Teksti suurus:

Muudetud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel muudatused [MSC.404(96)]

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2020
Avaldamismärge:RT II, 22.12.2021, 3

Muudetud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel muudatused [MSC.404(96)]

Vastu võetud 19.05.2016

Vabariigi Valitsuse 26.11.2021 korraldus nr 403 muudatuste heakskiitmise kohta

Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


RESOLUTSIOON MSC.404(96)

MUUDETUD 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL MUUDATUSED

MERESÕIDUOHUTUSE KOMITEE,

MEELES PIDADES Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsiooni artikli 28 punkti b, mis käsitleb komitee ülesandeid,

SAMUTI MEELES PIDADES 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi konventsioon) VIII artikli lõiget b, mis käsitleb konventsiooni lisas, välja arvatud I peatükis, muudatuste tegemise korda,

KAALUNUD oma üheksakümne kuuendal istungil konventsiooni muudatusi, mis esitati ja edastati konventsiooni VIII artikli lõike b punkti i alusel,

1. VÕTAB konventsiooni VIII artikli lõike b punkti iv alusel vastu konventsiooni muudatused, mille tekst on toodud käesoleva resolutsiooni lisas;

2. OTSUSTAB konventsiooni VIII artikli lõike b punkti vi alapunkti 2 punkti bb alusel, et nimetatud muudatused loetakse heakskiidetuks 1. juulil 2019, kui enne nimetatud kuupäeva ei ole üle ühe kolmandiku konventsiooni osalisriikidest või osalisriigid, mille kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 50% maailma kaubalaevastiku summaarsest kogumahutavusest, teatanud peasekretärile, et nad muudatustega ei nõustu;

3. PALUB osalisriikide valitsustel arvestada, et konventsiooni VIII artikli lõike b punkti vii alapunkti 2 kohaselt jõustuvad nimetatud muudatused 1. jaanuaril 2020, kui osalisriigid on need eelneva punkti 2 kohaselt heaks kiitnud;

4. PALUB peasekretäril konventsiooni VIII artikli lõike b punkti v kohaselt edastada kõigi konventsiooni osalisriikide valitsustele käesoleva resolutsiooni ja lisas sisalduvate muudatuste teksti kinnitatud ärakirjad;

5. SAMUTI PALUB peasekretäril edastada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liikmetele, mis ei ole konventsiooni osalisriigid, käesoleva resolutsiooni ja lisa ärakirjad.

* * *


LISA

MUUDETUD 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL MUUDATUSED

II-2 PEATÜKK
KONSTRUKTSIOON – TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS

A OSA
ÜLDSÄTTED

Reegel 3. Mõisted

1. Punkti 56 järele lisatakse järgmised uued punktid:

   „57. Kopteri maandumisala – ala laeval, mis on ette nähtud kopterite episoodilisteks või hädamaandumisteks, kuid ei ole mõeldud kopterite igapäevaseks tegevuseks.

   58. Vintsimisala – kopterile võtmise ala, mis on mõeldud inimeste ja varude üleandmiseks kopterilt laevale ja laevalt kopterile sel ajal, kui kopter hõljub teki kohal.

D OSA
EVAKUATSIOON

Reegel 13. Evakuatsiooniteed

2. Punkti 3.2.6.2 järele lisatakse järgmised uued punktid:

   „3.2.7.  Reisilaevade evakuatsioonianalüüs

      3.2.7.1. Evakuatsiooniteid hinnatakse evakuatsioonianalüüsiga projekteerimisprotsessi varases etapis. Analüüs tehakse järgmistele laevadele:
         3.2.7.1.1.  1. juulil 1999 või hiljem ehitatud parvlaevad;
         3.2.7.1.2.  1. jaanuaril 2020 või hiljem ehitatud muud reisilaevad, mis veavad rohkem kui 36 reisijat.
   
      3.2.7.2. Analüüsi kasutatakse võimaluste piires ummikute leidmiseks ja kõrvaldamiseks, mis võivad tekkida laevalt lahkumise käigus reisijate ja laevapere tavalise liikumise tõttu evakuatsiooniteedel, kaasa arvatud võimalus, et laevaperel võib olla vaja liikuda neil teedel reisijate liikumisele vastupidises suunas. Lisaks kasutatakse analüüsi näitamaks, et evakuatsiooni korraldus on piisavalt paindlik, arvestades võimalust, et teatavad evakuatsiooniteed, kogunemiskohad, päästepaatidele või -parvedele mineku kohad või päästepaadid või -parved ei ole õnnetusjuhtumi tõttu kättesaadavad.

3. Punkt 7.4 kustutatakse.


G OSA
ERINÕUDED

Reegel 18. Kopterirajatised

4. Punkti 2.2 järele lisatakse uus punkt 2.3 järgmises sõnastuses:
   „2.3. Olenemata eelmise punkti 2.2 nõuetest tuleb 1. jaanuaril 2020 või hiljem ehitatud kopteri maandumisalaga laevad varustada vahtkustutussüsteemidega, mis vastavad tuleohutussüsteemide koodeksi 17. peatüki asjakohastele sätetele.“

ning järgnevate punktide numeratsiooni muudetakse sellele vastavalt.

5. Muudetud numeratsiooniga punkti 2.4 sõnastus asendatakse alljärgnevaga:
   „2.4. Olenemata eelnevate punktide 2.2 ja 2.3 nõuetest peavad kopteritekita parvlaevad vastama reeglile III/28.“

6. Punkti 5.1.5 järele lisatakse uus punkt 5.1.6 järgmises sõnastuses:
   „5.1.6.  1. jaanuaril 2020 või hiljem ehitatud kopteritekiga laevadel punktides 5.1.3 kuni 5.1.5 toodud nõuete asemel vahtkustutussüsteemid, mis vastavad tuleohutussüsteemide koodeksile.“

ning järgnevate punktide numeratsiooni muudetakse sellele vastavalt.


III PEATÜKK
PÄÄSTEVAHENDID JA -SEADMED

A OSA
ÜLDSÄTTED

Reegel 3. Mõisted

7. Punkti 24 järele lisatakse uus punkt 25 järgmises sõnastuses:

    „25. Nõuded hooldusele, põhjalikule ülevaatusele, töökatsetustele, remondile ja kapitaalremondile – Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee nõuded päästepaatide ja valvepaatide, veeskamisseadmete ja vabastusseadmete hooldusele, põhjalikule ülevaatusele, töökatsetustele, remondile ja kapitaalremondile vastavalt resolutsioonile MSC.402(96), mida IMO võib muuta tingimusel, et need muudatused võetakse vastu, kehtestatakse ja jõustuvad vastavalt käesoleva konventsiooni VIII artikli sätetele, mis käsitlevad konventsiooni lisas, välja arvatud I peatükis, muudatuste tegemise korda.


B OSA
NÕUDED LAEVADELE JA PÄÄSTEVAHENDITELE

Reegel 20. Operatiivne valmisolek, hooldus ja kontroll

8. Punkt 3.1 asendatakse järgmise sõnastusega:
   „3.1.     Päästevahendite hooldust, katsetamist ja kontrolli tuleb teha viisil, mis arvestab nõuetekohaselt selliste vahendite töökindluse tagamist.“

9. Punkt 11 asendatakse järgmise sõnastusega:

   11. Päästepaatide, valvepaatide ja kiirvalvepaatide, veeskamisseadmete ja vabastusseadmete hooldus, põhjalik ülevaatus, töökatsetused, remont ja kapitaalremont

   11.1. Veeskamisseadmed:
      11.1.1. peab põhjalikult üle vaatama vastavalt vajadusele reeglite I/7 ja I/8 alusel nõutavate aastaülevaatuste käigus ning
      11.1.2. neile tuleb teha punktis 11.1.1 viidatud ülevaatuse lõpetamisel vintsi piduri dünaamiline koormuskatse maksimaalsel allalaskmiskiirusel. Rakendatav koormus on päästepaadi ja -parve või valvepaadi mass ilma inimesteta paadis või parves, kuid vähemalt kord 5 aasta jooksul tehakse katse proovikoormusega, mis võrdub 1,1-kordse päästepaatide ja -parvede või valvepaatide massiga koos paati või parve lubatava maksimaalse arvu inimeste ja varustusega paadis või parves.

   11.2. Päästepaadi või valvepaadi vabastusseadmete, sealhulgas kiirvalvepaadi vabastusseadmete ja vabalang-päästepaadi vabastussüsteemide puhul:
      11.2.1. peab tegema nende põhjaliku ülevaatuse ja töökatsetuse reeglites I/7 ja I/8 nõutavatel aastaülevaatustel;
      11.2.2. koormuse all toimivat vabastusseadet peab katsetama tööolukorras 1,1-kordse paadi kogumassiga, mis hõlmab paadi massi koos paati lubatava maksimaalse arvu inimeste ja varustusega, kui vabastusseadmele tehakse kapitaalremonti. Selline kapitaalremont ja töökatsetus toimub vähemalt kord 5 aasta tagant; ning
      11.2.3. olenemata punktist 11.2.2 peab vabalang-päästepaatide vabastussüsteemide töökatsetuse läbi viima kas vaba langemisega veeskamise teel koos üksnes selleks vajalike laevapere liikmetega paadis või päästepaati veeskamiseta katsetades. Seda tehakse hoolduse, põhjaliku ülevaatuse, töökatsetuste, remondi ja kapitaalremondi nõuete kohaselt.

   11.3. Taavetiga veesatavate päästeparvede automaatsete vabastushaakide puhul:
      11.3.1. peab neile tegema põhjaliku ülevaatuse ja töökatsetuse reeglite I/7 ja I/8 alusel nõutavatel aastaülevaatustel ning
      11.3.2. peab kapitaalremondi korral automaatseid vabastushaake katsetama tööolukorras 1,1-kordse päästeparve kogumassiga koos parve lubatava maksimaalse arvu inimeste ja varustusega. Selline kapitaalremont ja töökatsetus toimub vähemalt kord 5 aasta tagant.

   11.4. Pääste- ja valvepaatide, sealhulgas kiirvalvepaatide põhjalik ülevaatus ja töökatsetus tuleb teha reeglitega I/7 ja I/8 nõutavate aastaülevaatuste käigus.

   11.5. Punktidega 11.1 kuni 11.4 nõutav põhjalik ülevaatus, töökatsetus ja kapitaalremont ning punktides 11.1 kuni 11.4 nimetatud seadmete hooldus ja remont tuleb teha hoolduse, põhjaliku ülevaatuse, töökatsetuste, remondi ja kapitaalremondi nõuete ning reegliga 36 nõutavate hooldusjuhendite kohaselt.

 

Annex Resolution MSC.404(96)

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json