Väljaandja: Ülemnõukogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2002 Avaldamismärge: Eesti Vabariigi rendiseadus Vastu võetud 26.09.1990 RT 1990, 12, 127 jõustumine 01.10.1990 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 25.01.1995 - RT I 1995, 14, 169 - 20.02.1995 22.02.1995 - RT I 1995, 30, 380 - 31.03.1995 16.05.2001 - RT I 2001, 50, 289 - 11.06.2001 I. osa ÜLDSÄTTED § 1. Rendiseaduse ülesanded (1) Käesolev seadus reguleerib rendisuhteid Eesti Vabariigis, määrates kindlaks rendisuhete objektid, subjektid, nende õiguste ning kohustuste tekkimise alused, õiguste teostamise ning kohustuste täitmise põhimõtted. (2) Rendisuhteid Eesti Vabariigis reguleeritakse käesoleva seaduse ja teiste Eesti Vabariigi normatiivaktidega. § 2. Rendisuhete mõiste (1) Rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. (2) Rentimist võib kasutada kõigil tegevusaladel, mis ei ole Eesti Vabariigi normatiivaktiga keelatud. § 3. Rendisuhte objekt Rendisuhte objektiks võib olla igasugune vara, mille rentimine ei ole Eesti Vabariigi normatiivaktiga keelatud. § 4. Rendileping (1) Rendisuhte tekkimise aluseks on rendileping, mis sõlmitakse kas tähtajaliselt või tähtaega määramata. (2) Rendilepingut võib sõlmida enampakkumise korras. § 5. Rendilepingu pooled (1) Rendile andjaks on rendile antava vara omanik või tiitlipärane valdaja. Tiitlipärane valdaja võib olla rendile andja, kui see on ette nähtud Eesti Vabariigi seaduses, lepingus või tiitlipärase valdaja asutamisdokumendis. (2) Rentnikuks võib olla kodanik või juriidiline isik. (3) Kui ühekski lepingu pooleks on väljaspool Eesti Vabariiki elav kodanik või väljaspool Eesti Vabariiki asuv juriidiline isik, renditakse Eesti Vabariigi territooriumil olevat vara Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. § 6. Rent (1) Rendi suurus ja maksmise kord määratakse rendilepinguga. (2) Rendi suurust võib muuta poolte kokkuleppel. Üks pool võib nõuda rendi suuruse muutmist riiklikult reguleeritavate hindade, tariifide, maksete või amortisatsiooninormide muutmise korral, samuti muudel Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud juhtudel. (3) Peale rendi maksab rentnik Eesti NSV seaduses ettenähtud makse, kui see ei ole Eesti Vabariigi seaduse või lepingu järgi rendile andja kohustus. (4) Rentnikul on õigus nõuda rendi vähendamist, kui lepingus ettenähtud vara kasutamise tingimused või vara seisund halvenesid oluliselt asjaolude tõttu, mille eest rentnik ei vastuta. § 7. Vara üleandmine rentnikule (1) Rendile andja on kohustatud rendile antud vara rentnikule üle andma lepingus ettenähtud või vara otstarbele vastavas seisundis. (2) Rendile andja ei vastuta vara puuduste eest, mis olid tema poolt lepingu sõlmimisel tingimuseks seatud. (3) Kui rendile andja ei anna rendile antud vara õigeaegselt rentniku kasutusse, on rentnikul õigus see temalt välja nõuda (tsiviilkoodeksi paragrahv 225) ja nõuda viivituse tõttu tekkinud kahju hüvitamist või loobuda lepingust ja nõuda sisse lepingu mittetäitmisega tekitatud kahju. § 8. Renditud vara kasutamine Rentnik on kohustatud kasutama vara vastavalt lepingule ja vara otstarbele. Rentnik ei tohi kasutada renditud vara ebaseaduslikuks tegevuseks. [RT I 2001, 50, 289 - jõust. 11.06.2001] § 9. Renditud vara allrendile andmine Rentnikul on õigus anda renditud vara või selle osa allrendile ainult rendile andja nõusolekul, kui Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Seejuures jääb rendile andja ees lepingu järgi vastutavaks rentnik. § 10. Renditud vara alalhoidmine (1) Rentnik on kohustatud renditud vara korras hoidma. (2) Rendile andja on kohustatud oma kulul remontima rendile antud vara, kui Eesti Vabariigi normatiivaktis või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. (3) Kui rendile andja ei täida remondikohustust, siis on rentnikul õigus teha lepingus ettenähtud või hädavajalik remont ning nõuda rendile andjalt remondi maksumuse hüvitamist või katta see rendi arvel. § 11. Renditud vara kuuluvus (1) Renditud vara kuulub rendile andjale. (2) Renditud vara kasutamisel valmistatud toodang ja saadud tulu, samuti renditud varast saadud tulu eest omandatud vara kuulub rentnikule, kui Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. (3) Rentniku vahenditega ja rendile andja loal renditud maa-alale ehitatud hooned ja rajatised, mida ei ole võimalik ümber paigutada, kuuluvad rendile andjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu lõppemisel või lõpetamisel on rentnikul õigus nõuda nende maksumuse hüvitamist. (4) Rentniku vahenditega rendile andja loata renditud maa- alale ehitatud hooned ja rajatised, mida ei ole võimalik ümber paigutada, kuuluvad rendile andjale. Kui rendile andja nõuab nende lammutamist, on rentnik kohustatud seda tegema oma kulul või hüvitama lammutamisega seotud kulud. § 12. Renditud vara parendamine (1) Kui renditud vara rendile andja loal parendatakse, on lepingu lõppemisel või lõpetamisel rentnikul õigus nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. (2) Rendile andja loata tehtud parendused, mida pole võimalik renditud vara kahjustamata eraldada, lähevad lepingu lõppemisel või lõpetamisel tasuta üle rendile andjale. (3) Rendile andja loata tehtud parendused, mida on võimalik eraldada renditud vara kahjustamata, võib rentnik ära võtta, kui rendile andja pole nõus hüvitama nende maksumust. § 13. Renditud vara väljaostmine (1) Lepingus võib ette näha tingimused renditud vara täielikuks või osaliseks väljaostmiseks rentniku poolt. (2) Eesti Vabariigi normatiivaktis võib ette näha juhud, mil renditud vara väljaostmine on piiratud või ei ole lubatud. § 14. Rentniku iseseisvus majandustegevuses Rentnik määrab ise majandustegevuse suunad ning käsutab valmistatud toodangut ja saadud tulu, teeb töid ja osutab teenuseid iseseisvalt kooskõlas Eesti Vabariigi normatiivaktide ja lepinguga. § 15. Rendilepingu uuendamine (1) Kui lepingu tähtaja möödumisel jätkab rentnik renditud vara tegelikku kasutamist ja rendile andjal polnud selle kohta enne lepingu tähtaja möödumist vastuväiteid, loetakse leping uuendatuks määramatuks ajaks, kui Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. (2) Lepingu tähtaja möödumisel on lepingut nõuetekohaselt täitnud rentnikul teiste isikute ees lepingu uuendamise eesõigus. (3) Lepingu uuendamisel võib poolte kokkuleppel lepingutingimusi muuta. § 16. Rendilepingu muutmine Lepingutingimusi võib muuta poolte kokkuleppel. Üks pool võib nõuda lepingutingimuste muutmist üksnes Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. § 17. Rendilepingu lõppemine ja ennetähtaegne lõpetamine (1) Leping lõpeb, kui on möödunud selle tähtaeg, kui renditud vara on hävinenud või muutunud kasutuskõlbmatuks või kui rentnik on selle välja ostnud või kui rendile antud kinnisasi on sundvõõrandatud. [RT I 1995, 30, 380 - jõust. 31.03.1995] (2) Lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kokkuleppel. Ühe poole nõudmisel võib lepingu lõpetada üksnes Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ettenähtud alustel ja korras. (3) Kui lepingus on tähtaeg määramata, siis loetakse see sõlmituks määramatuks ajaks. Mõlemal poolel on sel juhul õigus lõpetada leping igal ajal, millest peab teisele poolele kolm kuud ette teatama, kui lepingus ei ole ette nähtud teist tähtaega. § 18. Rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine rendile andja algatusel Rendile andjal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui rentnik: 1) kasutab vara vastuolus lepinguga või vara otstarbega; 2) tahtlikult või ettevaatamatult halvendab vara seisundit; 3) ei ole tasunud renti kolme kuu jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates, kui lepingus ei ole ette nähtud teist tähtaega; 4) ei tee remonti juhtudel, mil see lepingu järgi kuulub tema kohustuste hulka; 5) ei järgi lepingus ettenähtud tingimusi maa ja teiste loodusobjektide kasutamise kohta; 6) kasutab vara ebaseaduslikuks tegevuseks. [RT I 2001, 50, 289 - jõust. 11.06.2001] § 19. Rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine rentniku algatusel (1) Rentnikul on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui: 1) rendile andja ei täida oma remondikohustust; 2) rendile andja ei täida oma lepingulisi kohustusi rentniku varustamisel materiaalsete ressursside, sealhulgas seadmetega; 3) renditud vara osutub kasutamiskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest rentnik ei vastuta; 4) kui kinnisasja ümberkruntimisel muutub oluliselt rendilepingu objekt. [RT I 1995, 14, 169 - jõust. 20.02.1995] (2) Rentnik võib nõuda lepingu lõpetamist invaliidistumise või teovõimetuks tunnistamise puhul või karistamisel kuriteo toimepanemise eest vabadusekaotuse või muu karistusega, mis teeb lepingu edasise täitmise võimatuks. Kõigil nimetatud juhtudel on rendilepingu sõlmimise eesõigus ühel rentnikuga koos elanud või töötanud perekonnaliikmetest. § 20. Rendilepingu kehtivus vara üleminekul teisele omanikule (1) Renditud vara omandiõiguse või Eesti Vabariigi omandiseaduse 7. paragrahvi lõikes 3 nimetatud õiguste üleminekul rendile andjalt teisele isikule jääb varemsõlmitud leping jõusse ka uue omaniku või tiitlipärase valdaja suhtes, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Omanikuks mitteoleva juriidilise isiku reorganiseerimisel lähevad tema kui rendile andja õigused ja kohustused üle õigusjärglasele, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 21. Rendilepingu kehtivus rentniku surma korral (1) Rentniku surma korral on ühel temaga koos elanud või lepingu täitmisel osalenud pärijaist eesõigus nõuda enda tunnistamist rentnikuks senise lepingu järgi ja tingimustel. (2) Rendile andja võib pärija rentnikuks tunnistamisest keelduda, kui senise lepingu sõlmimise eelduseks olid surnud rentniku isiklikud omadused. § 22. Vara tagastamine rendile andjale (1) Lepingu lõppemisel on rentnik kohustatud tagastama vara rendile andjale samas seisundis, milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist, või lepingus määratud seisundis. (2) Kui rentnik laseb renditud varal halveneda, peab ta hüvitama rendile andja sellest tulenevad kahjud, kui ta ei tõenda, et vara halvenes mitte tema süü tõttu. Rentniku süüga võrdsustatakse nende isikute süü, kellel ta lubas vara kasutada (perekonnaliikmed, koduabilised, allrentnikud ja teised isikud). § 23. Rendilepingu sõlmimisel, täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivate vaidluste läbivaatamine (1) Lepingu sõlmimisel tekkivad vaidlused vaatab läbi arbitraa¿ või vahekohus. (2) Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad vaidlused vaatab läbi kohus, arbitraa¿ või vahekohus. § 24. Rentniku varaliste õiguste kaitse (1) Rentnikule tagatakse tema õiguste kaitse renditud varale omaniku õiguste kaitsega samadel alustel. Rentnikul on õigus renditud vara välja nõuda mis tahes ebaseaduslikust valdusest, nõuda takistuste kõrvaldamist vara kasutamisel ja kahju hüvitamist, mida on varale tekitanud teised isikud, sealhulgas rendile andja. (2) Renditud kinnisasja sundvõõrandamise tõttu rentnikule tekkinud kahju hüvitatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras. [RT I 1995, 30, 380 - jõust. 31.03.1995] § 25. Rendilepingu poolte vastutus Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest kannavad pooled Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ettenähtud vastutust. § 26. Ettevõtte vara rentimine (1) Ettevõtte vara võib anda rendile ühele või mitmele kodanikule või juriidilisele isikule. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud vara rentimiseks võib asutada juriidilise isikuna rendiettevõtte. Rendiettevõtte asutamise ja tegutsemise korra ning tingimused määrab Eesti Vabariigi Valitsus. (3) Ettevõtte vara rendile andmisel on võrdsete näitajate korral lepingu sõlmimise eesõigus sama ettevõtte töötajatel olenemata sellest, kas asutatakse rendiettevõte või mitte. § 27. Renditöövõtt (organisatsioonisisene rent) (1) Renditöövõtt on organisatsioonisiseste majandussuhete vorm, millega luuakse renditöövõtulepingul põhinevad rendisuhted organisatsiooni kui rendile andja ja temaga töö- või liikmesuhetes oleva ühe või mitme kodaniku kui rentniku vahel. (2) Renditöövõtu põhimõtted määrab Eesti Vabariigi Valitsus.