ERAÕIGUSMittetulundusühingud ja sihtasutused

ERAÕIGUSVõlaõigus

OMANDIREFORMElamureform

Teksti suurus:

Elamuseadus (lühend - ES)

Elamuseadus - sisukord
Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2002
Avaldamismärge:

Elamuseadus

Vastu võetud 23.04.1992
RT 1992, 17, 254
jõustumine 01.07.1992

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.03.1994RT I 1994, 28, 42624.04.1994
11.05.1994RT I 1994, 40, 65316.06.1994
22.02.1995RT I 1995, 30, 38031.03.1995
24.05.1995RT I 1995, 53, 84625.06.1995
06.06.1996RT I 1996, 42, 81101.10.1996
10.06.1998RT I 1998, 60, 95306.07.1998
terviktekst RT paberkandjal RT I 1998, 71, 1199
15.11.2000RT I 2000, 88, 57629.11.2000
09.10.2001RT I 2001, 85, 50901.01.2002
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002

I. osa  

Üldsätted

§ 1. Elamuseaduse ülesanded

  Elamuseadus reguleerib suhteid, mis tekivad eluruumide alaliseks elamiseks andmisel ja kasutamisel (elamusuhted) ning on aluseks Eesti Vabariigis elamusuhteid reguleerivatele teistele normatiivaktidele.

§ 2. Elamusuhete objekt

 (1) Elamusuhete objektiks on eluruum. Eluruumiks loetakse elamut või korterit, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Nõuded eluruumidele kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) Elamu on hoone, mis on ette nähtud alaliseks elamiseks.

 (3) Korter on ehituslikult tegelikkuses piiritletud alaliseks omaette elamiseks kasutatav elamu osa.

 (4) Elamusuhete objektiks võib olla ka muu omaette ruum, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.

§ 3. Eluruumide registreerimine

 (1) Eluruumi omanik on kohustatud esitama andmed temale kuuluva eluruumi kohta hooneregistrisse kandmiseks.

 (2) Eluruumi omanik võib valla- või linnavalitsuse loal muuta eluruumi kasutamise otstarvet ja võtta selle kasutusse mitteeluruumina planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) ehitise kohta käivate sätete kohaselt. Eluruumi kasutamise otstarbe muutmine toimub hoone teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolekul.

 (3) Eluruumi kustutamine hooneregistrist toimub omaniku taotluse alusel valla- või linnavalitsuse loal.

§ 4. Eluruumide kasutamise õiguslikud alused

  Eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks on omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis), eluruumi üürileping või muu seaduses ettenähtud alus.

§ 5. Elamuõiguse tagatised

  Mitte kedagi ei tohi eluruumist välja tõsta või piirata tema poolt eluruumi kasutamise õigust teisiti kui käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 6. Omaniku kohustused eluruumi korrashoiul

  Omanik peab tagama talle kuuluva eluruumi hoolduse ja remondi vastavalt seadustele ja teistele õigusaktidele.

§ 7. Vabariigi Valitsuse võimkond elamusuhete reguleerimisel

 (1) Valitsuse võimkonda elamusuhete reguleerimisel kuulub:
 1) eluruumidele esitatavate nõuete kehtestamine;
 2) eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ja selle rakendamise erisuste kindlaksmääramine;
 3) üüri arvestamise korra kehtestamine;
 4) [Kehtetu];
 5) muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega antud valitsuse võimkonda.

 (2) Valitsuse võimkonda kuulub riigi omanduses olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine.

§ 8. Kohaliku omavalitsuse volikogu võimkond elamusuhete reguleerimisel

  Kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil kuulub:
 1) eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine;
 2) munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine;
 3) tööandja eluruumide üle arvestuse pidamise korra kehtestamine;
 4) muude küsimuste otsustamine, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda.

II. osa  

Eluruumi kasutamine omandiõiguse alusel

§ 9. Omaniku õigused eluruumile

 (1) Omanik võib kasutada eluruumi ise, anda oma perekonnaliikmete kasutusse või lepingu alusel teiste isikute kasutusse või majutada sellesse ajutisi elanikke käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (2) Ajutiste elanike suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvi 48 sätteid.

§ 10. Eluruumi omaniku perekonnaliikmed

 (1) Eluruumi omaniku perekonnaliikmed on tema abikaasa, nende lapsed ja vanemad.

 (2) Teisi isikuid, sealhulgas töövõimetuid ülalpeetavaid võidakse tunnistada perekonnaliikmeteks, kui nad elavad omanikuga koos ja neil on ühine majapidamine.

§ 11. Eluruumi omaniku perekonnaliikmete õigused ja kohustused

 (1) Eluruumi omaniku perekonnaliikmetel, keda ta on majutanud temale kuuluvasse eluruumi, on õigus kasutada ruume võrdselt omanikuga, kui nende majutamisel ei olnud teisiti kokku lepitud. Neil on õigus majutada neile omaniku poolt kasutada antud ruumidesse oma alaealisi lapsi; teiste perekonnaliikmete majutamine on lubatud ainult omaniku loal.

 (2) Eluruumi omaniku endistel perekonnaliikmetel on vastavalt omanikuga sõlmitud kokkuleppele õigus kasutada eluruumi üürilepingu alusel või tasuta kasutamise lepingu alusel või allüürniku õigustes vastavalt käesoleva seaduse paragrahvide 46 ja 47 sätetele või isikliku kasutusõiguse seadmise teel vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) paragrahvidele 225-228.

 (3) Eluruumi omaniku ja tema perekonnaliikmete, samuti tema endiste perekonnaliikmete vahelisi vaidlusi ruumide kasutamise korra ning kulutuste kandmisest osavõtu kohta lahendatakse kohtu korras.

§ 12. Teise eluruumi andmine omanikule eluruumi lammutamise korral

 (1) Eluruumi lammutamise korral seoses maa sundvõõrandamisega või selle kasutusõiguse lõpetamisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks annab eluruumi lammutamist taotlenud institutsioon lisaks tekitatud kahju hüvitamisele omaniku taotluse korral talle seadusega sätestatud korras kasutada teise eluruumi.

 (2) Lammutatavas eluruumis elava omaniku ja temaga koos elavad perekonnaliikmed võib lammutatavast eluruumist välja tõsta kohtu korras.

§ 13. Korteriomanditeks jagatud elamu majandamine

  Korteriomanikud võivad asutada elamu ühiseks majandamiseks korteriühistu või valida ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi. Korteriühistu õiguslik seisund, tegevuse alused ja lõpetamise erisused sätestatakse korteriühistuseaduses (RT I 1995, 61, 1025; 1996, 42, 811; 49, 953).

III. osa  

Eluruumi kasutamine elamuühistu (-kooperatiivi) liikmena

§ 14. Elamuühistu (-kooperatiivi) mõiste

 (1) Elamuühistu (-kooperatiiv) on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist.

 (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme osamaksu suurus peab vastama tema valdusesse antava või tema valduses oleva eluruumi üldpinna suurusega vastavale osale elamu ehitusmaksumusest.

§ 15. Elamuühistu (-kooperatiivi) tegevuse õiguslikud alused

  Elamuühistu (-kooperatiiv) lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Eesti Vabariigi ühistuseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja oma põhikirjast.

§ 16. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine

  Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel sätestatakse käesolevas seaduses ja elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirjas.

§ 17. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme perekonnaliikmed

 (1) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme perekonnaliikmed on käesoleva seaduse paragrahvis 10 nimetatud isikud.

 (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme perekonnaliikme õigused ja kohustused määratakse kindlaks käesolevas seaduses ja elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirjas.

 (3) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme elamuühistust (-kooperatiivist) väljaastumisel või väljaarvamisel on temaga koos elanud perekonnaliikmetel õigus eluruumi edasi kasutada juhul, kui mõni neist omandab osamaksu ja astub elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks.

§ 18. Eluruumi üürileandmine elamuühistu (-kooperatiivi) majas

 (1) Elamuühistust (-kooperatiivist) väljaastunud või väljaarvatud liikme valduses olnud vabanenud eluruumi võib elamuühistu (-kooperatiiv) kuni uue liikme vastuvõtmiseni või selle eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamiseni anda üürile vabanemisest arvates mitte kauemaks kui üheks aastaks kohustusega vabastada eluruum pärast selle tähtaja möödumist.

 (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) liige, samuti käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud eluruumi üürnik võib temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja elamuühistu (-kooperatiivi) juhatuse kirjalikul nõusolekul anda kogu või osa tema valduses olevast eluruumist üürile.

 (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud eluruumi üürilepingule kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvide 46 ja 47 sätteid.

§ 19. Ajutised elanikud elamuühistu (-kooperatiivi) majas

  Elamuühistu (-kooperatiivi) liige, samuti käesoleva seaduse paragrahv 18 1. lõikes nimetatud eluruumi üürnik võib temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete vastastikusel kokkuleppel lubada tema kasutuses olevas eluruumis ajutiselt elada teistel isikutel (ajutistel elanikel) vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 48.

§ 20. [Kehtetu]

§ 21. Osamaksu võõrandamine

 (1) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmel on õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule, kes käesoleva seaduse ja elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirja kohaselt vastab liikme kohta sätestatud tingimustele. Abikaasade ühisomandisse kuuluva osamaksu võib elamuühistu (-kooperatiivi) liige võõrandada üksnes abikaasa eelneval kirjalikul nõusolekul.

 (2) Osamaksu võõrandanud liikme õigused, kohustused ja varaline vastutus elamuühistu (-kooperatiivi) ees lähevad üle osamaksu omandajale elamuühistu (-kooperatiivi) poolt osamaksu omandaja elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks võtmise kohta otsuse tegemise päevast arvates.

§ 22. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks astumise eelisõigus osamaksu pärimise korral

 (1) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmega koos elanud abikaasal on liikme surma korral eelisõigus elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks astumisel juhul, kui tal on õigus osale osamaksust.

 (2) Pärandajaga koos elanud osamaksu või selle osa pärijal on eelisõigus astuda elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks juhul, kui pärandaja abikaasal selline õigus puudub või kui ta ei soovi seda kasutada.

 (3) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmega koos elanud perekonnaliikmel, kes ei ole tema pärija, on eelisõigus astuda pärandi avanemise korral elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks juhul, kui pärandajaga koos elanud abikaasal või pärijatel selline õigus puudub või nad ei soovi oma õigust kasutada või kui pärijad puuduvad.

 (4) Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmele kuulunud osamaksu pärijal, kes ei elanud temaga koos, on eelisõigus astuda elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks juhul, kui käesoleva paragrahvi 1.- 3. lõikes nimetatud isikud puuduvad või kui nad ei soovi oma eelisõigust kasutada.

 (5) Vaidlused elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks astumise eelisõiguse üle pärandi avanemise korral lahendatakse kohtu korras.

§ 23. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme elamuühistust (- kooperatiivist) väljaarvamine

 (1) Elamuühistu (-kooperatiivi) liige arvatakse elamuühistust (-kooperatiivist) välja tema surma korral. Samuti võidakse liige elamuühistust (-kooperatiivist) välja arvata, kui ta:
 1) ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud osamaksu või majandamiskulude eest;
 2) korduvalt rikub elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirja;
 3) korduvalt rikub või lõhub eluruumi või ei kasuta seda sihipäraselt või oma süülise käitumisega teeb võimatuks teiste elanike kooselu temaga ühes korteris või majas;
 4) on esitanud elamuühistusse (-kooperatiivi) vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks ei olnud õiguspärane;
 5) on osamaksuna elamuühistule (-kooperatiivile) makstud summad saanud kuritegelikul teel.

 (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) otsuse liikme väljaarvamise ja talle tagastamisele kuuluva osamaksu suuruse kohta võib vaidlustada kohtu korras.

§ 24. Elamuühistu (-kooperatiivi) endise liikme väljatõstmine tema valduses olevast korterist

 (1) Elamuühistu (-kooperatiivi) liige, kes arvati elamuühistust (-kooperatiivist) välja käesoleva seaduse paragrahv 23 1. lõike punktides 1, 4 ja 5 ettenähtud alustel, on kohustatud vabastama tema valduses oleva eluruumi. Keeldumise korral kuulub ta ühes kõigi temaga koos elavate isikutega kohtu korras väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.

 (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) liige, kes arvati elamuühistust (-kooperatiivist) välja käesoleva seaduse paragrahv 23 1. lõike punktides 2 ja 3 ettenähtud alustel, kaotab eluruumi kasutamise õiguse ning kuulub väljakolimisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Temaga koos elanud perekonnaliikmed säilitavad eluruumi kasutamise õiguse käesoleva seaduse paragrahv 17 3. lõikes ettenähtud juhtumil.

§ 25. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme perekonnaliikme väljatõstmine

  Elamuühistu (-kooperatiivi) liikme perekonnaliikme võib kohtu korras teist eluruumi vastu andmata korterist välja tõsta käesoleva seaduse paragrahv 23 1. lõike punktis 3 märgitud alustel.

§ 26. Elamuühistu (-kooperatiivi) liikmete kindlustamine eluruumiga seoses elamu lammutamisega

  Elamu lammutamise korral seoses maa sundvõõrandamisega üldistes huvides antakse seal elavatele elamuühistu (-kooperatiivi) liikmetele koos nendega elavate perekonnaliikmetega nende soovil lisaks tekitatud kahju hüvitamisele kasutada teine eluruum käesoleva seaduse paragrahv 55 2. lõikes sätestatud korras.

§ 261. Elamuühistu (-kooperatiivi) vara jaotamine

  Elamuühistu (-kooperatiivi) lõpetamisel jaotatakse elamuühistu (-kooperatiivi) vara selle liikmete vahel vastavalt liikme kasutuses oleva eluruumi suurusele notariaalselt tõestatud jaotusplaani alusel.

§ 27. [Kehtetu]

IV. osa  

Eluruumi kasutamine eluruumi üürilepingu alusel

1. peatükk Üldsätted 

§ 28. Üürilepingu mõiste

 (1) Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürileandja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri.

 (2) Üürilepingu järgi võib üürileandjaks olla eluruumi omanik.

 (3) Eluruumi tasuta kasutamisel kohaldatakse eluruumi üürilepingut reguleerivaid sätteid.

§ 29. Üürilepingu ese

 (1) Üürilepingu esemeks on eluruum. Üürilepingu esemeks koos eluruumiga võivad olla ka eluruumi teenindamiseks vajalikud ruumid (puukuur, pesuköök, kelder jne) ja abiruumid, kui need on vajalikud eluruumi kasutamiseks või nende kasutamises lepitakse kokku üürilepingus.

 (2) Üürilepingu iseseisvaks esemeks ei või olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga (külgnevad ühendatud toad), kaudselt köetav tuba, samuti abiruumid (koridor jne.).

§ 30. [Kehtetu]

§ 31. Üürilepingu vorm ja tähtaeg

 (1) Üürileping sõlmitakse kirjalikult.

 (2) Üürileping on tähtajaline leping. Kui lepingus ei ole tähtaega ära näidatud, loetakse see sõlmituks viieks aastaks.

 (3) Eestis alalist elamisluba mitteomavate isikutega võib eluruumi üürilepingu sõlmida üksnes elamisloa kehtivuse tähtajaks.

§ 32. Üürniku eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks

 (1) Lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 33 sätestatud juhtudel.

 (2) Kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue üürilepingu sõlmimisest, loetakse see pikenenuks viieks aastaks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

 (3) Kui üürnik, vaatamata üürileandja poolt enne lepingutähtaja möödumist tehtud ettepanekule, hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab eluruumi kasutamist, on üürileandjal õigus kolme kuu möödumisel pärast kirjaliku teate väljastamist pöörduda kohtusse uue üürilepingu sõlmimiseks või selle lõpetamiseks. Selle õiguse mittekasutamise korral loetakse üürileping pikenenuks esialgses lepingus näidatud tähtajaks. Pikenenud lepingule ei kohaldata käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid.

§ 33. Uue lepingu sõlmimisest keeldumine üürilepingu lõppemisel

 (1) Üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele (paragrahvi 32 1. lõige) võib üürileandja lepingu tähtaja möödumisel kohtus vaidlustada, kui:
 1) üürnik korduvalt jättis täitmata oma lepingujärgsed kohustused või rikkus lepingu tingimusi;
 2) üüritud eluruum on elamiseks vajalik üürileandjale endale või tema perekonnaliikmetele;
 3) üürilepingu ese on välja arvatud eluruumide hulgast seoses ümberehitamisega mitteeluruumiks või füüsilise kulumise tõttu või kui see remondi käigus ei jäänud alles, oluliselt vähenes või suurenes;
 4) üürileping oli sõlmitud tähtajaga mitte üle ühe aasta koos kohustusega vabastada eluruum pärast selle tähtaja möödumist.
 5) üürnikul puudub kehtiv elamisluba.

 (2) Kui kohus teeb käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud alustel otsuse uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise kohta, kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud väljakolimisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 alusel lasub kohalikul omavalitsusüksusel kohustus käesoleva seaduse paragrahv 56 nõuetele vastava eluruumi vastuandmiseks juhul, kui eluruum, millest välja tõstetakse, on riigi või munitsipaalomandis.

  ¿(3) Kohus võib üürilepingu tähtaja möödumisel üürnikku, kellel oli eluruumi tagastamisel kehtiv üürileping, ja temaga koos elavaid isikuid välja tõsta käesoleva paragrahvi 1. lõike punktide 2 ja 3 alusel ainult juhul, kui on täidetud üks alljärgnevatest tingimustest:
 1) riigiasutus või valla- v��i linnavalitsus annab üürnikule ja temaga koos elavatele isikutele vastu teise, käesoleva seaduse paragrahv 56 nõuetele vastava eluruumi;
 2) riigiasutus, valla- või linnavalitsus või üürileandja saavutavad üürniku ja temaga koos elavate isikutega kokkuleppe neile sobiva eluruumi andmiseks. Kokkuleppeks võib olla ka senise eluruumi vabastamise eest rahalise kompensatsiooni maksmine. Kokkulepe peab olema notariaalselt kinnitatud.

 (4) Üürnik ja temaga koos elavad isikud on kohustatud üürileandja nõudel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama, kui on täidetud üks käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 1 või 2 sätestatud tingimustest.

 (5) Kui kohalikul omavalitsusüksusel ei ole võimalik eluruumi vastu anda, eraldab vahendid vastavate eluruumide ehitamiseks või ostmiseks riik. Vahendite taotlemise ja eraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

  Paragrahv . 34. Üürilepingu kehtivus eluruumi üleminekul teisele omanikule

  Eluruumi omandiõiguse üleminekul teisele isikule jääb varem sõlmitud üürileping koos selle lahutamatuks osaks olevate pooltevaheliste kirjalike kokkulepetega jõusse ka uue omaniku suhtes.

2. peatükk Poolte õigused ja kohustused eluruumi üürilepingu järgi 

§ 35. Üürniku õigus oma perekonnaliikmete majutamiseks

 (1) Üürniku perekonnaliikmete ring määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva seaduse paragrahviga 10.

 (2) Üürnikul on õigus majutada temale üürile antud eluruumi oma abikaasat ja alaealisi lapsi. Teiste käesoleva seaduse paragrahvis 10 nimetatud isikute majutamist lubatakse ainult üürileandja ja üürnikuga koos elavate täiskasvanud perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul. Üürileandja keeldumist loa andmisest nende isikute majutamiseks võib vaidlustada kohtu korras.

§ 36. Üürniku perekonnaliikmete õigused jakohustused

 (1) Üürnikuga koos elavad perekonnaliikmed kasutavad üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki kohustusi, mis tulenevad üürilepingust, kui nende isikute majutamisel ei olnud teistsugust kokkulepet. Täisealised perekonnaliikmed kannavad üürnikuga solidaarset varalist vastutust nimetatud lepingust tulenevate kohustuste järgi.

 (2) Kui käesoleva seaduse paragrahvis 10 tähendatud isikud lakkasid olemast üürniku perekonnaliikmed, kuid elavad edasi samas eluruumis, on neil samasugused õigused ja kohustused kui üürnikul ja tema perekonnaliikmetel.

§ 361. Mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid

  Eluruumides, kus elab mitu perekonda, on kõigil elanikel võrdsed õigused eluruumi abiruumide ja seadmete kasutamiseks, kui üürilepingus ei ole ette nähtud teisiti.

§ 37. Üür

 (1) Üür on tasu eluruumi kasutamise eest. Üürileandjal on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest.

 (2) Üüri sisse kuuluvad arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud kulud, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta: kulud üürilepingu esemeks olevate ruumide ning nende pindala osatähtsusele vastava hoone osa hoolduseks ja remondiks (sh renoveerimiseks), samuti kulud vastava hoone ümbruse osa hoolduseks, tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest ja kasum, kui üürilepingus ei sätestata teisiti. Kasum võib moodustada kuni 10 protsenti üürist. Üüri arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Lisaks üürile eluruumi kasutamise eest peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, tarbitud elektrienergia ja majapidamisgaasi eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama nimetatud kulusid tõendavate arvetega tutvumise.

 (4) Üürileandja võib enne elamu renoveerimist üürnikuga sõlmitud vastava kirjaliku kokkuleppe alusel nõuda lisaks üürile elamu renoveerimiseks tehtud täiendavate investeeringute väljamaksmist. Investeeritud summa või renoveerimiseks võetud laen arvestatakse koos laenu intressidega kas üüri sisse või tasutakse eespool nimetatud kokkuleppes märgitud korras ja tähtajal. Sellise kokkuleppe sõlmimisel on üürnikul õigus nõuda kehtiva üürilepingu tähtaja pikendamist.

§ 371. Üüri piirmäär

 (1) Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada munitsipaalomandis olevatele eluruumidele oma haldusterritooriumil üüri piirmäärad käesoleva seaduse paragrahv 37 2. lõikes sätestatut arvestades. Kohaliku omavalitsuse volikogu muudab üüri piirmäärasid üks kord 12 kuu jooksul, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest piirmäärade kehtestamisest arvates muutunud.

 (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vastav üüri piirmäär on piirmääraks kõigi samal haldusterritooriumil asuvate eluruumide suhtes, sõltumata omandivormist. Üürniku nõusolekul võib üürilepingus kokku leppida üüri piirmäärast erineva üüri suuruse.

§ 372. Üüri maksmise periood ja algus

 (1) Üüri makstakse perioodide kaupa. Üüri maksmise periood lepitakse kokku üürilepingus. Kui üürilepingus pole üüri maksmise perioodi ära näidatud, loetakse üüri maksmise perioodiks kalendrikuu.

 (2) Üüri maksmist alustatakse üürilepingus märgitud eluruumi üleandmise tähtpäevast arvates, kui üürileandja on taganud eluruumis üürilepingus ettenähtud tingimused. Vähemalt ühe lepinguosalise nõudel koostatakse eluruumi korrasoleku akt. Kui eluruum ei ole ettenähtud ajal vaba ega korrastatud, võib üürnik lepingu lõpetada.

§ 373. Üüri maksmise viisid

 (1) Üüri võib maksta pangaülekandega, sularahas või muul lepingus kindlaksmääratud viisil. Sularahas makstava üüri vastuvõtmisel peab üürileandja andma üürnikule üüri maksmist tõendava dokumendi.

 (2) Üür tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu 15. kalendripäevaks või, kui see langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis nendele järgnevaks päevaks üüri maksmise perioodi algusest arvates, kui maksmise tähtpäevas ei ole kokku lepitud teisiti.

 (3) Üüri maksmisega viivitamisel võib üürileandja nõuda üürnikult viivist kuni 0,15 protsenti päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, alates üüri maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 374. Üüriarve

 (1) Üürileandja on kohustatud esitama üürnikule nõuetekohase üüriarve hiljemalt seitse kalendripäeva enne üüri maksmise tähtpäeva saabumist. Üüriarvele märgitakse makseperioodil võetava üüri suurus lahtikirjutatult erinevate arvestuslike kulude ning muude maksete ja võlgnevuste ning viiviste lõikes.

  ¿(2) Kui üürileandja jätab nõuetekohase üüriarve tähtpäevaks esitamata, maksab üürnik üüri hiljemalt 15. kalendripäevaks või, kui see langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis nendele järgnevaks päevaks nõuetekohase üüriarve saamise päevast arvates.

 (3) Nõuetekohase üüriarve vastuvõtmisest keeldumine ei vabasta üürnikku lepingujärgsete kohustuste nõuetekohasest täitmisest.

§ 375. Üüri suurendamine

 (1) Üürileandjal on õigus eluruumi üüri suurendada kokkuleppel üürnikuga üks kord 12 kuu jooksul, kui üürilepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Üüri suurendamise kohta peab üürileandja esitama üürnikule kirjaliku põhjenduse vähemalt kaks nädalat enne käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kokkuleppe sõlmimist.

 (3) Kui üürnik ei ole nõus üüri suurendamise kokkulepet sõlmima, võib üürileandja suurendada üüri ühepoolselt, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest üürimääramisest arvates muutunud.

 (4) Üürnik võib üürileandja poolt suurendatud üüri vaidlustada kohtus. Kui kohus leiab, et üüri suurendamine oli põhjendamatu, kuulub enammakstud summa üürnikule tagastamisele. Kohtus vaidlustamine ei vabasta üürnikku üüri tähtaegse tasumise kohustusest.

§ 376. Üüri vähendamine

 (1) Üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt üüri vähendamist, kui lepingus ettenähtud eluruumi kasutamise tingimused või eluruumi seisund halvenesid oluliselt asjaolude tõttu, mille eest üürnik ei vastuta. Kui üürileandja keeldub üüri vähendamisest, võib üürnik teha seda kuni puuduste kõrvaldamiseni omal algatusel. Üüri vähendamise konkreetsed põhjused esitatakse kirjalikult hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast vähendatud üüri tasumist. Kui üürnik ei esita põhjendusi õigeaegselt või vähendab omaalgatuslikult üüri rohkem, kui on põhjendatud, kuulub vähemmakstud summa tasumisele koos viivisega. Viivist arvestatakse 0,15 protsenti päevas üüri vähendamise päevast kuni vähemmakstud summa tasumise päevani.

 (2) Kui üürnik parendab üürileandja loal üürile antud eluruume, võib poolte kokkuleppel tehtud kulusid hüvitada üüri vähendamise või üürist loobumise teel.

 (3) Kui üürnik on teinud üürileandja kohustuste hulka kuuluvat remonti, võib üürnik nõuda üüri vähendamist vajaliku remondi dokumentaalselt tõestatud maksumuse võrra. Üürnikul ei ole eelmainitud õigust, kui remondivajadus on tekkinud tema süül.

 (4) Üürileandja ja üürniku vahelised vaidlused üüri vähendamise osas lahendab kohus. Pöördumine kohtusse ei ole aluseks osapoolte õigusaktidest ja üürilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmiseks.

§ 38. Üürniku ajutine äraolek

 (1) Üürniku või tema täisealiste perekonnaliikmete ajutine äraolek ei vabasta neid ühegi üürilepingujärgse kohustuse täitmisest.

 (2) Üürilepingus võidakse ette näha tingimused ja tähtajad, mille saabumisel ajutiselt ära olev üürnik või tema perekonnaliige kaotavad õiguse eluruumile.

 (3) Isik tunnistatakse eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tema äraoleku tõttu kohtu korras.

§ 381. Üürniku kohustus hüvitada kahju

 (1) Üürileandjal on õigus nõuda üürnikult üürniku, üürnikuga koos elavate isikute või nende loal üürniku kasutuses olevates ruumides viibinud isikute poolt üürilepingu esemele tekitatud kahju hüvitamist, samuti üürilepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.

 (2) Üürnik ei vastuta kahju eest, mille on tekitanud üürileandja või üürileandja tellitud tööde teostaja.

 (3) Üürniku makstavat kahjuhüvitist vähendatakse kohtuotsuse alusel või võib vähendada vastastikusel kokkuleppel, arvestades kahju tekkimise põhjuseid ning üürniku tehtud toiminguid kahju vähendamiseks, kõrvaldamiseks või kahju tekkimise tõkestamiseks.

§ 382. Üürilepingu osapoolte kohustused rikke ja avarii korral

 (1) Üürilepingu osapooled on kohustatud teineteisele viivitamatult teatama kõikidest riketest, avariidest ja muudest juhtudest, mis seavad ohtu nende vara säilimise, ning rakendama abinõud nende kõrvaldamiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel on üürnik kohustatud viivitamatult tagama üürileandjale pääsu tema kasutuses olevatesse ruumidesse.

 (3) Üürnik on kohustatud tekkinud kahju suurenemise hüvitama, kui üürileandja kahju suurenes üürniku tegevusetuse tõttu käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud juhtude kõrvaldamisel. Kui üürnikul pole võimalik üürileandjat nimetatud juhtudest teavitada, on tal õigus rike või avarii oma vahenditega kõrvaldada ja nõuda üürileandjalt tehtud vajalike kulude hüvitamist.

§ 39. Üürilepingu muutmine

  Üürilepingu muutmist lubatakse ainult üürniku, temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja üürileandja kirjalikul nõusolekul, kui käesolevas seaduses ei ole teisiti ette nähtud.

§ 40. Üürilepingu muutmine perekonnaliikme üürnikuks tunnistamise korral

 (1) Üürniku surma, alatise lahkumise või väljatõstmise korral on ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest nende omavahelisel kokkuleppel õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi.

  (1.1) Üürnik ei tohi vastava lubava sätteta üürilepingus või üürileandja loata üürilepingu sõlmimise õigust edasi anda, välja arvatud samas eluruumis elavale perekonnaliikmele.

 (2) Üürileandja keeldumist tunnistada perekonnaliige üürnikuks üürilepingu järgi, samuti perekonnaliikmete vahelisi lahkarvamusi üürilepingu sõlmimiseks ühega neist lahendatakse kohtus.

§ 41. Üürilepingu muutmine üürniku või tema perekonnaliikme väljatõstmise korral

 (1) Üürniku, temaga koos elava perekonnaliikme või üürile andja nõudel võidakse teist eluruumi vastu andmata kohtu korras välja tõsta üürilepingu alusel eluruumi kasutavad isikud:
 1) kes oma süülise käitumisega teevad võimatuks teiste isikute kooselu temaga samas korteris või majas;
 2) kellelt on ära võetud vanemlikud õigused, kui nende kooselu lastega, kelle suhtes vanemlikud õigused on ära võetud, on tunnistatud võimatuks;
 3) kes on tunnistatud eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks äraoleku tõttu (paragrahvi 38 2. lõige) või alatiselt lahkumise tõttu (paragrahv 53.1).

 (2) Üürniku või mõne temaga koos elava perekonnaliikme väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alusel säilitavad teised perekonnaliikmed eluruumi kasutamise õiguse sõlmitud üürilepingu järgi.

§ 42. Eluruumi hooldus ja remont

 (1) Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu elamiseks kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elanike ohutus eluruumi kasutamisel.

 (2) Eluruumi remondiks (sh renoveerimiseks) loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

 (3) Kui üürileandjal on vaja alustada eluruumis ümberehitamist või selles paiknevate ehituskonstruktsioonide, nende osade või tehnosüsteemide remonti, peab ta sellest üürnikule kirjalikult ette teatama. Teatises esitatakse eeldatav remondi liik, ulatus, algus ja kestus, samuti eeldatav üüri suurenemine pärast remondi lõppu. Nimetatud töid ei tohi alustada enne ühe kuu möödumist etteteatamise päevast arvates, kui üürnikuga ei lepita kokku teisiti. Üürnikul on õigus nõuda remondi või ümberehitamise tõttu temale tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Üürileandjal on õigus nõuda remondi või ümberehitamise põhjendamatu takistamisega temale tekitatud kahju hüvitamist.

 (4) Hooldus- ja remondikohustuste täpsem jaotus üürileandja ja üürniku vahel määratakse kindlaks üürilepingus.

§ 421. Tehnosüsteemide hooldus- ja remondikohustuste jaotus

 (1) Üürileandja vastutab elamusse paigaldatud tehnosüsteemide ja seadmete hoolduse ja remondi eest.

 (2) Üürileandja ei ole kohustatud hooldama üürniku poolt paigaldatud seadmeid ega hüvitama nende remondikulusid, kui üürilepingus pole kokku lepitud teisiti.

§ 422. Eluruumide omavoliline ümberehitamine ja ümberseadistamine

  Eluruumide omavolilisel ümberehitamisel või ümberseadistamisel on üürnik kohustatud üürileandja nõudel oma kulul taastama endise olukorra. Antud kohustus ei laiene seaduslikul alusel tehtud ümberehitustele, mida üürnikud olid teinud enne õigusvastaselt võõrandatud elamu tagastamist õigustatud subjektile. Üürniku keeldumisel on üürileandjal õigus endise olukorra taastamiseks tehtud kulud üürnikult sisse nõuda. Kui endise olukorra taastamine pole võimalik, on üürileandjal õigus nõuda hüvitist taastamiskulude ulatuses.

§ 423. Tehnosüsteemide avarii likvideerimine

 (1) Tehnosüsteemide avariiks loetakse juhtumit, mille tagajärjel tekkiv olukord seab ohtu elamu üldseisundi või mis võib üürnikule või üürileandjale põhjustada olulise varalise kahju.

 (2) Üürileandja süül tekkinud avarii ning sellest tulenevate tagajärgede likvideerimise kulud tasub üürileandja. Üürniku süül toimunud avarii ja sellest tulenevate tagajärgede, samuti üürileandja loata paigaldatud seadmetest põhjustatud avarii tagajärgede likvideerimise kulud tasub avarii põhjustanud üürnik.

§ 424. Üürileandjapoolne hooldus- ja remondikohustuste täitmata jätmine

  Üürileandja poolt hooldus- ja remondikohustuste täitmata jätmisel teatab üürnik üürileandjale kirjalikult esinevatest puudustest. Kui üürileandja ei asu ühe kuu jooksul puudusi kõrvaldama või ei lepi üürnikuga kokku puuduste kõrvaldamisele asumise tähtaega või ületab seda, on üürnikul õigus teha üürileandja kohustuste hulka kuuluv remont oma vahenditega ja nõuda üürileandjalt dokumentaalselt tõestatud tehtud vajalike kulude hüvitamist.

§ 43. Elu- ja abiruumide ümberehitamine

  Eluruumi ja abiruumide ümberehitamine üürniku poolt võib toimuda eluruumi heakorra parandamise või abiruumide ratsionaalsema kasutamise eesmärgil planeerimis- ja ehitusseaduses ehitise kohta kehtestatud vastavate nõuete kohaselt ja seda tohib teha ainult tema perekonnaliikmete ja üürileandja nõusolekul.

§ 44. Eluruumide vabastamine remondi ajaks

 (1) Eluruumi remondi korral, kui seda ei ole võimalik teha ilma üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljakolimiseta, on üürileandja kohustatud üürniku nõudel andma remondi ajaks nende kasutusse teise eluruumi, lõpetamata seejuures remonditava eluruumi üürilepingut.

 (2) Kui üürnik ja temaga koos elavad isikud keelduvad remondi ajaks teise eluruumi ümber kolimast, on üürileandjal õigus nõuda nende ümbermajutamist kohtu korras.

 (3) Pärast remondi lõpetamist on üürnik ühes kõigi temaga koos elavate isikutega kohustatud vabastama neile remondi ajaks antud eluruumi ja neil on õigus asuda tagasi remonditud eluruumi.

 (4) Üürnik on kohustatud maksma üüri ainult talle remondi ajaks antud eluruumi eest, kuid mitte rohkem kui ta tasus remondis oleva eluruumi eest.

 (5) Kui üürileping oli sõlmitud tähtajaga mitte alla viie aasta ja lepingu esemeks olev eluruum remondi käigus ei jää alles, oluliselt väheneb või suureneb, on üürileandja kohustatud üürniku ja tema perekonnaliikmete nõudel andma neile enne remondi algust üürilepingu kehtivuse ajaks teise samaväärse eluruumi.

 (6) Eluruumi remondiga seotud üürniku ja temaga koos elavate isikute ümbermajutamise kulud kannab üürileandja, kui üürilepingus ei ole ette nähtud teisiti.

§ 45. Varisemisohtlikuks muutunud eluruumis elava üürniku õiguste kaitse

 (1) Kui eluruum on remondikohustuse mittetäitmise tõttu üürileandja süül muutunud varisemisohtlikuks, on üürnikul ja temaga koos elavatel perekonnaliikmetel õigus nõuda üürileandjalt nende kindlustamist üürilepingu kehtivuse ajaks teise eluruumiga, mis vastab käesoleva seaduse paragrahvis 56 sätestatud nõuetele.

 (2) Üürileandja keeldumisel varisemisohtlikuks muutunud eluruumi asemele teist eluruumi vastu andmast on üürnikul õigus sõlmida lepingu kehtivuse ajaks eluruumi üürileping oma äranägemisel teise üürileandjaga ja nõuda kogu tema poolt lepingu järgi tasutav summa sisse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud üürileandjalt.

 (3) Vaidlused, mis tekivad varisemisohtlikuks muutunud eluruumi üürnikule teise eluruumi andmisel või sellega seotud kulude tasumisel, lahendatakse kohtu korras.

§ 46. Eluruumi allüürimine

 (1) Üürnikul on õigus temaga koos elavate perekonnaliikmete ja üürileandja kirjalikul nõusolekul anda allüürile käesoleva seaduse paragrahv 29 1. lõike tingimustele vastav osa tema poolt üüritud eluruumist, üürniku ja kõigi tema perekonnaliikmete ajutise lahkumise korral aga kogu kasutatav eluruum, jäädes ise üürilepingu järgi vastutavaks üürileandja ees. Allüürileping tuleb sõlmida kirjalikus vormis.

 (2) Kui korteris elab mitu üürnikku, on eluruumi allüürile andmiseks vajalik kõigi üürnike ja nendega koos elavate täisealiste perekonnaliikmete kirjalik nõusolek.

 (3) Tasu suurus eluruumi kasutamise eest allüürilepingu järgi määratakse kindlaks poolte kokkuleppel, kuid see ei või olla suurem üürniku poolt makstavast üürist.

 (4) Üürnik vastutab üürileandja ees, et allüürnik ei kasutaks korterit teisiti, kui see on lubatud üürnikule, ega üürilepingu kestusest kauem. Üürileandja võib allüürnikult seda isiklikult nõuda.

§ 47. Allüürilepingu lõppemine ja lõpetamine

 (1) Allüürilepingu tähtaja möödumisel leping lõpeb ja allüürnikul ei ole õigust nõuda uue lepingu sõlmimist. Kui allüürileping on sõlmitud tähtaega määramata, on üürnik kohustatud allüürilepingu lõpetamisest kolm kuud ette teatama.

 (2) Allüürilepingu ennetähtaegne lõpetamine on lubatud käesoleva seaduse paragrahvi 41 1. lõikes ja paragrahvis 54 ettenähtud alustel.

 (3) Üürilepingu lõppemisega lõpeb samaaegselt ka allüürileping.

 (4) Kui allüürnik keeldub allüürilepingu lõppemisel või lõpetamisel eluruumi vabastamast, kuulub ta ühes temaga koos elavate isikutega kohtu korras väljatõstmisele ilma teist eluruumi vastu andmata.

§ 48. Ajutised elanikud

 (1) Üürnik ja temaga koos elavad perekonnaliikmed võivad vastastikusel kokkuleppel lubada nende poolt üüritud eluruumis tasuta ajutiselt elada teistel isikutel (ajutistel elanikel) nendega allüürilepingut sõlmimata.

 (2) Ajutiste elanike majutamist tähtajaga üle poolteise kuu lubatakse vaid üürileandja nõusolekul.

 (3) Ajutiste elanikega võrdsustatakse koduabilised, lapsehoidjad ja teised isikud, kes on üürniku või tema perekonnaliikmega töösuhetes või elavad nende juures eestkostja või hooldajana.

 (4) Ajutised elanikud on kohustatud üürilepingu lõppemisel või lõpetamisel, samuti üürniku või tema perekonnaliikmete nõudmisel mis tahes ajal viivitamatult vabastama eluruumi. Keeldumise korral kuuluvad ajutised elanikud kohtu korras väljatõstmisele ilma teist eluruumi vastu andmata.

§ 49-50. [Kehtetud]

§ 51. Üürilepingu lõppemine ja lõpetamine

 (1) Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel.

 (2) Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada:
 1) poolte kokkuleppel;
 2) üürniku või üürileandja algatusel;
 3) valla- või linnavalitsuse nõudel;
 4) eluruumi sundvõõrandamise korral.

 (3) Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel.

§ 52. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine poolte kokkuleppel

  Üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel peab olema kõigi üürnikuga koos elavate perekonnaliikmete kirjalik nõusolek.

§ 53. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürniku algatusel

  Üürnikul on temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada, teatades sellest üürileandjale vähemalt kolm kuud ette. Üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete lahkumise korral alaliseks elama teise kohta loetakse eluruumi üürileping lõppenuks alates lahkumise päevast.

§ 531. Eluruumist alatiselt lahkumine

 (1) Eluruumist alatiseks lahkumiseks loetakse faktilist elama asumist teise kohta.

 (2) Eluruumist alatiselt lahkunud üürnik või temaga koos elanud perekonnaliige kaotavad õiguse eluruumile lahkumise päevast alates. Üürileandja hagi põhjal võib kohus tunnistada üürniku ja temaga koos elavad perekonnaliikmed eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks nende alatiselt lahkumise tõttu.

 (3) Eluruumi kasutamist jätkava isiku hagi põhjal võib kohus tunnistada sama eluruumi enne kasutanud isiku eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tema alatiselt lahkumise tõttu.

§ 54. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürileandja algatusel

 (1) Üürileandja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata, kui:
 1) nad on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata üüri või tasumata käesoleva seaduse paragrahv 37 3. lõikes nimetatud teenuste ja maksete eest või on võlgnevus üüri ning nimetatud teenuste ja maksete eest suurem kui kolme kuu üüri ning nimetatud teenuste ja maksete summa. Mõjuvatest põhjustest tuleb üürileandjale kirjalikult teatada ühe nädala jooksul üüri maksmise tähtaja möödumisest arvates;
 2) nad on andnud üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürile kehtivat korda rikkudes;
 3) nad lõhuvad või rikuvad elu- ja abiruume või ei kasuta neid sihipäraselt;
 4) üürnik ja kõik temaga koos elavad perekonnaliikmed kuuluvad eluruumist väljatõstmisele käesoleva seaduse paragrahvi 41 1. lõike punktides 1 ja 3 toodud alustel;
 5) üürileping oli sõlmitud tähtajaga alla viie aasta ja lepingu esemeks olev eluruum remondi käigus ei jää alles, oluliselt väheneb või suureneb.

 (2) Kui eluruumi ähvardab varisemine, on üürileandjal kohustus majutada üürnik ja temaga koos elavad isikud nende soovil lepingu kehtivuse ajaks ümber teise eluruumi. Üürniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisest keeldumise korral on üürileandjal õigus nõuda nende väljatõstmist teise eluruumi kohtu korras.

 (3) Üürileandjal on õigus nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürnik ja temaga koos elavad isikud on kohustatud üürileandja nõudel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama, kui riigiasutus, valla- või linnavalitsus või üürileandja annab üürnikule vastu teise, käesoleva seaduse paragrahv 56 nõuetele vastava eluruumi ja vastuantava eluruumi üürileping ei ole sõlmitud halvematel tingimustel kui seni kehtinud üürileping.

§ 55. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine valla- või linnavalitsuse nõudel

 (1) Valla- või linnavalitsuse nõudel võib üürilepingu lõpetada ja üürniku ning temaga koos elavad perekonnaliikmed nende nõudel teise eluruumi ümber majutada, kui maja, milles eluruum asub, kuulub lammutamisele seoses kasutusõiguse lõpetamisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks. Väljakolimisest keeldumise korral lahendatakse vaidlus kohtu korras.

 (2) Kui eluruumi üürileping lõpetatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud alusel, annab üürnikule ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele teise, käesoleva seaduse paragrahvis 56 sätestatud nõuetele vastava eluruumi riigiasutus või kohalik omavalitsusüksus, kelle vajadusteks elamu lammutati. Vaidlused teise eluruumi andmise osas lahendatakse kohtus.

§ 551. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine eluruumi sundvõõrandamise korral

  Kui eluruumi üürileping ennetähtaegselt lõpetatakse eluruumi sundvõõrandamise tõttu, hüvitatakse üürnikule tekkinud kahju vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele.

§ 56. Vastuantavale eluruumile esitatavad nõuded

 (1) Vastuantav eluruum peab asuma samas asulas ja ei või olla väiksem ega vähem heakorrastatud kui väljatõstetava poolt varem kasutatud eluruum.

 (2) Kui üürnik kasutas omaette korterit või rohkem kui ühte tuba, tuleb talle vastu anda vastavalt kas omaette korter või sama arvuga tubadest koosnev eluruum.

 (3) Kui seni kasutatud eluruum oli oluliselt suurem eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normist (paragrahvi 7 1. lõike punkt 2), antakse teine eluruum vastavalt sellele normile.

 (4) Väljatõstetavale antav eluruum peab olema näidatud kohtuotsuses väljatõstmise kohta.

§ 57. Üürilepingu kehtetuks tunnistamine

 (1) Käesoleva seaduse või muude seadustega vastuolus sõlmitud üürilepingu tunnistab tühiseks kohus.

 (2) Üürniku tegevuse või tegevusetuse tõttu seadusega vastuolus olevaks osutunud üürilepingu kehtetuks tunnistamisel kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud eluruumi vabastamisest keeldumise korral väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.

 (3) Üürileandja tegevuse või tegevusetuse tõttu seadusega vastuolus olevaks osutunud üürilepingu kehtetuks tunnistamisel kohustatakse üürileandjat sõlmima uue üürilepingu, kui üürnik seda nõuab.

3. peatükk Tööandja eluruumide kasutamine 

§ 58. Tööandja eluruum

 (1) Tööandja eluruum on määratud isiku majutamiseks, kes on eluruumi omaniku või valdajaga töö- või teenistussuhetes.

 (2) Tööandja eluruumi kasutamiseks sõlmib tööandja temaga töö- või teenistussuhetes oleva isikuga töötamise ajaks kirjaliku üürilepingu, milles peab olema märgitud, et lepingu esemeks on tööandja eluruum.

 (3) Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva eluruumi tööandja eluruumi hulka või tööandja eluruumi hulgast välja arvamise otsustab eluruumi valdaja ettepanekul kohaliku omavalitsuse volikogu. Arvestust teiste isikute eluruumide kasutamise üle tööandja eluruumina ja nende väljaarvamise üle tööandja eluruumi hulgast peab eluruumi asukohajärgne valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras.

§ 59. Poolte õigused ja kohustused tööandja eluruumi üürilepingu järgi

  Tööandja eluruumi kasutamisele laienevad poolte õigused ja kohustused, mis tulenevad käesoleva seaduse paragrahvidest 28, 35, 37, 37.1-37.6, 38, 38.1, 38.2, 42-48, 54 1. lõike punktidest 1-3 ja 2. lõikest, paragrahvist 55 ja 57.
21.09.2012 16:05
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "lõikest". Alus: "riigi Teataja seaduse" § 10 lõige 4.

§ 60. Tööandja eluruumi üürilepingu lõppemine ja selle tagajärjed

 (1) Tööandja eluruumi üürileping lõpeb samaaegselt töölepingu lõppemisega.

 (2) Tööandja eluruumi üürileping võidakse lõpetada ka käesoleva seaduse paragrahvi 41 1. lõikes toodud alustel.

 (3) Tööandja eluruumi üürilepingu lõppemisel ja lõpetamisel kuulub üürnik eluruumi vabastamisest keeldumise korral koos kõigi temaga koos elavate isikutega kohtu korras väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.

 (4) Tööandja eluruumist ei saa välja tõsta teist eluruumi vastu andmata:
 1) isikuid, kes on töötanud neile eluruumi andnud tööandja juures vähemalt 10 aastat;
 2) tööandja eluruumi saanud isiku surma korral tema perekonnaliikmeid;
 3) tööandja eluruumi saanud isikuid, kes on jäänud vanaduspensionile või invaliidistunud töö- või teenistusülesannete täitmisel;
 4) isikuid, kes on vabastatud töökohalt, millega seoses neile oli antud tööandja eluruum, kuid ei ole lõpetanud töö- või teenistussuhteid tööandjaga;
 5) isikuid, kes on vallandatud seoses ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimisega või töötajate arvu vähendamise või koosseisude koondamisega.

 (5) Väljatõstetavale antav eluruum peab olema näidatud kohtuotsuses väljatõstmise kohta.

V. osa  

Lõppsätted

§ 61. Tekitatud kahjude hüvitamine

 (1) Isikud, kes on rikkunud eluruume, nende teenindamiseks vajalikke ruume või abiruume, tehnoseadmeid, heakorraobjekte või haljastust majade ümbruses, on kohustatud hüvitama omanikule või valdajale tekitatud kahju tsiviilseadusandlusega sätestatud korras.

 (2) [Kehtetu]

§ 62. Väljatõstmine omavoliliselt hõivatud eluruumist või mitteeluruumist

  Isik, kes on omavoliliselt hõivanud eluruumi või mitteeluruumi seal elamiseks, tõstetakse välja teist eluruumi vastu andmata kohtu korras.

§ 63. Elamuvaidluste lahendamine

 (1) Elamuvaidlused lahendatakse kohtu korras.

 (2) Kohalikul omavalitsusüksusel on õigus moodustada elamuvaidluskomisjon (edaspidi komisjon) üürilepingu sõlmimisest, pikendamisest või muutmisest või üüri määramisest või muutmisest, samuti üürilepingu täitmisest tulenevate teiste vaidluste kohtueelseks lahendamiseks. Komisjon tegutseb lepituskomisjonina.

 (3) Üürileandja ja üürniku vaheline vaidlus lahendatakse komisjonis huvitatud poolte ühise kirjaliku avalduse alusel või ühe poole kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud teise poole nõusolek asja lahendamiseks komisjonis. Komisjoni pöördumise tähtaeg on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Komisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Komisjon ei asu vaidlust lahendama või lõpetab asja menetluse, kui samas nõudes on esitatud hagiavaldus kohtusse või kui see nõue on juba lahendatud komisjonis või kohtus või kui selle lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse. Avalduse esitajale saadetakse vastav teade.

 (4) Komisjon võib lahendada vaidlusi ka komisjoni istungile ilmunud huvitatud poole suulise taotluse põhjal. Huvitatud poole suulise taotluse esitamisel tegutseb komisjon poolte lepitajana, piirdudes asja arutamise ja selgitamisega.

 (5) Komisjonile esitatud kirjaliku avalduse vaatavad läbi kas komisjoni esimees või aseesimees ja esimehe poolt määratud kaks komisjoni liiget, kes ei tohi olla asjast isiklikult huvitatud.

 (6) Avaldus vaadatakse läbi asjaosaliste või nende esindajate juuresolekul. Kui üks pooltest ei esita mõjuvaid põhjusi avalduse läbivaatamise edasilükkamiseks, võib asja arutamine toimuda ka tema kohalolekuta. Avaldajal on õigus taotleda, et teine pool esitaks dokumentaalsed tõendid, samuti on tal õigus nõuda tunnistajate ärakuulamist.

 (7) Avalduse läbivaatamisel kuulatakse ära asjaosaliste selgitused, tutvutakse dokumentide ja muude tõenditega ning antakse neile hinnang. Avalduse läbivaatamine protokollitakse. Avalduse läbivaatamise tulemuste alusel esitatakse komisjonile ettepanek otsuse kohta antud asjas. Avaldus vaadatakse läbi ja komisjon teeb otsuse kahe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates.

 (8) Komisjoni liikmed kuuluvad otsuse tegemisest taandamisele, kui on alust arvata, et nad on isiklikult huvitatud asja lõpplahendusest või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses. Komisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab istungit juhatanud komisjoni esimehe või aseesimehe hääl. Otsusele kirjutavad alla komisjoni esimees või aseesimees ja sekretär. Otsuse ärakiri antakse või saadetakse asjaosalistele viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (9) Komisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul komisjoni otsuse ärakirja saamise päevast arvates. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus komisjoni otsuse peale. Komisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud kohtule avaldust. Jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

 (10) Elamuvaidluskomisjoni moodustab ning tema põhikirja ja töö korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

§ 64. Elamuseaduse kohaldamine välisriikide kodanike suhtes

  Kui Eesti Vabariigile kohustusliku rahvusvahelise lepinguga ei ole kehtestatud teistsugust korda, kohaldatakse Eesti Vabariigis elavate välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes käesoleva seaduse eeskirju.

VI. osa  

Seaduse kehtestamine ja rakendamine

§ 65.   Käesolev seadus jõustub 1992. aasta 1. juulist. Seaduse jõustumise hetkest kaotab kehtivuse "Eesti NSV elamukoodeks".

§ 66.   Kuni Eesti Vabariigis elamusuhteid reguleerivate normatiivaktide kooskõlla viimiseni käesoleva seadusega kohaldatakse nimetatud normatiivakte, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

§ 67.   Vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 31 2. lõikele lugeda tähtajatult sõlmitud eluruumi üürilepingud sõlmituks viieks aastaks, alates käesoleva seaduse jõustumise päevast.

§ 68.   Teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavatel või kasutavatel juriidilistel isikutel esitada hiljemalt 1992. aasta 1. juuniks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ettepanekud nende tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 58. Teenistuslikele eluruumidele ja ühiselamutele, mida ei ole arvatud tööandja eluruumide hulka, kohaldatakse alates 1992. aasta 1. juulist käesoleva seaduse IV osa 2. peatüki sätteid ning neis elavate üürnikega loetakse eluruumi üürileping sõlmituks viieks aastaks.

§ 69. Käesoleva seaduse vastuvõtmisest alates lõpetada:

1) vabanenud eluruumide asustamine vastavalt "Eesti NSV elamukoodeksi" paragrahvile 43. Nimetatud eluruumide asustamise otsustavad nende omanikud ja valdajad;

2) kohtumenetlus eluruumi üürilepingu muutmise nõudes "Eesti NSV elamukoodeksi" paragrahvi 44 ja 86 alusel. Kohtuotsused neis asjades, mida ei ole selleks ajaks täidetud, täitmisele ei kuulu;

3) kohtumenetlus eluruumist väljatõstmise asjades "Eesti NSV elamukoodeksi" paragrahvi 92 1. lõike punktide 1 ja 3 ning paragrahvi 96 alusel. Kohtuotsused neis asjades, mida ei ole selleks ajaks täidetud, täitmisele ei kuulu.

§ 70. Vabariigi Valitsusel:

1) kehtestada alates 1992.aasta 1.juulist riigile kuuluvate elamute ja eluruumide üürile andmise kord;

2) esitada Eesti Vabariigi kõrgeimale riigivõimuorganile 1992.aasta 1.juuniks ettepanekud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kooskõlla viimiseks käesoleva seadusega;

3) viia oma normatiivaktid kooskõlla käesoleva seadusega.

§ 71.   Kohalike omavalitsuste volikogudel määrata 1992. aasta 1. juuliks kindlaks käesoleva seaduse paragrahvi 8 alusel nende võimkonda kuuluvate küsimuste lahendamise ning nende omandisse kuuluvate eluruumide üürile andmise kord.

§ 72.   Elamu- ja elamuehituskooperatiividel viia oma põhikirjad 1992.aasta 1.juuliks kooskõlla käesoleva seadusega või lahendada nende reorganiseerimise küsimus korteriühistuks vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 27.

§ 73.   Omandireformi käigus tagastatud eluruumides tagastamise hetkel elanud üürnike õigusi reguleerib käesolev seadus Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758) paragrahvis 12.1 sätestatud erisustega. Erisusi rakendatakse kuni nimetatud seaduse paragrahv 12.1 3. lõikes sätestatud tähtaja lõpuni.

§ 74.   Üüri piirmäära ei rakendata nende eluruumide suhtes, mille on ehitanud füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja mis on valminud pärast 1991. aasta 20. juunit.

§ 75.   Üüri piirmäära ei rakendata nende elamute suhtes, mida omanik on renoveerinud, viies üürnikud ajutiselt välja, ja kus teostatud tööde tagajärjel on elamistingimused oluliselt paranenud.