandes jõutakse järeldusele, et ESMi liige ei täida enam ennetava tingimusliku krediidiliini kõlblikkuskriteeriume või täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini tingimusi, katkestatakse juurdepääs krediidiliinile, välja arvatud juhul, kui direktorite nõukogu otsustab vastastikusel kokkuleppel krediidiliini säilitada. Kui ESMi liige on enne seda vahendid kasutusele võtnud , kohaldatakse täiendavat marginaali kooskõlas juhatajate nõukogu poolt artikli 20 lõike 2 alusel vastu võetud hinnastamissuunisega, välja arvatud juhul, kui direktorite nõukogu hindab aruande põhjal, et kriteeriumide või tingimuste mittetäitmine on tingitud sündmustest, mis ei ole ESMi liikme kontrolli all. Kui krediidiliini ei säilitata, võib taotleda ja anda muud liiki finantsabi kooskõlas käesoleva lepingu alusel kohaldatavate reeglitega.“


23) Artikli 15 lõige 5 asendatakse järgmisega:
   „5. Kus kohane, teeb direktorite nõukogu vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ning pärast tegevdirektorilt ja Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse finantsabi esimesele osale järgnevate osade väljamaksmise kohta.“


24) Artikli 16 lõige 5 asendatakse järgmisega:
   „5. Direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ning pärast tegevdirektorilt ja Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse finantsabi esimesele osale järgnevate osade väljamaksmise kohta.“


25) Artikli 17 lõige 5 asendatakse järgmisega:
   „5. Direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ja pärast tegevdirektorilt ja Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse abisaavale liikmesriigile finantsabi väljamaksmise kohta esmaturu operatsioonide kaudu.“


26) Lisatakse järgmine artikkel:

„ARTIKKEL 18a
Kaitsemeede

1. SRB vastava taotluse ja tegevdirektori ettepaneku alusel võib juhatajate nõukogu teha otsuse anda SRB-le kaitsemeede, mis hõlmab kõiki ühtse kriisilahendusfondi võimalikke kasutusviise nagu on sätestatud Euroopa Liidu õiguses, kohaldades seejuures piisavaid tagatismeetmeid.

Kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid on esitatud IV lisas. Juhatajate nõukogu võib otsustada muuta laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriume ning vastavalt muuta IV lisa. Selline muudatus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

Juhatajate nõukogu määrab kindlaks kaitsemeetme olulisimad finants- ja muud tingimused, nominaalse ülempiiri ja selle muutmise, sätted, mis reguleerivad pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise kontrollimise korda ning tagajärgi kaitsemeetmele ja selle kasutamisele, samuti tingimused, mille alusel juhatajate nõukogu võib otsustada kaitsemeetme lõpetada, ning tingimused ja tähtajad, mille raames juhatajate nõukogu võib otsustada kaitsemeetme jätkamise  vastavalt lõikele 8.

2. Kaitsemeede on korduvkasutusega krediidiliin, millest saab väljastada laene.

3. Kaitsemeetme üksikasjalikud finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks SRB-ga sõlmitavas kaitsemeetme lepingus, mille kiidab vastastikusel kokkuleppel heaks direktorite nõukogu ja allkirjastab tegevdirektor.

4. Direktorite nõukogu kinnitab ja vaatab korrapäraselt üle üksikasjalikud suunised kaitsemeetme rakendamiseks, sealhulgas menetluse,  mis tagab lõike 5 kohaste otsuste kiire vastuvõtmise.

5. SRB esitatud laenutaotluse alusel, mis sisaldab kogu asjakohast teavet ja järgib samal ajal Euroopa Liidu õiguse konfidentsiaalsusnõudeid, tegevdirektori ettepanekul ning tuginedes hinnangule SRB tagasimaksesuutlikkuse kohta, ja kui asjakohane, siis lõike 6 kohasele Euroopa Komisjoni ja EKP hinnangule, teeb direktorite nõukogu, juhindudes IV lisas sätestatud kriteeriumidest, vastastikusel kokkuleppel otsuse kaitsemeetmest laenu andmise ja vastavate väljamaksete tegemise kohta. Direktorite nõukogu võib kindlaksmääratud ajavahemiku ja summa piires delegeerida käesolevas lõikes sätestatud ülesande vastastikusel kokkuleppel tegevdirektorile, kooskõlas direktorite nõukogu poolt vastu võetud suunistes sätestatud korrale.

6. Erandina artikli 4 lõikest 3 kasutatakse hääletamiseks kiirmenetlust, kui Euroopa Komisjon ja EKP jõuavad eraldi hinnangutes järeldusele, et kui direktorite nõukogu ei võta kiiresti vastu otsust kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete tegemise kohta vastavalt käesoleva artikli lõike 5 esimesele lausele, ohustab see euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikkust. Sellise otsuse vastuvõtmiseks vastastikusel kokkuleppel kõnealuse kiirmenetluse kohaselt on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, milleks on 85% antud häältest. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui on algatatud ja seni kuni on pooleli menetlused seoses pangakriiside lahendamise õigusraamistiku püsivusega vastavalt käesoleva artikli lõikele 8 ja juhatajate nõukogu poolt kinnitatud sätetele.

Kui kasutatakse esimeses lõigus osutatud kiirmenetlust, tehakse ülekanne hädaabi reservfondi, et tekitada sihtotstarbeline puhver riskide maandamiseks, mis tekivad nimetatud kiirmenetluse kohaselt heaks kiidetud laenudest ja vastavatest väljamaksetest. Direktorite nõukogu võib vastastikusel kokkuleppel tühistada hädaabi reservfondi ja kanda selle vahendid tagasi reservfondi ja/või sissemakstud kapitali.

Kui hääletamiseks on kiirmenetlust kasutatud kaks korda, peatatakse esimese lõigu kohaldamine, kuni juhatajate nõukogu otsustab sellise peatamise tühistada. Kui juhatajate nõukogu otsustab sellise peatamise tühistada, vaatab ta üle kõnealuse menetluse alusel otsuse vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse, ja määrab kindlaks asjaolud, mille puhul toimub läbivaatamine tulevikus, ning võib otsustada käesolevat lõiget vastavalt muuta, nõutavat häälteenamust vähendamata. Selline muudatus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

7. ESM loob asjakohase hoiatussüsteemi, et tagada kaitsemeetme tagasimaksete õigeaegne laekumine.

8. Kaitsemeede ja selle kasutamine käesoleva artikli alusel sõltuvad pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmisest. Kui pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimus ei ole täidetud, algatatakse põhjalik ülevaatus ja kaitsemeetme jätkamiseks peab juhatajate nõukogu tegema vastava otsuse. Juhatajate nõukogu määrab vastavalt lõikele 1 kindlaks täiendavad sätted pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise kontrollimise menetluseks ning tagajärgede kohta kaitsemeetmele ja selle kasutamisele.

9. Käesoleva artikli lõike 8 kohaldamisel hõlmab pangakriiside lahendamise õigusraamistiku püsivus järgmist:
    a) osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise 21. mai 2014. aasta lepingu artikli 9 lõikes 1 määratletud eeskirjade püsivus, nagu on määratletud kõnealuse lepingu artikli 9 lõikes 1, ja

   b) kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendiga seotud põhimõtete ja eeskirjade ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi, ühtse kriisilahenduskorra määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta)* raamistiku põhimõtete ja eeskirjade püsivus selles ulatuses, kus need põhimõtted ja eeskirjad on olulised ühtse kriisilahendusfondi rahaliste vahendite säilitamiseks.

10. Käesoleva artikli rakendamisel teeb ESM tihedat koostööd osalevate liikmesriikidega, kes osalevad koos ESMiga ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme rahastamises.
________________
* ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.“


27) Artikli 19 pealkiri asendatakse järgmisega:
   „Finantsabi andmise vahendite loetelu ülevaatamine ja muutmine“.


28) Artikli 20 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
   „1. Stabiilsustoetuse või ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme toetuse andmisel püüab ESM täielikult katta oma rahastamis- ja tegevuskulud ning lisab kohase marginaali.

   2. Kõigi finantsabi andmise vahendite ja ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme kasutamise täpsem hinnastamise kord määratakse kindlaks hinnastamissuunistes, mille kinnitab juhatajate nõukogu.“


29) Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:
   „1. ESMil on õigus võtta oma eesmärkide täitmiseks kapitaliturgudel laenu pankadelt, finantseerimisasutustelt või muudelt isikutelt või asutustelt.“


30) Artikli 30 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Juhatajate nõukogu teeb aastaaruande kättesaadavaks ESMi liikmete parlamentidele ja kõrgeimatele auditeerimisasutustele ning Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Parlamendile.“


31) Artiklisse 37 lisatakse järgmine lõige:
   „4. Kõik ESMi liikmete vahelised vaidlused artiklis 18a sätestatud pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmise üle võib esitada otse Euroopa Liidu Kohtule kooskõlas juhatajate nõukogu poolt artikli 18a lõigete 1 ja 8 kohaselt kindlaks määratud menetlusega. Euroopa Liidu Kohtu otsus on menetlusosalistele siduv; ESM tegutseb vastavalt sellisele otsusele.”


32) Artikli 38 ainus lõik asendatakse järgmisega:
   „ESMil on õigus teha oma ülesannete täitmiseks ja käesolevas lepingus sätestatud tingimustel koostööd IMFiga, mistahes teiste riikidega, kes annavad ESMi liikmele finantsabi konkreetsetel juhtudel, Euroopa Liidu mistahes liikmesriigiga ning rahvusvahelise organisatsiooni või üksusega, kellel on ülesanded asjaomastes valdkondades.“


33) Artiklisse 40 lisatakse järgmine lõige:
   „4. Ilma et see piiraks artiklite 8–11 ja 39 kohaldamist, võib juhatajate nõukogu käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ülekandmise lihtsustamiseks luua lubatud kapitali täiendava osa, mille märgivad mõned või kõik EFSFi aktsionärid proportsionaalselt 10. juunil 2010 allkirjastatud EFSFi raamlepingu (nii nagu seda on muudetud) 2. lisas sätestatud märkimise alusega. Nimetatud täiendav osa koosneb sissenõutavast kapitalist, selle puhul puudub hääleõigus (isegi sellise kapitali sissenõudmisel) ning selle ülempiiriks on kokku kõigi EFSFist välja makstud ja üle kantud laenude põhisumma, korrutatuna maksimaalselt 165%-ga. Juhatajate nõukogu määrab kindlaks täiendava osa raames kapitali sissenõudmise ning maksete tegemise viisi ja tingimused.

   Lõikes 2 osutatud ülekandmine ei suurenda EFSFi ja ESMi kohustuste summat võrreldes olukorraga, kus ülekandmist ei toimuks. Täiendav kapitaliosa toetab EFSFi laenude ülekandmist ning seda vähendatakse kooskõlas nimetatud laenude tagasimaksmisega.

   Juhatajate nõukogu esimese lõigu kohane otsus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.“


34) Artikli 45 punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
   „1) I lisa. ESMi märkimise alus;
   2) II lisa. Lubatud aktsiakapitali märkimine;
   3) III lisa. ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid, ja
   4) IV lisa. Kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid.“


35) III lisana lisatakse järgmine tekst:

III LISA
ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid

   1. Allpool esitatud kriteeriumid on ESMi ennetava finantsabi kõlblikkuskriteeriumid, mis on kindlaks määratud, võttes arvesse järgmist:

     a) 14. detsembri 2018. aasta euroala tippkohtumise avaldus, milles kinnitati ESMi reformi täpsustatud tingimused, milles määrati kindlaks, et täpsustatakse kriteeriume, mille alusel toimub ex ante majanduse ja rahandusseisundi kindluse hindamine, ning et täiendavate tingimustega ennetav krediidiliin jääb jätkuvalt kättesaadavaks nii nagu on ette nähtud kehtivates ESMi suunistes, ning

     b) ühine seisukoht Euroopa Komisjoni ja ESMi vahelise tulevase koostöö kohta, nagu see on lisatud ESMi reformi täpsustatud tingimustele, samuti institutsioonide ülesanded ja pädevus, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu õigusraamistikus;

   lisaks võttes arvesse, et ESMi ennetava finantsabi andmise menetluse puhul kohaldatakse käesoleva lepingu artikleid 13 ja 14 ning et vastavalt käesoleva lepingu artikli 14 lõikele 1 võib juhatajate nõukogu otsustada anda ennetavat finantsabi ESMi liikmele, kelle valitsemissektori võlg on jätkusuutlik, ja et direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised ESMi ennetava finantsabi rakendamise korra kohta vastavalt käesoleva lepingu artikli 14 lõikele 5.

   2. Ennetava tingimusliku krediidiliini andmise kõlblikkuse kriteeriumid:

     Juurdepääs ennetavale tingimuslikule krediidiliinile põhineb kõlblikkuskriteeriumidel ja on piiratud ESMi liikmetega, kelle majanduse ja finantsseisundi alusnäitajad on tugevad ja kelle valitsemissektori võlg on jätkusuutlik. Reeglina peavad ESMi liikmed kinni pidama ELi järelevalvega seotud kvantitatiivsetest võrdlusalustest ja täitma kvalitatiivseid tingimusi. Seda, kas potentsiaalselt abisaav ESMi liige kvalifitseerub ennetava tingimusliku krediidiliini saamiseks, hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

     a) kvantitatiivsete eelarvealaste võrdlusaluste järgimine. ESMi liikme suhtes ei tohi olla algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ning ta peab ennetava finantsabi taotlusele eelnenud kahe aasta jooksul täitma järgmist kolme kriteeriumi:
     i) valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa 3 % SKPst;
     ii) valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon on riigipõhisel minimaalsel sihttasemel või sellest kõrgemal*;
     iii) võlakriteerium, milleks on valitsemissektori võla suhe SKPsse alla 60 % või 60 %st erinevuse vähendamine eelnenud kahel aastal keskmiselt ühe kahekümnendiku võrra aastas;

   b) ülemäärase tasakaalustamatuse puudumine. ESMi liikmel ei tohi ELi järelevalve raames olla tuvastatud ülemäärast tasakaalustamatust;
    c) varasem kapitaliturgudele juurdepääs mõistlikel tingimustel, kui see on asjakohane;
   d) jätkusuutlik välispositsioon ja
   e) finantssektoris ei ole nõrkusi, mis seaks ohtu ESMi liikme finantsstabiilsuse.

   3. Täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini andmise kõlblikkuse kriteeriumid

   Juurdepääs täiendavate tingimustega ennetavale krediidiliinile on avatud kõigile ESMi liikmetele, kellel ei ole võimalik kasutada ennetavat tingimuslikku krediidiliini, kuna nad ei vasta mõnele kõlblikkuskriteeriumile, kuid kelle üldine majanduslik ja finantsseisund on jätkuvalt tugev ja kelle valitsemissektori võlg on jätkusuutlik.
_______________
* Minimaalne sihttase on struktuurse eelarvepositsiooni tase, mis tavapäraste tsükliliste tingimuste korral tagab kindlusvaru ELi toimimise lepingu kohase 3% künnise suhtes. Seda kasutatakse peamiselt ühena kolmest sisendist keskpika perioodi minimaalse eelarve-eesmärgi arvutamisel.“


36) IV lisana lisatakse järgmine tekst:

IV LISA
Kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid

   1. Allpool esitatud kriteeriumid on kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid, mis on kindlaks määratud, võttes arvesse järgmist:

     a) 14. detsembri 2018. aasta euroala tippkohtumisel heaks kiidetud ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme tingimused;

     b) käesoleva lepingu põhjendus 15b, milles tuletatakse meelde, et 14. detsembri 2018. aasta euroala tippkohtumisel kinnitatud ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme tingimustes on ette nähtud kaitsemeetmest väljamaksete tegemise kriteeriumid, sealhulgas viimase abinõu ja keskpikas perspektiivis eelarveneutraalsuse põhimõtted, ühtse kriisilahenduskorra määrusele ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile täieliku vastavuse ning õigusraamistiku püsivuse põhimõtted;

     c) käesoleva lepingu artikli 12 lõige 1a, milles on sätestatud, et kaitsemeetmest antakse laene üksnes viimase abinõuna ja sellises ulatuses, et see on keskpikas perspektiivis eelarveneutraalne;

     d) käesoleva lepingu artikli 18a lõige 8, milles on sätestatud, et kaitsemeede ja selle kasutamine sõltuvad pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimuse täitmisest, ja et täiendavad sätted, mis käsitlevad selle tingimuse täitmise kontrollimise menetlust ning tagajärgi kaitsemeetmele ja selle kasutamisele määrab kindlaks juhatajate nõukogu vastavalt käesoleva lepingu artikli 18a lõikele 1;

     e) käesoleva lepingu artikli 18a lõige 5, milles on sätestatud, et direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel ja juhindudes käesolevas lisas sätestatud kriteeriumidest otsuse kaitsemeetmest laenude andmise ja väljamaksete tegemise kohta,

   ja arvestades, et kaitsemeetme andmise ja rakendamise menetlus põhineb käesoleva lepingu artiklil 18a, ja et direktorite nõukogu kinnitab vastavalt käesoleva lepingu artikli 18a lõikele 4 üksikasjalikud suunised kaitsemeetme rakendamise korra kohta.

   2. Kaitsemeetmest antavate laenude ja väljamaksete heakskiitmise kriteeriumid:
     a) kaitsemeetme kasutamine on viimane abinõu. Seepärast:
       i) ühtse kriisilahendusfondi rahalised vahendid, mis on kasutamiseks kättesaadavad kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikliga 76 ja mis ei ole juba eraldatud kriisilahendusmeetmetele, on ammendunud, sealhulgas olukord, kus ühtses kriisilahendusfondis on olemas rahalised vahendid, kuid need ei ole asjaomase kriisilahendusjuhtumi puhul piisavad;
       ii) ex post-osamaksed ei ole piisavad või ei ole kohe kättesaadavad ning
       iii) SRB-l ei ole võimalik võtta laenu SRB-le vastuvõetavatel tingimustel kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artiklitega 73 ja 74;

     b) järgitakse keskpikas perspektiivis eelarveneutraalsuse põhimõtet. SRB tagasimaksesuutlikkus on piisav, et maksta kaitsemeetmest antud laenud täielikult tagasi keskpika perioodi jooksul;

     c) taotletud vahendid on ESMil olemas. Rahaliste väljamaksete puhul on ESM hankinud vahendid tingimustel, mis on ESMile vastuvõetavad, või mitterahaliste väljamaksete puhul on väärtpaberid seaduslikult emiteeritud ja hoiul asjaomases väärtpaberite depositooriumis;

      d) kõik osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu osalised, kelle territooriumil asjaomaseid kriisilahendusmeetmeid võetakse, on täitnud oma kohustused kanda nende territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt saadud osamaksed ühtsesse kriisilahendusfondi;

     e) SRB poolt ESMilt või mis tahes muult võlausaldajalt võetud laenudega seoses ei ole lahendamata makseviivitusjuhtu või SRB on seoses sellise lahendamata makseviivitusjuhuga esitanud paranduskava, mis on direktorite nõukogu hinnangul rahuldav;

     f) käesoleva lepingu artikli 18a lõike 9 kohane pangakriisi lahendamise õigusraamistiku püsivuse tingimus on täidetud, nagu on käesoleva lepingu artikli 18a lõigete 1 ja 8 kohaselt kindlaks teinud juhatajate nõukogu, ning

     g) sihtotstarbeline kriisilahendusskeem on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja on jõustunud kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.“


ARTIKKEL 2
Hoiule andmine

Käesolev muutmisleping antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati („hoiulevõtja“), kes edastab kinnitatud koopiad kõikidele allakirjutanutele.


ARTIKKEL 3
Konsolideerimine

Hoiulevõtja koostab Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu konsolideeritud versiooni ja edastab selle kõigile allakirjutanutele.


ARTIKKEL 4
Ratifitseerimine, heakskiitmine või vastuvõtmine

1. Käesolev muutmislepingu peavad allakirjutanud ratifitseerima, heaks kiitma või vastu võtma. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad antakse hoiulevõtjale hoiule.

2. Hoiulevõtja peab teisi allakirjutanuid teavitama igast hoiuleandmisest ja selle kuupäevast.


ARTIKKEL 5
Jõustumine ja ühinemine

1. Käesolev muutmisleping jõustub kuupäeval, mil kõik allakirjutanud on ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad hoiule andnud.

2. Enne käesoleva muutmislepingu jõustumist on see avatud ühinemiseks Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes ühinevad Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga vastavalt selle artiklitele 2 ja 44.

Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikleid 2 ja 44 kohaldatakse ka käesoleva muutmislepinguga ühinemise suhtes.

Ühinev liikmesriik peab esitama käesoleva muutmislepinguga ühinemise taotluse samaaegselt koos Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga ühinemise taotlusega. Juhatajate nõukogu poolt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 44 alusel taotluse heakskiitmine jõustub nii Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga kui ka käesoleva muutmislepinguga ühinemise kirjade samaaegsel hoiuleandmisel.


Koostatud Brüsselis 27. jaanuaril ja 8. veebruaril kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal ühes originaaleksemplaris, mille tekstid eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, malta, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni ja soome keeles on võrdselt autentsed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json