Meetrikonventsioon
Vastu võetud 20.05.1875
Meetrikonventsiooniga ühinemise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta
Tõlge prantsuse keelest
Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo
Meetrikonventsioon ja lisatud eeskiri
ARTIKKEL 1 (1875)
Kõrged konventsiooniosalised asutavad teadusliku ja alalise Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo, mille asukoht on Pariisis(1), ja kohustuvad seda ühisel kulul ülal pidama.
ARTIKKEL 2 (1875)
Prantsusmaa valitsus võtab vastu vajalikud õigusnormid, et hõlbustada spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud hoone ostmist või vajaduse korral ehitamist, käesolevale konventsioonile lisatud eeskirjas kindlaks määratud tingimustel.
ARTIKKEL 3 (1875)
Rahvusvaheline büroo töötab Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee ainuõigusliku juhtimise ja järelevalve all, kes ise allub Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsile, mille moodustavad kõikide konventsiooniosaliste valitsuste esindajad.
ARTIKKEL 4 (1875)
Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi juhatajaks on määratud ametis olev Pariisi Teaduste Akadeemia president.
ARTIKKEL 5 (1875)
Büroo korraldus, nagu ka Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee ja Peakonverentsi koosseis ja volitused määratakse kindlaks käesolevale konventsioonile lisatud eeskirjas.
ARTIKKEL 6 (1875)
Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo ülesanded on:
1° kõikide uute meetri ja kilogrammi prototüüpide võrdlemine ja kontrollimine;
2° rahvusvaheliste prototüüpide säilitamine;
3° riigietalonide perioodiline võrdlemine rahvusvaheliste prototüüpidega ja nende ametlike koopiatega, samuti etalontermomeetrite võrdlemine;
4° uute prototüüpide võrdlemine eri riikides ja teadusharudes kasutatavate põhiliste meetermõõdustikku mittekuuluvate kaalu- ja mõõduetalonidega;
5° maamõõdulintide ja -traatide kalibreerimine ja võrdlemine;
6° nende etalonide ja täppisskaalade võrdlemine, mille kontrollimist taotlevad valitsused või akadeemilised ühendused või ka meistrid ja teadlased.
ARTIKKEL 7 (1921)
Kui komitee on alustanud elektriliste ühikute mõõtude koordineerimistööd ja kui peakonverents on nende mõõtude üle hääletamise teel ühehäälselt otsused teinud, tehakse büroole ülesandeks elektriliste ühikute etalonide ja nende ametlike koopiate loomine ja säilitamine, nagu ka riigietalonide või muude täpsusetalonide võrdlemine nende etalonidega.
Büroo ülesandeks on ka ühikute kehtestamine seoses füüsikaliste konstantidega, mille täpsem teadmine võib suurendada täpsust ja paremini tagada ühtsuse valdkondades, kuhu eespool (artikkel 6 ja artikli 7 esimene lõik) nimetatud ühikud kuuluvad.
Lõpuks on büroo töö koordineerida samalaadset ühikute kehtestamist teistes asutustes.
ARTIKKEL 8 (1921)
Rahvusvahelised prototüübid, nagu ka nende ametlikud koopiad, jäävad hoiule büroosse; hoidlasse pääsemise õigus on reserveeritud ainult rahvusvahelisele komiteele.
ARTIKKEL 9 (1875)
Kõik Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo asutamise ja sisseseadmise kulud, samuti iga-aastased ülalpidamiskulud ja komitee kulud kaetakse osalisriikide osamaksetega, mis määratakse kindlaks nende tegelikul rahvaarvul põhineva skaala järgi.
ARTIKKEL 10 (1875)
Iga osalisriigi osamakse makstakse iga aasta alguses Prantsusmaa Välisministeeriumi vahendusel Pariisi deposiitide ja eraldiste kassasse, millest tehakse vastavalt vajadusele väljamakseid büroo juhataja korralduste alusel.
ARTIKKEL 11 (1875)
Valitsustel, kes kasutavad kõikidele riikidele avatud võimalust käesoleva konventsiooniga ühineda, tuleb tasuda osamaks summas, mille suuruse määrab kindlaks komitee artiklis 9 sätestatud alustel, ja mis määratakse büroo teadusaparatuuri(2) täiustamiseks.
ARTIKKEL III
(1921. aasta konventsiooniga lisatud sätted)(3)
Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks kõikidele riikidele, kes teatavad enda ühinemisest Prantsusmaa valitsusele, kes teavitab sellest kõiki osalisriike ja Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee presidenti.
Uue ühinemisega 20. mai 1875. aasta konventsiooniga kaasneb kohustus ühineda käesoleva konventsiooniga.
ARTIKKEL 12 (1875)
Kõrged konventsiooniosalised jätavad endale õiguse teha ühisel kokkuleppel käesolevasse konventsiooni kõiki muudatusi, mis osutuvad kogemuse põhjal tarvilikuks.
ARTIKKEL 13 (1875)
Pärast 12-aastase tähtaja möödumist võivad kõrged konventsiooniosalised käesoleva konventsiooni denonsseerida.
Valitsus, kes kasutab õigust lõpetada konventsiooni mõjud enda suhtes, on kohustatud oma kavatsusest üks aasta ette teatama, ning loobub sellega kõikidest kaasomandiõigustest rahvusvahelistele prototüüpidele ja büroole.
ARTIKKEL 14 (1875)
Käesolev konventsioon ratifitseeritakse iga riigi põhiseaduse kohaselt; ratifitseerimiskirjad vahetatakse Pariisis kuue kuu jooksul või võimaluse korral varem. Konventsioon jõustub 1. jaanuaril 1876.
Selle tõenduseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud ja selle oma pitseriga kinnitanud.
(1) 9. septembri 1970. aasta dekreet nr 70-820, millega avaldatakse Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee vaheline 25. aprilli 1969. aasta leping Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo asukoha ning privileegide ja immuniteetide kohta Prantsusmaa territooriumil (avaldatud 18. septembri 1970. aasta Prantsuse Vabariigi Teatajas), mida on muudetud 7. juuni 2005. aasta lepinguga ning 6. ja 23. juuli 2007. aasta kirjavahetusega, mis ratifitseeriti 28. juulil 2008 seadusega nr 2008-738 (avaldatud 30. juuli 2008. aasta Prantsuse Vabariigi Teatajas).
(2) Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee otsustas 49. istungil (1960. aasta oktoobris), et selles artiklis 11 nimetatud osamaks (ühinemismaks) on alates 1. jaanuarist 1961 võrdne aastamaksu summaga.
(3) Vt Teade, p 3.
Lisa Eeskiri
Convention du Mètre [Meetrikakonventsiooni ja selle lisa prantsuskeelne tekst]
Facebook
Twitter