Teksti suurus:

Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvaheline konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:17.07.2018
Avaldamismärge:RT II, 22.02.2018, 2

Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvaheline konventsioon

Vastu võetud 13.02.2004

Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


KONVENTSIOONIOSALISED,

MEENUTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikli 196 lõiget 1, mis sätestab: „Riigid võtavad meetmeid, et vältida, vähendada ja kontrollida merereostust, mis tuleneb nende jurisdiktsiooni või kontrolli all kasutatavatest tehnoloogiatest või uute või võõrliikide tahtlikust või juhuslikust viimisest merekeskkonna mingisse ossa, mis võib põhjustada merekeskkonna ulatuslikke ja kahjulikke muutusi.“;

MÄRKIDES 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (CBD) eesmärke ning seda, et laevade ballastveega kahjulike veeorganismide või haigustekitajate ülekandumine või sissetoomine ohustab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja säästvat kasutamist, CBD osaliste 1998. aasta konverentsi (COP 4) otsust IV/5, mis käsitleb mere- ja rannikuökosüsteemide kaitset ja säästvat kasutamist, ning CBD osaliste 2002. aasta konverentsi (COP 6) otsust VI/23 ökosüsteeme, elupaiku või liike ohustavate võõrliikide kohta, kaasa arvatud sissetungivaid liike käsitlevad juhtpõhimõtted;

MÄRKIDES VEEL, et 1992. aasta ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil (UNCED) paluti, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (edaspidi organisatsioon) kaaluks ballastvee merre pumpamist käsitlevate asjakohaste eeskirjade vastuvõtmist;

PIDADES MEELES ettevaatuspõhimõtet, mis on Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõte ning millele on osutatud resolutsioonis MEPC.67(37), mille merekeskkonna kaitse komitee võttis vastu 15. septembril 1995;

PIDADES SAMUTI MEELES, et 2002. aasta maailma säästva arengu tippkohtumise rakendamiskava punkti 34 alapunktis b kutsutakse üles tegutsema kõikidel tasanditel, et kiirendada ballastveega sissetungivaid võõrliike käsitlevate meetmete väljaarendamist;

OLLES TEADLIK, et laevade ballastvee ja setete kontrollimatu merre pumpamise tagajärjel on üle kandunud kahjulikud veeorganismid ja haigustekitajad, põhjustades keskkonna, inimeste tervise, vara ja loodusvarade kahjustusi;

TUNNISTADES tähtsust, mille organisatsioon on sellele küsimusele omistanud assamblee 1993. aasta resolutsiooniga A.774(18) ja 1997. aasta resolutsiooniga A.868(20), mis võeti vastu kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumise käsitlemise eesmärgil;

TUNNISTADES VEEL, et mitu riiki on võtnud eraldi meetmeid, et vältida, vähendada ja lõpuks kõrvaldada kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate sissetoomise ohte, mille on tekitanud nende sadamatesse sisenevad laevad, ning samuti, et see küsimus nõuab ülemaailmse probleemina meetmeid, mis põhineksid üldiselt kohaldatavatel reeglitel koos nende tõhusa rakendamise ja ühtse tõlgendamise juhistega;

SOOVIDES jätkata selliste ohutumate ja tõhusamate ballastvee käitlemise valikuvõimaluste väljaarendamist, mille tulemus on kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumise jätkuv vältimine, vähendamine ja lõplik kõrvaldamine;

OLLES OTSUSTANUD vältida laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise kaudu kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumisest tulenevaid ohte keskkonnale, inimeste tervisele, varale ja loodusvaradele, neid vähendada ja need lõplikult kõrvaldada, ning vältida nimetatud kontrolli soovimatut kõrvalmõju ja soodustada sellega seotud teadmiste ja tehnoloogiate väljaarendamist;

ARVESTADES, et nimetatud eesmärgid on kõige paremini saavutatavad laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelise konventsiooni sõlmimise teel,

ON LEPPINUD KOKKU järgmises.


Artikkel 1. Mõisted

Kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse konventsioonis järgmisi mõisteid:

1. administratsioon – selle riigi valitsus, kelle volituste alusel laev tegutseb. Riigilipu all sõitva laeva administratsioon on selle riigi valitsus. Selle ranniku lähedale jääva merepõhja või selle aluspinnase, mille üle rannikuriigil on loodusvarade uurimise ja kasutamise eesmärgil suveräänsed õigused, uurimise ja kasutamisega tegelevate kinnitatud või ujuvplatvormide, kaasa arvatud ujuvmahutid (FSU) ning ujuvladustamis- ja ‑mahalaadimisüksused (FPSO), administratsioon on nimetatud rannikuriigi valitsus;

2. ballastvesi – hõljuvainet sisaldav vesi, mis on laeva pardale võetud, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist, püstuvust või väände- ja paindemomente;

3. ballastvee käitlemine – mehaanilised, füüsikalised, keemilised ja bioloogilised protsessid, kas eraldi või koos, ballastvees või selle setetes sisalduvate kahjulike veeorganismide või haigustekitajate kõrvaldamiseks, kahjutuks tegemiseks või nende merest või merre pumpamise vältimiseks;

4. tunnistus – rahvusvaheline ballastvee käitlemise tunnistus;

5. komitee – organisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee;

6. konventsioon – laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise rahvusvaheline konventsioon;

7. kogumahutavus – kogumahutavus, mis on arvutatud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni I lisas või mis tahes järelkonventsioonis sisalduvate mahutavuse mõõtmise eeskirjade kohaselt;

8. kahjulikud veeorganismid ja haigustekitajad – veeorganismid või haigustekitajad, mis võivad merre, sealhulgas lehtersuudmetesse, või voolumageveekogudesse sissetoomisel tekitada ohtu keskkonnale, inimeste tervisele, varale ja loodusvaradele, kahjustada looduse mitmekesisust või häirida selliste alade muid õiguspäraseid kasutusviise;

9. organisatsioon – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;

10. peasekretär – organisatsiooni peasekretär;

11. setted – laevas olevast ballastveest välja settinud aine;

12. laev – mis tahes liiki alus, mis tegutseb veekeskkonnas, mille hulka kuuluvad allveelaevad, hõljukid, ujuvplatvormid, ujuvmahutid ning ujuvladustamis- ja -mahalaadimisüksused.


Artikkel 2. Üldkohustused

1. Konventsiooniosalised kohustuvad täielikult  täitma konventsiooni ja selle lisa sätteid, et laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise kaudu vältida, vähendada ja lõplikult kõrvaldada kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumine.

2. Lisa on konventsiooni lahutamatu osa. Kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, tähendab viide konventsioonile ühtlasi viidet selle lisale.

3. Ühtegi konventsiooni sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks konventsiooniosalisel kooskõlas rahvusvahelise õigusega võtmast üksi või ühiselt teiste konventsiooniosalistega rangemaid meetmeid laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise kaudu kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumise vältimiseks, vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

4. Konventsiooniosalised püüavad teha koostööd konventsiooni tõhusa rakendamise, täitmise ja jõustamise eesmärgil.

5. Konventsiooniosalised kohustuvad edendama ballastvee käitlemise jätkuvat arendamist ning laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise kaudu kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumise vältimise, vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise standardeid.

6. Võttes  konventsioonikohaseid meetmeid, püüavad konventsiooniosalised oma või teiste riikide keskkonda, inimeste tervist, vara või loodusvarasid mitte rikkuda ega kahjustada.

7. Konventsiooniosalised peaksid tagama, et konventsiooni täitmiseks kasutatavad ballastvee käitlemise vahendid ja meetmed ei põhjustaks nende või teiste riikide keskkonnale, inimeste tervisele, varale või loodusvaradele välditavast suuremat kahju.

8. Konventsiooniosalised julgustavad oma lipu all sõitvaid laevu, mille suhtes kohaldatakse  konventsiooni, vältima võimaluste piires võimalikke kahjulikke veeorganisme ja haigustekitajaid sisaldava ballastvee ning nimetatud organisme sisaldada võivate setete merest pumpamist, kaasa arvatud organisatsiooni soovituste piisava rakendamise edendamine.

9. Konventsiooniosalised püüavad organisatsiooni egiidi all teha ballastvee käitlemisel koostööd, et tegeleda tundlikke, haavatavaid või ohustatud mereökosüsteeme ja looduse mitmekesisust ähvardavate ohtude ja riskidega väljapoole riigi jurisdiktsiooni jäävates piirkondades.


Artikkel 3. Kohaldamine

1. Kui konventsioonis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, kohaldatakse konventsiooni:
a) konventsiooniosalise lipu all sõitvate laevade suhtes ja
b) nende laevade suhtes, mis ei sõida konventsiooniosalise lipu all, kuid mis tegutsevad konventsiooniosalise volituste alusel.

2. Konventsiooni ei kohaldata:
a) laevade suhtes, mis ei ole projekteeritud või ehitatud ballastvee vedamiseks;
b) konventsiooniosalise nende laevade suhtes, mis tegutsevad üksnes nimetatud konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all olevates vetes, välja arvatud siis, kui konventsiooniosaline otsustab, et selliste laevade ballastvee merre pumpamine rikuks või kahjustaks tema, temaga piirnevate või teiste riikide keskkonda, inimeste tervist, vara või loodusvarasid;
c) konventsiooniosalise nende laevade suhtes, mis tegutsevad üksnes teise konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all olevates vetes, tingimusel et viimasena mainitud konventsiooniosaline on andnud loa selliseks konventsiooni kohaldamise välistamiseks. Ükski konventsiooniosaline ei anna sellist luba, kui see rikuks või kahjustaks tema, temaga piirnevate või teiste riikide keskkonda, inimeste tervist, vara või loodusvarasid. Iga konventsiooniosaline, kes ei anna sellist luba, teavitab asjakohase laeva administratsiooni, et laeva suhtes kohaldatakse seda konventsiooni;
d) laevade suhtes, mis tegutsevad üksnes ühe konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all olevates vetes ja avamerel; see ei kehti laevade suhtes, millele ei ole punkti c kohaselt luba antud, välja arvatud juhul, kui see konventsiooniosaline otsustab, et selliste laevade ballastvee merre pumpamine rikuks või kahjustaks tema, temaga piirnevate või teiste riikide keskkonda, inimeste tervist, vara või loodusvarasid;
e) sõjalaevade, mereväe abilaevade või muude riigile kuuluvate või riigi käitatavate laevade suhtes, mida praegu kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel. Konventsiooniosaline tagab siiski selliste asjakohaste meetmete vastuvõtmise abil, mis ei kahjusta tema omanduses olevate või tema käitatavate laevade tegevust või tegutsemisvõimalusi, et sellised laevad tegutsevad konventsiooniga kooskõlas oleval viisil niivõrd, kuivõrd see on mõistlik ja teostatav; ja
f) laevadel suletud mahutites hoitava püsiballastvee suhtes, mida ei pumbata merre.

3. Muude kui konventsiooniosaliseks olevate riikide laevadele kohaldavad konventsiooniosalised konventsiooni nõudeid, kui see on vajalik selle tagamiseks, et sellistele laevadele ei võimaldata soodsamat režiimi.


Artikkel 4. Laevade ballastvee ja selle setete kaudu kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumise kontroll

1. Konventsiooniosaline nõuab, et need laevad, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse ning mis sõidavad tema lipu all või tegutsevad tema volituste alusel, täidaksid konventsioonis sätestatud nõudeid, kaasa arvatud lisas esitatud standardeid ja nõudeid, ning võtab tõhusaid meetmeid, et tagada nimetatud laevade vastamine neile nõuetele.

2. Konventsiooniosaline, võttes asjakohaselt arvesse olemasolevaid tingimusi ja võimalusi, töötab välja ballastvee käitlemiseks oma sadamates ja jurisdiktsiooni all olevates vetes riikliku poliitika, strateegiad ja kavad, mis vastavad konventsiooni eesmärkidele ning edendavad nende eesmärkide saavutamist.


Artikkel 5. Setete vastuvõtu seadmed

1. Konventsiooniosaline kohustub tagama, et tema määratud sadamates ja terminalides, kus toimub ballastimahutite puhastamine või remont, on piisavad seadmed setete vastuvõtmiseks, võttes arvesse organisatsiooni juhiseid. Sellised vastuvõtuseadmed töötavad ilma laevadele põhjendamatuid viivitusi tekitamata ning võimaldavad setete ohutu kõrvaldamise, mis ei riku ega kahjusta konventsiooniosalise või teiste riikide keskkonda, inimeste tervist, vara või loodusvarasid.

2. Konventsiooniosaline teavitab organisatsiooni kõikidest juhtudest, kui lõikes 1 sätestatud seadmed on väidetavalt ebapiisavad; organisatsioon edastab teabe teistele asjaomastele konventsiooniosalistele.


Artikkel 6. Teaduslik ja tehniline uurimistöö ning seire

1. Konventsiooniosalised püüavad üksi või ühiselt:
a) edendada ja hõlbustada ballastvee käitlemise teaduslikku ja tehnilist uurimistegevust ja
b) jälgida ballastvee käitlemise mõju nende jurisdiktsiooni all olevates vetes.

Uurimistöö ja seire peaks hõlmama tehnoloogia või meetodite tõhususe ja kahjuliku mõju ning laevade ballastvee kaudu üle kantud organismide ja haigustekitajate põhjustatud kahjuliku mõju jälgimist, mõõtmist, proovide võtmist, hindamist ja analüüsi.

2. Konventsiooniosaline aitab konventsiooni eesmärkide edendamiseks kaasa asjakohase teabe kättesaadavusele muudele konventsiooniosalistele, kes taotlevad seda järgmistel juhtudel:
a) teadus- ja tehnoloogiakavad ning ballastvee käitlemise tehnilised meetmed;
b) ballastvee käitlemise tõhusus, mis järeldub seire- ja hindamiskavadest.


Artikkel 7. Ülevaatus ja tunnistuste andmine

1. Konventsiooniosaline tagab, et laevu, mis sõidavad tema lipu all või tegutsevad tema volituste alusel ning mida tuleb üle vaadata ja millele tuleb tunnistus anda, vaadatakse üle ja neile antakse tunnistus kooskõlas lisa reeglitega.

2. Konventsiooniosaline, kes rakendab meetmeid lisa artikli 2 lõike 3 ning C jao kohaselt, ei nõua teise konventsiooniosalise laeva täiendavat ülevaatust ega täiendava tunnistuse andmist, samuti ei ole laeva administratsioon kohustatud üle vaatama ja kinnitama teise konventsiooniosalise kehtestatud lisameetmeid. Selliste lisameetmete kinnitamine on selle konventsiooniosalise vastutus, kes neid meetmeid rakendab, ning sellega ei või tekitada laevale põhjendamatuid viivitusi.


Artikkel 8. Rikkumised

1. Igasugune  konventsiooni rikkumine on keelatud ja selleks kehtestatakse sanktsioonid asjaomase laeva administratsiooni õigusaktide alusel, sõltumata sellest, kus rikkumine aset leidis. Kui administratsiooni on teavitatud sellisest rikkumisest, uurib ta asja ja võib paluda rikkumisest teavitanud konventsiooniosalisel esitada väidetava rikkumise kohta täiendavaid tõendeid. Kui administratsioon on veendunud, et väidetava rikkumise suhtes menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatab ta sellise menetluse oma õigusaktide kohaselt võimalikult kiiresti. Administratsioon teavitab võetud meetmetest viivitamata nii konventsiooniosalist, kes teatas väidetavast rikkumisest, kui ka organisatsiooni. Kui administratsioon ei ole ühe aasta jooksul pärast teabe saamist võtnud meetmeid, teavitab ta sellest väidetavast rikkumisest teatanud konventsiooniosalist.

2. Igasugune  konventsiooni rikkumine mis tahes konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all on keelatud ja selleks kehtestatakse sanktsioonid asjaomase konventsiooniosalise õigusaktide alusel. Kui selline rikkumine leiab aset, siis asjaomane lepinguosaline tegutseb ühel järgmistest viisidest:
a) algatab menetluse oma õigusaktide kohaselt või
b) esitab laeva administratsioonile toime pandud rikkumise kohta tema valduses oleva teabe ja tõendid.

3. Selle artikli kohaselt peavad konventsiooniosalise õigusaktide alusel kehtestatud sanktsioonid olema piisavalt ranged, et hoida ära konventsiooni rikkumisi sõltumata nende toimepanemise kohast.


Artikkel 9. Laeva inspekteerimine

1. Laeva, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse, võivad teise konventsiooniosalise mis tahes sadamas või kaldalähedases terminalis kontrollida nimetatud konventsiooniosalise nõuete kohaselt volitatud ametnikud sel eesmärgil, et teha kindlaks, kas laev vastab konventsioonile. Kui käesoleva artikli lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, piirdub igasugune selline inspekteerimine järgmisega:
a) kontrollimine, et laeva pardal on kehtiv tunnistus, mida kehtimise korral aktsepteeritakse; ja
b) ballastvee registriraamatu inspekteerimine ja/või
c) laeva ballastveest proovide võtmine, mida tehakse kooskõlas organisatsiooni juhistega. Sealjuures ei tohi proovide analüüsimiseks nõutavat aega kasutada põhjendusena laeva tegevusele, liikumisele või väljumisele põhjendamatute viivituste tegemiseks.

2. Laeval võidakse teha üksikasjalik inspekteerimine, kui laeval ei ole kehtivat tunnistust või on kindel alus arvata, et:
a) laeva või selle seadmete seisukord ei vasta olulisel määral tunnistuse andmetele või
b) kapten või meeskond ei tunne laeva pardal ballastvee käitlemisega seotud olulisi protseduure või ei ole selliseid protseduure rakendanud.

3. Lõikes 2 nimetatud juhtudel võtab inspekteeriv konventsiooniosaline meetmeid, mis tagavad, et laev ei pumpa ballastvett merre enne, kui ta saab seda teha ohustamata keskkonda, inimeste tervist, vara ja loodusvarasid.


Artikkel 10. Rikkumiste tuvastamine ja laevade kontroll

1. Konventsiooniosalised püüavad teha koostööd rikkumiste tuvastamise ja konventsiooni sätete täitmise eesmärgil.

2. Kui tuvastatakse, et laev on rikkunud konventsiooni, võib lisaks artiklis 8 kirjeldatud sanktsioonidele või artiklis 9 kirjeldatud mis tahes meetmele see konventsiooniosaline, kelle lipu all laev sõidab, ja/või see konventsiooniosaline, kelle sadamas või kaldalähedases terminalis laev tegutseb, võtta meetmeid laevale hoiatuse tegemiseks, laeva kinnipidamiseks või sadamast välja saatmiseks. Konventsiooniosaline, kelle sadamas või kaldalähedases terminalis laev tegutseb, võib sellisele laevale siiski anda loa lahkuda sadamast või kaldalähedasest terminalist ballastvee merre pumpamiseks või liikumiseks lähimasse sobivasse laevaremonditehasesse või lähima kasutusel oleva vastuvõtuseadme juurde, tingimusel et selline tegutsemine ei ohusta keskkonda, inimeste tervist, vara ega loodusvarasid.

3. Kui artikli 9 lõike 1 punktis c kirjeldatud proovivõtt toetab teiselt sadamalt või kaldalähedaselt terminalilt saadud teavet või selle proovivõtu tulemusest nähtub, et laev ohustab keskkonda, inimeste tervist, vara või loodusvarasid, keelab see konventsiooniosaline, kelle vetes laev tegutseb, sellisel laeval ballastvee merre pumpamise kuni ohu kõrvaldamiseni.

4. Konventsiooniosaline võib inspekteerida laeva tema jurisdiktsiooni all olevatesse sadamatesse või kaldalähedastesse terminalidesse sisenemisel, kui mis tahes konventsiooniosaliselt saadakse taotlus laeva uurimiseks koos piisavate tõenditega selle kohta, et laev tegutseb või on tegutsenud konventsiooni sätteid rikkudes. Uurimise aruanne saadetakse taotluse esitanud konventsiooniosalisele ja laeva administratsiooni pädevale asutusele, et ta saaks võtta asjakohaseid meetmeid.


Artikkel 11. Kontrollimeetmetest teavitamine

1. Kui artikli 9 või 10 kohasel inspekteerimisel tuvastatakse konventsiooni rikkumine, teavitatakse sellest laeva. Administratsioonile edastatakse aruanne, sealhulgas kõik tõendid rikkumise kohta.

2. Kui meede on võetud artikli 9 lõike 3, artikli 10 lõike 2 või artikli 10 lõike 3 kohaselt, teavitab seda rakendav ametnik viivitamata kirjalikult kõigist asjaoludest, mille tõttu peeti meetme rakendamist vajalikuks, asjaomase laeva administratsiooni või kui see ei ole võimalik, siis laeva riigi konsulit või diplomaatilist esindajat. Lisaks teavitatakse tunnistuste andmise eest vastutavat tunnustatud organisatsiooni.

3. Sadamariigi asjaomane asutus edastab lisaks lõikes 2 nimetatud osalistele kogu asjakohase teabe rikkumise kohta laeva järgmisena külastatavale sadamale, kui ta ei suuda võtta artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 2 või artikli 10 lõikes 3 nimetatud meetmeid või kui laeval on lubatud jätkata teed järgmisena külastatavasse sadamasse.


Artikkel 12. Laevale põhjendamatu viivituse tekitamine

1. Artikli 7 lõike 2 või artikli 8, 9 või 10 alusel laeva põhjendamatu kinnipidamise või laevale põhjendamatu viivituse tekitamise ärahoidmiseks tehakse kõik võimalikud pingutused.

2. Kui laeva peetakse põhjendamatult kinni või laevale tekitatakse põhjendamatu viivitus artikli 7 lõike 2 või artikli 8, 9 või 10 alusel, on laeval õigus kantud kahju hüvitamisele.


Artikkel 13. Tehniline abi ja koostöö ning piirkondlik koostöö

1. Konventsiooniosalised kohustuvad otse või vajaduse korral organisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste asutuste kaudu toetama laevade ballastvee ja selle setete kontrollimises ning käitlemises  neid konventsiooniosalisi, kes taotlevad tehnilist abi:
a) töötajate koolitamisel;
b) asjakohase tehnoloogia, seadmete ja rajatiste kättesaadavuse tagamisel;
c) ühiste uurimis- ja arengukavade algatamisel ja
d) selliste muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on konventsiooni ning sellega seotud organisatsiooni juhiste tõhus rakendamine.

2. Konventsiooniosalised kohustuvad tegema aktiivselt koostööd laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemisega seotud tehnoloogia edasiandmiseks  oma riigisisestest õigusnormidest ja poliitikast lähtuvalt.

3. Konventsiooni eesmärkide edendamiseks püüavad konventsiooniosalised, kellel on ühishuvid keskkonna, inimeste tervise, vara ja loodusvarade kaitsmisel asjaomases geograafilises piirkonnas, eelkõige need konventsiooniosalised, kes piirnevad suletud või poolsuletud meredega, tõhustada piirkondlikku koostööd, sh konventsiooniga kooskõlas olevate piirkondlike lepingute sõlmimise kaudu, võttes arvesse piirkondlikku eripära. Konventsiooniosalised püüavad teha koostööd piirkondlike lepingute osalistega, et töötada välja ühtlustatud kord.


Artikkel 14. Teabe edastamine

1. Konventsiooniosaline edastab organisatsioonile ja teeb vajaduse korral teistele konventsiooniosalistele kättesaadavaks järgmise teabe:
a) ballastvee käitlemisega seotud nõuded ja kord, sh õigusnormid ja juhised konventsiooni rakendamiseks;
b) ballastvee ja selle setete keskkonnahoidlikuks kõrvaldamiseks mõeldud vastuvõtuseadmete kättesaadavus ja asukoht ning
c) nõuded teabe kohta, mis edastatakse laevalt, mis ei suuda täita konventsiooni sätteid lisa reeglites A-3 ja B-4 nimetatud põhjustel.

2. Organisatsioon teavitab konventsiooniosalisi käesoleva artikli kohase teabe vastuvõtmisest ning edastab kõikidele konventsiooniosalistele talle käesoleva artikli lõike 1 punktide b ja c kohaselt edastatud teabe.


Artikkel 15. Vaidluste lahendamine

Konventsiooniosalised lahendavad tekkinud vaidlused konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle läbirääkimiste, uurimise, vahenduse, lepitamise, vahekohtu, kohtuliku arutamise, piirkondlike asutuste või korralduste abil või muul konventsiooniosaliste poolt valitud rahumeelsel viisil.


Artikkel 16. Seos rahvusvahelise õiguse ja muude kokkulepetega

Konventsioon ei piira riigi õigusi ega kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest tavaõigusest ja mis on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis.


Artikkel 17. Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine

1. Konventsioon on organisatsiooni peakorteris riikidele allakirjutamiseks avatud 1. juunist 2004 kuni 31. maini 2005 ning on seejärel avatud riikidele. ühinemiseks.

2. Riik võib saada konventsiooniosaliseks järgmiselt:
a) allakirjutamine ilma ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta või
b) allakirjutamine ratifitseerimis- või heakskiitmistingimusega, millele järgneb ratifitseerimine või heakskiitmine, või
c) ühinemine.

3. Ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine toimub asjakohase lepingukirja hoiuleandmisega peasekretärile.

4. Kui riik koosneb kahest või enamast territoriaalüksusest, kus konventsioonis käsitletavate küsimuste suhtes kehtivad erinevad õigussüsteemid, võib see riik konventsiooni alla kirjutades, ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes  deklareerida, et konventsiooni kohaldatakse kõigi tema territoriaalüksuste või üksnes ühe või mitme territoriaalüksuse suhtes, ning seda deklaratsiooni muuta, esitades mis tahes ajal teise deklaratsiooni.

5. Igast sellisest deklaratsioonist teatatakse hoiulevõtjale ja selles täpsustatakse sõnaselgelt territoriaalüksus või ‑üksused, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.


Artikkel 18. Jõustumine

1. Konventsioon jõustub 12 kuu möödumisel päevast, mil vähemalt 30 riiki, mille ühendatud kaubalaevastikud moodustavad vähemalt 35 protsenti maailma kaubandusliku laevanduse kogutonnaažist, on kas konventsioonile ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutanud  või on ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja artikli 17 kohaselt hoiule andnud.

2. Riikide suhtes, kes on konventsiooni ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andnud pärast seda, kui konventsiooni jõustumistingimused on täidetud, aga enne jõustumiskuupäeva, jõustub ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine konventsiooni jõustumispäeval või kolme kuu möödumisel lepingukirja hoiuleandmise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

3. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri, mis on hoiule antud pärast konventsiooni jõustumiskuupäeva, jõustub kolme kuu möödumisel hoiuleandmise kuupäevast.

4. Pärast kuupäeva, mil konventsiooni muudatus loetakse artikli 19 kohaselt heakskiidetuks, kehtib hoiule antud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri muudetud konventsiooni suhtes.


Artikkel 19. Muudatused

1. Konventsiooni võib muuta järgmistes lõigetes kirjeldatud korras.

2. Muudatused pärast arutelu organisatsioonis:
a) konventsiooniosaline võib teha ettepaneku konventsiooni muutmiseks. Muudatusettepanek esitatakse peasekretärile, kes edastab selle konventsiooniosalistele ja organisatsiooni liikmetele vähemalt kuus kuud enne selle arutelu;
b) eespool kirjeldatud korras tehtud ja edastatud muudatusettepanek esitatakse komiteele arutamiseks. Kõigil konventsiooniosalistel, olenemata nende liikmesusest organisatsioonis, on õigus võtta osa komitees muudatuse arutamise ja vastuvõtmise menetlusest;
c) muudatused võetakse vastu komitee istungil viibivate ja hääletavate konventsiooniosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega, tingimusel et hääletuse ajal on kohal vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest;
d) punkti c kohaselt vastu võetud muudatused edastab peasekretär konventsiooniosalistele heakskiitmiseks;
e) muudatus loetakse heakskiidetuks järgmistel juhtudel:
   i) konventsiooni artikli muudatus loetakse heakskiidetuks kuupäeval, mil kaks kolmandikku konventsiooniosalistest on teavitanud peasekretäri selle heakskiitmisest;
   ii) lisa muudatus loetakse heakskiidetuks 12 kuu möödumisel selle vastuvõtmise kuupäevast või muul komitee määratud kuupäeval. Kui selleks kuupäevaks on enam kui üks kolmandik konventsiooniosalistest teavitanud peasekretäri, et nad on muudatuse vastu, ei loeta muudatust heakskiidetuks;
f) muudatus jõustub järgmistel tingimustel:
   i) konventsiooni muudatus jõustub nende konventsiooniosaliste suhtes, kes on deklareerinud, et nad on selle heaks kiitnud, kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil see loeti heakskiidetuks punkti e alapunkti i kohaselt;
   ii) lisa muudatus jõustub kõikide konventsiooniosaliste suhtes kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil see loetakse heakskiidetuks, välja arvatud konventsiooniosalise suhtes, kes on:
     1) teatanud oma vastuväitest muudatusele punkti e alapunkti ii kohaselt ning kes ei ole vastuväidet tagasi võtnud;
     2) teavitanud peasekretäri enne sellise muudatuse jõustumist, et muudatus jõustub tema suhtes üksnes pärast tema teadet heakskiitmise kohta;
g) i) konventsiooniosaline, kes on teatanud vastuväitest punkti f alapunkti ii alajaotuse 1 kohaselt, võib hiljem teatada peasekretärile, et ta kiidab muudatuse heaks. Selline muudatus jõustub konventsiooniosalise suhtes kuue kuu möödumisel heakskiitmise teate kuupäevast või muudatuste jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem;
   ii) kui konventsiooniosaline, kes on esitanud punkti f alapunkti ii alajaotuses 2 nimetatud teate, teatab peasekretärile muudatuse heakskiitmisest, jõustub muudatus konventsiooniosalise suhtes kuue kuu möödumisel heakskiitmise teate kuupäevast või muudatuse jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

3. Konverents muudab konventsiooni järgmiselt:
a) konventsiooniosalise taotlusel ja kui sellega on nõustunud vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest, kutsub organisatsioon konventsiooni muudatuste arutamiseks kokku konventsiooniosaliste konverentsi;
b) konverentsil kohalolevate ja hääletamisel osalevate konventsiooniosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud muudatuse esitab peasekretär kõikidele konventsiooniosalistele heakskiitmiseks;
c) kui konverentsil ei otsustata teisiti, loetakse muudatus heakskiidetuks ja see jõustub lõike 2 punktides e ja f sätestatud korras.

4. Konventsiooniosalist, kes on keeldunud lisa muudatuse heakskiitmisest, ei käsitata konventsiooniosalisena üksnes nimetatud muudatuse kohaldamisel.

5. Käesoleva artikli kohane teade esitatakse kirjalikult peasekretärile.

6. Peasekretär teatab konventsiooniosalistele ja organisatsiooni liikmetele:
a) mis tahes jõustuvast muudatusest ning selle jõustumise kuupäevast üldiselt ja iga konventsiooniosalise suhtes ja
b) mis tahes käesoleva artikli kohaselt tehtud teatest.


Artikkel 20. Denonsseerimine

1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida kahe aasta möödumisel päevast, mil konventsioon selle konventsiooniosalise suhtes jõustus.

2. Denonsseerimine toimub hoiulevõtjale kirjaliku teate saatmisega ja see jõustub teate kättesaamisest ühe aasta või teates täpsustatud pikema perioodi möödumisel.


Artikkel 21. Hoiulevõtja

1. Konventsioon antakse hoiule peasekretärile, kes edastab konventsiooni tõestatud koopiad kõikidele riikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud.

2. Lisaks muudele  konventsioonis täpsustatud ülesannetele peasekretär:
a) teatab kõikidele riikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud:
   i) igast uuest allakirjutamisest või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest, märkides selle kuupäeva;
   ii) konventsiooni jõustumise kuupäeva ja
   iii)  konventsiooni iga denonsseerimiskirja hoiuleandmisest, märkides selle kättesaamise kuupäeva ja denonsseerimise jõustumise päeva ning
b) edastab niipea, kui konventsioon jõustub, selle teksti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt.


Artikkel 22. Keeled

Konventsioon on koostatud ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed.


Koostatud kolmeteistkümnendal veebruaril kahe tuhande neljandal aastal LONDONIS.


SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Lisa Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise reeglid

International Convention for the Control and Management of Ships’ Ballast Water and Sediments, 2004 

/otsingu_soovitused.json