Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus
Vastu võetud 12.06.1991
RT 1991, 23, 272
jõustumine 01.01.1992
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 04.05.1992 | RT 1992, 19, 276 | 04.05.1992 |
| 22.03.1994 | RT I 1994, 23, 387 | 01.04.1994 |
| 18.03.1997 | RT I 1997, 28, 425 | 09.04.1997 |
| 09.12.1998 | RT I 1998, 111, 1829 | 01.01.1999 |
| 18.02.1999 | RT I 1999, 29, 397 | 01.04.1999 |
| 14.06.2000 | RT I 2000, 57, 374 | 01.01.2001 |
| 24.10.2000 | RT I 2000, 84, 536 | 01.01.2001 |
| 13.12.2000 | RT I 2000, 102, 675 | 01.01.2001 |
| 04.04.2001 | RT I 2001, 42, 233 | 01.01.2002 |
| 02.05.2001 | RT I 2001, 47, 260 | 01.01.2002 |
NB! Käesolev seadus kehtib kuni 30.09.2002 - RT I 2002, 62, 377
I. osa Üldsätted
§ 1. Ravikindlustuse mõiste ja ülesanded
(1) Ravikindlustus on Eesti Vabariigi elanike tervise säilitamise, haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse kulude ja ravikulude tasumise ning raseduse ja sünnituse korral hüvitise maksmise riiklikult tagatud süsteem.
(2) Käesolev seadus sätestab kohustusliku ravikindlustuse korralduse, visiiditasu, inimeste tervise säilitamise ja ravimise kulude tasumise ning hüvitise maksmise ajutise töövõimetuse puhul.
§ 2. Ravikindlustuskorraldus
(1) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatuks (edaspidi kindlustatu) loetakse kõik isikud, kelle eest sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611; 61, 982; 113/114, 1875 ja 1876; 1999, 29, 397; 71, 685; 82, 749; 87, 789; 88, 806; 97, 857; 101, 903) §-des 4 ja 6 nimetatud sotsiaalmaksu maksja (edaspidi sotsiaalmaksu maksja) on maksnud või tal on kohustus maksta sotsiaalmaksu, samuti käesolevas seaduses ettenähtud kindlustatuga võrdsustatud isikud.
(2) Kindlustatuga on võrdsustatud järgmised mittetöötavad isikud:
1) kindlustatu poolt ülalpeetav abikaasa;
2) alla 18-aasta vanune laps;
3) päevases õppevormis õppiv õpilane ja üliõpilane;
4) alla 18-aasta vanust lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi hooldav üks vanem või eestkostja;
5) I grupi invaliidi hooldaja;
6) rase alates 12. rasedusnädalast;
7) Eestis määratud riiklikku pensioni saav isik.
(3) Käesoleva seaduse alusel kohustusliku ravikindlustusega hõlmamata välisriikide elanike ravikindlustust korraldatakse välislepingutega sätestatud korras.
§ 3. Ravikindlustussüsteem
(1) Kohustuslikku ravikindlustust korraldab avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) käesolevas seaduses ja Eesti Haigekassa seaduses ettenähtud korras.
§ 31. Ravikindlustushüvitis
Ravikindlustushüvitis on rahaline hüvitis, mida makstakse kindlustatule, või mitterahaline hüvitis, mida makstakse kindlustatu eest käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
§ 32. Ravikindlustushüvitise liigid
(1) Ravikindlustuse rahaline hüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis.
(2) Ravikindlustuse mitterahaline hüvitis on:
1) tervise edendamiseks, haiguste ennetamiseks ja raviks osutatud ravi- või muu teenus;
2) soodustingimustel väljastatavad ravimid haigekassa poolt hüvitatavas ulatuses.
II. osa Ravikindlustusmaksed
§-d 4–5. [Kehtetud]
III. osa Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine
§ 6. Ajutise töövõimetuse hüvitis
(1) Ajutise töövõimetuse hüvitis (edaspidi hüvitis) on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab kindlustatule töövõimetuslehe alusel juhul, kui töövabastuse tõttu jääb saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
(2) Ravikindlustuse hüvitise liigid on:
1) haigushüvitis, mida makstakse haiguslehe alusel;
2) sünnitushüvitis, mida makstakse sünnituslehe alusel;
3) hooldushüvitis, mida makstakse hoolduslehe alusel.
§ 7. Töövõimetusleht
(1) Töövõimetusleht on kindlustatu ajutist töövõimetust ja töövabastust tõendav, hüvitise määramise ja maksmise aluseks väljaantav dokument.
(2) Töövõimetuslehe liigid on:
1) haigusleht;
2) hooldusleht;
3) sünnitusleht.
(3) Töövõimetuslehe väljaandmise korra ning töövõimetuslehe vormid ja täitmise juhendi kehtestab sotsiaalminister.
§ 8. Töövõimetuslehe alusel hüvitise maksmise juhud
(1) Haiguslehe alusel makstakse hüvitist järgmistel ajutise töövõimetuse juhtudel:
1) haiguse või vigastuse korral;
2) taastusravi korral;
3) haiglas proteesi paigaldamise korral;
4) karantiini korral;
5) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; RT I 1993, 10, 150; 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829) §-de 62 ja 63 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral ning avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563; 41/42, 625; 50, 753; 57, 858; 110, 1809; 111, 1829) § 51 alusel teenistustingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral.
(2) Sünnituslehe alusel makstakse hüvitist järgmistel juhtudel:
1) rasedus- ja sünnituspuhkuse korral.
2) [kehtetu]
(3) Hoolduslehe alusel makstakse hüvitist järgmistel juhtudel:
1) haige perekonnaliikme kodus põetamise korral;
2) alla 14-aastase haige lapse põetamise korral;
3) alla 3-aastase lapse (alla 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui last hooldav isik on haige või viibib haiglas seoses sünnitusega.
4) alla 4-aastase lapse lapsendaja puhkuse korral.
§ 9. Hüvitise maksmise kestus
(1) Kindlustatule makstakse hüvitist esmase haiguslehe vormistamise kalendripäevale järgnevast kalendripäevast:
1) haiguse, vigastuse, taastusravi ja haiglas proteesi paigaldamise korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani (kaasa arvatud), kuid ühe haiguse korral mitte rohkem kui 182 kalendripäeva järjest; tuberkuloosi haigestumise korral mitte rohkem kui 240 kalendripäeva järjest. Püsiva töövõimetuse alguse päevaks loetakse püsivalt töövõimetuks tunnistamise päev;
2) karantiini korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui seitsme kalendripäeva eest;
3) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 62 alusel ajutiselt töölt vabastamise korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 60 kalendripäeva eest;
4) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 62 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral makstakse hüvitist palgavahe ulatuses kuni ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise lõpuni, kuid mitte rohkem kui 60 kalendripäeva eest;
5) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 63 või avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt töölt vabastamise korral kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni;
6) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 63 alusel ajutiselt töötingimuste kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral või avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt teenistustingimuste kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral makstakse hüvitist palgavahe ulatuses kuni ajutiselt teisele tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise lõpuni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhtudel suunab raviarst kindlustatu hiljemalt 120. haiguspäevaks, tuberkuloosi haigestumise korral hiljemalt 178. haiguspäevaks arstliku ekspertiisi komisjoni ravi jätkamise otsuse saamiseks. Arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega on raviarstil õigus pikendada töövõimetuslehte kuni 62 kalendripäeva.
(3) Kindlustatule makstakse hüvitist sünnituslehe vormistamise päevast (kaasa arvatud):
1) rasedus- ja sünnituspuhkuse korral mitte rohkem kui 126 kalendripäeva eest. Mitmikute sünni või tüsistustega sünnituse korral mitte rohkem kui 140 kalendripäeva eest.
2) [kehtetu]
(4) Kindlustatule makstakse hüvitist hoolduslehe vormistamise päevast (kaasa arvatud) kuni hoolduslehel märgitud töövabastuse lõpuni:
1) haige perekonnaliikme (välja arvatud alla 14-aastane laps) kodus põetamise korral, kuid mitte rohkem kui seitsme kalendripäeva eest;
2) alla 3-aastase lapse (alla 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui last hooldav isik on haige või viibib haiglas seoses sünnitusega, kuid mitte rohkem kui 14 kalendripäeva eest;
3) alla 14-aastase haige lapse põetamise korral, kuid mitte rohkem kui 14 kalendripäeva eest.
4) alla 4-aastase lapse lapsendaja puhkuse korral hoolduslehe alusel 70 kalendripäeva eest, arvates lapsendamise päevast.
(5) Kindlustatu haigestumise või vigastuse korral välisriigis määrab ja maksab haigekassa sotsiaalministri poolt kehtestatud juhtudel hüvitist välisriigis arsti poolt väljaantud haigestumist tõendava dokumendi alusel käesolevas seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.
§ 10. Hüvitise määramine ja maksmine
(1) Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud hüvitise määrab ja maksab kindlustatule haigekassa.
(2) Hüvitis määratakse ja makstakse, kui sotsiaalmaksumaksja on esitanud haigekassale kindlustatu töövõimetuslehe koos hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike tõenditega hiljemalt 180. kalendripäeval, arvates töövõimetuslehel märgitud tööleasumise päevast. Kokkuleppel tööandjaga võib töövõimetuslehe ja vajalikud tõendid haigekassale esitada ka kindlustatu.
(3) Hüvitis makstakse välja vastavalt hüvitise saaja soovile tema pangaarvele või posti teel hüvitise maksja kulul 30 kalendripäeva jooksul, arvates töövõimetuslehe ja nõuetekohaselt vormistatud tõendite haigekassale esitamise päevast.
(4) Hüvitise maksmisega viivitamisel üle käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tähtaja maksab haigekassa kindlustatule iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast.
(5) Hüvitise maksmisel ümardatakse 50 senti ja üle selle ühe kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.
(6) Hüvitise määramise ja maksmise korra ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike tõendite vormid, samuti hüvitise arvutamise juhendi kehtestab sotsiaalminister.
§ 101. Kindlustatu töövõimetuslehel märgitud tööst vabastamise ajal tööle lubamise keeld
Tööandjal on keelatud lubada kindlustatut tööle töövõimetuslehel märgitud tööst vabastamise ajal.
§ 102. Hüvitise arvutamise alus
Hüvitise arvutamise aluseks on kindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu.
§ 103. Ühe kalendripäeva keskmise tulu arvutamise alused
(1) Ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja, arvutatakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul tööandjate poolt kindlustatule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu liitmisel ning saadud summa jagamisel selle perioodi (kuue kuu) kalendripäevade arvuga.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu on väiksem summast, mis saadakse töövabastuse alguspäeval kehtiva Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (edaspidi kuupalga alammäär) jagamisel 30-ga, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul.
(3) Ühe kalendripäeva keskmine tulu kindlustatul, kes tegeleb füüsilisest isikust ettevõtjana, arvutatakse perioodil 1. juuli kuni järgmise kalendriaasta 30. juuni alanud töövabastuse korral nimetatud perioodile eelnenud kalendriaastal (1. jaanuar kuni 31. detsember) füüsilisest isikust ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel 365 kalendripäevaga.
(4) Kui kindlustatule ei arvestatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud perioodil sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu töövabastuse alguspäeval kehtiva kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, välja arvatud käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud juhul.
(41) Kui kindlustatu ei saanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud kalendriaastal füüsilisest isikust ettevõtjana sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikes 2sätestatud ja töövabastuse alguspäeval kehtinud kuumäära jagamisel 30-ga, välja arvatud käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud juhul.
(5) Füüsilisest isikust ettevõtjale, kes kooskõlas sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 3 punktiga 1 või lõikega 4 ei ole maksnud sotsiaalmaksu avansilisi makseid, hüvitist ei maksta.
(6) Kui kindlustatu põhipalk kuus on töövabastuse alguspäeval väiksem kuupalga alammäärast, arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine tulu põhipalga jagamisel 30-ga.
(7) Ühe kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse kalendripäevi, mil kindlustatu oli töölt vabastatud töövõimetuslehe alusel, samuti käesoleva seaduse § 10.5 4. lõikes nimetatud töölt puudutud päevi ning Eesti Vabariigi puhkuseseaduse (RT 1992, 37, 481; RT I 1993, 10, 150; 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560) § 9 2. lõike punktide 1 ja 2 alusel üle 28 kalendripäeva antud puhkuse ja § 31 alusel antud täiendava lapsepuhkuse päevi.
§ 104. Hüvitise määr
(1) Haigekassa maksab kindlustatule hüvitist ühe kalendripäeva kohta ühe kalendripäeva keskmisest tulust järgmiselt:
1) haiglaravi ja statsionaarse taastusravi, alla 14-aastase haige lapse haiglas või statsionaarses taastusraviasutuses põetamise korral - 60%;
2) ambulatoorse ravi, ambulatoorse taastusravi, päevase statsionaarse ravi, üle 14-aastase haige perekonnaliikme kodus põetamise ja alla 3-aastase lapse (alla 16-aastase lapsinvaliidi) hooldamise korral, kui last hooldav isik on haige või haiglas seoses sünnitusega - 80%;
3) tööõnnetuse, riigi või ühiskonna huvide kaitsel ja kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuse, kutsehaiguse ning alla 14-aastase haige lapse kodus põetamise korral, samuti rasedus- ja sünnituspuhkuse või alla 4-aastase lapse lapsendaja puhkuse korral - 100%.
(2) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-de 62 ja 63 ning avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel ajutiselt tööst või ametiülesannete täitmisest vabastamise korral makstakse kindlustatule hüvitist ühe kalendripäeva kohta 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
(3) Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-de 62 ja 63 alusel töötingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele tööle üleviimise korral ning avaliku teenistuse seaduse § 51 alusel teenistustingimuste ajutise kergendamise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise korral makstakse kindlustatule palgavahet niisuguses summas, et palgavahe koos selle aja eest saadava palgaga ei ületaks kindlustatu keskmist palka.
(4) Tööandja on kohustatud väljastama kindlustatule ja haigekassale hüvitise ning palgavahe määramiseks ja maksmiseks vajalikud tõendid, mille vormid kehtestatakse käesoleva seaduse § 10 6. lõikes sätestatud korras. Füüsilisest isikust ettevõtjale väljastab tõendi maksuamet.
§ 105. Hüvitise maksmise piirangud
(1) Kindlustatule ei maksta hüvitist, kui:
1) haiguse või vigastuse on põhjustanud arsti poolt tuvastatud alkoholi-, narkootikumi- või toksiline joove;
2) kindlustatu eirab arsti ettekirjutusi, mille tõttu paranemine on takistatud;
3) kindlustatu ei ilmu töövõimetuse ajal arsti poolt määratud vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, mille kohta arst teeb töövõimetuslehele sellekohase märkuse. Nimetatud päevale järgnevate päevade eest hüvitist ei maksta;
4) kindlustatu puudub töölt käesoleva paragrahvi 4. lõike alusel.
(2) Kindlustatule ei maksta hüvitist, kui ajutine töövõimetus algab:
1) palgata puhkuse ajal;
2) osaliselt tasustatava puhkuse ajal;
3) lapsehoolduspuhkuse ajal;
4) kaitseväes õppekogunemise ajal;
5) õppepuhkuse ajal;
6) hoolduslehe alusel põhi- ja lisapuhkuse ajal;
7) haigus- ja hoolduslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
8) hoolduslehe alusel kindlustatu ajutise töövõimetuse ajal.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel makstakse hüvitist päevast, mil kindlustatu pidi tööle asuma.
(4) Tööandja kehtestatud korras tööandjat informeerides on kindlustatul õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaastas, mille eest hüvitist ei maksta.
(5) Haigekassal on õigus keelduda hüvitise maksmisest või nõuda enammakstud või ebaõigesti makstud hüvitise või palgavahe summad sisse kindlustatult, kui:
1) enammaksmine toimus arvutusvea tõttu;
2) kindlustatu võltsis töövõimetuslehte;
3) haigekassa tuvastab kindlustatu töötamise töövõimetuslehel märgitud tööst vabastamise ajal;
4) haigekassa tuvastab kindlustatu poolt arsti ettekirjutuste eiramise, mille tõttu paranemine on takistatud;
5) kohus tuvastab, et haiguse või vigastuse põhjustas kindlustatu enda süüline käitumine.
(6) Haigekassal on õigus nõuda sisse:
1) tööandjalt enammakstud või ebaõigesti makstud hüvitise või palgavahe summad, kui enammaksmine või ebaõigesti maksmine toimus tööandja poolt esitatud ebaõigete andmete alusel või tööandja rikub käesoleva seaduse §-s 10.1 sätestatut;
2) hüvitisena makstud ja raviteenuste eest tasutud summad vigastuse tekkimises süüdiolevalt isikult;
3) liiklusõnnetuse tõttu kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isikule ravikindlustuse eelarve vahenditest makstud hüvitised ja osutatud raviteenuste maksumuse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu;
4) tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 10.4 1. lõike punkti 3 alusel 100% ulatuses makstud hüvitise ja, sõltuvalt ravirežiimist käesoleva seaduse § 10.4 1. lõike punkti 1 või 2 alusel vastavalt 60% või 80% ulatuses arvutatud hüvitise vahe.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud vigastuse tekitas riik või muu avaliku võimu kandja, esitatakse nõue riigivastutuse seaduses sätestatud korras.
[RT I 2001, 47, 260 - jõust. 01.01.2002]
IV. osa Ravikulude katmine
§ 12. Terviseuuringute ja ravi eest tasumine
(1) Kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja ravi kulud, välja arvatud visiiditasu, tasub haigekassa temaga lepingu sõlminud ravi- või hooldusasutusele või erapraksisega tegelevale arstile, olenevalt osutatud teenuste hulgast ja hinnast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste hinnad ja teenuste eest tasumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus sotsiaalministri ettepanekul kooskõlas Eesti Haigekassa seaduse § 12 lõike 1 punkti 2 sätetega.
(3) Arsti vastuvõtule soovija maksab raviasutusele või erapraksisega tegelevale arstile visiiditasu, mille suuruse ning maksmise ja isikutele kompenseerimise korra, samuti sellest laekunud summade kasutamise korra kehtestab Sotsiaalministeerium.
(4) Haigekassa hüvitab apteekidele soodustingimustel väljastatavate ravimite soodustuse määra sotsiaalministri poolt kehtestatud ulatuses ja korras.
(5) Kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetelu, selle koostamise ja korrigeerimise korra kehtestab sotsiaalminister.
(6) Ravimi kandmisel kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetellu lähtutakse ravimi tõestatud meditsiinilisest efektiivsusest ja ravimi kasutamise majanduslikust põhjendatusest.
(7) Ravimi kandmise aluseks kindlustatutele apteekidest soodustingimustel väljastatavate ravimite loetellu on ravimitootja taotlus koos täiendava dokumentatsiooniga, mille esitamise korra kehtestab sotsiaalminister.
V. osa Ravikindlustusasutuste töö korraldus
§ 13. Haigekassa
(2) Haigekassa peab kindlustatute arvestust Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud eeskirjade järgi.
(4) Käesoleva seaduse § 2 1. ja 2. lõikes loetletud isikute kohustuslik ravikindlustus algab isiku haigekassas arvelevõtmise päevast. Sotsiaalmaksu maksja on kohustatud esitama isiku arvelevõtmiseks ettenähtud dokumendid kümne kalendripäeva jooksul, arvates isiku tööle asumise päevast.
(5) Käesoleva seaduse § 2 1. lõikes loetletud isikute kohustuslik ravikindlustus kehtib kaks kuud pärast sotsiaalmaksu maksja poolt kindlustatu eest sotsiaalmaksu tasumist. Kindlustatuga võrdsustatud isikute kohustuslik ravikindlustus kehtib käesoleva seaduse § 2 2. lõikes sätestatud õiguslike aluste lõppemise päevani (kaasa arvatud), välja arvatud käesoleva seaduse § 2 2. lõike punktis 3 sätestatud isikud, kelle kohustuslik ravikindlustus kehtib kaks kuud pärast õppeasutuse lõpetamist.
§ 14. Ametisaladuse hoidmise kohustus
(1) Meditsiini-, farmaatsia- või haigekassa töötajale kutsekohustuse täitmisel teatavaks saanud andmed kindlustatu haiguste ning intiim- ja perekonnaelu kohta ei kuulu avalikustamisele. Nende andmete avalikustamine on karistatav Eesti Vabariigis kehtiva kriminaalseaduse järgi.
(2) Kindlustatu soovil jätab raviarst tööandjale esitatavale töövõimetuslehele diagnoosi märkimata.
VI. osa Vaidluste lahendamine
§ 15. Ravikindlustusega seotud vaidlused
(1) Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda kohtusse kolme aasta jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest.
(5) Raviteenuse kvaliteedist tuleneva vaidluse lahendamise korra kehtestab Sotsiaalministeerium.
Facebook
X.com